Eesti Laagrikorraldajate Liit_avaldus

Staadioni tn 3 [email protected] Registrikood

10132 Tallinn https://laagrikorraldajad.ee 80590808

Austatud õiguskantsler Ülle Madise

Õiguskantsleri KantseleiKohtu tn 8, 15193 Tallinn

[email protected]

24.04.2026

Taotlus kontrollida Maksu- ja Tolliameti tegevuse

vastavust põhiseadusele ning hea halduse tavale

I. SISSEJUHATUS

1. MTÜ Eesti Laagrikorraldajate Liit (registrikood 80590808, ELKL) on laagrikorraldajaid

koondav heategevuslik avalikes huvides tegutsev esindusorganisatsioon, mis tegeleb

laagrikorraldajatele koolituste korraldamise ning laagrite tervikliku arendamise ja kvaliteedi

tõstmisega. ELKL-i liikmed korraldavad noorte püsi- ja projektlaagreid noorsootöö seaduse

(NTS) tähenduses. ELKL-i liikmete korraldatavates ning Haridus-ja Noorteameti (HARNO)

poolt toetatud laagrites osaleb igal aastal kümneid tuhandeid lapsi ja noori, kellele pakutakse

mitmekülgset arendavat tegevust (s.o tervistava ja arendava puhkuse teenust).

2. Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste

kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse

asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või

eraõiguslik juriidiline isik järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea

halduse tava. Õiguskantsler on ka lasteombudsman, kelle ülesanne on seista laste ja noorte

õiguste kaitsmise ja edendamise eest (ÕKS § 1 lg 8).

3. Pöördumise vajaduse on tinginud Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegevus seoses

käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 1 p-s 6 toodud maksuvabastuse rakendamisega. KMS §

16 lg 1 p-i 6 kohaselt ei maksustata käibemaksuga teatud sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste

käivet, milleks mh on „muu koolitus“.1 MTA on 2025. a pöördunud laagrikorraldajate poole

ning teatanud, et korraldatavad noorte püsi- ja projektlaagrid ei ole KMS § 16 lg 1 p 6 alusel

maksuvaba koolitusteenus, s.o vastavad teenused on käibemaksuga maksustatavad.

4. ELKL palub hinnata, kas MTA on seoses KMS § 16 lg 1 p-i 6 rakendamisega järginud

põhiõiguste kaitse põhimõtet ja hea halduse tava. Ühtlasi palub ELKL õiguskantsleril

hinnata, kas KMS § 16 lg 1 p-i 6 regulatsioon maksuvabastust piiravate tingimuste osas on

kooskõlas põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning kas MTA tegevus on

kooskõlas laste ja noorte õiguste ja huvidega, arvestades MTA tegevusest tulenevaid

tagajärgi laagriteenuste kättesaadavusele.

1 Maksuvabastuse aluseks on mh käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktid i ja j, mis lähtub põhimõttest, et sotsiaalse iseloomuga koolitusteenust käsitatakse maksuvaba käibena.

2/7

II. PÖÖRDUMISE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

5. Alates 2006. aastast on laagriteenuste maksustamisel juhindutud Rahandusministeeriumi

(RaM) ringkirjast „Koolitusteenuse maksustamine“ (03.2006 nr. 5-1/317)2, milles on

selgitatud järgmist:

„Maksuvabastuse alt on välistatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus. [...]

Isikute puhul, kes ei ole äriühingud (MTÜ-d, asutused, SA-d jne.), hinnatakse

ärilist eesmärki konkreetse koolituspakkumise piires. Mittetulundusühingute

tegevus (sh koolitus) on üldjuhul maksuvaba käive. Seda eeldusel, et

mittetulundusühing tegutseb mitteärilistel eesmärkidel vastavalt oma

juriidilisele vormile. Ärilise eesmärgi määratlemiseks on üldjuhul asjaolu, kas

konkreetse koolituspakkumise koostamisel planeeritakse saada kasumit (tulu

ületab kulusid). Lisaks lähtutakse ärilise eesmärgi määratlemisel ka sellest, kas

koolituspakkumine mõjutab konkurentsi koolitusturul, koolituse hind on

võrreldav äriühingute sarnaste koolituste hinnaga, mittetulundusühingu

juhtkond on palgaline ja palk on võrreldav selle valdkonna palkadega

äriühingutes. Hinnangu koolituse ärilisele iseloomule annab ennekõike

koolituspakkuja, kes hindab, kas tema pakutava koolituse eesmärk on kasumi

teenimine ja sellega konkureeritakse koolitusturul. Maksuhaldur omakorda

hindab, kas hinnang on adekvaatne ja kas pakutava koolitusteenuse

maksuvabastus moonutab konkurentsi.“

6. 2025. aasta septembris saatis MTA laiaulatuslikult teavituskirju juriidilistele isikutele, kelle

tegevusalaks oli märgitud „koolitustegevus“ ning kes ei olnud käibemaksukohustuslasena

registreeritud, juhtides tähelepanu võimalikule käibemaksukohustusele. MTA on asunud

seisukohale, et laagrite korraldamine ei ole KMS § 16 lg 1 p 6 alusel maksuvaba

koolitusteenus, vaid korraldatavad noorte püsi- ja projektlaagrid on käibemaksuga

maksustatavad.

7. MTA teavituskirjade tulemusena pöördusid mitmed MTÜ-dena tegutsevad laagrikorraldajad

ELKL-i ja teadaolevalt ka HARNO poole küsimusega, kuidas tuleks sisustada KMS § 16 lg

1 p-s 6 toodud mõistet „ärilistel eesmärkidel“, arvestades, et MTÜ-de tegevust ei viida läbi

ärilistest eesmärkidest lähtuvalt. Sellest tulenevalt on nii ELKL kui ka MTÜ Eesti

Erahuvikoolide Liit (EEHKL) pöördunud nii Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kui

ka RaM-i ja MTA poole, kuid siiani puudub ühtne arusaam maksukohustuse olemasolust.

8. 08.10.2025 vastuskirjas ELKL-ile on HTM (lisa 1)asunud seisukohale, et noorte püsi- ja

projektlaagrid, mis tegutsevad NTS-i alusel ning pakuvad tervistavat ja arendavat puhkust,

kuuluvad hariduslikku ja sotsiaalset laadi teenuste hulka. Selliste teenuste eesmärk ei ole

äriline kasum, vaid noorte mitmekülgse arengu toetamine, mis on osa mitteformaalsest

õppest, kuulub haridusvaldkonna reguleerimisalasse ning peaks olema vabastatud

käibemaksu tasumisest. Samasisulist seisukohta on HTM väljendanud ka 09.10.2025 kirjas

2 Vt ka RMP. Koolitusteenuse käibemaksuga maksustamine. Link.

3/7

MTA-le (lisa 2), selgitades mh, et laagrite maksustamine võib mõjutada oluliselt nende

kättesaadavust lastele ja noortele ning seeläbi ka noorsootöö valdkonna eesmärkide täitmist.

9. 10.04.2026. a toimus RaM-i, MTA, HTM-i, HARNO, EEHKL-i ja ELKL-i osavõtul

infotund, milles RaM ja MTA selgitasid enda lähenemist laagriteenuste maksustamisele.

RaM-i nägemuses on noorte püsi- ja projektlaagrid puhkuseteenus, mida tuleks maksustada

tavapärases korras käibemaksuga. Kohtumisel lubas HTM, et noorsootöö seaduses

muudetakse projekt- ja püsilaagrite määratlust, millega tuuakse senisest selgemini välja

laagrite seos mitteformaalõppe ja koolitusega. See on RaM-i hinnangul vajalik, et laagreid

saaks käsitleda „muu koolitusena“ käibemaksuseaduse tähenduses. Kahjuks ei osanud RaM

ja MTA selgitada, mida peaksid laagrikorraldajad tegema seni, kuni seadust täpsustatakse

ning millel põhineb RaM-i hinnang, et laagriteenused ei vasta juba täna (või enam)

maksuvaba käibe tingimustele – kui lahendus peitub ainult seaduses mõiste täpsustamises,

mitte teenuse tegelikus sisus. RaM-i esindajad vastasid ainult, et jäävad eriarvamusele selles

osas, et laagrites pakutav teenus on haridusliku sisuga ja mitte puhkuse teenus ning, et

seadused on kõigile ühtviisi täitmiseks.

10. Alljärgnevalt esitab ELKL õiguslikud põhjendused, mis kinnitavad, et MTA tegevus on

olulisel määral vastuolus hea halduse tavaga, rikub õigusselguse põhimõtet ning kahjustab

otseselt laste ja noorte põhiõigusi ja huve.

III. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

A. VASTUOLU HEA HALDUSE TAVAGA

11. Hea halduse tavast tulenevalt tuleb ametiasutustel korraldada oma töö selliselt, et keegi ei

jääks nende tegevuse või tegevusetuse tõttu teadmatusse või ebamäärasesse olukorda.3 Hea

halduse tava eeldab, et ametiasutus tegutseb selgelt, järjepidevalt ja ettenähtavalt. MTA on

aastakümneid aktsepteerinud olukorda, kus suur osa laagrikorraldajatest ei ole

laagriteenustelt käibemaksu tasunud. Ootamatult on MTA asunud vastupidisele seisukohale,

et laagrid on üldjuhul käibemaksuga maksustatavad.

12. MTA on jätnud laagrikorraldajad õiguslikult ebaselgesse olukorda, kuna arusaamatuks jääb,

kas ja millistel tingimustel laagriteenustelt käibemaksu tasumise kohustus tekib. KMS § 16

lg 1 p 6 kohaselt on käibemaksust vabastatud alus-, põhi-, kutse-, kesk- või

kõrghariduskoolitus, sh õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse

saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, v.a ärilistel

eesmärkidel antav muu koolitus.

13. Praktikas on osutunud problemaatiliseks nii mõiste „muu koolitus“ kui ka mõiste „ärilistel

eesmärkidel" sisustamine. MTA on oma 2025. aasta septembri teavituskirjades viidanud

sellele, et laagrikorraldajatel tekib käibemaksukohustus tulenevalt sellest, et koolitusel on

„äriline eesmärk“ – samas ajal ei ole MTA selgelt välja toonud, milliste konkreetsete

kriteeriumide alusel tuleb hinnata, kas MTÜ-na tegutseva laagrikorraldaja teenus on

„ärilistel eesmärkidel“ antav koolitus või mitte. RaM seevastu on läinud veelgi kaugemale

3 Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025. Hea haldus. Halb haldus. Link.

4/7

ning leidnud, et laagriteenuste puhul ei saa üldse rääkida koolitusest, vaid tegu on noorte

tervistava ja arendava puhkuse teenusega vastavalt NTS § 101. Seejuures möönis RaM, et

koolitusega seotud noorte püsi- ja projektlaagritele tuleks maksuvabastust rakendada, s.o

vajadusel seadust muutes (lisa 3).

14. Olukorra ebaselgust süvendab asjaolu, et erinevad ametiasutused on nii mõiste „muu

koolitus“ kui ka „ärilistel eesmärkidel" sisustamisel jõudnud vastukäivatele seisukohtadele.

Toome need vastuolud välja alljärgnevalt:

a) HTM on 08.10.2025 vastuskirjas4 asunud seisukohale, et NTS-i alusel tegutsevate

noorte püsi- ja projektlaagrite teenuse eesmärk ei ole äriline kasum ning sellised

teenused peaksid olema käibemaksust vabastatud tulenevalt sellest, et tegemist on

haridusliku teenusega. Teisiti öelduna on HTM-i hinnangul tegu muu koolitusega,

millel puudub äriline eesmärk. Täpsemalt on kirjas toodud:

„Jagame teie seisukohta, et noorte- ja projektlaagrid, mis tegutsevad noorsootöö

seaduse alusel ning pakuvad tervistavat ja arendavat puhkust, kuuluvad hariduslikku

ja sotsiaalset laadi teenuste hulka. Selliste teenuste eesmärk ei ole äriline kasum, vaid

noorte mitmekülgse arengu toetamine, mis on osa mitteformaalsest õppest, kuulub

haridusvaldkonna reguleerimisalasse ning peaks olema vabastatud käibemaksu

tasumisest.“

b) MTA on seevastu asunud seisukohale, et laagriteenus ei ole maksuvaba koolitusteenus

ning MTÜ-de ja SA-de puhul on ärilistel eesmärkidel antav koolitus selline, millega

konkureeritakse koolitusturul ja mille eesmärgiks on tulu teenimine (lisa 4).

Kui isegi riigi ametiasutused ei suuda omavahel üksmeelele jõuda, kas ja millal

maksukohustus eksisteerib, ei saa eeldada, et laagrikorraldajad suudaksid oma

maksukohustust mõistlike pingutustega kindlaks teha. Laagrikorraldajad on jäänud MTA

uue praktika tulemusena äärmiselt ebamäärasesse olukorda ning sellel on otsesed

negatiivsed mõjud nii tuleviku maksukohustuste osas kui ka tagasiulatuvalt. Seejuures

tõusetub küsimus, kas laagrikorraldajad, kes ei ole varasematel aastatel käibemaksu

deklareerinud ja tasunud, peaksid seda tegema tagantjärgi.

ELKL möönab, et maksupoliitika kavandamine ja elluviimine kuulub RaM-i

valitsemisalasse (VVS § 65). Samas aga olukorras, kus maksustamise aluseks on asjaolu,

mille sisustamine on teise ministeeriumi valitsemisalas, tuleks lähtuda selle teise pädeva

ministeeriumi seisukohast – see oleks ka paremini kooskõlas majandusliku tõlgendamise

põhimõttega. Hariduspoliitika elluviimine, sh huvihariduse ja noorsootöö korraldamine

kuulub HTM-i valitsemisalasse (VVS § 58). HTM on praegusel juhul selgelt väljendanud,

et noorte püsi- ja projektlaagrid kuuluvad muu koolituse mõiste alla, millel puudub äriline

eesmärk. Selline lähenemine on ka põhjendatud arvestades noorte- ja projektlaagrite

4 HTM-i 08.10.2025. a kiri nr 11-1.1/25/4300-2 ELKL-ile.

5/7

kuulumist haridussüsteemi, mida riik aktiivselt haridus- ja noortepoliitika kaudu toetab ning

mille edendamine lähtub ülekaalukatest avalikest huvidest.5

B. VASTUOLU ÕIGUSSELGUSE JA – KINDLUSE PÕHIMÕTTEGA

15. Põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte, mis hõlmab ka õigusselguse

põhimõtet. Õigusselguse põhimõte nõuab, et õigustloovad aktid oleksid selged ja üheselt

mõistetavad ning põhjustaksid võimalikult vähe vaidlusi.6 Õigusselguse põhimõttest

tulenevalt peavad ka õigusnormid olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks

võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma tegevust

reguleerida.7

16. Nagu eelnevalt selgitatud puudub selgus KMS § 16 lg 1 p 6 kohaldumise osas, s.o kas ja

millal maksukohustus laagriteenuste puhul eksisteerib. Laagrikorraldajad on seisukohal, et

MTÜ-de osutatavad laagriteenused ei ole ja ei peaks olema käibemaksuga maksustatavad,

sest MTÜ-de tegevuse eesmärk ei saa olla laagriteenuste osutamise kaudu tulu teenimine –

seejuures MTÜ-de puhul välistab selle juriidiline vorm kasumi jaotamise (MTÜS § 1 lg 2).

NTS-i alusel tegutsevate noorte püsi- ja projektlaagrite teenuse eesmärk ei ole äriline kasum

ning sellised teenused peaksid olema käibemaksust vabastatud. Kuni MTA praktika

muutuseni on valdav osa laagrikorraldajatest ja ka pädevad ametiasutused KMS § 16 lg 1 p

6 selliselt tõlgendanud ja oma tegevust korraldanud. Oluline on siiski rõhutada, et

õigusselguse põhimõttest tulenevalt peab õigusnorm olema selge eelkõige selle adressaadile,

s.o laagrikorraldajatele. MTA tegevuse tulemusena ei saa KMS § 16 lg 1 p 6 enam

õigusselguse põhimõttega kooskõlas olevaks pidada. Ka asjaolu, et sama sätte osas jõutakse

ca 20 aastat hiljem täiesti erinevatele järeldustele, viitab sellele, et normi ei saa piisavalt

selgeks pidada.8

17. Normi ebaselgust süvendab asjaolu, et MTA on kasutanud sätte sisustamisel terminoloogiat,

mida seadus ei sisalda. MTA sisustas oma kodulehel seaduses sätestatud mõistet „ärilistel

eesmärkidel" kriteeriumiga „sümboolne tasu", märkides, et muu koolitus ei ole maksuvaba,

kui koolitusteenuse eest saadav tasu ei ole sümboolne (lisa 5). MTA tunnistas 31.10.2025

vastuskirjas, et termini „sümboolne tasu" kasutamine on tekitanud „asjatut segadust", ning

lubas selle väljendi kodulehel parandada (vt lisa 4). Kui haldusorgan ise tunnistab, et tema

poolt kasutatud terminoloogia on eksitav, kinnitab see, et normi adressaadid –

laagrikorraldajad – ei ole saanud oma maksukohustust mõistlike pingutustega kindlaks teha.

18. Samuti ei ole termini „sümboolne tasu“ eemaldamine kodulehelt aidanud kaasa sellele, et

„äriline eesmärk“ oleks kõigile üheselt arusaadav. MTA vastuskirja ning ka kodulehel

avaldatud juhiste kohaselt on „ärilistel eesmärkidel antav koolitus“ selline, millega

konkureeritakse koolitusturul ja mille eesmärgiks on tulu teenimine. ELKL-ile jääb

5 Selliselt erineb noorte püsi- ja projektlaagrite käsitlus oluliselt RaM-i viidatud Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C‑449/17, kus

käsitati autokoolides toimuvat õpet. Esiteks ei olnud tegu „laste ja noorte haridusega“ ning teiseks ei olnud tegu „osaga riigi haridussüsteemist“. 6 Ü. Madise, jt (toim). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Komm. Vlj. Tallinn: 2020. § 10/48. Link. 7 RKHKo 3-3-1-75-15, p 20. 8 RaM esindaja viitas 10.04. kohtumisel, et enne 2006. aastat oli maksuvaba muu koolitus, va äriühingu või FIE poolt osutatav koolitus –MTÜ vormi kasutati maksuvabastuse saamiseks ja rikuti konkurentsi. https://www.riigiteataja.ee/akt/975624

6/7

arusaamatuks, mida on silmas peetud tulu teenimise eesmärgi all. Mõistlik on eeldada, et

ükski MTÜ ei sea endale iseseisvaks eesmärgiks teenuste osutamist viisil, kus sellest ei laeku

mitte mingit tulu, sest sellisel juhul ei oleks võimalik oma põhitegevust ellu viia. Juhul kui

MTA peab ärilise eesmärgi all silmas igasugust põhitegevusest saadud tulu, siis see välistaks

maksuvabastuse kohaldamise kõikidele teenustele, mis on käsitatavad „muu koolitusena“ –

see oleks aga vastuolus maksuvabastust võimaldava seaduse mõttega.9 Kui tulu teenimise

soovi all on silmas peetud kasumi teenimist ja selle jaotamisest, siis selle välistab MTÜ-de

puhul selle juriidiline vorm.

19. Eeltoodust nähtub, et KMS § 16 lg 1 p 6 lauseosa „välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav

muu koolitus“ ei vasta PS §-st 10 tulenevale õigusselguse põhimõttele. Isiku suhtes

kohustusi loov õigusnorm peab olema piisavalt selge ja arusaadav, et isik saaks oma

käitumist vastavalt kujundada. Kui normi adressaadid, haldusorgan ja valdkondlik

ministeerium ei suuda üksmeelele jõuda normi sisus ning RaM ise tunnistab vajadust muuta

seadust probleemi lahendamiseks, ei saa eeldada, et laagrikorraldajad suudaksid oma

maksukohustust üheselt kindlaks teha. Normi ebaselgus on käesoleval juhul eriti tõsine, kuna

tegemist on kohustusi loova sättega, mille ebaselgus toob kaasa olulised rahalised tagajärjed

ning võib kaasa tuua tagasiulatuvaid maksunõudeid laagrikorraldajate vastu. Seda enam, et

ca 20 aastat on lähtutud sellest, et laagrid ei ole KMS § 16 lg 1 p 6 alusel käibemaksuga

maksustatavad. ELKL palub õiguskantsleril hinnata, kas KMS § 16 lg 1 p 6 lause osa „välja

arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus“ on kooskõlas PS §-st 10 tuleneva

õigusselguse põhimõttega.

