Transpordiamet
[email protected] 29.04.2026
Taristuehituse Liidu (ESTEL) ettepanek metoodika täpsustamiseks

Lugupeetud Priit Sauk
Lugupeetud Janno Sammul

Taristuehituse Liidule on liikmete kaudu laekunud info, et olete edastanud ettevõtjatele kirjaliku teavituse, milles käsitlete Lähis-Ida sõjaliste sündmuste võimalikku mõju hankelepingute täitmisele.
Peame oluliseks, et sellised põhimõttelised seisukohad oleksid turuosalistele arusaadavad. Samas näeme, et on tekkinud mitmeid küsimusi, mis puudutavad eeskätt juba sõlmitud lepingute täitmist.

Toome allpool välja peamised tähelepanekud.

Liidule edastatud info põhjal olete selgitanud, et pelgalt üldine viide sisendhindade tõusule ei ole piisav alus lepingu muutmiseks. Täpsustame, et võib olla ka juhtumeid, kus mõju ei väljendu ainult hinnas, vaid konkreetsete sisendite kättesaadavuses, tarneaegades või tööde teostamise järjepidevuses (täitmise tähtaegades). Selliste juhtumite puhul ei pruugi olla alati selge, millisel hetkel loetakse mõju piisavalt oluliseks ja otseselt lepingu täitmist takistavaks.
Kirjas on välja toodud väga kõrge nõuete põhjendamise standard. Ühelt poolt on see arusaadav, kuid võib olla praktikas keeruline rakendada ning märkimisväärselt halduskoormust kõigil osapooltel suurendav. Ettevõtjatel võib praktikas puududa selgus, milline tõendite tase on piisav, et tellija saaks nõuet sisuliselt hinnata. See võib tekitada olukorra, kus sarnase sisuga juhtumid võivad mingitel üksikutel juhtudel jääda esitamata või nende läbi vaatamine venida pikaks.
Olemasolevate lepingute riskijaotus on üles ehitatud eeldusel, et tavapärased tururiskid on ettevõtja kanda. Viimaste geopoliitiliste sündmuste mõju ulatus ja kiirus võib konkreetsete lepingute kontekstis ületada selle lepingu tavapärase äririski piiri. Praktikas on keeruline eristada, kus see piir täpselt jookseb.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku keskenduda metoodikale, mis võimaldab hinnata ja arvutada iga konkreetse lepingu täitmisele avalduvat mõju, mitte üksnes hinnata mõju olemasolu.
Peame oluliseks rõhutada, et ühtse metoodika puudumisel võib tekkida risk ebaühtlaseks praktikaks erinevate hankija esindajate vahel. See võib viia olukorrani, kus sisult sarnaseid juhtumeid hinnatakse erinevalt, kuigi iga juhtumit hinnatakse eraldi konkreetse lepingu ja selle asjaolude põhjal.






Ühtselt rakendatav metoodika aitaks tagada, et üksikjuhtumite hindamine on läbipaistev ja võrreldav ning toetab võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, säilitades samas iga lepingu ja ettevõtja olukorra eripära arvestamise.

Selleks peame vajalikuks, et Transpordiamet töötaks välja selgema ja ühtselt rakendatava metoodika hüvitamis- ja leevendusnõuete menetlemiseks. Metoodika eesmärk oleks toetada üksikjuhtumite hindamist ja see ei mõjutaks ettevõtjate iseseisvat hinnakujundust ega pakkumuste koostamist.

