Ettepanekute edastamine

Märgukiri koos parandusettepanekutega seoses NETSi kavandatavate

muudatustega EV põhiseaduse ja teadusandmete valguses

Lugupeetud otsustaja / riigikogu liige

Pöördume Teie poole seoses nakkushaiguste ennetuse ja tõrje seaduse (NETS)1 eelnõuga.

Õiguskantsler Ülle Madise on oma kõnes Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele2

toonitanud, et põhiseadus kehtib ka kriisis, olgu sõda või pandeemia. Õigusriigis peab jääma

vabadus reegliks, piirang aga erandiks. Põhjendada tuleb piirangute vältimatut vajalikkust ja

mõõdupärasust, mitte vabaduse säilimist.

Meie hinnangul ei ole NETSi muudatustes arvesse võetud eelmisest kriisist saadud õppetunde

ega tänaseid teadusandmeid, samuti ei võimalda kavandatav seadusandlik raamistik säilitada

põhiseaduslikku tasakaalu olukorras, kus avalik arvamus võib olla moraalselt laetud ning surve

kiireteks ja näiliselt otsustavateks meetmeteks tugev. Kavandatav eelnõu lihtsustab

isikuvabaduste ja kehalise puutumatuse riivet, laiendades samal ajal oluliselt nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje mõistete ulatust.

Sotsiaalpsühholoogia klassikalised uuringud näitavad, et inimeste otsuseid võivad

märkimisväärselt mõjutada autoriteet, grupisurve ja tajutud avalik arvamus. Solomon Aschi

konformsuse eksperiment3 tõestas, et inimesed võivad grupi surve all eitada isegi oma silmaga

nähtavat fakti. Stanley Milgrami kuulekuskatse4 näitas, et suur osa inimesi on valmis tegutsema

vastuolus oma moraalsete tõekspidamistega, kui seda nõuab autoriteet. Philip Zimbardo

Stanfordi vanglaeksperiment5 demonstreeris, kui kiiresti võivad institutsionaalsed rollid ja

võimusuhted muuta inimeste käitumist ning viia olukordadeni, kus üksikisiku autonoomia ja

väärikus seatakse ohtu. Elisabeth Noelle-Neumanni vaikimise spiraali teooria6 selgitab, kuidas

tajutud avalik arvamus võib sundida inimesi oma tegelikke seisukohti varjama, mis omakorda

moonutab ühiskondlikku arutelu.

Teaduslikult on tõestatud, et negatiivne ootus ja uskumused ravimi osas (notseebo efekt)7

võivad kaasa tuua reaalsed ja mõõdetavad muutused inimese tervislikus seisundis. See

tähendab, et tahtevastane surve sooritada meditsiinilisi uuringuid, immuniseerimist või

ennetavat ravi võivad kahjustada inimese tervist juba ainuüksi seetõttu, et inimene neid

vabatahtlikult sooritada ei soovi.

Need teadmised rõhutavad, et demokraatlikus õigusriigis peab seadusandja olema eriti

ettevaatlik meetmete suhtes, mis võivad suurendada institutsionaalset survet inimese kehalise

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6cb755e1-4b44-4375-9fb5-083c46472fce 2 Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele.

https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul 3 Asch, S. E. (1951). Effects of group pressure upon the modification and distortion of judgments. In H. Guetzkow (Ed.), Groups,

Leadership and Men. Pittsburgh: Carnegie Press. 4 Milgram, S. (1963). Behavioral Study of Obedience. Journal of Abnormal and Social Psychology, 67(4), 371–378.

https://doi.org/10.1037/h0040525 5 Zimbardo, P. G. (1973). On the ethics of intervention in human psychological research: With special reference to the Stanford Prison Experiment. Cognition, 2(2), 243–256. 6 Noelle-Neumann, E. (1974). The Spiral of Silence: A Theory of Public Opinion. Journal of Communication, 24(2), 43–51.

https://doi.org/10.1111/j.1460-2466.1974.tb00367.x 7 Colloca L, Miller FG. The nocebo effect and its relevance for clinical practice. Psychosom Med. 2011 Sep;73(7):598-603. doi:

10.1097/PSY.0b013e3182294a50. Epub 2011 Aug 23. PMID: 21862825; PMCID: PMC3167012.

enesemääramisõiguse üle otsustamisel. Kehaline puutumatus ja autonoomia ei ole pelgalt

individuaalsed õigused, vaid ka kaitsemehhanismid olukordades, kus sotsiaalne, korporatiivne

või institutsionaalne surve võib mõjutada inimese tegelikku vaba tahet. Seetõttu on oluline, et

igaühele jääks õigus otsustada oma keha puudutavate meditsiiniliste sekkumiste üle vabalt,

informeeritult ja ilma otsese või kaudse sunnita. Selline lähenemine aitab säilitada nii

inimväärikuse kui ka usalduse riigi institutsioonide vastu.

