Aktsiaselts Saarte Liinid Rohuküla sadama lõunabasseini vee erikasutuse keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

DM-135245-14.pdf.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

EMMA KRIKOVA PNOEE-45910154215 2026-05-27 08:22:56

DM-135245-14.pdf

KORRALDUS

27.05.2026 nr DM-135245-14

Aktsiaselts Saarte Liinid Rohuküla sadama lõunabasseini vee erikasutuse keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Arvestades aktsiaseltsi Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819) 20.03.2026 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaloa) taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 ja 2, § 6 lg 1 p 17 ja 17 1, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 6 2 ja 81 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine aktsiaselts Saarte Liinid vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-526773 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda aktsiaseltsile Saarte Liinid tähtajaline keskkonnaluba nr KL-526773 vee erikasutuseks Rohuküla sadama (Rohuküla sadam 1, Rohuküla, Haapsalu linn, Lääne maakond) lõunabasseini kaitserajatiste rekonstrueerimisel ja hooldusel: 1.2.1 Süvendamiseks mahus 20 000 m³ kaitserajatiste aluse merepõhja ettevalmistamisel. Süvendatud pinnas paigutatakse Kapteni kinnistule (kü 67401:001:0872). Pinnase paigutamisel Kapteni kinnistul likvideeritakse märgala. Kui pinnase täielik või osaline paigutamine maismaale ei ole võimalik, toimub süvenduspinnase kaadamine Heinlaiu kaadamisalale (KAS0000027).

1.2.2 Tahkete ainete paigutamiseks allpool keskmist veetaset mahus 80 000 m³ kaitserajatiste rekonstrueerimisel.

1.2.3 Sadama lõunabasseini hooldussüvendamine kogumahus 45 000 m³. Hooldussüvendamisel tekkiva pinnase kaadamine Heinlaiu kaadamisalale (KAS0000027).

1.3. Keskkonnaluba antakse kehtivusega kuni 31.12.2036.

1.4. Määrata keskkonnaloa nr KL-526773 keskkonnameetmed vormidel V8, V11 ja V16. 1.5. Korraldus jõustub aktsiaseltsile Saarte Liinid teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine Aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057, Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) on 22.01.2026 esitanud vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaluba) taotluse ja 28.01.2026 ning 20.03.2026 parandustaotluse. Nõuetekohane[1] taotlus nr T-KL/1031485- 3[2]esitati 20.03.2026. Menetluse aluseks on 20.03.2026 esitatud taotlus (taotlus). Taotluse kohaselt kavandatakse Rohuküla sadama (Rohuküla sadam 1, Rohuküla, Haapsalu linn, Lääne maakond) lõunabasseini kaitserajatiste rekonstrueerimisel ja kasutamisel järgnevat vee erikasutust: * Süvendamine mahus 20 000 m³ kaitserajatiste aluse merepõhja ettevalmistamisel. * Kaitserajatiste aluse merepõhja ettevalmistamisel saadud pinnas paigutatakse Kapteni kinnistule (kü 67401:001:0872). Pinnase paigutamisel Kapteni kinnistul likvideeritakse märgala. Kui pinnase täielik või osaline paigutamine maismaale ei ole võimalik, toimub süvenduspinnase kaadamine Heinlaiu kaadamisalale (KAS0000027). Lagunenud rajatistelt varisenud mineraalne materjali kasutatakse kohapeal muulide kehandite konstruktsioonides. * Tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus 80 000 m³ kaitserajatiste rekonstrueerimisel. * Sadama lõunabasseini hooldussüvendamine mahus 45 000 m³. * Hooldussüvendamisel tekkiva pinnase kaadamine Heinlaiu kaadamisalale (KAS0000027). Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni 31.12.2036. Vee erikasutusega kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud Skepast&Puhkim OÜ poolt 2025 aastal koosatud keskkonnamõju hindamise aruandes „Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine“ (Rohuküla sadama KMH aruanne)[3]“ (vt taotluse lisa 7). Heinaliu kaadamisalale kaadamisega seotud keskkonnamõjusid on käsitletud Heltermaa sadama detailplaneeringu raames läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes „Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“[4] (Heltermaa sadama KSH aruanne). Lähtuvalt Rohuküla sadama KMH aruandest ja Heltermaa sadama KSH aruandest, ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju, kui rakendatakse aruannetes välja toodud keskkonnameetmeid.

Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse algatamiseks. Haldusmenetlus algab taotluse esitamisega haldusorganile (HMS § 35 lg 1 p 1). 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 22.01.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Haapsalu Linnavalitsusele (kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Kohalik omavalitsus arvamust ei

2(18)

avaldanud. Loa andja teavitas 08.04.2026 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKASes 08.04.2026 numbriga DM-135245-10) ning küsis kohaliku omavalitsuste arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud KOTKASes 08.04.2026 numbriga DM-135245- 12). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 08.04.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 08.04.2026 numbriga DM-135245-11) (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotlusele ettepankuid ja vastuväiteid ei esitatud.

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal vastavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on juba hinnatud ning meetmete rakendamisel on keskkonnahäiring või -risk nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Loa andja teavitas 11.05.2026 keskkonnaloa nr KL-526773 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid. [1] veeseaduse (VeeS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § § 42 lg 1 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded“. [2] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS20.03.2026 taotlusena T- KL/1031485-3, menetlus nr M-135245. [3] Nõuetele vastavaks tunnistatud Haapsalu Linnavalitsuse 19.11.2025 korraldusega nr 1003 „Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“. [4] Lemma OÜ, 2025. Heltermaa sadama detailplaneeringu lisa: Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heltermaa sadama KSH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks Heltermaa sadama detailplaneeringu kehtestamisel Hiiumaa Vallavolikogu 19.07.2025 otsusega nr 257 „Heltermaa sadama detailplaneeringu kehtestamine“. Kättesaadav: Heltermaa sadama KMH aruanne.

