Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Kesklinna Valitsus

[email protected]

Teie 07.04.2026 nr 4-15/496-2

Meie 22.05.2026 nr 9.3-2/26/2895-2

Tartu mnt 84c kinnistu

detailplaneeringu ning KSH aruande

avalik väljapanek

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avalikust

väljapanekust. Detailplaneering on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 19.03.2026 otsusega

nr 37. Amet on varasemalt KSH aruande eelnõu osas edastatud seisukoha 14.12.2021 kirjaga nr

9.3-4/21/14565-2. Detailplaneeringu lahendust ametile kooskõlastamiseks esitatud ei ole.

Detailplaneering hõlmab 1,06 ha suurust maa-ala. Detailplaneering on koostatud eesmärgiga

hoonestada kinnistu kuni kuue mitmeotstarbelise hoonega ning määrata moodustatavale

krundile ehitusõigus kuni 14 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoonete ehitamiseks.

Lisaks on detailplaneeringus määratud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise

ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritud maa-ala asub kesklinna

linnaosas Juhkentali asumis Tartu maantee, Peterburi maantee ja Järvevana tee vahelisel alal.

Tartu mnt 84c kinnistu on ehitisregistri andmeil hoonestamata ning seal puudub olemasolev

haljastus. Alal võib paikneda igasugune ettevõtlus v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine.

Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Detailplaneeringus on alale kavandatud kaks

krunti – Tartu mnt 84c äri- ja elamumaa krunt (ärimaa ≥50% ja elamumaa ≤50%) ning eraldi

transpordimaa krunt pos 2, mille saab liita Tartu mnt 80t transpordimaa krundiga. Kavandatud

on kuni 238 korterit ning äriruumid kaubanduse, teenindusruumide, konverentsikeskuse ja

bürooruumide tarbeks. Planeeritud ala Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve

on ettevõtluse segahoonestusala. Kavandatu on üldplaneeringu kohase juhtotstarbega kooskõlas.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas:

 Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine detailplaneeringualal

(Akukon Oy Eesti filiaal, töö nr 144190-1, 9.12.2014). Töö eesmärgiks oli hinnata

auto-, rongi-, trammi- ja lennuliilusest tingitud müra. Käsitletavast alast möödub Tallinn-

Narva suunaline raudteeliin. Tallinna Lennujaam asub ligikaudu 1,5 km kaugusel.

Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli

2013.a ja 2035.a andmeid. Lähim lääne-ida suunaline maandusmiskoridor asub

ligikaudu 1 km lõuna suunas. Lennuliiklus põhjustab päeval ja öösel kuni 45 dB

müratasemeid. Üksiku lennuki maandumine/õhkutõus on olenevalt lennukitüübist kuni

75 dB. Planeeritava alani ulatuvad 2013. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal kuni

69 dB, öisel ajal kuni 64 dB liiklusmüra tase. Hoonete välispiirdel ulatuvad 2013. aasta

andmete põhjal päeval kuni 72 dB, öösel kuni 64 dB müratase.

2(6)

 Liiklusmüra hinnang detailplaneeringu alal (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 19364-

01.3, 10.10.2022). Hilisem mürahinnang käsitleb eelkõige perspektiivset müraolukorda,

kuna Tartu mnt 84c planeeringuala realiseerumine eeldab kogu piirkonna liiklusskeemi

muutumist, uut tänavavõrku ja Zelluloosi (Fahle) piirkonna arenduste realiseerumist.

Seetõttu ei peetud üksnes olemasolevast olukorrast lähtumist piisavaks. Hinnangu

aluseks oli K-Projekt AS koostatud Tallinnas Zelluloosi arenduse liiklusuuring 2018.

aastast, mis arvestas piirkonna arenduste, uue tänavavõrgu ja lisanduva

liikluskoormusega. Müraallikatena käsitleti Tartu maanteed, Järvevana teed, Peterburi

teed, Suur-Sõjamäe tänavat, Tartu mnt 84c ja Tartu mnt 86 kinnistute vahelist teed ning

Tallinn–Tapa–Narva raudteetrassi. Rongiliikluse müra modelleerimisel kasutatud

andmed põhinevad AS Eesti Raudtee 28.11.2019 käskkirjaga nr 1-5/30 „Rongide

liiklusgraafiku ja kaubarongide koosteplaani kehtestamine“ kinnitatud Tallinn – Tapa –

