Eesti täiendatud seisukohad Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond

Meie 20.03.2024 nr 1.1-10/754-1

Eesti täiendatud seisukohad Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse 21.03.2024 istungile Eesti täiendatud seisukohad ühtse Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule Elen Ohov [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… märts 2024. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohtade ühtse Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu kohta

täiendamine

1. Kiita heaks järgmised terviseministri esitatud täiendatud seisukohad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu ühtse Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu kohta:

1.1 Eesti toetab Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu osas saavutatud

kokkulepet. Saame kokkuleppe huvides nõustuda, et määruse eelnõus sätestatakse

inimeste õigus piirata isikustatud elektrooniliste terviseandmete teisest töötlemist,

mis toimub selles eelnõus toodud eesmärkidel ja tingimustel. Seejuures peame

oluliseks, et liikmesriikidele nähakse ette võimalus teha erisusi andmete

kasutamiseks riigi avalike ülesannete täitmise, statistika ja teadusuuringute

eesmärgil.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Sotsiaalministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada ülalnimetatud eelnõud

ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud

Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

Seletuskiri VV protokollilise otsuse eelnõu „Eesti seisukohtade täiendamine ühtse

Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu kohta“ juurde

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 3. mail 2022. a määruse eelnõu ettepaneku ühtse

Euroopa terviseandmeruumi kohta1. Ühtse Euroopa terviseandmeruumi määruse ettepanek on

esimene algatus EL andmestrateegia2 raames, mis näeb ette ühtse andmeturu eesmärgil

valdkondlike andmeruumide loomise. Eelnõu reguleerib nii terviseandmete esmast kasutamist

tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil kui ka teisest kasutamist teadusuuringutes,

innovatsioonis ja poliitikakujundamisel.

Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta kinnitas Vabariigi Valitsus 13.10.2022 ja need kiideti

heaks 4.11.2022 Riigikogu EL asjade komisjonis. Nõukogus lepiti Euroopa Parlamendiga (EP)

läbirääkimiste alustamiseks mandaat kokku 6.12.2023. Läbirääkimistel saavutatud kompromiss

on kooskõlas Eesti kehtivate seisukohtadega, kuid eelnõusse on lisandunud uusi aspekte, mille

osas on vajalik seisukohti täiendada.

Läbirääkimistel tuli järeleandmisi teha EP jaoks olulisimas küsimuses, mis puudutab inimeste

õigust piirata elektrooniliste terviseandmete teisest kasutamist määruses toodud eesmärkidel,

sealhulgas teaduse- ja innovatsiooni eesmärgil. Sellist õigust EL isikuandmete kaitse

üldmäärusest (IKÜM) tulenevalt kõikides liikmesriikides ühetaoliselt ei kohaldata. IKÜM

üldreeglid jäävad kehtima ka edaspidi, kuid määruse eelnõuga ühtlustatakse reeglid

terviseandmete teisesel kasutamisel, mis toimub Euroopa terviseandmeruumi määruses ette

nähtud eesmärkidel ja tingimustel. Liikmesriigid võivad siiski teatud tingimustel ka sel juhul

siseriiklikus õiguses ette näha erisused, kui terviseandmeid töödeldakse avalikust huvist

lähtuvalt avalike ülesannete täitmise või teadusuuringute eesmärgil.

Eesti kehtivas õigusruumis ei ole täna ette nähtud inimeste õigust terviseandmete teisest

kasutamist piirata, kui see toimub seaduses sätestatud alustel ning rakendatud on kõik seaduses

ette nähtud isikuandmete kaitsemeetmed. Näiteks pseudonüümitud terviseandmete

teadusuuringute eesmärgil töötlemisel on lisaks vastutava töötleja loale vajalik ka

eetikakomitee ja teatud juhtudel Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) luba.