3(18)

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS, § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Taotluses kirjeldatud tegevus hõlmab süvendamist, kaadamist ja tahkete ainete paigutamist mere põhja mahus üle 10 000 m³. Keskkonnamõju hindamine (KMH) oli kavandatava tegevuse jaoks kohustuslik, kuna kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1 p 17, 17¹). Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata (KeHJS § 11 lg 6). Otsustaja jätab eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet (KeHJS § 11 lg 6¹). Rohuküla sadama KMH aruandes käsitleti Rohuküla sadama lõunabasseini rekonstrueerimisega seotud vee erikasutust ja lõunabasseini hooldussüvendamist (vt tabel 1). Rohuküla sadama KMH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks 19.11.2025[1]. Rohuküla sadama KMH aruandes jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega võivad kaasneda negatiivsed keskkonnamõjud ning nende leevendamiseks on vaja rakendada Rohuküla sadama KMH aruande ptk 8 ja 9 nimetatudkeskkonnameetmeid. Kui meetmed võetakse arvesse, siis ei ole eeldada olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemist. Heltermaa sadama KSH aruandes käsitleti kaadamist Heinlaiu kaadamisalale. Heltermaa sadama KSH aruandes leiti piirkonnas sobiv kaadamisala, ala on läbiuuritud ja hinnatud kaadamiseks sobilikuks Heltermaa sadama arendusel (kaadamine mahus 280 000 m³), aga ka piirkonna teiste arenduste korral. Tehti ettepanek ala võtta kasutusele ametliku kaadamisalana. Asjakohaseks peeti igakordselt kaadamistöödel rakendada Heltermaa sadama KSH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid. Heltermaa sadama KSH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks 19.07.2025[2]. KSH aruandes jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega võivad kaasneda negatiivsed keskkonnamõjud ning nende leevendamiseks on vaja rakendada Heltermaa sadama KSH aruande ptk 8 nimetatudkeskkonnameetmeid. Kui meetmed võetakse arvesse, siis ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Rohuküla sadama KMH aruandes ja Heltermaa sadama KSH aruandes on käsitletud vee erikasutuse mõjusid mahus, mis on kirjeldatud taotluses (vt tabel 1).

4(18)

Tabel 1. Rohuküla sadama KMH aruandes ja Heltermaa sadama KSH aruandes käsitletud vee erikasutuse mahud ja keskkonnaloa taotluses kirjeldatud vee erikasutuse mahud. Rohuküla sadama KMH Heltermaa sadama KSH Taotlus Lõunabasseini süvendamine 210 000 m³ 20 000 m³

Lõunabasseini hooldussüvendamine hooldussüvendustööd iga 3 aasta järel kuni 10 000 m³ 45 000 m³

Kaadamine Heinlaiu kaadamisala leidmine, võtta kasutusele ametliku kaadamisalana

65 000 m³

Tahkete ainete paigutamine 180 000 m³ 80 000 m³

Lähtuvalt eeltoodust, Rohuküla sadama KMH aruandes ja Heltermaa sadama KSH aruandes on käsitletud ka vee erikasutusega kaasnevaid mõjusid. KMH aruannetes on markeeritud vajalikud keskkonnameetmed ka seoses vee erikasutusega. Rohuküla sadama KMH ja Heltermaa sadama KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. Teadaolevalt ei ole asjaolud oluliselt muutunud ning loa andjal on olemas teave keskkonnaloa andmise üle otsuse tegemiseks.

Keskkonnaamet arvestab Rohuküla sadama KMH aruandes ja Heltermaa sadama KSH aruandes markeeritud keskkonnameetmetega keskkonnaloa andmisel ja keskkonnameetmete määramisel. Täiendavad keskkonnauuringud oluliste mõjude välja selgitamiseks ei ole vajalikud. Käesolev otsus sisaldab vajalikke keskkonnameetmeid, neid kaalutakse käesolevas korralduses ja need kantakse keskkonnaloale. Lähtuvalt eeltoodust otsustab Keskkonnaamet jätta KMH algatamata. Keskkonnaloa andmise üle otsustamisel arvestatakse Rohuküla sadama KMH aruande ja Heltermaa sadama KSH aruande tulemustega, sh keskkonnameetmetega, pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutus). KeHJS § 11 lg 6² nimetatu asjaolud esinevad ja Keskkonnaamet ei anna seetõttu eelhinnangut ning otsustab jätta KMH algatamata. 3.2 Kaalutlused loa andmisel Lubatav tegevus 3.2.1. Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Ettevõttel on keskkonnaluba vaja, kui süvendatakse merd või paigutatakse mere põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 8), paigutatakse veekogusse

tahkeid aineid mahuga alates 100 m3 (VeeS § 187 p 10), kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 11) ja likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala (VeeS § 187 p 16). Lähtuvalt taotluses kirjeldatud tegevusest (vt ptk 2.1) on ettevõttel vajalik keskkonnaluba vee erikasutuseks.

5(18)

Vee erikasutuse keskkonnaluba antakse tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 ja lg 1 p 2). Ettevõte taotleb luba tähtajaliselt, kehtivusega kuni 31.12.2036. Tegemist on konkreetsete töödega konkreetese ajaperioodi jooksul, lisaks kavandatakse regulaarseid hooldussüvendustöid. Seega annab Keskkonnaamet keskkonnaloa kehtivusega kuni 31.12.2036. 3.2.2. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

Rohuküla sadam asub kinnistutel katastritunnustega 67401:001:0739 ja 67401:001:0738. Kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt aktsiaseltsile Saarte Liinid. Sadama akvatoorium on määratud 05.04.2019 Vabariigi Valitsuse otsusega nr 87. Planeeritav tegevus toimub sadama kinnistu ja akvatooriumi piires. Seega on taotlejal õiguslik alus soovitud tööde elluviimiseks.

Taotluse kohaselt soovitakse osaliselt süvenduspinnas (kuni 20 000 m³) paigutada Kapteni kinnistule. Ladestamisala keskpunkti koordinaadid on X: 6529703, Y: 467058. Pinnase paigutamisel likvideeritakse osaliselt olemasolev märgala.

Haapsalu Linnavalitsus, kui Kapteni kinnistu omanik, on 11.03.2026 korraldusega nr 160 [3] andnud loa Kapteni kinnistu tasuta kasutamiseks sadama akvatooriumi süvendamisel tekkinud pinnase ladestamiseks mahus kuni 20 000 m³. Pinnase ladestamisel tuleb lähtuda ladestusplaanist (vt joonis 3). Kinnistu antakse tasuta kasutamiseks tähtajaga 31.03.2031. Keskkonnaamet arvestab korralduses nr 160 toodust keskkonnaloa andmisel, sh nõuete ja tingimuste seadmisel (vt p 3.26.-3.2.35).

