Vaideotsus

MTÜ Arvutiklubi e-kool

[email protected]

Kirsi tn 13

Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond

29.05.2026 nr 11.2-1/26/2825

Registrikood: 41535

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, haridus- ja teadusministri

16.10.2025 määruse nr 40 „Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades“ (edaspidi meetme määrus) § 27 lõigete 1 ja 2 ning

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 73 ja 85 punktidele 1 ja 2,

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vaide lahendaja) otsustab:

jätta MTÜ Arvutiklubi e-kool vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskus 09.04.2026

otsus nr 11.3-1/26/1674 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks tunnistamata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Meetme määruse § 27 lõigete 1 ja 2 ning ÜSS2021-2027 § 32 lõike 3 alusel vaatas RTK

läbi MTÜ Arvutiklubi e-kooli (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 02.05.2026 esitatud vaide

RTK 09.04.2026 otsusele nr 11.3-1/26/1674 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi

mitterahuldamise otsus) projekti nr 2021-2027.4.04.26-0102 „Noorte tehnoloogiaspordi

arendamine: droonijalka Ida-Virumaal“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1.2. Vaide esitaja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist ja projekti uut hindamist.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas 13.02.2026 RTKle taotluse projekti rahastamiseks. Taotluste esitamine

toimus tähtajalises taotlusvoorus, mis oli avatud 22.12.2025-13.02.2026. Projekti abikõlblik

maksumus on 65 800 eurot, millest taotletav toetus on 55 930 eurot.

2.2. RTK kontrollis taotleja ja taotluse vastavust ning tunnistas need vastavaks meetme määruse

§ 14 lõigete 2 ja 3 alusel. Edasi hindas projekti meetme määruse § 16 lõike 2 alusel kaks

hindamiskomisjoni liiget (edaspidi hindajad), kes lähtusid hindamisel meetme määruse § 16 lõikes

1 nimetatud valikukriteeriumidest ning meetme määruses sätestatud nõuetest, sh

hindamismetoodikast. Projekte hinnati skaalal 1 kuni 4 sammuga 1 punkt. Vastavalt meetme

määruse § 16 lõikele 5 lõpeb taotluse hindamine, kui ükskõik, millise meetme määruse § 16 lõikes

1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on alla 50% kriteeriumi maksimumhindest.

2.3. Vastavalt projekti hindamislehele on hindamiskomisjoni liikmed valikukriteeriumis 1

andnud hindeks 1 punkti, mis moodustab 25% nimetatud kriteeriumi maksimumhindest. Kuivõrd

hinne oli alla kehtestatud miinimumlävendi, siis tegi RTK meetme määruse § 18 lõike 1 alusel

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

2.4. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale 02.05.2026 vaide. Kokkuvõtvalt heidab

taotleja vaides ette, et valikukriteeriumite 1, 3 ja 5 hindamisel ei ole piisavalt arvestatud projekti

tegelikku regionaalset ulatust, sihtrühma keerukust, realistlikku planeerimist ega praktilisi

elluviimistingimusi.

2.5. Vaides leiab vaide esitaja, et valikukriteeriumi 1 hindamine on ebaproportsionaalne, kuna

projektile anti vaid 1 punkt peamiselt osalejate arvu tõttu, kuigi sisuliselt tunnistati selle vastavust

meetme eesmärkidele. Vaide esitaja selgitab, et 48 osalejat on Ida‑Virumaa kontekstis realistlik ja

piirkondlikult arvestatav tulemus ning tegemist on teadlikult konservatiivse miinimumnäitajaga,

mitte projekti maksimaalse ulatusega. Seetõttu peab vaide esitaja antud hinnangut põhjendamatult

madalaks.

2.6. Valikukriteeriumi 3 osas leiab vaide esitaja, et hindajad ei ole arvestanud oma hinnangus

Ida-Virumaa praktilist tegelikkust. Vaide esitaja selgitab, et projektiga kaasnevad vältimatud

transpordi-, ruumi- ja korralduskulud, eriti nädalavahetustel ning mitmes linnas tegutsemisel.

Samuti rõhutab, et kommunikatsioonikulud on projekti oluline osa ning erinevate võistluspaikade

kasutamine on teadlik strateegiline valik. Lisaks märgib, et tegemist on eelarvega ehk maksimaalse

kuluvajaduse hinnanguga, mitte lõplike kuludega. Seetõttu peab vaide esitaja antud hinnangut (2

punkti) ebapiisavalt põhjendatuks.

2.7. Valikukriteeriumi 5 osas leiab vaide esitaja, et hinnang on alahinnatud, kuna hindajad

käsitlevad praktilisi lahendusküsimusi sisuliste puudustena. Vaide esitaja selgitab, et tüdrukute

kaasamine on projekti teadlik eesmärk ning seda saab toetada motiveerivate meetmetega.

