Kiri

Töö nr 349
Tallinn, Haabersti linnaosa
Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala
DETAILPLANEERING DP042520



TELLIJA: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, registrikood 75023823
Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn
640 4375; [email protected]

HUVITATUD ISIKUD: Hipe Israel, Raivo Hindrikson, Ragnar Põllu

Pirita Majad 3 OÜ, registrikood 16910460
Tallinn, Haabersti linnaosa, Hargi tn 23, 13516
Madis Mägi, juhatuse liige
[email protected]

PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR registri number EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn

ARHITEKT: Külli Samblik

PROJEKTIJUHT: Arno Anton
5698 3389
[email protected]
SISUKORD

I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID 4
1.1. Detailplaneeringu koostamise alused 4
1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid 4
1.3. Koostatud uuringud 4
1.4. Tehnilised tingimused 4
2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS 4
3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS 4
4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS 5
4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus 5
4.2. Planeeritud kruntide ehitusõigus 5
4.3. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted 5
4.4. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad 6
4.5. Vertikaalplaneerimise põhimõtted 6
4.6. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse arvutus 6
4.6.1. Haljastuse rajamise põhimõtted 6
4.6.2. Asendusistutuse vajaduse arvutus 7
4.6.3. Rohevõrgustik 10
4.6.4. Jäätmekäitlus 10
4.6.5. Mänguväljakud 11
4.7. Tänavate maa-alad, liikluskorraldus ja parkimise korraldamise põhimõtted, sh parkimiskohtade vajaduse arvutus 11
4.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimise põhimõtted 12
4.8.1. Sademevee- ja reovee kanalisatsioon 12
4.8.2. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus 13
4.8.3. Elektrivarustus, sh välisvalgustus 13
4.8.4. Sidevarustus 14
4.8.5. Soojavarustus (sh gaasivarustus) 14
4.9. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted 15
4.10. Kehtivad ja planeeritavad kitsendused 15
4.11. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele 15
4.12. Kavandatu mõju lähiala linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele 16
4.13. Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele 16
5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED 16
5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded 16
5.2. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded 17
5.3. Vertikaalplaneerimise nõuded 17
5.4. Haljastuse rajamise ja kujundusnõuded 17
5.5. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded 17
5.6. Täiendavate uuringute vajadus 17
5.7. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus 17
5.8. Teisi nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 17
5.8.1. Müra 17
5.8.2. Insolatsioon 19
5.8.3. Turvalisusest tulenevad nõuded 19
5.8.4. Tuleohutusest tulenevad nõuded 20
5.8.5. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded 20
5.8.6. Lindude elukeskkonna tagamise põhimõtted 20
5.8.7. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas 21
6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUSE KIRJELDUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE 22
6.1. Vastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule 22
6.2. Vastavus Mustjõe struktuurplaanile 22
6.3. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele 23


II JOONISED ‒ JOONISTE LOETELU

1. Asukohaskeem M 1:~ AS-01
2. Põhijoonis M 1:500 AS-02
3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 AS-03
4. Tehnotrasside ühinemise skeem M 1:~ AS-04
5. Vertikaalplaneerimine M 1:500 AS-05

I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused
• Planeerimisseadus
• Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus”;
• Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkiri nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend”;
• riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;
• Tallinna Linnavalitsuse korraldus 31.05.2017 nr 827-k „Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas”.

1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid
1. Haabersti linnaosa üldplaneering (Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsus nr 40);
2. Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord”;
3. siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
4. siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
5. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
6. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”;
7. EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”;
8. Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”;
9. muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.

1.3. Koostatud uuringud
• Paldiski mnt 88 ja lähiala puittaimede haljastuslik hinnang, OÜ ILEX Projects, 25.08.2016;
• Paldiski mnt 90 ja lähiala puittaimede haljastuslik hinnang, OÜ ILEX Projects, 25.07.2019;
• Paldiski mnt 88 ja lähiala linnustiku inventuur, koostatud Aarne Tuule poolt mai-juuni 2018;
• topo-geodeetilise alusplaani koostas OSAÜHING G.E.POINT 12.07.2019, töö nr 19-G313;
• liiklusmüra hinnangu koostas Kajaja Acoustics OÜ 25.05.2026, töö nr 25344-01.

1.4. Tehnilised tingimused
• Telia Eesti AS tehnilised tingimused 03.11.2025 nr 39967586;
• AS Utilitas Tallinna Soojus tehnilised tingimused 03.11.2025 nr 25TT-12663;
• Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 07.11.2025 nr 505932;
• AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused 16.03.2017 nr PR/1712345-1, AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused 22.07.2019 nr PR/1942360-1, uuendatud tehnilised tingimused 06.11.2025 arvamusega nr PR/2552771-1;
• AS Gaasivõrk tehnilised tingimused 03.12.2025 nr 3-6/287-25.


2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Mustjõe asumis Paldiski maantee ääres, jäädes 400 m kaugusele merest ja 300 m kaugusele Mustjõe ojast.
Planeeringualast läände ja põhja jääb katastriüksus Paldiski mnt 90a ning itta hoonestamata, puistuga elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud.


3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Detailplaneeringu eesmärk on Paldiski maantee 88 ja 90 elamumaa sihtotstarbega kinnistutele ja osa katastriüksusest Paldiski mnt 90a määrata sihtotstarve ärimaa 10-40%, elamumaa 60-90% ja määrata ehitusõigus kuni 6 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine, kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.
Planeeritava maa-ala suurus on 0,97 ha.
4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS

4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus
Planeeringuala suurusega 0,97 ha on jagatud kruntideks:
Pos 1 – Paldiski mnt 88, suurusega 2685 m², sihtotstarve elamumaa 60-90% ja ärimaa 10-40%;
Pos 2 – Paldiski mnt 90, suurusega 2561 m², sihtotstarve elamumaa 60-90% ja ärimaa 10-40%;
Pos 3 – Vesiravila tänav, suurusega 2587 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

4.2. Planeeritud kruntide ehitusõigus
Pos 1 – Paldiski mnt 88
Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa (Ek) 60-90%, ärimaa (Ä) 10-40%
Hoonete suurim arv krundil 1 põhihoone, abihoone
Hoone suurim lubatud ehitisealune pind maapealne 1050 m²; maa-alune 1200 m²
Hoone korruselisus 6 maapealset, 2 maa-alust
Hoone suurim lubatud kõrgus 21 m; absoluutkõrgus 24.0 m
Max korterite arv 37

Pos 2 – Paldiski mnt 90
Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa (Ek) 60-90%, ärimaa (Ä) 10-40%
Hoonete suurim arv krundil 1 põhihoone, abihoone
Hoone suurim lubatud ehitisealune pind maapealne 1050 m²; maa-alune 1200 m²
Hoone korruselisus 6 maapealset, 2 maa-alust
Hoone suurim lubatud kõrgus 21 m; absoluutkõrgus 24.0 m
Max korterite arv 37

Pos 3 – Vesiravila tänav
Krundi kasutamise sihtotstarve transpordimaa 100%

Soovi korral võib krunte pos nr 1 ja 2 omavahel liita, mille tulemusena liitub ka neile lubatud ehitusõigus.
Hoone maksimaalseks kõrguseks on lubatud 21 m ning hoone võib olla 6-korruseline. 5. korrus tohib olla kuni ⅔ 4. korruse ehitisealusest pinnast ning 6. korrus tohib olla kuni ⅓ 4. korruse ehitisealusest pinnast. Hoone astmelisus tuleb kavandada mere poolsele küljele.