C. LASTE ÕIGUSTE KAHJUSTAMINE

20. PS § 37 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus haridusele, mis hõlmab ka huviharidust.10

Arvestades Eesti haridussüsteemi korraldust, tuleb osaks haridusest lugeda ka

mitteformaalõpet, sh seda mida pakutakse osana noorsootööst (HaS § 181 lg 2). Lapse

õiguste konventsiooni artikkel 31 tunnustab lapse õigust puhkusele ja jõudeajale, mida ta

saab kasutada mänguks ja meelelahutuslikuks tegevuseks vastavalt eale ning vabaks

osavõtuks kultuuri- ja kunstielus. NTS-i alusel korraldatavad noorte püsi - ja projektlaagrid

on oluline osa mitteformaalsest haridusest, pakkudes lastele ja noortele tervistava ja

arendava puhkuse teenust ning toetades nende mitmekülgset arengut. Kuigi NTS § 101 viitab

sõnale „puhkus“ on noorte- ja projektlaagrite sisuks erinevad arendavad ja (huvi-

)hariduslikud tegevused (vt NTS § 102 ja ELKL analüüs11 lisa 6). MTA tõlgendus, mille

kohaselt laagriteenused on pelgalt „puhkus“ ning seeläbi käibemaksuga maksustatavad, toob

paratamatult kaasa laagriteenuste hinna tõusu, mis omakorda piirab laste ja noorte

osalemisvõimalusi. Käibemaksu lisandumine laagriteenuse hinnale tähendab kuni 24%-list

hinnatõusu, mis on eriti koormav vähekindlustatud peredele ning võib viia olukorrani, kus

9 Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb maksuvabastusi sisustada kitsalt, kuid see ei saa viia selleni, et maksuvabastused kaotavad oma mõju. Euroopa Kohtu 4. mai 2017. aasta kohtuotsus Brockenhurst College, C‑699/15, EU:C:2017:344, punkt 23 ja seal

viidatud kohtupraktika. 10 Ü. Madise, jt (toim). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Komm. Vlj. Tallinn: 2020. § 37/8. Link. 11 ELKL on teinud analüüsi noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse käsitamise mitteformaalõppe ning käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 tähenduses „muu koolitusena" (vt lisa 6).

7/7

paljud lapsed jäävad laagritest kõrvale. MTA ei tohiks õigusakte tõlgendada viisil, mis

kaudselt piirab laste ja noorte juurdepääsu hariduslikele ja arendavatele teenustele. Seda eriti

olukorras, mil vastavate teenuste osutamine ei lähtu ärilistest eesmärkidest, s.o eesmärgist

teenida tulu. Seejuures oleks noorte püsi- ja projektlaagrite maksustamine ka vastuoluline

arvestades, et laagrite korraldamist toetatakse nii riiklikult kui ka kohalike omavalitsute

poolt just sellel eesmärgil, et suurendada (sh vähekindlustatud perede) laste ja noorte

juurdepääsu nendele teenustele.12

21. Veelgi tõsisem on olukord, kus MTA tõlgenduse kohaselt ei ole maksuvabastus

laagriteenustele kunagi kohaldunud. Selline olukord võib teoreetiliselt tuua kaasa

tagasiulatuvaid maksunõudeid ja -menetlusi. Arvestades, et valdav osa laagrikorraldajatest

on MTÜ-d, kelle eelarved on niigi piiratud ning kelle tegevus sõltub suuresti vabatahtlikke

tööst, lapsevanemate osalustasudest ja projektipõhisest rahastusest, oleksid sellised

tagasiulatuvad maksunõuded paljudele laagrikorraldajatele eksistentsiaalselt hävitavad. See

tooks kaasa laagrite sulgemise ja laagriteenuste pakkumise olulise vähenemise, mis

omakorda kahjustaks otseselt kümnete tuhandete laste ja noorte huve ning õigust haridusele

ja arendavale tegevusele. ELKL rõhutab, et õiguskantsler on ÕKS § 1 lg 8 kohaselt ka

lasteombudsman, kelle ülesanne on seista laste ja noorte õiguste kaitsmise ja edendamise

eest. ELKL palub õiguskantsleril hinnata, kas MTA rakenduspraktika on kooskõlas laste ja

noorte õiguste kaitsega ning kas MTA on oma tegevuses piisavalt arvestanud tõlgenduse

mõjuga laste ja noorte osalemisvõimalustele hariduses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kauri Kötsi, ELKL juhatuse liige

Lisad: 1 HTM-i 08.10.2025 vastus ELKL pöördumisele seoses laagrite käibemaksustamisega; 2 HTM-i 09.10.2025 päring MTA-le seoses laagrite käibemaksustamisega;

3 RaM-i 05.03.2026 vastus ELKL-i selgitustaotlusele; 4 MTA 31.10.2025 vastus EML ja EEHKL selgitustaotlusele;

5 EML ja EEHKL 10.10.2025 selgitustaotlus MTA-le;

6 ELKL laagrite KM analüüs 24.04.2026.

12 Hariduslike teenuste maksustamise probleemile on osundanud mh Euroopa Kohtu kohtujurist Maciej Szpunar oma ettepanekus

kohtuasjas nr C-449/17, p-is 21: „[…] Neil põhjustel investeerivad kaasaegsed riigid, sealhulgas liikmesriigid väga suuri rahasummasid haridussüsteemide hoidmisse ja arendamisse. Seetõttu tekiks vastuolu, kui nad samal ajal maksustamise kaudu

piiraksid süsteemile juurdepääsu selle raames pakutavate teenuste maksumuse tõstmise teel. Samuti läheks see vastuollu

võrdväärsuse põhimõttega, kuna muudaks vähemkindlustatud isikute juurdepääsu haridussüsteemile raskemaks. Lõpuks tasub meenutada, et laste hariduse eest tasumine lasub tavaliselt nende vanemate õlul. Sageli on need kulud väga kõrged ja mitte

ühekordsed, vaid neid tuleb kanda pikema perioodi vältel. Kui need kulud ületavad nende rahalisi võimalusi, võib see panna neid

otsustama mitte üksnes lastele hariduse pakkumisest loobuma, vaid ka hoiduma üleüldse laste saamisest, mis omakorda toob kaasa

nii mõneski liikmesriigis tuttavad demograafilised probleemid.“ Kuigi kohtujurist väljendas oma seisukohta seoses alg- kesk ja kõrghariduse kättesaadavusega, on see asjakohane ka praegusel juhul.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Eesti Laagrikorraldajate Liit

Teie: 3.10.2025 Meie: 8.10.2025 nr 11-1.1/25/4300-2

Vastus pöördumisele seoses laagrite

käibemaksustamisega

Austatud Kaur Kötsi

Täname teid tähelepanu juhtimise eest, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on asunud muutma

praktikat, mille kohaselt lastele ja noortele pakutavate haridusliku eesmärgiga laagrite teenust käsitletakse teenusena, millelt tuleb arvestada ja tasuda käibemaks.

Jagame teie seisukohta, et noorte- ja projektlaagrid, mis tegutsevad noorsootöö seaduse alusel ning pakuvad tervistavat ja arendavat puhkust, kuuluvad hariduslikku ja sotsiaalset laadi

teenuste hulka. Selliste teenuste eesmärk ei ole äriline kasum, vaid noorte mitmekülgse arengu toetamine, mis on osa mitteformaalsest õppest, kuulub haridusvaldkonna reguleerimisalasse ning peaks olema vabastatud käibemaksu tasumisest.

Järgnevalt kontakteerume MTA-ga, et selgitada välja nende seisukoha kujunemise alused ja

asuda vajadusel läbirääkimistesse. Täname teid koostöö eest ning kinnitame, et Haridus- ja Teadusministeerium peab

noortevaldkonna arendamist ja ligipääsu hariduslikele teenustele oluliseks prioriteediks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Airi Park noorte- ja andepoliitika osakonna peaekspert

osakonnajuhataja ülesannetes

Anu-Cristine Tokko 735 0114

[email protected]

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Maksu- ja Tolliamet

9.10.2025 nr 11-1.1/25/4379

Päring seoses laagrite käibemaksustamisega

Austatud Maksu- ja Tolliameti esindaja

Haridus- ja Teadusministeeriumini on Eesti Laagrikorraldajate Liidu kaudu jõudnud teave, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on asunud käsitlema lastele ja noortele pakutavaid haridusliku

eesmärgiga laagreid teenusena, millelt tuleb arvestada ja tasuda käibemaks. Pöörduja väitel on amet võtnud ühendust liidu liikmetega seoses laagriteenuse klassifitseerimisega käibemaksuga

maksustatavate teenuste hulka. Arvestades, et noorte- ja projektlaagrid kuuluvad noorsootöö valdkonda ning pakuvad

tervistavat ja arendavat puhkust, mis on osa mitteformaalsest õppest, soovime selgitada välja meieni jõudnud teabe tagamaad ning saada ülevaade MTA seisukohast ja võimalikest edasistest

kavatsustest selles küsimuses. Oleme seisukohal, et sellised laagrid kuuluvad hariduslikku ja sotsiaalset laadi teenuste hulka, millele võib rakenduda käibemaksuvabastus vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktile 6 ning Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi artikli 132

lõike 1 punktile i. Laagrite maksustamine käibemaksuga võib oluliselt mõjutada nende kättesaadavust lastele ja noortele ning seeläbi ka noorsootöö valdkonna eesmärkide täitmist.

Soovime alustada sisulist arutelu, et ühiselt selgitada välja õiguslikud ja praktilised alused, millele tuginedes saaks kujundada selge ja kooskõlalise tõlgenduse. Oleme avatud dialoogile

sel teemal ning palume edastada MTA-poolne kontakt, kellega võiksime sel teemal edasi suhelda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Airi Park noorte- ja andepoliitika osakonna peaekspert

osakonnajuhataja ülesannetes

Anu-Cristine Tokko

735 0114 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kaur Kötsi

Eesti Laagrikorraldajate Liit

[email protected]

Vastus selgitustaotlusele

Austatud härra Kõtsi

Esitasite selgitustaotluse noortelaagrite teenuse käibemaksuga maksustamise kohta. Vastame

teie küsimustele oma pädevuse piires.

Selgitustaotluses viitate meie 30. detsembril 2025 a Haridus- ja Teadusministeeriumile

saadetud kirjale. Selles kirjas selgitasime nii huvikoolide maksustamist, kui ka noortelaagrite

maksustamist. Huvikooli poolt teenuse osutamisel lähtutakse käibemaksuseaduse (KMS) § 16

lõike 1 punktist 6 ehk maksuvabastust rakendatakse juhul, kui koolitust osutatakse

mitteärilisel eesmärgil. Noorsootöö seaduse § 101lg 1 ja 2 kohaselt noortelaagris ja

projektlaagris osutatakse noortele tervistavat ja arendavat puhkuse teenust. Seega noortelaagri

ja projektilaagri teenus ei ole maksuvaba koolitusteenus ega sotsiaalteenus ning teenust

maksustatakse üldise korra kohaselt.

Euroopa Kohtu otsuste kohaselt ei hõlma maksuvabastused kõiki avalikes huvides tegevusi,

vaid ainult neid, mis on käibemaksudirektiivis loetletud ja üksikasjalikult kirjeldatud.

Maksuvabastuste määratlemiseks kasutatud termineid tuleb tõlgendada kitsalt, kuna need on

erandid üldpõhimõttest, mille kohaselt maksustatakse iga teenus, mida maksukohustuslane

tasu eest osutab (Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-449/17).

KMS § 1 ja § 4 kohaselt maksustatakse ettevõtluse käigus osutatavaid teenuseid. Ettevõtlus

KMS-i § 2 lõike 2 järgi on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa

või osutatakse teenuseid. Euroopa Kohtu otsuste kohaselt on käibemaksu objektiks teenuse

osutamine majandustegevuse käigus, kui see osutatakse tasu eest, kusjuures teenuse osutaja

ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused ning teenuse

eest makstava tasu ja osutatava teenuse vahel on otsene seos ehk teenuse eest saadav tasu

vastab väärtuselt saadud teenusele (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-40/09 ja C-520/14). Riigi-,

valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku avalikes huvides tegevust üldjuhul

ei käsitata ettevõtlusena. Nende tegevust käsitletakse ettevõtlusena juhul, kui teenuse

maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.

Noorte- ja projektilaagri teenus on noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus. Kui huvikool

korraldab noorsootöö seaduse kohaselt noorte- ja projektilaagrit, siis see ei ole koolitusteenus,

vaid noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus, millele maksuvabastust ei kohaldata. Kui

huvikool osutab teenust, mille põhieesmärk on koolitus, siis seda osutatakse huvikooli või

erakooli seaduse alusel, mitte noorsootöö seaduse alusel.

Teie 17.02.2026

Meie 05.03.2026 nr 1.4-1/809-2

2

Kui teenus koosneb mitmest teenusest, siis käibemaksuga maksustatakse seda põhiteenuse

järgi. Laagriteenust ei saa jagada eraldi koolitusteenuseks, tervishoiuteenuseks ja

spordivahendite kasutamise teenuseks. Euroopa Kohtu otsuste kohaselt on tegemist ühe

tehinguga siis, kui kaks või enam maksukohustuslase poolt kliendile osutatud teenuse osa või

toimingut on nii tihedalt seotud, et nad moodustavad objektiivselt ühe lahutamatu

majandustoimingu. Teenust tuleb käsitada põhiteenuse kõrvalteenusena eelkõige siis, kui see

ei ole kliendi jaoks omaette eesmärk, vaid osutatava põhiteenuse parematel tingimustel

kasutamise vahend. Kui teenus koosneb kahest eraldiseisvast osast, millest üks on põhi- ja

teine kõrvalteenus, tuleb kogu teenus maksustada põhiteenuse järgi ka siis, kui on võimalik

tuvastada teenuse iga osa hind koguhinnas, mida tarbija selle teenuse eest maksab (Euroopa

Kohtu kohtuasi C-463/16).

Teenuse maksustamisel saab maksukohustuslane teenuse osutamiseks ostetud kaupadelt ja

teenustelt makstava käibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha

arvata. Noorte- ja projektilaagrid saavad tegevustoetusi, mida teenuse maksustatava väärtuse

hulka ei arvata. Seega antud juhul laagriteenuse maksuvaba käibena käsitlemisel ei pruugi

kaasneda teenuse hinna odavnemine.

Maksuseaduste tõlgendamise vaidlusi ei lahendata Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lõike 3

alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 kohaselt kuulub maksupoliitika kavandamine ja

elluviimine rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Maksukorralduse seaduse § 15 kohaselt

maksuseaduste kohta annavad selgitusi Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet.

Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust kohus kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

Otsime Haridus- ja Teadusministeeriumiga lahendust seaduste muutmiseks, et oleks võimalik

koolitusega seotud noorte- ja projektilaagritele teatud tingimustel maksuvabastust rakendada.

Senini, kuni noortelaagri ja projektilaagri teenus ei ole Eesti seadustes käsitletud

koolitusteenusena, laagriteenustele maksuvabastust ei rakendata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erle Kõomets

maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja

Lisaadressaadid:

Maksu- ja Tolliamet

Sirje Pulk 5885 1469

[email protected]

Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812 [email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349

Martin Huberg [email protected] Jaanus Õun [email protected]

Teie 10.10.2025 e-kiri Meie 31.10.2025 nr 9-2/023453-1

Küsite selgitusi käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 1 p 6 tõlgendamise kohta, täpsemalt huvihariduse käibemaksuga maksustamise kohta. Vastused küsimuste kaupa:

1. Kui koolitusteenuste osutajaks on äriühing, siis loeme koolitustegevuse ärilistel

eesmärkidel toimunuks. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul on ärilisel

eesmärkidel antav koolitus selline, millega konkureeritakse koolitusturul ja mille

eesmärgiks on tulu teenimine. Nõustume, et termini „sümboolne tasu“ kasutamine

meie kodulehel on tekitanud asjatut segadust, parandame selle väljendi ka oma

kodulehel, et ärilise eesmärgi mõiste oleks kõigile üheselt arusaadav.

Eelkõige hindab oma tegevust iga MTÜ ja SA ise, kuid pelgalt MTÜ või SA vormis

tegutsemine ei ole määravaks ärilisel eesmärgil osutatava teenuse määratlemisel.

2. EHIS-es registreerimine ei mängi käibemaksuga maksustamisel rolli ega tähenda, et

igal juhul on tegu maksuvaba käibega. Küll aga ei pruugi EHIS-es registreeritud

MTÜ või SA vormis tegutseval huvikoolil olla ärilist eesmärki. Kui äriline eesmärk

puudub, siis on EHIS-es registreeritud huvikooli tegevus maksuvaba.

3. Kohaliku omavalitsuse asutus huvikooli teenuse osutamisel üldjuhul ei tegele

ettevõtlusega, teenuse eest makstava tasu ja osutatava teenuse vahel seos puudub.

Kohaliku omavalitsuse asutused on maksukohustuslased vaid selliste tehingute osas,

mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ja mille maksustamata jätmine

mõjutab oluliselt konkurentsi (KMS § 2 lg 2). Kohaliku omavalitsuse huvikooli

rahastatakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse muudest vahenditest ning lapsevanema

poolt makstav tasu ei vasta saadavale teenusele (näiteks on kohaliku omavalitsuse

muusikakooli kulud lapse kohta kuus 600 eurot, kuid lapsevanem maksab vaid 70

eurot, ülejäänu kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest). Kui KOV huvikool osutab

koolitusteenust ärilisel eesmärgil ning teenuse osutamisel konkureerib teiste

maksukohustuslastega, on see maksustatav käive.

4. Kui spordi- või tantsutrenne pakub SA või MTÜ, siis on vastavalt KMS § 16 lg 1 p 3

tegu maksuvaba käibega (spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida

mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Maksu- ja Tolliamet Juurdepääsupiirangu algus: 31.10.2025 Juurdepääsupiirangu lõpp 31.10.2030 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 19, MKS § 26 lg 1

2 (2)

5. EHIS-es registreeritud tegevusvaldkonna kood maksustamise põhimõtteid ei muuda,

kehtivad eelmainitud KMS § 16 lg 1 p 3 ja p 6.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaia Tooming Käibemaksu osakonna peaspetsialist

Tallinnas, 10.10.2025. a Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 9a, Tallinn E-post: [email protected]

SELGITUSTAOTLUS Käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p-s 6 sätestatud mõiste „ärilisel eesmärkidel“ sisustamise kohta Lugupeetud Maksu- ja Tolliamet MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit ning MTÜ Eesti Erahuvikoolide Liit pöörduvad Teie poole selgitustaotlusega selgitamaks käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p-s 6 sätestatud mõiste „ärilistel eesmärkidel“ sisu. Meile teadaolevalt edastas Maksu- ja Tolliamet (MTA) septembri lõpus väga laiale isikute ringile informatiivse kirja, kui isiku tegevusalades oli märgitud „koolitustegevus“ ning isik ei olnud käibemaksukohustuslasena registreeritud. Väljavõte ühest MTA kirjast: „Juhime tähelepanu sellele, et ka mittetulundusühingul (MTÜ) või sihtasutusel (SA) võib tekkida koolitusteenuse osutamisest käibemaksuga maksustatav käive ning sellega seoses ka käibemaksukohustus. Palun tutvuge MTÜ-de ja SA-de poolt osutatava koolitusteenuse maksustamise põhimõtetega meie kodulehel www.emta.ee - „Äriklient“ - „Maksud ja tasumine“ - „Käibemaks“ - „Käibemaksuseaduse üldpõhimõtted“ - „Käibe olemus“ - „Mittetulundusühingute ja sihtasutuste käive“ - „Mittetulundusühing, sihtasutus ja koolitusteenused“.“ Sellega seoses on meie poole pöördunud suur hulk MTA kirja adressaate, kelle jaoks tundus MTA pöördumine pigem kohustusena end registreerida ning kes tegelikult ei mõistnud, kas neil on registreerimiskohustus või mitte. Paljude MTÜ-de esindajate jaoks jäi arusaamatuks, kuidas tuleks sisustada KMS § 16 lg 1 p-s 6 toodud mõistet „ärilistel eesmärkidel“, kuivõrd mittetulundusühingud ei loe end sellistel eesmärkidel tegutsevateks ning seadus ise mõistet samuti kuidagi tavatähendusest erinevalt ei ava. Selle määratlemata õigusmõiste sisustamisest sõltub, kas isik, kes muud koolitusteenust osutab, peab end käibemaksukohustuslasena registreerima või mitte, sest kui vastav teenus on ärilisel eesmärgil osutatav, siis tekib maksustatav käive ning vastava käibemaksukohustuslasena registreerimise künnise ületamisel tuleb isikul end käibemaksukohustuslasena registreerida ja hakata vastavaid koolitusteenuseid käibemaksuga maksustama. KMS § 16 lg 1 p 6: „(1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet: 6) alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus;“

