Kehtna valla Lau taastuvenergiapargi (T2 tuuleala) detailplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamine

AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007

Tel 742 0218

[email protected]

www.artes.ee

Tartu 2026

Kehtna valla tuuleenergia aren- dusala T2 detailplaneering

Seletuskiri

Kehtna Vallavalitsus

Reg nr 77000252

Rapla maakond, Kehtna alevik, Pargi tn 2, 79001

Töö nr: 24068DP3

Kuupäev: 07.04.2026

Kehtna vald, AB Artes Terræ

Planeeringu koostamise korraldaja, tellija:

Kehtna Vallavalitsus.

Planeeringu koostamise konsultant:

AB Artes Terrae OÜ; projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8, nr 155390) Heiki Kalberg; planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra.

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja:

LEMMA OÜ; keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (KMH litsents KMH0153) Piret Toon- pere.

Huvitatud isikud:

TMV Green OÜ;

Vestman Solar OÜ.

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 3 / 27

Sisukord

1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ................................................................. 5

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ....................................................... 6

3 Planeerimislahendus ............................................................................................................. 7

3.1 Kruntideks jaotamine .............................................................................................................. 8

3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine ................................................................... 8

3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine .............................................................................. 8

3.4 Elektri- ja sideliinid ................................................................................................................ 11

3.5 Ehitise ehituslikud tingimused .............................................................................................. 12

3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad .................................................................................. 12

3.7 Servituutide seadmise vajadus .............................................................................................. 13

3.8 Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 14

3.8.1 Taimestik ....................................................................................................................... 14

3.8.2 Linnustik ........................................................................................................................ 15

3.8.3 Nahkhiired ..................................................................................................................... 15

3.8.4 Rohevõrgustik ................................................................................................................ 16

3.8.5 Põhjavesi ....................................................................................................................... 17

3.8.6 Pinnavesi ....................................................................................................................... 18

3.8.7 Pinnas, sh väärtuslik põllumajandusmaa ...................................................................... 19

3.8.8 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 20

3.8.9 Varjutus ......................................................................................................................... 21

3.8.10 Maavaravaru ................................................................................................................. 22

3.8.11 Jäätmeteke .................................................................................................................... 23

3.8.12 Kliimamuutused ............................................................................................................ 23

3.8.13 Side ................................................................................................................................ 24

3.8.14 Avariiolukordade vältimine ........................................................................................... 24

3.9 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 24

4 Keskkonnaseire vajadus ...................................................................................................... 24

5 Detailplaneeringu elluviimine .............................................................................................. 26

6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena) ......................................... 26

1. Üldjoonis 1:20000 ................................................................................................................. 26

2. Kruntimise joonis 1:7000....................................................................................................... 26

3. Positsioon 1 ja 2 põhijoonis 1:2000 ...................................................................................... 26

4. Positsioonide 3 ja 4 põhijoonis 1:2000 ................................................................................. 26

7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena) ................................................ 27

Lisa 1. Visualiseeringud ..................................................................................................................... 27

Lisa 2. Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne (KSH) .................................................................................................................. 27

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 5 / 27

1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Kehtna valla üldplaneeringuga on olulise ruumilise mõjuga objektidena määratud tuulepargi1 aren-

dusalad. Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalu-

sed ja tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses.

Kehtna Vallavolikogu 27.09.2023. a otsusega nr 1-2/1132 algatati Lau külas paikneval tuulepargi aren-

dusalal T2 detailplaneering (edaspidi ka DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

Detailplaneeringu eesmärk algatamisel oli selgitada välja üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele

tuuleenergia alale „Lau taastuvenergiapark“ tuulepargi (tuuleenergia, päikesepark ning elektrienergia-

salvesti) rajamise võimalikkus tingimusel, et tagatakse keskkonna- ja elukeskkonnatingimuste ning

omandi-põhiõiguse proportsionaalne kaitse. Planeeringu koostamisel on jõutud lahenduseni, mille

korral ei ole kavandatud planeeringualale päikeseparki (kuna tegu on metsaalaga ning päikesepargi

rajamine metsamaale ei ole asjakohane) ega suuremahulisi salvestusseadmeid (eraldi akusalvestite

vms ala planeeringus kavandatud ei ole).

Planeeringuga lahendatakse elektrituulikute kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus

ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa avalikku kasutusse võt-

miseks ja/või servituutide seadmiseks.

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigused va 97 ha suurusel alal (vt joonis 1) kuni nelja elektrituu-

liku rajamiseks. Detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamiseks.

1 Tuulepark vabariigi valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 “Võrgueeskiri” tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koos- nev elektrijaam. 2 https://atp.amphora.ee/keh- navv/?o=106&o2=242159&u=null&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dschqcr1=27.09.2023&dschqcr2=27.09 .2023&dt=&itm=349315&clr=history&pageSize=20&page=1

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

6 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

Joonis 1. Detailplaneeringu ala ja paiknemine (ca 97 ha).

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistikku määrab

dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. 08.02.2023. a Riigikogus ajakohastatud „Kliima-

poliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoone-

gaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside ne-

toheide nullini. 12.05.2021. a kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles

lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab

2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 7 / 27

Dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 “. 08.02.2023. a Riigikogus ajakohastatud „Kliima-

poliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoone-

gaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside ne-

toheide nullini. 12.05.2021. a kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles

lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab

2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. aastal sama palju

taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht. Selleks tuleb rajada maismaale 2,85 GW võim-

suse ulatuses uusi tuuleparke. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab,

et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi-

misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Raplamaa arengustrateegia 2035+ (2018) seab eesmärgiks hajutatuma taastuvatel ressurssidel põhi-

neva energiatootmise süsteemi ja targa elektrivõrgu. Üldistatuna tähendab see energiatootmise haju-

tamist erinevate tootmisüksuste vahel ning elektritarbimise juhitavuse suurendamist. Raplamaa koha-

like omavalitsuste ühine energia- ja kliimakava (2023) viitab, et tuuleenergia arendamiseks põhimõt-

teliselt sobivad alad on ette nähtud valdadest ka Kehtna valla üldplaneeringus. Kehtna valla energia-

ja kliimakava (2023) tegevuskava näeb meetme 1.3 all ette päikese- ja tuuleparkide ehitamist pärssi-

vate takistuste leevendamise ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu suurenda-

mine omavalitsuse asutustes.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti ener-

giamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030

ning ka piirkondlike kliimakavade eesmärkidega.

3 Planeerimislahendus

Detailplaneeringuga määratakse:

▪ krundid;

▪ krundi hoonestusalad;

▪ krundi ehitusõigus;

▪ detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht;

▪ ehitise ehituslikud tingimused;

▪ liikluskorralduse põhimõtted;

▪ müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi taga-

vad nõuded;

▪ servituutide seadmise vajadus.

Planeeringulahenduse kujundamisel järgiti:

▪ elektrituulikute optimaalset paigutust teineteise suhtes;

▪ kehtivaid riiklikke kitsendusi;

▪ Kehtna valla üldplaneeringus seatud tingimusi;

▪ krundi suurus valiti selliselt, et geoloogilisest, logistilisest või tuuleoludest tulenevalt võib ehi-

tusprojektis olla vajalik tuuliku asukohta märgitud hoonestusala piires korrigeerida.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

8 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

3.1 Kruntideks jaotamine

Planeeringulahendus näeb ette igale elektrituulikule eraldiseisva(d) ehitusõigusega krundi(d). Planee-

ritud krundid ja nende ehitusõigus on esitatud tuulepargi kruntimise joonisel ja vastava krundi põhi-

joonisel.

Uue katastriüksuse moodustamisel ei pea detailplaneeringus määratud krundi piiridest lähtuma, kui

pärast katastriüksuse moodustamist on detailplaneeringus määratud ehitusõigus endisel kujul elluvii-

dav.

Näiteks, kui tuuliku labade paiknemine naaberkinnistul tagatakse õhuservituudiga (ehitusõigus on el-

luviidav), ei ole vaja moodustada labade alusele alale detailplaneeringus kujutatud krundi alusel uut

maaüksust.

3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kuni nelja 280 m kõrguse elektrituuliku püstitamiseks.

Elektrituulikule on määratud hoonestusalad, mille piires võib projekteerimisel tuuliku asukohta täp-

sustada võttes arvesse detailplaneeringus esitatud muid tingimusi. Detailplaneering on aluseks ehitus-

projekti (de) koostamiseks.