Selleks, et vältida olukordi, kus:

• seaduse sätted ei ole piisavalt täpsed ja annavad täitevvõimule määratlemata ulatuses

kaalutlusruumi põhiõiguste piiramiseks,

• kehaline puutumatus ja enesemääramisõigus ei ole seaduses piisavalt tagatud,

• regulatsioon ei arvesta südametunnistuse ja usuvabaduse kaitset olukorras, kus

meditsiinilised sekkumised võivad olla isiku veendumustega vastuolus,

• seadus ei loo mehhanisme, mis tagaksid erapooletu ja teaduspõhise ekspertiisi,

• teadlased ja ametnikud surutakse vaikimise nõiaringi või seisavad korporatiiv-

poliitiliste huvide eest,

ja taastada usaldus riiklike institutsioonide vastu, esitame ettepanekud eelnõu kooskõlla

viimiseks nii olemasolevate teadusandmete, hetkel veel kehtiva EV põhiseaduse kui ka

universaalse Elu seadusega, kus igaühel on õigus elada oma elu omal viisil nii kaua, kui ta ei

riku teiste samasugust õigust. Teeme järgnevad ettepanekud.

1. Lisada eelnõusse hetkel seaduses kehtiv (§ 3 lg 1) arstiabi andmise printsiip –

nakkushaigele ja nakkuskahtlasele isikule antakse arstiabi tema nõusolekul.

Põhjus: antud printsiip on õigusriigis elementaarne, välistab olukorrad inimsusevastasteks

kuritegudeks ja selle eemaldamine seaduse muutmise käigus näeb käesolevas sügavas

usalduskriisis erakordselt halb välja.

2. Muuta kriteeriume, mille kohaselt nakkushaigus loetakse eriti ohtlikuks:

a) Eemaldada § 3 lg 3 punkt 2: haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb

oluline oht tervishoiusüsteemi toimepidevusele või muu elutähtsa teenuse osutamisele.

Põhjus: Selle kohaselt võiks klassifitseeruda eriti ohtlikuks nakkushaiguseks iga sesoonne

ülemiste hingamisteede nakkushaiguste puhang, mille käigus masstestitakse näiteks PCR

meetodil asümptomaatilist elanikkonda.

b) Eemaldada § 3 lg 3 punkt 3: haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev

nakkustekitaja, mille suhtes puudub elanikkonnal immuunsus või puuduvad tõhusad ravi- või

ennetusmeetmed ja millega võib kaasneda oluline oht rahvastiku tervisele.

Põhjus: elanikkonna laiapõhjaline karjaimmuunsus tekibki nakkustekitajatega kokkupuutel.

Iga uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja ei pruugi kaasa tuua tegelikku ohtu

rahvastiku tervisele. Vaid potentsiaalse ohu tõttu ilma raske haiguskulu ja üldsuremuse tõusuta

ei tohiks olla võimalust ohtliku nakkushaiguse väljakuulutamiseks.

Kui nakkushaiguse levimuse hindamiseks rakendatakse ulatuslikku testimist ka nende isikute

seas, kellel puuduvad haigustunnused (nagu toimus COVID-19 kriisi ajal), võib testitulemuste

ebaadekvaatse tõlgenduse tõttu kujuneda olukord, kus nakkusoht hinnatakse tegelikkusest

oluliselt suuremaks. Sellisel juhul võib suhteliselt madala ohutasemega nakkushaigus

klassifitseeruda ohtlikuks, mis omakorda võib käivitada kogu nakkustõrje meetmete ahela (k.a.

tahtest sõltumatu ravi). Nende meetmete hulka võivad kuuluda nii kohustuslikud

ennetusmeetmed kui ka piirangud, mille täitmata jätmise või viivitamise korral võib järgneda

haldusvastutus.

c) Eemaldada § 3 lg 3 punkt 4: haiguse leviku tõttu on Maailma Terviseorganisatsioon

kuulutanud välja rahvastiku tervist ohustava rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra või

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et esineb rahvatervise hädaolukord Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja

millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63),

tähenduses ning haiguse levikuga võib kaasneda oht rahvastiku tervisele Eestis.

Põhjus: ilma reaalse ohuta rahvastiku tervisele Eestis, ei tohiks tsentraliseeritud majandus-

poliitilistele huvigruppidele anda õigust otsustada Eestis toimuva üle.

Sõnastada § 3 lg 3 sarnaselt kehtivas seaduses olevale definitsioonile:

eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ja mille

kulg on raske või eluohtlik.

3. Eemaldada § 3 lg 4: Rahvastiku tervist ohustav rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord on

rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori poolt

väljakuulutatud erakorraline sündmus, mis kujutab nakkushaiguse rahvusvahelise leviku tõttu

ohtu teiste riikide rahvastiku tervisele ja võib nõuda koordineeritud rahvusvahelist tõrjet.

Põhjus: ajaloost on teada, et tsentraalne võim korrumpeerub. Maailma Terviseorganisatsiooni

seisukohti võib parimal juhul võtta kui soovituslikke, arvestades organisatsiooni

ebaõnnestumisi koroonakriisi lahendamisel ning rahastajate ja peadirektori tausta.

4. Täiendada § 4 lg 4 järgnevalt:

(4) nakkushaige – inimene, kellel on olemas haigustunnused ja kellel on arstiteaduses

tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus.

