KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-5989
Tsiviilasi
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed avaldus ImmiSoft OÜ-le ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/Võlausaldaja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (registrikood 90000788, asukoht Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Liis Könn (Advokaadibüroo Red, Liivalaia 13, 10188 Tallinn, e-post
[email protected])
Võlgnik ImmiSoft OÜ (registrikood 12002607, asukoht Kaare tee 3a-8, Loo küla, 74228 Jõelähtme vald, Harju maakond; Jõe tn 9/Ahtri 12, 10151 Tallinn), seaduslik esindaja Ülle Rannut, lepinguline esindaja Katri Bagirov (City Õigusbüroo, Jõe 9/Ahtri 12, 10151 Tallinn, e-post
[email protected])
Korraldav eelistung toimumise aeg
07.05.2015
Korraldaval eelistungil osalenud isikud
Võlausaldaja esindaja advokaat Liis Könn
Võlgniku seaduslik esindaja Ülle Rannut
Võlgniku lepinguline esindja Katri Bagirov
RESOLUTSIOON
1. Jätta Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed avaldus võlgnikule ImmiSoft OÜ ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
2. Jätta võlgnikule ImmiSoft OÜ ajutine haldur nimetamata.
3. Menetluskulud jätta täies ulatuses Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kanda.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Asjaolud ja avaldaja nõue
Kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt andis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (varasem ärinimi Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus) (edaspidi avaldaja) ImmiSoft OÜ-le (edaspidi võlgnik) projektide elluviimiseks sihtotstarbelist toetust. Avaldaja on Vabariigi Valitsuse 31.03.1998 korraldusega nr 263 asutatud haldusorgan, kes eraldab taotlejatele riigieelarve ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi vahenditest toetuseid ning sõlmib toetuste ja stipendiumite väljastamiseks taotlejatega lepingud. Võlgnik on keeleõppe koolituste korraldamisega tegelev ettevõte, kes on saanud avaldaja käest toetuseid kahe projektitoetuslepingu alusel: (a) leping nr KHPL12098 „Eesti keele kursuste korraldamine.” 30.11.2012 sõlmisid avaldaja ja võlgnik projektitoetuslepingu nr KHPL12098, mille p 4.3 kohaselt pidi avaldaja eraldama võlgnikule toetuse summas 113 736,40 eurot (edaspidi leping 1). Lepingu p 5.1 kohaselt makstakse toetus välja kolme osamaksena, kusjuures ettemakse 56 868 eurot makstakse p 5.1.1 järgi välja koheselt ning ülejäänud kaks osamakset pärast seda, kui avaldaja on kiitnud heaks võlgniku poolt projekti kulude kohta esitatud aruanded. Avaldaja maksiski võlgnikule lepingu 1 alusel välja toetuse ettemakse 56 868 eurot. Ülejäänud väljamakseid avaldaja ei teinud, sest võlgnik ei esitanud vastavas ulatuses tõendeid abikõlbulike kulude kohta. Osaliselt jäid tõendamata ka kulud, mille alusel avaldaja võlgnikule 56 868 euro suuruse ettemakse tegi. (b) leping nr KHPL12070 „Tugiteenused uusimmigrantidele.“ 01.08.2012 sõlmisid avaldaja ja võlgnik projektitoetuslepingu nr KHPL12070, mille p 4.3 kohaselt pidi avaldaja eraldama võlgnikule toetuse 217 132 eurot (edaspidi leping 2). Lepingu p 5.1 kohaselt pidi avaldaja maksma toetuse välja 6 osamaksena, kusjuures 52 545 eurot ja 56 020 eurot makstakse p-de 5.1.1 ja 5.1.4 järgi välja ettemaksetena ning ülejäänud osamaksed pärast seda, kui avaldaja on kiitnud heaks võlgniku poolt projekti kulude kohta esitatud aruanded. Avaldaja andis võlgnikule lepingu 2 alusel toetust 140 092 eurot, sellest 121 013,15 eurot maksti välja rahas ning 19 078,85 eurot tasaarvestati. Ülejäänud osas väljamakseid ei tehtud, sest võlgnik ei esitanud vastavas ulatuses tõendeid abikõlbulike kulude kohta. Osaliselt jäid tõendamata ka kulud, mille alusel avaldaja võlgnikule toetuse ettemaksed välja maksis.
