Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Mart Võrklaev

Rahandusministeerium

Teie: 06.03.2024 nr RAM/24-0237/-1K

Meie: 27.03.2024 nr 1-7/58-4

Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus

Austatud rahandusminister

Esitasite kooskõlastamisele avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega:

1. Palume läbivalt eelnõu teksti üle vaadata terminoloogia kasutamise ja võrdse kohtlemise

põhimõtte valguses, võttes aluseks, et eelnõu eesmärk on ühtlustada ametnikele ja ametiasutuste töötajatele kohalduvat regulatsiooni sh ühtlustada tuleks põhipalga ja töötasu terminite kasutamine.

2. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse seaduse 2. peatüki 2. jagu §-ga 201 järgmises

sõnastuses:

„§ 201. Konkursi korras töökoha täitmine

Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses vaba töökoha täitmisel.“

Seletuskirja kohaselt „peab olema ka töötajate valik tagatud õiglase ja avatud konkursiga ning põhinema kompetentsusel. Selleks, et isikutele oleks tagatud võrdne ligipääs

ametnikukohtadele ning et valik põhineks kompetentsusel, tuleb sätestada konkursi korraldamise kohustus ning vältida võimalusi konkursi korraldamisest mööda hiilida.“ (lk 10)

Nõustume, et kui eesmärk on luua võimalikult ühetaolised alused avalikus teenistuses

töötamisele, siis on ka värbamine selle osa. Igakülgselt nõustume, et uue teenistuja valikul on olulise tähtsusega kompetentsuse küsimus. Just sel samal põhjusel ei ole võimalik nõustuda, et avalik konkurss on alati otstarbekas. Näiteks olukorras, kus oleks võimalik väga

kompetentsele inimesele valdkonnas, kus on vähe eksperte või valdkondliku eriteadmisega isikuid, teha sihtpakkumine, siis seda võimalust enam ei oleks. Otstarbekuse põhimõttele on

viidatud ka seletuskirjas muudatuse eesmärgi põhistamisel „aidata kaasa riigi ressursside otstarbekale kastutamisele“ ning „riik peab tulema toime kasvava survega avaliku sektori kulutustele“ (lk 1).

Ühtlasi juhime tähelepanu, et Kaitsepolitseiametile kui julgeolekuasutusele on sätestatud

julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 14 lõikes 3 erand, et julgeolekuasutuse ametniku võib

2 (4)

ametikohale nimetada konkursita. Olukorras, kus avaliku teenistuse seaduses (ATS) laiendatakse konkursi korraldamise kohustus ametiasutuste töötajate värbamisele, on vaja muuta JAS § 14 lõiget 3 ja laiendada kehtivat erandit ka julgeolekuasutuse töötaja

värbamisele.

Seetõttu teeme ettepaneku muuta ja sõnastada JAS § 14 lg 3 järgmiselt: „(3) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja võib ametikohale nimetada või tööle võtta

konkursita.“.

3. Eelnõu § 1 punkti 14 sõnastuses on kasutatud nii ainsust kui ka mitmust (peadirektori asetäitjale alluvate struktuuriüksuse juht).

Märgime, et tähtajalisus ei ole ainuke viis tagamaks, et juhi kohal on selleks sobivate omadustega isik. Juhi kohale mittesobivate töötajate väljaselgitamine peaks kindlast i

täiendavalt toimuma hindamise käigus ja vabastamiseks peaks olema ka teised meetmed. Palume eelnõu koostajatel täpsustada, keda peetakse keskastmejuhtideks, kelle teenistusaeg

muutub tähtajaliseks. Näiteks tuleks täpsustada kas viieaastane teenistustähtaeg kehtib ka tippjuhtide asetäitjatele ja ametite talituste juhtidele. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

viieaastane teenistustähtaeg kehtib ka ministeeriumi talituste juhtidele, kuid eelnõu § 23 lg 2 p 31 sõnastusest ja seletuskirjast jääb ebaselgeks, kas sama kehtib ka ametite talituste juhtidele või kehtib teenistustähtaeg üksnes osakonna ja büroo juhtidele.