Krundi ehitusõigus on esitatud joonistel, krundi ehitusõigusega on määratud:

▪ krundi sihtotstarve;

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute (planeerimisseaduse kohane olulise avaliku huviga ra-

jatis) arv;

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute ehitisalune pind;

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute kõrgus.

Ehitiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata.

3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine

Elektrituulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt

ligipääsetavad juurdepääsuteed tuulikuteni. Juurdepääsuteede kavandamisel püüti olemasolevat tee-

devõrku võimalikult suures ulatuses ära kasutada.

Elektrituulikute ja nende toimimiseks vajalikule taristule juurdepääsuks kavandatakse olemasoleva

Ülevalt-Keastu (ETAK nimetus) pinnastee rekonstrueerimine tagamaks olemasolevalt Rämasoo – Palu-

küla (2921003) kohalikult teelt tuulepargi jaoks vajalik juurdepääs.

Kõigi kruntideni on planeeritud märgitud 10 m laiune tee ning tuulikutele montaažiplatsid. Tegelik

montaažiplatside suurus, teede laiused ja pöörangute ulatused täpsustatakse tuulepargi projekteeri-

misel. Montaažiplatside ja teede kavandamisel eelistada lahendusi, mille korral raadatava ala pindala

on väiksem. Asukohtade täpsustamisel kasutada maksimaalselt tuulikute ligipääsuteede ja taristu ka-

vandamiseks olemasolevaid teid, kraavipervesid jms inimmõjulisi alasid.

Juurdepääsuteede ja montaažiplatside asukohtade täpsustamisel arvestada:

▪ elektrituuliku täpsustatud asukohaga;

▪ tuuliku tüübist tulenevate vajadustega (pöörangute raadiused, montaažiplatsi suurus ja ase-

tus);

▪ inventeeritud tundliku taimestikuga alasid;

▪ inventeeritud nahkhiirte jaoks sobilikke elupaiku;

Ehitatavate elektrituulikute detailid on eeldatavalt vaja tuua Paldiski sadamast. Teekonna pikkuseks

sadamast tuulepargi alale kujuneb ca 90 km. Transpordiameti avaldatud info kohased olemasolevad

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 9 / 27

eriveoteede koridorid vahetult tuulepargini ei vii ning joonis 2-l esitatud marsruut tuleb veoste täpse-

mate tehniliste parameetrite alusel kohandada suurveoste transportimiseks.

Lähtuvalt valitud tuulikute tehnilistest andmetest esitada ehitusprojektis:

▪ tuulikute transportimise skeem, määrates riigiteede lõikes konkreetsed trassikoridorid (tuua

välja riigiteede numbrid ja km ulatus);

▪ määrata riigitee(de) lõigud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või laien-

dada;

▪ näidata olemasolevad ning planeeringuga kavandatavad riigitee ristmikud (km asukohad),

mida kasutatakse või mille rajamine on vajalik planeeringu realiseerimiseks;

▪ vajadusel näha ette olemasolevate riigiteede ristmike (ajutine) ümberehitamine ja/või laien-

damine, ajutiste möödasõidukohtade rajamine;

▪ näidata meetmed nähtavuskauguste tagamiseks riigiteede ristmikel vastavalt juhisele „Rist-

mike vahekauguse ja nähtavusala määramine“3.;

▪ määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime suurendamine;

▪ hinnata riigitee(de) ajutise liikluskorralduse vajadust seoses eri- ja ehitusaegsete veostega. Rii-

giteede ümberehitamiseks ja ristumiskoha ehitamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg

2) enne planeeringualale mistahes ehitise ehitusloa väljastamist. Arvestada, et Transpordiamet riigi-

teede omanikuna ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale planeeringu elluviimisest tingitud uute tee-

lõikude rajamise, riigiteede ümberehitamise või muude planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamise

kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Kõik ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ehitusaegsete liiklusmõjude vähendamiseks tuleb koostada

ja kooskõlastada detailne liikluskorralduskava, määrata raskeveokitele kindlad marsruudid, vajadusel

piirata vedusid tipptundidel ning rakendada ajutisi liiklusohutusmeetmeid. Enne ehituse algust tuleb

fikseerida kasutatavate kohalike teede seisukord ning ehituse käigus tagada teede regulaarne puhas-

tamine, tolmutõrje ning vajadusel ajutine tugevdamine. Vajadusel tuleb rakendada rataste pesu süs-

teeme, et vältida avalike teede määrdumist. Tuulepargi rajamisest ja käitamisest tulenevad teede kah-

justused ja seisundi halvenemine tuleb likvideerida tuulepargi rajaja poolt koos sellekohaste kulude

kandmisega. Samuti tuleb ehituslubade andmisel tähelepanu pöörata ehitusaegse liiklusohutuse ja

teede korrashoiu tagamisele, seades vastavad tingimused tuulepargi rajajale.

Tuulepargile tuleb koostada jäätumise korral tegutsemise juhised ning tagada nende järgimine. Jäätu-

mise ohu korral võib osutuda vajalikuks ohualale jäävate tuulepargi ligipääsuteede ajutine sulgemine

ja/või märgistamine vastavate ohust hoiatavate siltidega. Jäätükkide kandumise ohualana käsitleda

kaugust tuulikust 1,5×(torni kõrgus+rootori läbimõõt), mis on maksimaalne ohu esinemise ulatus. Kui-

võrd ohuala on leitud üldistatult, siis ohuala ulatust võib tuulepargi omanik vähendada täpsema riski-

hinnangu alusel. Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada tuulikutel, mille

ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi. Kui seda ei tehta, siis tuleb tuulepargile koostada

jäätumise korral tegutsemise juhised ning tagada nende järgimine. Jäätumise ohu korral võib osutuda

vajalikuks ohualale jäävate teede ajutine sulgemine ja märgistamine vastavate ohust hoiatavate silti-

dega.

3 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-04/KEHTETU%20Juhis_ristmike_vahekau- guse_ja_nahtavusala_maaramine.pdf

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

10 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

Lennuohutusnõuetest (sh Ämari lennuvälja protseduurireeglitest) tulenevalt võib positsioonile 1 ka-

vandatava elektrituuliku suurim lubatud kõrgus osutuda väiksemaks planeeringus määratud suurimast

lubatu kõrgusest (suhteline kõrgus 280 m, absoluutkõrgus 350,5 m). Kehtiva MSA (Minimum Safe Alti-

tude) väärtuse (1600 ft) alusel võib hinnata, et vastavas sektoris arvestatud kõrgeima takistuse abso-

luutkõrgus on ligikaudu 182,9 m üle merepinna, millele lisandub instrumentaallennu ohutusvaru. Sa-

mas ei ole MSA otsene ehituskõrguse määramise alus, seda on võimalik muuta, ning lubatav kõrgus

sõltub eelkõige lennuvälja takistuspiirangupindadest (OLS), navigatsiooniseadmete kaitsetingimustest

ning muudest lennuohutusnõuetest. Lõplik suurim lubatav kõrgus määratakse planeeringu edasisel

koostamisel või ehitusloa menetluses koostöös Kaitseministeeriumiga.

Joonis 2. Marsruut eriveoteelt.

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 11 / 27

3.4 Elektri- ja sideliinid

Tuulepargi toimimiseks on vajalik see liita olemasoleva elektrivõrguga. Kõik tuulepargi toimimiseks va-

jalikud elektriühendused tagatakse maakaabelliinidega. Kehtna valla üldplaneeringus on toodud, et

tuulepargi ühendustaristu (juurdepääsuteed ja ühendused elektri põhivõrguga) võivad jääda tuule-

pargi detailplaneeringu ala piiridest väljaspoole.

Võimalikud tuulepargi liitumispunkti asukohad asuvad Kehtna vallas Lau külas või Rapla vallas Karitsa

külas (vt joonis 3).

Joonis 3. Tuulepargi võimaliku elektriühenduse paiknemine.

Detailplaneeringu joonistel on esitatud võimalik maakaabelliinide paiknemine. Täpne maakaabelliinide

lahendus ja liitumisalajaama paiknemine leitakse projekteerimisel järgides käesolevas planeeringus

esitatud tingimusi ja keskkonnameetmeid.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

12 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

Maakaabelliinide edasisel kavandamisel arvestada:

▪ põhivõrguga liitumise täpseid tingimusi;

▪ liitumispunkti täpset asukohta ja tingimusi;

▪ elektrituulikute paigutusega määratud hoonestusalas;

▪ et, planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda tuleb Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste tee-

maale kavandamisel“ toodud põhimõtetest“.

