Puuduste kõrvaldamine taotlusest

Sotsiaalministeerium

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse.

Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist):

Uuring hõlmab isikuandmeid X

Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid X

Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X

1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks?

Mikrosimulatsioonimudeli sisendiks olev baasandmestik sisaldab (pseudonümiseeritud) isikuandmeid, ilma selleta ei ole võimalik mikrosimulatsioone läbi viia. Mikrosimulatsiooni raamistiku kasutamine on vajalik selleks, et analüüside simuleeritavate näitajate jaotuslikke eripärasid (nt pensionide, sissetulekute, terviseseisundite ebavõrdsus). Samuti on see vajalik riigisiseste rändevoogude dünaamiliseks modellerimiseks ning kompositsiooniefektide eristamiseks piirkondlikest püsiefektidest. Isiku tuvastamist võimaldavate (pseudonüümsete) andmete töötlemine on vältimatu ka seetõttu, et alusandmestiku loomiseks on vaja siduda erinevate registrite andmeid. Mudeli baasandmestik luuakse mitmest registrist pärit andmete ühendamise teel (Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Töötukassa). See on simulatsiooni lähtepunki. Andmete sidumine indiviidi tasemel eeldab isiku tuvastamist võimaldavat tunnust (pseudonüümi), kuna üksnes nii on võimalik tagada, et erinevate registrite andmed seotakse isiku tasandil õigesti kokku. Andmete sidumine on vajalik ka seetõttu, et see võimaldab hinnata näiteks tervise ja hariduse mõju suremusele ning koostada selle abil käitumuslikud võrrandid, mis on samuti mudeli sisendiks.

1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu.

Ülekaalukas avalik huvi tuleneb uuringu otsesest seosest mitme poliitikavaldkonna andmepõhise kujundamisega. Rahvastikuprotsesside pikaajaline mõju. Eesti seisab silmitsi oluliste demograafiliste väljakutsetega: rahvastik vananeb, tööealine elanikkond väheneb ning ülalpeetavate suhtarv kasvab. Need protsessid mõjutavad otseselt pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, tervishoiukulusid, sotsiaalkaitse vajadust ja regionaalset arengut. Terviklik simulatsioonimudel, mis võimaldab neid protsesse koos modelleerida, on vajalik, et poliitikaotsused tugineksid võimalikult terviklikul tulevikupildil. Ministeeriumide poliitikakujundamise vajadus. Rahandusministeerium vastutab pensionisüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse eest, Sotsiaalministeerium rahvatervise ja

Uuringu nimi Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine (Riikliku pensioni

prognoosimudeli edasiarendamine ning kasutusvaldkonna laiendamine)

sotsiaalkaitse poliitika eest ning Riigikantselei koordineerib valitsemisalade üleseid strateegilisi küsimusi. Kõigi nende ülesannete täitmine eeldab pikaajalist vaadet rahvastiku dünaamikale. Tänaseni on iga valdkond kasutanud eraldiseisvaid mudeleid ja prognoose, mis üldjuhul ei võta arvesse valdkondade vastasmõjusid. Käesolev uuring loob aluse sellise simulatsioonide koostamiseks, mis võtavad arvesse erinevate valdkondade mõjusid. Eesti 2035 strateegia. Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035” on seatud eesmärgiks, et Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Strateegia näeb vajaliku muutusena rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas senise korralduse uuendamist, arvestades ühiskondlikke muutusi. Käesolev uuring panustab otseselt nendesse eesmärkidesse, luues uudse tööriista, mis võimaldab senisest märksa terviklikumat tulevikuvaadet.

1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Andmete kasutamine on jagatud kaheks: 1) Andmete sidumine, ettevalmistamine, käitumuslike võrrandite hindamine ja muud ettevalmistavad analüüsid ning baasandmestiku loomine; 2) Pseudonüümitud baasandmestiku kasutamine poliitikakujundamise sisendiks olevate simulatsioonide läbiviimiseks. Järgnevalt neist lähemalt: 1) Andmete sidumise, ettevalmistamise, käitumuslike võrrandite hindamise ja muude ettevalmistavate analüüside läbiviimise ning baasandmestiku ettevalmistamisega tegeleb uuringut läbi viiv konsortsium (Tartu Ülikool ja CentAR), seda tehakse Statistikaameti turvalises keskkonnas. Turvalisse andmetöötluskeskkonda pääseb vaid piiratud arv mudeli kasutamise ja baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevaid inimesi, kellega Statistikaamet sõlmib kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused. 2) Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei analüütikud saavad ligipääsu ainult pseudonüümitud baasandmestikule ja mudelile, mille töötlemiseks kasutatakse samuti Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda (keskkonna sees on juurdepääsud alusandmetele ja baasandmestikule eristatud). Statistikaameti teadlaste keskkonda paigutatud andmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning analüüsi tegijatel on ligipääs andmetele ainult Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel. Andmeanalüüsiks kasutatakse statistikatarkvara R, mikrosimulatsioonide käitamise tarkvara LIAM2 ja tabelarvutustarkvara MS Excel. Pseudonüümitud baasandmestikes ei sisaldu andmeid, mis võimaldavad isikut otseselt tuvastada (st baasandmestiku ettevalmistajate ega mudeli kasutajate kätte ei satu inimeste isikukoodid ega nimed). Tervisekassa andmed edastatakse Statistikaametile küll isikukoodidega, kuid enne uurimismeeskonnale kättesaadavaks tegemist need pseudonümiseeritakse. Turvalisse andmetöötluskeskkonda sisenemiseks kasutatakse nii paroole kui ID-kaardiga identifitseerimist. Uuringu käigus keskkonnast välja viidavad väljundid (raportid, tabelid, joonised) on agregeeritud ja tagatakse, et isikud ei ole otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Vastavad nõuded kajastatakse andmetöötluslepingutes. Teostatava analüüsitöö põhjal ei langetata (ega saagi langetada) administratiivotsuseid üksikindiviidi kohta. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna see ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub pseudonümiseeritud andmetega ning töötlejal puudub võimalus andmeid isikustada.

1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.

Andmete töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda. Andmed

paiknevad Statistikaameti serverites. Statistikaameti välistest allikatest edastatakse andmed Statistikaametile krüpteeritult statistikaameti sertifikaadile. Andmetele juurdepääsu omavate inimestega sõlmib Statistikaamet kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused.

2. VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA1

2.1. Vastutava töötleja üldandmed

2.1.1. Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ja Riigikantselei

2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine

2.1.3. Registrikood või isikukood 70001952 ja 70001975 ning 70004809

2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Rahandusministeerium – Suur-Ameerika 1,10122, Tallinn Riigikantselei – Stenbocki maja, Rahukohtu 3, 15161, Tallinn

2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Stenbocki maja, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn

2.1.6. Kontaktandmed telefon, e-post

Sotsiaalministeerium: Magnus Piirits Hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert [email protected] +372 5915 7976 Rahandusministeerium: Tõnu Lillelaid Finantsteenuste poliitika osakonna nõunik tel 5885 1488 [email protected] Riigikantselei: Inga Kõue Teadusnõunik Tel 5689 2933 [email protected]

3. ÕIGUSLIK ALUS

Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus

Rahvastiku simulatsioonimudeli loomiseks soovime töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Selline töötlemine toimub avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks ning avaliku võimu teostamiseks

1Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi,

siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad

vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS). Eesmärk on täita Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei seadusest ning põhimäärustest tulenevaid ülesandeid pensioni-, sotsiaal-, tervise-, eelarve- ja strateegilise planeerimise valdkonnas. Isikuandmeid töödeldakse teadus- või statistilisel eesmärgil ja töötlemine toimub kooskõlas IKS § 6 lõikega 1, sealhulgas pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning rakendades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid. Loodav simulatsioonimudel loob eeldused pensioni-, sotsiaal-, tervisenäitajate paremaks prognoosimiseks ja pakub seeläbi olulist sisendit esmajoones nii Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vastutusala poliitikate kujundamisse. Tegemist on arenduse esimese etapiga, luuakse baasmudel, millele saab hiljem lisada valdkonna spetsiifilised moodulid. Vastavalt VVS § 46 lg-st 1 tulenevalt täidab ministeerium seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid: Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb VVS § 67 lg 1, mille kohaselt kuulub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse mh pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi põhimäärus § 2 ütleb, et ministeeriumi valitsemisalas olevate tegevuse hulgas on sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande, pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, aga ka rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine. Lisaks on § 17 lõike 2 punkt 7 kohaselt rahvatervishoiu osakonna põhiülesanne tagada tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendada terviseteadlikkust ning ennetada haigusi ja nendega kaasnevat kahju. Osakonnal on juhtiv roll tervisepoliitika kujundajana keskkonnast tulenevate terviseriskide, sealhulgas elanikkonna tervisekäitumise valdkonnas. Sama lõike 2 punkt 26 järgi on hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna põhiülesandeks kavandada ja koordineerida sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja pensionipoliitikat ning korraldada selle elluviimist.

Rahandusministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb VVS § 65 lg 1, mille kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rahandusministeeriumi põhimääruse § 301 punkti 5 kohaselt on finantsteenuste poliitika osakonna ülesandeks mh finantskirjaoskuste edendamine finantsturgudega seotud taristute toimimise ja finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas. Lisaks eeltoodule on Rahvatervishoiu seaduse § 11 lg 1 punkti 1 kohaselt Sotsiaalministeeriumi ülesandeks muu hulgas rahvastiku tervise ja tervisemõjurite analüüsimine ning sellel eesmärgil teadus- ja arendustegevuse korraldamine. Vabariigi Valitsuse seaduse § 76 kohaselt on Riigikantselei Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 punktide 4¹ ja 4² kohaselt toetab Riigikantselei Vabariigi Valitsuse töö planeerimist ning koordineerib riigi strateegilist planeerimist. Riigikantselei põhimääruse § 1 lõike 1 kohaselt on Riigikantselei eesmärk toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist. Riigikantselei põhimääruse § 2 punkti 1 kohaselt täidab Riigikantselei ülesannet toetada Vabariigi Valitsuse töö planeerimist ning korraldada ja koordineerida riigi strateegilist planeerimist, sealhulgas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade koostamist ja elluviimist. Rahvastiku simulatsioonimudeli loomine ja kasutamine on vajalik nende ülesannete täitmiseks, kuna mudel võimaldab hinnata rahvastikuarengute, sotsiaalsete riskide, pensioni- ja tervisenäitajate ning avaliku sektori pikaajaliste kulude ja mõjude seoseid ning annab sisendi valitsuseüleseks strateegiliseks planeerimiseks ja poliitikakujundamiseks. Andmete töötlemise õiguslik alus uuringu läbiviija jaoks tuleneb tellija (Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, ETAG ja Riigikantselei) ja konsortsiumi (Tartu Ülikool ja CentAR) vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingust nr 7.7- 2/25/5.

4. UURINGU TELLIJA

Uuringu tellija

Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium ning Riigikantselei

5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS

5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk

Uuringu eesmärk on arendada edasi pensioni mikrosimulatsioonimudelit, laiendades selle kasutusotstarvet rohkemate tunnuste kaasamisega. Edasiarendatud mudel simuleerib Eesti rahvastikku indiviidi tasemel aastani 2100 ning võetakse kasutusele erinevate valdkondade andmepõhise poliitikakujundamise abivahendina. Uuringul on kaks alaeesmärki: Alaeesmärk 1 on simulatsioonimudeli väljatöötamine. Uuringu käigus luuakse teaduspõhine terviklik simulatsioonimudel, mis loob personaalse tulevikuperspektiivi, kasutades selleks erinevaid indiviidipõhiseid registriandmeid. Olemasolevale pensioni mikrosimulatsioonimudelile lisatakse uued simulatsioonidimensioonid:

 terviseseisund;

 paiknemine (riigisisene, sh kohaliku omavalitsuse täpsusega, ja riikidevaheline);

 leibkondade dünaamika. Mudel võimaldab läbi mängida erinevaid tulevikuarenguid („mis siis kui” analüüs). Alaeesmärk 2 on mudeli jätkusuutlikkuse tagamine. Uuringu käigus töötatakse välja lahendused, kuidas tagada simulatsioonimudeli jätkusuutlik rakendamine poliitikakujundamise protsessis koostöös teadlaskonnaga, sealhulgas mudeli jooksev valideerimine, teadusnõustamine ja teadlaskonna kaasamine mudeli täiendamisse. Isikuandmete töötlemine on vajalik mõlema alaeesmärgi saavutamiseks. Mudeli koostamiseks on vaja siduda erinevate registrite indiviiditaseme andmeid, et luua baasandmestik, mille pealt simulatsioone käivitada. Mudeli sisendiks on ka käitumuslikud võrrandis, mille abil simuleeritakse inimeste käitumist üle aja. Mudeli valideerimisel ja täiendamisel on samuti vaja kasutada tegelikke registriandmeid, et

hinnata mudeli täpsust ja tõsta selle prognoosivõimekust. Uuringu väljund on simulatsioonimudel ning selle abil simuleeritavate rahvastiku ja muude näitajate simulatsioonid, mitte üksikisiku tasemel andmed. Loodava mudeli väljundeid esitatakse koondtasemel, mis ega võimalda üksikisikuid tuvastada.

5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus

Alates 2012. aastast kuni 2026. aasta alguseni Eesti residendiks olnud inimesed (Eesti rahvastik on ca 1,3 mln inimest).

5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis

Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud taotluse lisas 2.

5.4. Isikuandmete allikad

Uuringus kasutatakse riikliku statistika tegemiseks Statistikaametisse kogutud andmeid. Andmeid pärinevad järgmistest registritest:

- Rahvastiku Statistiline Register (vastutav töötleja Statistikaamet)

- Rahvastikuregister (Siseministeerium) - Sotsiaalkaitse infosüsteem

(Sotsiaalkindlustusamet) - Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja

Teadusministeerium) - Maksukohuslaste register (Eesti Maksu- ja

Tolliamet) - Pensioniregister (AS Pensionikeskus) - Töötukassa infosüsteem (Töötukassa) - Tervisekassa andmekogu (Tervisekassa)

Valdavalt kasutatakse andmeid, mida Statistikaamet algallikatest muude tööde jaoks regulaarselt hõivab, erandiks on Tervisekassa andmed, mis päritakse eraldi selle projekti jaoks. Statistikaametiga ning Statistikaametile käesoleva uuringu jaoks täiendavaid andmeid edastavate Pensionikeskuse ja Tervisekassaga on konsulteeritud.