Ranna kaitse eesmärkide täitmine 3.2.3. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja

veeliiklusrajatisele[4]. KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Vee erikasutuse käigus toimub Rohuküla sadama kaitserajatiste rekonstrueerimine (Rohuküla sadama KMH aruanne joonis 4). Juhime tähelepanu, et Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks (vt p 3.2.48). Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks 3.2.4. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel

6(18)

kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (VMK). VMK-d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. Perioodi 2022-2027 kohta koostatud VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1- 2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt (https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027). Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund (VeeS § 32 lg 1). Pinnaveekogumi seisund on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lg 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt vähemalt hea (VeeS § 32 lg 2). Rohuküla sadam paiknev veekogus Rohuküla rand (VEE3318010), Rohukla rand on Topu lahe VEE3318000 osa. Topu laht kuulub Väinamere rannikuveekogumisse (EE_16). 2023 aasta andmetel[5] on Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud 2024 aastal kesiseks (põhjuseks varasemast P-üld, Secchi, Chl_a, FP_biom, ZKI2), keemiline seisund halvaks (põhjuseks Hg kalas). Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Seega, mereseire koondhinnang Väinamere rannikuveekogumi kogumile 2024 aasta seisuga on halb. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: KESE halb (Hg, PBDE)). Keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui tegevus võib sead ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Reostus võib tekkida avarii tagajärjel. Seega tegevuse tulemusel võib muutuda vee kvaliteet. Rohulüla sadama KMH aruande ptk 7.3.3 kohaselt süvenduspinnas süvendusalal naftasaaduste ja raskmetallidega saastunud ei ole. Tributüültina (TBT) sisaldus on alla määramistäpsuse <1 μg/kg KA puuraukude PA1-PA5 ja PA7 proovides (vt joonis 1), vaid põhjasette proovipunktis PA6 on TBT-katiooni sisaldus 1,6 μg/kg KA. Proovipunkti PA6 setetes on suurim ka naftasaaduste ja rea raskmetallide sisaldus. Keskkonnaloale märgitakse ainete keskmised kontsentratsioonid ja koormus arvutatult lähtuvalt HELCOM juhistest[6] kogu pinnase mahu kohta.

7(18)

Joonis 1. Setteproovide asukohad Rohuküla sadama Lõunabasseinis. Väljavõte reostusuuringust[7]. Seega, proovivõtu piirkonnas PA6, ei ole setted heas seisus tulenevalt TBT sisaldusest. Eestis eraldi piirväärtusi kaadamise lubatavuse osas ei ole seatud. Siiski, TalTech Meresüsteemide Instituudi poolt 2015 aastal koostatud juhendi „Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine“ (Eesti süvendamise ja kaadamise juhis)[8] lk 10 on tehtud ettepanek piirväärtuste sätestamiseks. Kui piirväärtusi ei ole kehtestatud, siis tuleb lähtuda Eesti süvendamise ja kaadamise juhise lk 10 tehtud ettepanekust piirnormide kehtestamiseks[9]. Eesti süvendamise ja kaadamise juhise lk 13 kohaselt on pinnas, kus TBT sisaldus on <30 μg/kg KA sobiv kaadamiseks. Vastav kontsentratsiooni piir on seatud nii, et sellise sette kaadamine ei peaks kujutama ohtu keskkonnale. Seega, on Rohuküla sadama lõunabasseinist süvendatav pinnas sobilik kaadamiseks. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt tuleb kaadamisel järgida HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise[10] p-s 7.65 viidatud töökorraldust: kaadata esimesena proovipunkti PA6 piirkonnast süvendatud pinnas ja see katta teistest piirkondadest süvendatud pinnasega. Sellest põhimõttes on lähtud keskkonnaloale

8(18)

nõuete seadmisel (vt p 3.2.23.). Heljumi tekke ja leviku modelleerimise tulemustest lähtuvalt töötati Rohuküla sadama KMH aruande ja Heltermaa sadama KSH aruande koostamise käigus välja keskkonnameetmed, mis seatakse ka keskkonnaloale (vt p 3.2.15.-3.2.17., 3.2.19., 3.2.22., 3.2.24.). Lisaks, oluline on töökorras tehnoloogia kasutamine (vt p 3.2.42) ja avariide korral kohene reageerimine (vt p 3.2.43., 3.2.20.). Meetmete rakendamisel on kaasnevad häiringud ajutised ja lokaalsed, vee erikasutusega kaasneda võivad võimalikud muutused veekeskkonnas jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse, tegevuse tulemusena ei halvene veekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. Eesti merestrateegia eesmärkide täitmine 3.2.5. Mereala kaitse ning hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgil koostatakse kogu Eesti mereala kohta merestrateegia[11] (VeeS § 72 lg 1). Tegevuse kavandamisel tuleb hinnata, kas kavandatud tegevus võib mõjutada merekeskkonna hea seisundi tunnuseid (tunnused D1-D11) ning kas mõju võib põhjustada seisundi halvenemist. Kavandatav vee erikasutus võib potentsiaalselt põhjustada otsest füüsilist mõju merepõhjale ja veesamba dünaamikale (tunnus D6 ja D7), bioloogilisele mitmekesisusele (tunnus D1), troofsustasemele (tunnus D5), saasteained keskkonnas (D8) jne. Vee erikasutusega kaasnev heljum ja müra mõjutab vee elustikku kui ka linnustikku. Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik veesisesteks töödeks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Lisaks võib häirida töödega kaasnev müra. Rohuküla sadama KMH aruande ja Heltermaa sadama KSH aruande koostamise käigus töötati välja keskkonnameetmed, mis seatakse ka keskkonnaloale (vt p 3.2.10.- 3.2.12., 3.2.18., 3.2.25., ptk 3.3.). Meetmete rakendamisel on kaasnevad häiringud merepõhjaelupaikadele ja elustikule ajutised ja lokaalsed, ei kaasne negatiivseid häiringuid elutikule ega ka Väinamere loodus- ja linnuala kaitse eesmärkidele. 3.2.6. Uued sadamarajatised võivad mõjutada hoovusi, rannaprotsesse ja hüdronünaamikat. Rohuküla sadama KMH aruandes toodi välja, et hoovuste modelleerimise tulemusi analüüsides on hinnatud ka hoovuse käitumist pärast uute muulide rajamist, et hinnata tegevuse mõju rannaprotsessidele. Kavandatud muulide asend on hoovuse suhtes hästi valitud, kuna olemasoleva olukorra puhul tekkiv hoovus jälgib läänemuuli suunda. See on tõenäoliselt seetõttu, et läänemuul on kavandatud rajada vana muulivare peale, kus juba hetkel on väiksemad sügavused kui ümbritsevas meres. Selline lahendus tagab, et hüdrodünaamiline pilt ja uhtumise-settimise tasakaal sadama lähistel pärast muulide välja ehitamist oluliselt ei muutu. Seega saab eeldada, et uute muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti ega sellest