▪ et kohalik omavalitsus võib tuulepargi teenindamiseks vajalikule ehitisele (tuuleparki elektri

põhivõrguga ühendavale maakaablile, liitumisalajaamale) väljastada eraldiseisvad projekteeri-

mistingimused;

▪ et, maakaabelliini kavandamisel tuleb Muinsuskaitseameti kaardistatud arheoloogiatundlikel

aladel ehitustegevusel eriti hoolsalt pöörata tähelepanu võimaliku arheoloogilise kultuurkihi

olemasolule. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstu-

lekul tuleb vastavalt Muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning tea-

tada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

Võrguühenduste kavandamisel tuleb vältida:

▪ elektrikaabli ja selle kaitsevööndi kattumist kaitstavate loodusobjektidega;

▪ kattuvust metsa vääriselupaikade ja loodusdirektiivi metsa- ning märgala elupaikadega, samuti

I ja II kaitsekategooria taimede kasvukohtadega (poollooduslike koosluste, sh loodusdirektiivi

niiduelupaikade ning III kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade läbimise vajaduse

korral taastada haljastus kaabli rajamise järgselt ehitustegevuse käigus samalt alalt eemalda-

tud mulla ning murukamara abil;

▪ kaabli koridori jaoks raiet ning raadamist lindude pesitsusperioodi 15.03-30.07.

Elektri- ja sideliinid tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele ja parimale teadmisele. Si-

dekaablite paigutamisel eelistada võimalusel elektriühendustega paralleelseid trasse. Kaabli täpne

kaugus teest ning teega ristumise lahendamise meetod lepitakse kokku tee valdajaga projekteerimise

käigus. Maakaabli paigaldamise tingimuste juures on oluline paigaldada need võimalusel teede serva

ja sellisele sügavusele maa sisse, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise kohas metsamaterjali

ladustamine. Kaabelliini ehitamiseks vajaliku ala ulatuses (nii tuulepargisiseste kui põhivõrgu ühen-

duste) kooskõlastatakse projekt maa valdajaga. RMK poolt hallatavate maade puhul tuleb projekteeri-

mise käigus kokku leppida tehnilised parameetrid, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise kohas

metsamaterjali ladustamine, metsa kuivendamine jms.

3.5 Ehitise ehituslikud tingimused

Kasutada uusi töökorras tuulikuid. Tuulepargi omanikul tuleb tagada tuulikute hooldus lähtuvalt tuu-

liku tootja hooldusnõuetele.

3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad

Elektrituulikute põlengud on suhteliselt harvaesinevad, kuid erinevad allikad pakuvad, et igal aastal

süttib 1 elektrituulik vahemikus 2000 kuni 15000 elektrituuliku kohta4. Kindlasti on tehnoloogiline

areng elektrituulikute tuleohutust oluliselt parandanud, kuid põlengut ei saa kindlasti pidada välista-

tuks.

Elektrituulikute suurim tuleoht valitseb elektrituuliku gondliosas, kus paikneb suur hulk mehaanilisi ja

elektrilisi süsteeme. Kuna gondel asub maapinnast ca 190 m kõrgusel, siis tavapäraste pääste- ja

4 https://www.windsystemsmag.com/turbines-and-fire-risk/

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 13 / 27

kustutusvahenditega ei ole sellisel kõrgusel tööde teostamine võimalik. Elektrituuliku põlengu korral

on eesmärgiks tagada ohutusperimeeter elektrituuliku kokkuvarisemist silmas pidades ja vältida tule

edasist levikut maastikule. Tulekustutusvee olemasolu on ennekõike vajalik elektrituuliku langevate

põlevate osiste kustutamiseks ja maastikupõlengu tekkimise takistamiseks.

Elektrituulikute tuleohutuse tagamisel arvestada järgmiste tingimustega:

▪ elektrituulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega, häireseadmete ja automaatse tu-

lekustutussüsteemiga;

▪ tuulikupargi valdaja peab tagama pideva tuuleturbiinide korrasoleku monitooringu ning hool-

duste toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Tuulepark peab olema oma olemasolu väl-

tel ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Ehitise ohutuse taga-

mise eest vastutab selle omanik;

▪ Päästeametile peab väljakutse korral olema tagatud vajalik juurdepääs ehitistele ja olulistele

seadmetele;

▪ tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu-

ja/või avariiolukordade lahendamiseks.

Planeeritud tuulepargi läheduses olemasolevaid veevõtukohti ei paikne ning planeeringuga nähakse

ette ühe veevõtukoha rajamine.

Koostöös Päästeameti ja maaomanikuga lubatud võimaliku veevõtukohta asukohta projekteerimise

käigus muuta ja rajada veevõtukoha asukohta, mida planeeringus võimaliku asukohana ei ole märgi-

tud. Tuletõrje veevõtutiiki kavandades jälgida, et see ei jääks lähemale kui 200 m tuulikutest vältimaks

nahkhiirte hukkumisohu tõusu.

Tuletõrje veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³. Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema teenin-

dustee ääres ja sellele peab olema 15 m raadiusega mahasõit ja piisava kandevõimega manööver-

dusplats mõõtmetega 12 x 12 m. Tuletõrje veevõtukoht peab olema varustatud kuivhüdrandiga. Kui

tuletõrje veevõtukoht projekteeritakse elektrituulikule lähemale kui elektrituuliku kogukõrgus, siis

peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks olema võimalik kasutada teist tuletõrje veevõtu-

kohta, mis on kolme kilomeetri ulatuses.

3.7 Servituutide seadmise vajadus

Tuulepargi ja seda teenindava taristu elluviimiseks on vajalik erinevate asjaõiguslike kokkulepete sõl-

mimine. Tuulepargi ja seda teenindava taristu rajamiseks vajalikus asjaõiguslikud kokkulepped peavad

olema sõlmitud enne ehitusloa taotluse esitamist. Detailplaneeringuga antakse võimalikud juurdepää-

suservituudi vajadusega maaüksused tuginedes planeeringus esitatud juurdepääsude lahendusele.

Juurdepääsuservituutide täpne vajadus ja ulatus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ka-

tastriüksused mille võib olla planeeringulahenduse elluviimiseks vajalik juurdepääsuservituudi sead-

mine on esitatud tabel 1-s.

Tabel 1. Juurdepääsuservituudi võimaliku vajadusega maaüksused.

Aadress Küla Katastritunnus

Kasevälja Lau küla 29201:003:0044

Kuusiku Lau küla 29201:003:0660

Pendioru Lau küla 29201:003:0755

Ülevalt-Keastu Lau küla 29201:003:0521

Seene Lau küla 29201:003:0670

Uuetoa Lau küla 29201:003:0340

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

14 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

Keastu-Alt Lau küla 29201:003:0350

Kuna maakaabelliinide paiknemine selgub projekteerimisel ning need on omandit vähem piiravamad

siis detailplaneeringus ei anta võimalikku servituudivajadusega maaüksuste nimekirja. Kuna maakaa-

belliini paigutatakse valdavalt tuulepargi juurdepääsuteede servadesse, siis suurel määral on puutu-

musi samade maaüksustega, mis on esitatud tabel 1-s.

3.8 Keskkonnatingimused

Tuulepargi ehitamiseks kohased täiendavad eespool esitamata tingimused on esitatud allpool mõju-

valdkondade kaupa. Joonistel on tugiinfona esitatud looduskaitselise piiranguga ala ja objektid eraldi

leppemärgiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda muuhulgas riiklikest looduskaitselistest piirangutest.