Kuna Eesti toetab üldiselt Euroopa terviseandmeruumi eesmärke, siis oleme kokkuleppe

huvides valmis toetama läbirääkimistel saavutatud kompromissi, mis annab liikmesriikidele

paindlikkuse näha Euroopa terviseandmeruumi määruse raames üldisest isikustatud kujul

terviseandmete teisese kasutamise piiramise õigusest ette erisused, kui see on vajalik

ülekaaluka avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks, näiteks riiklikuks statistikaks, avalike

ülesannete täitmiseks ja teadusuuringuteks. Määruse vastuvõtmisel jäävad kehtima IKÜM

alusel Eesti seadustes sätestatud õiguslikud alused terviseandmete töötlemiseks. Edaspidi vajab

põhjalikumat analüüsi kas siseriiklikke regulatsioone tuleks täpsustada, et rakendada ka

Euroopa terviseandmeruumi määruses ette nähtud erisusi, näiteks teadusuuringute eesmärgil

andmete töötlemisel.

Seletuskirja koostasid sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik

Elen Ohov (6269 241, [email protected]), andmekaitseõiguse juht Nele Nisu

([email protected]), e-tervise strateegia juht Jaanika Merilo ja arendusosakonna nõunik Raili

Sillart ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud valdkonna eest vastutav

innovatsiooni asekantsler Nele Labi ([email protected]).

1 COM/2022/197 final https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022PC0197 2 COM/2020/66 final EUR-Lex - 52020DC0066 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu läbirääkimistel olid olulisemateks küsimusteks tervise infosüsteemidele esitatavad

nõuded ja vastavushindamine, inimeste õigus piirata isiku elektroonilistele terviseandmetele

juurdepääsu nii esmase kui teisese andmetöötlusega seoses ning teisese andmekasutuse

peatükk.

Terviseandmete esmase kasutamise peatükis läbirääkimiste käigus olulisi põhimõttelisi

muudatusi ei tehtud, mis puudutab inimeste õigusi tervishoiuteenustega seotud elektroonilistele

terviseandmetele juurdepääsuga seoses ja kohustuslikke andmekategooriaid, millele juurdepääs

tuleb tagada nii riigisiseselt kui piiriüleselt (näiteks haigusloo kokkuvõte, digiretseptid,

meditsiinilised ülesvõtted ja laboriuuringute tulemused). Võrreldes komisjoni algse

ettepanekuga täpsustati tervise andmeruumi regulatsioonis andmete muutmise ja lisamisega

ning andmete taaskasutamisega seotud sätteid. Samuti täpsustati inimeste õigust piirata

terviseandmetele juurdepääsu.

Terviseinfosüsteemide vastavushindamisega seoses täpsustati võrreldes komisjoni algse

ettepanekuga terviseinfosüsteemide definitsiooni ja nõudeid ning piiritleti kohustuslik

vastavushindamine kahe komponendiga – koostalitusvõime (Euroopa andmevahetusformaadile

vastavus) ja Euroopa logide komponent (andmetele juurdepääsu logide ühtne formaat).

Harmoneeritud nõuded nende kahe komponendi suhtes kehtivad ka heaolurakendustele, mis

integreeritakse tervise infosüsteemidega. Kui mitmed liikmesriigid soovisid sisse viia

kolmanda osapoole vastavushindamist, siis Eesti jaoks oli oluline jääda komisjoni algse

ettepaneku juurde, mille kohaselt tootja viib ise läbi vastavushindamise ning esitab vastavuse

kinnituse siseriiklikult määratud asutusele. Kompromissina nähakse ette, et kahe kohustusliku

komponendi testimiseks peavad tootjad kasutama komisjoni loodavat keskset testkeskkonda.

Muudes aspektides võivad liikmesriigid ette näha terviseinfosüsteemidele täiendavaid nõudeid

ja reguleerida vastavushindamist riigisisestes õigusaktides. Kokkulepitud tekst on kooskõlas

Eesti seisukohaga. Heaolurakenduste vastavushindamise osas võrreldes komisjoni algse

ettepanekuga olulisi muudatusi määruse eelnõus ei tehtud. Eelnõu näeb ette heaolurakendustele

vabatahtliku tootja märgise, millega kinnitatakse vastavust olulisetele koosvõime- ja

turvalisusnõuetele EHR süsteemidega liidestumiseks. Kuigi Eesti pooldas heaolurakendustele

EL-ülese kvaliteediraamistiku loomist kolmanda osapoole vastavushindamisega, siis ettepanek

ei leidnud laiemat toetust. Kuivõrd liikmesriikidel säilib võimalus ise seada heaolurakendustele

nõudeid terviseinfosüsteemiga liidestumiseks, siis saame nõustuda eelnõus kokkulepitud

lähenemisega.