Võlgnik ei kasutanud toetust sihipäraselt ega tõendanud projektile vastavate kulude tegemist. Võlgnik kohustus lepingu 1 ja lepingu 2 p 7.2 kohaselt kasutama toetust lepingutes ja projekti tingimustes näidatud eesmärkidel ning lepingute p-de 6.1 - 6.6 kohaselt pidi võlgnik esitama avaldajale toetuse kasutamise ja tehtud kulutuste kohta aruanded. Võlgnik esitaski aruanded, mille avaldaja läbi vaatas ja millest nähtus, et võlgnik ei ole teinud projekti, eelarve ja lepingute eesmärgiga kooskõlas olevaid ja tõendatud kulutusi. Lepingu p 9.1.1.1 ja 9.1.1.3; 9.1.1.6; 9.1.1.7 ja 9.1.1.9 kohaselt on avaldajal õigus leping lõpetada ja nõuda toetuse tagastamist, kui: (i) võlgnik kasutab toetust mittesihtotstarbeliselt või abikõlbmatute kulude katmiseks; (ii) võlgnik ei vasta avaldaja poolt aruannete kohta esitatud pretensioonidele; (iii) projektis kavandatud tulemusi ei saavutata või on alus arvata, et ei saavutata; ning (iv) võlgnik rikub lepingud või projektikonkursi tingimusi. Avaldaja on eeltoodu alusel 29.05.2014 käskkirjaga lõpetanud lepingu 1 ning 15.10.2014 teatega öelnud erakorraliselt üles lepingu 2.
Võlgnik peab toetuse osaliselt tagastama, sest ta ei ole teinud väljamakstud toetuse ulatuses projektidega seotud ja tõendatud kulusid. Lepingute p 7.2.5 kohaselt tuleb võlgnikul tagastada avaldajale iga summa, mis on talle põhjendamatult makstud või mille tagasimaksmise kohustus tuleneb lepingust või õigusaktidest. Ülal p-s 1.1 toodud toetuse summade ulatuses ei tõendanud võlgnik avaldajale, et ta on teinud projekti realiseerimiseks abikõlbulikke kulutusi ning tõendamata kulutuste osas nõudis avaldaja võlgnikult toetuse tagastamist. Lepingu p 9.1.1 ja selle alapunktide kohaselt on avaldajal õigus nõuda võlgnikult toetuse tagastamist. Avaldaja on toetuse osalise tagasinõudmise kohta teinud võlgniku suhtes kaks käskkirja: (a) 29.05.2014 tegi avaldaja käskkirja, milles nõudis, et võlgnik tagastaks lepingust 1 tuleneva toetuse summas 15 459,77 eurot 90 päeva jooksul (st 27.08.2014). Käskkirja p 2 ja p 3 kohaselt on võlgnikule enammakstud toetus summas 15 459,77 eurot, sest võlgniku poolt esitatud aruannete kohaselt on projekti tõendatud kulud antud summa võrra väljamakstud toetuse summast väiksemad. Võlgnik ei ole käskkirja täitnud ja ei ole alusetult saadud toetust tagastanud käesoleva ajani; (b) 10.11.2014 tegi avaldaja käskkirja, milles nõudis, et võlgnik tagastaks lepingust 2 tuleneva toetuse summas 17 314,29 eurot 10 päeva jooksul (st 24.11.2014), kuna nimetatud ulatuses ei ole võlgnik esitanud avaldajale tõendeid projektile vastavate kulude kohta. Avaldaja tegi võlgnikule lepingu 2 p 5.1.4 alusel ettemakse summas 56 020 eurot, kuid tõendatud ja abikõlbulike kulusid tegi võlgnik ainult 38 705,71 eurot, mistõttu kuulub toetus summas 17 314,29 eurot tagastamisele (56 020 - 38 705,71). Võlgnik ei ole käskkirja täitnud ja ei ole toetust tagastanud käesoleva ajani.