2

Dr. Lasse Lehise käibemaksuseaduse kommentaarides selgitatakse: "Veidi raskem on maksuvabastuse tingimusi määratleda seoses muu koolitusega, mis ei ole alus-, põhi-, kutse- , kesk- või kõrghariduskoolitus (näiteks huvialaringid, keelekursused, spordikoolid, autokoolid). Alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni kohaselt ei kehti maksuvabastus ärilistel eesmärkidel antavale muule koolitusele. Äriline eesmärk tähendab kasumi teenimise soovi, millega kaasneb ka teiste ettevõtjatega konkureerimine vabal turul. Praktikas võib küll eeldada, et mittetulundusühingul äriline eesmärk puudub ning äriühingu või FIE tegevus toimub ärilisel eesmärgil, kuid kuna Eestis eri liiki juriidiliste isikute majandustegevuse üle sisulist kontrolli ei teostata, ei saa kuidagi välistada, et mittetulundusühing korraldab koolitust, mille kasumist rahastatakse muid tegevusi (selliselt tegutseb näiteks ka Eesti Maksumaksjate Liit) või et äriühing korraldab koolitust, millel äriline eesmärk puudub. Need kõrvalekalded vajavad ilmselt tavapärasest põhjalikumat tõendamist." 1 Maksu- ja Tolliameti kodulehel on järgmine selgitus (11.09.2025. aasta seisuga -) on järgmine: "/-/maksuvabastus põhineb käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktidel i ja j, mis lähtuvad põhimõttest, et maksuvaba käibena käsitatakse üksnes sotsiaalse iseloomuga koolitusteenust, mitte aga ettevõtluse käigus osutatavat koolitusteenust. Käibemaksuseaduse § 16 lg 1 punkti 6 kohaselt on maksuvaba lisaks tasemeõppele (mis on alati maksuvaba), ka üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine, seega näiteks eratunni andmisest riigieksamiks valmistumiseks tekib maksuvaba käive. Ümberõpe ja täiendõpe tasemehariduse alla ei mahu ja on selles sättes hõlmatud mõistega „muu koolitus”. Muu koolitus ei ole maksuvaba, kui seda osutatakse ärilistel eesmärkidel ehk kui koolitusteenuse eest saadav tasu ei ole sümboolne ja on seos osutatud teenuse ja makstava tasu vahel. Ärilist eesmärki ei välista see, et teenuse osutamisest teenitud tulu kasutatakse oma edasise tegevuse finantseerimiseks. Autokoolid, keelekursused jms annavad küll kasulikke oskusi, kuid nende teenused on siiski käibemaksuga maksustatavad."2 Rahandusministeeriumi koostatud käibemaksuseaduse kommentaarides selgitatakse: „Seega tuleb maksustamisel lähtuda koolituse eesmärgist. Ka näiteks mittetulundusühingu või ülikooli poolt osutatav koolitusteenus võib olla käibemaksuga maksustatav, kui seda osutatakse selgelt ärilistel eesmärkidel. Kui aga ülikoolis toimub tööalane täiendõpe ülikooli nõukogu kinnitatud valdkondades, vormides ja korras, siis on see mitteäriline koolitus ning selle suhtes kohaldub käibemaksuvabastus. Ärilistel eesmärkidel antav koolitus on selline, millega konkureeritakse koolitusturul ja mille eesmärk on tulu teenimine. Ärilise eesmärgi hindamisel ei ole kriteeriumiks koolitaja juriidiline vorm ega üksnes see, et tegemist on tasulise koolitusega. Ärilist eesmärki ei välista see, et teenuse osutamisest teenitud tulu kasutatakse oma edasise tegevuse finantseerimiseks.“3 Tulu teenimise eesmärk on mitmeti mõistetav, MTA on selle enda kommentaarides asendanud sümboolse tasu mõistega, mis on samuti arusaamatu ja viitab pigem meenete andmisele kui tasu küsimisele. Samal ajal viidatakse, et võidakse siiski teenida tulu (kuid see ei tohtinud olla eesmärk?) ja seda võib kasutada ka oma edasise tegevuse finantseerimiseks. Selge on ju ka see, et kui koolitusi peaaegu tasuta osutataks, siis järgneks sellele üsna pea pankrotiolukord, sest

1 Lasse Lehis. Ees maksuseaduste kommentaarid. Tallinn: 2023. a, lk 188. 2 MTA koduleht. Käibemaksuseaduse üldpõhimõ ed. Mi etulundusühingute ja sihtasutuste käive. Mi etulundusühing, sihtasutus ja koolitusteenused. 11.09.2025. a seisuga: h ps://emta.ee/ariklient/maksud-ja- tasumine/kaibemaks/kaibemaksuseaduse-uldpohimo ed/mi etulundusuhing-sihtasutus-ja-koolitusteenused. 3 KÄIBEMAKSUSEADUS. Rahandusministeeriumi kommentaaridega. Seisuga juuli 2025. KMS § 16 lg 1 p 6 kommentaarid. Avaldatud Rahandusministeeriumi kodulehel: www.fin.ee.

3

igasugune tegevus vajab rahalisi sisendeid ning pelgalt annetuste ja eelarveliste toetuste najal tegutsemine ei ole jätkusuutlik ja seaks ohtu enamike ühingute tulevikuperspektiivid. Kui Lasse Lehise kommentaarides sisustati tulu teenimise soovi kasumi teenimise soovi kaudu, siis see võimaldaks adekvaatsemalt sisustada ärilist iseloomu. Samuti oleks see enam kooskõlas nii ministeeriumi kui MTA viitega, et tulu tohib kasutada edasise tegevuse finantseerimiseks, kuid on raske ette kujutada, kuidas saab midagi tekkida, kui tasu on sümboolne ja kulud tuleb ühingul kanda – millised vahendid saaksid siis üle jääda muude tegevuste finantseerimiseks? Liiatigi tuleb meeles pidada, et ministeeriumi viidatud nn konkureerimise klausel laieneb ka kohaliku omavalitsuse erinevatele koolidele, kuid meie teada ei ole need käibemaksukohustuslastena registreeritud ning pakuvad käesolevat konteksti arvestades sellisel juhul ju ebatervet konkurentsi, kus on ühetaolist kohtlemist oluliselt riivatud? Sellist olukorda, kus sisu poolest täpselt sama koolitusteenust osutavad nii MTÜ, mis on käibemaksukohustuslane (ja maksustab enda koolitusteenuste käivet) kui ka MTÜ, mis ei ole käibemaksukohustuslane (ja ei maksusta enda käivet, kuna sel puudub tema arvates äriline iseloom), kui ka kohaliku omavalitsuse huvikool, mis ei ole käibemaksukohustuslane (kuna ei loe enda tegevust isegi ettevõtluseks) esineb ulatuslikult. Mis puudutab munitsipaalhuvikoole, siis tuleb silmas pidada, et nii erahuvikooli kui munitsipaalhuvikooli puhul rakendub enamasti õppemaks (kohatasu), kuid omavalitsuse omandis oleva asutuse puhul kantakse osa kuludest omavalitsusüksuse eelarvelistest vahenditest. Kuid enamasti on mõlemal juhul olemas teenus (huviharidus) ning selle eest makstav tasu (õppemaks või kohatasu). Seda silmas pidades on täidetud ka MTA enda juhendis toodud tingimus: „kui koolitusteenuse eest saadav tasu ei ole sümboolne ja on seos osutatud teenuse ja makstava tasu vahel“. Paraku ei ole me märganud, et munitsipaalhuvikoolid kipuksid käibemaksukohustuslastena registreerima ning oma teenuseid käibemaksuga maksustama. Ka MTA enda varasemad seisukohad, mida erinevad ühingud on saanud, viitavad kohati näiteks sellele, et kui ühingul on vastava koolituse jaoks olemas luba, siis ärilist eesmärki ei eeldata ja see pigem puudub. Mis puudutab tegevusalasid, siis huvikoolid ei ole oma tegevust majandusaasta aruannetes määratlenud „koolitustegevusena“ nagu MTA kirjas väideti. Äriregistri tegevusalade registris tuleb otsingu „koolitustegevus“ all välja vaid kaks tegevusvaldkonda: 85531 – Sõiduõpe ja 93121 – Spordiklubide tegevus. EHIS-es registreeritud huvikoolid kasutavad tegevusala määratlemiseks järgmiseid koode: Q - Haridus, (Õppealased tegevused erinõudega „Erahuvikooli tegevusluba“) 8551 – Spordiõpe 85511 – Spordikoolid 85519 – Muu spordiõpe 8552 – Kunsti- ja kultuuriõpe 85521 – Muusika- ja kunstiõpe 85522 – Tantsuõpe 85529 – Muu kunsti- ja kultuuriõpe 8553 – Sõiduõpe 8559 – Muu mujal liigitamata õpe

4

85591 – Keeleõpe 85592 – Arvutiõpe 85593 – Loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia õpe 85599 – Muu mujal liigitamata õpe Toodud liigitust ning MTA kirja valiku adressaatide põhjendust silmas pidades tekkis meil küsimus, kas kõik EHIS-es registreeritud huvikoolide tegevusvaldkonnad koodiga 855 on „ärilistel eesmärkidel koolitused“? Nagu näha, on ebaselgust palju ning seetõttu, iseäranis arvestades, et MTA initsieeris selle teema päevakorda tõstatamise, pöördumegi MTA poole selgituste saamiseks, sest nii MTA kui Rahandusministeeriumi avalikult avaldatud seisukohtades ei ole kahjuks seaduse rakendamisel piisavalt tuge võimalik saada. Eeltoodut arvestades, palume Teil selgitada:

1. Mida täpsemalt (st lisaks kodulehel avaldatud juhendile jms) tuleks mõista „äriliste eesmärkide“ all?

2. Millal kujutab EHIS-es registreeritud huvikooli tegevus endast ärilist koolitust? 3. Kas kohalike omavalitsusüksuste huvi- ja muusikakoolides ning üldhariduskoolides

pakutav lapsevanemate poolt makstava osalustasuga koolitus või ringiteenus on samuti „ärilistel eesmärkidel“ pakutav koolitus? Teenuse sisu ja väljund on täpselt sama.

4. Kas lastele spordi- ja tantsutreeningu teenuseid (sisult samasugune koolitus) pakkuvad ühingud tegelevad samuti "ärilistel eesmärkidel“, neid koolitusi pakkudes?

5. Kas EHIS-es registreeritud huvikoolide tegevusvaldkonnad koodiga 855 on „ärilistel eesmärkidel koolitused“ KMS § 16 lg 1 p 6 tähenduses või on siin mingeid erisusi või lisakriteeriume?

Palun tõlgendage võimalusel meie selgitustaotlus ka avaramalt ning kui mingi aspekt vajab Teie hinnangul samuti selgitusi, siis ärge kõhelge neid andmast. Igasugune lisainformatsioon aitab kindlasti kaasa diskussiooni loomisele ja korrektse, ühetaolise tõlgendustulemuse saavutamisele. Palume selgitustaotlusele vastata (mõlemale pöördujale) e-posti teel: [email protected] ning [email protected] Lugupidamisega Martin Huberg MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit Jaanus Õun MTÜ Eesti Erahuvikoolide Liit

Eesti Laagrikorraldajate Liit 24.04.2026

ANALÜÜS Noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse käsitamine mitteformaalõppe ning käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 tähenduses „muu koolitusena“ Lühikokkuvõte Käesoleva analüüsi põhijäreldus on, et noorsootöö seaduse tähenduses noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus on oma tegeliku sisu järgi noorsootöö teenus, mis on haridusseaduse alusel mitteformaalõppe õppeliik ning vastab sisuliselt käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 mõttes „muu koolituse“ tunnustele. Kui õigusnorm ei anna mõistele täpset definitsiooni ega eraldi sisukriteeriume, tuleb teenust määratleda selle tegeliku sisu, eesmärgi, ülesehituse, personali, kvaliteedinõuete ja õigusliku regulatsiooni järgi, mitte pelgalt nimetuse järgi. Noorte püsi- ja projektlaagrite puhul nähtub kogu kohaldatavast õigusraamistikust, et tegemist ei ole lihtsa noortele pakutava puhkuseteenusega, vaid eesmärgistatud, struktureeritud, kvalifitseeritud personaliga läbiviidava ning noore arengut, õppimist ja osalust toetava teenusega (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Noorsootöö seadus, § 4 lg 1-2; § 101 lg 1-2). 1. Analüüsi lähtekoht Käesoleva analüüsi lähtepunkt on, et käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 kasutab mõistet „muu koolitus”, kuid ei sisusta seda ammendava definitsiooniga. Seetõttu tuleb selle mõiste tähendus tuletada kogu asjakohase õigusraamistiku alusel, arvestades teenuse tegelikku sisu, eesmärki, ülesehitust, kohustuslikke kvaliteedinõudeid ja õiguslikku regulatsiooni. Noorte püsi- ja projektlaagri puhul ei saa piirduda üksnes nimetuse „tervistav ja arendav puhkus” sõnalise tähendusega, sest Eesti haridus- ja noorsootööõigus seob laagriteenuse otseselt noorsootöö, mitteformaalõppe, noore mitmekülgse arengu, teadmiste ja oskuste omandamise toetamise, kvalifitseeritud personali ning struktureeritud programmiga. Õiguslik määratlus peab seega lähtuma teenuse tegelikust normatiivsest sisust, mitte ajalooliselt kujunenud nimetusest (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Noorsootöö seadus, § 4 lg 1-2; § 101 lg 1-2). Oluline on seejuures ka terminoloogiline taust. Haridus- ja Noorteameti (HARNO) 2025. aasta lõpparuanne märgib, et noorte püsi- ja projektlaagrite toetamine sai alguse juba 1994. aastal koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus” raames. See ajalooline projektinimetus ei määra siiski teenuse tänast õiguslikku tähendust. Selle määravad kehtivad normid ja teenuse tegelik sisu (Villum, 2026, lk 4). Analüüsi toetab lisas 1 esitatud võrdlev ülevaade, milles on kõrvutatud noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse ning Eesti õigusruumis mitteformaalõppe ja „muu koolitusega” seostatavad põhitunnused. 2. Haridusõiguslik raamistik: noorsootöö ja mitteformaalõpe Haridusseadus seob hariduse eesmärgi isiksuse arengu ja pidevõppe eelduste loomisega. Seaduse järgi on hariduse eesmärk muu hulgas luua soodsad tingimused isiksuse arenguks ning luua igaühele eeldused pidevõppeks (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 2 lg 3 p 1-3). Sama seadus liigitab hariduse üld- , kutse- ja huvihariduseks (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 2 lg 4). Haridusseaduse § 181 lg 2 kohaselt on mitteformaalõpe eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtlik õpe, mis võib toimuda õppekava alusel, ning mitteformaalõppe võimalusi pakuvad eeskätt noorsootöö, huvihariduse ja täiskasvanute täienduskoolituse asutused ja organisatsioonid. See tähendab, et Eesti õigusruum määratleb noorsootöö selgelt mitteformaalõppe õppeliikide alla (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2). Noorsootöö seadus määratleb noorsootöö kui tingimuste loomise noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, noori otsuste tegemisse kaasates; teadmiste ja

oskuste omandamisel lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; toetab noorte omaalgatust; ning lähtub võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest (Noorsootöö seadus, § 4 lg 1-2). Need tunnused langevad kokku mitteformaalõppe põhielementidega (sh: eesmärgistatus, vabatahtlikkus). Lisaks paneb noorsootöö seadus just noortelaagri õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku või haldusjärelevalve teostamise kohustuse Haridus- ja Teadusministeeriumile (Noorsootöö seadus, § 12 lg 1). Sellest tuleneb, et noorsootöö ei paikne Eesti õiguses väljaspool haridust, vaid on üks mitteformaalõppe õppeliigi peamistest rakendusvaldkondadest. Järelikult tuleb ka noorsootöö seaduses reguleeritud noorte püsi- ja projektlaagreid tõlgendada esmalt noorsootöö ja mitteformaalõppe kategooriates, mitte pelgalt puhkuseteenusena. 3. Laagrite seaduslik sisu: loakohustuslik ja arengule suunatud noorsootöö teenus Noorsootöö seadus defineerib noorte püsilaagri laagri kujul, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning ministri antud tegevusloa alusel, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva. Noorte projektlaager on samuti vähemalt kuue ööpäeva pikkune, kuid tegutseb aastas kuni 60 päeva ja seda peetakse valla- või linnavalitsuse loal (Noorsootöö seadus, § 3 p 4-5). Sama seadus sätestab üheselt, et noorte püsi- ja projektlaagri korraldamiseks peab olema tegevusluba (Noorsootöö seadus, § 10 lg 1). Seega ei ole tegemist vabalt kujundatava turuteenuse vormiga, vaid õiguslikult reguleeritud ja loakohustusliku noorsootöö teenusega. Sisuliselt määrava tähtsusega on Noorsootöö seaduse § 101. Selle järgi osutab noortelaagri pidaja noortele järjepidevalt mitmekesist tervistava ja arendava puhkuse teenust ning projektlaagri pidaja osutab noortele peamiselt ühes noorsootöö valdkonnas tervistava ja arendava puhkuse teenust (Noorsootöö seadus, § 101 lg 1-2). Seda sätet ei saa tõlgendada üksnes sõna „puhkus” grammatilise tähenduse kaudu, sest sama seaduse ja selle rakendusaktide tervik näitab, et selle teenuse sisu on selgelt noorte arengule ja õppimisele suunatud. Sama kinnitab tegevusloa kontrollieseme regulatsioon. Tegevusluba antakse üksnes siis, kui noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ning kasvatajad vastavad kvalifikatsiooni- ja lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetel, noortelaagri põhimäärus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, sisustus, maa-ala ja toitlustamine vastavad kohaldatavatele nõuetele. See näitab, et laagrite puhul on tegemist iseseisva õigusliku teenusega, mille keskmes on noore arengut toetav tegevus, mitte üksnes majutuse ja toitlustuse või vaba aja veetmise korraldamine (Noorsootöö seadus, § 103). 4. Kvalifikatsiooninõuded: professionaalne õppe- ja kasvatustöö Laagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuete määrus sätestab, et laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded on: noorsootöötaja, tase 6 kutse; laagrikasvataja-juhataja, tase 6 osakutse; või noorsootööjuht, tase 7 kutse ning laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuded on: noorsootöötaja, tase 5 või 6 kutse; noorsootööjuht, tase 7; või laagrikasvataja, tase 5 osakutse; ja laagrikasvataja-juhataja, tase 6 osakutse. Lisaks peab nii juhatajal kui kasvatajal olema läbitud esmaabiandja koolitus või täienduskoolitus viimase kolme aasta jooksul. Sama määrus defineerib laagri juhataja kui spetsialisti, kes loob noortele laagris mitmekülgse arengu toetamiseks tingimused, ning laagrikasvataja kui spetsialisti, kes korraldab noortele individuaalseid ja grupitegevusi noore mitmekülgse arengu toetamiseks (Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord, § 2; § 3 lg 1-3). See on sisult õppe- ja kasvatustöö kirjeldus. Näiteks noorsootöötaja, tase 6 kutsestandardi järgi loob noorsootöötaja tingimused noore mitmekülgseks arenguks, lähtudes noorsootöö väärtustest ja korraldamise põhimõtetest, ning laagrikasvataja-juhataja osakutse on selle kutse osa. Kutsestandardi kohustusliku kompetentsi „Noorsootöö korraldamine ja arendamine“ ühe tegevusnäitaja all on otseselt toodud, et: aitab noortel seada õpieesmärke; kavandab ja/või viib läbi erinevaid mitteformaalõppe tegevusi; toetab noori õpitulemuste mõtestamisel ja annab edasiviivat tagasisidet. Kutsestandard seob laagriteenuse otseselt professionaalse noorsootööga ning