Teisese andmekasutusega seoses täpsustati läbirääkimiste käigus andmekategooriaid, mis

andmevaldajatel tuleb teha kättesaadavaks teisese andmekasutuse eesmärgil. Samuti täpsustati

teisese andmekasutuse eesmärke, mille täitmiseks on lubatud elektroonilisi terviseandmeid

töödelda, andmevaldajate, andmekasutajate ja andmete juurdepääsuasutuste kohustusi ning

andmelubade menetlemise korda. Kooskõlas Eesti seisukohtadega nähakse eelnõus võrreldes

komisjoni algse ettepanekuga ette komisjoni suurem roll EL tasandil terviseandmetele

juurdepääsu koordineerimisel. Euroopa Komisjon täidab terviseandmetele juurdepääsu asutuse

ülesandeid, mis hõlmab EL ametite ja institutsioonide andmetele juurdepääsu haldamist tervise

andmeruumis. Arutelusid tekitas ka andmete lokaliseerimise küsimus ning kolmandate riikide

juurdepääs ELis loodavatele andmestikele. Kokkulepitud teksti kohaselt peavad andmete

juurdepääsu asutus ja andmevaldaja hoidma ja töötlema isikustatud elektroonilisi

terviseandmeid turvalises töötluskeskkonnas üldjuhul Euroopa Liidus. Erandina võib seda teha

kolmandates riikides, mille kohta komisjon on IKÜM alusel teinud isikuandmete kaitse

piisavuse otsuse. Euroopa Parlamendi ettepanekul laiendati asukohapiirangut ka esmasele

andmekasutusele. Liikmesriik võib seada täiendavaid tingimusi isikuandmete edastamisele

kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.

3

Täpsustatud on ka määruse reguleerimisala koostoimes muude EL ja riiklike õigusaktidega, mis

reguleerivad riigiasutuste juurdepääsu terviseandmetele ja töötlemist nende õigusaktides

ettenähtud avalike ülesannete täitmise eesmärgil. Näiteks ei mõjuta määrus IKÜM sätete

kohaldamist ning era- ja avaliku sektori asutuste vahel kokkulepitud raamistikus teisese

kasutamise eesmärgil andmetele juurdepääsu.

Euroopa Parlamendi ettepanekul täpsustati määruses andmevaldaja või andmekasutaja

kohustuste rikkumiste eest andmetele juurdepääsuasutuse määratavate trahvidega seotud

kriteeriumeid, näiteks rikkumise tõsidus, tahtlikkus, korrektiivsete meetmete rakendamine ja

muud raskendavad või leevendavad asjaolud ning nähakse ette teatud rikkumiste korral trahvide

maksimummäärad (suuremad trahvimäärad nähakse ette näiteks juhul, kui andmeid kasutatakse

keelatud eesmärkidel või väljaspool turvalist töötlemiskeskkonda).

Kuna määruse rakendamine nõuab liikmesriikidelt investeeringuid andmetaristute loomiseks,

siis nähakse võrreldes komisjoni algse ettepanekuga ette pikemad üleminekuajad, näiteks üldist

määruse kohaldumisaega pikendatakse 12 kuult 24 kuule jõustumisest, terviseinfosüsteemide

vastavushindamise nõuete kohaldamiseks on üleminekuaeg olenevalt andmekategooriatest 4-6

aastat jõustumisest (algses ettepanekus 1-3 aastat) ning teisese andmekasutuse nõuete

kohaldamiseks olenevalt andmekategooriatest 4-6 aastat.