6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE

6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus

Andmed pseudonüümitakse, seda teeb Statistikaamet. Pseudonüümimine viiakse läbi enne andmete teadlastele kättesaadavaks tegemist. Statistikaamet säilitab kõik pseudonüümitud andmed (need pärinevad valdavalt Statistikaameti andmekogudest), aga uuringumeeskonnal kaob nendele ligipääs peale uuringus läbiviimise aluseks oleva lepingu lõppemist (01.01.2028).

6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi:

Statistikaamet

6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse

Statistikaamet säilitab kõik pseudonümiseeritud andmed tähtajatult, aga uuringumeeskonnal kaob nendele ligipääs pärast uuringus määratud perioodi.

7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST

7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest

Andmesubjekti personaalne teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: - andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. - andmesubjektide kontaktandmed ei ole andmete töötlejale kättesaadavad ning pärast

pseudonümiseerimist pole võimalik määratleda andmesubjekti kontaktandmeid. Sotsiaalministeerium informeerib avalikust käimasolevatest uuringutest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud Sotsiaalministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja-statistika/kaimasolevad-uuringud Rahandusministeerium informeerib avalikust isikuandmete töötlemise asjaoludest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud rahandusministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://fin.ee/privaatsussatted Rahandusministeeriumid uuringud ja analüüsid leiab ministeeriumi kodulehelt: Uuringud ja analüüsid | Rahandusministeerium Riigikantselei uuringud ja analüüsid leiab kodulehelt: https://riigikantselei.ee/uuringud Analüüsi väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Analüüsi tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks.

8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI

8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki2

Isikuandmeid kolmandatesse riikidesse ei edastata.

9. EETIKAKOMITEE OTSUS3

Nõuete täitmist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon vastavalt IKS § 6 lg 4

10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED4

2Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 3 IKS § 6 lg 4 4 IKS § 43

10.1. Töövahendite ja infovara turve

Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid.

10.2. Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve

Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid, mida kontrollib üle Statistikaamet.

10.3. Töötlussüsteemi turve

Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid.

10.4. Kasutatakse pilvepõhist andmemajutus- või töötlusteenust?

Ei

11. MUU INFO

11.1. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada

Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected]

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed (taotluse lõpus) Lisa 2: Andmekooseis (Lisa 2. Andmete koosseis (loplik) Lisa 3: Leping (RITA_alategevus_1_teenuse_osutamise_leping_RAMU) Lisa 4: Mõjuhinnang (taotluse lõpus) (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja

Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine“

Lisa nr 1

Volitatud töötlejate andmed

NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.

Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi

Statistikaamet

Registrikood või isikukood 70000332

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Tatari 51, 10134, Tallinn

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Tatari 51, 10134, Tallinn

Kontaktandmed telefon, e-post

Ilona Reiljan, [email protected], +372 5331 1740,

Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ

Registrikood või isikukood 11343217

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti keskkonnas

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Rataskaevu tn 2-6, 10123, Tallinn

Kontaktandmed telefon, e-post

Janno Järve, [email protected], +372 56 668 440

Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi

Tartu Ülikool

Registrikood või isikukood 74001073

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid

Statistikaameti keskkonnas

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Ülikooli 18, 50090, Tartu

Kontaktandmed telefon, e-post

Tiit Tammaru, [email protected], +372 505 7331

Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine“

Lisa nr 4

Mõjuhinnang

Mõjuhinnang käsitleb projekti „Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine“ (RAMU), mille raames teostatakse Eesti rahvastiku indiviiditasandi andmete mastaapset töötlemist ja analüüsi. Arvestades uuringu mahtu (ca 1,3 miljonit andmesubjekti) ja eriliigiliste isikuandmete, täpsemalt terviseandmete kasutamist, on mõjuhinnangu koostamine vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklile 35 kohustuslik. Andmetöötluse olemus ja vajalikkus. Uuringu eesmärk on luua teaduspõhine simulatsioonimudel, mis võimaldab prognoosida Eesti rahvastiku sotsiaalmajanduslikku käitumist, terviseseisundit ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkust aastani 2100. Selline analüüs on vältimatu, kuna agregeeritud andmed ei võimalda hinnata poliitikamuudatuste jaotuslikku mõju indiviidi ja leibkonna tasandil. Töötlemine hõlmab andmete sidumist paljudest riiklikest registritest (sh Rahvastikuregister, Rahvastiku Statistiline Register, Tervisekassa, Sotsiaalkaitse infosüsteem, EMTA, EHIS, Pensionikeskus, Töötukassa Infosüsteem). Kuna teadlastel on vaja analüüsida seoseid näiteks hariduse, sissetuleku ja tervise vahel, on andmete sidumine indiviidi tasandil vältimatu. Isikuandmete kaitse meetmed ja pseudonüümimine. Andmekaitse tagamiseks on protsess üles ehitatud selliselt, et ükski teadlane ei puutu kokku isikustatud andmetega. Kõik andmete sidumised teostab usaldusväärne kolmas osapool ehk Statistikaamet, kes asendab isikukoodid unikaalsete pseudonüümidega. Andmete analüüs toimub eraldatud ja turvatud teadlaste keskkonnas, kus puudub vaba internetipääs ning andmete väljaviimine on tehniliselt piiratud. Kõik uuringust väljuvad tulemused on ainult agregeeritud kujul ning läbivad täiendava konfidentsiaalsuse kontrolli, et välistada isikute kaudne tuvastamine väikeste rühmade kaudu. Andmete minimeerimine ja eriliigilised andmed. Vastavalt esitatud andmekoosseisule (Lisa 2) küsitakse vaid uuringu eesmärgiks vajalikke tunnuseid. Eriliigiliste andmete (terviseandmed, puuded, töövõime) töötlemine on piiratud nende näitajatega, mis on vajalikud tervise sünteesmõõdiku loomiseks. See mõõdik on vajalik, et simuleerida tuleviku hooldusvajadust ja suremustõenäosusi. Seega on andmete maht proportsionaalne uuringu eesmärgiga ehk luua riigile andmepõhine otsustusmudel. Riskide analüüs ja jääkriskid. Peamine tuvastatud risk on isikute teoreetiline re-identifitseerimine andmete sidumise kaudu. Seda riski maandab aga asjaolu, et andmed on pseudonüümitud ja analüüsikeskkond on füüsiliselt ja tarkvaraliselt suletud. Kuna teadlased allkirjastavad konfidentsiaalsuskohustuse ning andmeid ei kasutata üksikindiviidi kohta administratiivsete otsuste tegemiseks, on oht isiku õigustele ja vabadustele hinnatud madalaks. Andmetöötluse kasu ühiskonnale (täpsem sotsiaal- ja rahanduspoliitika planeerimine) kaalub üles andmesubjektide privaatsuse riive, mida on maksimaalselt minimeeritud. Kokkuvõtvalt. RAMU projekti andmetöötlus vastab IKÜM-i ja IKS-i põhimõtetele. On rakendatud piisavaid tehnilisi ja organisatoorseid meetmeid, et tagada andmete turvalisus. Jääkriskid on viidud miinimumini läbi Statistikaameti turvalise keskkonna kasutamise ja range pseudonüümimise protsessi. Vastutavad töötlejad (ministeeriumid ja Riigikantselei) reguleerivad oma vahelise koostöö ühisvastutuse lepinguga, tagades andmesubjektidele selge kontakti oma õiguste teostamiseks.