rõhutab noortega tehtava töö arengulist, juhendavat ja reflekteerivat iseloomu (Noorsootöötaja, tase 6, 2025, A.1; A.5; B.3.1). 5. Toetusmäärus ja hindamiskriteeriumid: õppimise tunnused on õiguslikult sisse kirjutatud Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimuste ja korra määrus sätestab toetuse eesmärgina noorsootöö tegevuste arendamise ning noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse kättesaadavuse tagamise. Toetust võib anda vähemalt kuus ööpäeva kestva püsi- ja projektlaagri korraldamiseks ning laagri juhataja ja kasvataja osakutse koolituse korraldamiseks. Sama määruse järgi peab toetust saav laagri pidaja tagama, et iga 15 noore või iga 10 erivajadusega noore kohta on laagris vähemalt üks kehtiva noorsootöötaja kutse või laagri juhataja või kasvataja osakutse tunnistusega isik (Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord, § 2; § 3 lg 2-3). Lisaks peab taotleja tegevusala olema noorsootöö, sealhulgas noorte huvihariduse ja huvitegevuse korraldamine, noorte tervise edendamine, noorte juhendamine ning õpetamine või nõustamine (samas, § 4 lg 3 p 1). Need tunnused seovad laagri otseselt juhendatud ja õppetegevusega seotud teenuseks. Sama määruse alusel esitatavas taotluses tuleb muu hulgas kirjeldada laagri eelarvet, tuusikute päevamaksumust, päevakava ning kavandatud laagrivahetuste ja noorte arv. Taotluste paremusjärjestuse koostamisel hinnatakse taotlusi lisades sätestatud hindamiskriteeriumide alusel (Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord, § 5 lg 5; § 6 lg 7). Ka see näitab, et tegemist on eesmärgistatud ja hinnatava arendustegevusega, mitte üksnes teenuse müügiga. Eriti olulised on määruse lisa 1 toodud hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse kriteeriumi programm all, kas laagrivahetuse programm on struktureeritud, kas meetodid ja tegevused on mitmekesised ning kas toetatakse sotsiaalset suhtlust, meeskonnatööd ja enesearengut. Eraldi hinnatakse mitteformaalõppe põhimõtteid, sh: õpieesmärkide seadmist, õpitulemuste analüüsi, noorte kaasamist laagri planeerimisse ja läbiviimisse, noorte ideede toetamist ning regulaarse tagasiside küsimist noortelt ja/või lapsevanematelt. Personali plokis on kohustuslikud kvalifikatsioon, esmaabikoolitus ja lastega töötamise piirangute kontroll (Hindamiskriteeriumid noorte püsi- või projektlaagri korraldamise toetuse taotluste hindamiseks, 2024). Need ei ole puhkuseteenuse kvaliteedikriteeriumid, vaid õppimise, juhendamise ja kasvatustöö kriteeriumid. 6. Käibemaksuseaduse süsteemne tähendus Käibemaksuseaduse § 16 lg 1 alusel ei piirdu maksuvaba käibe regulatsioon üksnes sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenustega. Sama lõige loetleb muu hulgas eraldi mittetulundusühingu liikmetele osutatavad teenused ja spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenuse (nendele tingimustele vastavad samuti paljud laagrid – väga paljud, kui mitte enamus, laagreid pakuvad muu hulgas spordirajatiste ja vahendite kasutamise võimalust) ning alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolituse kõrval ka „muu koolituse”, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antava muu koolituse (Käibemaksuseadus, § 16 lg 1 p 3, 6). Sellest järeldub, et „muu koolitus” on seadusandja poolt jäetud avatud kategooriaks, mida tuleb sisustada mitte üksnes termini tavakeelse tähenduse, vaid kogu asjakohase haridusõigusliku ja valdkondliku regulatsiooni põhjal. Kui haridusseadus käsitab mitteformaalõpet eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtliku õppena ning nimetab noorsootööd üheks selle peamiseks rakendusvaldkonnaks, samal ajal kui noorsootöö seadus määratleb tervistava ja arendava puhkuse (s.o noortelaagrites osutatava) teenuse noore mitmekülgset arengut toetava noorsootöö valdkonnana, puudub õiguslik alus välistada selline teenus „muu koolituse” kategooriast üksnes põhjusel, et seda ei ole käibemaksuseaduses eraldi nimetatud või, et selle ajaloolises nimetuses sisaldub sõna „puhkus”. 7. Mõjuhindamise tulemused: laagrites tehtava töö hariduslik väljund Mõjuhindamist viiakse laagrites läbi alates 2022. aastast. HARNO 2025. aasta lõpparuande järgi osales laagrite mõjuhindamises 2025. aastal kuus laagrit ja 162 noort. Mõjuhindamise mudelis vaadeldi eraldi

7–10-, 10–13-, 13–16- ja 16–19-aastaseid noori. Juba see näitab, et laagrite arendavat toimet mitte üksnes ei eeldata normatiivselt, vaid seda ka mõõdetakse süstemaatiliselt (Villum, 2026, lk 23). Mõjuhindamise tulemused näitavad, et kõik hindamises osalenud noored tõid esile, et kõige enam arenes nende puhul suhtlemisoskus, mis võimaldas saada juurde uusi sõpru. Samuti suurenes noorte füüsiline aktiivsus, arenes esinemisjulgus, paranes unerežiim ja hügieen ning üldpädevustest arenesid noortes kõige rohkem sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus ning enesemääratluspädevus (Villum, 2026, lk 27–28). Lõpparuandes esitatud kokkuvõtlikust mõjudiagrammist nähtub lisaks, et laagris osalemise tulemusena tõid noored välja suhtlemisoskuste arengu, sõprussuhete loomise oskuse arengu, füüsilise aktiivsuse suurenemise, julguse ja esinemisjulguse kasvu, rahatarkuse ja ettevõtlusalaste teadmiste arengu, parema une, vaimse tervise paranemise, meeskonnatööoskuste arengu, teistega arvestamise oskuse, vastutustundlikkuse arengu ja iseseisvuse tekke (Villum, 2026, lk 27–28). Need on selgelt ka laagritele püstitatud eesmärkide ning õppe- ja kasvatustöö tulemused. Üldpädevuste tasandil oli kõige suurem areng sotsiaalses ja kodanikupädevuses (40%), sellele järgnesid suhtluspädevus (33%), enesemääratluspädevus (31%) ja ettevõtlikkuspädevus (21%). Kõige vähem arenesid matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalased pädevused, kultuuri- ja väärtuspädevused, digipädevused ning õpipädevused (Villum, 2026, lk 28). Selline tulemusmuster on kooskõlas laagri kui noorsootöö ja mitteformaalõppe keskkonna olemusega: laagri mõju avaldub eeskätt sotsiaalsete, suhtlus-, enesejuhtimis- ja ettevõtlikkusega seotud pädevustes. Lisaks toob see selgelt välja ka seosed põhikooli riiklikus õppekavas toodud üldpädevuste arenguga – ehk formaal- ja mitteformaalhariduse seosed, mille arvestamise on eesmärgiks seadnud ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 (Põhikooli riiklik õppekava § 4 lg 3; Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, lk 15-16.) 8. Õiguslik kokkuvõte: miks tervistava ja arendava puhkuse teenust tuleb käsitada „muu koolitusena” Eeltoodu võimaldab teha otsese õigusliku järelduse, et noorsootöö seaduse nõuetele vastavates püsi- ja projektlaagrites osutatavat tervistava ja arendava puhkuse teenust tuleb käsitada käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 tähenduses „muu koolitusena”. Sellise käsituse aluseks on tervistava ja arendava puhkuse teenuse peamised sisulised tunnused, mis Eesti kehtivas õigusruumis seostuvad mitteformaalõppe ja muu koolitusega, eelkõige eesmärgistatus, struktureeritus, õppimise ja arengu toetamine, sihtrühmale suunatus ning tegevuse läbiviimine pädeva juhendamise raames. Nende tunnuste detailsem võrdlus on esitatud lisas 1. Noorsootöö seaduse nõuetele vastavates püsi- ja projektlaagrites osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenus vastab nendele tunnustele täies ulatuses. Noorsootöö seaduse kohaselt on see teenus suunatud noore isiksuse mitmekülgse arengu toetamisele. Selle osutamiseks tuleb esitada eesmärgid, tegevuskava või päevakava ning noori arendavate tegevuste loetelu. Teenust osutavates püsi- ja projektlaagrites peavad töötama kvalifikatsiooninõuetele vastavad juhatajad ja kasvatajad. Toetuse andmise tingimused ning hindamiskriteeriumid nõuavad struktureeritud programmi, õpieesmärkide seadmist, õpitulemuste analüüsi, noorte kaasamist ja tagasisidet. Mõjuhindamise tulemused kinnitavad omakorda noorte suhtluspädevuse, sotsiaalse ja kodanikupädevuse, enesemääratluspädevuse, ettevõtlikkuse, vastutustunde ja iseseisvuse arengut. Seetõttu tuleb järeldada, et noorsootöö seaduse nõuetele vastavates püsi- ja projektlaagrites osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenus on oma tegeliku sisu järgi mitteformaalõpe ning käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 tähenduses „muu koolitus”. (Noorsootöö seadus, § 101 lg 1-2; Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord, § 2; § 3 lg 2-3; Hindamiskriteeriumid, 2024; Villum, 2026, lk 27-28). 9. Järeldused Põhijäreldusena tuleb rõhutada, et kui käibemaksuseadus (ega teised seadused) ei anna mõistele „muu koolitus“ ammendavat definitsiooni, ega sätesta selle sisustamiseks eraldi kriteeriume, tuleb teenuse

õiguslikul määratlemisel lähtuda selle tegelikust sisust, eesmärgist, ülesehitusest ja õiguslikust regulatsioonist, mitte üksnes teenuse ajalooliselt kujunenud nimetusest. Noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus puhul on kehtiva õigusruumi alusel tegemist on noorsootööga ning seega mitteformaalõppe õppeliigiga: noorsootöö eesmärk on noore isiksuse mitmekülgne areng ja teadmiste ning oskuste omandamise toetamine; haridusseadus käsitab mitteformaalõpet eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtliku õppena, mida pakuvad eeskätt noorsootööasutused ja -organisatsioonid; laagrite toetuse ja kvaliteedi hindamiskriteeriumid nõuavad omakorda struktureeritud programmi, pädevat personali, õpieesmärkide seadmist, õpitulemuste analüüsi ning noorte kaasamist. Seetõttu tuleb noorsootöö seaduse tähenduses noorte tervistava ja arendava puhkuse teenust käsitada selle tegeliku haridusliku sisu järgi ehk mitteformaalõppena ja sisuliselt lugeda käibemaksuseaduses toodud „muu koolitusega” vastavaks. Teiseks ei ole laagrite hariduslik sisu üksnes normatiivne eeldus, vaid ka mõõdetav tulemus. Mõjuhindamise tulemused näitavad, et laagrites osalemine toob kaasa selge arengu suhtlemisoskuses, sotsiaalses ja kodanikupädevuses, enesemääratluspädevuses, ettevõtlikkuses, füüsilises aktiivsuses, vastutustundes ja iseseisvuses. Seetõttu ei ole noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus mitte üksnes võrreldav „muu koolitusega”, vaid oma tervikliku arengu- ja kasvatustoime tõttu paljudel juhtudel sisuliselt veel laiem kui kitsalt õpiväljundipõhine täienduskoolituse mudel. Kolmandaks ei toeta käibemaksuseaduse sõnastus seisukohta, nagu oleks maksuvabastus piiratud üksnes sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenustega. Sama lõige loetleb eraldi ka MTÜ liikmetele osutatavad teenused, spordirajatiste ja spordivahendite kasutamise teenused, alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolituse, õppevahendid, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni ja muu koolitus. Seetõttu tuleb noorsootöö seaduse nõuetele vastavates püsi- ja projektlaagrites osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenus määratlemisel lähtuda eelkõige teenuse tegelikust hariduslikust sisust, mitte kitsendavast tõlgendusest, mida käibemaksuseaduse sõnastus tegelikult ei väljenda (Käibemaksuseadus, 2026, § 16 lg 1 p 3-6). Kasutatud kirjandus Eesti Vabariigi haridusseadus. (2025). RT I, 01.07.2025, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/101072025003?leiaKehtiv Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. (2021). Haridus- ja Teadusministeerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-11/Haridusvaldkonna%20arengukava%202021- 2035.pdf Hindamiskriteeriumid noorte püsi- või projektlaagri korraldamise toetuse taotluste hindamiseks. (2024). Lisa 1 määrusele „Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord”. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/1202/4003/Lisa_1.pdf# Käibemaksuseadus. (2026). RT I, 30.12.2025, 21. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025021?leiaKehtiv Noorsootöö seadus. (2025). RT I, 02.01.2025, 43. https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025043?leiaKehtiv Noorsootöötaja, tase 6. (2025). Kutsestandard. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/11466864/?nocache=ee8768c284 Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord. (2024). RT I, 05.07.2024, 16. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072024016 Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord. (2024). RT I, 16.01.2024, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/116012024003 Põhikooli riiklik õppekava. (2025). RT I, 23.12.2025, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv Villum, B. (2026). Noorte püsi- ja projektlaagrite toetusmeetme lõpparuanne. Haridus- ja Noorteamet. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2026-01/Noorte%20p%C3%BCsi- %20ja%20projektlaagrite%20toetus%202025_0.pdf

Noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse ning „muu koolituse” tunnuste võrdlus Eesti õigusruumis

Tabel on mõeldud ELKL analüüsi toetavaks lisaks. Võrdlusraamina kasutatakse eeskätt haridusseaduses, noorsootöö seaduses ja täiskasvanute koolituse seaduses

kirjeldatud mitteformaalse õppe ja eesmärgistatud õppetegevuse tunnuseid.

Tunnus „Muu koolitus” / mitteformaalõpe

Eesti õigusruumis Noorte püsi- ja projektlaagri teenus

NTS alusel Järeldus

Teenuse õiguslik lähtekoht

„Muu koolitus” on KMS § 16 lg 1 p 6 avatud kategooria. Eesti õigusruumis seostuvad koolitusliku või mitteformaalse õppetegevuse tunnused eeskätt haridusseaduse ja täiskasvanute koolituse seadusega (Käibemaksuseadus, § 16 lg 1 p 6; Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 3-4).

Noorsootöö seaduse alusel on püsi- ja projektlaager seaduses reguleeritud noorsootöö vorm, mille korraldamine on loakohustuslik ning milles osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenuse (edaspidi koos laagri teenus) sisu on seotud noore mitmekülgse arengu toetamisega (Noorsootöö seadus, § 3 p 4-5; § 4 lg 1-2; § 10 lg 1; § 101 lg 1-2).

Laagrite teenus ei asu väljaspool haridus- ja noorsootööõigust, vaid on õiguslikult reguleeritud arengut toetav teenus.

Eesmärk

Mitteformaalõpe on eesmärgistatud õppetegevus ja täienduskoolitus mitteformaalõppe osa (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 3-4).

Noorsootöö eesmärk on noore isiksuse mitmekülgne areng ning laagri teenus on seaduses seotud noore arengu toetamisega (Noorsootöö seadus, § 4 lg 1; § 101 lg 1-2).

Laagri teenuse eesmärk on olemuslikult hariduslik ja noorte arengule suunatud.

Vabatahtlikkus ja osalus

Mitteformaalõpe on vabatahtlik õpe ning toimub kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 3).

Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel ning noori tuleb kaasata otsuste tegemisse (Noorsootöö seadus, § 4 lg 2 p 1 ja 3).

Laagri teenus vastab mitteformaalse õppe vabatahtlikkuse ja osaluse tunnustele.

Struktureeritus Koolituslik tegevus eeldab eesmärgistatud ja organiseeritud ülesehitust, vajaduse korral õppekava või õppekorralduse aluseid (Täiskasvanute koolituse seadus, 2025, § 12 lg 4; § 7).

Laagri puhul tuleb esitada laagrivahetuse tegevuskava või päevakava; toetusmeetmes hinnatakse eraldi, kas programm on struktureeritud (Noorsootöö seadus, § 102; Hindamiskriteeriumid, 2024, programm).

Laagri teenus on üles ehitatud struktureeritud programmile, mitte juhuslikule ajaveetmisele.

Õpieesmärgid Koolitusliku tegevuse keskne tunnus on õppe eesmärgistatus ja sihitus õpitulemuste või arengueesmärkide poole (Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 4).

Laagrite hindamiskriteeriumides hinnatakse eraldi õpieesmärkide seadmist ning noorte kaasamist laagri planeerimisse (Hindamiskriteeriumid, 2024, mitteformaalse õppe põhimõtted).

Laagrites seatakse õpieesmärke samal viisil, nagu neid eeldatakse eesmärgistatud õppetegevuselt.

Õpitulemuste analüüs ja tagasiside

Koolitus eeldab õpitulemuste või õppe mõju hindamist ning õppijale tagasisidet (Täiskasvanute koolituse seadus, § 7 lg 3).

Laagrite hindamiskriteeriumides hinnatakse õpitulemuste analüüsi ja tagasiside küsimist; kutsestandardis rõhutatakse noorte õpitulemuste mõtestamist ja edasiviivat tagasisidet (Hindamiskriteeriumid, 2024; Noorsootöötaja, tase 6, B.3.1).

Laagrite teenus sisaldab refleksiooni ja tagasisidet, mis on õppetegevuse oluline tunnus.

Teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamine

Haridusseadus ja täiskasvanute koolituse seadus seovad õppetegevuse teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemisega (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 2 lg 1; Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 3-4).

Noorsootöö seadus seob laagri noore mitmekülgse arenguga; hindamiskriteeriumid rõhutavad sotsiaalset suhtlust, meeskonnatööd ja enesearengut (Noorsootöö seadus, § 4 lg 1; Hindamiskriteeriumid, 2024, programm).

Laagri teenus on suunatud teadmiste, oskuste, hoiakute ja sotsiaalsete võimete arengule.

Kvalifitseeritud personal

Koolituslik tegevus eeldab pädevat juhendajat või koolitajat; kvaliteedi tagamine hõlmab koolitajatega seotud tingimusi (Täiskasvanute koolituse seadus, § 7 lg 3).

Laagri juhatajal ja kasvatajal peab olema konkreetne kutse- või osakutse ning esmaabikoolitus (Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded..., § 2; § 3 lg 1-3).

Laagrite puhul on personali kvalifikatsioon sageli rangemalt reguleeritud kui tavapärase muu koolituse puhul.

Teenuse regulatsioon ja järelevalve

Täienduskoolitusasutustele kehtivad õppekorralduse, kvaliteedi tagamise ja järelevalve nõuded (Täiskasvanute koolituse seadus, § 3; § 7; § 10).

NTS alusel tegutsevad laagrid on loakohustuslikud; tegevusloa andmisel kontrollitakse personali, põhimäärust, ruume, hooneid, sisustust, maa-ala ja nende vastavust kehtestatud nõuetele (Noorsootöö seadus, § 10; § 103).

Laagrite teenus on tugevalt reguleeritud ja kontrollitav, mis kinnitab selle institutsionaliseeritud teenuse iseloomu.

Tunnus „Muu koolitus” / mitteformaalõpe

Eesti õigusruumis Noorte püsi- ja projektlaagri teenus

NTS alusel Järeldus

Kvaliteedikriteeriumid Koolitusvaldkonnas hinnatakse tavaliselt programmi, õppekeskkonda, koolitajaid ja õppija tagasisidet (Täiskasvanute koolituse seadus, § 7).

Laagrite toetuse lisas hinnatakse turvalisust, programmi, personali ning mitteformaalse õppe põhimõtteid; kohustuslikud on mh kvalifikatsioon, esmaabi ja õigusaktidele vastavus (Hindamiskriteeriumid, 2024).

Laagrite teenuse kvaliteedinõuded hõlmavad nii õppe- ja kasvatuslikku kui ka turvalisuse mõõdet.

Mõju ja tulemuste mõõdetavus

Koolitusliku teenuse puhul on oluline, et selle mõju või tulemusi oleks võimalik hinnata (Täiskasvanute koolituse seadus, § 7).

HARNO mõjuhindamise tulemused näitavad arengut suhtlemisoskuses, sotsiaalses ja kodanikupädevuses, enesemääratluspädevuses, ettevõtlikkuses, füüsilises aktiivsuses, vastutustundes ja iseseisvuses (Villum, 2026, lk 27-28).

Laagrite teenuse hariduslik mõju ei ole oletuslik, vaid mõõdetud ja dokumenteeritud.

Üldhinnang Muu koolituse keskseteks tunnusteks on eesmärgistatus, struktureeritus, pädev juhendamine ja õppimise toetamine.

NTS alusel tegutsevad laagrid vastavad nendele tunnustele täies ulatuses ning sellele lisanduvad noorsootööst tulenevad kaasamise, osaluse, omaalgatuse, turvalise keskkonna ja arengumõju nõuded.

Laagrite teenust tuleb selle tegeliku sisu järgi käsitada vähemalt samal määral koolitusliku teenusena kui tavapärast muud koolitust; mitmes aspektis on see isegi rangemalt reguleeritud.

Kokkuvõte. Võrdlusest selgub, et noorsootöö seadusele vastavates noorte püsi- ja projektlaagrites osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenus vastab oma

tegeliku sisu poolest mitteformaalse õppe ja „muu koolituse” põhitunnustele vähemalt samal määral kui tavapärane eesmärgistatud koolitusteenus. Mitmes aspektis on

tervistava ja arendava puhkuse teenus isegi rangemalt reguleeritud, kuna sellele kohalduvad lisaks õppe- ja arengueesmärkidele tegevusloa nõuded, personali

kvalifikatsiooninõuded, turvalisusnõuded, kvaliteedikriteeriumid ja mõjuhindamine.