Muudatused seoses terviseandmete teisese kasutamisega ja isikute õigusega andmete

kasutamist piirata

Olulisima muudatusena võrreldes komisjoni algse ettepanekuga nähakse Euroopa Parlamendi

nõudmisel eelnõus ette inimeste õigus piirata isikustatud elektrooniliste terviseandmete

jagamist teiseses andmekasutuses (nn opt-out)3. Läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe

kohaselt kehtib terviseandmete teisese kasutamise piiramise õigus ainult Euroopa

terviseandmeruumi määruse alusel isikustatud elektroonsete terviseandmete teisese töötlemisel,

mis toimub määruses ette nähtud eesmärkidel ja andmeloa alusel turvalises

andmetöötluskeskkonnas. Kuivõrd liikmesriikide õigussüsteem ja praktikad terviseandmete

teisese töötlemise korraldamisel on erinevad, siis nähakse kokkuleppes liikmesriikidele ette

võimalus erisuste tegemiseks. Liikmesriigid võivad seadusega näha ette, et isikute õigust piirata

andmete teisest kasutamist ei kohaldata, kui avaliku sektori asutus taotleb põhjendatud juhtudel

isikustatud terviseandmetele juurdepääsu rahvatervishoiu eesmärkidel, poliitikakujundamise ja

reguleerimise või statistika tegemise eesmärgil, samuti avalikes huvides teadustöö eesmärkidel.

Seejuures jäävad kehtima IKÜM sätted, mis käsitlevad andmete töötlemise õiguslikke aluseid,

sealhulgas andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemise erisusi. Näiteks

teadusuuringute eesmärgil andmete töötlemisel lähtutakse IKÜM artiklist 5(1)(b) ja artiklist

89, mis lubab asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel isikuandmeid töödelda andmesubjekti

nõusolekuta. Sarnane erisus on IKÜM artiklile 6(1)(e) tuginedes ette nähtud avaliku sektori

ülesannete täitmise eesmärgil isikuandmete töötlemisel. Eriliigiliste isikuandmete korral,

milleks on ka terviseandmed, tuginetakse lisaks IKÜM artiklile 9, millest tulenevalt õiguslik

alus eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks peab olema üldjuhul sätestatud liikmesriigi

seaduses.

Eestis on terviseandmete töötlemise alused tervishoiuteenuste osutamise kontekstis sätestatud

tervishoiuteenuste korraldamise seaduses4 (TTKS § 591 lg 1 ja § 593 lg 7) ning täpsemalt tervise

3 Euroopa Parlamendi 13. detsembril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud on leitavad veebilehel:

https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-0462_ET.html 4 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020012

4

infosüsteemi (TIS) põhimääruses.5 Lisaks on terviseandmete töötlemise õiguslikud alused

sätestatud rahvatervise seaduses6 (rahvastiku tervisega seonduvad riiklikud andmekogud, nt

vähiregister) ning mitmetes eriseadustes.7 Nii TISist kui ka rahvatervise seaduse alusel asutatud

registritest teadustööks isikuandmete väljastamisel lähtutakse isikuandmete kaitse seaduse

(edaspidi IKS) § 68, mis sätestab tingimused andmesubjekti nõusolekuta teadus- või

ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks andmete töötlemisel. IKS § 6 lg 5 kohaselt on

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil, kuid Andmekaitse Inspektsioon (AKI) kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust nii avaliku ülekaaluka huvi olemasolu töötlemiseks, eesmärke,

andmesubjekti riive ulatust jne. Luba on vaja taotleda, kui asutus viib läbi poliitikakujundamise

uuringu ning selleks tehakse päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse või

kasutatakse teise vastutava või volitatud töötleja vastutusalas olevaid andmete kogumeid. Kui

poliitikakujundamise uuring viiakse läbi eriliigiliste isikuandmetega, peab IKS § 6 lg 4 kohaselt

olema enne AKI-lt loa taotlemist saadud luba eetikakomiteelt. Kuna terviseandmed on oma

sisult eriliigilised isikuandmed, siis tuleb tervise infosüsteemi andmete teisesel kasutamisel

saada luba Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogult (EBIN9). Täna kehtivate õiguse kohaselt

ei ole AKI luba vaja taotleda juhul, kui isikuandmeid töödeldakse teadusuuringus isiku

nõusolekul. Sellisel juhul rakendub isikuandmete töötlemisele üldine andmekaitse regulatsioon.