Käskkirjad on jõustunud ja avaldaja nõue võlgniku vastu on tõendatud. Käskkirjad on haldusaktid HMS § 51 lg 1 mõistes, mille suhtes võlgnik saab esitada HMS § 75 kohaselt vaide. Antud võimalust on võlgnik kasutanud ja on esitanud käskkirjade tühistamiseks vaided: (a) 30.06.2014 vaie 29.05.2014 käskkirja kohta; ja (b) 27.11.2014 vaie 10.11.2014 käskkirja kohta. Avaldaja on vaided läbi vaadanud ning teinud nende kohta otsused: (a) 15.07.2014 otsus 29.05.2015 käskkirja kohta; ja (b) 18.12.2014 vaideotsus 10.11.2014 käskkirja kohta. Avaldaja ei rahuldanud vaideid ega tühistanud 29.05.2014 ja 10.11.2014 käskkirju toetuste tagasinõudmise kohta. HKMS § 46 lg 1 kohaselt saab haldusakti tühistamiseks kaebuse esitada 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest. Võlgnik ei ole käskkirju ega vaideotsuseid nimetatud tähtaja jooksul vaidlustanud, mistõttu on käskkirjad jõustunud ja neid ei saa enam vaidlustada. Kuivõrd võlgnik on esitanud mõlema käskkirja suhtes vaided, puudub vaidlus, et võlgnikule on käskkirjad kättetoimetatud ning võlgniku suhtes on kaebetähtaeg kulgema hakanud ja nimetatud tähtaeg on käesolevaks ajaks ka möödunud. Seega on käskkirjad kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud.
Avaldaja lepingutest ja käskkirjadest tulenev nõue võlgniku vastu on 32 774,06 eurot, millest: (a) lepingust 1 tulenev nõue on 15 459,77 eurot; ja (b) lepingust 2 tulenev nõue on 17 314,29 eurot. Avaldajal on õigus nõuda võlgnikult lepingute p 9.1.2 kohaselt viivise tasumist 0,1% iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. Avaldaja tugineb pankrotiavalduses siiski üksnes põhinõudele, mille osas on tehtud jõustunud haldusaktid (käskkirjad) ning palub võlgniku pankrot kuulutada välja põhinõudest lähtuvalt. Avaldaja kavatseb esitada viivisenõude võlgniku pankrotimenetluse käigus.
Avaldaja saatis võlgnikule 30.03.2015 pankrotihoiatuse, milles esitas nõude tasuda lepingutest ja käskkirjadest tulenev nõue kogusummas 32 774,06 eurot hiljemalt 10.04.2015. Võlgnik ei ole käesoleva ajani nõuet täitnud. Tegemist on korduva pankrotihoiatusega, kuna lepingu nr KHPL12098 osas esitas avaldaja võlgnikule esimese pankrotihoiatuse juba 27.11.2014. Avaldaja saatis pankrotihoiatuse e-kirja ja tähitud kirja teel. Pankrotihoiatuse kättesaamist kinnitavad AS-i Eesti Post väljastusteated ja selle kättesaamine nähtub ka AS-i Eesti Post kodulehelt.
Avaldaja on nõude olemasolu ja suuruse tõendanud. Nõue tuleb analoogia korras lugeda tõendatuks ka PankrS § 10 lg 5 kohaselt. Avaldaja nõude aluseks on mh (lisaks lepingutele) jõustunud haldusaktid (käskkirjad). Avaldaja möönab, et jõustunud haldusakt ei ole samaväärne jõustunud kohtuotsusega, kuid kohus peaks nõude tõendatuse hindamisel võtma arvesse, et sisuliselt on võlgnikul võimatu saavutada tema suhtes tehtud käskkirjade tühistamine, sest vastava nõude esitamise tähtaeg on möödunud. Isegi kui jõustunud käskkirja olemasolu ei vabasta avaldajat tõendite esitamisest, tuleks kohtul sellega arvestada nõude tõendatuse kontrollimise käigus.