Staadioni tn 3 [email protected] Registrikood

10132 Tallinn https://laagrikorraldajad.ee 80590808

Austatud õiguskantsler Ülle Madise

Õiguskantsleri KantseleiKohtu tn 8, 15193 Tallinn

[email protected]

24.04.2026

Taotlus kontrollida Maksu- ja Tolliameti tegevuse

vastavust põhiseadusele ning hea halduse tavale

I. SISSEJUHATUS

1. MTÜ Eesti Laagrikorraldajate Liit (registrikood 80590808, ELKL) on laagrikorraldajaid

koondav heategevuslik avalikes huvides tegutsev esindusorganisatsioon, mis tegeleb

laagrikorraldajatele koolituste korraldamise ning laagrite tervikliku arendamise ja kvaliteedi

tõstmisega. ELKL-i liikmed korraldavad noorte püsi- ja projektlaagreid noorsootöö seaduse

(NTS) tähenduses. ELKL-i liikmete korraldatavates ning Haridus-ja Noorteameti (HARNO)

poolt toetatud laagrites osaleb igal aastal kümneid tuhandeid lapsi ja noori, kellele pakutakse

mitmekülgset arendavat tegevust (s.o tervistava ja arendava puhkuse teenust).

2. Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste

kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse

asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või

eraõiguslik juriidiline isik järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea

halduse tava. Õiguskantsler on ka lasteombudsman, kelle ülesanne on seista laste ja noorte

õiguste kaitsmise ja edendamise eest (ÕKS § 1 lg 8).

3. Pöördumise vajaduse on tinginud Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegevus seoses

käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 1 p-s 6 toodud maksuvabastuse rakendamisega. KMS §

16 lg 1 p-i 6 kohaselt ei maksustata käibemaksuga teatud sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste

käivet, milleks mh on „muu koolitus“.1 MTA on 2025. a pöördunud laagrikorraldajate poole

ning teatanud, et korraldatavad noorte püsi- ja projektlaagrid ei ole KMS § 16 lg 1 p 6 alusel

maksuvaba koolitusteenus, s.o vastavad teenused on käibemaksuga maksustatavad.

4. ELKL palub hinnata, kas MTA on seoses KMS § 16 lg 1 p-i 6 rakendamisega järginud

põhiõiguste kaitse põhimõtet ja hea halduse tava. Ühtlasi palub ELKL õiguskantsleril

hinnata, kas KMS § 16 lg 1 p-i 6 regulatsioon maksuvabastust piiravate tingimuste osas on

kooskõlas põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning kas MTA tegevus on

kooskõlas laste ja noorte õiguste ja huvidega, arvestades MTA tegevusest tulenevaid

tagajärgi laagriteenuste kättesaadavusele.

1 Maksuvabastuse aluseks on mh käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktid i ja j, mis lähtub põhimõttest, et sotsiaalse iseloomuga koolitusteenust käsitatakse maksuvaba käibena.

2/7

II. PÖÖRDUMISE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

5. Alates 2006. aastast on laagriteenuste maksustamisel juhindutud Rahandusministeeriumi

(RaM) ringkirjast „Koolitusteenuse maksustamine“ (03.2006 nr. 5-1/317)2, milles on

selgitatud järgmist:

„Maksuvabastuse alt on välistatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus. [...]

Isikute puhul, kes ei ole äriühingud (MTÜ-d, asutused, SA-d jne.), hinnatakse

ärilist eesmärki konkreetse koolituspakkumise piires. Mittetulundusühingute

tegevus (sh koolitus) on üldjuhul maksuvaba käive. Seda eeldusel, et

mittetulundusühing tegutseb mitteärilistel eesmärkidel vastavalt oma

juriidilisele vormile. Ärilise eesmärgi määratlemiseks on üldjuhul asjaolu, kas

konkreetse koolituspakkumise koostamisel planeeritakse saada kasumit (tulu

ületab kulusid). Lisaks lähtutakse ärilise eesmärgi määratlemisel ka sellest, kas

koolituspakkumine mõjutab konkurentsi koolitusturul, koolituse hind on

võrreldav äriühingute sarnaste koolituste hinnaga, mittetulundusühingu

juhtkond on palgaline ja palk on võrreldav selle valdkonna palkadega

äriühingutes. Hinnangu koolituse ärilisele iseloomule annab ennekõike

koolituspakkuja, kes hindab, kas tema pakutava koolituse eesmärk on kasumi

teenimine ja sellega konkureeritakse koolitusturul. Maksuhaldur omakorda

hindab, kas hinnang on adekvaatne ja kas pakutava koolitusteenuse

maksuvabastus moonutab konkurentsi.“

6. 2025. aasta septembris saatis MTA laiaulatuslikult teavituskirju juriidilistele isikutele, kelle

tegevusalaks oli märgitud „koolitustegevus“ ning kes ei olnud käibemaksukohustuslasena

registreeritud, juhtides tähelepanu võimalikule käibemaksukohustusele. MTA on asunud

seisukohale, et laagrite korraldamine ei ole KMS § 16 lg 1 p 6 alusel maksuvaba

koolitusteenus, vaid korraldatavad noorte püsi- ja projektlaagrid on käibemaksuga

maksustatavad.

7. MTA teavituskirjade tulemusena pöördusid mitmed MTÜ-dena tegutsevad laagrikorraldajad

ELKL-i ja teadaolevalt ka HARNO poole küsimusega, kuidas tuleks sisustada KMS § 16 lg

1 p-s 6 toodud mõistet „ärilistel eesmärkidel“, arvestades, et MTÜ-de tegevust ei viida läbi

ärilistest eesmärkidest lähtuvalt. Sellest tulenevalt on nii ELKL kui ka MTÜ Eesti

Erahuvikoolide Liit (EEHKL) pöördunud nii Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kui

ka RaM-i ja MTA poole, kuid siiani puudub ühtne arusaam maksukohustuse olemasolust.

8. 08.10.2025 vastuskirjas ELKL-ile on HTM (lisa 1)asunud seisukohale, et noorte püsi- ja

projektlaagrid, mis tegutsevad NTS-i alusel ning pakuvad tervistavat ja arendavat puhkust,

kuuluvad hariduslikku ja sotsiaalset laadi teenuste hulka. Selliste teenuste eesmärk ei ole

äriline kasum, vaid noorte mitmekülgse arengu toetamine, mis on osa mitteformaalsest

õppest, kuulub haridusvaldkonna reguleerimisalasse ning peaks olema vabastatud

käibemaksu tasumisest. Samasisulist seisukohta on HTM väljendanud ka 09.10.2025 kirjas

2 Vt ka RMP. Koolitusteenuse käibemaksuga maksustamine. Link.

3/7

MTA-le (lisa 2), selgitades mh, et laagrite maksustamine võib mõjutada oluliselt nende

kättesaadavust lastele ja noortele ning seeläbi ka noorsootöö valdkonna eesmärkide täitmist.

9. 10.04.2026. a toimus RaM-i, MTA, HTM-i, HARNO, EEHKL-i ja ELKL-i osavõtul

infotund, milles RaM ja MTA selgitasid enda lähenemist laagriteenuste maksustamisele.

RaM-i nägemuses on noorte püsi- ja projektlaagrid puhkuseteenus, mida tuleks maksustada

tavapärases korras käibemaksuga. Kohtumisel lubas HTM, et noorsootöö seaduses

muudetakse projekt- ja püsilaagrite määratlust, millega tuuakse senisest selgemini välja

laagrite seos mitteformaalõppe ja koolitusega. See on RaM-i hinnangul vajalik, et laagreid

saaks käsitleda „muu koolitusena“ käibemaksuseaduse tähenduses. Kahjuks ei osanud RaM

ja MTA selgitada, mida peaksid laagrikorraldajad tegema seni, kuni seadust täpsustatakse

ning millel põhineb RaM-i hinnang, et laagriteenused ei vasta juba täna (või enam)

maksuvaba käibe tingimustele – kui lahendus peitub ainult seaduses mõiste täpsustamises,

mitte teenuse tegelikus sisus. RaM-i esindajad vastasid ainult, et jäävad eriarvamusele selles

osas, et laagrites pakutav teenus on haridusliku sisuga ja mitte puhkuse teenus ning, et

seadused on kõigile ühtviisi täitmiseks.

10. Alljärgnevalt esitab ELKL õiguslikud põhjendused, mis kinnitavad, et MTA tegevus on

olulisel määral vastuolus hea halduse tavaga, rikub õigusselguse põhimõtet ning kahjustab

otseselt laste ja noorte põhiõigusi ja huve.

III. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

A. VASTUOLU HEA HALDUSE TAVAGA

11. Hea halduse tavast tulenevalt tuleb ametiasutustel korraldada oma töö selliselt, et keegi ei

jääks nende tegevuse või tegevusetuse tõttu teadmatusse või ebamäärasesse olukorda.3 Hea

halduse tava eeldab, et ametiasutus tegutseb selgelt, järjepidevalt ja ettenähtavalt. MTA on

aastakümneid aktsepteerinud olukorda, kus suur osa laagrikorraldajatest ei ole

laagriteenustelt käibemaksu tasunud. Ootamatult on MTA asunud vastupidisele seisukohale,

et laagrid on üldjuhul käibemaksuga maksustatavad.

12. MTA on jätnud laagrikorraldajad õiguslikult ebaselgesse olukorda, kuna arusaamatuks jääb,

kas ja millistel tingimustel laagriteenustelt käibemaksu tasumise kohustus tekib. KMS § 16

lg 1 p 6 kohaselt on käibemaksust vabastatud alus-, põhi-, kutse-, kesk- või

kõrghariduskoolitus, sh õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse

saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, v.a ärilistel

eesmärkidel antav muu koolitus.

13. Praktikas on osutunud problemaatiliseks nii mõiste „muu koolitus“ kui ka mõiste „ärilistel

eesmärkidel" sisustamine. MTA on oma 2025. aasta septembri teavituskirjades viidanud

sellele, et laagrikorraldajatel tekib käibemaksukohustus tulenevalt sellest, et koolitusel on

„äriline eesmärk“ – samas ajal ei ole MTA selgelt välja toonud, milliste konkreetsete

kriteeriumide alusel tuleb hinnata, kas MTÜ-na tegutseva laagrikorraldaja teenus on

„ärilistel eesmärkidel“ antav koolitus või mitte. RaM seevastu on läinud veelgi kaugemale

3 Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025. Hea haldus. Halb haldus. Link.

4/7

ning leidnud, et laagriteenuste puhul ei saa üldse rääkida koolitusest, vaid tegu on noorte

tervistava ja arendava puhkuse teenusega vastavalt NTS § 101. Seejuures möönis RaM, et

koolitusega seotud noorte püsi- ja projektlaagritele tuleks maksuvabastust rakendada, s.o

vajadusel seadust muutes (lisa 3).

14. Olukorra ebaselgust süvendab asjaolu, et erinevad ametiasutused on nii mõiste „muu

koolitus“ kui ka „ärilistel eesmärkidel" sisustamisel jõudnud vastukäivatele seisukohtadele.

Toome need vastuolud välja alljärgnevalt:

a) HTM on 08.10.2025 vastuskirjas4 asunud seisukohale, et NTS-i alusel tegutsevate

noorte püsi- ja projektlaagrite teenuse eesmärk ei ole äriline kasum ning sellised

teenused peaksid olema käibemaksust vabastatud tulenevalt sellest, et tegemist on

haridusliku teenusega. Teisiti öelduna on HTM-i hinnangul tegu muu koolitusega,

millel puudub äriline eesmärk. Täpsemalt on kirjas toodud:

„Jagame teie seisukohta, et noorte- ja projektlaagrid, mis tegutsevad noorsootöö

seaduse alusel ning pakuvad tervistavat ja arendavat puhkust, kuuluvad hariduslikku

ja sotsiaalset laadi teenuste hulka. Selliste teenuste eesmärk ei ole äriline kasum, vaid

noorte mitmekülgse arengu toetamine, mis on osa mitteformaalsest õppest, kuulub

haridusvaldkonna reguleerimisalasse ning peaks olema vabastatud käibemaksu

tasumisest.“

b) MTA on seevastu asunud seisukohale, et laagriteenus ei ole maksuvaba koolitusteenus

ning MTÜ-de ja SA-de puhul on ärilistel eesmärkidel antav koolitus selline, millega

konkureeritakse koolitusturul ja mille eesmärgiks on tulu teenimine (lisa 4).

Kui isegi riigi ametiasutused ei suuda omavahel üksmeelele jõuda, kas ja millal

maksukohustus eksisteerib, ei saa eeldada, et laagrikorraldajad suudaksid oma

maksukohustust mõistlike pingutustega kindlaks teha. Laagrikorraldajad on jäänud MTA

uue praktika tulemusena äärmiselt ebamäärasesse olukorda ning sellel on otsesed

negatiivsed mõjud nii tuleviku maksukohustuste osas kui ka tagasiulatuvalt. Seejuures

tõusetub küsimus, kas laagrikorraldajad, kes ei ole varasematel aastatel käibemaksu

deklareerinud ja tasunud, peaksid seda tegema tagantjärgi.

ELKL möönab, et maksupoliitika kavandamine ja elluviimine kuulub RaM-i

valitsemisalasse (VVS § 65). Samas aga olukorras, kus maksustamise aluseks on asjaolu,

mille sisustamine on teise ministeeriumi valitsemisalas, tuleks lähtuda selle teise pädeva

ministeeriumi seisukohast – see oleks ka paremini kooskõlas majandusliku tõlgendamise

põhimõttega. Hariduspoliitika elluviimine, sh huvihariduse ja noorsootöö korraldamine

kuulub HTM-i valitsemisalasse (VVS § 58). HTM on praegusel juhul selgelt väljendanud,

et noorte püsi- ja projektlaagrid kuuluvad muu koolituse mõiste alla, millel puudub äriline

eesmärk. Selline lähenemine on ka põhjendatud arvestades noorte- ja projektlaagrite

4 HTM-i 08.10.2025. a kiri nr 11-1.1/25/4300-2 ELKL-ile.

5/7

kuulumist haridussüsteemi, mida riik aktiivselt haridus- ja noortepoliitika kaudu toetab ning

mille edendamine lähtub ülekaalukatest avalikest huvidest.5

B. VASTUOLU ÕIGUSSELGUSE JA – KINDLUSE PÕHIMÕTTEGA

15. Põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte, mis hõlmab ka õigusselguse

põhimõtet. Õigusselguse põhimõte nõuab, et õigustloovad aktid oleksid selged ja üheselt

mõistetavad ning põhjustaksid võimalikult vähe vaidlusi.6 Õigusselguse põhimõttest

tulenevalt peavad ka õigusnormid olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks

võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma tegevust

reguleerida.7

16. Nagu eelnevalt selgitatud puudub selgus KMS § 16 lg 1 p 6 kohaldumise osas, s.o kas ja

millal maksukohustus laagriteenuste puhul eksisteerib. Laagrikorraldajad on seisukohal, et

MTÜ-de osutatavad laagriteenused ei ole ja ei peaks olema käibemaksuga maksustatavad,

sest MTÜ-de tegevuse eesmärk ei saa olla laagriteenuste osutamise kaudu tulu teenimine –

seejuures MTÜ-de puhul välistab selle juriidiline vorm kasumi jaotamise (MTÜS § 1 lg 2).

NTS-i alusel tegutsevate noorte püsi- ja projektlaagrite teenuse eesmärk ei ole äriline kasum

ning sellised teenused peaksid olema käibemaksust vabastatud. Kuni MTA praktika

muutuseni on valdav osa laagrikorraldajatest ja ka pädevad ametiasutused KMS § 16 lg 1 p

6 selliselt tõlgendanud ja oma tegevust korraldanud. Oluline on siiski rõhutada, et

õigusselguse põhimõttest tulenevalt peab õigusnorm olema selge eelkõige selle adressaadile,

s.o laagrikorraldajatele. MTA tegevuse tulemusena ei saa KMS § 16 lg 1 p 6 enam

õigusselguse põhimõttega kooskõlas olevaks pidada. Ka asjaolu, et sama sätte osas jõutakse

ca 20 aastat hiljem täiesti erinevatele järeldustele, viitab sellele, et normi ei saa piisavalt

selgeks pidada.8

17. Normi ebaselgust süvendab asjaolu, et MTA on kasutanud sätte sisustamisel terminoloogiat,

mida seadus ei sisalda. MTA sisustas oma kodulehel seaduses sätestatud mõistet „ärilistel

eesmärkidel" kriteeriumiga „sümboolne tasu", märkides, et muu koolitus ei ole maksuvaba,

kui koolitusteenuse eest saadav tasu ei ole sümboolne (lisa 5). MTA tunnistas 31.10.2025

vastuskirjas, et termini „sümboolne tasu" kasutamine on tekitanud „asjatut segadust", ning

lubas selle väljendi kodulehel parandada (vt lisa 4). Kui haldusorgan ise tunnistab, et tema

poolt kasutatud terminoloogia on eksitav, kinnitab see, et normi adressaadid –

laagrikorraldajad – ei ole saanud oma maksukohustust mõistlike pingutustega kindlaks teha.

18. Samuti ei ole termini „sümboolne tasu“ eemaldamine kodulehelt aidanud kaasa sellele, et

„äriline eesmärk“ oleks kõigile üheselt arusaadav. MTA vastuskirja ning ka kodulehel

avaldatud juhiste kohaselt on „ärilistel eesmärkidel antav koolitus“ selline, millega

konkureeritakse koolitusturul ja mille eesmärgiks on tulu teenimine. ELKL-ile jääb

5 Selliselt erineb noorte püsi- ja projektlaagrite käsitlus oluliselt RaM-i viidatud Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C‑449/17, kus

käsitati autokoolides toimuvat õpet. Esiteks ei olnud tegu „laste ja noorte haridusega“ ning teiseks ei olnud tegu „osaga riigi haridussüsteemist“. 6 Ü. Madise, jt (toim). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Komm. Vlj. Tallinn: 2020. § 10/48. Link. 7 RKHKo 3-3-1-75-15, p 20. 8 RaM esindaja viitas 10.04. kohtumisel, et enne 2006. aastat oli maksuvaba muu koolitus, va äriühingu või FIE poolt osutatav koolitus –MTÜ vormi kasutati maksuvabastuse saamiseks ja rikuti konkurentsi. https://www.riigiteataja.ee/akt/975624

6/7

arusaamatuks, mida on silmas peetud tulu teenimise eesmärgi all. Mõistlik on eeldada, et

ükski MTÜ ei sea endale iseseisvaks eesmärgiks teenuste osutamist viisil, kus sellest ei laeku

mitte mingit tulu, sest sellisel juhul ei oleks võimalik oma põhitegevust ellu viia. Juhul kui

MTA peab ärilise eesmärgi all silmas igasugust põhitegevusest saadud tulu, siis see välistaks

maksuvabastuse kohaldamise kõikidele teenustele, mis on käsitatavad „muu koolitusena“ –

see oleks aga vastuolus maksuvabastust võimaldava seaduse mõttega.9 Kui tulu teenimise

soovi all on silmas peetud kasumi teenimist ja selle jaotamisest, siis selle välistab MTÜ-de

puhul selle juriidiline vorm.

19. Eeltoodust nähtub, et KMS § 16 lg 1 p 6 lauseosa „välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav

muu koolitus“ ei vasta PS §-st 10 tulenevale õigusselguse põhimõttele. Isiku suhtes

kohustusi loov õigusnorm peab olema piisavalt selge ja arusaadav, et isik saaks oma

käitumist vastavalt kujundada. Kui normi adressaadid, haldusorgan ja valdkondlik

ministeerium ei suuda üksmeelele jõuda normi sisus ning RaM ise tunnistab vajadust muuta

seadust probleemi lahendamiseks, ei saa eeldada, et laagrikorraldajad suudaksid oma

maksukohustust üheselt kindlaks teha. Normi ebaselgus on käesoleval juhul eriti tõsine, kuna

tegemist on kohustusi loova sättega, mille ebaselgus toob kaasa olulised rahalised tagajärjed

ning võib kaasa tuua tagasiulatuvaid maksunõudeid laagrikorraldajate vastu. Seda enam, et

ca 20 aastat on lähtutud sellest, et laagrid ei ole KMS § 16 lg 1 p 6 alusel käibemaksuga

maksustatavad. ELKL palub õiguskantsleril hinnata, kas KMS § 16 lg 1 p 6 lause osa „välja

arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus“ on kooskõlas PS §-st 10 tuleneva

õigusselguse põhimõttega.