Samuti ei ole luba vaja taotleda, kui teadusuuring viiakse läbi anonüümsete andmetega (st isik

on tähistatud tunnusega, mis ei võimalda teda tuvastada), siis neid andmeid ei loeta seaduse

mõistes isikuandmeteks.

Seega on Eestis IKÜMiga kooskõlas teadustööks andmete kasutamine korraldatud selliselt, et

inimesed ei saa küll keelata andmetöötlust, kuid isikuandmete kaitse on tagatud asjakohaste

kaitsemeetmetega, see tähendab rakendatakse õiguslikke, korralduslikke ja tehnilisi vahendeid

(nt eetikakomitee ja andmekaitse inspektsiooni luba või ka turvalises keskkonnas töötlemine

pseudonüümid andmetena).

3. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

3.1. Eesti toetab Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu osas saavutatud

kokkulepet. Saame kokkuleppe huvides nõustuda, et määruse eelnõus sätestatakse

inimeste õigus piirata isikustatud elektrooniliste terviseandmete teisest töötlemist,

mis toimub selles eelnõus toodud eesmärkidel ja tingimustel. Seejuures peame

oluliseks, et liikmesriikidele nähakse ette võimalus teha erisusi andmete kasutamiseks

riigi avalike ülesannete täitmise, statistika ja teadusuuringute eesmärgil.

Selgitus

Määruse eelnõu kohaselt käsitletakse elektrooniliste terviseandmete teisese kasutusena seda,

kui terviseandmeid töödeldakse eelnõu artiklis 34 toodud eesmärkidel, mis on erinevad

andmete kogumise või loomise algsest eesmärgist. Artiklis 34 sätestatud loetelu eesmärkidest

5 Tervise infosüsteemi põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016011 6 Nt rahvatervise seaduse § 141 lg 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021013#para14b1 7 Nt vereseadus, ravimiseadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, surma põhjuste tuvastamise seadus 8 Isikuandmete kaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011#para6 9 Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu teave leitav Sotsiaalministeeriumi veebilehel:

https://www.sm.ee/eesti-bioeetika-ja-inimuuringute-noukogu

5

hõlmab näiteks terviseandmete töötlemist avaliku huviga seotud tegevuseks rahvatervise ja

töötervishoiu valdkonnas, haridus- või õppetegevuseks tervishoiu- või hooldussektoris,

tervishoiu- või hooldussektoriga seotud teadusuuringute tegemisel, uute ravimite ja

meditsiinitehnoloogiate, samuti personaalmeditsiini ja tehisintellektil põhinevate lahenduste

väljatöötamist. Andmekasutajateks võivad olla teadlased, ettevõtjad, riigiasutused jne. Eelnõus

eristatakse isikustatud terviseandmeid (personal electronic health data) ja isikustamata

terviseandmeid (non-personal electronic health data).

Euroopa Parlamendi ettepanekul nähakse eelnõus ette inimeste õigus piirata isikustatud

terviseandmete teisest kasutamist (nn opt-out). Selline õigus läheb kaugemale EL isikuandmete

kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud andmesubjekti õigustest isikuandmete kaitsega seoses.

IKÜM kohaselt võib isikute õigusi seadusega piirata ülekaaluka avaliku huvi eesmärkide

saavutamiseks, kui need eesmärgid ei ole muul viisil saavutatavad ning sellega ei kahjustata

inimeste põhiõigusi. Samuti näeb IKÜM ette asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete

rakendamise, et tagada piisaval tasemel isikuandmete kaitse.

EL tasandil kehtestatav andmesubjektidele ühetaoliselt kohaldatav õigus piirata isikustatud

terviseandmete teisest kasutamist, oleks vastuolus ka Eestis täna kehtiva regulatsiooniga.