9(18)

tulenevalt ka uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel. Keskkonnameetmete rakendamine ei ole vajalik. Võimalikud mõjud seoses tunnustega D5 (troofsustase) ja D8 (saasteained keskkonnas) on toodud p 3.2.4). Muud asjaolud 3.2.7. Kapteni kinnistul asub kinnikasvav rannikulõugas (1150*), mille üldine looduskaitseline väärtus on hinnatud keskmiseks (C). 2021. aastal tehtud inventuuri käigus[12] leiti sealt taimestikust ainult laialt levinud liike - pilliroog, hundinui, kaks liiki mändvetikaid, kamm- penikeel ja liigina määramata vesihernes. Viimase 20 aasta jooksul toimunud kinnikasvamist on näha, kui võrrelda 2005 aasta ja 2024 aasta ortofotosid. Üldiselt on lõuka eluiga Eestis 50-500 aastat, kuid väikesed lõukad võivad kaduda paarikümne aasta jooksul. Rohuküla sadama KMH aruandes on käsitletud ka Kapteni kinnistule süvenduspinnase paigutamist ning selle käigus märgala (nimeta rannalõugas) likvideerimist. Kapteni kinnistul asuva märgala täitmisel süvenduspinnasega ei avaldu mõju piirkonna veerežiimile, sest sellel puudub ühendus mere ja maismaaveekogudega. Kõnealune rannikulõugas ei jää ühelegi kaitstavale alale. Selle lõuka puhul ei kahjusta täitmine setetega ja kadumine ühegi kaitstava ala kaitse-eesmärkide saavutamist ega eeldatavalt ei kahjusta ka muid olulisi loodusväärtusi. Rohuküla sadama KMH aruande käigus töötati välja keskkonnameetmed, mis seatakse ka keskkonnaloale (vt p 3.2.30.- 3.2.33.). 3.2.8. Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS) § 35² lg 1 p 4). Kui saastumata mineraalse süvenduspinnase edasine kasutus on kindel, ei loeta süvenduspinnast jäätmeks. Rohuküla sadama KMH aruande lk 79 kohaselt ei ole pinnas reostunud, taotluse kohaselt paigutatakse pinnas Kapteni kinnistule. Seega, tegemist ei ole jäätmega.

Süvenduspinnase sadama territooriumil vertikaalplaneerimiseks kasutamise korral on tegemist kaevisega maapõuseaduse § 6 ja § 96 mõttes. Maapõueseaduse § 97 lg 1 kohaselt ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit, on lubatud ainult Keskkonnaameti loal (vt p 3.2.36.).

Lisaks märgitakse keskkonnaloal ka muud vee erikasutusega seotud nõuded, mis on välja toodud Rohuküla sadama KMH aruande ptk-s 8 ja Heltermaa sadama KMH aruande ptk-s 8 (vt p 3.2.22., 3.2.37.-3.2.41., 3.2.44., 3.2.45.). Tegevuse planeerimisel tuleb lähtuda taotluses märgitud töökorraldusest (vt p 3.2.13., 3.2.46). Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Nõuded vee erikasutuseks 3.2.9. Rohuküla sadama KMH aruande ja Heltermaa sadama KSH aruande kohaselt ei kaasne

10(18)

vee erikasutusega olulist mõju veekogumi seisundile, merepõhja elupaikadele ega elustikule. Seega ei sea vee erikasutus ohtu VMK ja Eesti Merestrateegia eesmärkide (hea keskkonnaseisund) saavutamist. Lisaks, Natura asjakohases hindamises järeldati, et tegevusel puudub ebasoodne mõju kõikidele hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele. Seega puudub ebasoodne mõju ka vee erikasutusel. Oluline on lähtuda KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest (Rohuküla sadama KMH aruande ptk 8 ja Heltermaa sadama KSH aruande ptk 8 ja 9). KMH aruandes toodud meetmed ei ole otsekohalduvad. Keskkonnaamet lähtub keskkonnaloa andmisel KMH aruannetes toodud keskkonnameetmetest lähtuvalt loa reguleerimisalast - vee erikasutusest. Lisaks seatakse täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused otsustaja kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt vee erikasutusest. Rohuküla sadama KMH aruande ptk-st 8 ja Heltermaa sadama KMH aruande ptk-st 8 ja 9, võttes aluseks VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale keskkonnameetmed (loa tabel V16, V 11). Lisaks, seatakse loale töökorralduslikud nõuded ja tingimused (loa tabelis V10, V11, V16).

Leevendusmeetmed seoses muulide ehitus- ja lammutustöödega (tabel V11) 3.2.10. Soovitav on kaaluda lagunenud muulide asukohas jätta mere põhja looduslikud kivid sellise kõrguseni, kus need ei ole takistuseks veeliiklusele. See võimaldaks luua eeldused merepõhja elupaikade mitmekesistamiseks. 3.2.11. Muulide ehitus- ja lammutustööd tuleb alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini. 3.2.12. Muulide ehitamise ja lammutamisega allpool veepiiri seotud tööd tuleb läbi viia väljapool kalade kevadist kudeperioodi 1. aprillist kuni 30. juunini. 3.2.13. Lagunenud rajatistelt varisenud mineraalne materjali kasutatakse kohapeal muulide kehandite konstruktsioonides. Leevendusmeetmed merekeskkonna kaitseks (tabel V16) 3.2.14. Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida selle mõjusid. 3.2.15. Süvendustöid ja tahke ainese paigutamist ei tehta tuulega üle 15 m/s. 3.2.16. Tahke ainese paigutamisel muulide rajamiseks tuleb läänetuule korral tuule kiirusega 10 m/s ja enam kasutada heljumi levikut tõkestavaid ekraane. 3.2.17. Kui lõunabasseini süvendustöödel soovitakse kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid kavandatud muulid valmis ehitada. 3.2.18. Enne muulide valmimist ja juhul kui aastane süvendamise maht on kavandatud suuremaks kui 50 000 m³, on lindude pesitsusajal 01.04-31.07 keelatud süvendamine väljaspool kaide 2 ja 3 läänepoolset tippu. 3.2.19. Alustel, mille pumpsüvendajal on võimekus vee tagurpidi mere põhjale pumpamiseks, peab tegema tõhusat järelevalvet, et nad seda võimalust ei kasutaks. 3.2.20. Proovivõtu piirkonnas PA6 (vt lisa joonis 1) süvendustööde teostamisel teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi

11(18)

osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks. Kaadamisega seotud nõuded (tabel V11) 3.2.21. Kadamistööd Heinlaiu kaadamisalal on keelatud 1. aprillist kuni 31 juulini. 3.2.22. Kaadamist tuleb teostada süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. Süstemaatilisuse tagamiseks tuleb eraldada kaadamisalal konkreetsele töövõtjale konkreetne kaadamispiirkond (ca 300*300 m) konkreetse kaadamistöö tegemiseks. Enne ja pärast kaadamistöid tuleb viia töövõtjale määratud kaadamispiirkonnas läbi batümeetriline seire. 3.2.23. Sadamabasseini proovipunkt PA6 piirkonnast (vt joonis 1) süvendatud pinnas kaadata Heinlaiu kaadamisalale kaadamisala K1 keskpunkti (vt joonis 2) soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3m/s. Pinnas tuleb võimalikult kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga. 3.2.24. Heljumi leviku lokaliseerimiseks kaadamisala piiresse, tuleb kaadata võimalikult tuulevaikse ilmaga. Tuule kiiruse juures kuni 3m/s tuleb kaadamise punkt valida võimalikul kaadamisruudu keskel. Kui tuule kiirus on kuni 5 m/s, tuleb kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida ca 200 m rohkem lõunas ning edela- ja loodetuulte korral ca 200 m põhja pool. Kaadamine on keelatud, kui tuule kiirus on üle 5 m/s. 3.2.25. Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel kaadamisalale pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda. Linnuparvede esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal.

12(18)

Joonis 2. Heinlaiu kaadamisala skeem. Pinnase paigutamine Kapteni kinnistule (tabel V16) 3.2.26. Kapteni kinnistule on lubatud paigutada üksnes Rohuküla sadama akvatooriumi süvendamisel tekkinud pinnaset mahus kuni 20 000 m³. 3.2.27. Kinnistul pinnase paigutamisel peab lähtuma Haapsalu Linnavalitsuse poolt määratud asendiplaanist (vt joonis 3). 3.2.28. Eemaldada taimestik. Vajadusel taotleda raieluba. 3.2.29. Ladestada kinnistul vaid süvenduspinnas, mis on transporditud üksnes mehaanilise laadimise (kopplaadimise) ja autotranspordi abil. 3.2.30. Ladestada kinnistul alumistesse kihtidesse üksnes puhast süvenduspinnast, mis pärineb väljastpoolt proovivõtupunkt PA6 piirkonda (joonis 1). 3.2.31. Proovivõtupunkt PA6 piirkonnast pärit süvenduspinnas ei ole lubatud paigutada kaevudele lähemale kui 60 meetrit. 3.2.32. Peab rakendama meetmeid, mis väldivad mereveetaseme tõusu ja üleujutuste korral pinnase uhtumist tagasi merre. 3.2.33. Peab tagama Kinnistul pesitsevate lindude pesitsusrahu ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. juulini, vältides sel ajal pinnase ladestamist ja muid pesitsust häirivaid töid. Selleks tuleb töödega alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini. 3.2.34. Peab planeerima ja heakorrastama kinnistule ladestatud süvenduspinnase ühtlasele

13(18)

kõrgusele 2,4 meetrit. 3.2.35. Kooskõlastama enne tööde alustamist Haapsalu Linnavalitsusega kinnistul kavandatavate tööde projekti, milles käsitletakse muu hulgas kinnistule süvenduspinnase paigutust ning vee liikumise lahendust, et vältida pinnase- ja sademevee äravoolu naaberkinnistutele, Rohuküla sadama elektrijaama varemele ning avalikule taristule. 3.2.36. Pinnase kaubastamine ning kasulik kasutamine (täitmine, pinnaseplaneerimine jne) mujal kui sadama kinnistutel peab toimuma kaevise võõrandamise loa alusel, kui kaevise kogus on suurem kui 5000 m³ (maapõueseadus § 96 ja § 97).

Joonis 3. Ladestamisala plaan. Leevendusmeetmed (nõuded) müra mõju ohjamiseks (tabel V16) 3.2.37. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra

14(18)

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 3.2.38. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Leevendusmeetmed kultuuripärandi kaitseks (tabel V16) 3.2.39. Ehitus- ja kaevetöödel ning süvendamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. 3.2.40. Juhul, kui süvenduspinnast on kavas paigaldada Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse käigus leida lahendus, mis tagab väärtuslikuks tunnistatud kunagise Rohuküla sadama elektrijaama varemete säilimise. Tööde teostamise tingimused ja nõuded (tabel V16) 3.2.41. Enne ja pärast kaadamistöid tuleb töövõtjale määratud kaadamiskohas läbi viia batümeetriline seire. Parima võimaliku tehnika kasutamine (tabel V16) 3.2.42. Töödel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Toimingud avarii korral (tabel V16) 3.2.43. Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Muud asjakohased meetmed (tabel V16)

3.2.44. Rohuküla sadama sadamarajatiste rekonstrueerimiseks koostatavates ehitusprojektides tuleb arvestada mereveetaseme tõusuga 60 kuni 100 cm võrreldes praeguse mereveetasemega. 3.2.45. Ehitustööde tegemise ajal tuleb ehitusettevõtjal koostada iga ehitusobjekti kohta keskkonnajuhtimiskava, määrata vastutavad isikud ning tagada kõigi töötajate ja alltöövõtjate teavitamine ning kavast kinnipidamine. 3.2.46. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 3.2.47. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3.2.48. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3.3. Seire nõuded

15(18)