C. LASTE ÕIGUSTE KAHJUSTAMINE

20. PS § 37 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus haridusele, mis hõlmab ka huviharidust.10

Arvestades Eesti haridussüsteemi korraldust, tuleb osaks haridusest lugeda ka

mitteformaalõpet, sh seda mida pakutakse osana noorsootööst (HaS § 181 lg 2). Lapse

õiguste konventsiooni artikkel 31 tunnustab lapse õigust puhkusele ja jõudeajale, mida ta

saab kasutada mänguks ja meelelahutuslikuks tegevuseks vastavalt eale ning vabaks

osavõtuks kultuuri- ja kunstielus. NTS-i alusel korraldatavad noorte püsi - ja projektlaagrid

on oluline osa mitteformaalsest haridusest, pakkudes lastele ja noortele tervistava ja

arendava puhkuse teenust ning toetades nende mitmekülgset arengut. Kuigi NTS § 101 viitab

sõnale „puhkus“ on noorte- ja projektlaagrite sisuks erinevad arendavad ja (huvi-

)hariduslikud tegevused (vt NTS § 102 ja ELKL analüüs11 lisa 6). MTA tõlgendus, mille

kohaselt laagriteenused on pelgalt „puhkus“ ning seeläbi käibemaksuga maksustatavad, toob

paratamatult kaasa laagriteenuste hinna tõusu, mis omakorda piirab laste ja noorte

osalemisvõimalusi. Käibemaksu lisandumine laagriteenuse hinnale tähendab kuni 24%-list

hinnatõusu, mis on eriti koormav vähekindlustatud peredele ning võib viia olukorrani, kus

9 Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb maksuvabastusi sisustada kitsalt, kuid see ei saa viia selleni, et maksuvabastused kaotavad oma mõju. Euroopa Kohtu 4. mai 2017. aasta kohtuotsus Brockenhurst College, C‑699/15, EU:C:2017:344, punkt 23 ja seal

viidatud kohtupraktika. 10 Ü. Madise, jt (toim). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Komm. Vlj. Tallinn: 2020. § 37/8. Link. 11 ELKL on teinud analüüsi noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse käsitamise mitteformaalõppe ning käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 tähenduses „muu koolitusena" (vt lisa 6).

7/7

paljud lapsed jäävad laagritest kõrvale. MTA ei tohiks õigusakte tõlgendada viisil, mis

kaudselt piirab laste ja noorte juurdepääsu hariduslikele ja arendavatele teenustele. Seda eriti

olukorras, mil vastavate teenuste osutamine ei lähtu ärilistest eesmärkidest, s.o eesmärgist

teenida tulu. Seejuures oleks noorte püsi- ja projektlaagrite maksustamine ka vastuoluline

arvestades, et laagrite korraldamist toetatakse nii riiklikult kui ka kohalike omavalitsute

poolt just sellel eesmärgil, et suurendada (sh vähekindlustatud perede) laste ja noorte

juurdepääsu nendele teenustele.12

21. Veelgi tõsisem on olukord, kus MTA tõlgenduse kohaselt ei ole maksuvabastus

laagriteenustele kunagi kohaldunud. Selline olukord võib teoreetiliselt tuua kaasa

tagasiulatuvaid maksunõudeid ja -menetlusi. Arvestades, et valdav osa laagrikorraldajatest

on MTÜ-d, kelle eelarved on niigi piiratud ning kelle tegevus sõltub suuresti vabatahtlikke

tööst, lapsevanemate osalustasudest ja projektipõhisest rahastusest, oleksid sellised

tagasiulatuvad maksunõuded paljudele laagrikorraldajatele eksistentsiaalselt hävitavad. See

tooks kaasa laagrite sulgemise ja laagriteenuste pakkumise olulise vähenemise, mis

omakorda kahjustaks otseselt kümnete tuhandete laste ja noorte huve ning õigust haridusele

ja arendavale tegevusele. ELKL rõhutab, et õiguskantsler on ÕKS § 1 lg 8 kohaselt ka

lasteombudsman, kelle ülesanne on seista laste ja noorte õiguste kaitsmise ja edendamise

eest. ELKL palub õiguskantsleril hinnata, kas MTA rakenduspraktika on kooskõlas laste ja

noorte õiguste kaitsega ning kas MTA on oma tegevuses piisavalt arvestanud tõlgenduse

mõjuga laste ja noorte osalemisvõimalustele hariduses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kauri Kötsi, ELKL juhatuse liige

Lisad: 1 HTM-i 08.10.2025 vastus ELKL pöördumisele seoses laagrite käibemaksustamisega; 2 HTM-i 09.10.2025 päring MTA-le seoses laagrite käibemaksustamisega;

3 RaM-i 05.03.2026 vastus ELKL-i selgitustaotlusele; 4 MTA 31.10.2025 vastus EML ja EEHKL selgitustaotlusele;

5 EML ja EEHKL 10.10.2025 selgitustaotlus MTA-le;

6 ELKL laagrite KM analüüs 24.04.2026.

12 Hariduslike teenuste maksustamise probleemile on osundanud mh Euroopa Kohtu kohtujurist Maciej Szpunar oma ettepanekus

kohtuasjas nr C-449/17, p-is 21: „[…] Neil põhjustel investeerivad kaasaegsed riigid, sealhulgas liikmesriigid väga suuri rahasummasid haridussüsteemide hoidmisse ja arendamisse. Seetõttu tekiks vastuolu, kui nad samal ajal maksustamise kaudu

piiraksid süsteemile juurdepääsu selle raames pakutavate teenuste maksumuse tõstmise teel. Samuti läheks see vastuollu

võrdväärsuse põhimõttega, kuna muudaks vähemkindlustatud isikute juurdepääsu haridussüsteemile raskemaks. Lõpuks tasub meenutada, et laste hariduse eest tasumine lasub tavaliselt nende vanemate õlul. Sageli on need kulud väga kõrged ja mitte

ühekordsed, vaid neid tuleb kanda pikema perioodi vältel. Kui need kulud ületavad nende rahalisi võimalusi, võib see panna neid

otsustama mitte üksnes lastele hariduse pakkumisest loobuma, vaid ka hoiduma üleüldse laste saamisest, mis omakorda toob kaasa

nii mõneski liikmesriigis tuttavad demograafilised probleemid.“ Kuigi kohtujurist väljendas oma seisukohta seoses alg- kesk ja kõrghariduse kättesaadavusega, on see asjakohane ka praegusel juhul.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Eesti Laagrikorraldajate Liit

Teie: 3.10.2025 Meie: 8.10.2025 nr 11-1.1/25/4300-2

Vastus pöördumisele seoses laagrite

käibemaksustamisega

Austatud Kaur Kötsi

Täname teid tähelepanu juhtimise eest, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on asunud muutma

praktikat, mille kohaselt lastele ja noortele pakutavate haridusliku eesmärgiga laagrite teenust käsitletakse teenusena, millelt tuleb arvestada ja tasuda käibemaks.

Jagame teie seisukohta, et noorte- ja projektlaagrid, mis tegutsevad noorsootöö seaduse alusel ning pakuvad tervistavat ja arendavat puhkust, kuuluvad hariduslikku ja sotsiaalset laadi

teenuste hulka. Selliste teenuste eesmärk ei ole äriline kasum, vaid noorte mitmekülgse arengu toetamine, mis on osa mitteformaalsest õppest, kuulub haridusvaldkonna reguleerimisalasse ning peaks olema vabastatud käibemaksu tasumisest.

Järgnevalt kontakteerume MTA-ga, et selgitada välja nende seisukoha kujunemise alused ja

asuda vajadusel läbirääkimistesse. Täname teid koostöö eest ning kinnitame, et Haridus- ja Teadusministeerium peab

noortevaldkonna arendamist ja ligipääsu hariduslikele teenustele oluliseks prioriteediks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Airi Park noorte- ja andepoliitika osakonna peaekspert

osakonnajuhataja ülesannetes

Anu-Cristine Tokko 735 0114

[email protected]

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Maksu- ja Tolliamet

9.10.2025 nr 11-1.1/25/4379

Päring seoses laagrite käibemaksustamisega

Austatud Maksu- ja Tolliameti esindaja

Haridus- ja Teadusministeeriumini on Eesti Laagrikorraldajate Liidu kaudu jõudnud teave, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on asunud käsitlema lastele ja noortele pakutavaid haridusliku

eesmärgiga laagreid teenusena, millelt tuleb arvestada ja tasuda käibemaks. Pöörduja väitel on amet võtnud ühendust liidu liikmetega seoses laagriteenuse klassifitseerimisega käibemaksuga

maksustatavate teenuste hulka. Arvestades, et noorte- ja projektlaagrid kuuluvad noorsootöö valdkonda ning pakuvad

tervistavat ja arendavat puhkust, mis on osa mitteformaalsest õppest, soovime selgitada välja meieni jõudnud teabe tagamaad ning saada ülevaade MTA seisukohast ja võimalikest edasistest

kavatsustest selles küsimuses. Oleme seisukohal, et sellised laagrid kuuluvad hariduslikku ja sotsiaalset laadi teenuste hulka, millele võib rakenduda käibemaksuvabastus vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktile 6 ning Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi artikli 132

lõike 1 punktile i. Laagrite maksustamine käibemaksuga võib oluliselt mõjutada nende kättesaadavust lastele ja noortele ning seeläbi ka noorsootöö valdkonna eesmärkide täitmist.

Soovime alustada sisulist arutelu, et ühiselt selgitada välja õiguslikud ja praktilised alused, millele tuginedes saaks kujundada selge ja kooskõlalise tõlgenduse. Oleme avatud dialoogile

sel teemal ning palume edastada MTA-poolne kontakt, kellega võiksime sel teemal edasi suhelda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Airi Park noorte- ja andepoliitika osakonna peaekspert

osakonnajuhataja ülesannetes

Anu-Cristine Tokko

735 0114 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kaur Kötsi

Eesti Laagrikorraldajate Liit

[email protected]

Vastus selgitustaotlusele

Austatud härra Kõtsi

Esitasite selgitustaotluse noortelaagrite teenuse käibemaksuga maksustamise kohta. Vastame

teie küsimustele oma pädevuse piires.

Selgitustaotluses viitate meie 30. detsembril 2025 a Haridus- ja Teadusministeeriumile

saadetud kirjale. Selles kirjas selgitasime nii huvikoolide maksustamist, kui ka noortelaagrite

maksustamist. Huvikooli poolt teenuse osutamisel lähtutakse käibemaksuseaduse (KMS) § 16

lõike 1 punktist 6 ehk maksuvabastust rakendatakse juhul, kui koolitust osutatakse

mitteärilisel eesmärgil. Noorsootöö seaduse § 101lg 1 ja 2 kohaselt noortelaagris ja

projektlaagris osutatakse noortele tervistavat ja arendavat puhkuse teenust. Seega noortelaagri

ja projektilaagri teenus ei ole maksuvaba koolitusteenus ega sotsiaalteenus ning teenust

maksustatakse üldise korra kohaselt.

Euroopa Kohtu otsuste kohaselt ei hõlma maksuvabastused kõiki avalikes huvides tegevusi,

vaid ainult neid, mis on käibemaksudirektiivis loetletud ja üksikasjalikult kirjeldatud.

Maksuvabastuste määratlemiseks kasutatud termineid tuleb tõlgendada kitsalt, kuna need on

erandid üldpõhimõttest, mille kohaselt maksustatakse iga teenus, mida maksukohustuslane

tasu eest osutab (Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-449/17).

KMS § 1 ja § 4 kohaselt maksustatakse ettevõtluse käigus osutatavaid teenuseid. Ettevõtlus

KMS-i § 2 lõike 2 järgi on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa

või osutatakse teenuseid. Euroopa Kohtu otsuste kohaselt on käibemaksu objektiks teenuse

osutamine majandustegevuse käigus, kui see osutatakse tasu eest, kusjuures teenuse osutaja

ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused ning teenuse

eest makstava tasu ja osutatava teenuse vahel on otsene seos ehk teenuse eest saadav tasu

vastab väärtuselt saadud teenusele (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-40/09 ja C-520/14). Riigi-,

valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku avalikes huvides tegevust üldjuhul

ei käsitata ettevõtlusena. Nende tegevust käsitletakse ettevõtlusena juhul, kui teenuse

maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.

Noorte- ja projektilaagri teenus on noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus. Kui huvikool

korraldab noorsootöö seaduse kohaselt noorte- ja projektilaagrit, siis see ei ole koolitusteenus,

vaid noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus, millele maksuvabastust ei kohaldata. Kui

huvikool osutab teenust, mille põhieesmärk on koolitus, siis seda osutatakse huvikooli või

erakooli seaduse alusel, mitte noorsootöö seaduse alusel.

Teie 17.02.2026

Meie 05.03.2026 nr 1.4-1/809-2

2

Kui teenus koosneb mitmest teenusest, siis käibemaksuga maksustatakse seda põhiteenuse

järgi. Laagriteenust ei saa jagada eraldi koolitusteenuseks, tervishoiuteenuseks ja

spordivahendite kasutamise teenuseks. Euroopa Kohtu otsuste kohaselt on tegemist ühe

tehinguga siis, kui kaks või enam maksukohustuslase poolt kliendile osutatud teenuse osa või

toimingut on nii tihedalt seotud, et nad moodustavad objektiivselt ühe lahutamatu

majandustoimingu. Teenust tuleb käsitada põhiteenuse kõrvalteenusena eelkõige siis, kui see

ei ole kliendi jaoks omaette eesmärk, vaid osutatava põhiteenuse parematel tingimustel

kasutamise vahend. Kui teenus koosneb kahest eraldiseisvast osast, millest üks on põhi- ja

teine kõrvalteenus, tuleb kogu teenus maksustada põhiteenuse järgi ka siis, kui on võimalik

tuvastada teenuse iga osa hind koguhinnas, mida tarbija selle teenuse eest maksab (Euroopa

Kohtu kohtuasi C-463/16).

Teenuse maksustamisel saab maksukohustuslane teenuse osutamiseks ostetud kaupadelt ja

teenustelt makstava käibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha

arvata. Noorte- ja projektilaagrid saavad tegevustoetusi, mida teenuse maksustatava väärtuse

hulka ei arvata. Seega antud juhul laagriteenuse maksuvaba käibena käsitlemisel ei pruugi

kaasneda teenuse hinna odavnemine.

Maksuseaduste tõlgendamise vaidlusi ei lahendata Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lõike 3

alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 kohaselt kuulub maksupoliitika kavandamine ja

elluviimine rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Maksukorralduse seaduse § 15 kohaselt

maksuseaduste kohta annavad selgitusi Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet.

Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust kohus kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

Otsime Haridus- ja Teadusministeeriumiga lahendust seaduste muutmiseks, et oleks võimalik

koolitusega seotud noorte- ja projektilaagritele teatud tingimustel maksuvabastust rakendada.

Senini, kuni noortelaagri ja projektilaagri teenus ei ole Eesti seadustes käsitletud

koolitusteenusena, laagriteenustele maksuvabastust ei rakendata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erle Kõomets

maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja

Lisaadressaadid:

Maksu- ja Tolliamet

Sirje Pulk 5885 1469

[email protected]

Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812 [email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349

Martin Huberg [email protected] Jaanus Õun [email protected]

Teie 10.10.2025 e-kiri Meie 31.10.2025 nr 9-2/023453-1

Küsite selgitusi käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 1 p 6 tõlgendamise kohta, täpsemalt huvihariduse käibemaksuga maksustamise kohta. Vastused küsimuste kaupa:

1. Kui koolitusteenuste osutajaks on äriühing, siis loeme koolitustegevuse ärilistel

eesmärkidel toimunuks. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul on ärilisel

eesmärkidel antav koolitus selline, millega konkureeritakse koolitusturul ja mille

eesmärgiks on tulu teenimine. Nõustume, et termini „sümboolne tasu“ kasutamine

meie kodulehel on tekitanud asjatut segadust, parandame selle väljendi ka oma

kodulehel, et ärilise eesmärgi mõiste oleks kõigile üheselt arusaadav.

Eelkõige hindab oma tegevust iga MTÜ ja SA ise, kuid pelgalt MTÜ või SA vormis

tegutsemine ei ole määravaks ärilisel eesmärgil osutatava teenuse määratlemisel.

2. EHIS-es registreerimine ei mängi käibemaksuga maksustamisel rolli ega tähenda, et

igal juhul on tegu maksuvaba käibega. Küll aga ei pruugi EHIS-es registreeritud

MTÜ või SA vormis tegutseval huvikoolil olla ärilist eesmärki. Kui äriline eesmärk

puudub, siis on EHIS-es registreeritud huvikooli tegevus maksuvaba.

3. Kohaliku omavalitsuse asutus huvikooli teenuse osutamisel üldjuhul ei tegele

ettevõtlusega, teenuse eest makstava tasu ja osutatava teenuse vahel seos puudub.

Kohaliku omavalitsuse asutused on maksukohustuslased vaid selliste tehingute osas,

mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ja mille maksustamata jätmine

mõjutab oluliselt konkurentsi (KMS § 2 lg 2). Kohaliku omavalitsuse huvikooli

rahastatakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse muudest vahenditest ning lapsevanema

poolt makstav tasu ei vasta saadavale teenusele (näiteks on kohaliku omavalitsuse

muusikakooli kulud lapse kohta kuus 600 eurot, kuid lapsevanem maksab vaid 70

eurot, ülejäänu kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest). Kui KOV huvikool osutab

koolitusteenust ärilisel eesmärgil ning teenuse osutamisel konkureerib teiste

maksukohustuslastega, on see maksustatav käive.

4. Kui spordi- või tantsutrenne pakub SA või MTÜ, siis on vastavalt KMS § 16 lg 1 p 3

tegu maksuvaba käibega (spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida

mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Maksu- ja Tolliamet Juurdepääsupiirangu algus: 31.10.2025 Juurdepääsupiirangu lõpp 31.10.2030 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 19, MKS § 26 lg 1

2 (2)

5. EHIS-es registreeritud tegevusvaldkonna kood maksustamise põhimõtteid ei muuda,

kehtivad eelmainitud KMS § 16 lg 1 p 3 ja p 6.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaia Tooming Käibemaksu osakonna peaspetsialist

Tallinnas, 10.10.2025. a Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 9a, Tallinn E-post: [email protected]

SELGITUSTAOTLUS Käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p-s 6 sätestatud mõiste „ärilisel eesmärkidel“ sisustamise kohta Lugupeetud Maksu- ja Tolliamet MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit ning MTÜ Eesti Erahuvikoolide Liit pöörduvad Teie poole selgitustaotlusega selgitamaks käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p-s 6 sätestatud mõiste „ärilistel eesmärkidel“ sisu. Meile teadaolevalt edastas Maksu- ja Tolliamet (MTA) septembri lõpus väga laiale isikute ringile informatiivse kirja, kui isiku tegevusalades oli märgitud „koolitustegevus“ ning isik ei olnud käibemaksukohustuslasena registreeritud. Väljavõte ühest MTA kirjast: „Juhime tähelepanu sellele, et ka mittetulundusühingul (MTÜ) või sihtasutusel (SA) võib tekkida koolitusteenuse osutamisest käibemaksuga maksustatav käive ning sellega seoses ka käibemaksukohustus. Palun tutvuge MTÜ-de ja SA-de poolt osutatava koolitusteenuse maksustamise põhimõtetega meie kodulehel www.emta.ee - „Äriklient“ - „Maksud ja tasumine“ - „Käibemaks“ - „Käibemaksuseaduse üldpõhimõtted“ - „Käibe olemus“ - „Mittetulundusühingute ja sihtasutuste käive“ - „Mittetulundusühing, sihtasutus ja koolitusteenused“.“ Sellega seoses on meie poole pöördunud suur hulk MTA kirja adressaate, kelle jaoks tundus MTA pöördumine pigem kohustusena end registreerida ning kes tegelikult ei mõistnud, kas neil on registreerimiskohustus või mitte. Paljude MTÜ-de esindajate jaoks jäi arusaamatuks, kuidas tuleks sisustada KMS § 16 lg 1 p-s 6 toodud mõistet „ärilistel eesmärkidel“, kuivõrd mittetulundusühingud ei loe end sellistel eesmärkidel tegutsevateks ning seadus ise mõistet samuti kuidagi tavatähendusest erinevalt ei ava. Selle määratlemata õigusmõiste sisustamisest sõltub, kas isik, kes muud koolitusteenust osutab, peab end käibemaksukohustuslasena registreerima või mitte, sest kui vastav teenus on ärilisel eesmärgil osutatav, siis tekib maksustatav käive ning vastava käibemaksukohustuslasena registreerimise künnise ületamisel tuleb isikul end käibemaksukohustuslasena registreerida ja hakata vastavaid koolitusteenuseid käibemaksuga maksustama. KMS § 16 lg 1 p 6: „(1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet: 6) alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus;“

