Aktsiaselts Saarte Liinid Rohuküla sadama keskkonnaloa nr KL-523040 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1 (30)

Lisa EELHINNANG

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja

muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed,

• Maa-ja Ruumiameti kaardirakenduse kaartide andmed,

• Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste

rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. Aruande eelnõu2 (Lõunabasseini KMH

aruande eelnõu);

• Leho Luigujõe, 2023. Heltermaa sadama laiendamisega, sh süvendamisega ja uue

kaadamisala kasutuselevõtuga seotud linnustiku uuringute aruanne3 (Heltermaa

sadama linnustiku eksperthinnang).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Keskkonnaluba taotletakse Rohuküla sadama (Rohuküla sadam 1, Rohuküla, Haapsalu linn,

Lääne maakond, 67401:001:0738) akvatooriumi (vt joonis 1) hooldussüvendustöödeks 10 aasta

jooksul kogumahus 9900 m³. Eesmärk on viia läbi vajaduspõhiseid hooldussüvendamisi

sadamaregistris deklareeritud sügavuste tagamiseks. Põhjabasseini orienteeruv

hooldussüvendamise sügavus alates suudmest kuni paadisadamani jääb -5,5 m ja -2,0 m vahele.

Süvendustööd teostatakse pika noolega ujuvekskavaatoriga või ujuvsüvendajaga Watermaster.

Ekskavaatorit kasutatakse üle 5 m sügavuste ja raske saviräha ning kivide esinemise korral.

Watermasterit kasutatakse kuni 5 m sügavusel, freesitava ja pumbatava pinnase korral.

Süvenduspinnas paigutatakse (kaadatakse) madalale merealale põhjabasseini kaguosas (vt

joonis 1 ja 2). Mereala järk-järgulisel täitumisel setendiga muutub rannajoon. Watermasteriga

eemaldatavad setted pumbatakse piki toruliinisid ettenähtud madalale merealale.

1 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 24.04.2025 taotlusena nr T-KL/1019425-5

(taotlus), menetluse nr M-125221 all. 2 Kättesaadav: https://www.haapsalu.ee/documents/377464/0/24000032_KMH_aruanne_v3.pdf/7f005eb5-9887-

4ccd-b9af-0da0aa12c997 (02.05.2025). 3 Kättesaadav:

https://kprojekt.sharepoint.com/Saatmiseks/Forms/AllItems.aspx?ga=1&id=%2FSaatmiseks%2F22175%20Helte

rmaa%20sadama%20DP%20ja%20KSH%2FII%20KSH%20ja%20uuringud%2FLinnustiku%20ekspertarvamus

%2Epdf&viewid=ac9194ec%2Dad81%2D4a12%2D91b8%2D107d1044c247&parent=%2FSaatmiseks%2F2217

5%20Heltermaa%20sadama%20DP%20ja%20KSH%2FII%20KSH%20ja%20uuringud. (02.05.2025).

2 (30)

Ujuvekskavaatori kasutamisel tõstetakse pinnast alale. Setete laiali- ja merre tagasivalgumise

takistamiseks ning nõrutamiseks rajatakse kohalikust väljakaevatavast kujupüsivamast

pinnasest ajutisi settebasseinisid ümbritsevad madalad vallid ja nõlvad. Võimalusel kasutatakse

vallide moodustamist geokonteineritest, mis pumbatakse täis merepõhja pinnast. Võimalikud

on ka muud lahendused setete laialikandumise vältimiseks. Setetega täidetud rannaalalt

väheneb erosioonioht ja toitaineterikkale settele tekib looduslik haljastus.

Pinnase paigutuse ala maht allpool keskmist veetaset ~4 600 m³. Ala täitmisel kõrvalmaapinna

abs kõrgusteni +2,0 kuni +2,5 m on ala kogumahutavus ~22 000-27 00 0 m³.

Joonis 1. Vasakul on sinisega märgitud vee erikasutuse ala, paremal on süvenduspinnase

paigutamise ala.

Joonis 2. Vaade potentsiaalsele pinnasepaigutuse alale.

Taotluse kohaselt teostatakse süvendustöid vajaduspõhiselt alates jää minekust kogu

navigatsiooniperioodi jooksul, jää puudumisel ka talvisel perioodil. Akvatooriumis teostatavate

hooldussüvendustööde tegemist välditakse lindude pesitsusajal ja kalade kudemise ajal, alates

15. aprillist kuni 30 juunini. Süvendus- ladestamis- ja kaadamistöid tehakse tehniliselt korras

oleva tehnikaga.

3 (30)

Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kümme aastat.

1.2.Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“4 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine

riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne

väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid

välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate

arendamisel on otstarbekas ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon

jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab

turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui

ka siseveekogudes.

Eesti mereala planeeringu5 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke.

Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht

tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse

sadamatesse. Eesti merealaplaneering annab suunise, et uute kaadamisalade määramisel vältida

võimalusel väga madalaid merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust ja erosiooni

rannikupiirkonnas. Üldpõhimõttena tuleb vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil

(nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-majanduslikult võimalik.

HELCOMI soovitusel tuleks esmalt vaadata, kas on süvendamisel saadud setteid võimalik

kasutada kaulikult randade kulutuse takistamiseks, üleujutusohu vähendamiseks vms otstarbe6.

Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; lüh. MSRD) põhieesmärk on säilitada või

saavutada hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi

säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil

tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat

kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Merestrateegiat kohaldatakse kogu Eesti mereala

suhtes ning selle eesmärgid on järgmised (Keskkonnaministri 25.09.2020 määrus nr 46):

− kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada

võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;

− hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist ning

tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust, mere

ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+7 on kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024

otsusega nr 162. Üldplaneeringu kohaselt on Rohuküla sadam riiklikult oluline reisisadam, mis

omab strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga. Rohuküla

sadam omab suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel,

ennekõike koosmõjus kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega.

Üldplaneering arvestab olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama

4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (25.05.2025). 5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (25.04.2025). 6HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend, 2020. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (18.01.2024). 7 Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Haapsalu linna üldplaneering 2030+. Töö nr 2019_0047. Kättesaadav: LV -

Haapsalu linna üldplaneering 2030+ SELETUSKIRI.pdf - Kõik dokumendid (02.05.2025).

4 (30)

ala ning seal pakutavate teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks

ja jahisadama kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust.

Kavandatava tegevuse maa-alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30

kehtestatud Rohuküla sadama detailplaneering (DP 3055). Detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks oli Rohuküla sadama maa-ala laiendamine ja rekonstrueerimine, määrates

ehitusõigused ja hoonestusalad ning vajaliku infrastruktuuri seoses uue liikluskorralduse

planeerimisega.

Vastavalt looduskaitseseadus (LKS) § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere

rannal on määratud ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi

erisuste osas. Keskkonnaluba ei anta enne vastava planeeringu kehtestamist (KeÜS § 55) või

kui tegevus ei vasta õigusaktides sätestatud korrale (KeÜS § 52 lg 1 p 4).

Käesoleval juhul kavandatav regulaarne hooldussüvendus olemasolevas sadamas ning pinnase

paigutamine madalal merealal sadamala kujundamisel ja haljasala loomisel ei ole tegevused,

mis vajaks eraldi detailplaneeringut (ehitusseadustik § 12 lg 2, planeeringuseaduse § 125, LKS

§ 38 lg 5 p 2). Ei kavandata uute rajatiste püstitamist ega rajatiste laiendamist. Toimub

olemasoleva sadamabasseini hooldus.

Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate õigusaktide ja

planeerimisdokumentidega.

1.3.Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa-ja Ruumiameti geoportaali andmeid).

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud vee erikasutustöödeks ja pinnase planeerimiseks kasutatava tehnika

kasutamisega. Töödeks kasutatakse ujuvat pinnasepumpa või koppa. Energiakasutust on

võimalik viia miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat.

1.5.Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

1.5.1. Heited vette

Lõunabasseini KMH aruande koostamise raames teostati mh setete uuringud ka Rohuküla

sadama põhjabassienis. OÜ REI Geotehnika 2024 analüüside8 kohaselt süvendatav pinnas

reostunud ei ole (vt tabel 1).

8 OÜ REI Geotehnika. 2024. ROHUKÜLA SADAMA AKVATOORIUMI REOSTUSTINGIMUSED. Töö nr

5491-24. Kättesaadav taotluse T-KL/1019425-5 lisa 3.

5 (30)

Tabel 1. Saasteainete sisaldus põhjbasseini setetes. Allikas: Lõunabasseini KMH aruande

eelnõu.

Proovipunktide PA1, PA2

ja PA3 keskmistatud

sisaldused

As 3,5 mg/kg KA

Cd 0,17 mg/kg KA

Cr 17,3 mg/kg KA

Ni 12,7 mg/kg KA

Pb 8,5 mg/kg KA

Zn 42,3 mg/kg KA

Cu 10,7 mg/kg KA

Hg 0,016 mg/kg KA

Tbt <1 μg/kg KA

Naftasaadused

(C10....C40)

<20 mg/kg KA

Taotluse kohaselt on süvendatavaks pinnaseks 25% meremuda, 40% savi, 15% rähk ja kivid,

20% liiv. Seega tekib süvendamisel peeneid osakesi, mis püsivad veesambas võrdlemisi kaua.