Põhjus: eelnõu kohaselt on nakkushaige inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud

meetoditega diagnoositud nakkushaigus. Kui tunnustatud meetodiks haiguse diagnoosimisel

on üksnes PCR test, võib nakkushaigeks lugeda suure osa elanikkonnast, kellel nii haigus kui

nakkusoht puuduvad. See võib alusetult käivitada karmid tõrjemeetmed, sealhulgas

tahtevastase ravi. Teaduskirjandus näitab, et positiivne PCR test (eriti Ct > 30) ei tähenda alati

nakkusohtlikkust ja selle tõlgenduskriteeriumid ei vasta reaalsusele.8 9 10 11 12 13 14 15 Täpsemalt

sellest teemast meie 25.02.2026 avalikus selgitustaotluses.16

8 Bullard J et al. Predicting infectious SARS-CoV-2 from diagnostic samples. Clin Infect Dis. 2020. DOI: 10.1093/cid/ciaa638 9 La Scola B et al. Viral RNA load as determined by cell culture as a management tool. Eur J Clin Microbiol Infect Dis. 2020. DOI:

10.1007/s10096-020-03913-9 10 Wölfel R et al. Virological assessment of hospitalized COVID-19 patients. Nature. 2020. DOI: 10.1038/s41586-020-2196-x 11 Singanayagam A et al. Duration of infectiousness and correlation with RT-PCR Ct values. Euro Surveill. 2020. DOI: 10.2807/1560-7917.ES.2020.25.32.2001483 12 Jefferson T et al. Viral cultures for COVID-19 infectious potential assessment. Clin Infect Dis. 2020.

DOI: 10.1093/cid/ciaa1764 13 Günther M, Rockenfeller R and Walach H (2025) A calibration of nucleic acid (PCR) by antibody (IgG) tests in Germany: the course of

SARS-CoV-2 infections estimated. Front. Epidemiol. 5:1592629. doi: 10.3389/fepid.2025.1592629 14 WHO Emergency Use Assessment SARS-CoV-2 IVDs PUBLIC REPORT. TaqPath COVID‑19 CE‑IVD RT‑PCR Kit. EUL Number: EUL

0525-156-00 https://extranet.who.int/prequal/sites/default/files/document_files/EUL_0525-156-00_TaqPathCOVID-19_CE-IVD%20RT-

PCR-Kit_v4.0.pdf#:~:text=INSTRUCTIONS%20FOR%20USE,Catalog%20Number%20A48067 15 Jaafar R et al. Correlation between 3790 qPCR positives and culture. Clin Infect Dis. 2021. DOI: 10.1093/cid/ciaa1491 16 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avalik-selgitustaotlus-nakkushaiguste-ennetamise-ja-torje-seaduse-eelnou-teemal/

5. Eemaldada § 9 lg 4, mis kohustab Terviseametit rahvusvaheliseks koostööks ja

teabevahetuseks, hõlmates ka kurikuulsaid ja üldsuses palju poleemikat tekitanud

rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest tulenevaid riiklikke kohustusi.

Põhjus: teadmata täpselt rahvusvaheliste organisatsioonide nõuete, õigusaktide, juhiste,

suuniste ja konventsioonide sisu, on ebamõistlik nendele allumine Eesti Vabariigi seadusesse

kirjutada.

6. Täiendada § 11 lõikeid üks ja viis järgmiselt:

(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega

inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi), kui

nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi.

(5) Esialgse õiguskaitse raames võib tahtest olenematut ravi kohaldada arst ilma

kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest olenematu ravi algusest (edaspidi arsti otsus), kui

nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi ning kui

see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või tuberkuloosi leviku tõkestamiseks. Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab arst kohtule taotluse tahtest olenematu

ravi kohaldamiseks ravi alustamise päeval.

Põhjus: hetkel eelnõus olev annab ebaproportsionaalselt suure otsustusõiguse ühele (!) arstile

ka siis, kui nakkushaige ei kujuta teistele ohtu, kuid arst arvab, et sundravi on vajalik eriti

ohtliku nakkushaiguse peatamiseks. Õigusriigis ei tohiks selline säte seaduseks saada.

7. Täiendada § 19 järgmise lõikega:

Riiklikus immuniseerimiskavas loetletud ja kavasse lisatavatel vaktsiinidel peab olema võime

teadusandmetele põhinevalt tekitada immuunsus ehk haiguskindlus konkreetse haigustekitaja

vastu.

8. Asendada § 20 lg 4 järgnevaga:

(4) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui

seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta on immuniseerimisega kirjalikult

nõustunud.

Põhjus: kooliõde ja laps on ebapädevad hindamaks vaktsiinidest saadud kasu-kahju suhet,

kuna vaid lapsevanem on kursis lapse käesoleva tervisliku seisundiga, samuti tema võimalike

vastunäidustustega konkreetsele vaktsiinile. Laps ei pea olema ja saagi olla kursis varem (ka

beebieas) tehtud vaktsiinidele tekkinud kõrvaltoimetega ega lähisuguvõsas esinevate

geneetiliste haigustega, mille latentsel kujul esinemise võib vaktsineerimine aktiveerida

(näiteks epilepsia). Ammugi ei pea olema ega saagi olla kooliõde kursis iga lapse

riskiprofiiliga, nagu ka kõige uuemate ja kohati vastuoluliste teadusandmetega vaktsiinide

ohutusest ja efektiivsusest. Võimalikud tagajärjed tõsiste kõrvaltoimete näol jäävad aga

perekonna kanda.