Võlgniku maksejõuetust kinnitavad järgmised asjaolud: (a) Võlgnik ei ole ca 0,5 aasta jooksul avaldajale võlgnevust tasunud. Lepingust 1 tulenev nõue on tasumata alates 27.08.2014 ja lepingust 2 tulenev nõue alates 24.11.2014. Asjaolu, et võlgnik ei ole avaldaja ees võlgnetavat kohustust täitnud sisuliselt poole aasta jooksul, kinnitab, et võlgnik ei ole suuteline enda kohustusi täitma ning tegemist ei ole ajutise maksejõuetuse olukorraga. (b) Võlgnik on faktiliselt maksejõuetu ning tal puudub vara, mille arvel saaks nõudeid rahuldada. Võlgniku 2013 majandusaasta aruande kohaselt (2014 aruannet ei ole võlgnik esitanud) oli võlgniku aruandeaasta kahjum 16 951 eurot. Bilansi kohaselt oli võlgnikul erinevaid lühi- ja pikaajalisi kohustusi 5504 eurot. Kuna avaldaja esitas võlgnikule toetuste tagastamise nõuded 2014 (29.05.2014 ja 10.11.2014), siis ei ole võlgnik 2013 aruandes avaldaja nõuet kajastanud ning võlgniku tegelik kohustuste summa on tänase seisuga 32 774,06 euro võrra suurenenud. Kinnistusraamatu kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara, mille arvelt saaks avaldaja enda nõude rahuldada. 2013 majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara väärtuses 8121 eurot, mis koosnes väidetavalt materiaalsest põhivarast (arvutid ja seadmed) ja varudest. Seega oli võlgnikul vara maksimaalselt 8121 eurot, kuid ainuüksi avaldaja nõue on 32 774,06 eurot. (c) Võlgnikul puudub avaldajale teadaolevalt majandustegevus. 2013 majandusaasta aruande kohaselt on võlgnik projektipõhine koolituste korraldamisega tegelev ettevõte ning võlgnik on toonud eraldi välja just nimetatud toetuste alusel koolituste korraldamise. Kui 2013 aruande kohaselt oli kogu võlgniku äritegevuse rahavoog 65 760 eurot, siis sellest ca pool moodustas avaldajalt saadud toetus, sest avaldaja maksis 2013 võlgnikule välja toetuse summas 31 527 eurot. Avaldajale teadaolevalt puudub võlgnikul tänase seisuga aktiivne majandustegevus, millest tekkiva tulu arvelt oleks võlgnikul võimalik täita täies mahus avaldajale võlgnetav kohustus.
Avaldaja arvates puuduvad PankrS § 15 lg-st 3 tulenevad alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks ning kohtul tuleks võlgnikule ajutine haldur määrata.
Võlgniku vastuväited
Võlgnik vaidleb avaldusele vastu. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on põhjendamatu. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et tulenevalt PankrS § 15 lg-s 2 on alus jätta pankrotimenetlus algatamata.
Võlgnik ei tunnista avaldaja nõuet. Avaldaja väide, nagu olevat ta andnud võlgnikule projektide elluviimiseks sihtotstarbelisest toetust, ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele avaldaja väide, et võlgnik ei olevat kasutanud toetust sihipäraselt ega olevat tõendanud projektile vastavate kulude tegemist. Võlgnik on seisukohal, et ei ole avaldajale võlgu, vaid avaldajal on võlgnevus võlgniku ees.
Poolte vahel on sõlmitud kaks projektitoetuslepingut: 1) Leping nr KHPL12070 „Tugiteenused uusimmigrantidele“ (edaspidi KHPL12070); 2) Leping nr KHPL12098 „Eesti keele kursuste korraldamine“ (edaspidi KHPL12098). Võlgnik on täitnud oma lepingulised kohustused korrektselt ja õigeaegselt ning vastavuses lepingutega. Lepingute täitmist tõendavad tähtajaliselt esitatud sisu- ja finantsaruanded, osalejate dokumendid ning osalemist tõendavad allkirjalehed. Võlgnik kasutas toetust sihipäraselt ning esitas selle kohta kõik vajalikud dokumendid. Kultuuriministeeriumi on auditeerimise käigus kinnitanud, et vajalik dokumentatsioon on korrektne.
Võlgnik on esitanud avaldajale käskkirjade tühistamiseks vaided: 30.06.2014 vaie 29.05.2014 käskkirja kohta ja 27.11.2014 vaie 10.11.2014 käskkirja kohta. Avaldaja ei rahuldanud vaideid ega tühistanud 29.05.2014 ja 10.11.2014 käskkirju toetuste tagasinõudmise kohta.