Tekkiv heljum võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku. Lisaks satub vette

toitaineid.

Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava

pinnase kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on

hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused –

kiiremini settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga9. Pärast tööde

lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti10. Väga suurte süvendustööde korral (ca miljon m3)

on esialgne olukord taastunud kahe nädala jooksul, väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat

m3) on juba kahe tunni jooksul. Konservatiivsete mudelduste kohaselt võib heljum kanduda

kuni 400 m kaugusele, kuid juba 200 m kaugusel on heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca 5

mg/l)11 võrreldav foontingimustega (sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8 mg/l12).

Süvendusaegsete seireandmete kohaselt kandub mõningane heljum töödealast ca 150-200 m

kaugusele13. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt

suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus

on 10 m/s või rohkem14.

9 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-

aruanne.pdf (25.04.2025). 10 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 11 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 12 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 13 OÜ EstKonsult, 2017. „Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“ töö

nr E1367. 14 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf), Pakrineeme LNG terminali heljumi seire aruanne

6 (30)

Lõunabasseini KMH aruande koostamise käigus modelleeriti15 heljumi levikut

süvenduspinnase paigutamisel põhjabasseini kagunurka. Kagunurka pinnase paigutamisel

satub pinnas osaliselt heljumisse ja liigub veega kaasa. Enamus heljumist settib samal alal,

kuid osa liigub 7. kai esisele alale. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide väärtused, on

näha, et looduslikku fooni ületav heljumi laik jääb 15 m/s puhuva loodetuule korral

orienteeruvalt 8. kai joonele ja ei välju sadama akvatooriumist. Vee liikumiskiirus sadamaalal

on läänetuule korral suurem ja heljum jõuab loodetuulega võrreldes kaugemale (Joonis 3).

Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide väärtused, saab hinnata, et looduslikku fooni

ületav kontsentratsiooni laik 15 m/s puhuva läänetuule korral väljub muulide vahel ja on nähtav

umbes 100 meetrisel alal sadama suudme ümbruses. Selleks, et vähendada potentsiaalset sette

kandumist 7 kai esisele alale on mõistlik kasutada sette liikumist takistavaid varjusid või rajada

enne kaadamist ala ümber kaitsetamm. Taotluse kohaselt rajatakse pinnasest piire kaadamisala

ümber.

Joonis 3. Heljumi levik pinnase paigutamisel põhjabasseini kagunurka läänetuultega. Allikas

Lõunabasseini KMH aruande eelnõu.

Üldiselt põhjustab pumpsüvendusmeetod vähem heljumit ja müra võrreldes teiste

meetoditega16. Samas, koppsüvendajaga, eriti aga ekskavaatoriga on hõlpsam süvendada mitte

(https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=33641&represente

d_id=) (25.045.2025). 15 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024. 16 Ernst&Sohn, 2004. Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and Waterways.

7 (30)

eriti suurtes sügavustes ja kõva pinnasega. Samas on koppsüvendaja ja ekskavaatori puuduseks

suhteliselt väike tööjõudlus, sellega ei ole võimalik tagada ühtlast sügavust ning rohke heljumi

teke praktiliselt kogu veesamba ulatuses17,18. Põhjabasseinis ei ole kavas teostata suuremahulist

kapitaalsüvendust savipinnasesse, mis võiks veejoaga pupsüvendajat kasutades rohkelt heljumit

tekitada. Arvetsades, et tööd toimuvad olemasolevas sadamas (regulaarne hooldussüvendus)

ja tööd toimuvad suures osas muulidega piiratud akvatooriumis, siis on antud piirkonnas

sobivaks nii kopp-ekskavaator kui ka ujuvsüvendaja kasutamine vastavalt konkreetsele

vajadusele.

1.5.2. Heited õhku

Üldiselt põhjustab kopp ekskavaatori tööprotsess müra tasemel ca 109 dB19. Pumpsüvendajaga

tekitatav müra ei ole tavaliselt suurem kui 40–50 dB20, diiselmootoriga amfiibmasina

Watermaster IV müratase tootja andmetel on 103 dB21. Vee erikasutustööde aegne müra on

lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab. Seega

kaasneb tegevusega ajutine mürafooni tõus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed

piirtasemed normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale

rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid

kehtestatud ei ole. Lähimad elumajad asuvad ca 300 m kaugusel ning nendeni jõudev müra on

ebaoluline22 olenemata sellest, kas kasutatakse pumpsüvendajat või ekskavaatorit. Lisaks,

sadamat kasutatakse väikelaevade poolt kui ka regulaarse laevaliikuse korraldamiseks, seega

on kõrgenenud mürafoon sadamas tavapärane.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning tööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate

diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

17 Vlasblom, W. 2003. Dredging Equipment and Technology. Delft: Delft University of Technology. 18 Ihasalu liivakaevanduse KMH. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/01/Ihasalu_liiva_kaevandamise_KMH_aruanne.pdf (25.04.2025). 19 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 20 Eesti Mereakadeemia, 2006. Muuga sadama akvatooriumi liitsihi piirkonna süvendamise keskkonnamõjude

hindamine. Töö nr. 03/06. https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/01/Muuga_s%C3%BCvendamise_KMH_aruanne.pdf (25.05.2025). 21 AS Maves, 201. „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju

hindamise aruanne„. Töö nr: 16166. Kättesaadav:

https://www.peipsivald.ee/documents/18275523/19045972/Lahepera+KMH+aruanne+tekst+01_2018.pdf/c4545

200-66a1-4d50-9e9e-ef5c4044230f?version=1.0 (25.05.2025). 22https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,90]&receiver=[1.5,300]&barrier=[1,2.8,150]

(25.05.2025).

8 (30)

1.6.Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi

reostusjuhtumeid. Pinnaseanalüüside kohaselt ei ole süvenduspinnas reostunud (vt tabel 1).

Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud probleeme,

pinnas on looduslik. See ei sea erinõudeid süvendatud pinnase käitlemiseks.

Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui

süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud

süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Süvenduspinnase püsivalt

paigaldamist maapinnale mäena või vallina käsitletakse insenerehitisena (JääTS § 35² lg 2²).

Käesolevalt paigutatakse süvenduspinnas kasulikult madalale merealale sadamaala

kujundamsiel. Süvendamise tekkiv pinnas ei ole reostunud ning seega on seda lubatud

kasutada soovitud viisil. Siiski tuleb järk-järgult täiteala luues ala ka korrastada.

1.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline

õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine.

1.2. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.2. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

2.2.1. Sadama andmed

Rohuküla kaubasadam on samas asukohas tegutsenud vähemalt 20. sajandi algusest saati.

Esimese maailmasõja tulekul kujundati varasemast Rohuküla sadamast Läänemaa mandriosa

ainuke süvaveesadam ja keiserliku Balti laevastiku baas. Sadama põhiplaan on oma praegusel

kujul olemas olnud vähemalt 1915. aastast.

Tänapäeval on Rohuküla sadam riigile kuuluva aktsiaseltsi Saarte Liinid haldusalas, sealt

korraldatakse regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega, kaubavedu ja kala-,

väike- ja muude laevade sildumist.

9 (30)

Rohuküla sadam on kantud Sadamaregistrisse koodiga EE RHK. Sadamas osutatakse

sadamateenuseid sõltumata veesõiduki suurusest. Sadamaregistri andmetel on sadamas 8

statsionaarset kaid (vt joonis 3).

Joonis 3. Rohuküla sadama plaan23.

2.1.2. Varasemad keskkonnaload

Aktsiaseltsile Saarte Liinid on antud järgnevad vee eriakustuse keskkonnaload24:

• L.VT.EE-56789 (kehtivus 15.06.2006 - 19.06.2011 ) vee erikasutuseks Rohuküla

sadama rekonstrueerimisel: süvendustöödeks mahus kuni 130 000 m³, süvenduspinnase

kaadamiseks VormsiNW kaadamisalale, tahkete ainete paigutamiseks. Tegevuse

mõjusid on hinnatud BCEOM (Prantsusmaa)/ Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ (Eesti)

poolt 2005. aastal koostatud keskkonnamõjude hindamise aruandes „Kuivastu, Virtsu,

Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise

aruanne“.

• L.VV/321625 (kehtivus 01.05.2012 - 01.05.2017 ) Rohuküla sadama kai nr 1 ja

lõunamuuli rekonstrueerimisel tahkete ainete paigutamiseks mahus kuni 210 000 m³

ning kai aluse ja akvatooriumi süvendamiseks mahus kuni 42 000 m³, süvenduspinnase

kaadamiseks VormsiS kaadamisaale. Loa andmisel tugineti varasemale KMH aruandele

ning kaadamise osas antud eksperthinnangule.