9. Parandada § 27 lg 2 järgnevalt:

(2) Terviseseisundit kinnitav tõend on tervishoiuteenuse osutaja väljastatud isikustatud

dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust. Vajadusel

võib tõendile lisada andmed immuniseerimiste ja nakkustõrje meetmete järgimist piiravate

meditsiiniliste vastunäidustuste kohta.

Põhjus: vaktsineerimine ei välista alati haigestumist ega nakkuse edasi kandmist. Kui vaktsiin

pärsib haigustunnuseid, kuid ei ole tõestatult steriliseeriv, siis me loome olukorra, kus

vaktsineeritud nakkushaiged muutuvad haiguse superlevitajateks, sealjuures olemata sellest ise

teadlikud.

Kui nakkushaiguste tõrje meetmeks on näiteks maski kandmine, siis igal inimesel esineb

meditsiiniline vastunäidustus maski kandmisele – inimesel on õigus vabalt hingata. Mask

langetab õhu kvaliteeti suurendades sissehingatavas õhus süsihappegaasi hulka ja vähendades

hapnikku. Paljudel inimestel tekitavad osad maskid allergiat, nahalöövet või raskendavad

haiguse kulgu, kui ollakse juba nakatunud. Ükski nakkushaiguse tõrje meede ei tohi kahjustada

tervist või raskendada haiguse kulgu.

10. Täiendada § 28 lg 3 punkt 4 järgnevalt:

4) immuniseerimine ja ennetav ravi, sealjuures arvestades, et need meditsiinilised sekkumised

on ja jäävad inimesele vabatahtlikuks, ilma otsese ja kaudse survestamiseta.

Põhjus: immuniseerimise ja ennetava ravi sidumine nakkushaiguste tõrje nõuetega, mille

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, tekitab võimaluse nii otseseks kui

kaudseks vaktsiinisunniks ja sundraviks, mis ei sobi kokku õigusriikluse põhimõtetega, kus

igasugune meditsiiniline sekkumine peab jääma vabatahtlikuks ka kriisi olukorras. Teadus ja

meditsiin on pidevalt arenev. Tänased efektiivsed ja ohutud ravimid võidakse homme turult

tagasi kutsuda kui tõestatult ebaefektiivsed ja/või ohtlikud.

Eelmise sajandi inimsusevastased kuritööd viidi ellu tänu toonastele ametnikele, arstidele ja

teadlastele. Teadusuuringute valguses võivad immuniseerimisel kasutatavad preparaadid kaasa

tuua olulise kahju nii üksikisiku tervise17 18 kui riigi tasandil.19 Riik ei tohi ega saa survestada

immuniseerimisel kasutatavate ravimite manustamist, kui ajalooliselt on tõestatud sarnaste

meetmete kasutamisel saadud kahju. Küll võivad immuniseerimine ning ennetav ravi

põhjalikult kontrollitud preparaatidega olla riiklikul tasandil soovitatud.

Demokraatlikult valitud juhtidel on kohustus tegutseda põhiseaduse raamides isegi siis, kui

majandus-poliitiliste huvigruppide surve on väga tugev. Ka hea kavatsus võib teadmatuse või

pealiskaudsuse tõttu kaasa tuua halva või väga halva tagajärje. Eelnõu praegusel kujul

vastuvõtmine võimaldaks kehtestada ulatusliku kontrolli nakkushaiguste puhangute korral.

Kontroll puudutaks meie kõigi vabadusi ja viiks meie ühiskonna suure sammu totalitarismi

suunas, süvendaks usalduskriisi ja vähendaks Eesti kui elukoha atraktiivsust, seda ka siinsete

alaliste elanike seas.

17 Genomic Integration and Molecular Dysregulation in Aggressive Stage IV Bladder Cancer Following COVID-19 mRNA Vaccination, John A. Catanzaro, Nicolas Hulscher, Peter A. McCullough DOI: 10.23958/ijirms/vol10-i10/2130 Pages: 380 – 386 Vol 10, Issue 10, (2025) 18 FDA Buries Data on Seriously Injured Child in Pfizer’s Covid-19 Clinical Trial. Aaron Siri, Oct 23, 2021.

https://aaronsiri.substack.com/p/fda-buries-data-on-seriously-injured 19 Lataster R. The causes of Australian excess deaths in 2021, and beyond: An ecological study considering COVID-19, the lockdowns, and

the vaccines. International Journal of Risk & Safety in Medicine. 2026;0(0). doi:10.1177/09246479261426743

Lugupidamisega

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased

Juhatuse liikmed

Aune Altmets

Kaari Saarma

Pille Varmann

[email protected]

https://meedikud-teadlased.ee

Märgukiri koos parandusettepanekutega seoses NETSi kavandatavate

muudatustega EV põhiseaduse ja teadusandmete valguses

Lugupeetud otsustaja / riigikogu liige

Pöördume Teie poole seoses nakkushaiguste ennetuse ja tõrje seaduse (NETS)1 eelnõuga.