Metoodika peaks kirjeldama vähemalt järgmist:
• milliste andmete ja võrdlusbaaside alusel arvutatakse sündmuse mõju konkreetse lepingu täitmisele (nt indeksid, hinnaseeriad, lepingupõhised lähteandmed);
• kuidas võrreldakse lepingu sõlmimise või pakkumuse esitamise ajal kehtinud asjaolusid tegelikult kujunenud olukorraga;
• kuidas arvutatakse mõju sisendhindadele (nt kütus, materjalid, teenused) ning kuidas see seotakse lepingu maksumusega;
• kuidas hinnata ja esitada mõju tarneaegadele, tööde järjepidevusele, tähtaegadele ja vajadusel töökorraldusele;
• millises vormis ja detailsuses tuleb mõjuarvutus esitada, et see oleks tellijale kontrollitav, võrreldav ja menetletav.
Lisaks palume koos metoodikaga anda töövõtjatele praktilised juhised, kuidas nad peaksid teie kirjas toodud põhimõtteid rakendama suhtluses tellijaga ja nõuete esitamisel oma konkreetsete lepingute puhul. Täna võib jääda ettevõtjale ebaselgeks:
• kuidas siduda üldised põhimõtted konkreetse lepingu täitmisega;
• kuidas struktureerida nõuet selliselt, et see oleks sisuliselt menetletav;
• milliseid samme oodatakse enne nõude esitamist.
Selged juhised aitaksid:
• vähendada puudulike või ebaselgete nõuete esitamist;
• kiirendada menetlusi;
• vähendada vaidluste riski.
Peame oluliseks ka soodustada varajast ja sisulist dialoogi tellija ja töövõtja vahel konkreetse lepingu raames, kus on näha, et lepingu täitmine võib objektiivsetel põhjustel raskeneda. Selge metoodika ja juhised toetaksid ka selliste arutelude sisukust.
Rõhutame, et Taristuehituse Liidu eesmärk ei ole muuta lepingutes kokkulepitud riskijaotust ega seada kahtluse alla kehtiva õiguse põhimõtteid. Samuti ei koordineeri Liit ettevõtjate turukäitumist ega võta seisukohti üksikute lepingute osas ega jaga liikmete vahel teavet, mis puudutab hinnakujundust, kulustruktuuri või pakkumuste tegemist.







Liidu eesmärk on aidata kaasa sellele, et:
• tekiks ühtlasem ja arusaadavam praktika;
• väheneks vaidluste arv;
• oleks tagatud lepingute jätkuv täitmine.
Oleme valmis metoodika ja juhiste väljatöötamisse panustama ning vajadusel kohtuma, et teemat täpsemalt arutada.

Lugupidamisega,
Tarmo Trei
Tegevdirektor
/allkirjastatud digitaalselt/

Metoodika: kütuse hinna mõju arvutamine kehtivale hankelepingule, kulugrupile, tööle

1. Üldpõhimõte ja kasutuspiirang
Käesolev metoodika on tehniline abivahend, mille eesmärk on toetada kütuse hinna erakorralise muutuse võimaliku mõju hindamist üksnes juba sõlmitud hankelepingute täitmisel.
Metoodika:
• ei ole õiguslikult siduv ega kohustuslik,
• ei kujunda ega mõjuta turuosaliste hinnakujundust ega turukäitumist,
• ei ole mõeldud kasutamiseks pakkumuste koostamisel ega tulevaste hangete ettevalmistamisel,
• ei ole mõeldud ettevõtjate vaheliseks suhtluseks ega käitumise koordineerimiseks,
• ei määra ega asenda lepingu muutmise, hüvitamise ega muude õiguskaitsevahendite hindamist.
Metoodika kasutamine eeldab alati konkreetse lepingu ja konkreetse ettevõtja tingimuste ja asjaolude eraldi hindamist.

2. Andmeallikad ja metoodiline alus
Metoodika tugineb Soome statistikaameti (Tilastokeskus) avalikele taristuehituse kuluindeksitele:
• MaKu (Maarakennuskustannusindeksi) – taristuehituse kuluindeks
• Markki (Maarakennusalan konekustannusindeksi) – taristuehituse tööde ehitusmasinate kuluindeks
• Kalkki (Kuorma-autoliikenteen kustannusindeksi) – transpordi kuluindeks
Indeksite avalikud struktuurid (sh MaKu tabel 6) kirjeldavad:
• tööde jaotust kulukomponentideks,
• komponentide sees sisendite, sh kütuse osakaalu.
Metoodika kasutab üksnes nende indeksite avalikke ja üldistatud andmeid.

3. Metoodiline loogika
Arvutusloogika põhineb indeksite struktuuri üldisel põhimõttel:
• lepingu või töö maksumus jaotatakse kulukomponentideks,
• iga komponendi puhul kasutatakse avalikes indeksites toodud kütuse osakaalu,
• arvutatakse kütuse hinna muutuse võimalik teoreetiline mõju.
Metoodika ei sisalda ega kasuta üksikettevõtjate tegelikke kulusid, lepingulisi andmeid ega pakkumuste infot.
1. Üldvalem
Kütuse hinna muutuse mõju arvutatakse:

kus
• = mõju eurodes
• = lepingu (või kulugrupi või töö) maksumus (€)
• = kütusest sõltuv osakaal (%)
• = kütuse hinna muutus (%)

2. Kütuse hinna muutus

näide:


3. Kütusest sõltuva osakaalu (K) arvutamine
K leitakse kulukomponentide kaalutud summana:

kus iga komponent on:
• oma masinad
• ostetud masinateenus
• transporditeenus


4. Näide 1 – katte ehitamine (Päällysteet)
Sisendandmed
1) Kulukomponentide osakaalud (MaKu tabel 6)
• oma masinad: 17,3%
• ostetud masinad: 3,7%
• transport: 9,9%
2) Kütuse osakaal kulukomponentides
• oma masinad: 9,1% (MaKu)
• ostetud masinad: 15,6% (Markki)
• transport: 20,2% (Kalki)

Arvutus


Lõpparvutus (kallinemine)
• katte ehitamine – maksumus näiteks: 100 000 €
• kütuse osakaal: 11,68%
• hinnamuutus: 33,33%


5. Näide 2 – mullatööd (Maarakenteet)
Sisendandmed
1) Kulukomponentide osakaalud (MaKU tabel 6)
• oma masinad: 21,1%
• ostetud masinad: 14,8%
• transport: 23,7%

2) Kütuse osakaal kulukomponentides
• oma masinad: 6,5% (MaKu)
• ostetud masinad: 15,6% (Markki)
• transport: 20,2% (Kalki)

Arvutus


Lõpparvutus (kallinemine)
• mullatööd – maksumus näiteks: 100 000 €
• kütuse osakaal: 13,6%
• hinnamuutus: 33,33%


6. Üldistatav arvutusloogika
Iga võimaliku ja vajaliku tööliigi puhul:
1. Kasuta indeksites olevat kulustruktuur (osakaalud %)
2. Kasuta indeksites olevat kütuse osakaalu igas komponendis
3. Arvuta:

4. Arvuta hinnamuutus
5. Kasuta põhi valemit

7. Kasutusloogika
Metoodika rakendamisel:
1. kasutatakse üksnes Soome avalikke indekseid (MaKu, Markki, Kalkki),
2. kasutatakse indeksite avalikke kulustruktuure (sh MaKu tabel 6),
3. arvutatakse kütusest sõltuv osakaal,
4. hinnatakse kütuse hinna muutuse mõju.
Metoodika tulemusi ei käsitleta soovitusliku hüvitamismäära ega võrdlusalusena eri lepingute või ettevõtjate vahel.

Metoodika: kütuse hinna mõju arvutamine kehtivale hankelepingule, kulugrupile, tööle

1. Üldpõhimõte ja kasutuspiirang
Käesolev metoodika on tehniline abivahend, mille eesmärk on toetada kütuse hinna erakorralise muutuse võimaliku mõju hindamist üksnes juba sõlmitud hankelepingute täitmisel.
Metoodika:
• ei ole õiguslikult siduv ega kohustuslik,
• ei kujunda ega mõjuta turuosaliste hinnakujundust ega turukäitumist,
• ei ole mõeldud kasutamiseks pakkumuste koostamisel ega tulevaste hangete ettevalmistamisel,
• ei ole mõeldud ettevõtjate vaheliseks suhtluseks ega käitumise koordineerimiseks,
• ei määra ega asenda lepingu muutmise, hüvitamise ega muude õiguskaitsevahendite hindamist.
Metoodika kasutamine eeldab alati konkreetse lepingu ja konkreetse ettevõtja tingimuste ja asjaolude eraldi hindamist.

2. Andmeallikad ja metoodiline alus
Metoodika tugineb Soome statistikaameti (Tilastokeskus) avalikele taristuehituse kuluindeksitele:
• MaKu (Maarakennuskustannusindeksi) – taristuehituse kuluindeks
• Markki (Maarakennusalan konekustannusindeksi) – taristuehituse tööde ehitusmasinate kuluindeks
• Kalkki (Kuorma-autoliikenteen kustannusindeksi) – transpordi kuluindeks
Indeksite avalikud struktuurid (sh MaKu tabel 6) kirjeldavad:
• tööde jaotust kulukomponentideks,
• komponentide sees sisendite, sh kütuse osakaalu.
Metoodika kasutab üksnes nende indeksite avalikke ja üldistatud andmeid.