• L.VV/329787 (kehtivus 09.10.2017 - 31.12.2017) Rohuküla paadisadama

süvendamiseks mahus kuni 500 m³. Kivine pinnas paigutatakse kanali serva lähedale,

pehme pinnas pumbatakse sadama kinnistule.

23 Rohuküla sadama plaan. Kättesaadav: https://saarteliinid.ee/rohukula/ (25.04.2025). 24 Kuni 2019 vee erikasutusload.

10 (30)

• L.VV/326107 (kehtivus 01.07.2015 - 01.07.2018) vee erikasutuseks Rohuküla sadama

olemasoleva kai nr 7 kaldarambi rekonstrueerimisel: süvendamine ja kaadamine

VormsiS kaadamisaale mahus 820 m³, vanade betoonplaatide eemaldamine mahus 672

m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus 261 m³. Töid loa kehtivuse perioodil ellu ei

viidud, tegevuseks taotleti uus luba.

• L.VV/332529 (kehtivus 01.09.2019 - 01.09.2024) vee erikasutuseks Rohuküla sadama

olemasoleva kai nr 7 kaldarambi rekonstrueerimisel: süvendamine ja kaadamine

VormsiS kaadamisaale mahus 600 m³, vanade betoonplaatide eemaldamine mahus 672

m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus 261 m³. Kavandatud tööd olid seotud

konkreetsete rekonstrueerimistöödega.

• RE.VT/515971 (kehtivus 26.05.2022 - 30.06.2022) tahkete ainete paigutamiseks mahus

47,52 m³ ujuvkai paigaldamiseks põhjabasseini.

• KL-522568 (kehtivus 22.08.2024 - 30.09.2024) tahkete ainete paigutamiseks mahus

190 m³ kai nr 8 avariiremondil.

Seega sadam ei oma kehtivat luba sadama hooldustöödeks. Siiski on tööd taotluse kohaselt

vajalikud ohutu navigatsiooni tagamiseks.

2.2.3. Tegevuse õiguslik alus

Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (veeseadus (VeeS) § 23).

Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir

(asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka

maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral,

mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

Rohuküla sadam asub kinnistutel katastritunnustega 67401:001:0739 ja 67401:001:0738.

Kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt aktsiaseltisle Saarte Liinid. Sadama

akvatoorium on määratud 05.04.2019 Vabariigi Valitsuse otsusega nr 87. Seega on taotlejal

õiguslik alus soovitud tööde elluviimiseks. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste

ehitamiseks. Seega ei ole lubatud täitealale rajatiste (sh rannakindlustuse) rajamine.

2.2.4. Piirkonna muu maakasutus

Lähimad elamud on ca 300 m kaugusel. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on

Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX sajandi arhitektuuripärandi objekti

(ohvitseride klubi, Rohuküla sadama elektrijaam, Rohuküla sadama veemahuti). Ükski objekt

ei asu põhjabasseimi alal. Rohuküla piirkonnas ei ole registreeritud kultuurimälestisi,

maaehituspärandi ja militaarpärandi objekte, muistiseid ja pärimuspaiku.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Rohuküla sadam paiknev veekogus Rohuküla rand (VEE3318010), Rohukla rand on Topu lahe

VEE3318000 osa. Topu laht kuulub Väinamere rannikuveekogumisse (EE_16). 2023 aasta

seire andmetel25 on Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine (põhjuseks

25 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo

(23.05.2022).

11 (30)

varasemast P-üld, Secchi, Chl_a, FP_biom, ZKI2), keemiline seisund halb (põhjuseks Hg

kalas). Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või

keemilise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Seega,

mereseire koondhinnang Väinamere rannikuveekogumi kogumile 2023 aasta seisuga on halb.

Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: KESE halb (Hg, Cd)).

Lõnabasseini KMH aruande eelnõus tuuakse välja, et 2015. aastal Rohuküla sadama kalastiku

seire käigus õnnestus kaitstavatest liikidest tabada üks hink sadamast põhja pool. Siiski, sadama

akvatoorium on aktiivselt kasutatav harrastuskalameeste poolt ning kevadise piirangu seadmine

on oluline. Sadama akvatooriumis on suurem töönduskalade konsentratsioon kevadeti (ahven,

säinas, haug).

Rohuküla sadam piirneb vahetult merealaga, mis on oluline peatumis-, toitumis- ja

rändepiirkond lindudele (vt ptk 2.3.).

2.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Süvendatav ala ja süvenduspinnase paigutamise ala ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku alal,

kuid piirneb vahetult Natura 2000 võrgustikku26 kuuluvate Väinamere linnuala27 ja Väinamere

loodusalaga28.

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi29 I lisa linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk

(Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium

passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius

collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle

26 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri”. 27 EELIS kood RAH0000133. 28 EELIS kood RAH0000605. 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.

12 (30)

(Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel

(Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-

rähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik

(Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna

hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Väinamere loodusala on moodustatud loodusdirektiivi30 I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide

elupaikade kaitseks. Väinamere loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga

(2320), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), allikad ja allikasood (7160),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080),

rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (9180), lammi-lodumetsad (91E0). II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik

hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal

unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal

(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Teised Natura alad jäävad tööalast rohkem kui 10 km kaugusele maismaale ning mõju nendele

ei ole eeldada.

Väinamere linnualaga ja Väinamere loodusalaga kattub looduskaitseseaduse alusel

siseriiklikult kaitstav Väinamere hoiuala31. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja

30 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 31 EELIS kood KLO2000339, Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Lääne maakonnas“.

13 (30)

mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide

(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja

liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga

liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade

niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),

allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070),

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja linnudirektiivi I

lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid,

mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook

(Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes

(Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),

suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part

(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser

albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis),

hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-

vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus

stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala

clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi

(Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

(Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus),

aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur

(Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius

excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus

minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp

(Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix),

kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus

pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

14 (30)

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi32.

Rohuküla sadama piirkonnas kattuvad Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid Väinamere linnuala

ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidega ning mõju nendele on kirjeldatud ptk 3.6. „Mõju

Natura 2000 võrgustiku alale“.

Süvendataval alal ega süvenduspinnase paigutamise ala ei ole registreeritud kaitsealuste liikide

elupaiku.

Lähimad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad jäävad kaadamisalast ca 580 m kaugusele põhja

poole ja 550 m kaugusele lõuna-kagu suunas, kus on II kaitsekategooria liikide kärbesõie

(Orphys insectifera), emaputke (Angelica palustris) ja III kaitsekategooria taimeliikide balti

sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kahkjaspunase sõrmkäpa

(Dactylorhiza incarnata), hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja niidu-asparherne

(Tetragonolobus maritimus) elupaigad.

LKS § 55 lg 7 kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

hävitamine, on keelatud. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud on III kaitsekategooria taimede

hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Kuna kõik nimetatud kaitsealused taimeliigid kasvavad Väinamere loodusalal ja selle kaitse-

eesmärgiks seatud elupaigatüübil rannaniidud (1630*), siis on nende liikide soodne seisund

tagatud läbi elupaiga soodsa seisundi. Tegevuse võimalikku mõju kaitstavatele

elupaigatüüpidele on kirjeldatud ptk 3.6. „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“.

Lähimaks EELIS-es registreeritud kaitsealuse linnuliigi elupaigaks on II kaitsekategooria liigi

väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) rändepeatuspaik, mis jääb süvendatavast alast vaid

10 m kaugusele ja kaadamisalast u 240 m kaugusele, teisele poole Põhjamuuli. Punaselg-õgija

(Lanius collurio), vööt-põõsalinnu (Curruca nisoria) ja liivatülli (Charadrius hiaticula)

teadaolevad elupaigad jäävad süvendatavast alast u 800 m kagu poole. Kõikide nimetatud

linnuliikide kaitse on seatud Väinamere linnuala eesmärgiks ning mõju neile on kirjeldatud ptk

3.6. „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“.

Süvendatava ala lähedusse jääb ka II kaitsekategooriasse kuuluva viigerhülge (Phoca hispida)

elupaik. Viigerhülge kaitse on seatud Väinamere loodusala eesmärgiks ning mõju talle on

kirjeldatud punktis ptk 3.6. „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“.

LKS-st tulenevalt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal33. Samuti on keelatud

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal34.

32 LKS § 32 lg 2 33 LKS § 55 lg 6 34 LKS § 55 lg 61

15 (30)

Lõunabasseini KMH aruande eelnõu kohaselt on Rohuküla sadama piirkonnas väljaspool

Väinamere loodusala piiri modelleeritud mereline elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased

ja liivased laugmadalikud (1140) ning kaardistatud ranniku elupaigatüüp rannaniidud (1630*).

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel esineb sadama veeala

maismaapoolses servas – väljaspool Väinamere loodusala piiri – mitmes paigas elupaigatüüp

mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140). Elupaigatüübi esinemine on

võimalik sadama akvatooriumi, täpsemalt põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist

loodusliku rannikuga.