3.3.1. Lähtuvalt taotlusest, käesolevast korraldusest ja Heltermaa sadama KSH aruande ptk-st 8, võttes aluseks KeHJS § 3³, VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9, seatakse keskkonnaloale seire nõuded (loa tabel V8 ja V16). 3.3.2. Heltermaa sadama KSH aruande lisas „Mereelupaikade ja põhjaelustiku uuring Hiiumaa ja Rohuküla vahelisel merealal kavandataval perspektiivsel kaadamisalal“ on toodud, et uuringud viidi läbi etteantud kaadamisala koordinaatidega piiratud polügoonil. Ala kaadamisalana kasutusele võtmisel võib eeldada lahtise sette levikut sellest polügonist ka väljapoole. Seega, ala kaadamisalana kasutusele võtmisel on vajalik vähemalt esimese hooaja jooksul läbi viia seire kaadamisalast kuni 1 km raadiuses tuvastamaks võimalikku negatiivset mõju kaadamisala ümbritsevale merepõhjale. Seiratavateks parameetriteks on merepõhja koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused. Merepõhja elupaikade seire on ette nähtud ka keskkonnaloas nr KL-525225. Siiski, ei ole teada, millise loa raames aktsiaselts Saarte Liinid esimesed kaadamistööd ellu viib. Seega on asjakohane seire nõuete seadmine ka käesolevas keskkonnaloas. Kui kaadamine käesoleva loa ja keskkonnaloas nr KL-525225 raames toimub samal ajal, on asjakohane seire planeerimisel arvestada mõlemat tegevust. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis[13] kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele. Proovivõtukohad ja proovide täpse arvu määrab merepõhjaelustiku ekspert lähtuvalt kasutatud kaadamisruudu asukohast ja kaadamisel valitsenud ilmastikutingimustest. Proovivõtukohtade ja proovide arv peab olema asjakohane, et oleks võimalik teha järeldusi, kas kaadamisega kaasnes negatiivset mõju ümbritsevale merepõhjaelustikule ja elupaikadele. Mere seire tulemused ja aruanne tuleb esitada Keskkonnaametile KOTKAS kaudu 3 kuud peale seire läbiviimist. 3.3.3. Lisaks, enne ja pärast kaadamistöid tuleb töövõtjale määratud kaadamiskohas läbi viia batümeetriline seire. Kolm kuud peale kaadamise järgse batümeetrilise seire läbiviimist tuleb KOTKAS kaudu esitada kaadamise süstemaatilisuse araunne. Aruanne peab sisaldama kaadamise mahtusid, kasutatud piirkonna koordinaate ja batümeetrilise seire tulemusi. 3.3.4. Arvestades, et proovivõtu piirkonnas PA6 oli kõrgemad saasteainete sisaldused, tuleb antud piirkonnas süvendustööde teostamisel teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks. 3.4. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine

16(18)

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, KeÜS § 55, VeeS § 192). 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad loa omajale õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. [1] Nõuetele vastavaks tunnistatud Haapsalu Linnavalitsuse 19.11.2025 korraldusega nr 1003 „Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“. [2] Nõuetele vastavaks tunnistatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.07.2025 otsusega nr 257 „Heltermaa sadama detailplaneeringu kehtestamine“. Kättesaadav: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=382967&o=914&u=- 1&o2=13214&hdr=hp&tbs=all. [3] Vt taotluse lisa 8. [4] LKS § 38 lg 5 p 2. [5] Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo [6] FORM FOR REPORTING ON DISPOSAL OF DREDGED MATERIAL AT SEA . 2024. Sheet 7. [7] Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika, töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024. [8] TalTech. 2015. Eesti süvendamise ja kaadamise juhis . Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 04/Eesti%20tegevuskava%20lisadega%20t%C3%A4iendatud%203.pdf [9] Anderson, K., Kaldma, A., Kikas, L. 2026. Juhend meretuuleparkide ja muu mere arenduse mõju hindamiseks veemajanduskavade ja merestrateegia eesmärkidele. Lk 65. [10] HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend, 2020. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at- Sea.pdf [11] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid on kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m. [12] Loodusdirektiivi elupaigatüübi rannikulõukad (1150*) looduskaitseline seisund. TÜ Eesti mereinstituut. KIK projekt nr 18518, Tallinn 2023. [13] Keskkonnaagentuur, 2019. LISA 5. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. Kättesaadav: lisa_5._mereseire_allprogramm.docx .

VAIDLUSTAMINE 17(18)

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

Lisad:

Teadmiseks: Angel Rose Capital OÜ, Haapsalu Linnavalitsus, JANA KÄÄRD, KUUNO KÄÄRD, Riigilaevastik, SERGEI ANDREJEV, TIIA PERI, Transpordiamet

Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond

1. Keskkonnaluba 2. Reostuskehandi asukoht ja piirid Rohuküla sadama Lõunabasseinis 3. Kaadamisala skeem 4. Pinnase paigutamise skeem Kapteni kinnistul

18(18)

Lisa 1 Keskkonnaluba nr KL-526773.pdf

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526773

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts Saarte Liinid

Registrikood / Isikukood

10216057

Tegevuskoha andmed

Nimetus Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste rekonstrueerimine ja hooldussüvendamine

Aadress Rohuküla sadam 1, Rohuküla, Haapsalu linn, Lääne maakond

Katastritunnus(ed) 67401:001:0738

Territoriaalkood EHAK

7036

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Rohuküla rand (VEE3318010), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

27.05.2026

Lõppemise kuupäev

31.12.2036

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

2/9

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Mere seire

Merepõhja elupaigad

Seire valdkond: merepõhja elustiku ja elupaikade seire tuvastamaks võimalikku negatiivset mõju kaadamisala ümbritsevale merepõhjale. Seire teostamise aeg: esimese hooaja jooksul kaadamisele järgneval ajal. Seire piirkond: reaalsest kaadamiskohast kuni 1 km raadiuses. Proovivõtukohad ja proovide täpse arvu määrab merepõhjaelustiku ekspert lähtuvalt kasutatud kaadamisruudu asukohast ja kaadamisel valitsenud ilmastikutingimustest. Proovivõtukohtade ja proovide arv peab olema asjakohane, et oleks võimalik teha järeldusi, kas kaadamisega kaasnes negatiivset mõju ümbritsevale merepõhjaelustikule ja elupaikadele. Seiratavad näitajad: merepõhja koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused. Kui kaadamine käesoleva loa ja keskkonnaloas nr KL-525225 raames toimub samal ajal, on asjakohane seire planeerimisel arvestada mõlemat tegevust.

Vee kvaliteet

Proovivõtu piirkonnas PA6 (vt joonis 1 loa lisas) süvendustööde teostamisel teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 3/9

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Rohuküla rand (VEE3318010), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.1748

Süvendamise vajaduse põhjendus 1. Kapitaalsüvendamine. Ehitustööde käigus toimuv süvendamine on vajalik Rohuküla sadama muulide rekonstrueerimiseks, muulide nõlvadele lukukraavide rajamiseks ning rekonstrueeritavate muulide ümbrus varisenud mineraalsest ehitusmaterjalist puhastamiseks. 2. Hooldussüvendamine. Sadama lõunabasseini akvatooriumis teostatakse hooldussüvendamist, et tagada akvatooriumi tehnogeense põhja ning basseini sissesõidu piirkonnas olemas olnud laevatamise sügavused. Tööd tehakse 1-3 aastase intervalliga ning mille kogumahuks on arvestatud 10 a peale 45 000 m³.