Õiguskantsler Ülle Madise on oma kõnes Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele2

toonitanud, et põhiseadus kehtib ka kriisis, olgu sõda või pandeemia. Õigusriigis peab jääma

vabadus reegliks, piirang aga erandiks. Põhjendada tuleb piirangute vältimatut vajalikkust ja

mõõdupärasust, mitte vabaduse säilimist.

Meie hinnangul ei ole NETSi muudatustes arvesse võetud eelmisest kriisist saadud õppetunde

ega tänaseid teadusandmeid, samuti ei võimalda kavandatav seadusandlik raamistik säilitada

põhiseaduslikku tasakaalu olukorras, kus avalik arvamus võib olla moraalselt laetud ning surve

kiireteks ja näiliselt otsustavateks meetmeteks tugev. Kavandatav eelnõu lihtsustab

isikuvabaduste ja kehalise puutumatuse riivet, laiendades samal ajal oluliselt nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje mõistete ulatust.

Sotsiaalpsühholoogia klassikalised uuringud näitavad, et inimeste otsuseid võivad

märkimisväärselt mõjutada autoriteet, grupisurve ja tajutud avalik arvamus. Solomon Aschi

konformsuse eksperiment3 tõestas, et inimesed võivad grupi surve all eitada isegi oma silmaga

nähtavat fakti. Stanley Milgrami kuulekuskatse4 näitas, et suur osa inimesi on valmis tegutsema

vastuolus oma moraalsete tõekspidamistega, kui seda nõuab autoriteet. Philip Zimbardo

Stanfordi vanglaeksperiment5 demonstreeris, kui kiiresti võivad institutsionaalsed rollid ja

võimusuhted muuta inimeste käitumist ning viia olukordadeni, kus üksikisiku autonoomia ja

väärikus seatakse ohtu. Elisabeth Noelle-Neumanni vaikimise spiraali teooria6 selgitab, kuidas

tajutud avalik arvamus võib sundida inimesi oma tegelikke seisukohti varjama, mis omakorda

moonutab ühiskondlikku arutelu.

Teaduslikult on tõestatud, et negatiivne ootus ja uskumused ravimi osas (notseebo efekt)7

võivad kaasa tuua reaalsed ja mõõdetavad muutused inimese tervislikus seisundis. See

tähendab, et tahtevastane surve sooritada meditsiinilisi uuringuid, immuniseerimist või

ennetavat ravi võivad kahjustada inimese tervist juba ainuüksi seetõttu, et inimene neid

vabatahtlikult sooritada ei soovi.

Need teadmised rõhutavad, et demokraatlikus õigusriigis peab seadusandja olema eriti

ettevaatlik meetmete suhtes, mis võivad suurendada institutsionaalset survet inimese kehalise

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6cb755e1-4b44-4375-9fb5-083c46472fce 2 Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele.

https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul 3 Asch, S. E. (1951). Effects of group pressure upon the modification and distortion of judgments. In H. Guetzkow (Ed.), Groups,

Leadership and Men. Pittsburgh: Carnegie Press. 4 Milgram, S. (1963). Behavioral Study of Obedience. Journal of Abnormal and Social Psychology, 67(4), 371–378.

https://doi.org/10.1037/h0040525 5 Zimbardo, P. G. (1973). On the ethics of intervention in human psychological research: With special reference to the Stanford Prison Experiment. Cognition, 2(2), 243–256. 6 Noelle-Neumann, E. (1974). The Spiral of Silence: A Theory of Public Opinion. Journal of Communication, 24(2), 43–51.

https://doi.org/10.1111/j.1460-2466.1974.tb00367.x 7 Colloca L, Miller FG. The nocebo effect and its relevance for clinical practice. Psychosom Med. 2011 Sep;73(7):598-603. doi:

10.1097/PSY.0b013e3182294a50. Epub 2011 Aug 23. PMID: 21862825; PMCID: PMC3167012.

enesemääramisõiguse üle otsustamisel. Kehaline puutumatus ja autonoomia ei ole pelgalt

individuaalsed õigused, vaid ka kaitsemehhanismid olukordades, kus sotsiaalne, korporatiivne

või institutsionaalne surve võib mõjutada inimese tegelikku vaba tahet. Seetõttu on oluline, et

igaühele jääks õigus otsustada oma keha puudutavate meditsiiniliste sekkumiste üle vabalt,

informeeritult ja ilma otsese või kaudse sunnita. Selline lähenemine aitab säilitada nii

inimväärikuse kui ka usalduse riigi institutsioonide vastu.