Ligipääsetavuse osas rõhutab vaide esitaja, et võimalik on valida sobivaid toimumispaiku, kuid

olemasolevat taristut ei ole võimalik projekti raames muuta. Samuti panustab projekt otseselt

regionaalarengusse ja tehnoloogiahariduse edendamisse Ida‑Virumaal.

2.8. RTK kontrollis vaide esitamise tähtaegsust HMS §-le 75 ning vastavust HMS §-le 76. Vaie

esitati tähtaegselt, kuid vaides esines puudus. Nimelt puudus vaides vaide esitaja kinnitus selle

kohta, et vaieldavad asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust (HMS § 76 lg 2

punkt 6). Arvestades asjaolu, et kohtumenetluses teiseks osapooleks on samuti Riigi Tugiteenuste

Keskus, siis on tegemist sellise puudusega, mida on võimalik vaide lahendajal ise kõrvaldada.

Seega vaide lahendajale teada olevalt ei ole vaieldavas asja jõustunud kohtuotsust ega toimu

kohtumenetlust.

3. RTK seisukohad

3.1. Vastavalt HMS § 83 lõikele 1 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise

õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib taotluse rahuldamata jätmise otsuse

õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest ja

vastuväidetest. RTK selgitab, et projekti hindamisetulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist. Vaide lahendamisel lähtutakse hindamise hetkel kehtinud meetme määrusest,

hindamismetoodikast, projektist ja selle lisamaterjalidest. Selgitused, mis on esitatud projekti

mõtestamiseks esmakordselt alles vaidega, tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd nendest selgitustest ei

saanud ka hindajad lähtuda.

3.2. RTK jättis 13.02.2026 esitatud MTÜ Arvutiklubi e-kooli projekti rahuldamata meetme

määruse § 16 lõike 5 alusel, kuna projekt sai valikukriteeriumis 1 hindeks 1 punkti, mis jääb alla

projekti edasiseks hindamiseks ja rahuldamiseks kehtestatud miinimumlävendi. Kuigi hindajad on

projekti hinnanud ka teiste valikukriteeriumide alusel, on projekti rahuldamata jätmise aluseks

asjaolu, et valikukriteeriumis 1 ei saavutanud projekt nõutud miinimumlävendit, mis on eelduseks

projekti edasisele menetlemisele.

3.3. Meetme määruse § 16 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt hindasid hindajad nõuetele vastavaks

tunnistatud projekte meetme määruses toodud valikukriteeriumite alusel vastavalt rakendusüksuse

kinnitatud hindamismetoodikale. Projekte hinnati viie kriteeriumi alusel: projekti panus määruse

§-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, projekti vajalikkus ja tegevuste põhjendatus,

projekti kuluefektiivsus, toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia ja projekti

kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Hindamismetoodika

kohaselt hinnatakse igat valikukriteeriumi skaalal 1-4, sammuga 1 punkt ja juhul, kui mõne

valikukriteeriumi hinne on alla 50% kriteeriumi maksimumhindest (alla 2 punkti), siis projekti

edasi ei hinnata ja rakendusüksus teeb meetme määruse § 18 lõike 1 alusel taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

3.4. RTK märgib, et konsensuslikus hindamislehes toodud hinnangud on tehtud kahe

hindamiskomisjoni liigmete poolt, kes on RTK-st sõltumatud ning tuginevad oma tegevuses

hindamismetoodikale ja RTK poolt 11.02.2026 käskkirjaga nr 1-1/26/6-1 kinnitatud töökorrale.

Hindamiskomisjoni kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitatud liikmed, mistõttu ei

ole RTK-l alust hindamiskomisjoni liigmete tööd kahtluse alla seada ning RTK-le tehtud

hinnangut mitte arvestada. Seetõttu ei ole RTK pädev hindama hindamiskomisjoni liikmete poolt

antud seisukohti, täpsemalt nagu ei ole RTK-l õigust muuta hindamiskomisjoni liikmete poolt

antud hindeid.

3.5. ÜSS2021_2027 § 12 sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud

valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb

koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata.

Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamismetoodika kui muud toetuse saamiseks vajalikud

õigusaktid ja juhendid olnud taotlusvooru väljakuulutamisel avalikustatud.1 Seega oli taotlejal

nende sisuga (s.h valikukriteeriumite ja hindamismetoodika sisuga) enne projekti esitamist

võimalik tutvuda ning samuti oli taotlejal enne projekti esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse,

milliseid asjaolusid võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise

hindamismetoodika.

3.6. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim

hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium

on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on

oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid

täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse

õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest

kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008

kohtuotsuses nr 3-08-310.

3.7. Arvestades, et vaide esitaja projekt jäeti rahuldamata põhjusel, et valikukriteeriumis 1 sai

projekt hindeks 1 punkti, s.t ei ületatud miinimumlävendit (hinne jäi alla 50% maksimaalsest 4

punktist), kontrollib vaide lahendaja esmalt selles valikukriteeriumi kohta esitatud vastuväiteid.