Narva raudteeliini liiklusgraafikust ning AS Eesti Liinirongid (Elron) idasuuna

sõidugraafikust. Trammiteed eraldi müraallikana ei käsitletud, kuna see jääb alast

kaugemale ning olemasolev hoonestus varjestab seda. Lennuliikluse müra hinnati 2020.

aasta andmete ja Tallinna strateegilise mürakaardi põhjal. Lennuliikluse müratase ulatub

alani päeval kuni 50 dB ja öösel kuni 45 dB. Üksiku lennuki õhkutõusu ajal võib

helirõhutase olla siiski hinnanguliselt kuni 75 dB umbes 0,5–1 minuti jooksul.

Perspektiivses olukorras (2018. aastal koostatud Tallinna Zelluloosi arenduse

liiklusuuringu andmete alusel) võivad maa-alal müratasemed ulatuda päeval kohati kuni

75 dB, enamasti kuni 70 dB, ning öösel kuni 65 dB. Fassaadidel ulatuvad hinnatud

liiklusmüra tasemed päeval kuni 70 dB ja öösel kuni 61 dB.

 Tartu maantee 84c (Tallinna linn) aadressile kavandatava hoonestuse mõju

analüüs Tartu manatee 84 (Fahle maja) eluruumide insolatsiooniolukorrale

(Building numerics OÜ, 04.10.2020). Analüüsi eesmärk oli hinnata, kas Tartu mnt 84c

kinnistule kavandatav hoonestus mõjutab kõrvalasuva Fahle maja eluruumide

insolatsiooni. Analüüs keskendus Tartu mnt 84a hoone kagusuunalisele fassaadile, mis

jääb kavandatava hoonestuse poole. Mudeli abil visualiseeriti kavandatavatest hoonetest

langevate varjude ulatus ning arvutati insolatsiooni kestus vastavalt standardis EVS 894

„Loomulik valgustustus elu- ja bürooruumides“ toodud metoodikale. Analüüsiti 9.

korruse eluruumide aknaid neljas vaatepunktis. Kõrgemate korruste puhul eeldati, et

insolatsioon on sama või parem. 7. ja 8. korruse eluruumidel ei ole kavandatava

hoonestuse poole jääval fassaadil aknaid ning alumistel korrustel asuvad büroopinnad,

millele standardi eluruumide insolatsiooni miinimumnõuded ei kohaldu.

Insolatsioonianalüüsi järgi ei halvenda Tartu mnt 84c kavandatav hoonestus Fahle maja

analüüsitud eluruumide insolatsiooniolukorda. Analüüsitud vaatepunktides on piisav

insolatsioon tagatud.

Müra normtasemed on reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71). Elamu- ja ärihoonete maa-ala käsitletakse III mürakategooria

alana. Seetõttu rakenduvad planeeringualale KeM määruse nr 71 lisas 1 sätestatud III

mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB.

Müratundliku hoone teepoolsel fassaadil on vastavad piirväärtused 70 dB päeval ja 60 dB öösel.

Eelnevalt välja toodud mürahinnangute põhjal ületatakse lubatud müratasemeid.

KSH aruandes (Kobras OÜ, töö nr 2019-042, september 2025) on muuhulgas välja toodud

järgnev:

 Detailplaneeringu täpsustatud lahendus (seisuga 19.09.2025) näeb ette, et hoonestus

tuleb kavandada varieeruva kõrguse ja korruselisusega ning liigendusega ümbritsevat

hoonestust arvestades ja asjaolu, et oleks tagatud krundisisese ala hea insolatsioon avatus

läänepäikesele. Tagada tuleb olulisemad vaatesektorid Fahle majale. Vaatesektorisse ei

ole lubatud rajada kõrgemaid hooneid kui 5 korrust (abs kõrgus 55,00 m).

3(6)

 Detailplaneeringu täpsustatud lahendus (seisuga 19.09.2025) näeb vastavalt TLPA ja

arendaja kokkuleppele ette, et hoonestuse paiknemise lahendus täpsustatakse

arhitektuurivõistluse läbiviimisega.