4.3. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted
Hoonestusala ja hoonete paiknemise kavandamise põhimõtted:
• hoonestusala kavandamisel on lähtutud Paldiski mnt 86 kinnistu lahendust, kus paralleelselt Paldiski maanteega kulgeb kõnnitee. Käesoleva planeeringuga on kõnnitee planeeritud 10,0 –11,8 m kaugusele Paldiski maantee poolsest krundi piirist. Kõnnitee äärde on planeeritud hoonestusala;
• Paldiski maantee tee poolsest krundi piirist on hoonestusala kavandatud 13,1 – 14,9 m kaugusele;
• hoonestusala asub paralleelselt Paldiski maanteega;
• hoonete paiknemise kavandamisel on lähtutud planeeringuala olemasolevast olukorrast ning kontaktvööndi hoonestusstruktuurist;
• hooned on paigutatud krundile nii, et tekiks kompaktne hooviala ning turvaline ala laste mänguväljakute paigutamiseks.

Hoonete suuruse kavandamise põhimõtted:
• hoonestustihedusest lähtuvalt on määratud planeeritavate hoonete suurused;
• hoonete kõrguse ja korruselisuse määramisel on lähtutud Haabersti linnaosa üldplaneeringust ning Paldiski maantee ääres olemasolevatest hoonetest. Vastavalt sellele on planeeringuga kavandatud 6-korruselised hooned;
• hoonestuskõrgus peab Paldiski mnt poolt langema mere suunas;
• igale korterile kavandada terrass, rõdu või veranda, mis on piisavalt suur suvemööbli paigutamiseks. 1-toalisel korteril võib olla ka prantsuse rõdu või väiksem klaasitud rõdu, alates 2-toalisest korterist eeldame, et üldjuhul on kõikidel korteritel rõdu või terrass, mis on klaasitud või võimalik tulevikus klaasida (klaasitud osa suurusega vähemalt 10 m2). Klaasitud rõdude ja verandade pind peab mahtuma kavandatud maksimaalse maapealse brutopinna sisse. Lisaks on soovitav kavandada (katuse)terrasse. Lähtudes eeltoodust on kavandatud suurema brutopinnaga korterid. Tänavapoolsed klaasitud rõdud sulgeda.
• kahe trepikojaga hoone tüübi puhul näha ette igapäevaseks kasutuseks mõeldud rattaruum mõlema sissepääsu juurde. Rattaruumide kavandamisel arvestada asjaoluga, et ruumi kasutatakse ka lapsevankrite hoiustamiseks,
• hoone parkimislahendus tuleb kavandada hoone mahus maa-alusena -1. ja -2. korrusele. Täiendavaid parkimiskorruseid esimesele korrusele ei kavandata, sh osaline parkimise võimalus hoone esimesel korrusel täpsustada ehitusprojektiga;
• kavandada eraldi sissepääsud elamu- ja ärifunktsiooniga pindadele, tagamaks funktsioonide selge eristamine ja kasutusmugavus.

4.4. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad
Kinnistu Paldiski mnt 88 ja 90 maa sihtotstarve on elamumaa 100%.
Planeeritav ala hõlmab osaliselt katastriüksust Paldiski mnt 90a ning kinnistuid Paldiski maantee T37 ja Paldiski maantee T38 sihtotstarbega transpordimaa 100%.

Pos 1 – Paldiski mnt 88
Planeeritud hoonete kasutusotstarve ‒ äripindadega kolme või enama korteriga elamu
Maaüksuse koormusnäitajad ‒ kavandatud hoonestustihedus on 1,66
Haljastuse vähim võimalik osakaal – 40%

Pos 2 – Paldiski mnt 90
Planeeritud hoonete kasutusotstarve ‒ äripindadega kolme või enama korteriga elamu
Maaüksuse koormusnäitajad ‒ kavandatud hoonestustihedus on 1,74
Haljastuse vähim võimalik osakaal – 40%

4.5. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Vastavalt Tallinna riskianalüüsile asub planeeritud ala üleujutusalas. Maapind langeb ida kui ka põhja suunas, Kopli lahe poole. Planeeritava ala maapinna kõrgus on vahemikus absoluutkõrgus 2,53 – 1,0 m. Hoonestatud krundi pinda võib tõsta hoone ümber. Maapinna kõrgust on vaja tõsta kuna osa alast jääb üleujutatavale alale (üleujutuse absoluutkõrgus 1,38 m) ja lõuna pool piirnev Paldiski maantee on planeeritavast alast u 0,5 m kõrgemal. Koostatud vertikaalplaneerimise lahenduse kohaselt on vajalik maapinda tõsta (madalamates kohtades) kuni 1,0 m ning keskmiselt 0,5 m. Täpsemalt vaata vertikaalplaneerimise joonis AS-05. Maapinna tõstmise täpne lahendus ja vajadus täpsustub ehitusprojektiga, sh eelnevalt peab olema teada Vesiravila tänava maapinna projekteeritud kõrgused.
Moodustatavatele kruntidele pos 1 ja pos 2 on ette nähtud rajada juurdesõidutee, mille pind tuleb olemasolevast maapinnast tõsta ja näha ette meetmed sademevee äravooluks. Enne hoone ja tee projekteerimist tuleb täpsustada geoloogia ja põhjavee tase.
Vertikaalplaneerimine peab lahendama sademevee äravoolu ning tagama sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritavale alale. Samuti peab vertikaalplaneerimisega juhtima sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale.
Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringus toodule on Paldiski maanteest mere poole jääva maa-ala kasutuselevõtu eelduseks, et üleujutuste vältimiseks täidetakse see 2,5 – 3 m kõrgusmärgini. Vastavalt sellele on planeeringuga ette nähtud maapinna tõstmine ja siis on vastav tingimus täidetud. Sellest hoolimata on planeeringusse lisatud lisatingimused, et üleujutusriskide leevendamise meetmetena tuleb ümber hoonete projekteerida drenaaž ja maa-alusesse parklasse lisada pumbasüsteem.
Igal juhul tuleb ehitiste ja rajatiste projekteerimisel üleujutuspiirkonda arvestada 2,5 – 3 m kõrgusjoonega. Kuna üleujutatav ala ulatub planeeringualasse, tuleb maapinda tõsta elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundil ja arvestada võimaliku üleujutusega tee ning pargi rajamisel.
Vertikaalplaneeringu lahendus täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

4.6. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse arvutus
4.6.1. Haljastuse rajamise põhimõtted
Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on planeeritavale alale (segahoonestusalale) seatud tingimused:
• puudele luua ja säilitada piisavad kasvutingimused;
• hoonete vahele tuleb rajada puhvertsoonid;
• alad ei tohi olla suletud (aiaga piiratud), kergliiklusteedele ja kohaliku tähtsusega haljastänavatele või ühendustele tuleb võimaldada läbipääs.