EELIS-e andmetel on põhjamuuli maismaapoolse otsa läheduses, väljaspool Väinamere

loodusala piiri, kaardistatud Natura elupaigatüüp rannaniidud (1630*). Elupaigatüüp pindalaga

ca 5,6 ha hõlmab Kemo maaüksuse (67401:002:0881) merepoolse osa, mis jääb sadama

akvatooriumi põhjabasseini ja maaüksust läbiva tee vahele.

2.4.Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja

soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida.

Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud

keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Olemasoleva sadama hooldussüvendamine tagab

ohutama navigeerimise.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamistöödel hävib vahetult süvendusala põhjaelustik. Lisaks, paisatakse veesambasse

settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi.

Eesti Merestrateegia35 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis

tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri.

Käesolevalt on süvendamisega vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0,16 km². Kuna sadamas

on süvendustöid teostatud regulaarselt pika aja jooksul, siis ei kahjusta tegevuse samas mahus

jätkumine merepõhjaelustikku ja elupaikasid.

Süvenduspinnase paigutamisel põhjabasseini kagunurka ei ulatu tegevuse mõju põhjabasseinis

esineda võivatele elupaigatüüpile mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud

(1140), kuna taotluse kohaselt setete laiali- ja merre tagasivalgumise vähendamiseks ning

35 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (25.042025).

16 (30)

nõrutamiseks rajatakse kohalikust väljakaevatavast kujupüsivast pinnasest ajutised

settebasseinisid ümbritsevad madalad vallid/nõlvad. Nimetatud töökorraldus fikseeritakse ka

keskkonnaloas.

Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja

troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste

ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule

esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt

vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele

võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline

koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele36.

Kuna tegemist on kasutuses oleva sadamaga, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud

põhjataimed ja –loomad on kohanemisvõimelised ning mõnevõrra suurema ajutise heljumi

sisalduseaga kohanenud, kuna ka paatide mootorite sõukruvid tekitavad vee liikumist ja seeläbi

setete paiskumist veemassi sadama piirkonnas. Siiski, modelleerimise tulemuste kohaselt võib

teatud tuulte korral heljum väljuda ka põhjabasseini piirkonnast (vt ptk 1.1.5). Vastavalt

taotluses toodule tuleb setete laiali- ja merre tagasivalgumise takistamiseks ning

nõrutamiseks tuleb rajada kohalikust väljakaevatavast kujupüsivamast pinnasest ajutisi

settebasseinisid ümbritsevad madalad vallid ja nõlvad. Võimalusel kasutatakse vallide

moodustamist geokonteineritest, mis pumbatakse täis merepõhja pinnast. Lubatud on

kasutada ka muid lahendusi setete laialikandumise vältimiseks. Heljumi leviku mõju

vähendamiseks ei ole lubatuid töid teha tugeva tuulega. Vee erikasutustööd tuleb peatada,

kui heljumi visuaalse seire käigus tuvastatakse oluline heljumi kandumine madalas

rannikumeres kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. Sel viisil on tegevuse mõju lokaalne.

Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või

killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on

väike.

3.1.2. Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega37. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool

kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene.

Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest

piirangut. Sellest tulenevalt ei ole vee erikasutustöid lubatud teostada kalade kudeperioodil

01.04 kuni 31.05. Võimalusel tuleb tööd teha suvisel perioodil.

3.1.3. Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

36 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 37 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

17 (30)

15 mg/l38. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel

(sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga

kaugele.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt39. Eriti ohtlik

on pesapoegadele pidev müra40. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute

tsoon suurusjärku sadakond meetrit41. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m

laiust puhverala42.

Lähtuvalt LKS § 55 tuleks vee erikasutustööd teostada väljaspool lindude pesitusaega. Taotluse

kohaselt akvatooriumis teostatavate hooldussüvendus tööde tegemist välditakse lindude

pesitsusajal ja kalade kudemise ajal, alates 15. aprillist kuni 30 juunini. Siiski, arvestades

piirkonna linnustikku on vajalik rakendada muulidest seespool toimuval vee erikasutusel

ajalist piirangut 01.04.-30.06. (vt joonis 4). Väljaspool muule teostatvatel süvendustöödel

võib heljum levida põhjasuunas Natura 2000 alale. Tegevuse mõju on käsitletud ptk 3.6.

Joonis 4. Tööde ajalised piirangud.

38 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(25.04.2025). 39 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 40 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 41 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 42 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria.

18 (30)

3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas43 (VMK) on markeerinud probleemina Hg kalas ning

Cd settes.

Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28

„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,

ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus

akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete

analüüs)44 kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb

looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus

ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus,

tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid

kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine

põhjustatud Läänemere üldisest seisundist.

Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on kaadmium (Cd) prioriteetne ohtlik aine. Tööstuses

kasutatakse kaadmiumi peamiselt patareides, pigmendina ja metallipindade kattekihtide

tootmiseks. Toodetakse ka kõrvalsaadusena värviliste metallide kaevandamisel, sulatamisel ja

rafineerimisel, fosforväetiste tootmisel ja fossiilsete kütuse põletamisel. Suur osa toodetakse

jäätmete (peamiselt patareide) ümbertöötlemise käigus. Looduslikul teel vabaneb kulutamise,

erosiooni ja abrasiooni ning metsatulekahjude ja vulkaanipursete tagajärjel. Eestis kaadmiumi

ega selle ühendeid ei toodeta, kuid esineb looduslikult põlevkivis. Jääkreostusena on Kroodi

ojas, Erra jões ja fenoolisoos. Peamised allikad: põlevkivitööstuse jäätmed, mineraalne

fosforväetis, soojus- ja elektrijaamad (sh põlevkivist), kodumajapidamiste ahjud ja katlad,

reoveesettega pinnasesse, tööstuslikud ahjud, põlevkivi kaevandamine ja põlevkiviõli tootmine,

tubaka põletamine ja ilutulestik, olmejäätmete lahtine põletamine ja autopesulad. Seega

kavandatav tegevus Cd piirnormide ületamist ei põhjusta.

Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel aga ka avariide korral. Ptk

1.5. kohaselt süvendatav pinnas reostunud ei ole. Arvestades süvendamise mahtu ja

reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette.

Arvetades süvendamise mahtu, ei paisata setetest vette ka märkimisväärselt toitaineid, mis

võiks põhjustada täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, et mõjutada veekogumi

seisundit45. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite

minimeerimiseks (VeeS § 119 p 6) on võimalik rakendada vastavaid töökorralduslikke nõudeid:

süvenduspinnase paigaldamisel rakendada meetmeid heljumi leviku ja pinnase

laialivalgumise piiramiseks, ei tohi töid teha tugeva tuulega, teha tööd võimalikult

lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel madala veega ajal, tööd peab katkestama

valingvihmade korral, tuleb kasutada töökorras tehnikat ja vältida avariide teket (vt ptk

3.8.).

43 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (25.04.2025). 44 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn. 45 Corson OÜ, 2024. Pärnu sadama hooldussüvenduste keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1615.

Kättesaadav: https://kotkas-ame.envir.ee/registry_kmh/view?kmh_id=354&represented_id=. (05.05.2025).

19 (30)

Nimeatud töökorralduse rakendamisel on vettepaisatava heljumi ja setetes olevate saasteainete

(toitained jm ained) mõju lokaalne, st põhjabasseini piires, ning ajutine. Töökorralduslikke

meetmeid rakendades on tõenäoline olulise mõju puudumine. Tekkiv häiring jääb loodusliku

varieeruvuse piiridesse. Arvestades tööd iseloomu ongi töid tehniliselt mõistlik ajastada

madalveeperioodile, vältida hoovihmasid ja tugevat tuult.

3.1.5. Mõju rannale

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

EELIS-e andmetel on põhjabasseini idakaldal Natura elupaigatüüp rannaniidud (1630*).

Elupaigatüüp pindalaga ca 5,6 ha hõlmab Kemo maaüksuse (67401:002:0881) merepoolse osa.

Rannaniit ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud moodustavad sadama

põhjabasseini kirdeosas loodusliku koostoimiva terviku, mis suurendab nende väärtust elustiku

mitmekesisuse säilitajana sadama tehislikus keskkonnas. Põhjabasseini süvendamisel ja

pinnase paigutamisel põhjabasseini kagunurka tööde mõju kummalegi elupaigale ei ulatu,

arvestades taotluses välja toodud töökorraldust (kaadamisel põhjabasseini kagunurka

takistatakse pinnase laialivalgumist). Samuti ei ole tööde korraldamisel vajalik tehnikaga läbida

rannaniidu elupaika. Seega kavandatav tegevus neid kooslusi ei mõjuta.