 Võimaliku reostusohu vältimiseks viiakse järgnevas etapis (projekteerimisel) läbi

reostusuuring, et tuvastada planeeringualale jääv võimalik seni mitteavastatud lokaalne

reostus ning kavandada vajadusel meetmed reostunud pinnase likvideerimiseks.

 Ehitustegevusel kaasneb masinate kasutamise ning kaeve- ja ehitustöödega müra ja

vibratsiooni teke. Ehitusega seotud müra ja vibratsioon võib kohati olla intensiivne, kuid

tegemist on pöörduva mõjuga, mis lakkab tööde lõppemisel.

 Kasutusaegne müra tuleneb eelkõige piirkonna aktiivsemast kasutamisest ja sellega

seotud liiklusest. Liiklusest tingitud müra ja vibratsioon on ka olemasoleva olukorra

puhul probleemiks. Lisaks tuleb detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju

hindamisel arvestada Sossi mäel kavandatud arendustegevuste mõju kumuleerumisega.

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnev liiklus

moodustab vaid väikese osa olemasolevast ja piirkonnas kavandatavast

liikluskoormusest.

 KSH koostamisel on hinnatud ühe võimaliku hoonestuse paiknemise lahenduse korral

(detailplaneeringu lahendus seisuga 21.08.2021) kujunevat müraolukorda ja hoonete

fassaadidele mõjuvaid müratasemeid. Hoonete teistsuguse paiknemise korral võivad alal

kujunevad müratasemed olla mõnevõrra erinevad, kuid piirkonna müratase on

paratamatult kõrge, seega on suunised ja tingimused nõuetele vastava müraolukorra

tagamiseks nii rekreatsioonialal kui ka hoonete eluruumides siiski asjakohased (st

kohalduvad).

 Kavandatava hoonestuse varjutus ulatub ka Tartu mnt 84b (kü tunnus 78401:116:0200),

Tartu mnt 84 (kü tunnus 78401:116:0080) ja Tartu mnt 84d (kü tunnus 78401:116:0220)

katastriüksusele, kus olemasolev eluruumidega hoonestus puudub. Neist esimesele on

kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud toitlustusvõi teenindusettevõtte ruumidega

büroohoone.

 Teistele katastriüksustele soovitakse Tartu mnt 84 ja 84d kinnistu detailplaneeringuga

(algatatud 14.12.2016, koostamise etapis) ehitusõigust maapinnast kuni 45 m kõrguste

kuni 14 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega elamute rajamiseks.

Detailplaneeringu menetlus on pooleli ning hoonestusmaht ja eluruumide paiknemine ei

ole teada. Tartu mnt 84c detailplaneeringuga kavandatav hoonestus mõjutab Tartu mnt

84 ja 84d kinnistu insolatsiooniolukorda, kuid Tartu mnt 84d katastriüksusele

kavandatav hoonestus mõjutab eeldatavalt omakorda Tartu mnt 84c katastriüksuse

insolatsiooniolukorda. Mõlema detailplaneeringu realiseerumisel ei ole vastastikku

kavandatud hoonete alumiste korruste ruumides tagatud eluruumide jaoks nõutud

insolatsiooni kestus.

 Detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt kõrgendatud radooniriskiga maa-alal

hoonestust äri- ja eluruumidega, kus võivad inimesed viibivad pikema aja jooksul.

Detailplaneeringus on asjakohane viidata võimaliku radooniprobleemi käsitlemise

vajadusele projekteerimisel. Soovituslik on projekteerimisel teha pinnaseõhu

radoonisisalduse mõõtmised, kuna pinnaseõhu radoonisisaldus on üks olulistest

sisendparameetritest, mille põhjal on võimalik arvutuslikult hinnata tulevase hoone

siseõhu radoonisisaldust. Radoonikaitsemeetmeid võib rakendada ka ennetavalt piisava

varuga, ilma pinnaseõhu radoonisisaldust mõõtmata. Radoonikaitsemeetmete

rakendamine uute hoonete ehitamisel võib osutuda vähem kulukas kui maa-ala

radooniuuring. Sellest tulenevalt peaks jääma hoonete projekteerijale võimalus

otsustada, mil viisil ta garanteerib, et projekti kohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse

käigus siseõhu radoonisisaldusele kehtestatud nõuetele vastab.