Sotsiaalministeerium

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse.

Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist):

Uuring hõlmab isikuandmeid X

Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid X

Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X

1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks?

Mikrosimulatsioonimudeli sisendiks olev baasandmestik sisaldab (pseudonümiseeritud) isikuandmeid, ilma selleta ei ole võimalik mikrosimulatsioone läbi viia. Mikrosimulatsiooni raamistiku kasutamine on vajalik selleks, et analüüside simuleeritavate näitajate jaotuslikke eripärasid (nt pensionide, sissetulekute, terviseseisundite ebavõrdsus). Samuti on see vajalik riigisiseste rändevoogude dünaamiliseks modellerimiseks ning kompositsiooniefektide eristamiseks piirkondlikest püsiefektidest. Isiku tuvastamist võimaldavate (pseudonüümsete) andmete töötlemine on vältimatu ka seetõttu, et alusandmestiku loomiseks on vaja siduda erinevate registrite andmeid. Mudeli baasandmestik luuakse mitmest registrist pärit andmete ühendamise teel (Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Töötukassa). See on simulatsiooni lähtepunki. Andmete sidumine indiviidi tasemel eeldab isiku tuvastamist võimaldavat tunnust (pseudonüümi), kuna üksnes nii on võimalik tagada, et erinevate registrite andmed seotakse isiku tasandil õigesti kokku. Andmete sidumine on vajalik ka seetõttu, et see võimaldab hinnata näiteks tervise ja hariduse mõju suremusele ning koostada selle abil käitumuslikud võrrandid, mis on samuti mudeli sisendiks.

1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu.

Ülekaalukas avalik huvi tuleneb uuringu otsesest seosest mitme poliitikavaldkonna andmepõhise kujundamisega. Rahvastikuprotsesside pikaajaline mõju. Eesti seisab silmitsi oluliste demograafiliste väljakutsetega: rahvastik vananeb, tööealine elanikkond väheneb ning ülalpeetavate suhtarv kasvab. Need protsessid mõjutavad otseselt pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, tervishoiukulusid, sotsiaalkaitse vajadust ja regionaalset arengut. Terviklik simulatsioonimudel, mis võimaldab neid protsesse koos modelleerida, on vajalik, et poliitikaotsused tugineksid võimalikult terviklikul tulevikupildil. Ministeeriumide poliitikakujundamise vajadus. Rahandusministeerium vastutab pensionisüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse eest, Sotsiaalministeerium rahvatervise ja

Uuringu nimi Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine (Riikliku pensioni

prognoosimudeli edasiarendamine ning kasutusvaldkonna laiendamine)

sotsiaalkaitse poliitika eest. Kõigi nende ülesannete täitmine eeldab pikaajalist vaadet rahvastiku dünaamikale. Tänaseni on iga valdkond kasutanud eraldiseisvaid mudeleid ja prognoose, mis üldjuhul ei võta arvesse valdkondade vastasmõjusid. Käesolev uuring loob aluse sellise simulatsioonide koostamiseks, mis võtavad arvesse erinevate valdkondade mõjusid. Eesti 2035 strateegia. Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035” on seatud eesmärgiks, et Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Strateegia näeb vajaliku muutusena rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas senise korralduse uuendamist, arvestades ühiskondlikke muutusi. Käesolev uuring panustab otseselt nendesse eesmärkidesse, luues uudse tööriista, mis võimaldab senisest märksa terviklikumat tulevikuvaadet.

1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Andmete kasutamine on jagatud kaheks: 1) Andmete sidumine, ettevalmistamine, käitumuslike võrrandite hindamine ja muud ettevalmistavad analüüsid ning baasandmestiku loomine; 2) Pseudonüümitud baasandmestiku kasutamine poliitikakujundamise sisendiks olevate simulatsioonide läbiviimiseks, mille eesmärk on hinnata loodava mudeli toimivust ja rakendatavust. Uuringu raames tehtavad simulatsioonid ei tähenda mudeli regulaarset kasutamist poliitikakujundamise protsessis pärast uuringu lõppu. Need on vajalikud mudeli arendamiseks, valideerimiseks ja rakendatavuse hindamiseks. Mudeli hilisemaks regulaarseks kasutamiseks vajalik isikuandmete töötlemine toimub üksnes eraldi õigusliku aluse olemasolul. Järgnevalt neist lähemalt: 1) Andmete sidumise, ettevalmistamise, käitumuslike võrrandite hindamise ja muude ettevalmistavate analüüside läbiviimise ning baasandmestiku ettevalmistamisega tegeleb uuringut läbi viiv konsortsium (Tartu Ülikool ja CentAR), seda tehakse Statistikaameti turvalises keskkonnas. Turvalisse andmetöötluskeskkonda pääseb vaid piiratud arv mudeli kasutamise ja baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevaid inimesi, kellega Statistikaamet sõlmib kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused. 2) Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi analüütikud saavad ligipääsu ainult pseudonüümitud baasandmestikule ja mudelile, mille töötlemiseks kasutatakse samuti Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda (keskkonna sees on juurdepääsud alusandmetele ja baasandmestikule eristatud). Statistikaameti teadlaste keskkonda paigutatud andmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning analüüsi tegijatel on ligipääs andmetele ainult Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel. Andmeanalüüsiks kasutatakse statistikatarkvara R, mikrosimulatsioonide käitamise tarkvara LIAM2 ja tabelarvutustarkvara MS Excel. Pseudonüümitud baasandmestikes ei sisaldu andmeid, mis võimaldavad isikut otseselt tuvastada (st baasandmestiku ettevalmistajate ega mudeli kasutajate kätte ei satu inimeste isikukoodid ega nimed). Tervisekassa andmed edastatakse Statistikaametile küll isikukoodidega, kuid enne uurimismeeskonnale kättesaadavaks tegemist need pseudonümiseeritakse. Turvalisse andmetöötluskeskkonda sisenemiseks kasutatakse nii paroole kui ID-kaardiga identifitseerimist. Uuringu käigus keskkonnast välja viidavad väljundid (raportid, tabelid, joonised) on agregeeritud ja tagatakse, et isikud ei ole otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Vastavad nõuded kajastatakse andmetöötluslepingutes. Teostatava analüüsitöö põhjal ei langetata (ega saagi langetada) administratiivotsuseid üksikindiviidi kohta. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna see ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub pseudonümiseeritud andmetega ning töötlejal puudub võimalus andmeid isikustada.

1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.

Andmete töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites. Statistikaameti välistest allikatest edastatakse andmed Statistikaametile krüpteeritult statistikaameti sertifikaadile. Andmetele juurdepääsu omavate inimestega sõlmib Statistikaamet kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused.

2. VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA1

2.1. Vastutava töötleja üldandmed

2.1.1. Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium

2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine

2.1.3. Registrikood või isikukood 70001952 ja 70001975

2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Rahandusministeerium – Suur-Ameerika 1,10122, Tallinn

2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

2.1.6. Kontaktandmed telefon, e-post

Sotsiaalministeerium: Magnus Piirits Hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert [email protected] +372 5915 7976 Rahandusministeerium: Tõnu Lillelaid Finantsteenuste poliitika osakonna nõunik tel 5885 1488 [email protected]

3. ÕIGUSLIK ALUS

Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus

Rahvastiku simulatsioonimudeli loomiseks soovime töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Selline töötlemine toimub avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks ning avaliku võimu teostamiseks vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS). Eesmärk on täita Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi seadusest ning põhimäärustest tulenevaid ülesandeid pensioni-, sotsiaal-, tervise-, eelarve- ja strateegilise planeerimise valdkonnas.

1Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi,

siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad

Isikuandmeid töödeldakse teadus- või statistilisel eesmärgil ja töötlemine toimub kooskõlas IKS § 6 lõikega 1, sealhulgas pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning rakendades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid. Loodav simulatsioonimudel loob eeldused pensioni-, sotsiaal-, tervisenäitajate paremaks prognoosimiseks ja pakub seeläbi olulist sisendit esmajoones nii Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vastutusala poliitikate kujundamisse. Tegemist on arenduse esimese etapiga, luuakse baasmudel, millele saab hiljem lisada valdkonna spetsiifilised moodulid. Vastavalt VVS § 46 lg-st 1 tulenevalt täidab ministeerium seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid: Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb VVS § 67 lg 1, mille kohaselt kuulub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse mh pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi põhimäärus § 2 ütleb, et ministeeriumi valitsemisalas olevate tegevuse hulgas on sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande, pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, aga ka rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine. Lisaks on § 17 lõike 2 punkt 7 kohaselt rahvatervishoiu osakonna põhiülesanne tagada tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendada terviseteadlikkust ning ennetada haigusi ja nendega kaasnevat kahju. Osakonnal on juhtiv roll tervisepoliitika kujundajana keskkonnast tulenevate terviseriskide, sealhulgas elanikkonna tervisekäitumise valdkonnas. Sama lõike 2 punkt 26 järgi on hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna põhiülesandeks kavandada ja koordineerida sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja pensionipoliitikat ning korraldada selle elluviimist. Rahandusministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb VVS § 65 lg 1, mille kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine,

majandusanalüüs ja -prognoos ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rahandusministeeriumi põhimääruse § 301 punkti 5 kohaselt on finantsteenuste poliitika osakonna ülesandeks mh finantskirjaoskuste edendamine finantsturgudega seotud taristute toimimise ja finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas. Lisaks eeltoodule on Rahvatervishoiu seaduse § 11 lg 1 punkti 1 kohaselt Sotsiaalministeeriumi ülesandeks muu hulgas rahvastiku tervise ja tervisemõjurite analüüsimine ning sellel eesmärgil teadus- ja arendustegevuse korraldamine. Andmete töötlemise õiguslik alus uuringu läbiviija jaoks tuleneb tellija (Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, ETAG ja Riigikantselei) ja konsortsiumi (Tartu Ülikool ja CentAR) vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingust nr 7.7- 2/25/5.

4. UURINGU TELLIJA

Uuringu tellija

Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium ning Riigikantselei

5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS

5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk

Uuringu eesmärk on luua rahvastiku simulatsioonimudel (edaspidi mudelisüsteem), mis võimaldab simuleerida Eesti rahvastikku indiviidi tasemel aastani 2100. Mudelisüsteemi kasutamiseks õigusliku aluse loomisel on selle väljundeid võimalik tulevikus kasutada erinevate valdkondade andmepõhise poliitikakujundamise sisendina. Tegemist on täiesti uue andmetöötlusprotsessiga, mitte varasemate AKI otsustega lubatud isikuandmete kasutamise eesmärkide laiendamisega. Selles uuringus luuakse uus baasandmestik ning mudeliarendus toimub taotluses kirjeldatud eesmärkide, andmekoosseisu, juurdepääsuõiguste ja kaitsemeetmete alusel. Mudelisüsteem on kasutatav eraldiseisva väljundina rahvastiku-, tervise-, paiknemis- ja leibkonnadünaamika analüüsimiseks. Tulevikus ja õiguslike alusel olemasolul võimaldaks

mudelisüsteem ajakohastada ka pensioni mikrosimulatsioonimudelit, kuna pensioniprognoosid vajavad sisendina simulatsioonimudeli tulemeid, s.o rahvastiku arengu, suremuse, rände, terviseseisundi ja leibkonnadünaamika tulemeid. Sellisel juhul on tegemist sama uue mudelisüsteemi sisese sisend-väljund-seosega, mitte varasemate lubade alusel töödeldud isikuandmete ülekandmise või taaskasutamisega. Märkus: Mudeli hilisem jooksev kasutamine pärast uuringu lõppu ei ole käesoleva taotluse osa. Uuringul on kaks alaeesmärki: Alaeesmärk 1 on mudelisüsteem väljatöötamine. Uuringu käigus luuakse teaduspõhine terviklik mudelisüsteem, mis loob personaalse tulevikuperspektiivi, kasutades selleks erinevaid indiviidipõhiseid registriandmeid. Olemasolevale pensioni mikrosimulatsioonimudelile lisatakse uued simulatsioonidimensioonid:

 terviseseisund;

 paiknemine (riigisisene, sh kohaliku omavalitsuse täpsusega, ja riikidevaheline);

 leibkondade dünaamika. Mudelisüsteem võimaldab läbi mängida erinevaid tulevikuarenguid („mis siis kui” analüüs). Alaeesmärk 2 on mudelisüsteemi jätkusuutliku rakendamise eelduste väljatöötamine. Koostatakse ettepanekud ja metoodiline- korralduslik raamistik mudelisüsteemi edaspidiseks haldamiseks, uuendamiseks, valideerimiseks ja kasutamiseks poliitikakujundamises. Selle käigus töötatakse välja mudelisüsteemi dokumentatsioon, valideerimismetoodika, kvaliteedikontrolli põhimõtted, teadlaskonna kaasamise ja teadusnõustamise korraldus. Oluline piirang: Teine alaeesmärk ei hõlma mudelisüsteemi hilisemat jooksvat kasutamist ega selleks vajalikku uut või korduvat isikuandmete töötlemist. Uuringus tehtav isikuandmete töötlemine piirdub mudelisüsteemi loomiseks, arendamiseks, testimiseks ja valideerimiseks vajaliku töötlusega. Mudelisüsteemi edasine regulaarne kasutamine või uute andmetega uuendamine toimub tulevikus eraldiseisva õigusliku aluse ja vajadusel uue kooskõlastuse olemasolul.

Isikuandmete töötlemine on vajalik mõlema alaeesmärgi saavutamiseks. Mudeli koostamiseks on vaja siduda erinevate registrite indiviiditaseme andmeid, et luua baasandmestik, mille pealt simulatsioone käivitada. Mudeli sisendiks on ka käitumuslikud võrrandis, mille abil simuleeritakse inimeste käitumist üle aja. Mudeli valideerimisel ja täiendamisel on samuti vaja kasutada tegelikke registriandmeid, et hinnata mudeli täpsust ja tõsta selle prognoosivõimekust. Uuringu väljund on simulatsioonimudel ning selle abil simuleeritavate rahvastiku ja muude näitajate simulatsioonid, mitte üksikisiku tasemel andmed. Loodava mudeli väljundeid esitatakse koondtasemel, mis ega võimalda üksikisikuid tuvastada. Seos varasemate pensionimudeli andmetöötlustega ja samaaegse kasutamise välistamine Varasematelt on AKI otsustega lubatud andmetöötlused riikliku pensioni prognoosimudeli loomiseks ning pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüsiks jäävad käesolevast uuringust täielikult lahutatuks. Nende andmeid ja mudeleid kasutatakse edasi üksnes algselt määratud eesmärkidel ja tähtaegadel.