3. Metoodiline loogika
Arvutusloogika põhineb indeksite struktuuri üldisel põhimõttel:
• lepingu või töö maksumus jaotatakse kulukomponentideks,
• iga komponendi puhul kasutatakse avalikes indeksites toodud kütuse osakaalu,
• arvutatakse kütuse hinna muutuse võimalik teoreetiline mõju.
Metoodika ei sisalda ega kasuta üksikettevõtjate tegelikke kulusid, lepingulisi andmeid ega pakkumuste infot.
1. Üldvalem
Kütuse hinna muutuse mõju arvutatakse:

kus
• = mõju eurodes
• = lepingu (või kulugrupi või töö) maksumus (€)
• = kütusest sõltuv osakaal (%)
• = kütuse hinna muutus (%)

2. Kütuse hinna muutus

näide:


3. Kütusest sõltuva osakaalu (K) arvutamine
K leitakse kulukomponentide kaalutud summana:

kus iga komponent on:
• oma masinad
• ostetud masinateenus
• transporditeenus


4. Näide 1 – katte ehitamine (Päällysteet)
Sisendandmed
1) Kulukomponentide osakaalud (MaKu tabel 6)
• oma masinad: 17,3%
• ostetud masinad: 3,7%
• transport: 9,9%
2) Kütuse osakaal kulukomponentides
• oma masinad: 9,1% (MaKu)
• ostetud masinad: 15,6% (Markki)
• transport: 20,2% (Kalki)

Arvutus


Lõpparvutus (kallinemine)
• katte ehitamine – maksumus näiteks: 100 000 €
• kütuse osakaal: 11,68%
• hinnamuutus: 33,33%


5. Näide 2 – mullatööd (Maarakenteet)
Sisendandmed
1) Kulukomponentide osakaalud (MaKU tabel 6)
• oma masinad: 21,1%
• ostetud masinad: 14,8%
• transport: 23,7%

2) Kütuse osakaal kulukomponentides
• oma masinad: 6,5% (MaKu)
• ostetud masinad: 15,6% (Markki)
• transport: 20,2% (Kalki)

Arvutus


Lõpparvutus (kallinemine)
• mullatööd – maksumus näiteks: 100 000 €
• kütuse osakaal: 13,6%
• hinnamuutus: 33,33%


6. Üldistatav arvutusloogika
Iga võimaliku ja vajaliku tööliigi puhul:
1. Kasuta indeksites olevat kulustruktuur (osakaalud %)
2. Kasuta indeksites olevat kütuse osakaalu igas komponendis
3. Arvuta:

4. Arvuta hinnamuutus
5. Kasuta põhi valemit

7. Kasutusloogika
Metoodika rakendamisel:
1. kasutatakse üksnes Soome avalikke indekseid (MaKu, Markki, Kalkki),
2. kasutatakse indeksite avalikke kulustruktuure (sh MaKu tabel 6),
3. arvutatakse kütusest sõltuv osakaal,
4. hinnatakse kütuse hinna muutuse mõju.
Metoodika tulemusi ei käsitleta soovitusliku hüvitamismäära ega võrdlusalusena eri lepingute või ettevõtjate vahel.



Transpordiamet
[email protected] 29.04.2026
Taristuehituse Liidu (ESTEL) ettepanek metoodika täpsustamiseks

Lugupeetud Priit Sauk
Lugupeetud Janno Sammul

Taristuehituse Liidule on liikmete kaudu laekunud info, et olete edastanud ettevõtjatele kirjaliku teavituse, milles käsitlete Lähis-Ida sõjaliste sündmuste võimalikku mõju hankelepingute täitmisele.
Peame oluliseks, et sellised põhimõttelised seisukohad oleksid turuosalistele arusaadavad. Samas näeme, et on tekkinud mitmeid küsimusi, mis puudutavad eeskätt juba sõlmitud lepingute täitmist.

Toome allpool välja peamised tähelepanekud.