Planeeringualal on suurem osa hoonetest korterid, siis haljastuse osakaalu määramisel on lätutud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga korruselamute alale seatud haljastusprotsendist, mis on 40%.
Planeeritud on kruntide haljastuse protsendiks 40%.
Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on ette nähtud Paldiski maantee äärde üks rida puid mõlemale poole kergliiklusteed. Planeeringuga on ette nähtud üks rida puid kergliiklustee kõrvale planeeritud äri- ja elamumaa kruntidele, sest Paldiski maanteel ei ole ruumi paigutada mõlemale poole kergliiklusteed puid. Samuti ei ole võimalik puid istutada kergliiklustee ja Paldiski maantee vahelisele alale, sest seal asuvad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud. Ruumipuudus tuleneb ka planeeritud bussirajast planeeringualal Paldiski maanteele.
Käesoleva planeeringu ja naaberplaneeringu, Paldiski mnt 82d ja 82f kruntide ning neid ümbritseva ala detailplaneering, vahelisele alale on kavandatud puhvertsoon. Üks rida puid on planeeritud naaberplaneeringu poolt. Puhvertsooni rajamine kahe planeeritava hoone vahelisele alale ei ole võimalik, sest kruntide maa-alused korrused ja 1-korrus on planeeritud kokku ehitada.
Kruntide haljastus on planeeritud avaliku tänavaruumi haljastust täiendama ja toetama. Planeeritud transpordimaa krundile pos nr 3 on planeeritud puuderivi samuti on puud ette nähtud parkimiskohtade vahele.
Paldiski mnt 88 ja lähiala puittaimede haljastusliku hinnangu koostas OÜ ILEX Projects 25.08.2016 ja Paldiski mnt 90 ja lähiala puittaimede haljasiku hinnangu koosas OÜ ILEX Projects 25.07.2019.
Planeeringualal on haljastust ala suurust arvestades üsna vähe ning enamik haljastust on hinnatud IV või V väärtusklassi, siis mingi osa IV väärtusklassi haljastusest säilitada. III väärtusklassi puud ja põõsad võimalusel säilitatud. Mistahes kaevetööde teostamisel arvestada säilitatavate puude juurte ulatusega, et neid mitte vigastada.

Kruntide haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoonete ehitusprojekti staadiumis.

4.6.2. Asendusistutuse vajaduse arvutus
Likvideeritavad puud kompenseeritakse vastavalt Tallinna linnavolikogu 11.02.2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes, mis arvutatakse järgmise valemiga:

kus D1− raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa;
k1 − raiutava puuliigi koefitsient;
k2 − raiutava puu väärtuskoefitsient;
k3 − raiepõhjuse koefitsient;
HÜ – haljastusühikud.