 Detailplaneeringu täpsustatud lahendus (seisuga 19.09.2025) näeb vastavalt TLPA ja

arendaja kokkuleppele ette, et hoonestuse (ja seega ka rekreatsiooniala paiknemise)

lahendus täpsustatakse arhitektuurivõistluse läbiviimisega. Rekreatsiooniala täpse

paiknemise lahendamisel on asjakohane kavandada istumiskohad ja muud

4(6)

väljakuelemendid ning ettevõtlustegevus (nagu välikohvikud vmt), tiheda liiklusega

tänavatest kaugemale, kus on müratase madalam.

 Detailplaneeringus tuleb juhtida tähelepanu, et projekteerimisel tuleb eluruumid ette

näha asukohta, kus insolatsiooni kestuse nõuded on täidetud.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Hoonestusala planeerimisel lähtuda olemasolevast situatsioonist ning naabruses

paiknevate hoonete asetsemisest. Tartu maantee ja Tartu mnt 80t kinnistul asuva tänava

nurgale on kavandatud tänavate suunda jälgiv ja ristmikku tähistav kõrgem hoone.

Hoonestusala Tartu maantee poolne piir on määratud Tartu mnt 84b hoone järgi, et Tartu

maanteele kujuneks selles lõigus hoonete asukoha mõttes ühtlane tänavasein.

Korrastatud linnaruumi kujundamiseks on Tartu mnt 84b kinnistu poolne hoonestusala

piir määratud paralleelne Tartu mnt 84b hoonega.

 Kuni 5-korruseliste hoonete või hooneosade katusele on lubatud rajada hooneid

teenindavad puhke- ja mängualad, terrassid, haljastatud katuseaiad koos kasvuhoonete

ja nende panipaikade, pergolate ning paviljonidega.

 Hoonete 1. kuni 3. korrusele tuleb kavandada ainult äriruumid. Alates 4. korrusest võib

kavandada lisaks äriruumidele ka eluruume tingimusel, et eluruume ei planeerita

hooneosadesse, kus eluruumidele kohaldatavad välisõhus leviva müra normtasemed on

ületatud. Tartu maantee ja Tartu mnt 80t kinnistul oleva tänava ristmiku äärde tohib

kavandada ennekõike äriruume. Samas võib antud osas kavandada eluruume tingimusel,

et eluruumide asukoha valikul hoones on tagatud kehtivatest müranormidest

kinnipidamine. Eluruumide kavandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.

detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 sätestatud III kategooria – keskuse

maa-alad – normväärtustest.

 Eluruumid tuleb kavandada hoonetes asukohta, kus on insolatsiooni kestuse nõuded

täidetud.

 Kajaja Acoustics OÜ koostatud uuringu alusel tuleb vastavalt Eesti standardis EVS

842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 –

”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule

rakendada projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele välispiirde

ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise

tüübile ja ruumikasutusotstarbele lähtudes järgmistest nõuetest:

o bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide korral välispiirde

ühisisolatsioon Tartu maantee ja Peterburi tee poolsetel fassaadidel R’tr,s,w = 35

dB, mujal R’tr,s,w = 30 dB.

o eluruumide korral välispiirde ühisisolatsioon Tartu maantee ja Peterburi tee

poolsetel fassaadidel R’tr,s,w = 45 dB, mujal R’tr,s,w = 40 dB.

o Täpsed nõuded olenevad välismüra taseme suurusest, mida tuleb korrigeerida

sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile

6.4 „Parandustegurid indeksile R’tr,s,w sõltuvalt ruumi välispiirde ja

põrandapinna suhtest s/s0“. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja

üksikute elementide valikul on vajalik rakendada transpordimüra spektri

lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. Hoonete

madalamatele korrustele on kavandatud äriruumid ja kõrgematele korrustele

eluruumid. Mürahinnangute kohaselt on ehituslike lahendustega võimalik tagada

vastavus eluruumide nõuetele, kuid ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleks

kõrgema müratasemega hooneosades eelkõige Tartu maantee ja Tartu mnt 80t

kinnistul asuva tänava ristmiku ääres eelistada äriruume.

o Ehituslike lahendustega tuleb tagada eluruumide nõuetekohased tingimused.