3.8.1 Taimestik

Planeeringulahenduse koostamisel arvestati taimestiku inventuuri alusel määratud kõrge ökoloogilise

väärtusega alasid ning taristu paigutati võimalikult suurel määra neist aladest väljapoole. Samuti pai-

gutati ligipääsuteed ja taristu võimalusel olemasolevatele teedele, kraavipervedele jms inimmõjutus-

tega aladele, et mõjusid taimestikule vähendada.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ vältida ehitustegevust kaitsealuste taimede kasvukohtades ja taimestiku inventuuri alusel

määratud kõrge ökoloogilise väärtusega aladel (põhijoonisel). Lisaks sellele, et neile ei tohiks

püstitada tuulikuid, peaks ka teenindusteed kavandama nii, et nad ei läheks läbi elupaikade

ega ka lähestikku paiknevate elupaikade vahelt läbi. Samuti tuleks tagada, et ehitustegevusega

kaasnev ehitusmaterjalide ajutist hoiustamist ja ehitustehnikaga tallamist ei teostataks kait-

sealuste taimede kasvukohtades ja ökoloogiliselt kõrge väärtusega kooslustel;

▪ tuulikute asukohtadena eelistada inimtegevusest mõjutatud alasid (nt raiesmikke), mille öko-

süsteemi väärtus on madalam;

▪ taimestiku inventuuri käigus tuvastati, et lisaks kaardistatud kaitsealuste taimeliikide kasvu-

kohtadele esineb metsaalal ka hajusalt üksikuid kaitsealuste taimeliikide isendeid. Kaitstavate

taimeliikide esinemisaladel ehitamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõigetes 7 ja

8 seatud isendikaitse nõuetega. Läbiviidud inventuuris määratud liikide esinemisaladele ehit-

iste kavandamisel on vajalik ehitusaladel inventuuri korrata, selgitamaks välja konkreetsete

isendite paiknemine. Kordusinventuuri alusel on ehitusloa menetluse etapis võimalik seada

lõplikud tingimused isendite kaitseks, sh vajadusel ümberasustamiseks. Juhul kui ei ole võima-

lik ehitustegevust kaitsealuse taimeliigi kasvukohas vältida, siis tuleb teostada taimede ümbe-

rasustamine lähtudes vabariigi valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“ nõuetest. Planeeringualal esinevat kaitsealust taimeliiki on taimede

bioloogiast lähtuvalt põhimõtteliselt võimalik ümber asustada;

▪ uute teede rajamisel projekteerida olemasolevatele vooluveekogudele (sh kraavidele) piisava

läbimõõduga truubid, et vältida uute liigniiskete või -kuivade alade teket;

▪ kuna tegu on käesoleval ajal maaparandusest mõjutamata metsaalaga, siis tuulepargi projek-

teerimisel tuleb kuivendusrajatiste rajamist minimeerida – kuivendusrajatisi võib rajada ulatu-

ses, mis on vajalik taristu püsivuse tagamiseks, kuid metsa täiendavat kuivendamist tuleb väl-

tida;

▪ tuulepargi juurdepääsutee rajamisel olemasoleva Ülevalt-Keastu tee baasil tuleb vältida tee

laiendamist tee ääres inventeeritud poollooduslikele kooslustele (elupaigatüüp 6270);

▪ tuuliku positsioon 3 montaažiplats paigutada viisil, mille korral kattuvus elupaigatüübi 9010

eraldisega puuduks. Järgida tuleb looduses esineva metsatee paiknemist, mis tagab juba

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 15 / 27

väljakujunenud eraldise serva järgimise. Montaaži platsi projekteerimisel tuleb vältida olulise

kuivenduse tekitamist elupaigatüübi eraldise alale.

3.8.2 Linnustik

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ planeeritud tuulikute edasisel kavandamisel on vajalik tagada tuulikutel video, radar vms juh-

timissüsteem, mis võimaldab tuulikut peatada/aeglustada konnakotka lähenemisel. Meede on

vajalik vähendamaks konnakotkaste hukkumisriski kokkupõrgetel tuulikutega. Juhtimissüs-

teem peab tagama tuulikute aeglustamise/peatamise ka kaljukotka ja kanakulli lähenemisel

minimeerimaks ka nende liikide hukkumisriski;

▪ lindude pesitsusrahu tagamiseks ei tehta metsade raiet ja raadamist 15.03–30.07, mürarikkaid

ehitustöid (vaiade rammimine vms eriti kõrge müratasemega ehitustegevust) ei tohi teha häi-

rimise vähendamiseks 15.04–30.06;

▪ ühendusliinid rajada maaliinidena, et välistada kotkaste jt röövlindude hukkumine õhuliinides;

▪ arendusalal raadamisel II või III kategooria linnuliigi (näiteks rähnilised, kakulised jne) elupaigas

tuleb tagada hävinud/kahjustatud elupaiga pindalaga võrdse üle 70-aastase metsa pindala

(kompensatsiooniala) säilimine. Kompensatsiooniala leida eelistatult tsoonis A või tsooni A lä-

hipiirkonnas ja säilimisena saab käsitleda kaitse alla võtmist või lepingulist kohustust ala ma-

jandamiseks püsimetsana;

▪ antud tuuleala puhul tuleb järelseire alusel kavandada vajadusel täiendavad meetmed (juhti-

missüsteemi abil või ajaline seiskamine) haneliste hukkumisriski vähendamiseks kui järelseire

alusel ilmneb siiski haneliste oluline hukkumine kokkupõrgetes tuuliku labadega. Linnustiku

uuring näitas alal haneliste regulaarseid liikumisi, kuid valdavalt (80% ulatuses) jäid lennukõr-

gused madalamaks kui tiiviku ohutsoon.

Soovituslikud meetmed (rakendamine vabatahtlik või võimalik määrata kohustuslikuks kui järelseire

alusel esineb oluline ebasoodne mõju linnustikule):

▪ sügisesel randaalimisel, silo tegemisel või vilja koristamisel 5 km raadiuses tuulepargist on soo-

vitav tuulikud seisata põllutööde tegemise ajaks, et vältida kulliliste kokkupõrkeid tuuliku la-

badega sel ajal. Meetme rakendamiseks tuleb sõlmida lepped põllumaade kasutajatega;

▪ tuuleparkide tähistamiseks on soovitav kasutada ohutumaid tulesid, et vähendada tuulikute

atraktiivsust öösel rändavatele linnuliikidele. Kasutada tuleks katkendlikke või vilkuvaid rohe-

lisi või valgeid tulesid, mis vähendavad öiste rändurite kokkupõrkeriski 50–70% . Mida pikem

on valgussähvatuste vahe, seda vähem meelitab objekt linde enda poole. Parimaks lahendu-

seks linnustiku vaates oleks lennuohutustulede välja lülitamine perioodideks, mil õhusõidukeid

ei lähene. Meede ei ole käesoleval ajal kehtiva lennuohutuse regulatsiooni alusel võimalik, kuid

juhul kui see peaks muutuma võimalikuks, siis on soovitav seda rakendada;

▪ haneliste massrännete päevadel on soovitatav tuulikud peatada. Tegu on üle-eestilise soovi-

tusega, mille rakendamine oleks võimalik vastava seiresüsteemi (nt ilmaradaritel baseeruva)

ja teavitussüsteemi tekkimisel.

3.8.3 Nahkhiired

Planeeringus on tuulikud kavandatud suurematest nahkhiirte koondumispaikadest väljapoole.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ säilitada uuringualal ja selle ümbruses olemasolev varju pakkuv mets koos veekogudega, kus

nahkhiired leiavad toitumispaiku öösel ja päevaseid varjepaiku puuõõnsustes või hoonetes.

Eeskätt tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada nahkhiirte koondumiskohtadena kaardista-

tud alasid;

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

16 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

▪ rakendada nahkhiirte kaitse abinõud nende aktiivsusperioodiks. Teaduskirjanduse alusel aitab

ilmastikutingimustega seotud käitamispiirang oluliselt vähendada nahkhiirte hukkumist tuule-

parkides5. Perioodil 1 juuni – 31 august6 päikeseloojangust päikese tõusuni tuleb tuulikud sei-

sata, kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5 m/s7, õhutemperatuur on > 5°C8 ja sademeid ei

esine. Meede vähendab nahkhiirte hukkumisriski perioodil, kui nahkhiirte jahitava putukad

tõusevad kõrgele ja nii kasvab nahkhiirtel oht labadega kokku põrgata. Piirangut võib täpsus-

tada täiendavatest uuringutest (nt kui õnnestub läbi viia enne tuulikute ehituslubade taotle-

mist tuulikute labade töökõrgusel nahkhiirte lennuaktiivsuse uuring kasutades alale rajatavat

tuulemõõdumasti) tulenevate teadmiste alusel ehitusloa menetluses või järelseire andmete

alusel. Alternatiivina võib tuulikutel kasutada radar/ultraheli vms detektoritel põhinevate

seadmete ja tuulikute juhtimissüsteemi lahendusi, mis võimaldavad tuulikud peatada nahk-

hiirte esinemisel tuuliku labade töötsoonis.

Tuulikute tööaja piiramise vajadus ja täpsed lävendväärtused kummagi süsteemi puhul töötatakse

välja ja kinnitatakse koostöös Keskkonnaametiga järelseire tulemuste alusel.