Kooskõlas IKÜMiga ei ole Eestis teadusuuringute tegemise eesmärgil terviseandmete

töötlemiseks vajalik andmesubjekti nõusolek, juhul kui andmete töötlemise alus on sätesatud

seaduses. Samuti ei ole inimestel võimalik sellistel juhtudel piirata terviseandmete kasutamist

opt-out põhimõttel. Riik rakendab terviseandmete teisese kasutuse lubamisel juba täna

täiendavaid õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi tagatisi vältimaks riivet isiku

privaatsusele ning tagamaks piisaval tasemel andmekaitselised õigused.

Leiame, et Eesti kehtivas seadusandluses, IKÜMis ning Euroopa terviseandmeruumi määruse

eelnõus ette nähtud kaitsemeetmed on inimeste põhiõiguste kaitse seisukohalt piisavad. Sellest

tulenevalt ei pea me põhjendatuks ja avalike huvide seisukohalt proportsionaalseks nõuet, et

inimestele tuleb EL regulatsioonis anda õigus piirata terviseandmete kasutamist teisese

töötlemise eesmärgil. Näiteks võib määruse eelnõu kohaselt terviseandmeid töödelda üksnes

andmejuurdepääsuasutuse poolt loodud turvalises töötlemiskeskkonnas selleks väljastatud

andme juurdepääsuloa alusel. Samuti lähtutakse isikuandmete minimeerimise põhimõttest,

mille kohaselt andmesaajale tehtaks kättesaadavaks niivõrd minimaalsel määral isikuandmeid

kui võimalik asjakohase eesmärgi saavutamiseks. Rõhutatakse, et isikustatud elektroonilised

terviseandmed tuleks teha kättesaadavaks üksnes pseudonüümitud kujul ja krüptovõti võib olla

ainult terviseandmetele juurdepääsu asutusel. Anonüümitud või pseudonüümitud

andmekogumile juurdepääsu pakkumisel peaks terviseandmetele juurdepääsu asutus kasutama

tipptasemel anonüümimis- või pseudonüümimistehnoloogiat, tagades nii palju kui võimalik, et

füüsilisi isikuid ei ole võimalik uuesti tuvastada. Selliseid praktikad on Eestis ka juba aastaid

rakendatud. Ka täna on Eesti teadusuuringutes kasutatavad terviseandmed valdavalt

uurimismeeskonnale edasi antud koodivõtmeta ning seega tagasituvastamist välistavalt viisil.

Oleme kokkuleppe saavutamise huvides valmis nõustuma Euroopa Parlamendi ettepanekutega,

kuid peame oluliseks, et liikmesriikidel säiliks võimalus terviseandmeid töödelda ülekaaluka

avaliku huvi eesmärgil kohaldamata seejuures isikute õigust terviseandmete teisesest

kasutamist piirata. Eelkõige on see vajalik riigi avalike ülesannete täitmiseks, statistika ja

teadusuuringute eesmärgil, kui andmete töötlemise alused tulenevad seadusest.

Kompromisstekstis nähakse liikmesriikidele ette võimalus erisusteks, mis võimaldaksid jätkata

Eesti senist õiguspraktikat. See tähendab, et eelnõus ette nähtud erisustele tuginedes, oleks

jätkuvalt võimalik terviseandmete töötlemine IKSis toodud tingimustel, täiendavaid piiranguid

kehtestamata. Määruse eelnõus ette nähtud erisuste rakendamiseks siseriiklikus õiguses

vajalikud muudatused (näiteks IKS § 6 täiendamine) vajavad edaspidi põhjalikumat analüüsi.

Samuti tuleb arvestada, et määruse eelnõust tulenevate andmete kasutamise piirangute

6

rakendamine toob kaasa IT ja teenuse arendusvajaduse ning täiendava investeeringukulu ja

halduskulu selle toimimise tagamiseks. Määruse jõustumisel tuleb luua nõuetele vastav

turvaline andmetöötluskeskkond. Samuti on vajalik välja töötada tehniline lahendus, mis

võimaldab isikustatud terviseandmed teiseseks kasutamiseks teatud eesmärkide piires sulgeda.

4. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohad on kooskõlastatud justiitsministeeriumiga, majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumiga ning teiste ministeeriumidega EL koordinatsioonikogus.