 ’Käesolev taotlus ei pikenda, laienda ega muuda nimetatud varasemate andmetöötluste eesmärke. Käesoleva uuringu raames ei võeta varasemate lubade alusel töödeldud isikuandmeid üle.

 Kogemuse taaskasutus: Varasemast pensionimudelist võetakse lähtekohana üle üksnes mitteisikuandmelised elemente: metoodilist kogemust, mudeliarhitektuuri, simulatsiooniloogikat ja tehnilist raamistikku.

 Uus andmetöötlus: Kuigi uuringus võidakse kasutada sarnaseid registritunnuseid, algab isikuandmete töötlemine uutel alusel. Selleks määratletakse konkreetne andmekoosseis, kasutajad, juurdepääsud, töötluskeskkond ja kaitsemeetmed.

Käesoleva uuringu tulemusel loodavat rahvastiku simulatsioonimudelit

(mudelisüsteemi) saab tulevikus kasutada pensionimudeli uue versiooni sisendina. Seda käsitletakse uue mudelisüsteemi arendusena, mitte varasema pensionimudeli andmestiku paralleelse kasutamisena erinevatel uuringueesmärkidel.

5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus

Alates 2012. aastast kuni 2026. aasta alguseni Eesti residendiks olnud inimesed (Eesti rahvastik on ca 1,3 mln inimest). Uuringus kasutatakse ajaloolisi registriandmeid perioodi 01.01.2012–01.01.2026 kohta, välja arvatud nende andmeallikate puhul, mille puhul on lisas 2 märgitud hilisem algushetk (2016. aasta). Sellisel juhul kasutatakse andmeid alates lisas 2 märgitud alguskuupäevast kuni 01.01.2026 või kuni viimase kättesaadava andmeseisuni. Isikute hulka kaasatakse neid, kes olid Eesti residendid vähemalt ühel hetkel uuringu vaatlusperioodil. Andmete kasutamise periood ei ole sama, mis on mudeli simulatsiooniperiood. Mudel võib simuleerida rahvastikku aastani 2100, kuid pärast 2026. aastat tekkivad väärtused on mudeli arvutuslikud simulatsioonitulemused, mitte registritest kaasatavad uued isikuandmed.

5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis

Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud taotluse lisas 2.

5.4. Isikuandmete allikad

Uuringus kasutatakse riikliku statistika tegemiseks Statistikaametisse kogutud andmeid. Andmeid pärinevad järgmistest registritest:

- Rahvastiku Statistiline Register (vastutav töötleja Statistikaamet)

- Rahvastikuregister (Siseministeerium) - Sotsiaalkaitse infosüsteem

(Sotsiaalkindlustusamet) - Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja

Teadusministeerium) - Maksukohuslaste register (Eesti Maksu- ja

Tolliamet) - Pensioniregister (AS Pensionikeskus) - Töötukassa infosüsteem (Töötukassa) - Tervisekassa andmekogu (Tervisekassa)

Valdavalt kasutatakse andmeid, mida Statistikaamet algallikatest muude tööde jaoks regulaarselt hõivab, erandiks on Tervisekassa andmed, mis päritakse eraldi selle projekti jaoks. Statistikaametiga ning Statistikaametile käesoleva uuringu jaoks täiendavaid andmeid edastavate Pensionikeskuse ja Tervisekassaga on konsulteeritud.

6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE

6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus

Uuringumeeskonna juurdepääs uuringu raames töödeldavatele isikuandmetele Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas lõpeb hiljemalt 01.01.2028. Pärast uuringu lõppemist lõpetatakse uuringu eesmärgil toimuv isikuandmete töötlemine. Uuringu jaoks moodustatud projektipõhised pseudonüümitud baasandmestikud, tööfailid, vaheandmestikud ja muud isikuandmeid sisaldavad failid, mis on uuringumeeskonnale kättesaadavaks tehtud või uuringu käigus loodud, kustutatakse hiljemalt 2028. aasta I kvartali lõpuks. Pärast seda säilivad üksnes anonüümsed või agregeeritud uuringuväljundid, mis ei võimalda isikuid otseselt ega kaudselt tuvastada. Kustutamise viib läbi Statistikaamet kui turvalise andmetöötluskeskkonna haldaja. Kustutamise kohta vormistatakse dokumenteeritud tõend, mis edastatakse vastutavatele töötlejatele.

6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi:

Statistikaamet

6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse

Pseudonüümitud isikuandmeid sisaldavaid projektipõhiseid andmestikke pärast uuringu lõppemist ei säilitata. Uuringu raames loodud ja uuringumeeskonnale kättesaadavaks tehtud pseudonüümitud andmestikud kustutatakse hiljemalt 2028. aasta I kvartali lõpuks. Säilitada võib üksnes anonüümseid või agregeeritud väljundeid, dokumentatsiooni, lähtekoodi ja metoodilisi kirjeldusi ja muid taolisi dokumente ulatuses, milles need ei sisalda isikuandmeid.

7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST

7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest

Andmesubjekti personaalne teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: - andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. - andmesubjektide kontaktandmed ei ole andmete töötlejale kättesaadavad ning pärast

pseudonümiseerimist pole võimalik määratleda andmesubjekti kontaktandmeid. Läbipaistvuse tagamiseks avaldavad vastutavad töötlejad enne uuringu raames isikuandmete töötlemise alustamist oma veebilehel konkreetse uuringu andmekaitseteate. Lisaks avaldatakse uuringu alustamise kohta lühike avalik teavitus vähemalt ühe vastutava töötleja avalikus teavituskanalis, näiteks veebiuudisena, pressiteatena või sotsiaalmeedia postitusena, mis suunab isiku täpsema uuringu andmekaitseteate juurde. Sotsiaalministeerium informeerib avalikust käimasolevatest uuringutest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud Sotsiaalministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja-statistika/kaimasolevad-uuringud Rahandusministeerium informeerib avalikust isikuandmete töötlemise asjaoludest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud rahandusministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://fin.ee/privaatsussatted Rahandusministeeriumid uuringud ja analüüsid leiab ministeeriumi kodulehelt: Uuringud ja

analüüsid | Rahandusministeerium Analüüsi väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Analüüsi tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks.

8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI

8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki2

Isikuandmeid kolmandatesse riikidesse ei edastata.

9. EETIKAKOMITEE OTSUS3

Nõuete täitmist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon vastavalt IKS § 6 lg 4

10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED4

10.1. Töövahendite ja infovara turve

Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid.

10.2. Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve

Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid, mida kontrollib üle Statistikaamet.

10.3. Töötlussüsteemi turve

Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid.

10.4. Kasutatakse pilvepõhist andmemajutus- või töötlusteenust?

Ei

11. MUU INFO

11.1. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada

Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected]

2Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 3 IKS § 6 lg 4 4 IKS § 43

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed (taotluse lõpus) Lisa 2: Andmekooseis (Lisa 2. Andmete koosseis (loplik) Lisa 3: Leping (RITA_alategevus_1_teenuse_osutamise_leping_RAMU) Lisa 4: Mõjuhinnang (taotluse lõpus) (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja

Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine“

Lisa nr 1

Volitatud töötlejate andmed

NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.

Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi

Statistikaamet

Registrikood või isikukood 70000332

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Tatari 51, 10134, Tallinn

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Tatari 51, 10134, Tallinn

Kontaktandmed telefon, e-post

Ilona Reiljan, [email protected], +372 5331 1740,

Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ

Registrikood või isikukood 11343217

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti keskkonnas

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Rataskaevu tn 2-6, 10123, Tallinn

Kontaktandmed telefon, e-post

Janno Järve, [email protected], +372 56 668 440

Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi

Tartu Ülikool

Registrikood või isikukood 74001073

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid

Statistikaameti keskkonnas

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Ülikooli 18, 50090, Tartu

Kontaktandmed telefon, e-post

Tiit Tammaru, [email protected], +372 505 7331

Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine“

Lisa nr 4

Mõjuhinnang

Mõjuhinnang käsitleb projekti „Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine“ (RAMU), mille raames teostatakse Eesti rahvastiku indiviiditasandi andmete mastaapset töötlemist ja analüüsi. Arvestades uuringu mahtu (ca 1,3 miljonit andmesubjekti) ja eriliigiliste isikuandmete, täpsemalt terviseandmete kasutamist, on mõjuhinnangu koostamine vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklile 35 kohustuslik. Andmetöötluse olemus ja vajalikkus. Uuringu eesmärk on luua teaduspõhine simulatsioonimudel, mis võimaldab prognoosida Eesti rahvastiku sotsiaalmajanduslikku käitumist, terviseseisundit ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkust aastani 2100. Selline analüüs on vältimatu, kuna agregeeritud andmed ei võimalda hinnata poliitikamuudatuste jaotuslikku mõju indiviidi ja leibkonna tasandil. Töötlemine hõlmab andmete sidumist paljudest riiklikest registritest (sh Rahvastikuregister, Rahvastiku Statistiline Register, Tervisekassa, Sotsiaalkaitse infosüsteem, EMTA, EHIS, Pensionikeskus, Töötukassa Infosüsteem). Kuna teadlastel on vaja analüüsida seoseid näiteks hariduse, sissetuleku ja tervise vahel, on andmete sidumine indiviidi tasandil vältimatu. Isikuandmete kaitse meetmed ja pseudonüümimine. Andmekaitse tagamiseks on protsess üles ehitatud selliselt, et ükski teadlane ei puutu kokku isikustatud andmetega. Kõik andmete sidumised teostab usaldusväärne kolmas osapool ehk Statistikaamet, kes asendab isikukoodid unikaalsete pseudonüümidega. Andmete analüüs toimub eraldatud ja turvatud teadlaste keskkonnas, kus puudub vaba internetipääs ning andmete väljaviimine on tehniliselt piiratud. Kõik uuringust väljuvad tulemused on ainult agregeeritud kujul ning läbivad täiendava konfidentsiaalsuse kontrolli, et välistada isikute kaudne tuvastamine väikeste rühmade kaudu. Andmete minimeerimine ja eriliigilised andmed. Vastavalt esitatud andmekoosseisule (Lisa 2) küsitakse vaid uuringu eesmärgiks vajalikke tunnuseid. Eriliigiliste andmete (terviseandmed, puuded, töövõime) töötlemine on piiratud nende näitajatega, mis on vajalikud tervise sünteesmõõdiku loomiseks. See mõõdik on vajalik, et simuleerida tuleviku hooldusvajadust ja suremustõenäosusi. Seega on andmete maht proportsionaalne uuringu eesmärgiga ehk luua riigile andmepõhine otsustusmudel. Riskide analüüs ja jääkriskid. Peamine tuvastatud risk on isikute teoreetiline re-identifitseerimine andmete sidumise kaudu. Seda riski maandab aga asjaolu, et andmed on pseudonüümitud ja analüüsikeskkond on füüsiliselt ja tarkvaraliselt suletud. Kuna teadlased allkirjastavad konfidentsiaalsuskohustuse ning andmeid ei kasutata üksikindiviidi kohta administratiivsete otsuste tegemiseks, on oht isiku õigustele ja vabadustele hinnatud madalaks. Andmetöötluse kasu ühiskonnale (täpsem sotsiaal- ja rahanduspoliitika planeerimine) kaalub üles andmesubjektide privaatsuse riive, mida on maksimaalselt minimeeritud. Kokkuvõtvalt. RAMU projekti andmetöötlus vastab IKÜM-i ja IKS-i põhimõtetele. On rakendatud piisavaid tehnilisi ja organisatoorseid meetmeid, et tagada andmete turvalisus. Jääkriskid on viidud miinimumini läbi Statistikaameti turvalise keskkonna kasutamise ja range pseudonüümimise protsessi. Vastutavad töötlejad reguleerivad oma vahelise koostöö ühisvastutuse lepinguga, tagades andmesubjektidele selge kontakti oma õiguste teostamiseks.

Puuduste kõrvaldamise selgitused ja taotluse täpsustus

Andmekaitse Inspektsioon on 11.05.2028 määranud Sotsiaalministeeriumile tähtaja uuringu „Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine (Riikliku pensioni prognoosimudeli edasiarendamine ning kasutusvaldkonna laiendamine)“ taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Koos seisukohadega edastab Sotsiaalministeerium ka täpsustuse seoses taotluses lisas 4 toodud andmekoosseisuga. Andmekaitse Inspektsiooni tagasiside koos Sotsiaalministeeriumi vastustega: 1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Justiits-ja Digiministeerium (JDM) on IKS § 6 lõikes 5 nimetatud uuringute osas selgitanud1, et IKS § 6 lõiget 5 tuleb tõlgendada kitsalt. Nimetatud alusel isikuandmete töötlemiseks peab täidetud olema kaks tingimust. Esmalt analüüsid ja uuringud teostatakse täidesaatva riigivõimu poolt ning teisalt, uuringud ja analüüsid on vajalikud poliitika kujundamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu Vabariigi Valitsus (VVS § 1). Riigikantselei on valitsusasutus (VVS § 39 lg 3, § 76). Poliitika kujundamise eesmärgil uuringu tegemiseks peab asutusel olema õigusaktist tulenev pädevus poliitika kujundamiseks või selleks sisendi andmiseks. Taotluses välja toodud alustest ei nähtu RK poliitika kujundamise pädevust. Üldine õigusaktis sätetatud avalik ülesanne korraldamiseks või koordineerimiseks ei hõlma poliitika kujundamist või vastavat otsustuspädevust, vaid on ülesande praktiline täideviimine. Seetõttu ei saa RK töödelda isikuandmeid IKS § 6 lg 5 alusel. Palun taotlust selles osas muuta. Sotsiaalministeeriumi vastus: Muutsime taotlust nii, et Riigikantselei ei ole kaasvastutav töötleja IKS § 6 lg 5 alusel. Taotluse parandatud versioonis eemaldasime Riigikantselei kaasvastutava töötleja rollist ning täpsustame, et Riigikantselei osalus piirdub uuringu tellija ja tulemuste kasutaja rolliga koond- ja anonüümitud kujul, ilma juurdepääsuta isikuandmetele või pseudonüümitud andmestikele. Muutsime punkte 1.2, 1.3, 2.1.1, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.5, 2.1.6, 3, 7.1, kus enamasti eemaldasime Riigikantseleid sisaldava informatsiooni. 2. Taotluse punktis 5.1. on uuringu eesmärgina kirjeldatud pensioni mikrosimulatsioonimudeli edasiarendamine, laiendades selle kasutusotstarvet rohkemate tunnuste kaasamisega. AKI märgib, et riikliku pensioni prognoosimudeli loomine ei ole lõppenud. AKI pikendas RaM taotlusel sel eesmärgil isikuandmete töötlemisetähtaega 28.04.2026 otsusega nr 2.2.-1/26/31-2 kuni 31.12.2026. Lisaks on pensionimudel kasutusel ministeeriumite uuringus „Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs“ kuni 31.12.2027 vastavalt AKI 05.03.2026