3.8.4 Rohevõrgustik

Tuulepark jääb suures osas rohevõrgustikule. Kuna tuulikud paiknevad hajali ja neid ümbritseta piir-

deaiaga ei ole ulukite liikumine erinevate elupaikade vahel oluliselt määral takistatud. Planeeringula-

henduse koostamisel on võimalikult suures osas ära kasutatud olemasolevaid teid.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ üldjuhul vältida rohevõrgustiku aladel raadamist. Kuna tuulepargi rajamisel ei ole see täielikult

võimalik, siis tuleb raadatava metsaala ulatust minimeerida. Elektrituulikute montaažiplatside

asukohtade täpsustamisel eelistada lahendusi, mille korral raadatav ala on minimaalne (nt ka-

sutada ära juurdepääsuteid platside osana);

▪ tuulepargi lahenduse kavandamisel tuleb vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või

olulist mõjutamist. Juhul, kui see on möödapääsmatu, on vajalik rajada kahepaiksetele sigimi-

seks sobivaid asendusveekogusid. Juhul kui tuulepargi osana kavandatakse veekogusid (nt

kraave või tuletõrjeveehoidlaid), siis kavandada need viisil, mis võimaldavad neil toimida ka

kahepaiksete sigimisveekogudena. Samas ei tohi selliseid kahepaiksetele sobivaid veekogusid

rajada lähemale kui 200 m tuulikutest vältimaks nahkhiirte meelitamist tuulikute juurde. Juhul

kui peaks olema möödapääsmatu kahepaiksete sigimisveekogusid mõjutada, peab see toi-

muma ajal, mil isendid ei ole konkreetsete veekogudega seotud (st vältida sigimis- ja talvitus-

perioodi);

▪ rohevõrgustiku alal tuleb vältida veel kuivendamata või nõrgema kuivenduse mõjuga metsaa-

lade täiendavat kuivendamist, sest see vähendaks ala elurikkust ning tugiala ökoloogilist ja

5 Whitby, M. D., O’Mara, M. T., Hein, C. D., Huso, M., & Frick, W. F. (2024). A decade of curtailment studies demonstrates a consistent and effective strategy to reduce bat fatalities at wind turbines in North America. Eco- logical Solutions and Evidence, 5, e12371. https://doi.org/10.1002/2688-8319.12371 6 Perioodi kestvust on võrreldes nahkhiirte alusuuringus kirjeldatule täpsustatud vastamaks nahkhiirte uuringus kaardistatud nahkhiirte kõrge aktiivsusega perioodile. 7 Tuule kiiruse mõõtmiseks on tuulikud varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud tuuliku gondli kõrgusele. Nahkhiirte uuringus on käitamispii- ranguna soovitatud tuule kiirust 6 m/s. Ühtlustamaks käsitlust teiste Eestis kavandatavate tuuleparkide nahk- hiirte uuringute tulemustega ning lähtudes asjakohasest teaduskirjandusest on KSH juhteksperdi poolt käitamis- piirangu tuulekiirust korrigeeritud 5 m/s-le. 8 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlusväljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m kõrgu- sel maapinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest takistustest https://www.ilma- teenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 17 / 27

kliimamuutuste leevendamisega seonduvat väärtust. Kuivendamist võib teostada tuulepargi

rajamiseks vältimatult vajalikus ulatuses ning tegevuse käigus tuleb kuivendusrajatistesse in-

tegreerida leevendusrajatisi nii elurikkuse tõstmiseks kui ka veereostuse vältimiseks9;

▪ kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st ehituse-

tapi algul) leitud sipelgate kuhilpesad teisaldada. Enne raadamist tuleb ehitusaladele jäävad

kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava nende ümberasustamiseks. Kuklaste pesade koli-

miseks peab olema Keskkonnaameti luba ja soovitatav (mitte kohustuslik) on seda teha spet-

sialisti juhendamisel. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel

suhteliselt vähe. Sobilik ajavahemik pesade teisaldamiseks on aprillist juulini, et sipelgad jõuak-

sid talvitumiseks valmistuda. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on

pesas veel suhteliselt vähe. Pesa tuleb kogu ulatuses varahommikul või hilisõhtul välja kaevata

ja transportida vähemalt 500 m kaugusele päikesele avatud kuiva kohta metsa servas. Kui kae-

vatakse välja kogu pesa ja uus asukoht on kuklastele sobiv, siis ehitavad nad pesa uuesti üles

ja meede on tõhus.

3.8.5 Põhjavesi

Vundamendisüvendite rajamise mõju põhja- ja pinnavee režiimile jääb tagasihoidlikuks ja ajutiseks.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel:

▪ teostada ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemustest tuleb lähtuda tuulikutele sobiliku vunda-

mendilahenduse ning ka montaažiplatside ja teede projekteerimisel;

▪ ehitussüvenditest väljapumbatava vee koguse vähendamiseks tuleb kavandada kaevetööd või-

malikult suures osas ajale, mil põhjavee tase on madalseisus (kuivale perioodile). Vundamen-

disüviste avatuna hoidmise aega on soovitatav minimeerida

▪ põhjavee ümberjuhtimiseks on vajalik hankida vee erikasutuse keskkonnaluba (veeseadus §

187 p 12);

▪ vaivundamendi kasutamisel tuleb tagada, et kogu puuraugu diameeter valatakse täis betooni

või kasutada rammimismeetodit, mille käigus vai surutakse otse maasse ilma puurimata. Ta-

gada tuleb, et vaivundamendi rajamisel ei tekitataks ohtu pinnavee sattumiseks põhjaveekih-

tidesse ega põhjaveekihtide segunemiseks;

▪ planeeringualale tohib paigaldada uusi Eestis kehtivatele seadme ohutuse nõuetele vastavaid

tuulikuid jt tehnoseadmeid. Vedelkemikaale sisaldavad seadmete osad peavad oleva varusta-

tud asjakohaste lekete tuvastamise ja vältimise süsteemidega (nt nivooandurid, lekkevannid,

topeltkestad). Tagada tuleb seadmete nõuetekohane hooldus kogu seadmete eluea jooksul;

▪ ehitusprojekti osana tuleb koostada keskkonnajuhtimiskava ja seda ehitustegevuse perioodil

järgida. Keskkonnajuhtimiskava võib täpsustada lähtuvalt projektist, kuid asjakohane on põh-

javee kaitse osas järgida järgmisi põhimõtteid:

▫ ehitustegevuse käigus kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid . Ehitusmasinate

tehnilist seisukorda hinnatakse iga tööpäeva alguses ja hooldatakse korrapäraselt,

kinni pidades tööohutus- ja keskkonnanõuetest, et vältida juhuslikke lekkeid ja reos-

tusohtu;

▫ ehitusmasina juhil peab olema kütuse- ja õlilekete likvideerimise oskus ning ligipääs

vastavale teabele (enne ehitustööde teostamist) ja varustusele. Lekkeohu ilmnemisel

rakendatakse koheselt vajalikud meetmed reostuse vältimiseks.

9 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

18 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

▫ tööobjektil/-alal peab olemas vajalik varustus reostuse korral selle leviku tõkestami-

seks (reostusaine tõkestamiseks poomid, absorbent);

▫ Kui ehitusmasinate tankimine toimub objektil, hoitakse kütust nõuetekohaselt märgis-

tatud sobilikes mahutites ja järgides ohutusnõudeid. Tankimist välditakse ekstreem-

sete ilmastikutingimuste (nt paduvihm) ajal;

▫ ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ajutised kütuse ja õlide käitlemiskohad ning ehituseks vajalike

masinate parkimiskohad asuvad ehitusmeeskonna poolt kinnitatud sobivatel aladel.

