Siseministeerium
Edastasite Häirekeskusele arvamuse andmiseks avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja.
Häirekeskus on eelnõu läbi vaadanud ja esitame järgnevad märkused ja ettepanekud. Ühtlasi palume edastada Siseministeeriumi poolt Rahandusministeeriumile edastatava koondtagasiside teadmiseks.
I. Üldised märkused
Palume läbivalt eelnõu teksti üle vaadata terminoloogia kasutamise ja võrdse kohtlemise põhimõtte valguses, võttes aluseks, et eelnõu eesmärk on ühtlustada ametnikele ja ametiasutuste töötajatele kohalduvat regulatsiooni. Ettepan on kantud tähelepanekust, et esineb sätteid, mille puhul on ametiasutuse töötajale sätte laiendamine põhjendatud, kuid seda ei ole siiski esitatud eelnõud tehtud.
II. Märkused eelnõu sätetele ja vastavalt seletuskirja tekstile
1. Eelnõu p 12 kohaselt täiendatakse seaduse 2. peatüki 2. jagu §-ga 201 järgmises sõnastuses:
„§ 201. Konkursi korras töökoha täitmine
Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses vaba töökoha täitmisel.“
Seletuskirja kohaselt „peab olema ka töötajate valik tagatud õiglase ja avatud konkursiga ning põhinema kompetentsusel. Selleks et isikutele oleks tagatud võrdne ligipääs ametnikukohtadele ning et valik põhineks kompetentsusel, tuleb sätestada konkursi korraldamise kohustus ning vältida võimalusi konkursi korraldamisest mööda hiilida.“ (lk 10)
Nõustume, et kui eesmärk on luu võimalikult ühetaolised alused avalikus teenistuses töötamisele, siis on ka värbamine selle osa. Igakülgselt nõustume, et uue teenistuja valikul on olulise tähtsusega kompetentsuse küsimus. Just sel samal põhjusel ei ole võimalik nõustuda, et avalik konkurss on alati otstarbekas, näiteks olukorras, kus oleks võimalik väga kompetentsele inimesele valdkonnas, kus on vähe eksperte või valdkondliku eriteadmisega isikuid, teha sihtpakkumine, siis seda võimalust enam ei oleks. Otstarbekuse põhimõttele on viidatud ka seletuskirjas muudatuse eesmärgi põhistamisel „aidata kaasa riigi ressursside otstarbekale kastutamisele“ ning „riik peab tulema toime kasvava survega avaliku sektori kulutustele“ (lk 1).
2. Eelnõu punkti 36 kohaselt täiendatakse paragrahvi 57 lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui ametnikust asendajat ei ole võimalik määrata, võib ülesanded anda ka ametiasutuse töötajale, kes vastab ametnikule ja asendatavale ametikohale esitatavatele nõuetele.“
Üldreegliks jääb, et puuduva ametniku ülesanded tuleb anda täitmiseks teisele ametnikule. Praktikas on aga ilmnenud, et alati ei ole võimalik leida ametnikust asendajat ning uue ametniku värbamine piisavalt kiiresti ei ole võimalik. (seletuskiri, lk 14).
Viidatud sättega seonduvalt juhime tähelepanu, et eelnõu punktidele 34 ja 35 ning ametniku sotsiaalsetele garantiidele. Nimetatud sotsiaalsed garantiid on suunatud ametnikele, kuid eelnõu punkti 36 vaates peaksid vastavad garantiid laienema ka punktis 36 nimetatud töötajale, kellele antakse ametniku ülesanded.
3. Eelnõu p 37 kohaselt täiendatakse paragrahvi 57 lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse puuduva ametniku ülesandeid täitva töötaja suhtes.“
Seletuskirja kohaselt täiendatakse ATS § 57 lõikega 7, mille kohaselt kohaldatakse töötaja poolt ametniku asendamisele ka ülejäänud tingimusi, mis ATS §-st 57 tulenevad.
Juhime tähelepanu, et eelnõus pakutav sõnastus ei ole ühemõtteliselt selge ja jätab ilma seletuskirja tekstita võimaluse lugeda sätet nii, et tervikuna kogu paragrahvi kohaldatakse üksnes juhul, kui ametniku ülesandeid asub täitma töötaja. Mis ei ole seletuskirja kohaselt sätte eesmärk.
4. Eelnõu p 45 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 911 järgmises sõnastuses:
㤠911. Teenistusest vabastamine katseajal ametniku soovil
(1) Ametnik vabastatakse teenistusest katseajal tema enda algatusel, kui ametnik leiab, et tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.“
Teeme ettepaneku seletuskirja teksti täiendada, et selline ametniku soov võib olla põhjustatud ka asjaolust, et töö osutus mittesobivaks.
Nõustume, et sätte tekst põhimõtteliselt lubab tõlgendamise teel nimetatud põhjuse siduda töökogemusele, teadmiste ja oskuste või teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuete ebapiisavusele, kuid selgesõnaline näitlikustamine aitab kaasa sätte sisu mõistmisele ja eesmärgile.
5. Eelnõu p 50 kohaselt paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Ametnikule võib teenistusest lahkumisel maksta lahkumishüvitist kuni ametniku kolme kuu põhipalga ulatuses. Lahkumishüvitist ei maksta, kui ametnik vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse § 91, 94 või 95 alusel.“;
Juhime tähelepanu, et kuivõrd ATS muudatuste eesmärk on ühtlustada nii ametniku kui ka töötaja rolli avalikus teenistuses, sh palgakorralduse osas, siis tuleks käesolevat sätet võrdse kohtlemise põhimõtete järgi kohaldada ka töötajatele. Palume sellest tulenevalt teha vastav täiendus.