Selleks, et vältida olukordi, kus:

• seaduse sätted ei ole piisavalt täpsed ja annavad täitevvõimule määratlemata ulatuses

kaalutlusruumi põhiõiguste piiramiseks,

• kehaline puutumatus ja enesemääramisõigus ei ole seaduses piisavalt tagatud,

• regulatsioon ei arvesta südametunnistuse ja usuvabaduse kaitset olukorras, kus

meditsiinilised sekkumised võivad olla isiku veendumustega vastuolus,

• seadus ei loo mehhanisme, mis tagaksid erapooletu ja teaduspõhise ekspertiisi,

• teadlased ja ametnikud surutakse vaikimise nõiaringi või seisavad korporatiiv-

poliitiliste huvide eest,

ja taastada usaldus riiklike institutsioonide vastu, esitame ettepanekud eelnõu kooskõlla

viimiseks nii olemasolevate teadusandmete, hetkel veel kehtiva EV põhiseaduse kui ka

universaalse Elu seadusega, kus igaühel on õigus elada oma elu omal viisil nii kaua, kui ta ei

riku teiste samasugust õigust. Teeme järgnevad ettepanekud.

1. Lisada eelnõusse hetkel seaduses kehtiv (§ 3 lg 1) arstiabi andmise printsiip –

nakkushaigele ja nakkuskahtlasele isikule antakse arstiabi tema nõusolekul.

Põhjus: antud printsiip on õigusriigis elementaarne, välistab olukorrad inimsusevastasteks

kuritegudeks ja selle eemaldamine seaduse muutmise käigus näeb käesolevas sügavas

usalduskriisis erakordselt halb välja.

2. Muuta kriteeriume, mille kohaselt nakkushaigus loetakse eriti ohtlikuks:

a) Eemaldada § 3 lg 3 punkt 2: haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb

oluline oht tervishoiusüsteemi toimepidevusele või muu elutähtsa teenuse osutamisele.

Põhjus: Selle kohaselt võiks klassifitseeruda eriti ohtlikuks nakkushaiguseks iga sesoonne

ülemiste hingamisteede nakkushaiguste puhang, mille käigus masstestitakse näiteks PCR

meetodil asümptomaatilist elanikkonda.

b) Eemaldada § 3 lg 3 punkt 3: haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev

nakkustekitaja, mille suhtes puudub elanikkonnal immuunsus või puuduvad tõhusad ravi- või

ennetusmeetmed ja millega võib kaasneda oluline oht rahvastiku tervisele.

Põhjus: elanikkonna laiapõhjaline karjaimmuunsus tekibki nakkustekitajatega kokkupuutel.

Iga uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja ei pruugi kaasa tuua tegelikku ohtu

rahvastiku tervisele. Vaid potentsiaalse ohu tõttu ilma raske haiguskulu ja üldsuremuse tõusuta

ei tohiks olla võimalust ohtliku nakkushaiguse väljakuulutamiseks.

Kui nakkushaiguse levimuse hindamiseks rakendatakse ulatuslikku testimist ka nende isikute

seas, kellel puuduvad haigustunnused (nagu toimus COVID-19 kriisi ajal), võib testitulemuste

ebaadekvaatse tõlgenduse tõttu kujuneda olukord, kus nakkusoht hinnatakse tegelikkusest

oluliselt suuremaks. Sellisel juhul võib suhteliselt madala ohutasemega nakkushaigus

klassifitseeruda ohtlikuks, mis omakorda võib käivitada kogu nakkustõrje meetmete ahela (k.a.

tahtest sõltumatu ravi). Nende meetmete hulka võivad kuuluda nii kohustuslikud

ennetusmeetmed kui ka piirangud, mille täitmata jätmise või viivitamise korral võib järgneda

haldusvastutus.

c) Eemaldada § 3 lg 3 punkt 4: haiguse leviku tõttu on Maailma Terviseorganisatsioon

kuulutanud välja rahvastiku tervist ohustava rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra või

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et esineb rahvatervise hädaolukord Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja

millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63),

tähenduses ning haiguse levikuga võib kaasneda oht rahvastiku tervisele Eestis.

Põhjus: ilma reaalse ohuta rahvastiku tervisele Eestis, ei tohiks tsentraliseeritud majandus-

poliitilistele huvigruppidele anda õigust otsustada Eestis toimuva üle.

Sõnastada § 3 lg 3 sarnaselt kehtivas seaduses olevale definitsioonile:

eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ja mille

kulg on raske või eluohtlik.

3. Eemaldada § 3 lg 4: Rahvastiku tervist ohustav rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord on

rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori poolt

väljakuulutatud erakorraline sündmus, mis kujutab nakkushaiguse rahvusvahelise leviku tõttu

ohtu teiste riikide rahvastiku tervisele ja võib nõuda koordineeritud rahvusvahelist tõrjet.

Põhjus: ajaloost on teada, et tsentraalne võim korrumpeerub. Maailma Terviseorganisatsiooni

seisukohti võib parimal juhul võtta kui soovituslikke, arvestades organisatsiooni

ebaõnnestumisi koroonakriisi lahendamisel ning rahastajate ja peadirektori tausta.

4. Täiendada § 4 lg 4 järgnevalt:

(4) nakkushaige – inimene, kellel on olemas haigustunnused ja kellel on arstiteaduses

tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus.