Likvideeritavate puude nimekiri ja puude haljastuse ühik asendusistutuseks
Jrk nr
Takson (liik või liigisisene ühik)
Haljas-tuslik väärtus-
klass
Tüve
dia-
meeter
cm
Liigi
koefit-
sient
Väärtus- koefit-
sient
Raie- põhjuse
koefit-
sient
Haljas-
tuse
ühik
Märkused
Pos 1 245 ühikut
54.
Hõberemmelgas
V
~340
-
-
-
-
Kuivanud. Ohtlik.
55.
Hõberemmelgas
V
~340
-
-
-
-
Kuivanud, tüvi murdunud ~6 m kõrguselt, tüvi lõhenenud. Ohtlik.
56.
Hõberemmelgas
V
~345
-
-
-
-
Osaliselt kuivanud, tüvel seene viljakehad, ohtlik.
57.
Arukask
III
72
1
1
0,5
60
Jääb hoonestusalasse.
58.
Raagremmelgas
IV
37; 42; 43
0,5
0,2
0,5
49
Jääb hoonestusalasse.
59.
Harilik hobukastan
IV
36; 27; 34; 31
2
0,2
0,5
115
Jääb hoonestusalasse.
61.
Harilik toomingas
IV
24; 26
0,5
0,2
0,5
21
Jääb hoonestusalasse.
84.
Kreegipuu
IV
39; 29; 38
-
-
-
-
Asendatakse uue puhveralaga
85.
Kreegipuu
IV
43; 35
-
-
-
-
Asendatakse uue puhveralaga.
88.
Must aroonia
III
põõsas
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
89.
Koera-kibuvits
III
põõsas
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
91.
Harilik ploomipuu
IV
24; 26
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
Pos 2 625 ühikut
50.
Sanglepp
III
38; 41; 36
1
1
0,5
96
Jääb hoonestusalasse
51.
Sanglepp
III
47; 35; 51
1
1
0,5
110
Jääb hoonestusalasse
52.
Sanglepp
III
61; 70; 53
1
1
0,5
153
Jääb hoonestusalasse
53.
Sanglepp
IV
36; 47
1
0,2
0,5
46
Jääb hoonestusalasse
101.
Harilik sirel
III
-
-
-
-
-
Põõsas. Jääb teemaa alale.
102.
Harilik sirel
III
-
-
-
-
-
Põõsas. Jääb teemaa alale.
105.
Harilik hobukastan
V
60
-
-
-
-
Tüves ohtralt vigastusi, tüves mädanik, 1 haru murdunud, osad harud kasvavad väga viltu. Haruneb 0,5 – 1 m kõrguselt. Kasvab abihoonele väga lähedal, mistõttu tüvi vigastatud. Tüvi mõõdetud juurekaelalt.
106.
Harilik ploomipuu
IV
6
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
107.
Maguskirsipuu
IV
3; 7
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
111.
Virgiinia kadakas
III
3,5
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse. Mõnest kohast veidi kuivanud. Sinakashallide okastega vorm
112.
Harilik ploomipuu
IV
9
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
113.
Aedõunapuu
IV
11, 10
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
114.
Aedõunapuu
IV
9; 12
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
116.
Harilik pirnipuu
IV
24; 28
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
117.
Aedõunapuu
IV
10; 9; 8
-
-
-
-
Jääb hoonestusalasse.
132.
Hall lepp
IV
14
0,5
0,2
0,5
6
Jääb hoonestusalasse.
133.
Hall lepp
IV
13
0,5
0,2
0,5
5
Jääb hoonestusalasse.
134.
Hall lepp
IV
14
0,5
0,2
0,5
6
Jääb hoonestusalasse.
135.
Hall lepp
IV
11; 12
0,5
0,2
0,5
10
Jääb hoonestusalasse.
136.
Sookask
IV
18
0,5
0,2
0,5
7
Jääb hoonestusalasse.
137.
Sookask
IV
12
0,5
0,2
0,5
5
Jääb hoonestusalasse.
138.
Arukask
III
31
1
1
0,5
26
Jääb hoonestusalasse.
139.
Arukask
III
33
1
1
0,5
27
Jääb hoonestusalasse.
140.
Hõberemmelgas
IV
28
1
0,2
0,5
17
Jääb hoonestusalasse.
141.
Harilik hobukastan
IV
16
2
0,2
0,5
14
Jääb hoonestusalasse.
143.
Harilik hobukastan
IV
17
2
0,2
0,5
15
Jääb hoonestusalasse.
144.
Harilik hobukastan
IV
27
2
0,2
0,5
24
Jääb hoonestusalasse.
145.
Sanglepp
IV
14
1
0,2
0,5
8
Jääb hoonestusalasse.
146.
Hõberemmelgas
IV
15
1
0,2
0,5
8
Jääb hoonestusalasse.
147.
Sanglepp
IV
13
1
0,2
0,5
7
Jääb hoonestusalasse.
148.
Sanglepp
IV
22
1
0,2
0,5
12
Jääb hoonestusalasse.
149.
Harilik hobukastan
IV
25
2
0,2
0,5
23
Jääb hoonestusalasse.
Pos 3 1486 ühikut
2.
Koer-kibuvits
III
hekk
-
1
0,5
-
Jääb teemaa alale, võimalusel osaliselt säilitada
3.
Paju prk
IV
Põõsaste rühm
-
0,2
0,5
-
Jääb teemaa alale, võimalusel osaliselt säilitada
7.
Raagremmelgas
V
37; 79
-
-
-
-
Jääb teemaa alale
8.
Raagremmelgas
V
36; 57
-
-
-
-
Enamjaolt kuivanud, tüves vigastused
9.
Hõberemmelgas
V
151
-
-
-
-
Tüvel seene viljakehad, osaliselt kuivanud, võib osutuda ohtlikuks
14.
Harilik ploomipuu
V
36
-
-
-
-
Tüves suur vigastus.
15.
Hõberemmelgas
V
92
-
-
-
-
Viltu, tüves suur vigastus, koor lahti, murdumisohtlik
16.
Hõberemmelgas
IV
86; 87; 94
1
0,2
0,5
133
Palju kuivanud oksi, jääb tee alla.
18.
Rabe remmelgas
V
37
-
-
-
-
Kuivanud, murdumisohtlik.
19.
Raagremmelgas
IV
põõsas
0,5
0,2
0,5
-
Kidurad põõsad, sisuliselt alusvõsa.
20.
Raagremmelgas
IV
põõsas
0,5
0,2
0,5
-
Kidurad põõsad, sisuliselt alusvõsa
21.
Sookask
IV
21; 31
0,5
0,2
0,5
21
Kidur, 1 tüvi kõver
24.
Sanglepp
IV
88
1,0
0,2
0,5
49
Tüves vigastus, jääb tee alla.
25.
Hõberemmelgas
V
93
-
-
-
-
Enamjaolt kuivanud, ladvaharud kuivanud.
26.
Sookask
IV
33
0,5
0,2
0,5
13
Kidur
27.
Paju prk
V
46
-
-
-
-
Kuivanud
28.
Arukask
III
78; 28
1
1
0,5
88
Jääb tee alla.
29.
Arukask
IV
48
1
0,2
0,5
27
Noor, veidi alla- surutud, jääb tee alla.
30.
Arukask
III
101
1
1
0,5
84
Jääb tee alla.
32.
Sanglepp
IV
27
1
0,2
0,5
15
Allasurutud, jääb tee alla
33.
Sanglepp
IV
55
1
0,2
0,5
31
Kõver, viltu, allasurutud, tüves vigastus, jääb tee alla.
34.
Raagremmelgas
IV
43
0,5
0,2
0,5
17
Jääb tee alla.
35.
Raagremmelgas
V
61; 42
-
-
-
-
Tüves vigastus, murdumisohtlik
37.
Raagremmelgas
IV
40
0,5
0,2
0,5
15
Jääb kergliiklustee alla
38.
Sookask
IV
43
0,5
0,2
0,5
17
Jääb kergliiklustee alla. Tüves suured lõhed.
39.
Harilik kuusk
III
51
1
1
0,5
42
Noor, jääb tee alla.
40.
Raagremmelgas
V
44
0,5
-
-
-
Viltu, osaliselt kuivanud, tüves vigastused.
41.
Raagremmelgas
V
80
0,5
-
-
-
Tüvi lõhenenud, murdumisohtlik
42.
Rabe remmelgas
IV
24
1
0,2
0,5
13
Kõver, jääb tee alla.
45.
Raagremmelgas
IV
põõsas
0,5
0,2
0,5
-
Jääb tee alla.
47.
Harilik lumimari
III
hekk
-
-
-
-
~2,5 m kõrgune, võimalusel osaliselt säilitada.
49.
Harilik sirel
III
Põõsaste grupp
-
-
-
-
Võimalusel osaliselt säilitada.
60.
Raagremmelgas
V
~335
0,5
-
-
-
Täiesti kuivanud, ohtlik!
65.
Sanglepp
IV
123
1
0,2
0,5
69
Allasurutud, jääb tee alla.
66.
Sanglepp
IV
100; 40; 96
1
0,2
0,5
132
Allasurutud, jääb tee alla.
67.
Raagremmelgas
IV
54
0,5
0,2
0,5
22
Allasurutud, jääb tee alla.
70.
Sanglepp
IV
73, 84; 27; 75
1
0,2
0,5
145
1 haru maha saetud, allasurutud, jääb tee alla.
71.
Sanglepp
IV
37; 48; 57; 75
1
0,2
0,5
122
Allasurutud, jääb tee alla.
72.
Sanglepp
IV
85
1
0,2
0,5
48
Allasurutud, jääb tee alla.
73.
Sanglepp
IV
84
1
0,2
0,5
47
Allasurutud, jääb tee alla.
74.
Sanglepp
IV
75
1
0,2
0,5
42
Allasurutud, jääb tee alla.
75.
Sanglepp
IV
36
1
0,2
0,5
21
Allasurutud, jääb tee alla.
76.
Hall lepp
IV
47
0,5
0,2
0,5
19
Allasurutud, jääb tee alla.
77.
Sanglepp
IV
75
1
0,2
0,5
42
Allasurutud, jääb tee alla.
80.
Sanglepp
IV
103; 49; 66
1
0,2
0,5
122
Allasurutud, jääb tee alla.
82.
Sanglepp
IV
66; 94
1
0,2
0,5
90
Allasurutud, jääb tee alla.
99.
Harilik lumimari
III
hekk
-
-
-
-
Võimalusel osaliselt säilitada.
Kokku likvideeritakse planeeritavalt alalt 87 puud: 16 puud ja põõsast III väärtusklassiga, 56 puud ja põõsast IV väärtusklassiga ja 15 puud ja põõsast V väärtusklassiga.
Kokku on 2356 haljastuse ühikut.