▫ betoonimikserite pesemine toimub ainult objektijuhi poolt ettenäidatud vastava ette-

valmistusega alal, kuhu on võimalik jätta ka pumba puhastamisel tekkinud betooni-

jäätmed;

▫ kui toimub õli, kütuse vms vedelkemikaali mahavalgumine/leke või avastatakse reos-

tus sh visuaalselt/lõhna järgi, tuleb esmajärjekorras takistada selle levimist keskkonda,

kogudes kemikaal kokku ja puhastades saastunud pinnast. Väikesed kogused tuleb

imada inertse absorbendiga, näiteks liiva, silikageeli, happelise või universaalse siduja

või saepuruga. Suuremad kogused tuleb mehaaniliselt kokku koguda, näiteks pumba-

tes, ning paigutada sobivatesse suletud jäätmeanumatesse ning anda üle käitlemiseks

vastavale ettevõttele. Reostuse avastaja peab viivitamatult teatama otsest juhti või

objektijuhti. Juhul kui esineb kahtlus, et tegemist on vastavalt keskkonnavastutuse

seaduses sätestatud keskkonnakahjuga (oluline ebasoodne mõju keskkonnale, § 2), on

objektijuht kohustatud teavitama Keskkonnaametit, sh esitama Keskkonnaametile

kõik vajalikud andmed vastavalt keskkonnakahju ja kahju ohtu puudutavate andmete

loetelu määruse alusel. Vajadusel teavitatakse Päästeametit. Päästeameti saabumisel

juhatada neid reostuse asukoha juurde ja osutada päästeteenistusele võimalikku kaa-

sabi.

3.8.6 Pinnavesi

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ tagada tuleb maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus ning tegevusega ei tohi muuta

veerežiimi maaparandussüsteemi ümbritsevatel aladel. Vajadusel tuleb kavandada kuivendus-

süsteemide osade ümbertõstmine, täiendamine vms. Kõik tegevused maaparandussüsteemi-

dega tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga;

▪ vooluveekogusid (sh kuivenduskraave) ületavate teede jt rajatiste projekteerimisel ja rajamisel

tuleb tagada pinnavee vaba liikumine ka kõrgvee perioodil. Vee ärajuhtimise projektid koos

leevendavate meetmetega tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerija

poolt;

▪ kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogu ehituskeeluvööndi ulatusse. Väl-

jakaevatava pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et see ei valguks veekogudesse;

▪ vältida veekogu kallastel veekaitsevööndi ulatuses sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketeh-

nikaga;

▪ ehitustööde ajal tuleb ehitusmasinad parkida, tankida ja hooldada ainult selleks ettenähtud

kõvakattega platsidel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu mini-

meerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhja- ja pinna-

vee kaitsmiseks meetmed, nt ehitustööde perioodiks kindlustada parkimisplatsid ja materja-

lide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alusega, et vältida lekkeid pinna-

ja põhjavette;

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 19 / 27

▪ ehitusaegse vee ärajuhtimine tuleb lahendada vastavas ehitusprojektis. Heljumi ja suuremate

osakeste jõudmist eesvoolu saab takistada ja vähendada spetsiaalselt rajatud settebasseinides

või vahetult kuivenduskraavides, sinna rajatud tammide või laienduste abil. Projekteerimisel

tuleb lähtuda kehtivatest projekteerimisnormidest ning parimast võimalikust tehnoloogiast,

kasutada ka antud valdkonnas olemasolevaid praktilisi kogemusi ja lahendusi. Kui tuulepargia-

ladel kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide olulist

rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või

looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud),

et vähendada heljumi sissekannet10;

▪ tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul vee-

kogul tuleb registreerida veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuna vastavalt VeeS § 196

lg 1 ja lg 2 p 4;

▪ ehitusprojekti osana tuleb koostada keskkonnajuhtimiskava ja seda ehitustegevuse perioodil

järgida. Keskkonnajuhtimiskava võib täpsustada lähtuvalt projektist, kuid asjakohane on pin-

navee kaitse osas järgida järgmisi põhimõtteid (osaliselt ühtivad pinnavee kaitse meetmed

põhjavee kaitse meetmetega ja korduvaid meetmeid uuesti ei esitata):

▫ kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogu ehituskeeluvööndi

ulatusse. Väljakaevatava pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et see ei valguks

veekogudesse;

▫ vältida veekogu kallastel veekaitsevööndi ulatuses sõitmist ehitustöödel kasutatava

rasketehnikaga;

▫ ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parki-

miskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad

olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinnavette.

3.8.7 Pinnas, sh väärtuslik põllumajandusmaa

Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnase-

tööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, mille alusel määratakse ehituslikud lahendused.

Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste ehitusaladega. Mõju pinnasele võib seega

pidada mitteoluliseks, kui rakendatakse allpool esitatud meetmeid. Ebasoodsate mõjude leevendami-

seks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ ehitustöödel kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõi-

dukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda;

▪ kooritav kasvupinnas võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Põllumaadel

laotada väljakaevatav kasvupinnas ümbritsevale põllumajandusmaale. Kui kohapealne taaska-

sutus ei ole võimalik siis käidelda pinnas vastavalt kehtivale regulatsioonile tagades maksimaal-

selt selle taaskasutus;

▪ pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada. Vältida võõrliikide kasutamist ja monokul-

tuursete haljaspindade tekitamist haljastamisel;

▪ on asjakohane ehitusaegsete liikumisteede läbimõeldud planeerimine, vajadusel ajutiste pin-

nast kaitsvate lahenduste kasutamine ning ehitustööde järgne pinnase taastamine (sh vajadu-

sel kobestamine) aladel, mis ei jää püsirajatiste alla. Täpsem ehitustööde korraldus määratakse

tööprojektis;

▪ väljakaevatav taaskasutuses sobilik pinnas tuleb võimalikult suures mahus suunata taaska-

sutusse;

10 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandami- seks. Tellija: Keskkonnaamet.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

20 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

▪ väärtuslikule põllumajandusmaale jääva juurdepääsutee puhul jälgida, et oleks tagatud maha-

sõidu võimalused põlluharimiseks.

3.8.8 Müra ja vibratsioon

Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada elamut või mõnda muud müratund-

likku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse (vt joonis 4). Määruses on määratud müra normta-

semed. Müra suurus ja levik sõltub elektrituuliku mudelist, elektrituuliku kõrgusest, elektrituulikute

arvust, nende paiknemisest ning maastikust – KSH läbiviimisel on leitud erinevate elektrituulikute ko-

hased müra leviku ulatused, mis on kujutatud planeeringu üldjoonisel. Projekteerimisel tuleb lähtuvalt

projekteeritud elektrituulikutest täpsustada müra leviku ulatus ja lähtuda määruse alusel rakenduva-

test piirangutest. Kasutusloa taotluses tuleb esitada lõplik kogu ala terviklik müramodelleering, mis

peab andma veendumuse, et müra ei ulatu joonis 4-l näidatud joontest kaugemale ning mis on edas-

pidi aluseks müratundlike ehitiste ehitamise piiri määramiseks. Tuulepargi edasisel käitlemisel tuleb

tagada müra vastavus kehtivatele normidele, planeeringu koostamise hetkel on kehtivad asjakohased

normid määratud järgmiste määrustega:

▪ keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mü-

rataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;

▪ sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutu-

sele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“;

▪ sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutu-

sega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

Meetmed müra leviku osas:

▪ kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis tuleb

tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra

vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada uusi töökorras tuuli-

kuid;

▪ tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida tuuliku toot-

japoolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad garanteerivad tuuliku tehnilises dokumentatsioo-

nis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt.

Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale kui on tehniliselt soovitatav, võivad müraemis-

sioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud müratase;

▪ arvestada, et ehitusaegne müra/vibratsioon ei tohi ületada:

▫ atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud keskkonnaministri

16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;

▫ sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühis-

kasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“;

▪ mürarikkaid statsionaarseid ehitustöid, nagu pinnasetööd, vundamendi rajamine või muud sa-

malaadsed tegevused, ei teostata öisel perioodil (kell 22.00–07.00), välja arvatud vältimatu

vajaduse korral ning eelneva kooskõlastuse alusel. Tuuliku komponentide transport öisel ajal

on lubatud, kui see tuleneb eriveoste liiklusohutuse ja logistika eripärast. Sellisel juhul tuleb

rakendada häiringu vähendamise meetmeid, sealhulgas sobiva marsruudi valikut, kiiruse piira-

mist tundlikes lõikudes ning kohalike elanike eelnevat teavitamist;

▪ tuulepargi omanik peab tagama, et elamute õuealadel ei ületaks tuulikute müratase tööstus-

müra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult notariaalse kokkuleppe (talu-

misservituudi) olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud;

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 21 / 27

▪ juhul kui soovitakse kasutada käesolevas KSH aruandes hinnatud tuulikumudelist kõrgema he-

livõimsustasemega mudelit või teistes töötamiskombinatsioonides, siis tuleb ehitusloa taotlu-

sel tuulepargi arendajal esitada mürahinnang, milles näidatakse kasutada soovitatava tuuliku-

mudeli ja töörežiimi korral vastavus müra normtasemetele;

▪

Joonis 4. Modelleeritud müra normtasemed.