Süvendamise viis Ekskavaator, ujuvsüvendaja

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Ehitustööde käigus tekkiv pinnas paigutatakse Kapteni kinnistule (kü 67401:001:0872). Pinnase paigutamisel Kapteni kinnistul likvideeritakse osaliselt märgala. Kui pinnase täielik või osaline paigutamine maismaale ei ole võimalik, toimub süvenduspinnase kaadamine Heinlaiu kaadamisalale (KAS0000027). Pinnase paigutamise nõuded on toodud tabelis V16.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis tekib kaitserajatiste aluse merepõhja ettevalmistamisel 20 000 Savi 100

Süvenduspinnas, mis tekib hooldussüvendamisel 45 000 Savi 100

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Cd 0,3025 0,009

Cr 53 1,648

Ni 26,4 0,821

Pb 21,25 0,661

Zn 99,25 3,087

Cu 29,25 0,910

Hg 0,11 0,003

C10 - C40 73 2,270

Tbt 0,00115 0,0000

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

4/9

Kaadamine

Veekogu nimetus Väinameri

Veekogu kood VEE3300000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Kaadamisala nimi Heinlaiu kaadamisala

Kaadamisala kood KAS0000027

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Muhu väin (VEE3312000), Väinameri (VEE3300000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 4.585

Kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kaadamine. Kaadatakse hooldussüvenduse pinnas, lisaks ka ehitustööde käigus tekkiv pinnas, kui seda ei ole võimalik paigutada Kapteni kinnistule (näiteks juhtudel, kui tööde teostamiseks kasutatav tehnika, tööde ajagraafik, logistilised või maaomaniku poolsed piirangud ei võimalda pinnase ladestamist maismaale). Loale märgitakse maksimaalne võimalik kaadamise kogus.

Kaadamise viis Pargas

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Ehitustööde käigus välja kaevatav pinnas 20 000 Savi 100

Lõunabasseini akvatooriumi süvendamise pinnas 45 000 Savi 100

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Cd 0.30 0.01

Cr 53 1.65

Ni 26.40 0.82

Pb 21.25 0.66

Zn 99.25 3.09

Cu 29.25 0.91

Hg 0.11 0

C10 - C40 73 2.27

Tbt 0 0

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

5/9

Kaadamise nõuded 1. Kadamistööd Heinlaiu kaadamisalal on keelatud 1. aprillist kuni 31 juulini. 2. Kaadamist tuleb teostada süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. Süstemaatilisuse tagamiseks tuleb eraldada kaadamisalal konkreetsele töövõtjale konkreetne kaadamispiirkond (ca 300*300 m) konkreetse kaadamistöö tegemiseks. Enne ja pärast kaadamistöid tuleb viia töövõtjale määratud kaadamispiirkonnas läbi batümeetriline seire. 3. Sadamabasseini proovipunkt PA6 piirkonnast (vt joonis 1 loa lisas) süvendatud pinnas kaadata Heinlaiu kaadamisalale kaadamisala K1 keskpunkti (vt joonis 2 loa lisas) soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3m/s. Pinnas tuleb võimalikult kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga. 4. Heljumi leviku lokaliseerimiseks kaadamisala piiresse, tuleb kaadata võimalikult tuulevaikse ilmaga. Tuule kiiruse juures kuni 3m/s tuleb kaadamise punkt valida võimalikul kaadamisruudu keskel. Kui tuule kiirus on kuni 5 m/s, tuleb kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida ca 200 m rohkem lõunas ning edela- ja loodetuulte korral ca 200 m põhja pool. Kaadamine on keelatud, kui tuule kiirus on üle 5 m/s. 5. Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel kaadamisalale pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda. Linnuparvede esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal.

Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine

Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Rohuküla rand (VEE3318010), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.0529

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkeid aineid paigutatakse vette lõunabasseini rajatiste rekonstrueerimise eesmärgil ja 5. kai põhjanõlva kindlustuse rajamiseks.

Tahkete ainete paigutamise viis Kasutatakse tavapärast vesiehitustehnikat: ramm, pargas, ekskavaator, kraana, buldooser, ujuvsüvendaja, kallurveokid jms.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Tahked ained muuli rajamisel 80 000 Muu Mineraalne ehitusmaterjal ja tahked ained 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Puudub 0 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded 1. Soovitav on kaaluda lagunenud muulide asukohas jätta mere põhja looduslikud kivid sellise kõrguseni, kus need ei ole takistuseks veeliiklusele. See võimaldaks luua eeldused merepõhja elupaikade mitmekesistamiseks. 2. Muulide ehitus- ja lammutustööd tuleb alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini. 3. Muulide ehitamise ja lammutamisega allpool veepiiri seotud tööd tuleb läbi viia väljapool kalade kevadist kudeperioodi 1. aprillist kuni 30. juunini. 4. Lagunenud rajatistelt varisenud mineraalne materjali kasutatakse kohapeal muulide kehandite konstruktsioonides.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste6/9

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine

Veekogu nimetus Nimeta rannikulõugas

Veekogu kood Nimeta rannikulõugas

Pinnaveekogumi nimetus

Pinnaveekogumi kood

Tegevuse tüüp Veekogu/märgala likvideerimine

Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Ehitustööde käigus tekkiv pinnas paigutatakse Kapteni kinnistule (kü 67401:001:0872). Pinnase paigutamisel Kapteni kinnistul likvideeritakse osaliselt märgala (nimeta rannalõugas).

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kapteni (67401:001:0872).

Rajatava veekogu mõõtmed

Laiendatava veekogu mõõtmed

Vee või veekogu oluliste muudatuste kirjeldus Likvideerimine ei põhjusta muutusi piirkonna veerežiimis ega mõjuta pinnavee ega põhjavee seisundit, kuna veekogu on väike, madal ja hüdroloogiliselt isoleeritud. Keskkonnamõju hindamise aruande järelduste kohaselt ei kaasne tegevusega olulist ega püsivat keskkonnamõju. Kõnealune rannikulõugas ei jää ühelegi kaitstavale alale. Selle lõuka puhul ei kahjusta täitmine setetega ja kadumine ühegi kaitstava ala kaitse-eesmärkide saavutamist ega eeldatavalt ei kahjusta ka muid olulisi loodusväärtusi.