4.6.3. Rohevõrgustik
Planeeritav ala piirneb Mustjõe rohealaga, mis on lindude pesitsus- ja rändepeatuspaiku. Lähtuvalt sellest on planeeringualal ette näha säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning juurde planeeritud kõrghaljastust. Samuti on detailplaneeringu ja naaberala detailplaneeringu vahelisele alale on ette nähtud puhvertsoon. Kavandatu toetab Mustjõe rohealal pesitsevate ja rändavate lindude olemasolevat olustikku.

4.6.4. Jäätmekäitlus
Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrusega nr 3 Tallinna jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärk on säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
Olmejäätmed
Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 8 järgi tuleb elamumaa sihtotstarbega kinnistutel taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse – paberit ja pappi juhul, kui kinnistul on vähemalt viis korterit.
Biojäätmed tuleb mis tahes kasutusotstarbega kinnistul koguda eraldi mahutisse ja üle anda jäätmevedajale.
Elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele kavandatakse jäätmekonteinerid, mis lahendatakse hoone mahu sees. Selline lahendus tagab korrastatud jäätmekäitluse ning vähendab territooriumi reostamise riski. Jäätmekonteinerite täpne asukoht ja lahendus määratakse ehitusprojektis.
Kinnistul on kehtiv liitumisleping piirkonda teenindava jäätmekäitlejaga.
Ehitus- ja lammutusjäätmed
Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.
Ehitusjäätmed sorditakse liigiti eraldi tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
Ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel tuleb võtta tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.
Kui ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb teostada reostusuuring määrates pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 11.08.2010 määrusest nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ning jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud ringmajanduse põhimõtetega, sealhulgas hoone funktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus ja ressursside säästev planeerimine.

4.6.5. Mänguväljakud
Põhijoonisel on näidatud mänguväljakute soovituslik asukoht. Mänguväljakute asukohad on planeeringualal kavandatud kahe korterelamu ühisele hoovialale. Näha tuleb ette erinevatele vanusegruppidele mõeldud vabaajaveetmise võimalused. Väikelaste mängualade ümber on lubatud rajada 1-meetrine võrkpiire.
Mänguväljakute lahendus ja asukohad antakse haljastusprojektiga.

4.7. Tänavate maa-alad, liikluskorraldus ja parkimise korraldamise põhimõtted, sh parkimiskohtade vajaduse arvutus
Planeeritavale alale jäävad osaliselt kaks transpordimaa sihtotstarbega kinnistut: Paldiski maantee T37 (katastritunnus 78406:601:0047) ja Paldiski maantee T38 (katastritunnus 78406:602:0006). Paldiski maantee on kahesuunaline põhimaantee, kus sõidusuundade vahel, kõnni- ja kergliiklusteede vahel on haljasribad, kohati kõrghaljastusega.
Paldiski maantee äärne olemasolev kergliiklustee on ette nähtud likvideerida planeeringuala ulatuses. Kergliiklustee asemele on kavandatud bussi sõidurida ja sõidurida parempöördeks planeeringualale. Bussi sõiduraja kõrvale on planeeritus uus 3,0 m laiune kergliiklustee.
Detailplaneeringu lahendus näeb ette transpordimaa sihtotstarbega krunti, kuhu rajatakse juurdesõidutee kergliiklusteega. Planeeritud juurdesõidutee saab alguse mahasõiduga Paldiski maanteelt. Kruntidele on kavandatud juurdepääs planeeritud juurdesõiduteelt (Vesiravila tänav).
Planeeritud teemaa laius on 16 m, mis on naaberkinnistute Paldiski mnt 86 ja 86a vahele jääva maa-ala laius (kehtestatud Paldiski mnt 82f ja 82d ning neid ümbritseva ala detailplaneeringus (DP 005110) on vaadeldav maa-ala ettenähtud transpordimaa sihtotstarbega krundiks.
Planeeritud Vesiravila tänava äärne kergliiklustee on planeeritud Paldiski maanteelt kuni naaberkinnistuni Paldiski mnt 82. Krundile pos nr 3 planeeritud valgustatud kergliiklustee ühendatakse planeeritud valgustatud kergliiklusteega, mis viib rannapromenaadini. Kergliiklustee laiuseks on ette nähtud 3,0 meetrit. Planeeritud äri- ja elamumaa katastriüksuste juurdepääsul tuleb kavandada alla lastud äärekividega kõnnitee.
Juurdepääsud äri- ja elamumaa kruntidele on võimalus lahendada kahte moodi. Ühe variandina on võimalus mõlemale krundile ette näha isiklik sissesõit parkimiskorrusele. Sellisel juhul on parkimiskorrus kahe krundi vahel eraldatud tulemüüriga. Teise variandina on võimalus lahendada juurdepääs ühise sissesõiduna parkimiskorrusele krundilt pos nr 1. Sellisel juhul on kahel krundil ühine parkimiskorrus. Täpne lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel. Võimalikud juurdepääsud kruntidele on näidatud joonisel AS-02 Põhijoonis.
Pos nr 3 on planeeritud avalikuks kasutamiseks ja tasuta võõrandada Tallinna linnale. Vajadusel sõlmida isiklik kasutusõigus planeeritud kergliiklusteele Vesiravila tänavast rannapromenaadini.
Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 723, 29.07.2025 Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine ja Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid.
Planeeritavale alale on kokku planeeritud parkimiskohti 116. Parkimiskohad on planeeritud suuremas osas maa-alusesse parklasse. Külaliste parkimiskohad on planeeritud transpordimaale pos nr 3.
Tallinna parkimisnormatiivi kohaselt asub planeeringuala kollases parkimistsoonis, mille normatiiv on sb/120 – sb/60. Planeeringus rakendatakse parkimiskohtade arvu vähendamise argumenti vastavalt Tallinna parkimisnormatiivi lisale 3.

Parkimiskohtade vähendamise argument:
• tagatud on hea ühistranspordi kättesaadavus – 25%.

Argumentide rakendamisest tulenevalt on parkimiskohtade vajadus Sb/90.