Põhjus: eelnõu kohaselt on nakkushaige inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud

meetoditega diagnoositud nakkushaigus. Kui tunnustatud meetodiks haiguse diagnoosimisel

on üksnes PCR test, võib nakkushaigeks lugeda suure osa elanikkonnast, kellel nii haigus kui

nakkusoht puuduvad. See võib alusetult käivitada karmid tõrjemeetmed, sealhulgas

tahtevastase ravi. Teaduskirjandus näitab, et positiivne PCR test (eriti Ct > 30) ei tähenda alati

nakkusohtlikkust ja selle tõlgenduskriteeriumid ei vasta reaalsusele.8 9 10 11 12 13 14 15 Täpsemalt

sellest teemast meie 25.02.2026 avalikus selgitustaotluses.16

8 Bullard J et al. Predicting infectious SARS-CoV-2 from diagnostic samples. Clin Infect Dis. 2020. DOI: 10.1093/cid/ciaa638 9 La Scola B et al. Viral RNA load as determined by cell culture as a management tool. Eur J Clin Microbiol Infect Dis. 2020. DOI:

10.1007/s10096-020-03913-9 10 Wölfel R et al. Virological assessment of hospitalized COVID-19 patients. Nature. 2020. DOI: 10.1038/s41586-020-2196-x 11 Singanayagam A et al. Duration of infectiousness and correlation with RT-PCR Ct values. Euro Surveill. 2020. DOI: 10.2807/1560-7917.ES.2020.25.32.2001483 12 Jefferson T et al. Viral cultures for COVID-19 infectious potential assessment. Clin Infect Dis. 2020.

DOI: 10.1093/cid/ciaa1764 13 Günther M, Rockenfeller R and Walach H (2025) A calibration of nucleic acid (PCR) by antibody (IgG) tests in Germany: the course of

SARS-CoV-2 infections estimated. Front. Epidemiol. 5:1592629. doi: 10.3389/fepid.2025.1592629 14 WHO Emergency Use Assessment SARS-CoV-2 IVDs PUBLIC REPORT. TaqPath COVID‑19 CE‑IVD RT‑PCR Kit. EUL Number: EUL

0525-156-00 https://extranet.who.int/prequal/sites/default/files/document_files/EUL_0525-156-00_TaqPathCOVID-19_CE-IVD%20RT-

PCR-Kit_v4.0.pdf#:~:text=INSTRUCTIONS%20FOR%20USE,Catalog%20Number%20A48067 15 Jaafar R et al. Correlation between 3790 qPCR positives and culture. Clin Infect Dis. 2021. DOI: 10.1093/cid/ciaa1491 16 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avalik-selgitustaotlus-nakkushaiguste-ennetamise-ja-torje-seaduse-eelnou-teemal/

5. Eemaldada § 9 lg 4, mis kohustab Terviseametit rahvusvaheliseks koostööks ja

teabevahetuseks, hõlmates ka kurikuulsaid ja üldsuses palju poleemikat tekitanud

rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest tulenevaid riiklikke kohustusi.

Põhjus: teadmata täpselt rahvusvaheliste organisatsioonide nõuete, õigusaktide, juhiste,

suuniste ja konventsioonide sisu, on ebamõistlik nendele allumine Eesti Vabariigi seadusesse

kirjutada.

6. Täiendada § 11 lõikeid üks ja viis järgmiselt:

(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega

inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi), kui

nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi.

(5) Esialgse õiguskaitse raames võib tahtest olenematut ravi kohaldada arst ilma

kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest olenematu ravi algusest (edaspidi arsti otsus), kui

nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi ning kui

see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või tuberkuloosi leviku tõkestamiseks. Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab arst kohtule taotluse tahtest olenematu

ravi kohaldamiseks ravi alustamise päeval.

Põhjus: hetkel eelnõus olev annab ebaproportsionaalselt suure otsustusõiguse ühele (!) arstile

ka siis, kui nakkushaige ei kujuta teistele ohtu, kuid arst arvab, et sundravi on vajalik eriti

ohtliku nakkushaiguse peatamiseks. Õigusriigis ei tohiks selline säte seaduseks saada.

7. Täiendada § 19 järgmise lõikega:

Riiklikus immuniseerimiskavas loetletud ja kavasse lisatavatel vaktsiinidel peab olema võime

teadusandmetele põhinevalt tekitada immuunsus ehk haiguskindlus konkreetse haigustekitaja

vastu.

8. Asendada § 20 lg 4 järgnevaga:

(4) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui

seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta on immuniseerimisega kirjalikult

nõustunud.

Põhjus: kooliõde ja laps on ebapädevad hindamaks vaktsiinidest saadud kasu-kahju suhet,

kuna vaid lapsevanem on kursis lapse käesoleva tervisliku seisundiga, samuti tema võimalike

vastunäidustustega konkreetsele vaktsiinile. Laps ei pea olema ja saagi olla kursis varem (ka

beebieas) tehtud vaktsiinidele tekkinud kõrvaltoimetega ega lähisuguvõsas esinevate

geneetiliste haigustega, mille latentsel kujul esinemise võib vaktsineerimine aktiveerida

(näiteks epilepsia). Ammugi ei pea olema ega saagi olla kooliõde kursis iga lapse

riskiprofiiliga, nagu ka kõige uuemate ja kohati vastuoluliste teadusandmetega vaktsiinide

ohutusest ja efektiivsusest. Võimalikud tagajärjed tõsiste kõrvaltoimete näol jäävad aga

perekonna kanda.