Kavandatava tegevuse graafiline lisa Lisa 1: Joonis 3.JPG

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

7/9

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1. Vee erikasutuse teostamisel tuleb lähtuda meetmetest, mis on toodud vastavalt tegevustele tabelis V11. 2. Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida selle mõjusid. 3. Süvendustöid ja tahke ainese paigutamist ei tehta tuulega üle 15 m/s. Tahke ainese paigutamisel muulide rajamiseks tuleb läänetuule korral tuule kiirusega 10 m/s ja enam kasutada heljumi levikut tõkestavaid ekraane. 4. Kui lõunabasseini süvendustöödel soovitakse kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid kavandatud muulid valmis ehitada. 5. Enne muulide valmimist ja juhul kui aastane süvendamise maht on kavandatud suuremaks kui 50 000 m³, on lindude pesitsusajal 01.04-31.07 keelatud süvendamine väljaspool kaide 2 ja 3 läänepoolset tippu. 6. Alustel, mille pumpsüvendajal on võimekus vee tagurpidi mere põhjale pumpamiseks, peab tegema tõhusat järelevalvet, et nad seda võimalust ei kasutaks. 7. Proovivõtu piirkonnas PA6 (vt lisa joonis 1) süvendustööde teostamisel teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks.

Pidev

2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Pinnase paigutamine Kapteni kinnistule

1. Kapteni kinnistule on lubatud paigutada üksnes Rohuküla sadama akvatooriumi süvendamisel tekkinud pinnaset mahus kuni 20 000 m³. 2. Kinnistul pinnase paigutamisel peab lähtuma Haapsalu Linnavalitsuse poolt määratud asendiplaanist (vt joonis 3). 3. Eemaldada taimestik. Vajadusel taotleda raieluba. 4. Ladestada kinnistul vaid süvenduspinnas, mis on transporditud üksnes mehaanilise laadimise (kopplaadimise) ja autotranspordi abil. 5. Ladestada kinnistul alumistesse kihtidesse üksnes puhast süvenduspinnast, mis pärineb väljastpoolt proovivõtupunkt PA6 piirkonda (joonis 1). 6. Proovivõtupunkt PA6 piirkonnast pärit süvenduspinnas ei ole lubatud paigutada kaevudele lähemale kui 60 meetrit. 7. Peab rakendama meetmeid, mis väldivad mereveetaseme tõusu ja üleujutuste korral pinnase uhtumist tagasi merre. 8. Peab tagama Kinnistul pesitsevate lindude pesitsusrahu ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. juulini, vältides sel ajal pinnase ladestamist ja muid pesitsust häirivaid töid. Selleks tuleb töödega alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini. 9. Peab planeerima ja heakorrastama kinnistule ladestatud süvenduspinnase ühtlasele kõrgusele 2,4 meetrit. 10. Kooskõlastama enne tööde alustamist Haapsalu Linnavalitsusega kinnistul kavandatavate tööde projekti, milles käsitletakse muu hulgas kinnistule süvenduspinnase paigutust ning vee liikumise lahendust, et vältida pinnase- ja sademevee äravoolu naaberkinnistutele, Rohuküla sadama elektrijaama varemele ning avalikule taristule. 11. Pinnase kaubastamine ning kasulik kasutamine (täitmine, pinnaseplaneerimine jne) mujal kui sadama kinnistutel peab toimuma kaevise võõrandamise loa alusel, kui kaevise kogus on suurem kui 5000 m³ (maapõueseadus § 96 ja § 97).

Pidev

3. Muud asjakohased meetmed Leevendusmeetmed (nõuded) müra mõju ohjamiseks

1. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 2. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

Pidev

4. Muud asjakohased meetmed Leevendusmeetmed kultuuripärandi kaitseks

1. Ehitus- ja kaevetöödel ning süvendamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. 2. Juhul, kui süvenduspinnast on kavas paigaldada Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse käigus leida lahendus, mis tagab väärtuslikuks tunnistatud kunagise Rohuküla sadama elektrijaama varemete säilimise.

Pidev

5. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Enne ja pärast kaadamistöid tuleb töövõtjale määratud kaadamiskohas läbi viia batümeetriline seire. Enne ja pärast kaadamistöid

6. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1. Töödel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Pidev 7. Toimingud avarii korral 1. Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Olukorra

tekkimisel 8. Muud asjakohased meetmed 1. Rohuküla sadama sadamarajatiste rekonstrueerimiseks koostatavates ehitusprojektides tuleb arvestada mereveetaseme tõusuga 60 kuni 100 cm võrreldes praeguse mereveetasemega.

2. Ehitustööde tegemise ajal tuleb ehitusettevõtjal koostada iga ehitusobjekti kohta keskkonnajuhtimiskava, määrata vastutavad isikud ning tagada kõigi töötajate ja alltöövõtjate teavitamine ning kavast kinnipidamine. 3. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 4. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 5. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 8/9

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Seireandmed Mere seire tulemused ja aruanne tuleb esitada Keskkonnaametile KOTKAS kaudu. Kolm kuud peale seire läbiviimist 3. Seireandmed Kaadamise süstemaatilisuse araunne. Aruanne peab sisaldama kaadamise mahtusid, kasutatud piirkonna koordinaate ja batümeetrilise seire tulemusi. Kolm kuud peale kaadamise järgse batümeetrilise seire

läbiviimist 4. Muu vajalik informatsioon 1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vastavalt kehtestatud teabele

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Rohuküla sadama KMH aruanne Lisa 2: Rohuküla_sadama_KMH_aruanne.pdf Ei

Heltermaa sadama KSH aruanne Lisa 3: Heltermaa_sadama_KSH_aruanne.pdf Ei

Reostuskehandi asukoht ja piirid Rohuküla sadama Lõunabasseinis Lisa 4: Joonis 1.JPG Jah

Kaadamisala skeem Lisa 5: Joonis 2.JPG Jah

Pinnase paigutamise skeem Kapteni kinnistul Lisa 6: Joonis 3.JPG Jah

9/9

Lisa 2 Joonis 1.JPG

Lisa 3 Joonis 2.JPG

Lisa 4 Joonis 3.JPG

Joonis 1.JPG

Joonis 2.JPG

Joonis 3.JPG

Keskkonnaluba nr KL-526773.pdf