Detailplaneeringuga ettenähtud parkimiskohtade arvutus (Tallinna parkimiskohtade arvu normid):
Pos
Ehitiste otstarve
Norm. arvutus
Normatiivne parkimiskohtade arv
Planeeritud parkimiskohtade arv


vahevöönd


1.
ärihoone
korterelamu
4462 ÷ 90 = 50
50
53
2.
ärihoone
korterelamu
4462 ÷ 90 = 50
50
53
3.



10
Planeeritaval maa-alal kokku
100
116

Hoonete püstitamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 651 alusel Elektriauto laadimistaristu. Elektriautode laadimistaristu paigaldamiseks lähtuda Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusest (RT I, 30.06.2020, 9). Juhtmetaristu tuleb paigaldada igale parkimiskohale.

Jalgrataste parkimine
Jalgrataste parkla kavandamisel tuleb lähtuda Tallinna Rattastrateegia 2018 – 2027 normatiividest. Vastavalt parkimisnormatiivile tuleb ette näha 1 jalgratta parkimiskoht ühe korteri kohta ja ärihoonel 1 koht 100 m2 suletud hoone brutopinna kohta.
Rattaparkla peaks olema paigutatud võimalikult peasissepääsu lähedal. Parkla on võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Hoones saab parkimisvõimaluse luua näiteks 1. korrusel panipaikadena, garaaži või autoparkla laiendusena või spetsiaalse rataste hoiuruumina.

Detailplaneeringuga ettenähtud jalgrataste parkimiskohtade arvutus (Tallinna rattastrateegia 2018 – 2027):
Pos
Ehitiste otstarve
Norm. arvutus
Normatiivne parkimiskohtade arv
Planeeritud parkimiskohtade arv
1.
ärihooned
600 ÷ 100 =  6
 6
 6

korterelamud (37 korterit)
 37 ×   1 = 37
37
37
2.
ärihooned
600 ÷ 100 =  6
 6
 6

korterelamud
 37 ×   1 = 37
37
37
Planeeritaval maa-alal kokku
86
86

4.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimise põhimõtted
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb täpsustada vastavate projektidega. Tehnovõrkude paiknemine ja nende eeldatav kaitsevööndite ulatus vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtivale seadusandlusele on toodud planeeringu tehnovõrkude joonisel (joonis AS-03 Tehnovõrkude koondplaan), tehnovõrkude ühenduskohad tehnotrasside ühinemise skeemil (joonis AS-04). Planeeritud tehnovõrkudega seotud servituudi-ettepanekud on toodud seletuskirja punktis 4.10. Rajamata tehnovõrkude ligikaudsed pikkused planeeringuala ulatuses on antud tabelis 1.
Tehnovõrkude- ja rajatiste planeeringulahenduse on koostanud AS Kobras.

Tabel 1. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel.
Tehnovõrk
Ligikaudne pikkus meetrites / arv*
Perspektiivne sidekaabel
18 + 34**= 52
Perspektiivne madalpingekaabel
270 + 263** = 471
Perspektiivne veetorustik
23 + 211** = 230
Perspektiivne reoveetorustik
71 + 99** = 122
Perspektiivne sademeveetorustik
83 + 42** = 125
Perspektiivne gaasitorustik
23 + 20** = 37
Perspektiivne tuletõrjehüdrant
1**
Perspektiivne kaugküttetorustik
64** (arvestatuna planeeringuala ulatuses)
Perspektiivne valgusti
7
Märkused:
* – arvestatuna hoonestusalani
** – planeeringualalt välja jääv rajatis või rajatise osa

4.8.1. Sademevee- ja reovee kanalisatsioon
Paldiski mnt 88 sademevee- ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 16.03.2017 tehnilistele tingimustele, väljastatud kirjaga nr PR/1712345-1.
Paldiski mnt 90 sademevee- ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 22.07.2019 tehnilistele tingimustele, väljastatud kirjaga nr PR/1942360-1.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI uuendatud tehnilised tingimused 06.11.2025 arvamusega nr PR/2552771-1.
Mõlema krundi eeldatav veetarve on 2 l/s.
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.
Planeeringuala loodeosas paikneb toimiv kanalisatsiooni kollektortorustik, planeeringuala idaosas amortiseerunud kanalisatsioonitorustik. Amortiseerunud torustik on ette nähtud likvideerida. Krundi positsioon 1 reovesi on suunatud Paldiski maantee tänava äärt mööda Paldiski mnt 86 ja Paldiski mnt 84b kinnistute vahel paiknevasse DN300 kanalisatsioonitorustikku (paikneb planeeringualast idasuunas). Liitumispunkt on kavandatud krundi positsioon 1 piiri lähedusse, tänavamaale. Olulisemad kanalisatsioonitrassi sõlmpunktide kõrgused on toodud tehnotrasside ühinemise skeemil (joonis AS-04) ning neid täpsustatakse projekteerimise käigus.
Sademe- ja drenaaživesi on kavandatud suunata mööda Paldiski maantee tänava äärt planeeringualast läänesuunas paiknevasse kraavi Paldiski maantee ääres katastriüksusele Paldiski mnt 90a. Kohtades, kus projekteerimise faasis paikneb torustik maapinnale lähemal kui 1,2 meetrit, tuleb see isoleerida. Projekteerimise faasis otsustatakse, kas rajatakse isevoolne või surveline sademevee kanalisatsioon ning millisele kõrgusele torustik paigutatakse. Keelatud on juhtida sademevett naaberkruntidele (välja arvatud eelpoolmainitud kraavi) ning ühiskanalisatsiooni. Planeeringualal tõstetakse maapinda 3,00 meetrini. Hoone läheduses paikneva sademeveetrassi sõlmpunkti eeldatav kõrgus on toodud tehnotrasside ühinemise skeemil (joonis AS-04) ning seda täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeritud hoonesse tuleb rajada keldrisse sattunud sademevee ärajuhtimiseks ümberpumpamise jaam. Keldrikorrusele sattunud sademeveed puhastatakse lokaalselt ning suunatakse reovee kanalisatsioonitrassi. Ülejäänud planeeringualal immutatakse sademevesi krundisiseselt. Sademevee arvutuslik keskmine vooluhulk kavandatud hoonemahu ulatuses on 16,5 l/s, planeeritud kõvakattega ala ulatuses 10,35 l/s.
Kraavi juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” sätestatud nõuetele.