2

Dr. Lasse Lehise käibemaksuseaduse kommentaarides selgitatakse: "Veidi raskem on maksuvabastuse tingimusi määratleda seoses muu koolitusega, mis ei ole alus-, põhi-, kutse- , kesk- või kõrghariduskoolitus (näiteks huvialaringid, keelekursused, spordikoolid, autokoolid). Alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni kohaselt ei kehti maksuvabastus ärilistel eesmärkidel antavale muule koolitusele. Äriline eesmärk tähendab kasumi teenimise soovi, millega kaasneb ka teiste ettevõtjatega konkureerimine vabal turul. Praktikas võib küll eeldada, et mittetulundusühingul äriline eesmärk puudub ning äriühingu või FIE tegevus toimub ärilisel eesmärgil, kuid kuna Eestis eri liiki juriidiliste isikute majandustegevuse üle sisulist kontrolli ei teostata, ei saa kuidagi välistada, et mittetulundusühing korraldab koolitust, mille kasumist rahastatakse muid tegevusi (selliselt tegutseb näiteks ka Eesti Maksumaksjate Liit) või et äriühing korraldab koolitust, millel äriline eesmärk puudub. Need kõrvalekalded vajavad ilmselt tavapärasest põhjalikumat tõendamist." 1 Maksu- ja Tolliameti kodulehel on järgmine selgitus (11.09.2025. aasta seisuga -) on järgmine: "/-/maksuvabastus põhineb käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktidel i ja j, mis lähtuvad põhimõttest, et maksuvaba käibena käsitatakse üksnes sotsiaalse iseloomuga koolitusteenust, mitte aga ettevõtluse käigus osutatavat koolitusteenust. Käibemaksuseaduse § 16 lg 1 punkti 6 kohaselt on maksuvaba lisaks tasemeõppele (mis on alati maksuvaba), ka üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine, seega näiteks eratunni andmisest riigieksamiks valmistumiseks tekib maksuvaba käive. Ümberõpe ja täiendõpe tasemehariduse alla ei mahu ja on selles sättes hõlmatud mõistega „muu koolitus”. Muu koolitus ei ole maksuvaba, kui seda osutatakse ärilistel eesmärkidel ehk kui koolitusteenuse eest saadav tasu ei ole sümboolne ja on seos osutatud teenuse ja makstava tasu vahel. Ärilist eesmärki ei välista see, et teenuse osutamisest teenitud tulu kasutatakse oma edasise tegevuse finantseerimiseks. Autokoolid, keelekursused jms annavad küll kasulikke oskusi, kuid nende teenused on siiski käibemaksuga maksustatavad."2 Rahandusministeeriumi koostatud käibemaksuseaduse kommentaarides selgitatakse: „Seega tuleb maksustamisel lähtuda koolituse eesmärgist. Ka näiteks mittetulundusühingu või ülikooli poolt osutatav koolitusteenus võib olla käibemaksuga maksustatav, kui seda osutatakse selgelt ärilistel eesmärkidel. Kui aga ülikoolis toimub tööalane täiendõpe ülikooli nõukogu kinnitatud valdkondades, vormides ja korras, siis on see mitteäriline koolitus ning selle suhtes kohaldub käibemaksuvabastus. Ärilistel eesmärkidel antav koolitus on selline, millega konkureeritakse koolitusturul ja mille eesmärk on tulu teenimine. Ärilise eesmärgi hindamisel ei ole kriteeriumiks koolitaja juriidiline vorm ega üksnes see, et tegemist on tasulise koolitusega. Ärilist eesmärki ei välista see, et teenuse osutamisest teenitud tulu kasutatakse oma edasise tegevuse finantseerimiseks.“3 Tulu teenimise eesmärk on mitmeti mõistetav, MTA on selle enda kommentaarides asendanud sümboolse tasu mõistega, mis on samuti arusaamatu ja viitab pigem meenete andmisele kui tasu küsimisele. Samal ajal viidatakse, et võidakse siiski teenida tulu (kuid see ei tohtinud olla eesmärk?) ja seda võib kasutada ka oma edasise tegevuse finantseerimiseks. Selge on ju ka see, et kui koolitusi peaaegu tasuta osutataks, siis järgneks sellele üsna pea pankrotiolukord, sest

1 Lasse Lehis. Ees maksuseaduste kommentaarid. Tallinn: 2023. a, lk 188. 2 MTA koduleht. Käibemaksuseaduse üldpõhimõ ed. Mi etulundusühingute ja sihtasutuste käive. Mi etulundusühing, sihtasutus ja koolitusteenused. 11.09.2025. a seisuga: h ps://emta.ee/ariklient/maksud-ja- tasumine/kaibemaks/kaibemaksuseaduse-uldpohimo ed/mi etulundusuhing-sihtasutus-ja-koolitusteenused. 3 KÄIBEMAKSUSEADUS. Rahandusministeeriumi kommentaaridega. Seisuga juuli 2025. KMS § 16 lg 1 p 6 kommentaarid. Avaldatud Rahandusministeeriumi kodulehel: www.fin.ee.

3

igasugune tegevus vajab rahalisi sisendeid ning pelgalt annetuste ja eelarveliste toetuste najal tegutsemine ei ole jätkusuutlik ja seaks ohtu enamike ühingute tulevikuperspektiivid. Kui Lasse Lehise kommentaarides sisustati tulu teenimise soovi kasumi teenimise soovi kaudu, siis see võimaldaks adekvaatsemalt sisustada ärilist iseloomu. Samuti oleks see enam kooskõlas nii ministeeriumi kui MTA viitega, et tulu tohib kasutada edasise tegevuse finantseerimiseks, kuid on raske ette kujutada, kuidas saab midagi tekkida, kui tasu on sümboolne ja kulud tuleb ühingul kanda – millised vahendid saaksid siis üle jääda muude tegevuste finantseerimiseks? Liiatigi tuleb meeles pidada, et ministeeriumi viidatud nn konkureerimise klausel laieneb ka kohaliku omavalitsuse erinevatele koolidele, kuid meie teada ei ole need käibemaksukohustuslastena registreeritud ning pakuvad käesolevat konteksti arvestades sellisel juhul ju ebatervet konkurentsi, kus on ühetaolist kohtlemist oluliselt riivatud? Sellist olukorda, kus sisu poolest täpselt sama koolitusteenust osutavad nii MTÜ, mis on käibemaksukohustuslane (ja maksustab enda koolitusteenuste käivet) kui ka MTÜ, mis ei ole käibemaksukohustuslane (ja ei maksusta enda käivet, kuna sel puudub tema arvates äriline iseloom), kui ka kohaliku omavalitsuse huvikool, mis ei ole käibemaksukohustuslane (kuna ei loe enda tegevust isegi ettevõtluseks) esineb ulatuslikult. Mis puudutab munitsipaalhuvikoole, siis tuleb silmas pidada, et nii erahuvikooli kui munitsipaalhuvikooli puhul rakendub enamasti õppemaks (kohatasu), kuid omavalitsuse omandis oleva asutuse puhul kantakse osa kuludest omavalitsusüksuse eelarvelistest vahenditest. Kuid enamasti on mõlemal juhul olemas teenus (huviharidus) ning selle eest makstav tasu (õppemaks või kohatasu). Seda silmas pidades on täidetud ka MTA enda juhendis toodud tingimus: „kui koolitusteenuse eest saadav tasu ei ole sümboolne ja on seos osutatud teenuse ja makstava tasu vahel“. Paraku ei ole me märganud, et munitsipaalhuvikoolid kipuksid käibemaksukohustuslastena registreerima ning oma teenuseid käibemaksuga maksustama. Ka MTA enda varasemad seisukohad, mida erinevad ühingud on saanud, viitavad kohati näiteks sellele, et kui ühingul on vastava koolituse jaoks olemas luba, siis ärilist eesmärki ei eeldata ja see pigem puudub. Mis puudutab tegevusalasid, siis huvikoolid ei ole oma tegevust majandusaasta aruannetes määratlenud „koolitustegevusena“ nagu MTA kirjas väideti. Äriregistri tegevusalade registris tuleb otsingu „koolitustegevus“ all välja vaid kaks tegevusvaldkonda: 85531 – Sõiduõpe ja 93121 – Spordiklubide tegevus. EHIS-es registreeritud huvikoolid kasutavad tegevusala määratlemiseks järgmiseid koode: Q - Haridus, (Õppealased tegevused erinõudega „Erahuvikooli tegevusluba“) 8551 – Spordiõpe 85511 – Spordikoolid 85519 – Muu spordiõpe 8552 – Kunsti- ja kultuuriõpe 85521 – Muusika- ja kunstiõpe 85522 – Tantsuõpe 85529 – Muu kunsti- ja kultuuriõpe 8553 – Sõiduõpe 8559 – Muu mujal liigitamata õpe

4

85591 – Keeleõpe 85592 – Arvutiõpe 85593 – Loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia õpe 85599 – Muu mujal liigitamata õpe Toodud liigitust ning MTA kirja valiku adressaatide põhjendust silmas pidades tekkis meil küsimus, kas kõik EHIS-es registreeritud huvikoolide tegevusvaldkonnad koodiga 855 on „ärilistel eesmärkidel koolitused“? Nagu näha, on ebaselgust palju ning seetõttu, iseäranis arvestades, et MTA initsieeris selle teema päevakorda tõstatamise, pöördumegi MTA poole selgituste saamiseks, sest nii MTA kui Rahandusministeeriumi avalikult avaldatud seisukohtades ei ole kahjuks seaduse rakendamisel piisavalt tuge võimalik saada. Eeltoodut arvestades, palume Teil selgitada:

1. Mida täpsemalt (st lisaks kodulehel avaldatud juhendile jms) tuleks mõista „äriliste eesmärkide“ all?

2. Millal kujutab EHIS-es registreeritud huvikooli tegevus endast ärilist koolitust? 3. Kas kohalike omavalitsusüksuste huvi- ja muusikakoolides ning üldhariduskoolides

pakutav lapsevanemate poolt makstava osalustasuga koolitus või ringiteenus on samuti „ärilistel eesmärkidel“ pakutav koolitus? Teenuse sisu ja väljund on täpselt sama.

4. Kas lastele spordi- ja tantsutreeningu teenuseid (sisult samasugune koolitus) pakkuvad ühingud tegelevad samuti "ärilistel eesmärkidel“, neid koolitusi pakkudes?

5. Kas EHIS-es registreeritud huvikoolide tegevusvaldkonnad koodiga 855 on „ärilistel eesmärkidel koolitused“ KMS § 16 lg 1 p 6 tähenduses või on siin mingeid erisusi või lisakriteeriume?

Palun tõlgendage võimalusel meie selgitustaotlus ka avaramalt ning kui mingi aspekt vajab Teie hinnangul samuti selgitusi, siis ärge kõhelge neid andmast. Igasugune lisainformatsioon aitab kindlasti kaasa diskussiooni loomisele ja korrektse, ühetaolise tõlgendustulemuse saavutamisele. Palume selgitustaotlusele vastata (mõlemale pöördujale) e-posti teel: [email protected] ning [email protected] Lugupidamisega Martin Huberg MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit Jaanus Õun MTÜ Eesti Erahuvikoolide Liit

Eesti Laagrikorraldajate Liit 24.04.2026

ANALÜÜS Noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse käsitamine mitteformaalõppe ning käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 tähenduses „muu koolitusena“ Lühikokkuvõte Käesoleva analüüsi põhijäreldus on, et noorsootöö seaduse tähenduses noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus on oma tegeliku sisu järgi noorsootöö teenus, mis on haridusseaduse alusel mitteformaalõppe õppeliik ning vastab sisuliselt käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 mõttes „muu koolituse“ tunnustele. Kui õigusnorm ei anna mõistele täpset definitsiooni ega eraldi sisukriteeriume, tuleb teenust määratleda selle tegeliku sisu, eesmärgi, ülesehituse, personali, kvaliteedinõuete ja õigusliku regulatsiooni järgi, mitte pelgalt nimetuse järgi. Noorte püsi- ja projektlaagrite puhul nähtub kogu kohaldatavast õigusraamistikust, et tegemist ei ole lihtsa noortele pakutava puhkuseteenusega, vaid eesmärgistatud, struktureeritud, kvalifitseeritud personaliga läbiviidava ning noore arengut, õppimist ja osalust toetava teenusega (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Noorsootöö seadus, § 4 lg 1-2; § 101 lg 1-2). 1. Analüüsi lähtekoht Käesoleva analüüsi lähtepunkt on, et käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 kasutab mõistet „muu koolitus”, kuid ei sisusta seda ammendava definitsiooniga. Seetõttu tuleb selle mõiste tähendus tuletada kogu asjakohase õigusraamistiku alusel, arvestades teenuse tegelikku sisu, eesmärki, ülesehitust, kohustuslikke kvaliteedinõudeid ja õiguslikku regulatsiooni. Noorte püsi- ja projektlaagri puhul ei saa piirduda üksnes nimetuse „tervistav ja arendav puhkus” sõnalise tähendusega, sest Eesti haridus- ja noorsootööõigus seob laagriteenuse otseselt noorsootöö, mitteformaalõppe, noore mitmekülgse arengu, teadmiste ja oskuste omandamise toetamise, kvalifitseeritud personali ning struktureeritud programmiga. Õiguslik määratlus peab seega lähtuma teenuse tegelikust normatiivsest sisust, mitte ajalooliselt kujunenud nimetusest (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Noorsootöö seadus, § 4 lg 1-2; § 101 lg 1-2). Oluline on seejuures ka terminoloogiline taust. Haridus- ja Noorteameti (HARNO) 2025. aasta lõpparuanne märgib, et noorte püsi- ja projektlaagrite toetamine sai alguse juba 1994. aastal koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus” raames. See ajalooline projektinimetus ei määra siiski teenuse tänast õiguslikku tähendust. Selle määravad kehtivad normid ja teenuse tegelik sisu (Villum, 2026, lk 4). Analüüsi toetab lisas 1 esitatud võrdlev ülevaade, milles on kõrvutatud noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse ning Eesti õigusruumis mitteformaalõppe ja „muu koolitusega” seostatavad põhitunnused. 2. Haridusõiguslik raamistik: noorsootöö ja mitteformaalõpe Haridusseadus seob hariduse eesmärgi isiksuse arengu ja pidevõppe eelduste loomisega. Seaduse järgi on hariduse eesmärk muu hulgas luua soodsad tingimused isiksuse arenguks ning luua igaühele eeldused pidevõppeks (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 2 lg 3 p 1-3). Sama seadus liigitab hariduse üld- , kutse- ja huvihariduseks (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 2 lg 4). Haridusseaduse § 181 lg 2 kohaselt on mitteformaalõpe eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtlik õpe, mis võib toimuda õppekava alusel, ning mitteformaalõppe võimalusi pakuvad eeskätt noorsootöö, huvihariduse ja täiskasvanute täienduskoolituse asutused ja organisatsioonid. See tähendab, et Eesti õigusruum määratleb noorsootöö selgelt mitteformaalõppe õppeliikide alla (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2). Noorsootöö seadus määratleb noorsootöö kui tingimuste loomise noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, noori otsuste tegemisse kaasates; teadmiste ja

oskuste omandamisel lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; toetab noorte omaalgatust; ning lähtub võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest (Noorsootöö seadus, § 4 lg 1-2). Need tunnused langevad kokku mitteformaalõppe põhielementidega (sh: eesmärgistatus, vabatahtlikkus). Lisaks paneb noorsootöö seadus just noortelaagri õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku või haldusjärelevalve teostamise kohustuse Haridus- ja Teadusministeeriumile (Noorsootöö seadus, § 12 lg 1). Sellest tuleneb, et noorsootöö ei paikne Eesti õiguses väljaspool haridust, vaid on üks mitteformaalõppe õppeliigi peamistest rakendusvaldkondadest. Järelikult tuleb ka noorsootöö seaduses reguleeritud noorte püsi- ja projektlaagreid tõlgendada esmalt noorsootöö ja mitteformaalõppe kategooriates, mitte pelgalt puhkuseteenusena. 3. Laagrite seaduslik sisu: loakohustuslik ja arengule suunatud noorsootöö teenus Noorsootöö seadus defineerib noorte püsilaagri laagri kujul, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning ministri antud tegevusloa alusel, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva. Noorte projektlaager on samuti vähemalt kuue ööpäeva pikkune, kuid tegutseb aastas kuni 60 päeva ja seda peetakse valla- või linnavalitsuse loal (Noorsootöö seadus, § 3 p 4-5). Sama seadus sätestab üheselt, et noorte püsi- ja projektlaagri korraldamiseks peab olema tegevusluba (Noorsootöö seadus, § 10 lg 1). Seega ei ole tegemist vabalt kujundatava turuteenuse vormiga, vaid õiguslikult reguleeritud ja loakohustusliku noorsootöö teenusega. Sisuliselt määrava tähtsusega on Noorsootöö seaduse § 101. Selle järgi osutab noortelaagri pidaja noortele järjepidevalt mitmekesist tervistava ja arendava puhkuse teenust ning projektlaagri pidaja osutab noortele peamiselt ühes noorsootöö valdkonnas tervistava ja arendava puhkuse teenust (Noorsootöö seadus, § 101 lg 1-2). Seda sätet ei saa tõlgendada üksnes sõna „puhkus” grammatilise tähenduse kaudu, sest sama seaduse ja selle rakendusaktide tervik näitab, et selle teenuse sisu on selgelt noorte arengule ja õppimisele suunatud. Sama kinnitab tegevusloa kontrollieseme regulatsioon. Tegevusluba antakse üksnes siis, kui noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ning kasvatajad vastavad kvalifikatsiooni- ja lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetel, noortelaagri põhimäärus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, sisustus, maa-ala ja toitlustamine vastavad kohaldatavatele nõuetele. See näitab, et laagrite puhul on tegemist iseseisva õigusliku teenusega, mille keskmes on noore arengut toetav tegevus, mitte üksnes majutuse ja toitlustuse või vaba aja veetmise korraldamine (Noorsootöö seadus, § 103). 4. Kvalifikatsiooninõuded: professionaalne õppe- ja kasvatustöö Laagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuete määrus sätestab, et laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded on: noorsootöötaja, tase 6 kutse; laagrikasvataja-juhataja, tase 6 osakutse; või noorsootööjuht, tase 7 kutse ning laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuded on: noorsootöötaja, tase 5 või 6 kutse; noorsootööjuht, tase 7; või laagrikasvataja, tase 5 osakutse; ja laagrikasvataja-juhataja, tase 6 osakutse. Lisaks peab nii juhatajal kui kasvatajal olema läbitud esmaabiandja koolitus või täienduskoolitus viimase kolme aasta jooksul. Sama määrus defineerib laagri juhataja kui spetsialisti, kes loob noortele laagris mitmekülgse arengu toetamiseks tingimused, ning laagrikasvataja kui spetsialisti, kes korraldab noortele individuaalseid ja grupitegevusi noore mitmekülgse arengu toetamiseks (Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord, § 2; § 3 lg 1-3). See on sisult õppe- ja kasvatustöö kirjeldus. Näiteks noorsootöötaja, tase 6 kutsestandardi järgi loob noorsootöötaja tingimused noore mitmekülgseks arenguks, lähtudes noorsootöö väärtustest ja korraldamise põhimõtetest, ning laagrikasvataja-juhataja osakutse on selle kutse osa. Kutsestandardi kohustusliku kompetentsi „Noorsootöö korraldamine ja arendamine“ ühe tegevusnäitaja all on otseselt toodud, et: aitab noortel seada õpieesmärke; kavandab ja/või viib läbi erinevaid mitteformaalõppe tegevusi; toetab noori õpitulemuste mõtestamisel ja annab edasiviivat tagasisidet. Kutsestandard seob laagriteenuse otseselt professionaalse noorsootööga ning