3.8. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et projekti hinnanud

hindajate põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud ning irduksid valikukriteeriumi sisust.

Mitterahuldamise otsusele lisatud hindamislehest nähtuvalt on hindajad toonud valikukriteeriumi

1 puhul välja põhjenduse, miks ei saa anda maksimaalset punkti. Valikukriteeriumi 1 kohaselt on

hindetasemed seotud nii projekti sisulise vastavuse kui ka panusega meetme väljundnäitajasse, sh

osalejate arvuga. Kuigi hindajad on leidnud, et projekt on vastavuses määruse, arengukava ja

rakenduskava eesmärkidega, on kavandatud osalejate arv ligikaudu 48, mis ei vasta 2 punkti

tasemele seatud tingimusele (vähemalt 50 osalejat). Hindamismetoodika kohaselt saab projekt 2

punkti, kui planeeritud tegevused panustavad meetme (50+ osalejat) tegevuse väljundnäitajasse

ning punkti 1, kui planeeritud tegevused ei panusta või panustavad väikesel määral meetme

tegevuse väljundnäitajasse. Seetõttu ei vasta projekt kõrgemate hindetasemete tingimustele ning

arvestades hindajate kaalutlusruumi ei ole hinnet 1 punkt alust pidada õigusvastaseks ega

põhjendamatuks.

3.9. Valikukriteeriumi 3 osas ei nõustu vaide esitaja hindajate seisukohaga, et turniiride

korraldamise kulud on osaliselt ülepaisutatud. Vaide lahendaja ei nõustu aga vaide esitaja

seisukohaga, kuivõrd vaide esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks aluse hindajate hinnangu

ümberhindamiseks. Hindajad lähtusid hindamisel projektis esitatud teabest ning vaides esitatud

täiendavaid selgitused kulude kohta ei saa olla selleks tõendiks, kuivõrd nendest selgitustest ei

saanud hindajad hindamisel lähtuda.

3.10. Valikukriteeriumi 5 osas on hindajad märkinud, et kuigi projekt soovib kaasata enam

tüdrukuid, ei nähtu projektist, kuidas seda tehakse, ning puudub viide ligipääsetavusele. Ka selle

valikukriteeriumi osas ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, et hindajad oleksid hindamisest

1 Kättesaadavad Riigi Tugiteenuste Keskuse koduleheküljel ka praegu: https://rtk.ee/noorte-valikute-suunamine- inseneeria-ning-info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia-valdkondades

kõrvale kaldunud. Vaides on taotleja osaliselt asunud täiendama oma varasemat projekti, esitades

täiendavaid selgitusi (nt tüdrukute kaasamise motiveerimine), kuid hindajad ei saanud neid

hindamisel arvesse võtta, kuna need ei ole projektis esitatud, ning ligipääsetavust projektis ei

kajasta. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust rahuldada vaiet valikukriteeriumite 1, 3 ja 5 osas.

3.11. Isegi juhul, kui hindajad oleksid eksinud valikukriteeriumi 1 hindamisel ning hinnet tuleks

tõsta (lähtudes eeldusest, et tegevuses osaleb üle 50 noore, kuid projekti esitatud ja planeeritud

eelarve põhjal mitte üle 100 noore), ei viiks vaide rahuldamine selle kriteeriumi osas soovitud

tulemuseni. Seda põhjusel, et viimane projekt, mille kohta tehti antud taotlusvoorus rahuldamise

otsus, sai koondhindeks 17 punkti. Vastavalt hindamismetoodikale on aga antud kriteeriumi eest

võimalik anda maksimaalselt 2 punkti, kuna 3 punkti saab üksnes juhul, kui planeeritud tegevuses

osaleb üle 100 noore. Projekti planeeritud eelarve põhjal on see aga koostatudlihikaudu 50 osalejat

arvestades. Seega ei saavutaks projekt ka kõrgema hinde korral valikukriteeriumi 1 osas

rahuldamiseks vajalikku koondhinnet.

3.12. Vaide lahendajal puudub konkreetse projekti sisu valdkondlik kompetents, mistõttu vaide

lahendaja ei saa ümber hinnata hindajate eksperhinnangut, vaid saab hinnata selle õiguspärasust.

Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et MTÜ Arvutiklubi e-kooli taotluse menetlemisel ja

hindamisel on rikutud meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamismetoodikas sätestatud

menetluskorda ja kaalumisreegleid. Isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole

täiuslik, on mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited

õigusaktidele) ning viide konsensuslikule hindamislehele, mis sisaldab haldusakti faktilist alust.

Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.

Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse punktis 1 ja

konsensuslikus hindamislehes.

3.13. Tulenevalt eeltoodust ei anna vaides esitatud selgitused ja põhjendused alust asuda

seisukohale, et hindajate hinnangud olid sobimatud ja asjakohatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka

vaide esitaja nõue tunnistada mitterahuldamise otsus kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kerli Brandt

663 2030

[email protected]