Süvenduspinnase paigutamisel madalale merealale muutub rannajoon, kuid täitealal ei

kavandata rajatisi, seega tekivad seal looduslikud maismaakooslused. Täiteala tekib juba

olemasolevate rajatiste vahele, seega ei suurenda ala loomine elupaikade killustatust. Piisava

kõrguseni täidetud alal tuleb järk-järgult korrastada. Kuni piisava kandvuse tekkimiseni

peab täidetud ala piirama hoiatuslindiga ja/või paigaldama infoviidad. Täiteala

ammendumisel tuleb pinnase erosiooni vältimiseks ala planeerimisel anda sujuv kalle

mere poole, ala tuleb haljastada. Kui geokonteinerid jäetakse nõlva erosiooni vältimiseks

paigale, tuleb nad katta vähemalt 0,5 m paksuse liivast või pinnasest kaitsekihiga, et

taimestikul oleks võimalik seal kasvada.

3.1.6. Mõju hüdroloogilisele režiimile

Kavandatakse olemasoleva sadama hooldussüvendamist. Ei kavandata uute rajatiste rajamist.

Seega ei ole ka tegevuse jätkamisel näha ette oluli muutusi rannaprotsessid. Täiteala luuakse

olemasoleva sadababasseini sees.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Süvendamise mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik,

kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra

kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m

fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti46. Lõunabasseini KMH aruande eelnõu kohaselt

on mõjuala väiksem. Võimalikku mõju saab vähendada tööde ajastamise ja meteoroloogiliste

tingimuste järgimisega. Arvestades tööala (olemasolev sadam) ja tööde mahtu, ei oma

46Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (25.04.2025).

20 (30)

kavandatavad vee erikasutustööd olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, piirkonna elustikule,

elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse lisaks keskkonnaloas määratud tingimusi (ptk

3.8.). Mõju on lokaalne – olemasoleva sadama põhjabasseini ala.

Elamud asuvad töödepiirkonnast eemal. Põhjabasseini regulaarne hooldussüvendamine

võimaldab regulaardliinde korraldamist ja sadama kasutamist väikelaevadega. Seega on

tegevuse mõju inimestele positiivne - tagatakse paljudele ohutu navigatsioon.

3.3.Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele47.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse ptk 3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine, st

ilmnevad vaid tööde tegemise ajal. Seega tööde tegija on kohustatud kasutama

keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid

mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud

nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194

lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused

jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on

lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika

raamdirektiivi mõttes.

3.4.Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s).

Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt ptk 3.8.) taastub olemasolev olukord tööde

järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Põhjaliku seire teostamine ei ole vajalik,

asjakohane on jälgida visuaalselt heljumi levikut ning võimalikku naftareostuse tekete

süvendustööde ajal. Vajadusel tuleb võtta vastavad proovid (loa tabel V8):

Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel (pinnavee

läbipaistvuse olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude,

ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee

proovid reostusilmingute piirkonnast ja võrdlusalalt hõljuvainete ning naftasaaduste

määramiseks. Proovide võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus.

47 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (25.04.2025).

21 (30)

3.5.Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tööde ala piirneb vahetult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Väinamere linnualaga, mille

kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitse.

Väinamere linnuala tervikuna on paljude veelindude jaoks oluline rändepeatuspaik. Väinameri

on oluliseks kevadiseks rändepeatuspaigaks näiteks aulile, mustvaerale, tuttvardile,

merivardile, valgepõsk-laglele, väikeluigele ja soopardile. Sügiskogumid on teadaolevalt

väiksemad kui kevadkogumid, kuid see pole alati reegliks (nt hallhani moodustab

suurkogumeid just sügisrände ajal). Rahvusvaheliselt tähtsaid rändekogumeid moodustavad

sügisel ka luiged – väikeluik ja kühmnokk-luik. Kuna Väinamere puhul on tegemist

madalaveelise sisemerega, mis on normaalsetel talvedel jääkatte all, siis ei ole see talvituvatele

veelindudele kuigi atraktiivne.

Veelindude kevadränne algab märtsi keskpaigas ja kestab mai lõpuni. Sügisel on esimesed

rändajad kurvitsalised, kelle aktiivne ränne algab augusti keskel. Ujupartide sügisränne algab

augusti lõpus ja kulmineerub septembris. Septembri lõpp ja oktoobri algus on tavapäraselt

lindude rände tippaeg sookurgedele, hanedele ja lagledele.

Arvestades eelnevat, võivad merel ja rannas kavandatavad tööd, millega kaasneb müra teke,

häirida piirkonnas peatuvaid rändlinde. Mõju on tõenäolisem kevadrändel viibijatele. Kuna

sügisrändel kasutab seda piirkonda vähem linde kui kevadel, ei mõjuta tegevus eeldatavalt

olulisel määral sügisrändel viibivaid linde. Arvestades, et taotletud süvendustööd toimuvad

olemasolevas töötavas sadamas ning tööde käigus ei toimu suuremat setete transporti väljaspool

sadama akvatooriumit, ei ole tegevusega kaasnev rändlindude häirimine tõenäoliselt väga suur.

Süvendustööde käigus vette sattunud heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi

otseselt ja kaudselt. Otsese mõjuna võib käsitleda vee hägustumist ja heljumi settimist

merepõhja elustiku kooslustele. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab

sukelduvatel lindudel toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma

pesitsusaladest väga kaugele. Oluline on teostada töid võimalusel madalveeperioodil ja

tuulevaikse ilma, et vältida heljumi levikut merele, millel on oluliselt suurem mõju

rändlindudele kui lühiajaliselt häiringul. Nimeatud meetmed on välja toodud ptk 3.1. ja 3.8.

Vahetult tööde teostamise ala kõrval, teisel pool põhjamuuli, on registreeritud Väinamere

linnuala eesmärgiks seatud väikeluige rändepeatuspaik, kus 2021. a vaatluse käigus loendati 50

väikeluike.

Väikeluik on Eestis läbirändaja. Kuna Eesti asub Ida-Atlandi rändeteel, siis koguneb kevadel

ja sügisel siinsetesse madalatesse merelahtedesse, suurematele järvedele, jõeluhtadele ning

liigniisketele kõlvikutele märkimisväärne hulk tundrates pesitsevast väikeluige asurkonnast.

Kevadel Eestis talletatud varurasvad määravad suures osas ära väikeluige populatsiooni

22 (30)

seisundi ja pesitsusedukuse48. Väikeluige kevadränne algab aprilli algul ning lõpeb mai teisel

poolel. Kevadel koonduvad väikeluiged rohkem Lääne-Eesti rannikule ning kõlvikutele.

Vähem kohtab neid Kesk- ja Ida-Eestis. Sügisrände ajal jõuab väikeluik Eestisse oktoobri algul

ning lahkub siit novembri keskpaigas. Vastandina kevadele mängib Peipsi järv sügisel olulist

rolli väikeluige rändepeatuskohana.

Kevadrändel on lindudele oluliseks ohuks häirimine. Väikeluige pesitsusedukus sõltub väga

oluliselt Eestis kogutud rasvavarudest. Rasvavarude kogumiseks on luikedel suhteliselt lühike

periood ning luikedel, kes ei suuda pesitsemisajaks piisavat konditsiooni saavutada,

ebaõnnestub suure tõenäosusega ka pesitsemine. Seega on rändeaegse häirimise vältimine

väikeluige puhul äärmiselt oluline49. Häirimise mõju leevendamiseks on oluline lindude

looduslike toitumisalade seisundi parendamine ja pindala laiendamine, mille tulemusel

suureneb alade hulk, kus linnud saavad peatuda ning juhul, kui häirimise tulemusena linnud

lendu peletatakse, on neil võimalik toitumist jätkata lähiümbruses. Väikeluige kaitse

tegevuskava näeb liigi soodsa seisundi tagamiseks ühe meetmena ette nendes väikeluige

regulaarsetes rändepeatuskohtades, kus lindude arv ületab 200 isendi piiri, häirimise vältimise

kevadperioodil (aprill-mai)50.

Arvestades, et Rohuküla sadamaga piirnev mereala ei ole väikeluige jaoks väga oluline

peatuspaik, puudub vajadus seada täiendavaid ajalisi piiranguid tulenevalt selle liigi

kaitsevajadustest.

Tööde teostamise alast u 800 m kaugusele jäävad linnuala eesmärgiks seatud liivatülli, vööt-

põõsalinnu ja punaselg-õgija elupaigad.

Väinamere hoiuala maismaaosa kaitsekorralduskavas51 on pesitsusaegset häirimist peetud

olulise ohuga teguriks punajalg-tildri ja liivatülli puhul. Mõjud linnustikule võivad toimuda

müra häiringute kaudu. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon

suurusjärku sadakond meetrit, eeldatavalt olulist häiringut põhjustavate häiringute puhul on

soovitatud rakendada ka suuremat (500 m laiust) puhverala. Arvestades nimetatud linnuliikide

pesitsusala paiknemist, ei ole eeldada olulise mõju kaasnemist kavandatavate süvendustöödega.