3.8.9 Varjutus

Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas või üle 30 minuti

päevas) tuleb elamualadel vältida. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada ainult var-

jutustundliku ala omaniku nõusolekul. Rakendada tuleb häiriva varjutuse vältimise meetmed või seada

tabel 2-s esitatud elamuga maaüksustele varjutuse talumise servituut.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

22 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

Varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on kaks võimalust:

▪ istutada varjutusest mõjutatud elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse

tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe

puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuule-

pargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool tuuleparki huvitatud

isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd

vastava mõjutatava elamuala omanikuga;

▪ kasutada elektrituulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab

valgustugevuse andurite ja elektrituuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varju-

tuse esinemise ajaks elektrituuliku töö peatada. Piirangute kava välja töötamisel võib mõju-

punktide asukohta täpsustada järgnevalt:

▫ siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem mõjutatud fassaadil

asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna keskpunkti;

▫ väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset kasutamist peegeldav

punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis ei paikne hoonest rohkem kui 15 m

kaugusel.

Tabel 2. Elamuga maaüksused, millel on esialgse modelleerimise põhjal võimalik häiriva varjutuse teke.

Aadress Katastritunnus

Kehtna vald, Lau küla, Kuusemetsa 29201:003:0650

Kehtna vald, Lau küla, Tammemäe 29201:003:0290

Kehtna vald, Lau küla, Teeääre 29301:001:0490

Rapla vald, Karitsa küla, Männiku 27701:003:2316

Rapla vald, Karitsa küla, Nõmme 27701:003:1031

Rapla vald, Karitsa küla, Palgi 27701:003:1730

Kui reaalselt ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid elektrituulikuid kui planeeringulahenduse var-

jutuse modelleerimisel arvestati, siis on lubatav elektrituulikute projekteerimisel teostada täiendav

varjutuse modelleerimine valitud elektrituuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui mo-

delleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamuga maaüksustel (vt. tabel 2) ei teki, siis eelnevalt

toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik.

Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava tuulikumudeli andmed ja sellele vastav varjutus-

taseme modelleering koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega, mille alu-

sel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel varjutuse häiringutaseme

ületamise vältimises tundlikel aladel.

3.8.10 Maavaravaru

Kavandatud elektrituulikute ning neid teenindava taristu vahetusläheduses puuduvad maavarade re-

gistris11 arvel olevad maardlad, mistõttu ei mõjuta tuulepargi rajamine otseselt maavarade kaevanda-

mist olemasolevatest maardlatest. Võimaliku põhivõrguga liitumispunkti ja tuuleparki ühendava maa-

kaabeliini on võimalik kavandada ilma maardlate alasid läbimata.

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb olulises mahus maavarade kasutamine. Ehitusmaavarasid tu-

leb kasutada säästvalt. Tehnoloogilisel sobivusel tuleb kasutada looduslike ehitusmaavarasid asenda-

vana ringlussevõtuks sobivaid ehitus- ja lammutusjäätmeid.

11 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 23 / 27

Põhivõrgu ühenduse trassikoridorid kavandada võimalusel väljaspoole maardlate esinemisalasid. Juhul

kui see on siiski vajalik, siis tuleb arvestada, et tegevus nõuab Kliimaministeerium või valdkonna eest

vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekut. Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaa

alale elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini rajamise korral on vajalik saada nõusolek

keskkonnaloa omajalt.

3.8.11 Jäätmeteke

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist kesk-

konnamõju juhul kui järgitakse järgmisi meetmeid:

▪ nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke väl-

timise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu tervisele,

varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete

füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel

tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lek-

kekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda

sattumist ning laialikandumist tuulega;

▪ vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel või-

malusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav ra-

kendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset

mõju keskkonnale;

▪ jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel

tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kor-

dus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse

suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu;

▪ tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimali-

kult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tu-

leb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest;

▪ avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat järele-

valvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideeri-

mine;

▪ tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või

lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt sh kõik lam-

mutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda. Tuulikute vundamendid või-

vad jääda maa sisse, kuid maapind tuleb kujundada selliselt, et vundamendi pealne kasvupin-

nasega osa oleks kas haritav põlluna või metsastatav (kui ei ole konkreetset kohapõhist muud

lahendust vundamendi taaskasutuseks).

3.8.12 Kliimamuutused

Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elekt-

rienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eraldu-

vate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuu-

tuste pidurdamisele.

Samas siiski kaasneb tuulepargi rajamisega maakasutuse sektori süsiniku sidumise eesmärkide kahjus-

tamine. Sellest lähtuvalt tuleb minimeerida täiendavat kuivendamist ning mulla koorimist teostada ai-

nult kohtades kus see on ehitustegevuseks vältimatult vajalik. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase ko-

haliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

24 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

Riiklikus plaanis maakasutuse muutusest tuleneva süsiniku sidumise kompenseerimise meetmete väl-

jatöötamisel tuleb neid tuulepargi rajamisel rakendada.

3.8.13 Side

Häiringu tekkimisel sideteenustele on võimalik mõju vähendada tugevdades piirkonna sidemastide

võrgustikku.

3.8.14 Avariiolukordade vältimine

Vajadusel (juhul kui elektrituulikutes kasutatakse õli vm vedelas olekus keskkonnaohtlikke kemikaale)

tuleb elektrituulikutesse paigaldada sobilikud vahendid reostustõrje korraldamiseks.

Tuulepargi valdaja peab tagama pideva elektrituulikute korrasoleku monitooringu ning hoolduste toi-

mimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Tuulepark peab olema oma olemasolu vältel ohutu ega tohi

põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Ehitise ohutuse tagamise eest vastutab selle oma-

nik.

3.9 Kokkuvõte

Planeeringu koostamisel on algselt püstitatud eesmärk tuulepargi rajamiseks. Planeeringuga määrati

ehitusõigus nelja elektrituuliku püstitamiseks. Lahendusega esitati liikluskorralduslikud põhimõtted

ning maakaabelliinide võimalik vajadus. Majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale

avalduvate mõjude hindamise ning avalikkuse kaasamise protsessi on läbi huvide tasakaalustamise ja

lõimumise koostatud planeeringulahendus, mis oma seletuskirjas ja joonistel seatud tingimustega ta-

gab otstarbeka maakasutuse ja taastuvenergia eesmärkide täitmise. Planeeringu lahendus annab ot-

sustamiseks veendumuse, et planeeringu tingimusi, sh leevendus- ja seiremeetmeid, täites on planee-

ringulahendus elluviidav.

4 Keskkonnaseire vajadus

Järelseire teostamise täpsed metoodikad tuleb kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga, sest aja

jooksul võivad teadmised seire metoodika osas muutuda või täpsustuda. Seega on lubatav kasutada

ka järgnevalt kirjeldatust teistsuguseid seire metoodikaid kui need tagavad vähemalt samaväärselt jä-

relseire eesmärki. Planeeringu elluviimisel on vajadus teha keskkonnaalast seiret järgnevalt:

1. teostada linnustiku inventuur kasutades planeeringu koostamise alusuuringus kasutatud me-

toodikaga võrreldavat loendusmetoodikat (teostada linnustiku punktloendus, rähniliste, laa-

nepüü ja kanakulli peibutus) sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast vastava aren-

dusala tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist (esimene kord peale tuuli-

kute käivitumist ja teine kord 5 aasta möödumisel esimesest inventuurist). Loendusmetoodi-

kate osas järgida Keskkonnaameti koostatud juhendit12;

2. teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega

kahel aastal peale tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist vastavalt metoo-

dikale. Metoodika kirjeldus on esitatud Maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.3. Hukkunud lindude

otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse

tuulepargi kõigi tuulikute all vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiuse ulatuses mõõde-

tuna elektrituuliku tornist (otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala ulatust vähendada).

Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada;

3. kui linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel eks-

pertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või

12 Mägi, M., Saad, P. 2024. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded.

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 25 / 27

kompenseerimiseks. Seiret teostavad eksperdid peavad seire käigus tegema omapoolse ette-

paneku olulise mõju piirväärtuseks, millest alates on täiendavate meetmete rakendamine ko-

hustuslik, seire tulemused ei saa jääda umbmäärasteks. Läbiviidava seire tulemustest lähtudes

peab olema võimalik käitisele antavaid tegevuslubasid muuta või neile lisatingimusi seada;

4. selgitamaks püstitatud tuulikute mõju käsitiivalistele tuleb pärast tuulikute tööle rakendamist

teostada nahkhiirte järelseiret. Seire tulemuste põhjal saab hinnata kasutatavate leevendus-

meetmete piisavust ning nende rakendatuse põhjendatust. Järelseire käigus tuleb salvestada

nahkhiiri nende aktiivsusperioodil, tuulikute rootorite tööraadiuse kõrgusel, kasutades selleks

nt nahkhiirte automaaregistraatoreid. Andmete alusel on võimalik tuulikute tööaja piiranguid

optimeerida ning võimalusel vähendada aega mil tuulikutel käivituda ei lasta või vajadusel suu-

rendada piirangut vältimaks olulist ebasoodsat keskkonnamõju. hukkuvate nahkhiirte ar-

vukuse hindamiseks tuleb alal läbi viia seire, mis koosneb hukkuvate nahkhiirte otsimisest tuu-

likute alt 1. maist kuni 30. septembrini. Arvukuse hinnangu metoodika peab sisaldama hukku-

nud nahkhiirte otsimist, otsijate otsinguefektiivsuse hinnangut ning hinnangut hukkunud loo-

made korjuste püsivusele tuulikute all (nn. kiskluskoormuse katse). Hukkumishinnangu arvu-

tamiseks eelnevalt nimetatud komponentide põhjal on mitmeid arvutusmetoodikaid, täpse ar-

vutusmetoodika valimisel tuleb lähtuda järelseire teostamise ajaks kujunenud parimatest

praktikatest. On võimalik, et metsamaastikus on hukkunud loomade suure kisklusmäära tõttu

mõistlik otsida neid tsüklitena, kus hukkunud loomasid otsitakse järjestiku mitmel päeval, ning

sellel järgneb periood, mil otsinguid ei toimu. Järelseire periood peab kestma vähemalt kaks

aastat;

5. mürahinnangu kohaselt on oodata tuulepargist põhjustatud kõrgeimat mürataset järgmiste

maaüksuste elamualadel: Lau külas Tammemäe ja Karitsa külas Nõmme. Tuulepargi valmimise

järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada antud elamute õuealadel müratasemete kontrollmõõtmi-

sed ja hinnata vastavust tööstusmüra sihtväärtusele või müra taluvusservituudiga määratud

väärtusele. Mõõtmised tuleb teostada asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja akreditee-

ritud mõõtja poolt. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele;

6. juhul kui osutub, et elamualadel ületatakse tuulepargi tõttu müra sihtväärtusi, siis tuleb tuule-

pargi omanikul välja töötada meetmed tuulepargi müra vähendamiseks (nt tuulikute piiramine

öisel perioodil vaiksemasse töörežiimi);

7. mürahinnangu kohaselt võivad Lau külas Tammemäe ja Karitsa külas Nõmme elamute puhul

tekkida madalsagedusliku müra normtasemetele kõige lähedasemad väärtused siseruumides

sagedustel 50 ja 63 Hz. Tuulepargi valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada madalsage-

dusliku müra mõõtmised nimetatud maaüksuste eluhoonete siseruumides. Madalsagedusliku

müra mõõtmine toimub vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse do-

kumendiga;

8. juhul kui osutub, et elamu heliisolatsioon ei ole piisav tagamaks madalsagedusliku müra norm-

tasemete vastavust siseruumides, siis tuleb heliisolatsiooni parandada (tegu on tuulepargi

omaniku kohustusega, mille elluviimiseks tuleb teha koostööd elamu omanikuga). Tagatud

peavad olema madalsagedusliku müra normtasemed siseruumides kogu madalsagedusliku

müra sageduskõvera ulatuses;

9. KSH käigus teostatud varjutuse hinnangust ilmnes, et mitmetel elamualadel võib esineda häi-

rival tasemel varjutust ja vajalik on varjutuse osas meetmete rakendamine. Häirival tasemel

esineva varjutuse vältimist teostatakse tavapäraselt tuulikute juhtimissüsteemi abil järgides

vajalikku tuulikute töötamisplaani (nn curtailment plan). Tuulepargi omanik on kohustatud säi-

litama tuulikute juhtimissüsteemi andmeid, mis võimaldavad kontrollida häirival tasemel

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering

26 / 27 Kehtna vald, AB Artes Terræ

esineva varjutuse vältimisplaani järgimist. Kaebuse korral on tuulepargi omanik kohustatud

andmeid esitama kohalikule omavalitsusele ja kaebuse esitajale.

5 Detailplaneeringu elluviimine

Detailplaneering on aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projekti-

dele. Planeeringu elluviimise etapid on esitatud allpool, tegevuste 1…6 puhul ei ole oluline ajaline jär-

jekord, oluline on, et need oleksid tehtud enne tegevusele nr 7 asumist:

1. maakorraldustoimingud;

2. põhivõrgu valdajalt liitumistingimuste taotlemine;

3. põhivõrguga liitumiseks vajalike rajatiste püstitamiseks täiendavate tingimuste küsimine naa-

beromavalitsusest, kui liitumispunkt asub naaberomavalitsuses;

4. tuuleparki põhivõrguga ühendavate kaabelliinide osas vastavalt liitumistingimustele projek-

teerimistingimuste taotlemine;

5. geodeetilised mõõdistustööd;

6. geoloogilised uuringud;

7. projekteerimine, sh muud vajalikud uuringud ja analüüsid. Projekteerimisest tulenev täiendav

asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine;

8. ehituslubade taotlemine ja väljastamine. Projektikohane elluviimine, st ehitamine ja muu te-

gevus sh kõigi planeeringus ja ehitusprojektis määratud tingimuste kohaselt. Lähtuvalt projek-

teeritud elektrituulikutest täpsustada projekteerimisel müratundliku ehitise keeluala piir;

9. kasutuslubade taotlemine. Kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal esitada müra arvutus-

liku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute müratundlike

hoonete lubatavust piirkonda;

10. kasutuslubade väljastamine

11. seire ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur tulevikus.

Planeeritud krundi ehitusõiguse realiseerib krundi omanik ja/või valdaja. Ehitustegevust rahastab

krundi omanik ja/või valdaja. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik ja/või valdaja kokku-

leppel tehnovõrke haldava ettevõttega. Enne hoonete või rajatiste kasutuselevõttu taotleb kinnistu

igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vasta-

valt ehitusseadustikule. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju – õigusvas-

taselt tekitatud kahju hüvitamine toimub võlaõigusseaduse alusel.

Võimalik ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahju tuleb krundi igakordsel omanikul hüvitada

koheselt ja õiglaselt.

6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena)

Planeeringu joonisteks on allpool esitatud joonised, mis on esitatud eraldi failidena/joonistena.

1. Üldjoonis 1:20000

2. Kruntimise joonis 1:7000

3. Positsioon 1 ja 2 põhijoonis 1:2000

4. Positsioonide 3 ja 4 põhijoonis 1:2000

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 27 / 27

7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena)

Allolevad nimetatud lisad on esitatud eraldi failidena/köidetena.

Lisa 1. Visualiseeringud

Lisa 2. Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne (KSH)

Lisa 3. Aeronavigatsioonilise takistuse ekspertiis Kehtna T2 planeeritavale tuulepargile

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kehtna Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

79001, Rapla maakond, Kehtna vald,

Kehtna alevik

Teie 08.05.2026 nr 7-6/2023/2519-72

Meie 02.06.2026 nr 7.2-1/26/14528-7

Kehtna valla Lau taastuvenergiapargi (T2

tuuleala) detailplaneeringu ja KSH aruande

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kehtna valla Lau taastuvenergiapargi (T2

tuuleala) detailplaneeringule ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruande eelnõule (edaspidi planeering).

Planeeringuga määratakse ehitusõigused ca 97 ha suurusel alal kuni nelja elektrituuliku

rajamiseks, lahendatakse elektrituulikute kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus

ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa avalikku kasutusse

võtmiseks ja/või servituutide seadmiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), lennundusseaduse (LennS) ja planeerimisseaduse (PlanS)

kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Lennundusseaduse § 35 lg 61 alusel tuleb tuulikute ehitusprojektid kooskõlastada

Transpordiameti lennundusteenistusega.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

4. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus

korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne

ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Detailplaneeringu üldjoonis

2. Detailplaneeringu seletuskiri

Andres Lainoja

57837109, [email protected]

58581095, [email protected]