rõhutab noortega tehtava töö arengulist, juhendavat ja reflekteerivat iseloomu (Noorsootöötaja, tase 6, 2025, A.1; A.5; B.3.1). 5. Toetusmäärus ja hindamiskriteeriumid: õppimise tunnused on õiguslikult sisse kirjutatud Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimuste ja korra määrus sätestab toetuse eesmärgina noorsootöö tegevuste arendamise ning noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse kättesaadavuse tagamise. Toetust võib anda vähemalt kuus ööpäeva kestva püsi- ja projektlaagri korraldamiseks ning laagri juhataja ja kasvataja osakutse koolituse korraldamiseks. Sama määruse järgi peab toetust saav laagri pidaja tagama, et iga 15 noore või iga 10 erivajadusega noore kohta on laagris vähemalt üks kehtiva noorsootöötaja kutse või laagri juhataja või kasvataja osakutse tunnistusega isik (Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord, § 2; § 3 lg 2-3). Lisaks peab taotleja tegevusala olema noorsootöö, sealhulgas noorte huvihariduse ja huvitegevuse korraldamine, noorte tervise edendamine, noorte juhendamine ning õpetamine või nõustamine (samas, § 4 lg 3 p 1). Need tunnused seovad laagri otseselt juhendatud ja õppetegevusega seotud teenuseks. Sama määruse alusel esitatavas taotluses tuleb muu hulgas kirjeldada laagri eelarvet, tuusikute päevamaksumust, päevakava ning kavandatud laagrivahetuste ja noorte arv. Taotluste paremusjärjestuse koostamisel hinnatakse taotlusi lisades sätestatud hindamiskriteeriumide alusel (Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord, § 5 lg 5; § 6 lg 7). Ka see näitab, et tegemist on eesmärgistatud ja hinnatava arendustegevusega, mitte üksnes teenuse müügiga. Eriti olulised on määruse lisa 1 toodud hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse kriteeriumi programm all, kas laagrivahetuse programm on struktureeritud, kas meetodid ja tegevused on mitmekesised ning kas toetatakse sotsiaalset suhtlust, meeskonnatööd ja enesearengut. Eraldi hinnatakse mitteformaalõppe põhimõtteid, sh: õpieesmärkide seadmist, õpitulemuste analüüsi, noorte kaasamist laagri planeerimisse ja läbiviimisse, noorte ideede toetamist ning regulaarse tagasiside küsimist noortelt ja/või lapsevanematelt. Personali plokis on kohustuslikud kvalifikatsioon, esmaabikoolitus ja lastega töötamise piirangute kontroll (Hindamiskriteeriumid noorte püsi- või projektlaagri korraldamise toetuse taotluste hindamiseks, 2024). Need ei ole puhkuseteenuse kvaliteedikriteeriumid, vaid õppimise, juhendamise ja kasvatustöö kriteeriumid. 6. Käibemaksuseaduse süsteemne tähendus Käibemaksuseaduse § 16 lg 1 alusel ei piirdu maksuvaba käibe regulatsioon üksnes sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenustega. Sama lõige loetleb muu hulgas eraldi mittetulundusühingu liikmetele osutatavad teenused ja spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenuse (nendele tingimustele vastavad samuti paljud laagrid – väga paljud, kui mitte enamus, laagreid pakuvad muu hulgas spordirajatiste ja vahendite kasutamise võimalust) ning alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolituse kõrval ka „muu koolituse”, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antava muu koolituse (Käibemaksuseadus, § 16 lg 1 p 3, 6). Sellest järeldub, et „muu koolitus” on seadusandja poolt jäetud avatud kategooriaks, mida tuleb sisustada mitte üksnes termini tavakeelse tähenduse, vaid kogu asjakohase haridusõigusliku ja valdkondliku regulatsiooni põhjal. Kui haridusseadus käsitab mitteformaalõpet eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtliku õppena ning nimetab noorsootööd üheks selle peamiseks rakendusvaldkonnaks, samal ajal kui noorsootöö seadus määratleb tervistava ja arendava puhkuse (s.o noortelaagrites osutatava) teenuse noore mitmekülgset arengut toetava noorsootöö valdkonnana, puudub õiguslik alus välistada selline teenus „muu koolituse” kategooriast üksnes põhjusel, et seda ei ole käibemaksuseaduses eraldi nimetatud või, et selle ajaloolises nimetuses sisaldub sõna „puhkus”. 7. Mõjuhindamise tulemused: laagrites tehtava töö hariduslik väljund Mõjuhindamist viiakse laagrites läbi alates 2022. aastast. HARNO 2025. aasta lõpparuande järgi osales laagrite mõjuhindamises 2025. aastal kuus laagrit ja 162 noort. Mõjuhindamise mudelis vaadeldi eraldi

7–10-, 10–13-, 13–16- ja 16–19-aastaseid noori. Juba see näitab, et laagrite arendavat toimet mitte üksnes ei eeldata normatiivselt, vaid seda ka mõõdetakse süstemaatiliselt (Villum, 2026, lk 23). Mõjuhindamise tulemused näitavad, et kõik hindamises osalenud noored tõid esile, et kõige enam arenes nende puhul suhtlemisoskus, mis võimaldas saada juurde uusi sõpru. Samuti suurenes noorte füüsiline aktiivsus, arenes esinemisjulgus, paranes unerežiim ja hügieen ning üldpädevustest arenesid noortes kõige rohkem sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus ning enesemääratluspädevus (Villum, 2026, lk 27–28). Lõpparuandes esitatud kokkuvõtlikust mõjudiagrammist nähtub lisaks, et laagris osalemise tulemusena tõid noored välja suhtlemisoskuste arengu, sõprussuhete loomise oskuse arengu, füüsilise aktiivsuse suurenemise, julguse ja esinemisjulguse kasvu, rahatarkuse ja ettevõtlusalaste teadmiste arengu, parema une, vaimse tervise paranemise, meeskonnatööoskuste arengu, teistega arvestamise oskuse, vastutustundlikkuse arengu ja iseseisvuse tekke (Villum, 2026, lk 27–28). Need on selgelt ka laagritele püstitatud eesmärkide ning õppe- ja kasvatustöö tulemused. Üldpädevuste tasandil oli kõige suurem areng sotsiaalses ja kodanikupädevuses (40%), sellele järgnesid suhtluspädevus (33%), enesemääratluspädevus (31%) ja ettevõtlikkuspädevus (21%). Kõige vähem arenesid matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalased pädevused, kultuuri- ja väärtuspädevused, digipädevused ning õpipädevused (Villum, 2026, lk 28). Selline tulemusmuster on kooskõlas laagri kui noorsootöö ja mitteformaalõppe keskkonna olemusega: laagri mõju avaldub eeskätt sotsiaalsete, suhtlus-, enesejuhtimis- ja ettevõtlikkusega seotud pädevustes. Lisaks toob see selgelt välja ka seosed põhikooli riiklikus õppekavas toodud üldpädevuste arenguga – ehk formaal- ja mitteformaalhariduse seosed, mille arvestamise on eesmärgiks seadnud ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 (Põhikooli riiklik õppekava § 4 lg 3; Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, lk 15-16.) 8. Õiguslik kokkuvõte: miks tervistava ja arendava puhkuse teenust tuleb käsitada „muu koolitusena” Eeltoodu võimaldab teha otsese õigusliku järelduse, et noorsootöö seaduse nõuetele vastavates püsi- ja projektlaagrites osutatavat tervistava ja arendava puhkuse teenust tuleb käsitada käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 tähenduses „muu koolitusena”. Sellise käsituse aluseks on tervistava ja arendava puhkuse teenuse peamised sisulised tunnused, mis Eesti kehtivas õigusruumis seostuvad mitteformaalõppe ja muu koolitusega, eelkõige eesmärgistatus, struktureeritus, õppimise ja arengu toetamine, sihtrühmale suunatus ning tegevuse läbiviimine pädeva juhendamise raames. Nende tunnuste detailsem võrdlus on esitatud lisas 1. Noorsootöö seaduse nõuetele vastavates püsi- ja projektlaagrites osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenus vastab nendele tunnustele täies ulatuses. Noorsootöö seaduse kohaselt on see teenus suunatud noore isiksuse mitmekülgse arengu toetamisele. Selle osutamiseks tuleb esitada eesmärgid, tegevuskava või päevakava ning noori arendavate tegevuste loetelu. Teenust osutavates püsi- ja projektlaagrites peavad töötama kvalifikatsiooninõuetele vastavad juhatajad ja kasvatajad. Toetuse andmise tingimused ning hindamiskriteeriumid nõuavad struktureeritud programmi, õpieesmärkide seadmist, õpitulemuste analüüsi, noorte kaasamist ja tagasisidet. Mõjuhindamise tulemused kinnitavad omakorda noorte suhtluspädevuse, sotsiaalse ja kodanikupädevuse, enesemääratluspädevuse, ettevõtlikkuse, vastutustunde ja iseseisvuse arengut. Seetõttu tuleb järeldada, et noorsootöö seaduse nõuetele vastavates püsi- ja projektlaagrites osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenus on oma tegeliku sisu järgi mitteformaalõpe ning käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 6 tähenduses „muu koolitus”. (Noorsootöö seadus, § 101 lg 1-2; Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord, § 2; § 3 lg 2-3; Hindamiskriteeriumid, 2024; Villum, 2026, lk 27-28). 9. Järeldused Põhijäreldusena tuleb rõhutada, et kui käibemaksuseadus (ega teised seadused) ei anna mõistele „muu koolitus“ ammendavat definitsiooni, ega sätesta selle sisustamiseks eraldi kriteeriume, tuleb teenuse

õiguslikul määratlemisel lähtuda selle tegelikust sisust, eesmärgist, ülesehitusest ja õiguslikust regulatsioonist, mitte üksnes teenuse ajalooliselt kujunenud nimetusest. Noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus puhul on kehtiva õigusruumi alusel tegemist on noorsootööga ning seega mitteformaalõppe õppeliigiga: noorsootöö eesmärk on noore isiksuse mitmekülgne areng ja teadmiste ning oskuste omandamise toetamine; haridusseadus käsitab mitteformaalõpet eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtliku õppena, mida pakuvad eeskätt noorsootööasutused ja -organisatsioonid; laagrite toetuse ja kvaliteedi hindamiskriteeriumid nõuavad omakorda struktureeritud programmi, pädevat personali, õpieesmärkide seadmist, õpitulemuste analüüsi ning noorte kaasamist. Seetõttu tuleb noorsootöö seaduse tähenduses noorte tervistava ja arendava puhkuse teenust käsitada selle tegeliku haridusliku sisu järgi ehk mitteformaalõppena ja sisuliselt lugeda käibemaksuseaduses toodud „muu koolitusega” vastavaks. Teiseks ei ole laagrite hariduslik sisu üksnes normatiivne eeldus, vaid ka mõõdetav tulemus. Mõjuhindamise tulemused näitavad, et laagrites osalemine toob kaasa selge arengu suhtlemisoskuses, sotsiaalses ja kodanikupädevuses, enesemääratluspädevuses, ettevõtlikkuses, füüsilises aktiivsuses, vastutustundes ja iseseisvuses. Seetõttu ei ole noorte tervistava ja arendava puhkuse teenus mitte üksnes võrreldav „muu koolitusega”, vaid oma tervikliku arengu- ja kasvatustoime tõttu paljudel juhtudel sisuliselt veel laiem kui kitsalt õpiväljundipõhine täienduskoolituse mudel. Kolmandaks ei toeta käibemaksuseaduse sõnastus seisukohta, nagu oleks maksuvabastus piiratud üksnes sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenustega. Sama lõige loetleb eraldi ka MTÜ liikmetele osutatavad teenused, spordirajatiste ja spordivahendite kasutamise teenused, alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolituse, õppevahendid, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni ja muu koolitus. Seetõttu tuleb noorsootöö seaduse nõuetele vastavates püsi- ja projektlaagrites osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenus määratlemisel lähtuda eelkõige teenuse tegelikust hariduslikust sisust, mitte kitsendavast tõlgendusest, mida käibemaksuseaduse sõnastus tegelikult ei väljenda (Käibemaksuseadus, 2026, § 16 lg 1 p 3-6). Kasutatud kirjandus Eesti Vabariigi haridusseadus. (2025). RT I, 01.07.2025, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/101072025003?leiaKehtiv Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. (2021). Haridus- ja Teadusministeerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-11/Haridusvaldkonna%20arengukava%202021- 2035.pdf Hindamiskriteeriumid noorte püsi- või projektlaagri korraldamise toetuse taotluste hindamiseks. (2024). Lisa 1 määrusele „Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord”. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/1202/4003/Lisa_1.pdf# Käibemaksuseadus. (2026). RT I, 30.12.2025, 21. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025021?leiaKehtiv Noorsootöö seadus. (2025). RT I, 02.01.2025, 43. https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025043?leiaKehtiv Noorsootöötaja, tase 6. (2025). Kutsestandard. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/11466864/?nocache=ee8768c284 Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord. (2024). RT I, 05.07.2024, 16. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072024016 Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord. (2024). RT I, 16.01.2024, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/116012024003 Põhikooli riiklik õppekava. (2025). RT I, 23.12.2025, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv Villum, B. (2026). Noorte püsi- ja projektlaagrite toetusmeetme lõpparuanne. Haridus- ja Noorteamet. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2026-01/Noorte%20p%C3%BCsi- %20ja%20projektlaagrite%20toetus%202025_0.pdf

Noorte tervistava ja arendava puhkuse teenuse ning „muu koolituse” tunnuste võrdlus Eesti õigusruumis

Tabel on mõeldud ELKL analüüsi toetavaks lisaks. Võrdlusraamina kasutatakse eeskätt haridusseaduses, noorsootöö seaduses ja täiskasvanute koolituse seaduses

kirjeldatud mitteformaalse õppe ja eesmärgistatud õppetegevuse tunnuseid.

Tunnus „Muu koolitus” / mitteformaalõpe

Eesti õigusruumis Noorte püsi- ja projektlaagri teenus

NTS alusel Järeldus

Teenuse õiguslik lähtekoht

„Muu koolitus” on KMS § 16 lg 1 p 6 avatud kategooria. Eesti õigusruumis seostuvad koolitusliku või mitteformaalse õppetegevuse tunnused eeskätt haridusseaduse ja täiskasvanute koolituse seadusega (Käibemaksuseadus, § 16 lg 1 p 6; Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 3-4).

Noorsootöö seaduse alusel on püsi- ja projektlaager seaduses reguleeritud noorsootöö vorm, mille korraldamine on loakohustuslik ning milles osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenuse (edaspidi koos laagri teenus) sisu on seotud noore mitmekülgse arengu toetamisega (Noorsootöö seadus, § 3 p 4-5; § 4 lg 1-2; § 10 lg 1; § 101 lg 1-2).

Laagrite teenus ei asu väljaspool haridus- ja noorsootööõigust, vaid on õiguslikult reguleeritud arengut toetav teenus.

Eesmärk

Mitteformaalõpe on eesmärgistatud õppetegevus ja täienduskoolitus mitteformaalõppe osa (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 3-4).

Noorsootöö eesmärk on noore isiksuse mitmekülgne areng ning laagri teenus on seaduses seotud noore arengu toetamisega (Noorsootöö seadus, § 4 lg 1; § 101 lg 1-2).

Laagri teenuse eesmärk on olemuslikult hariduslik ja noorte arengule suunatud.

Vabatahtlikkus ja osalus

Mitteformaalõpe on vabatahtlik õpe ning toimub kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 181 lg 2; Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 3).

Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel ning noori tuleb kaasata otsuste tegemisse (Noorsootöö seadus, § 4 lg 2 p 1 ja 3).

Laagri teenus vastab mitteformaalse õppe vabatahtlikkuse ja osaluse tunnustele.

Struktureeritus Koolituslik tegevus eeldab eesmärgistatud ja organiseeritud ülesehitust, vajaduse korral õppekava või õppekorralduse aluseid (Täiskasvanute koolituse seadus, 2025, § 12 lg 4; § 7).

Laagri puhul tuleb esitada laagrivahetuse tegevuskava või päevakava; toetusmeetmes hinnatakse eraldi, kas programm on struktureeritud (Noorsootöö seadus, § 102; Hindamiskriteeriumid, 2024, programm).

Laagri teenus on üles ehitatud struktureeritud programmile, mitte juhuslikule ajaveetmisele.

Õpieesmärgid Koolitusliku tegevuse keskne tunnus on õppe eesmärgistatus ja sihitus õpitulemuste või arengueesmärkide poole (Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 4).

Laagrite hindamiskriteeriumides hinnatakse eraldi õpieesmärkide seadmist ning noorte kaasamist laagri planeerimisse (Hindamiskriteeriumid, 2024, mitteformaalse õppe põhimõtted).

Laagrites seatakse õpieesmärke samal viisil, nagu neid eeldatakse eesmärgistatud õppetegevuselt.

Õpitulemuste analüüs ja tagasiside

Koolitus eeldab õpitulemuste või õppe mõju hindamist ning õppijale tagasisidet (Täiskasvanute koolituse seadus, § 7 lg 3).

Laagrite hindamiskriteeriumides hinnatakse õpitulemuste analüüsi ja tagasiside küsimist; kutsestandardis rõhutatakse noorte õpitulemuste mõtestamist ja edasiviivat tagasisidet (Hindamiskriteeriumid, 2024; Noorsootöötaja, tase 6, B.3.1).

Laagrite teenus sisaldab refleksiooni ja tagasisidet, mis on õppetegevuse oluline tunnus.

Teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamine

Haridusseadus ja täiskasvanute koolituse seadus seovad õppetegevuse teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemisega (Eesti Vabariigi haridusseadus, § 2 lg 1; Täiskasvanute koolituse seadus, § 12 lg 3-4).

Noorsootöö seadus seob laagri noore mitmekülgse arenguga; hindamiskriteeriumid rõhutavad sotsiaalset suhtlust, meeskonnatööd ja enesearengut (Noorsootöö seadus, § 4 lg 1; Hindamiskriteeriumid, 2024, programm).

Laagri teenus on suunatud teadmiste, oskuste, hoiakute ja sotsiaalsete võimete arengule.

Kvalifitseeritud personal

Koolituslik tegevus eeldab pädevat juhendajat või koolitajat; kvaliteedi tagamine hõlmab koolitajatega seotud tingimusi (Täiskasvanute koolituse seadus, § 7 lg 3).

Laagri juhatajal ja kasvatajal peab olema konkreetne kutse- või osakutse ning esmaabikoolitus (Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded..., § 2; § 3 lg 1-3).

Laagrite puhul on personali kvalifikatsioon sageli rangemalt reguleeritud kui tavapärase muu koolituse puhul.

Teenuse regulatsioon ja järelevalve

Täienduskoolitusasutustele kehtivad õppekorralduse, kvaliteedi tagamise ja järelevalve nõuded (Täiskasvanute koolituse seadus, § 3; § 7; § 10).

NTS alusel tegutsevad laagrid on loakohustuslikud; tegevusloa andmisel kontrollitakse personali, põhimäärust, ruume, hooneid, sisustust, maa-ala ja nende vastavust kehtestatud nõuetele (Noorsootöö seadus, § 10; § 103).

Laagrite teenus on tugevalt reguleeritud ja kontrollitav, mis kinnitab selle institutsionaliseeritud teenuse iseloomu.

Tunnus „Muu koolitus” / mitteformaalõpe

Eesti õigusruumis Noorte püsi- ja projektlaagri teenus

NTS alusel Järeldus

Kvaliteedikriteeriumid Koolitusvaldkonnas hinnatakse tavaliselt programmi, õppekeskkonda, koolitajaid ja õppija tagasisidet (Täiskasvanute koolituse seadus, § 7).

Laagrite toetuse lisas hinnatakse turvalisust, programmi, personali ning mitteformaalse õppe põhimõtteid; kohustuslikud on mh kvalifikatsioon, esmaabi ja õigusaktidele vastavus (Hindamiskriteeriumid, 2024).

Laagrite teenuse kvaliteedinõuded hõlmavad nii õppe- ja kasvatuslikku kui ka turvalisuse mõõdet.

Mõju ja tulemuste mõõdetavus

Koolitusliku teenuse puhul on oluline, et selle mõju või tulemusi oleks võimalik hinnata (Täiskasvanute koolituse seadus, § 7).

HARNO mõjuhindamise tulemused näitavad arengut suhtlemisoskuses, sotsiaalses ja kodanikupädevuses, enesemääratluspädevuses, ettevõtlikkuses, füüsilises aktiivsuses, vastutustundes ja iseseisvuses (Villum, 2026, lk 27-28).

Laagrite teenuse hariduslik mõju ei ole oletuslik, vaid mõõdetud ja dokumenteeritud.

Üldhinnang Muu koolituse keskseteks tunnusteks on eesmärgistatus, struktureeritus, pädev juhendamine ja õppimise toetamine.

NTS alusel tegutsevad laagrid vastavad nendele tunnustele täies ulatuses ning sellele lisanduvad noorsootööst tulenevad kaasamise, osaluse, omaalgatuse, turvalise keskkonna ja arengumõju nõuded.

Laagrite teenust tuleb selle tegeliku sisu järgi käsitada vähemalt samal määral koolitusliku teenusena kui tavapärast muud koolitust; mitmes aspektis on see isegi rangemalt reguleeritud.

Kokkuvõte. Võrdlusest selgub, et noorsootöö seadusele vastavates noorte püsi- ja projektlaagrites osutatav tervistava ja arendava puhkuse teenus vastab oma

tegeliku sisu poolest mitteformaalse õppe ja „muu koolituse” põhitunnustele vähemalt samal määral kui tavapärane eesmärgistatud koolitusteenus. Mitmes aspektis on

tervistava ja arendava puhkuse teenus isegi rangemalt reguleeritud, kuna sellele kohalduvad lisaks õppe- ja arengueesmärkidele tegevusloa nõuded, personali

kvalifikatsiooninõuded, turvalisusnõuded, kvaliteedikriteeriumid ja mõjuhindamine.