Liidule edastatud info põhjal olete selgitanud, et pelgalt üldine viide sisendhindade tõusule ei ole piisav alus lepingu muutmiseks. Täpsustame, et võib olla ka juhtumeid, kus mõju ei väljendu ainult hinnas, vaid konkreetsete sisendite kättesaadavuses, tarneaegades või tööde teostamise järjepidevuses (täitmise tähtaegades). Selliste juhtumite puhul ei pruugi olla alati selge, millisel hetkel loetakse mõju piisavalt oluliseks ja otseselt lepingu täitmist takistavaks.
Kirjas on välja toodud väga kõrge nõuete põhjendamise standard. Ühelt poolt on see arusaadav, kuid võib olla praktikas keeruline rakendada ning märkimisväärselt halduskoormust kõigil osapooltel suurendav. Ettevõtjatel võib praktikas puududa selgus, milline tõendite tase on piisav, et tellija saaks nõuet sisuliselt hinnata. See võib tekitada olukorra, kus sarnase sisuga juhtumid võivad mingitel üksikutel juhtudel jääda esitamata või nende läbi vaatamine venida pikaks.
Olemasolevate lepingute riskijaotus on üles ehitatud eeldusel, et tavapärased tururiskid on ettevõtja kanda. Viimaste geopoliitiliste sündmuste mõju ulatus ja kiirus võib konkreetsete lepingute kontekstis ületada selle lepingu tavapärase äririski piiri. Praktikas on keeruline eristada, kus see piir täpselt jookseb.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku keskenduda metoodikale, mis võimaldab hinnata ja arvutada iga konkreetse lepingu täitmisele avalduvat mõju, mitte üksnes hinnata mõju olemasolu.
Peame oluliseks rõhutada, et ühtse metoodika puudumisel võib tekkida risk ebaühtlaseks praktikaks erinevate hankija esindajate vahel. See võib viia olukorrani, kus sisult sarnaseid juhtumeid hinnatakse erinevalt, kuigi iga juhtumit hinnatakse eraldi konkreetse lepingu ja selle asjaolude põhjal.






Ühtselt rakendatav metoodika aitaks tagada, et üksikjuhtumite hindamine on läbipaistev ja võrreldav ning toetab võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, säilitades samas iga lepingu ja ettevõtja olukorra eripära arvestamise.

Selleks peame vajalikuks, et Transpordiamet töötaks välja selgema ja ühtselt rakendatava metoodika hüvitamis- ja leevendusnõuete menetlemiseks. Metoodika eesmärk oleks toetada üksikjuhtumite hindamist ja see ei mõjutaks ettevõtjate iseseisvat hinnakujundust ega pakkumuste koostamist.

Metoodika peaks kirjeldama vähemalt järgmist:
• milliste andmete ja võrdlusbaaside alusel arvutatakse sündmuse mõju konkreetse lepingu täitmisele (nt indeksid, hinnaseeriad, lepingupõhised lähteandmed);
• kuidas võrreldakse lepingu sõlmimise või pakkumuse esitamise ajal kehtinud asjaolusid tegelikult kujunenud olukorraga;
• kuidas arvutatakse mõju sisendhindadele (nt kütus, materjalid, teenused) ning kuidas see seotakse lepingu maksumusega;
• kuidas hinnata ja esitada mõju tarneaegadele, tööde järjepidevusele, tähtaegadele ja vajadusel töökorraldusele;
• millises vormis ja detailsuses tuleb mõjuarvutus esitada, et see oleks tellijale kontrollitav, võrreldav ja menetletav.
Lisaks palume koos metoodikaga anda töövõtjatele praktilised juhised, kuidas nad peaksid teie kirjas toodud põhimõtteid rakendama suhtluses tellijaga ja nõuete esitamisel oma konkreetsete lepingute puhul. Täna võib jääda ettevõtjale ebaselgeks:
• kuidas siduda üldised põhimõtted konkreetse lepingu täitmisega;
• kuidas struktureerida nõuet selliselt, et see oleks sisuliselt menetletav;
• milliseid samme oodatakse enne nõude esitamist.
Selged juhised aitaksid:
• vähendada puudulike või ebaselgete nõuete esitamist;
• kiirendada menetlusi;
• vähendada vaidluste riski.
Peame oluliseks ka soodustada varajast ja sisulist dialoogi tellija ja töövõtja vahel konkreetse lepingu raames, kus on näha, et lepingu täitmine võib objektiivsetel põhjustel raskeneda. Selge metoodika ja juhised toetaksid ka selliste arutelude sisukust.
Rõhutame, et Taristuehituse Liidu eesmärk ei ole muuta lepingutes kokkulepitud riskijaotust ega seada kahtluse alla kehtiva õiguse põhimõtteid. Samuti ei koordineeri Liit ettevõtjate turukäitumist ega võta seisukohti üksikute lepingute osas ega jaga liikmete vahel teavet, mis puudutab hinnakujundust, kulustruktuuri või pakkumuste tegemist.







Liidu eesmärk on aidata kaasa sellele, et:
• tekiks ühtlasem ja arusaadavam praktika;
• väheneks vaidluste arv;
• oleks tagatud lepingute jätkuv täitmine.
Oleme valmis metoodika ja juhiste väljatöötamisse panustama ning vajadusel kohtuma, et teemat täpsemalt arutada.

Lugupidamisega,
Tarmo Trei
Tegevdirektor
/allkirjastatud digitaalselt/