Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 08.05.2026 nr 3-2/843 - 3

Meie 02.06.2026 nr 9.3-2/26/2804-4

Kaera tn 4 detailplaneeringu

kooskõlastamine

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Terviseametile (edaspidi amet) uuesti kooskõlastamiseks

Kaera tn 4 detailplaneeringu. Materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil

https://tpr.tallinn.ee/DP045960.

Viimati 23.04.2026 kirjaga nr 9.3-2/26/2804-2 jättis amet planeeringu kooskõlastamata, sest ei

olnud veendunud, et tööstusmüra tasemed planeeritaval alal vastavad keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratasemete mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) toodud normtasemetele.

Planeeritud alal hõlmab tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega Kaera tn 4 kinnistut.

Detailplaneering ei näe ette kinnistu jagamist kruntideks. Planeeringu koostamise eesmärgiks on

maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeritud hoonestusalale on lubatud ehitada 4

põhihoonet (korterelamu) ja üks abihoone (nt kasvuhoone). Detailplaneering näeb ette võimaluse

lisaks ehitada alla 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga rajatisi, nt rattaparklaid, pergolaid,

prügikonteinerite varjualuseid jm, mille asukoht täpsustatakse väliruumi projektis koos hoonete

arhitektuurse lahendusega. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu

kohane ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarbega ala korruselamute maakasutusega

alaks.

Esitatud materjalides on muuhulgas järgmised uuringud:

 Mürauuring (LEMMA OÜ, 12.12.2022), millele amet on viimati hinnangu andnud

23.04.2026 kirjaga nr 9.3-2/26/2804-2. Mürauuringu järgi planeeritavale alale levivad

liiklusmüra tasemed ei ületa KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria

piirväärtuseid.

 Lähedal asuvate tööstusalade kirjeldus (Lisa 10.1), milles on toodud järgnev:

o Kaera tn 4 detailplaneeringuala ümbruses paiknevad hooned on varasemalt

kasutuses olnud tööstushooned, mille tootmistegevus on lõppenud.

o Kaera tn 6 tööstushoone on hetkel tühi ja metallitööd lõpetati seal 2025. aastal. Kaera

tn 6 ja Kaera tn 4 kinnistute omanikud peavad läbirääkimis detailplaneeringu

koostamiseks ja alale korterelamute kavandamiseks.

o Kaera tn 8 paiknevad konteinerlaod ja muutunud kasutusotstarve ei põhjusta

ülenormatiivset müra.

o Angervaksa tn 2 paiknevad garaažid, mis mürakaartide info kohaselt ei ületa

normatiivseid müratasemeid. Garaažid paiknevad 100% elamumaa maakasutusega

kinnistutel.

o Kaera tänava piirkonnas varasemalt tegutsenud tootmis- ja tööstusettevõtted

on oma tegevused lõpetanud või ala kasutus on muutunud, millega ei kaasne

tööstusmüra. Alal on lähiajal kujunemas elamupiirkonnaks, kus endisaegsed

2(3)

amortiseerunud tootmis- ja tööstushooned lammutatakse ja asemele ehitatakse

korterelamud. Piirkonna arengud elamupiirkonnana toetab ka Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneering, milles nähakse ette ainuvõimaliku maakasutuse

juhtotstarbena korterelamumaad.

 Radoonisisalduse mõõtmine pinnasest, raport (Tulelaev OÜ, 26.04.2023). Mõõtmised

teostati Kaera tn 4 kinnistul 26.04.2023 kolmes mõõtepunktis paralleelselt kahel viisil:

pinnaseõhus otsemõõtmine (emanomeetriga) ning pinnase eU (Ra226-ga tasakaalus olev

U238) sisalduse (gammaspektromeeriga) järgi arvutamine. Kaera tn 4, Põhja-Tallinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond mõõdeti kõrgeimaks radoonisisalduseks 35 kBq/m3, seega

liigitub territoorium normaalse radoonisisaldusega pinnasega alaks.

 Insolatsioonianalüüs (Korrus Arhitektuuribüroo). Töö eesmärk on välja selgitada, milliseks

kujuneb Kaera tn 4 naaberelamute (Kaera tn 3 ja Kaera tn 5) insolatsiooniolukord pärast

projekteeritud hoonestuse väljaehitamist. Kellaajad olid antud suveaja järgi. Kokkuvõte:

Kõigis vaadeldud naabermajade eluruumides säilib insolatsioon piisavana või on

endise kestusega.