otsusele nr 2.2.-1/26/6-4. AKI hinnangul ei ole loomise või arendamise eesmärgil sama mudeli andmeid üheaegselt võimalik erinevatel uuringueesmärkidel kasutada. Palun selgitada sama mudeli isikuandmete töötlemist samaaegselt erinevatel eesmärkidel toimuvate uuringute raames.

Sotsiaalministeeriumi vastus: Täiendasime punkti 5.1.

3. Taotluse p 5.1. järgi on uuringul kaks alaeesmärki: simulatsioonimudeli väljatöötamine ja mudeli jätkusuutlikkuse tagamine. Taotluse punktides 1.3. ja 5.1. ning lisadokumentides toodud kirjeldustest nähtub, et teine alaeesmärk on mudeli kasutamine. Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et mudeli loomist ja arendamist saab käsitleda uuringuna IKS § 6 lg 5 mõttes. Mudeli jooksvaks kasutamiseks toimuv isikuandmete töötlemine ei toimu enam konkreetse uuringu raames ning mudeli kasutamiseks tuleb luua sobiv õiguslik alus. Kui isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus puudub, ei ole andmetöötlus lubatud ega kooskõlastamine võimalik. Palun taotlust muuta.Sotsiaalministeeriumi vastus: Täiendasime punkti 5.1 ja 1.3.

4. Taotluse lisas 2 toodud andmekoosseisu kuuluvad andmed võetakse registritest vastavalt kas 2012. a või 2016. a algusest kõigi isikute kohta kes olid Eesti residendid 2012–2026. a. Taotlusest ei selgu andmete kaasamise perioodi lõpp. Lisas 2 on viidatud ESU andmetele kuni 2033. aastani, taotluse punkti 6.1. kohaselt lõpeb juurdepääs andmetele Statistikaametis 01.01.2028. Palun täpsustada millise perioodi andmeid uuringus kasutatakse.

Sotsiaalministeeriumi vastus: Täiendasime punkti 5.2 ja Lisa 2. lehte „Tervis – küsitlusandmed“ veergu A.

5. Isikuandmete töötlemise eesmärgi täitumisel (uuringu lõppemisel) tuleb andmetöötlus lõpetada (andmed kustutada). Statistikaamet koostab konkreetse uuringu tarbeks vajalikud andmestikud, mida pärast uuringu lõppemist ei säilitata. Palun taotluses välja tuua uuringus töödeldavate isikuandmete kustutamise aeg vähemalt aasta ja kvartali täpsusega, arvestades uuringu tegelikku kestust.

Sotsiaalministeeriumi vastus: Täiendasime punkti 6.1 ja 6.3.

6. Taotluse punkti 7.1. kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest eraldi ei teavitata, kuivõrd teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Vastutavad töötlejad on taotluses välja toonud, et SoM informeerib käimasolevatest uuringutest oma veebilehe kaudu, RaM informeerib isikuandmete töötlemisest andmekaitsetingimustes ja teostatud uuringutest veebilehel, samuti informeerib RK tehtud uuringutest oma veebilehel. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12–14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Teavitamise eesmärk on, et andmesubjekt oleks teadlik oma andmete töötlemisest ja saaks kontrollida selle seaduslikkust. Uuringus töödeldakse

isikuandmeid, mis ei ole saadud andmesubjektilt ning neid töödeldakse muul eesmärgil, kui see, milleks neid algselt koguti. Seetõttu tuleb andmesubjekti teavitada isikuandmete töötlemisest enne andmete edasist töötlemist. Asutuse üldised andmekaitsetingimused ei kajasta konkreetses uuringus isikuandmete töötlemist ning teave juba läbi viidud uuringute kohta ei täida andmesubjekti eelneva teavitamise kohustust. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse kodulehe kaudu vms viisil iga uuringu andmekaitsetingimustest enne uuringu alustamist. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi ja vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada. Sotsiaalministeeriumi vastus: Täiendasime punkti 7.1. Andmetaotluse täiendus - Lisa 4. Andmete koosseis (loplik)_parandatud leht „Töötamine ja sotsiaalmaks“ rida 3 ja 13 Täpsustame TSD andmete koosseisu ja detailsust (Lisa 2 leht „Töötamine ja sotsiaalmaks“ rida 3 ja 13). Kui esialgses taotluses soovisime töötasu aastase täpsusega, siis nüüd kuise täpsusega, kuna rahvastiku simulatsioonimudel vajab isiku seisundite muutumist ajas võimalikult täpselt. Aastane brutosumma ei võimalda eristada, kas isik töötas kogu aasta jooksul väiksema koormusega või töötas ainult mõnel kuul suurema sissetulekuga. Samuti ei võimalda aastane summa siduda töötamist ja sissetulekut teiste ajas muutuvate tunnustega, näiteks töötuse, pensionile siirdumise, rände, terviseseisundi või leibkonnaseisu muutustega. Kuine detailsus on vajalik tööturuseisundi ja sissetuleku dünaamika modelleerimiseks, sotsiaalmaksuga kaetud perioodide tuvastamiseks, pensioniõiguste kujunemise arvutamiseks ning käitumuslike võrrandite hindamiseks. TSD koodi lõikes eristamine on vajalik, kuna eri koodid kajastavad erinevat liiki töötamist või sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ning nende mõju tööturuseisundi ja pensioniõiguste modelleerimisel ei ole sama.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Anu Suviste Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Teie 11.05.2026 nr 2.2.-1/26/29-2/

Meie 25.05.2026 nr 1.1-16/981-3

Puuduste kõrvaldamine taotlusest

Lugupeetud Anu Suviste Esitame täiendatud taotluse rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamise (Riikliku pensioni prognoosimudeli edasiarendamine ning kasutusvaldkonna laiendamine) tegemiseks vajalike pseudonüümitud registripõhistele mikroandmetele ligipääsu saamiseks. Varasemalt esitatud taotlus, jälgitavate muudatustega taotlus, jälgitavate muudatustega andmete koosseis ja vastused puuduste kõrvaldamisele on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Lisad: 1. Varasem taotlus (RAMU - isikuandmete töötlemise taotlus); 2. Taotlus jälgitavate muudatustega (RAMU - isikuandmete töötlemise taotlus_parandatud); 3. Varasem andmete koosseis (Andmete koosseis (loplik)); 4. Jälgitavate muudatustega andmete koosseis (Andmete koosseis (loplik)_parandatud); 5. Vastused puuduste kõrvaldamisele. Magnus Piirits 5915 7976 [email protected]