Taotluse kohaselt välditakse süvendus- ja kaadamistöid 15.04-30.06. Heltermaa sadama

detailplaneeringule koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne52 ja selle lisa

Heltermaa sadama linnustiku eksperthinnang,hindasid muuhulgas Väinamere linnualale jääva

Heltermaa sadama süvendamisega ja süvendamisel eemaldatava pinnase kaadamisega seotud

mõjusid Väinamere linnualale. Nimetatud ekspertarvamuses jõuti järeldusele, et juhul kui

48 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/733/download (edaspidi

Väkeluige kaitse tegevuskava) (06.05.2025). 49 Väikeluige kaitse tegevuskava lk 22. 50 Väikeluige kaitse tegevuskava lk 27. 51 Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning

Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava. Kinnitatud Keskkonnaameti

peadirektori 18.09.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/13. Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-

1534626466 (06.05.2025). 52 Lemma OÜ töö „Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“,

15.10.2024. Kättesaadav: https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-eksiiside-avalikustamine/-

/asset_publisher/QJIWcvqskW8I/content/heltermaa-sadama-detailplaneeringu-eskiisi-avalik-valjapanek

(06.05.2025).

23 (30)

süvendus- ja kaadamistöid välditakse 1.04-1.08, siis oluline mõju linnualale puudub ning

vältimaks ja vähendamaks olulist ebasoodsat mõju linnustikule, sh Väinamere linnuala kaitse

eesmärgiks olevatele liikidele, tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

• Süvendus- ja kaadamistöid tuleks vältida 1. aprillist 1. augustini. kuna sellel

ajavahemikul kasutavad ala intensiivselt rändel peatuvad ning laidudel pesitsevad

veelinnud.

• Süvendamine ja kaadamine tuleks planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimeerida

mõjusid põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala

kasutavatele veelindudele.

• Kindlasti tuleks arvestada ilmastikutingimustega, mil heljumi kandumine ümbritsevale

alale oleks võimalikult väike.

• Ehitustöödel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja

likvideerimiseks või ennetamiseks.

Kõik Heltermaa sadama detailplaneeringu KSH raames koostatud eksperthinnangus

nimetatud meetmed on asjakohased ka Rohuküla sadama süvendus- ja kaadamistöödel

ning on juba markeeritud ptk 3.1. ja 3.8. Siiski, Väinamere hoiuala mereosa

kaitsekorralduskava53 näeb vajaliku meetmena ette veeteede süvendamise jm heljumit

tekitavate ehitustööde keelamise Väinameres lindude pesitsusperioodil. Seega, ajaline

piirang 1.04.-31.07. kehtiks tegevustele, mis toimuvad väljaspool sadama muule (vt joonis

4).

Tööde ala piirneb Väinamere loodusalaga, mille kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I ja II

lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide kaitse.

Süvendatava alaga piirneval merealal on mereelupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)

võimalik esinemisala. Lähedusse jäävad ka elupaigatüüpide liivased ja mudased pagurannad

(1140) ning karid (1170) võimalikud esinemisalad. Konkreetseid mereelupaigatüüpide

inventuure alal teostatud ei ole, kuid teostatud on mereelupaigatüüpide modelleerimine, mis

annab nende esinemise tõenäosuse mingis rannikumere piirkonnas.

Elupaigatüüp veealused liivamadalad hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud

madalaid pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles

tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise levikupiirini. Sellest

elupaigast on oluliselt sõltuvad paljud taimed, selgrootud, kalad ja veelinnud (aulid, vaerad,

merivardid, sõtkad, kaurid jt). Elupaiga väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid –

tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus. Inimtegevusest tingitud ohud

elupaigale on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine merepõhjast, sadamate, laevateede

ja tuuleparkide rajamine ning nendega kaasnevad häiringud. Väinamere hoiualal on

liivamadalad levinud suhteliselt ühtlaselt, selge domineerimine on Kassari lahe osas.

Liivamadalate kogupindala on hinnanguliselt 656,65 km2. Ehitus-, süvendus- ning

kaadamistöid antud elupaiga Kassari lahe ning Väinamere keskosa piirkonnas ning selle

53 Väinamere HA mereosa KKK lk 40.

24 (30)

lähialadel läbi viia ei või, kuna see rikuks mereala veerežiimi. Mujal vajavad merepõhja

morfoloogia muutmisega seotud tegevused eelnevalt mõjude hindamist54.

Liivased ja mudased pagurannad on merede või laguunide mõõnaga paljanduvad liiva- ja

mudarannad. Kuna Eesti tingimustes loodeid ei esine, siis käsitletakse selle elutüübi all kõiki

liivaseid, saviseid ja mudaseid laugeid mererandu, mis ajuti paguveega paljanduvad. Elupaik

on oluline nii veetaimede, selgrootute, kalade, veelindude kui kurvitsaliste seisukohalt.

Tegemist on lindude jaoks olulise peatus- ning toitumiskohaga. Pagurandasid ohustab

kinnikasvamine, kuivendamine, ehitustegevus ja rannajoone muutmine. Vajadust pagurandade

aktiivse kaitse järele on hinnatud väikeseks55.

Karid on merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused rahnuderikkad või

aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle vee pinna.

Põhjataimestiku moodustavad peamiselt erinevad pruun- ja punavetikate kooslused. Karid on

olulised veelindude toitumisalad. Kalastik on liigirikas. Väinamere hoiuala mereosa

kaitsekorralduskavas on vajadust karide aktiivse kaitse järgi peetud väikeseks. Merekeskkonna

üldise eutrofeerumise vastu lokaalselt võidelda ei ole võimalik.

Rohuküla sadama akvatooriumi ja sellega vahetult piirneva ala puhul ei ole tegemist

inimtegevusest mõjutamata alaga. Tegemist on aktiivses kasutuses oleva alaga, kus on ka

varasemalt süvendustöid teostatud. Seda arvestades ei avalda tegevus tõenäoliselt olulist mõju

Väinamere loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevate mereelupaigatüüpide pindalale,

kvaliteedile või elustikule.

Tööde teostamise alast ca 350 m kaugusele põhja poole ja 550 m kaugusele kagu poole jääb

elupaigatüüp rannaniidud (1630*).

Rannaniidu puhul on tegemist poolloodusliku koosluse ehk pärandniiduga, mida on kestvalt

niidetud või karjatatud. Pärandniidud on loodusliku rohttaimkattega alad, kus inimtegevus

piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Nende ilme ja väärtused on

kujunenud ning säilinud tänu pikka aega püsinud kestlikule, loodust arvestavale

majandamisele. Poollooduslikud kooslused on olulised kaitsealuste taimeliikide kasvukohana

ning ka linnuliikide elupaigana.

Vee erikasutustöid ei teostata kaitstavatel elupaigatüüpidel ning juhul kui tööde käigus tekkiv

heljum ei kandu rannaniitudele, ei avalda kavandatud tegevus mõju poollooduslikele

kooslustele ega seal kasvavatele taimeliikidele ja pesitsevatele linnuliikidele.

Taotletavad süvendustööd olemasolevas sadamaakvatooriumis mõjutavad vee-elustikku

eelkõige heljumi leviku kaudu, kuid see mõju on lühiajaline, ilmnedes üksnes tööde teostamise

perioodil. Vältimaks tööde käigus hõljumi ja setete kandumist süvendusalast kaugemale,

looduslikus seisundis olevatele elupaigatüüpidele, tuleb tööd katkestada tugevate tuulte korral.

Taotluse kohaselt rajatakse setete laiali- ja merre tagasivalgumise takistamiseks ning

nõrutamiseks kohalikust väljakaevatavast kujupüsivamast pinnasest ajutisi settebasseinisid

54 Väinamere HA mereosa KKK lk 26-27. Kättesaadav:

https://lifempa.balticseaportal.net/media/upload/File/Vainamere_KKK_07.07.09.pdf (06.05.2025). 55 TÜ Eesti Mereinstituut, Tiia Möller „Väinamere mere-elupaigad ja põhjaelustik“, 2008.

25 (30)

ümbritsevad madalad vallid ja nõlvad ning võimalusel kaalutakse vallide moodustamist

geokonteineritest, mis pumbatakse täis merepõhja pinnast.

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud viigerhülge elupaik56 jääb tööde mõjualale.

Rohuküla sadamaga piirneval merealal on 2018. a vaatluse käigus loendatud 282

viigerhüljest57.

Paigatruu liigina on viigril välja kujunenud puhke- ja toitumisalad ning nende vahelised

rändeteed, inimpelgliku liigina on samas viiger tundlik mõjudele kõigis elupaiga osades.

Peamised puhkealad on kaitsealade või püsielupaikadena kaitse alla võetud. Viigerhülged

asustavad jäävabal perioodil kogu Väinamerd, kuid puhkealadena võib käsitleda Kadakalaidu

ja Uuemererahu, Hiiumaa laidude maastikukaitseala ning Matsalu rahvusparki.

Viigerhüljeste peamiseks ohuteguriks on sigimiseks kriitiliselt vajaliku elupaiga kvaliteedi

langus. Selle tõttu väheneb sigimise üldine edukus ning suureneb ohtlikult kisklus. Viiger on

äärmiselt tundlik ka keskkonna keemilise reostuse suhtes, sellepärast on muu hulgas vältimatu

ka viigrite kaitseks rangete keskkonnahoiu meetmete rakendamine ning keemilise- ja

naftareostuse vältimine. Otseselt mõjutab Väinamere elupaikade kvaliteeti ka

põllumajandusreostus58.