9. Parandada § 27 lg 2 järgnevalt:

(2) Terviseseisundit kinnitav tõend on tervishoiuteenuse osutaja väljastatud isikustatud

dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust. Vajadusel

võib tõendile lisada andmed immuniseerimiste ja nakkustõrje meetmete järgimist piiravate

meditsiiniliste vastunäidustuste kohta.

Põhjus: vaktsineerimine ei välista alati haigestumist ega nakkuse edasi kandmist. Kui vaktsiin

pärsib haigustunnuseid, kuid ei ole tõestatult steriliseeriv, siis me loome olukorra, kus

vaktsineeritud nakkushaiged muutuvad haiguse superlevitajateks, sealjuures olemata sellest ise

teadlikud.

Kui nakkushaiguste tõrje meetmeks on näiteks maski kandmine, siis igal inimesel esineb

meditsiiniline vastunäidustus maski kandmisele – inimesel on õigus vabalt hingata. Mask

langetab õhu kvaliteeti suurendades sissehingatavas õhus süsihappegaasi hulka ja vähendades

hapnikku. Paljudel inimestel tekitavad osad maskid allergiat, nahalöövet või raskendavad

haiguse kulgu, kui ollakse juba nakatunud. Ükski nakkushaiguse tõrje meede ei tohi kahjustada

tervist või raskendada haiguse kulgu.

10. Täiendada § 28 lg 3 punkt 4 järgnevalt:

4) immuniseerimine ja ennetav ravi, sealjuures arvestades, et need meditsiinilised sekkumised

on ja jäävad inimesele vabatahtlikuks, ilma otsese ja kaudse survestamiseta.

Põhjus: immuniseerimise ja ennetava ravi sidumine nakkushaiguste tõrje nõuetega, mille

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, tekitab võimaluse nii otseseks kui

kaudseks vaktsiinisunniks ja sundraviks, mis ei sobi kokku õigusriikluse põhimõtetega, kus

igasugune meditsiiniline sekkumine peab jääma vabatahtlikuks ka kriisi olukorras. Teadus ja

meditsiin on pidevalt arenev. Tänased efektiivsed ja ohutud ravimid võidakse homme turult

tagasi kutsuda kui tõestatult ebaefektiivsed ja/või ohtlikud.

Eelmise sajandi inimsusevastased kuritööd viidi ellu tänu toonastele ametnikele, arstidele ja

teadlastele. Teadusuuringute valguses võivad immuniseerimisel kasutatavad preparaadid kaasa

tuua olulise kahju nii üksikisiku tervise17 18 kui riigi tasandil.19 Riik ei tohi ega saa survestada

immuniseerimisel kasutatavate ravimite manustamist, kui ajalooliselt on tõestatud sarnaste

meetmete kasutamisel saadud kahju. Küll võivad immuniseerimine ning ennetav ravi

põhjalikult kontrollitud preparaatidega olla riiklikul tasandil soovitatud.

Demokraatlikult valitud juhtidel on kohustus tegutseda põhiseaduse raamides isegi siis, kui

majandus-poliitiliste huvigruppide surve on väga tugev. Ka hea kavatsus võib teadmatuse või

pealiskaudsuse tõttu kaasa tuua halva või väga halva tagajärje. Eelnõu praegusel kujul

vastuvõtmine võimaldaks kehtestada ulatusliku kontrolli nakkushaiguste puhangute korral.

Kontroll puudutaks meie kõigi vabadusi ja viiks meie ühiskonna suure sammu totalitarismi

suunas, süvendaks usalduskriisi ja vähendaks Eesti kui elukoha atraktiivsust, seda ka siinsete

alaliste elanike seas.

17 Genomic Integration and Molecular Dysregulation in Aggressive Stage IV Bladder Cancer Following COVID-19 mRNA Vaccination, John A. Catanzaro, Nicolas Hulscher, Peter A. McCullough DOI: 10.23958/ijirms/vol10-i10/2130 Pages: 380 – 386 Vol 10, Issue 10, (2025) 18 FDA Buries Data on Seriously Injured Child in Pfizer’s Covid-19 Clinical Trial. Aaron Siri, Oct 23, 2021.

https://aaronsiri.substack.com/p/fda-buries-data-on-seriously-injured 19 Lataster R. The causes of Australian excess deaths in 2021, and beyond: An ecological study considering COVID-19, the lockdowns, and

the vaccines. International Journal of Risk & Safety in Medicine. 2026;0(0). doi:10.1177/09246479261426743

Lugupidamisega

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased

Juhatuse liikmed

Aune Altmets

Kaari Saarma

Pille Varmann

[email protected]

https://meedikud-teadlased.ee