Esitatud materjalides on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Planeeringuala paikneb endisaegsel tootmis- ja tööstushoonete alal:

o Käesolev detailplaneering koostatakse Kaera tn 4 kinnistule eesmärgiga 100%

tootmismaa maakasutuse muutmiseks 100% elamumaaks;

o Kaera tn 6 kinnistu maakasutus on hetkel 100% tootmismaa. Hetkel käivad

läbirääkimised detailplaneeringust huvitatud isiku ja kinnistuomaniku vahel

detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga muuta maakasutuse sihtotstarve 100%

elamumaaks. Senine tootmistegevus on lõpetatud 2025. aastal. Tootmishoone seisab

tühjana. Tootmistegevuse lõppemisel ei toimu alal ka tööstusmüra tekitavat

tegevust;

o Kaer tn 8 kinnistu on 50% tootmismaa ja 50% ärimaa. Kinnistul ei toimu tootmis-

ega tööstustegevust ja sellest lähtuvalt puudub ka tööstusmüra. Kinnistul toimub

äritegevus-miniladude renditegevus.

 Hoonete projekteerimise aluseks võtta projekti koostamise hetkel kehtiv regulatsioon, mis

määrab kas välisõhus leviva müra kategooria normtasemete täitmise aluseks on müra

piirväärtus või sihtväärtus, mille tasemed hoonete projekteerimisel peavad olema täidetud;

 tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. /../ Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete

(soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete

ja müratundlike ruumide paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et

tehniliste seadmete müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid;

 ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid; /../ Planeeringu

elluviimise ajal võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab

võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel

välja antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja

sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud

müra normtasemeid.

 Hoonete projekteerimisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrust nr 42 "Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid" ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

kehtestatud tasemetest;

 Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tabelis 6.3 - ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest”

toodule tuleb projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele rakendada

välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele,

ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele;

3(3)

 Maapinna kõrgus täpsustatakse lähtuvalt välisruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti

koostamisel arvestades, et Kaera tänava poolsete hoonete olemasoleva maapinna kõrgust

ei lubatud tõsta (tagatud peab olema Kaera tn 3 ja 5 eluruumide insolatsioonitingimused).

 Enne hoone ehitamist tuleb planeeritud maa-alal teha radooni taseme mõõtmised.

Piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus on 50 kBq/m³.

Planeeringuala paikneb normaalse radoonisisaldusega alal. Kõrgendatud radoonisisalduse

esinemisel tuleb hoone projekteerimisel arvestada radooniohuga ning kasutada

radooniennetuse komplekslahendust s.o vundamendi tuulutussüsteeme ning radoonikilet.

Vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks tuleb

hoonesse rajada kvaliteetne ventilatsioon; /../ Mõõtmistulemuste alusel on radoonisisaldus

35 kBq/m3, mis on normaalne radoonisisaldus pinnases. Radooni hoonesse sattumise

vältimiseks tuleb ehituse käigus tagada hea ehituskvaliteet. Pinnasega kokkupuutes oleva

põranda liitekohtade, pragude ja läbiviikude hermetiseerimine koos põrandaaluse

tuulutusega ja/või radoonitõkkekilega tagavad normidele vastava radooni taseme hoones.

Hoone peab olema varustatud ka nõuetele vastava ventilatsioonisüsteemiga.

 detailplaneeringus kavandatud hoonete edaspidisel projekteerimisel võtta arvesse 02.2020

koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“;

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib

järgmist:

1. Planeeritaval alal leviv müra (sh maksimaalne) ei tohi ületada KeM määruses nr 71 toodud

normtasemeid.

2. Lisas 10.1 on viidatud Maa- ja Ruumiameti lehel leitavatele tööstusmüra kaartidele. Amet

täpsustab, et mürakaartidelt nähtav tööstusmüra, mis levib planeeritavale alale, tuleb ameti

hinnangul Kopli tn 25 (78408:807:1130) kinnistult ning sadama-aladelt, mitte Lisas 10.1

kirjeldatud tööstusmüra allikatelt. Seega eeltoodult mürakaartidelt saab järeldada, et Kopli

tn 25 kinnistult ja sadama-aladelt leviv müra levib planeeritava alani päeval kuni 49 dB ja

öösel kuni 44 dB, mis ei ületa KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra piirväärtuseid.

3. Ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri

01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusmüra puhul arvestada, et impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00-19.00.

5. Esitatud materjalides viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”, kuid see ei ole enam kehtiv. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada

sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

kehtestatud normtasemeid.

6. Esitatud materjalides viidatakse standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, kuid see ei ole enam kehtiv. Siseruumides

tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

7. Arvestada ka EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

51966484, [email protected]