Märgime, et muudatusega seoses suureneb ametiasutuste halduskoormus nii töötaja

värbamiseks tehtavate avalike konkursside tõttu kui ka tähtajaliste teenistuskohtade loomise tõttu. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada seletuskirja mõjude osa analüüsiga kui palju peaks hinnanguliselt juurde palkama värbajaid ning mis võib olla sellega kaasnev lisakulu.

Samuti teeme ettepaneku luua võimalus teenistustähtaja pikendamiseks konkursita.

4. Eelnõu § 1 punkti 28 kohaselt täiendatakse paragrahvi 33 lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Tähtajalise üleviimise võib vastuvõtva ametiasutuse, ametniku või ametiasutuse töötaja algatusel enne tähtaja lõppu lõpetada asjaolu tõttu, mis ei võimalda vastuvõtvas

ametiasutuses teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud enne tähtajalist üleviimist ette näha.“ Tähtajalise üleviimise ühepoolse lõpetamise õigus peaks olema ka saatval asutusel. Näiteks

kui saatvas asutuses koondatakse vastav teenistuskoht. Palume eelnõu vastavalt täiendada.

Ühese arusaadavuse huvides teeme ettepaneku asendada avaliku teenistuse seaduses mõiste „tähtajaline üleviimine“ üldkasutatava mõistega „rotatsioon“. Ka eelnõu seletuskir jas defineeritakse tähtajalist üleviimist rotatsioonina.

5. Eelnõu § 1 punkti 36 kohaselt täiendatakse paragrahvi 57 lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui ametnikust asendajat ei ole võimalik määrata, võib ülesanded anda ka ametiasutuse töötajale, kes vastab ametnikule ja asendatavale ametikohale esitatavate le nõuetele.“

Seletuskirjas on toodud, et üldreegliks jääb, et puuduva ametniku ülesanded tuleb anda

täitmiseks teisele ametnikule. Praktikas on aga ilmnenud, et alati ei ole võimalik leida ametnikust asendajat ning uue ametniku värbamine piisavalt kiiresti ei ole võimalik.

3 (4)

Viidatud sättega seonduvalt juhime tähelepanu eelnõu punktidele 34 ja 35 ning ametniku sotsiaalsetele garantiidele. Nimetatud sotsiaalsed garantiid on suunatud ametnikele, kuid

eelnõu punkti 36 vaates peaksid vastavad garantiid laienema ka punktis 36 nimetatud töötajale, kellele antakse ametniku ülesanded.

6. Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse paragrahvi 57 lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse puuduva ametniku ülesandeid täitva töötaja suhtes.“

Seletuskirja kohaselt täiendatakse ATS § 57 lõikega 7, mille kohaselt kohaldatakse töötaja poolt ametniku asendamisele ka ülejäänud tingimusi, mis ATS §-st 57 tulenevad.

Juhime tähelepanu, et eelnõus pakutav sõnastus ei ole ühemõtteliselt selge ja jätab ilma

seletuskirja tekstita võimaluse lugeda sätet nii, et tervikuna kogu paragrahvi kohaldatakse üksnes juhul, kui ametniku ülesandeid asub täitma töötaja. Mis ei ole seletuskirja kohaselt sätte eesmärk.

7. Eelnõu § 1 punkti 40 kohaselt muudetakse ATS-i § 63 lõiget 1, mille järgi tuleb

palgajuhendis näidata ametikohale või töökohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik. Selguse huvides peaks töötajate puhul viitama töötasule nagu see on mujal eelnõus ja ka

töölepingu seaduses.

8. Eelnõu § 1 punktis 43 sätestatakse kohustus edaspidi avalikustada töötajate teenistusgrupp ja -tase ning tööväärtuspunktid. Ka ametnike puhul tuleks avalikustada samad andmed.

9. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse seadust §-ga 911 järgmises sõnastuses:

㤠911. Teenistusest vabastamine katseajal ametniku soovil

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest katseajal tema enda algatusel, kui ametnik leiab, et tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele.“

Selline sõnastus tundub ühepoolne. Teenistujal peab olema võimalus hinnata kas tööandja

poolt pakutav vastab lubadustele. Teeme ettepaneku sätet täiendada, et teenistussuhte võiks katseajal lõpetada ka põhjusel, et töö osutus mittesobivaks. Sätte tekst põhimõtteliselt lubab tõlgendamise teel nimetatud põhjuse siduda töökogemusele, teadmiste ja oskuste või

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuete ebapiisavusega, kuid selgesõna line näitlikustamine aitab kaasa sätte sisu mõistmisele ja eesmärgile.