4.8.2. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus
Paldiski mnt 88 sademevee- ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 16.03.2017 tehnilistele tingimustele, väljastatud kirjaga nr PR/1712345-1.
Paldiski mnt 90 sademevee- ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 22.07.2019 tehnilistele tingimustele, väljastatud kirjaga nr PR/1942360-1.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI uuendatud tehnilised tingimused 06.11.2025 arvamusega nr PR/2552771-1.
Kruntide positsioon 1 ja 2 veevarustus on ette nähtud planeeringualast edelas, Paldiski maanteel paiknevast veetorustikust DN 150. Liitumispunkt on kavandatud kruntide piiri lähedusse, tänavamaale.
Planeeringuala eeldatav veetarve on 2 l/s.
Krundil pos nr 1 asub olemasolev salvkaev, mis on ette nähtud likvideerida.
Planeeringualal 15 l/s välise tulekustutusvee tagamiseks on ette nähtud planeeringualast edelas paiknev DN150 veetorustik ühendada piki Paldiski maanteed Looga tänava ja Paldiski maantee ristmikul asuva DN150 veetorustikuga. Planeeritud ühendustorustiku läbimõõduks on kavandatud DE160. Sellisel moel on piirkonnas tagatud normaalolukorras vabarõhk 360 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa.
Täiendav tuletõrjehüdrant on kavandatud planeeringualast idasuunas, Paldiski maantee kergliiklustee äärde rohealale, kus see jääb hoonetest vähemalt 30 m kaugusele (lähtutud on standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus”).

4.8.3. Elektrivarustus, sh välisvalgustus
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 07.11.2025 tehnilistele tingimustele nr 505932.
Kruntide elektrivarustus on ette nähtud detailplaneeringuga DP005110 planeeritud alajaamast (Välgu tänava kinnistul ning Paldiski mnt 86a kinnistu vahetus läheduses). Planeeritud alajaamast on ette nähtud madalpingekaablite trassid ringtoitena kuni liitumiskilbini. Liitumis- ja jaotuskilp on kavandatud krundi positsioonide 1 ja 2 kirdenurka planeeritud kergliiklustee äärde haljasalale. Soovitatav on projekteerida liitumiskilp mitmekohalisena. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist hoone peajaotuskilbini kavandatud maakaabli paigaldab krundi positsioon 1 omanik.
Planeeringualal paiknevaid madalpinge õhuliine, maakaabel ja liitumiskilp on ette nähtud likvideerida.
Planeeringuga kavandatud Vesiravila tänava ning kergliiklustee, mis viib rannapromenaadini, äärde on ette nähtud väline valgustus, mille toide lähtub samuti Paldiski mnt 86a kinnistu vahetusse lähedusse kavandatud toitealajaamast Veskimetsa 110/35/10/6. Planeeritud valgustite toitekaabli trass kulgeb kavandatud teega paralleelselt, teest minimaalselt 1 meetri kaugusel.

4.8.4. Sidevarustus
Sidevarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS 03.11.2025 tehnilistele tingimustele nr 39967586.
Planeeringuala sideühendus nähakse ette sidekaevust nr m4142A, mis paikneb Paldiski maantee ääres, planeeringualast idasuunas. Igale kinnistule/hoonele näha ette 100mm individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Vajadusel back up ühenduste jaoks näha ette alternatiivne, põhitrassiga mitte kattuv 100mm sidekanalisatsioon, liitumisega alternatiivsest sidekaevust igale kinnistule/hoonele. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Olemasolevad krundil positsioonidel 1 ja 2 paiknevad side õhuliinid on ette nähtud likvideerida.

4.8.5. Soojavarustus (sh gaasivarustus)
Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohaselt ja vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27.05.2017 määrusele nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” kaugküttepiirkonnas, kus uued hooned tuleb liita kaugküttevõrku.
Planeeringuala kuulub Tallinna kaugkütte piirkonda ja sealne soojavarustus on lubatud kaugkütte baasil. Võimalik on alternatiivina hoonete küttevarustust lahendada gaasiga või soojuspumpadega. Samuti on gaasi võimalik kasutada köögis toiduvalmistamisel.
Kaugkütte lahendus on planeeritud vastavalt AS Utilitas Tallinna Soojus poolt 03.11.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 25TT-12663. Olemasolev soojustorustik piirkonnas hetkel puudub. Lähim võimalik ühenduspunkt asub ligikaudu 1 kilomeetri kaugusel eelisoleeritud soojustorustikul DN200 DO8-10 teenindussõlme läheduses. Planeeringulahenduse kaugküttetorustik on võimalik perspektiivis ühendada varem planeeritud torustikuga (Paldiski mnt 82f kinnistute detailplaneering) Paldiski mnt 82f kinnistu juurdes.
Hetkel piirkonnas puuduvad olemasolevad keskkütte torustikud, mistõttu on võimalik planeeringuala soojavarustus lahendada gaasikütte baasil. Võimaldamas kasutada kavandatud hoone kütteks gaasi, on kavandatud ühendus Paldiski maantee ääres paikneva B-kategooria gaasijaotustorustikuga (planeeringualast lõunasuunas) või lahendada hoone küttevarustus soojuspumpadega.
Gaasiühendus on planeeritud vastavalt AS Gaasivõrk (varasema ärinimega AS Gaasivõrgud) tehnilistele tingimustele. Tehnilised tingimused on väljastatud 03.12.2025 nr 3-6/287-25. Ühinemiseks gaasivõrguga on planeeritud planeeringualalt gaasitrass Paldiski mnt 37T asuv B-kategooria gaasitoruni PE80 250x22,7. Gaasirõhu redutseerimiseks on krundi positsioon nr 2 kagunurka ette nähtud gaasiregulaatorkapp. Planeeritud on A-kategooria gaasitorustikud peale GRK ja kaks liitumispunkti, s.o eraldi liitumispunkt hoone jaoks. Perspektiivne ühenduskoht tuleb jätta pimeotsaga. Kruntide liitumispunktid maagaasivõrguga on kavandatud kruntide piirile.
Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrk kehtestatud detailplaneeringu, gaasiühenduse tellija liitumisavalduse ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel.

Keelatud on kasutada rohkelt tahmavaid kütteliike (nt kivisüsi).
Soojavarustuse lahendus täpsustada ehitusprojektide koostamisel, vt ka nõuded ehitusprojektidele tehnovõrkude osas.
Planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Mürataseme ületamise kahtluse korral on müraallika omanikul kohustus teostada mürataseme mõõtmine. Tehnoseadmed tuleb kavandada hoone mahtu või varjatud kujul.
4.9. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Planeeritava ala avaliku ruumi moodustab kinnistute Paldiski maantee T37 ja Paldiski maantee T38 planeeringualasse jäävad maa-alad ning planeeritud Vesiravila tänava maa-ala.
Paldiski maantee äärde on planeeritud rajada uus bussi sõidurida ja kergliiklustee laiusega 3,0 meetrit. Kergliiklustee ja planeeritud hoonete vahele on planeeritud kõrg- ja madalhaljastus.
Planeeritud Vesiravila tänava maa-alale on ettenähtud sõidutee ja kergliiklustee. Vesiravila tänava idapoolsele osale on planeeritud haljasriba kõrghaljastusega ning põhjapoolsele osale puud kavandatud parkimiskohtade vahele. Planeeritud Vesiravila tänava kergliiklustee on planeeritud jätkuma kuni rannapromenaadini.