Kaevandamise, süvendamise ja kaadamise protsessi otsest mõju viigerhüljestele võib tinglikult

jagada järgmiselt:

1. otsene häiriv mõju süvendamis ja kaadamispaikade lähedal;

2. kaudne mõju avaldub läbi töödega kaasneva heljumi sattumise veesambasse, kus see

mõjutab kalastikku kui hüljeste toidubaasi ning mõju piirkonda jäävat merekeskkonda

tervikuna.

Viigerhülge kaitse tegevuskavas on süvendamist ja kaadamist peetud viigerhüljestele väikese

tähtsusega ohuteguriks, kuid on toodud, et kõige tundlikumaks perioodiks rändeteedel on aprill

– mai. Sügisene rändeperiood (oktoober – november) ei ole niivõrd tundlik. Süvendamise kõige

soodsamaks perioodiks on kesksuvi (juuni – juuli).

Viigerhülge kaitse tegevuskavas59 toodud jooniste järgi, mis käsitlevad GPS-dega varustatud

viigerhüljeste liikumist ning elupaigakasutust suvisel ja sügis-talvisel perioodil (vt joonis 5), ei

jää Rohuküla sadama akvatoorium viigerhülge peamistele liikumis- ja rändeteedele ning

seetõttu puudub vajadus seada ajalisi piiranguid kavandatavatele töödele lähtuvalt

viigerhülgest.

56 EELIS kood KLO9132159 57 EELIS andmed seisuga 09.12.2024 58 Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava; Kättesaadav: https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-

files/Viigerh%C3%BCljes%202015.pdf (06.05.2025). 59 Viigerhülge kaitse tegevuskava lk 8-9.

26 (30)

Joonis 5. Viigrite elupaigakasutus.

Lõunabasseini KMH aruande eelnõus käsitleti Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste

rekonstrueerimisega kaasnevaid mõjusid, kuid lisaks ka mõjusid, mis kaasnevad sadama

akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3 ja hooldussüvendustöödega, mille

eeldatavaks mahuks on iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3. Seejuures alternatiivsete

kaadamisaladena käsitleti põhjabasseini kirdenurka (vt joonis 6), sadama põhjabasseini

kagunurka ja Heltermaa sadama kinnistute DP KSH käigus hinnatud Heinlaiu kaadamisala.

27 (30)

Joonis 6. Lõunabasseini KMH aruande eelnõu joonis 2. „Süvenduspinnase paigutamise

võimalikud asukohad Rohuküla sadama piirkonnas“

Arvestades, et Lõunabasseini KMH aruande koostamisel on hinnatud ka sadama akvatooriumi

hooldussüvendustöödega kaasnevaid mõjusid, on asjakohane käsitleda ka selle KMH aruande

eelnõu järeldusi. Nimetatud KMH-s mahus viidi läbi Natura asjakohane hindamine Väinamere

loodus- ja linnualale. Asjakohase hindamise kokkuvõttena selgus, et arvestades Väinamere

loodus- ja linnuala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste

puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju

loodus- ega linnuala terviklikkusele.

Mõju väljaspool Natura ala asuvatele elupaigatüüpidele

Lõunabasseini KMH koostamisel hinnati mõju ka väljaspool Natura ala asuvatele

elupaigatüüpidele (Lõunabasseini KMH aruande eelnõu ptk 6.5.).

Lõunabasseini KMH aruande eelnõus on süvendatava pinnase võimalike kaadamisaladena

kaalutud ka kahte piirkonda sadama akvatooriumi Põhjabasseinis – kirdeosas ja kaguosas.

KMH käigus läbi viidud alternatiivsete võimaluste võrdlusel (Lõunabasseini KMH aruande ptk

10.) selgus, et kaadamine põhjabasseini kirdenurka avaldaks negatiivset mõju Väinamere

loodusalale ja -hoiualale ning taimestikule ja loomastikule, kuid oleks kliimamuutuste vältimise

seisukohalt eelistatud. Lõunabasseini KMH aruandes tuuakse välja, et KeHJS § 29 lg 3 kohaselt

võib Natura 2000 aladele ebasoodsat tegevust läbi viia ainult siis, kui see on alternatiivsete

lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel

põhjustel, kuid käesoleval juhul on süvenduspinnasest vabanemiseks olemas alternatiivsed

lahendused ning seetõttu ei võimalda KeHJS sätted anda otsustajal tegevusluba(sid)

süvenduspinnase kaadamiseks sadama põhjabasseini kirdenurka ega selle ladustamiseks Kemo

28 (30)

kinnistule. Sellest tulenevalt peab Lõunabasseini KMH võimalikuks kaadamist üksnes

Põhjabasseini kaguossa või Heinlaiu kaadamisalale.

Taotluse kohaselt kavandatakse süvenduspinnase paigutamist põhjabasseini kaguosas.

Kaadamisel sellesse asukohta puuduvad negatiivsed mõjud Natura elupaigatüüpidele, kui on

välditud setete kandumine elupaigatüüpidele. Vatsav tehnoloogia (kujupüsivad piirdevallid) on

markeeritud taotluses ning fikseeritakse keskkonnaloas töökorraldusliku meetmena.

Kokkuvõte: Arvestades kavandatud tööde asukohta, ei mõjuta see hoiuala, kaitstavate liikide

elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid kuna töödel tuleb rakendada keskkonnaloaga

seatud nõudeid. Lisaks tuleb muulidest väljaspool toimuvatel süvendustöödel rakendada

süvendustöödel ajalist piirangut 1. aprillist 31. juulini. Ajaline piirang seatakse Väinamere

hoiuala mereosa kaitsekorralduskavast lähtuvalt.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Teadaolevalt puuduvad piirkonnas teised vee erikasutusega seotud tegevused. Ei ole teada teisi

tegevusi, millega võib tekkida koosmõju.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS

§ 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse

keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded:

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded (loa tabel V11):

1) Setete laiali- ja merre tagasivalgumise takistamiseks ning nõrutamiseks tuleb rajada

kohalikust väljakaevatavast kujupüsivamast pinnasest ajutisi settebasseinisid ümbritsevad

madalad vallid ja nõlvad. Võimalusel kasutatakse vallide moodustamist geokonteineritest, mis

pumbatakse täis merepõhja pinnast. Lubatud on kasutada ka muid lahendusi setete

laialikandumise vältimiseks.

2) Piisava kõrguseni täidetud alal tuleb järk-järgult korrastada. Kuni piisava kandvuse

tekkimiseni peab täidetud ala piirama hoiatuslindiga ja/või paigaldama infoviidad.

3) Täiteala ammendumisel tuleb pinnase erosiooni vältimiseks ala planeerimisel anda sujuv

kalle mere poole, ala tuleb haljastada.

4) Kui geokonteinerid jäetakse nõlva erosiooni vältimiseks paigale, tuleb nad katta vähemalt

0,5 m paksuse liivast või pinnasest kaitsekihiga, et taimestikul oleks võimalik seal kasvada. Ei

ole lubatud kividega kaetud rannakindlustuse vm rajatise rajamine.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Vee erikasutus ei ole muulidevahelisel alal (vt joonis2) lubatud perioodil 01.04.-30.06.,

muulidevahelisest alast väljapoole ei ole vee erikasutus lubatud perioodil 01.04-31.07.

2) Arvestada tuleb ilmastikutingimustega, et heljumi kandumine ümbritsevale alale oleks

võimalikult väike. Süvendustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10

m/s). Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline

heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

29 (30)

3) Tööd teostada võimalusel suvisel perioodil ja madala veega ajal. Tööd peab katkestama

valingvihmade korral.

4) Vee erikasutus tuleb planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimeerida mõjusid.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaluba taotletakse Rohuküla akvatooriumi hooldussüvendustöödeks 10 aasta jooksul

kogumahus 9900 m³. Eesmärk on viia läbi vajaduspõhiseid hooldussüvendamisi

sadamaregistris deklareeritud sügavuste tagamiseks. Süvenduspinnas paigutatakse madalale

merealale põhjabasseini kaguosas, tegevuse käigus muutub kaldajoon.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded (loa tabel V11):

1) Setete laiali- ja merre tagasivalgumise takistamiseks ning nõrutamiseks tuleb rajada

kohalikust väljakaevatavast kujupüsivamast pinnasest ajutisi settebasseinisid ümbritsevad

madalad vallid ja nõlvad. Võimalusel kasutatakse vallide moodustamist geokonteineritest, mis

pumbatakse täis merepõhja pinnast. Lubatud on kasutada ka muid lahendusi setete

laialikandumise vältimiseks.

30 (30)

2) Piisava kõrguseni täidetud alal tuleb järk-järgult korrastada. Kuni piisava kandvuse

tekkimiseni peab täidetud ala piirama hoiatuslindiga ja/või paigaldama infoviidad.

3) Täiteala ammendumisel tuleb pinnase erosiooni vältimiseks ala planeerimisel anda sujuv

kalle mere poole, ala tuleb haljastada.