Hoonete madalamatele korrustele tuleb kavandada äriruumid ja kõrgematele

korrustele võib kavandada eluruumid. Kõrgema müratasemega hooneosades

tohib kavandada ainult äriruume. Vältida müratundlike ruumide (näiteks

magamistubade) paigutamist tänavapoolsele küljele ning soovituslik on mitte

5(6)

kavandada hoonete tänavapoolsetele külgedele avatavaid aknaid. Kui see ei ole

võimalik, siis alternatiivselt on võimalik ehitise kavandamisel rakendada Tartu

mnt ja Tartu mnt 80t kinnistul asuva tänava poolsete fassaadide puhul

kõrgendatud heliisolatsiooni meetmeid müratundlike ruumide osas (näiteks

kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud).

 Eluruumide kavandamisel näha ette maapinnale rajatud haljastatud rekreatsiooniala

elanikele ning määrata nõuded ehitusprojekti koostamiseks, millega tagatakse, et müra

ei ületa normtaset eluruumides.

Amet on tutvunud detailplaneeringu ja KSH materjalidega ning juhib tähelepanu

järgnevale:

 Detailplaneeringu materjalide kohaselt täpsustatakse hoonestuse paiknemise lahendus

arhitektuurivõistluse läbiviimisega. Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringu ala

välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud

normtasemeid. Detailplaneeringu materjalide koosseisus olevad mürahinnangud

põhinevad 2013. aasta liiklusandmetel ning 2018. aastal koostatud Zelluloosi arenduse

liiklusuuringul. Arvestades andmete vanust ja piirkonna võimalikke

liikluskorralduslikke muutusi, on ameti hinnangul enne detailplaneeringu realiseerimist

vajalik koostada ajakohastatud mürahinnang ning vajaduse korral täpsustada

müraleevendusmeetmed.

 Detailplaneeringu KSH aruandes on kirjutatud: „Linnaväljaku lahenduse edasisel

kavandamisel tuleb näha ette meetmeid, mis kavandatava linnaväljaku juurdepääsude

juures müra levikut alale vähendaksid. Istumiskohad ja muud linnaväljaku elemendid

ning ettevõtlustegevus (nagu välikohvikud vmt), millega kaasneb inimeste pikemaajaline

viibimine alal, tuleks kavandada linnaväljaku juurdepääsu juurest kaugemale, kus on

müratase madalam.“ Tuleks täpsustada avalikuks kasutamiseks mõeldud alade

funktsiooni ning müratasemete tagamiseks vajadusel rakendada täiendavaid müra

leevendavaid meetmeid.

 Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks

kaasnema selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra

mõõtmise kaudu.

 Detailplaneeringu materjalides viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on

tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sisemüra normtasemete

täitmiseks sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra-

ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61). Projekteerimisel juhinduda

standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks

ehituslike võtetega müra normväärtuste täitmine siseruumides.

 Detailplaneeringu KSH aruandes on kirjutatud: „Kui tegu on akendega, mis lahti ei käi,

ei ole põhjendatud ka fassaadile mõjuvate müratasemete hindamine, vaid tähtis on ainult

siseruumidesse mõjuv müra.“. Hoone teepoolsel fassaadil kehtib KeM määrus nr 71 järgi

normtase, mida ei tohi ületada. Amet juhib tähelepanu, et fassaadile mõjuvate

müratasemete hindamine on vajalik ka piisava heliisolatsiooni tagamiseks.

 Tähelepanu tuleks pöörata, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks eluruumides

SoM määrus nr 61 välja toodud normtasemeid. Välisõhus levivate äri- ja

kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse KeM määrus nr 71 lisas

1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Amet juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoseadmete müra ei tohi müratundlikel aladel

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

 Vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 54) kehtestatud normtasemeid.

6(6)

 Tähelepanu tuleks pöörata ka maksimaalsetele liiklusmüra tasemetele, et oleks võimalik

paremini valida eluhoone heliisolatsiooni, arvestades, et sotsiaalministri 12.11.2025

määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 on

magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase tingimusel, et öö jooksul leiab

aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud.

 Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Tähelepanu tuleks pöörata ka ehitusaegsetele vibratsioonitasemetele.

 Detailplaneeringu materjalides viidatud standard EVS 894:2008 on kehtetu. Edaspidi

tuleks juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse

arvutamise juhendist ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]