Avaldaja on jätnud välja toomata, et võlgnik on korduvalt esitanud avaldajale nõudeid toetuste väljamaksmiseks ja seejuures toonud välja avaldaja poolsed mitmed lepingute punktide rikkumised. Võlgniku nõuded avaldaja vastu ületavad avaldaja tagasinõutava summa. Avaldajal on võlgniku ees võlgnevus tulenevalt projektilepingutest KHPL12070 ja KHPL12098 kokku 99 428,69 eurot, millest: 1) Projektilepingust KHPL12070 tulenev võlgnevus on 65 307,68 eurot; 2) Projektilepingust KHPL12098 tulenev võlgnevus on 34 121 eurot. Võlgnik esitas 21.09.2014 kirjas nr 4 projektitoetuslepingu KHPL12070 toetuse väljamaksmise nõude, mida avaldaja ei ole käesoleva ajani välja maksnud. Vastavalt projektitoetuslepingule KHPL 12070 “Tugiteenused uusimmigrantidele. Osa I Uusimmigrantide kohanemisprogrammi koolitused” punktile 5.1.5 on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kohustatud kandma ImmiSoft OÜ pangakontole II perioodi vahemakse summas 33 612 eurot 10 tööpäeva jooksul peale vahearuande kinnitamist sihtasutuse poolt. Vastavalt lepingu KHPL 12070 lisale nr 15 esitati vahearuanne 12. mail 2014 (kuna seoses I perioodi lõpparuande menetlemise viibimisega sihtasutuse poolt hilines II perioodi ettemakse poole aasta võrra ning seetõttu muudeti lepingu KHPL12070 punkti 6.4.3 ning II perioodi vahearuande kuupäevaks kehtestati 12.05.2014).
Võlgnik lõpetas avaldajaga lepingu alates 22.08.2014, kuna sihtasutus ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi: sihtasutus viivitas süstemaatiliselt ja õigusliku aluseta aruannete läbivaatamisega ning toetuse väljamaksmisega rohkem kui 45 päeva. Lisaks sihtasutuse teatisest 14.08.2014 5.3/361 nähtus, et avaldajal puudub finantsvõimekus ja soov projekti elluviimiseks ning avaldaja ei ole olnud suuteline vastavalt lepingu punktile 6.7 sujuvalt aruandlusi menetlema ega lepingu punktis 5.1 nimetatud maksegraafikust kinni pidama. Projektitoetuslepingu KHPL12070 vahemakse väljamaksmise nõude esitas võlgnik avaldajale 21.09.2014. Lepingu punkti 4.3 kohaselt ei ole toetuse saaja kohustatud finantseerima projekti oma vahenditest, mistõttu oli projekti elluviimine olulisel määral sõltuvuses projekti aruannete menetlemise kiirusest ja korrektsusest avaldaja poolt. Lepingu punkti 6.7 kohaselt vaatab sihtasutus esitatud aruande läbi ning teeb aruande aktsepteerimise, osalise (st aruande nõuetele vastava osa) aktsepteerimise või mitteaktsepteerimise otsuse 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul arvates aruande kättesaamisest. Vajadusel võib Sihtasutus aruande läbivaatamise tähtaega pikendada 10 (kümne) tööpäeva võrra, informeerides sellest viivitamatult Toetuse Saajat. Avaldaja rikkus seda kohustust ning viivitas põhjendamatult esitatud aruande osalise/täieliku kinnitamisega. Lisaks jättis ebamõistliku menetlusaja tulemusena vahearuande kinnitamata ning välja maksmata nii vahemakse kui lõppmakse.
Lepingu lõpetamisel esitas võlgnik uue sisuaruande ja finantsaruande 22.08.2014 seisuga, kust on näha, et projekti sihttase saavutati ning projektiga võetud kohustused on täidetud. Projektikulude finantsaruanne esitati summas 76 510,68 eurot. Sellest summast on korvatud vaid II perioodi osaline ettemakse summas 36 941,15 eurot, mis kanti üle 11..04.2014, kuigi aruanne kinnitati 19.03.2014. Siiani on välja maksmata II perioodi vahemakse summas 33 612 ning lõppmakse, kokku 42 898,68 eurot. Samuti jättis avaldaja välja maksmata projekti KHPL12070 I perioodi lõppmakse summas 22 409 eurot, mis moodustas viimase palgalehe projekti raames tehtud töötasudest. Seega võlgneb avaldaja võlgikule projekti KHPL12070 raames kokku 65 307,68 eurot.
19.09.2014 kirjas nr 3 esitas võlgnik avaldajale Projektitoetuslepingu KHPL12098 toetuse väljamaksmise nõude. Vastavalt projektitoetuslepingule KHPL12098 “Eesti keele kursuste korraldamine vähemate võimalustega kolmandate riikide kodanikele Eestis” punktile 5.1. on avaldaja kohustatud kandma võlgnikule 113 736,40 eurot. Sellest summast kanti võlgniku arvele vaid ettemakse summas 56 868 eurot. Vastavalt lepingupunktile 9.2.2. esitati vahearuanne 1.06.2013 ning lõpparuanne 31.01.2014. Kuigi vahearuanne ja lõpparuanne kinnitati, ei kantud lepingus ette nähtud vahemakset summas 34 121 eurot (punkt 5.1.2) ja lõppmakset 22 747 eurot (punkt 5.1.3) 10 tööpäeva jooksul peale vahearuande kinnitamist ega ka hiljem sihtasutuse poolt võlgnikule.