4) Kui geokonteinerid jäetakse nõlva erosiooni vältimiseks paigale, tuleb nad katta vähemalt

0,5 m paksuse liivast või pinnasest kaitsekihiga, et taimestikul oleks võimalik seal kasvada. Ei

ole lubatud kividega kaetud rannakindlustuse vm rajatise rajamine.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Vee erikasutus ei ole muulidevahelisel alal (vt joonis2) lubatud perioodil 01.04.-30.06.,

muulidevahelisest alast väljapoole ei ole vee erikasutus lubatud perioodil 01.04-31.07.

2) Arvestada tuleb ilmastikutingimustega, et heljumi kandumine ümbritsevale alale oleks

võimalikult väike. Süvendustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10

m/s). Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti

Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi

kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

3) Tööd teostada võimalusel suvisel perioodil ja madala veega ajal. Tööd peab katkestama

valingvihmade korral.

4) Vee erikasutus tuleb planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimeerida mõjusid.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

23. aprill 2025

Rohuküla sadam. Ladestamisala põhjabasseini kaguserval.

Mõõtkava: 1:2000 X = 6530274, Y = 466994

X = 6529768, Y = 466607

X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet. Kõik õigused kaitstud.

~9000 m²

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-523040

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts Saarte Liinid

Registrikood / Isikukood

10216057

Tegevuskoha andmed

Nimetus Rohuküla sadama põhjapoolne akvatoorium

Aadress Rohuküla sadam 1, Rohuküla, Haapsalu linn, Lääne maakond

Katastritunnus(ed) 67401:001:0738

Territoriaalkood EHAK

7036

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Rohuküla rand (VEE3318010), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

23.05.2025

Lõppemise kuupäev

23.05.2035

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja korrale.

Analüüsinõuded Pinnavee analüüsid teha akrediteeritud laboris.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire

2/7

Seire liik Seiratavad näitajad

Proovi võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Topu laht VEE3318000 reostusilmingute piirkond Pinnaveeseire Nafta (merel)

Vajadusel

Topu laht VEE3318000 tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m - punktis, kus pinnavee läbipaistvus on oluliselt halvenenud

Pinnaveeseire Heljum Vajadusel

Topu laht VEE3318000 võrdlusala Pinnaveeseire Heljum Nafta (merel)

Vajadusel

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel (pinnavee läbipaistvuse olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee proovid reostusilmingute piirkonnast ja võrdlusalalt hõljuvainete ning naftasaaduste määramiseks. Proovide võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6530093, Y: 466359

X: 6529792, Y: 466507

X: 6529811, Y: 466747

X: 6530040, Y: 466952

X: 6530185, Y: 466823

X: 6530156, Y: 466514

X: 6529926, Y: 466322

X: 6529987, Y: 466502

Süvendamise vajaduse põhjendus Regulaarne hooldussüvendamine sadamaregistris deklareeritud sügavuste tagamiseks (sügavus alates suudmest kuni paadisadamani jääb -5,5 m ja -2,0 m vahele). Süvendamine kümne aasta jooksul kogumahus 9900 m³. Vahetult mõjutatud ala pindala on 0,16 km².

Süvendamisviis Pika noolega ujuvekskavaatoriga või ujuvsüvendajaga Watermaster. Ekskavaatorit kasutatakse üle 5 m sügavuste ja raske saviräha ning kivide esinemise korral. Watermasterit kasutatakse kuni 5 m sügavusel, freesitava ja pumbatava pinnase korral.

Süvenduspinnase iseloomustus 25% meremuda, 40% savi, 15% rähk ja kivid, 20% liiv

3/7

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas 25% meremuda, 40% savi, 15% rähk ja kivid, 20% liiv 9 900

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas Proovipunktide PA1, PA2 ja PA3 keskmistatud sisaldused

As 3,5 mg/kg KA

Cd 0,17 mg/kg KA

Cr 17,3 mg/kg KA

Ni 12,7 mg/kg KA

Pb 8,5 mg/kg KA

Zn 42,3 mg/kg KA

Cu 10,7 mg/kg KA

Hg 0,016 mg/kg KA

Tbt <1 μg/kg KA

Naftasaadused (C10....C40) <20 mg/kg KA

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus Tegevusega piirnev mereala

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6530041, Y: 466870

X: 6529998, Y: 466772

X: 6529937, Y: 466777

X: 6529879, Y: 466810

X: 6529898, Y: 466830

X: 6529932, Y: 466826

X: 6529969, Y: 466861

4/7

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnas paigutatakse madalale merealale põhjabasseini kaguosas. Toimub süvendpinnase kasulik paigutamine. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2. tehniline kasutus (construction/land reclamation) - täiteala loomine). Mereala järk-järgulisel täitumisel setendiga muutub rannajoon.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation).

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas 25% meremuda, 40% savi, 15% rähk ja kivid, 20% liiv 4 600

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas Proovipunktide PA1, PA2 ja PA3 keskmistatud sisaldused

As 3,5 mg/kg KA

Cd 0,17 mg/kg KA

Cr 17,3 mg/kg KA

Ni 12,7 mg/kg KA

Pb 8,5 mg/kg KA

Zn 42,3 mg/kg KA

Cu 10,7 mg/kg KA

Hg 0,016 mg/kg KA

Tbt <1 μg/kg KA

Naftasaadused (C10....C40) <20 mg/kg KA

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1) Setete laiali- ja merre tagasivalgumise takistamiseks ning nõrutamiseks tuleb rajada kohalikust väljakaevatavast kujupüsivamast pinnasest ajutisi settebasseinisid ümbritsevad madalad vallid ja nõlvad. Võimalusel kasutatakse vallide moodustamist geokonteineritest, mis pumbatakse täis merepõhja pinnast. Lubatud on kasutada ka muid lahendusi setete laialikandumise vältimiseks. 2) Piisava kõrguseni täidetud alal tuleb järk-järgult korrastada. Kuni piisava kandvuse tekkimiseni peab täidetud ala piirama hoiatuslindiga ja/või paigaldama infoviidad. 3) Täiteala ammendumisel tuleb pinnase erosiooni vältimiseks ala planeerimisel anda sujuv kalle mere poole, ala tuleb haljastada. 4) Kui geokonteinerid jäetakse nõlva erosiooni vältimiseks paigale, tuleb nad katta vähemalt 0,5 m paksuse liivast või pinnasest kaitsekihiga, et taimestikul oleks võimalik seal kasvada. Ei ole lubatud kividega kaetud rannakindlustuse vm rajatise rajamine.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused5/7

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine

Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Süvenduspinnase paigutamisel muutub rannajoon. Watermasteriga eemaldatavad setted pumbatakse piki toruliinisid ettenähtud madalale merealale. Ujuvekskavaatori kasutamisel tõstetakse pinnast alale. Setete laiali- ja merre tagasivalgumise takistamiseks ning nõrutamiseks rajatakse kohalikust väljakaevatavast kujupüsivamast pinnasest ajutisi settebasseinisid ümbritsevad madalad vallid ja nõlvad. Võimalusel kasutatakse vallide moodustamist geokonteineritest, mis pumbatakse täis merepõhja pinnast. Võimalikud on ka muud lahendused setete laialikandumise vältimiseks. Ala maht allpool keskmist veetaset ~4 600 m³. Ala täitmisel kõrvalmaapinna abs kõrgusteni +2,0 kuni +2,5 m on ala kogumahutavus ~22 000-27 00 0 m³.

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6529888, Y: 466820

X: 6530005, Y: 466778

X: 6530039, Y: 466865

Rajatava veekogu mõõtmed

Laiendatava veekogu mõõtmed

Kavandatava tegevuse graafiline lisa (fail) Lisa 1: Kaldajoone muutmine.pdf

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad6/7

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Vee erikasutus ei ole muulidevahelisel alal (vt loa lisa joonis 2) lubatud perioodil 01.04.-30.06., muulidevahelisest alast väljapoole ei ole vee erikasutus lubatud perioodil 01.04-31.07. 2) Arvestada tuleb ilmastikutingimustega, et heljumi kandumine ümbritsevale alale oleks võimalikult väike. Süvendustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s). Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. 3) Tööd teostada võimalusel suvisel perioodil ja madala veega ajal. Tööd peab katkestama valingvihmade korral. 4) Vee erikasutus tuleb planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimeerida mõjusid.

Pidev

2. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

Pidev

3. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Olukorra tekkimisel

4. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Seireandmed Seire analüüsi tulemused koos aruandega esitada hiljemalt 2 nädalat peale nende väljastamist laborist Vajadusel 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 3. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel

4. Muu vajalik informatsioon Teavitada Keskkonnaametit rannajoone muutmise tööde elluviimise lõpetamisest (põhjabasseini kagunurka süvenduspinnast enam ei paigutata). Tööde lõpetamisl

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus joonis 1 Lisa 2: Kaldajoone muutmine.pdf

joonis 2 Lisa 3: tööde ajaliste piirangute piirkonnad.JPG

7/7