Vastus pöördumisele

Tere, Ronald

Täname, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole.

Praegu ei ole andmejälgija kasutamine õigusaktidega reguleeritud. Tegemist on vabatahtliku teenusega, mida andmekogud saavad soovi korral kasutada läbipaistvuse tagamiseks. Teenust pakub Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) ning nende kodulehelt leiab selle kohta täpsemat teavet.

Kuidas ja kes võib andmekogust päringuid teha, on üldjuhul sätestatud vastavates õigusaktides (seaduses või põhimääruses). Ligipääs andmekogu andmetele, päringute tegemise kord ja vastuste saamine sõltuvad konkreetsest andmekogust ning päringu tegijast. Igal juhul peab päringu tegijal olema selleks õiguslik alus.

Andmejälgija teenuse üle inspektsioon järelevalvet ei tee. Kui meile saab teatavaks, et andmekogudest tehtud päringutega on ületatud volitusi, on võimalik algatada järelevalvemenetlus.

Saatja: Ronald Liive <[email protected]>
Saadetud: reede, 22. mai 2026 10:53
Adressaat: Katrin Haug - AKI <[email protected]>
Koopia: Maire Iro - AKI <[email protected]>; press - AKI <[email protected]>
Teema: Re: Päring - Registri liidestus andmejälgijas

Tere taas,

Mõned täpsustavad küsimused:

Kui küsimused jäid segaseks, siis olen valmis neid telefonis paremini lahti mõtestama. 

Ronald

Tere, Roland

 

Täname pöördumise eest.

Tegelikult ei ole vaja inspektsiooni kaasata üksikute registrite liidestuste tehnilise lahenduse eelkontrolli. Andmetöötleja vastutab ise selle eest, et lahendus vastaks õigusaktidele ja et päringu selgitus oleks piisavalt arusaadav.

Andmejälgija annab inimestele ülevaate sellest, kes on nende andmeid avalikes registrites vaadanud. See ei piira päringute tegemist, kuid muudab protsessi läbipaistvamaks. Läbipaistvus omakorda distsiplineerib neid, kes võiksid muidu andmeid vaadata pahatahtlikult, omakasu eesmärgil või lihtsalt uudishimust. Andmejälgija kaudu ongi inimesel võimalik näha, kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid riiklikest registritest vaadanud.

Andmejälgijas kuvatav päringu selgitus peab olema piisavalt selge, et inimene mõistaks, miks ja kes tema andmeid on vaadanud. Millise detailsusega tuleb kuvada päringu tegija andmeid, ei ole eraldi reguleeritud, kuid lähtuda tuleb põhimõttest, et inimesele peab olema arusaadav, kes päringu tegi. Juriidilise isiku puhul peab olema nähtav vähemalt juriidilise isiku nimi. Ka andmejälgijas kuvatavate isikuandmete puhul tuleb järgida isikuandmete kaitse põhimõtteid.

Kui inimene näeb, et tema kohta on tehtud päring, on tal võimalus pöörduda päringu tegija poole ja küsida täiendavaid selgitusi. Seetõttu peaks iga andmetöötleja hoolikalt läbi mõtlema, millist teavet andmejälgijas kuvatakse, et inimesel oleks juba esmasel vaatamisel arusaadav, miks päring tehti.

Loodetavasti on nendest selgitustest loo kirjutamisel kasu. Kui miskit jäi veel õhku, siis anna märku. Maire on esmaspäevast tagasi.

Praeguseks kena nädalavahetust!

Katrin Haug avalike suhete nõunik [email protected] 627 4106 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn | YouTube

Tere, Katrin

Telefonivestluse jätkuks saadan mõned küsimused:

Kas enne registri liidestamist informeeriti sellest AKI-t? 

Kas AKI sai eelnevalt veenduda, et infot kuvatakse korrektselt?

Kas eraisiku sooritatud elatisvõlgnevuse päringu korral peab jälgija kuvama päringu sooritanud isiku nime ja/või isikukoodi?

Milline on päringute sisu ning selle detailsus, mida peab andmejälgijas seoses pangapäringutega kuvama?

Kui mõni isik näeb nüüd mõnd päringut, mis tekitab temas küsimusi, siis mida ta peaks tegema ja kelle poole pöörduma?

Kas liidestuse järgselt peab jälgija kuvama konkreetse ametniku nime või koodi, kes on päringu teostanud?

Kas iga päringu juures peab jälgijas õiguslik alus olema toodud välja?