Projekti ettemaksu summast (56 868 eurot) korvati võlgniku kulud summas 41 408,23 eurot ning tehti tagasimakse nõue summale 15 459,77 eurot, millest 2179,38 eurot moodustas lepingu rikkumisest tulenev toetusest mahaarvatav summa ning lisaks täiendavad abikõlbmatud kulud summas 380,38 eurot, mille kohta täpsem info võlgnikul puudub. Võlgnikule jäid hüvitamata lektorite, projektijuhi ja raamatupidaja töötasud augustist detsembrini 2013 palgaleht nr 22 alusel summas 5773,99 eurot ja eesti keele õpetajate töötasud palgaleht nr 23 alusel summas 19 075,58 eurot, kokku summas 24 849,57 eurot.
Lepingu rikkumine võlausaldaja selgituste kohaselt olevat sihttaseme mittesaavutamine, mis aga oli tingitud vahemakse mittelaekumisest ja selles tulenevast võimaluse puudumisest lepingut täies mahus lõpetada. Sihttasemeks oli 300 õppijat, rühmadesse oli komplekteeritud kokku 339 õppijat, kellest 70% ulatuses lõpetas kursuse 214, kuna sihtasutuse koordinaator ainuisikuliselt otsustas, kes õppijatest on abikõlblik ja kes mitte. Võlgnik oleks saanud õppijad lõpuni koolitada, kuid avaldaja jättis lepingut rikkudes vahemakse välja maksmata ja õpetajad jäid töötasuta. 31.01.2013 esitas võlgnik projekti KHPL12098 sisu- ja finantsaruande lõpparuande koos nõutavate dokumentidega vastavalt sihtasutuse ettekirjutusele, võttes sihtasutuse nõudmisel välja viimased palgalehed. Jaanuaris 2014 võeti uuesti arutamisele ka projekti KHPL12070 vahe- ja lõpparuanne ning hakati sihtasutuse uute ettekirjutuste kohaselt mõlemaid aruandeid taas ümber tegema ning kulusid kahe projekti vahel ümber jaotama, mille tulemusena jäid mitmed arved mõlemast projektis välja maksmata. Ka osa rendi- ja kommunaal- ja sidekulusid jäid katmata. Kuigi vahearuanne ja lõpparuanne kinnitati aprillis 2014, ei kantud lepingus ette nähtud vahemakset summas 34 121 eurot ega lõppmakset 22 747 eurot 10 tööpäeva jooksul peale vahearuande kinnitamist ega ka hiljem avaldaja poolt võlgnikule.
Kuna sihtasutus on projektitoetuslepingu nr KHPL12098 punktidest 5.1. ja 6.7 tulenevat kohustust eiranud ega ole siiani välja maksnud vahemakset ja lõppmakset, siis käsitleb võlgnik seda avaldaja poolse kohustuse rikkumisena. Võlgnik esitas korduvaid nõudeid avaldajale võlgnevuse tasumiseks, kuid avaldaja ei ole siiani võlgnevust tasunud.
Kultuuriministeeriumi auditis on samuti märgitud, et vahearuande kontrollimine kestis ebamõistlikult kaua - 15.08.2013 - 30.04.2014. Lõpparuande esitamise ajaks (31.01.2014) ei olnud vahearuanne veel aktsepteeritud ning edasi menetleti vahe- ja lõpparuannet koos, kuni 30.04.2014. Nagu auditis tuvastatud, esitas toetuse saaja vahearuande avaldajale tähtaegselt, 15.08.2013. Aruande sisulise poole kontroll lõpetati projekti koordinaatori poolt 07.10.2013 ning vahearuanne edastati kontrollimiseks finants-spetsialistile, kes aktsepteeris vahearuande 30.04.2014. Samal päeval kinnitati ka lõpparuanne. Kokku kestis vahearuande kontrollimine kaheksa ja pool kuud, kuigi lepingust tulenevalt oli avaldajal kohustus aruanne üle vaadata ja aruande aktsepteerimise, osalise aktsepteerimise või mitteaktsepteerimise kohta otsus teha 20 tööpäeva jooksul, seega hiljemalt 12.09.2013. Ka lõpparuande kontrollimisel ei peetud kinni 20-tööpäevasest kontrollimise tähtajast – kokku kulus lõpparuande kontrollimiseks 3 kuud.