10. Eelnõu § 1 punkti 50 järgi kehtestatakse võimalus maksta ametnikule lahkumishüvit is t.

Sama võimalus peab olema ka ametiasutuse töötajal. Kui eelnõu ettevalmistaja on seisukohal, et kokkuleppe lahkumishüvitise maksmiseks saaks sõlmida ka ilma seaduse

konkreetse sätteta, siis tuleks see võimalus siiski ka seaduses sätestada. Seda põhjusel, et tegemist on riigi raha kasutamisega ja sellisel juhul peab iga hüvitise maksmiseks olema õiguslik alus.

4 (4)

Samuti tuleks vähemalt seletuskirjas välja tuua, millistel juhtudel lahkumishüvit ist makstakse, näiteks kas see on võimalik ja põhjendatud ka koondamise korral, kui on juba ette nähtud seadusest tulenevad hüvitised.

11. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja sätestada ATS §-s 103, et kuupäevaga määratud

tähtajalise teenistussuhte lõppemisel ei pea vormistama eraldi haldusakti. ATS-i § 103 lõike 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest või ametikohalt haldusaktiga.

ATS käsiraamat selgitab: „Vaatamata sellele, et seadus nimetab need juhud, millal on võimalik ametnikuga teenistussuhe lõpetada (sh määrab teenistussuhte viimase päeva, vt

ATS § 87 lg 6, § 88 lg 3, § 89, § 90 lg 8, § 91 lg 3, § 92 lg 5, § 93 lg 4, § 96 lg 3, § 97 lg 3, § 99) või ametnik teisele ametikohale üle viia, ei saa seda enne teha, kui on välja antud vastav haldusakt.“. Käsiraamatus on viidatud ka ATS-i § 88 lõikele 3, mille kohaselt on ametniku

teenistussuhte viimane päev teenistustähtaja viimane päev. Ka see tuleb vormistada haldusaktiga.

Teadaolevalt ei vormista mõned riigiasutused juba praegu tähtaja möödumisel vabastamise haldusakti. Tegelikkusega kooskõlla viimiseks ja bürokraatia vähendamiseks tuleb see ka

seaduses sätestada. Ametnik saab juba tähtajalisele kohale nimetamisel teada, mis on tema viimane tööpäev sellel kohal. Vabastamise kuupäeva ei tea ametnik siis, kui tegemist on

sündmuse määramisega seotud tähtajaga. Sellisel juhul ei ole ametikohale nimetamise l teada, mis kuupäeval tähtaeg saabub.

12. Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt täiendatakse ATS-i §-dega 1345―1348. Kuna kehtivas ATS-is on juba § 1355, siis tuleb eelnõu vastavalt muuta.

13. Eelnõu § 1 punktis 51 toodud ATS § 1345 lõikes 2 on rakendamise tähtajaks märgitud

2026. aasta 31. juuni. Juunikuus on aga 30 päeva.

14. Eelnõu § 3 (töölepingu seaduse muutmine) muudatusega seonduvalt tuleb leida

lahendus, kuidas Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (RTIP) pidada arvestust puhkuste üle, mida tööandja ei võimaldanud. Kuidas saab töötaja ise vaadata, millise perioodi eest millist puhkust ta kasutab? Kas RTIP-i saab seadistada nii, et ta saadab ka selliseid teavitusi välja?

Kas RTIP-i seadistatakse automaatselt arvestama haiguslehti jm puudumisliike, mis lükkavad aegumise edasi?

15. Lisaks palume muuta Vabariigi Valitsuse 18. aprilli 2013. a määrust nr 65 „Ametniku

hukkumise või surma korral hüvitist saama õigustatud isikute ja neile makstava hüvit ise

osakaalu määramise kord ning avalduse vorm“. Tegemist ei ole otseselt eelnõud puudutava muudatusettepanekuna, kuid on oluline ametiasutustele, kes ATS-i alusel kehtestatud

määrust rakendavad. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Ingrid Puurvee 6125067 [email protected]