Võlgnik ei ole maksejõuetu. Kuna võlgnik vaidleb avaldaja nõudele vastu ning omab avaldaja vastu nõuet toetuste väljamaksmiseks, kahju hüvitamiseks avaldaja poolsest lepingute korduvatest rikkumistest tulenevalt, siis ei ole avaldajale võlgnevuse mittetasumine seotud võlgniku väidetava maksejõuetusega, vaid pooltevahelisest vaidlusest tulenevalt, milles pooled ei ole jõudnud lahenduseni.
Võlgnik jätkab aktiivset majandustegevust, sh osaleb Siseministeeriumite hangetel jm. Võlgnikul jätkub rahalisi ja muid varalisi vahendeid, et rahuldada kõik võlausaldajate seaduslikud nõuded. Võlausaldaja avalduses viidatud 2013 aruandeaasta kahjum oli tingitud sellest, et avaldaja rikkusid korduvalt pooltevahelist lepingut ning jättis süstemaatiliselt lepingujärgsed maksed sooritamata. Võlgnik ei ole 2014 majandusaasta aruannet esitanud, kuid toob käesolevaga välja 2014 kasumiaruande, mille kohaselt on: tulu 12 736 eurot; muud tulud 39 842 eurot; mitmesugused tegevuskulud -21 217 eurot; tööjõukulud -28 082 eurot; amortisatsioon -2818 eurot; kokku ärikasum(kahjum) 461 eurot. Võlgnik selgitab, et 2014 käivet mõjutas projekt KHPL12070, millest tulenevalt ei olnud võimalik võtta enne septembrit tasulisi õppijaid. Seega algas ka tasuline õpe alles septembris ja sissetulekut majandustegevusest on saadud praktiliselt ainult viimase kvartali jooksul. 2015 esimese kvartali sissetulek on samasuguses suurusjärgus, kuna siiani on hoitud suurt õppijate arvu, aga väga madalaid hindu, et mitte kaotada õppijaid.
Võlgnik on seisukohal, et asjaolu, et võlgnik ei ole avaldaja ees võlgnetavat kohustust täitnud poole aasta jooksul, ei näita võlgniku mittesuutlikust enda kohustusi täita ning tegemist ei ole ka ajutise maksejõuetuse olukorraga, kuivõrd võlgnik ei ole maksejõuetu.
Kohtumääruse põhjendused
Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1).
Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohus leiab, et võlgnik on vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kohtule kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Kohus leiab, et pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine s.t menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Kohus leiab, et hagimenetluses tuleb lahendada nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldaja nõude kehtivuse, sissenõutavuse ja muud küsimused, s.h võlgniku väidetav nõue võlausaldaja vastu.
Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses nõue on võlausaldajal tekkinud võlgniku vastu, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nii on PankrS § 15 lg 2 p 1 ja § 31 lg 1 lause 2 suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Ka Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-17-02 p-s 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Pankrotimenetluses ei ole võimalik kohtul anda hinnangut kõigile võlgniku poolt esile toodud asjaoludele. Kohtu seisukoha kohaselt omab poolte vahelises vaidluses olulist tähtsust, kas avaldaja on rikkunud vaidlusaluseid poolte vahel sõlmitud projektilepinguid ja, kas võlgnikul on sellest tulenevalt nõue avaldaja vastu, sh võimalik tasaarvestusnõue, ja, kas võlgnikul on olnud põhjendatud õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Võlgnik on kinnitanud, et on keeldunud oma kohustuste täitmisest avaldaja ees üksnes põhjendusel, et poolte vahel on vaidlus, seoses projektilepingutega nr KHPL12098 ja KHPL12070. Võlgnik on ka kinnitanud, et on täitnud oma lepingulised kohustused korrektselt ja õigeaegselt, samas kui avaldaja on lepingut rikkunud. Kohtu hinnangul ei ole põhistatud ka võlgniku püsivat maksejõuetust. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Eeltoodud põhjendustel tuleb ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
PankrS § 15 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liili Lauri
Kohtunik