4.10. Kehtivad ja planeeritavad kitsendused
Detailplaneeringus on määratud kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks isikliku kasutusõiguse (servituudi) vajadusega alad tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks.
Isikliku kastutusõiguse lepingud sõlmitakse peale detailplaneeringu kehtestamist vastavalt vajadusele kinnistuomaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel.

Tehnovõrkude ehitamiseks ja hooldamiseks on vaja seda järgmised servituudid:
Pos 1
• Planeeritud madalpingekaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest kummalegi poole võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektri liitumiskilpidele 2 m laiuselt väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest, võrguvaldaja kasuks.

Pos 2
• Planeeritud madalpingekaablite trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektri liitumiskilpidele 2 m laiuselt väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;
• olemasolevale kanalisatsioonitorustikule 5 m mõlemale poole torustiku teljest, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest, võrguvaldaja kasuks.

Pos 3
• Olemasolevale kanalisatsioonitorustikule 5 m mõlemale poole torustiku teljest, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud madalpingekaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest kummalegi poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud tänavavalgustuskaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest kummalegi poole, võrguvaldaja kasuks.

Paldiski maantee T36
• Planeeritud kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest, võrguvaldaja kasuks.

Paldiski maantee T37
• Planeeritavatele veetrassile, reovee- ja sademevee kanalisatsioonitrassile, kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud side- ja madalpingekaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud gaasitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.

Paldiski maantee T38
• Planeeritavatele veetrassile ja sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

4.11. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele
Planeeritud ala on Haabersti linnaosa üldplaneeringus ette nähtud segahoonestusalana, millel asuvad elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust.
Koostatav detailplaneeringu lahendus on maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele kohane.
Planeeritud ala on madala kasutusintensiivsusega. Paldiski maantee ääres on kaks väikest kinnistut, hoonestatud üksikelamuga ja abihoonetega. Nende taga võsastunud katastriüksus Paldiski mnt 90a.
Planeeringulahendus näeb ette vastavalt linnaruumiliste arengu ettepanekutele (Mustjõe struktuurplaan) korruselamuid äriruumidega ja juurdesõidutee koos kergliiklusteega ning kõrghaljastusega.
Planeeringulahendus on koostatud nii, et uushoonestus sobitub väljakujunevasse miljöösse (lähialadel on mitmed kehtestatud detailplaneeringud) ja loob tingimused olemasolevate rohealade korrastamiseks ning täiendamiseks. Planeeringuala vahetus läheduses asuvad suured rekreatsioonialad (Stroomi rand, Merimetsa mets, Tallinna Loomaaed, Vabaõhumuuseum) ning kergliiklusteed, mis aitavad inimestel kergemini liikuda ühelt puhkealalt teisele.
Koostatud planeeringulahendus annab võimaluse parandada olemasoleva elamispiirkonna kvaliteeti.
Esitatud planeeringulahendus on kooskõlas Tallinna linna arengukavast tulenevate eesmärkidega.

4.12. Kavandatu mõju lähiala linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele
Planeeringuala jääb polüfunktsionaalsesse aktiivse arendustegevusega piirkonda. Vaadeldavas piirkonnas on väljaehitatud suured rekreatsioonialad (rannapromenaad jne) kuid ka korrastamata võsastunud alad, on uued ärihooned ja ka vanad tootmishooned ja elamud.
Detailplaneeringus kavandatu näeb ette rajada uus korrastatud ala, kus lisaks eluruumidele asuvad äriruumid. Äriruumidega eluhoone kavandamine piirkonda tagab inimeste ööpäevaringse kohaloleku, mis loob turvalisust.
Olemasolev hoonestus ei ole piirkonda sobiv (väikesed mitmete kõrvalhoonetega elamud). Olemasolevate hoonete lammutamine, uue kaasaegse hoone rajamine ja ala korrastamine muudab tänava äärse ala üldist ilmet ühtlasemaks ja korrastatumaks. Kaasaegne väärikas hoonestus, täiendatud tänavavõrk, avalikult kasutatavate kergliiklusteede lisandumine ja korrastatud kõrghaljastusega haljasalad viivad piirkonna arenguvõimaluste realiseerumisele.
Planeeringulahendus arvestab Tallinna 2035 Arengustrateegiaga ja Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 14 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”. Planeeringulahendus parandab ühistranspordi peatusele ligipääsetavust, esitab nõude kruntidele jalgrattaparkla ehitamiseks, parandab kergliiklejate võimalusi ühendamaks olemasolevaid ja planeeritud jalg- ja kergliiklusteid. Ette on nähtud puudeallee Paldiski maantee äärde ning madal- ja kõrghaljastust planeeritud transpordimaale.

4.13. Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel, uute hoonete ehitamisega, rikastatakse piirkonda ja alakasutusel olnud linnaruum muudetakse kaasaegseks elu- ja ärikvartaliks. Kaasaegsed hooned muudavad ala turvalisemaks, ööpäevaringselt kasutatavaks.
Koos uute hoonete ehitamisega kujundatakse ka jalakäijate vajadusi arvestatav kergliiklustee ja täiendatakse haljastust.
Planeeringulahendusega on kavandatud avalikes huvides olevad väärtusi, nagu korrastatud linnaruum.


5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED

Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude ja teede ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega.
Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded
Hoonete korruselisus: kokku 6-korrust;
5-korrus tohib olla kuni ⅔ 4. korruse ehitisealusest pinnast;
6-korrus tohib olla kuni ⅓ 4. korruse ehitisealusest pinnast;
hoone astmelisus kavandada mere poolsele küljele.
Katusekalle: 0 – 20°.
Maksimaalne kõrgus: maapinnast elamul 21 m, absoluutne kõrgus 24.00 m.
Välisviimistlus: fassaadides kasutada kivi, krohvi, puitu, klaasi, betooni;
katusematerjalideks rullmaterjal, plekk.
Paldiski mnt poole rajada topelt fassaad täiendavaks mürasummutamiseks.
Parkimiskorruse katuse katendi kõrgus võib olla ümbritsevast maapinnast kuni 20 cm kõrgem.
Fassaadide kujundamisel arvestada lindude jaoks ohutute lahendustega, s.t vältida suuri klaasist pindasid hoonete fassaadil või leida lahendusi klaasfassaadide katmiseks võrestikega või muul moel. Kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas.

5.2. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded
Kuni 1-meetrine võrkpiire on lubatud püstitada turvalisuse tõstmiseks väikelaste mängualade ümber. Vähemalt 1,5 m kõrgune piire võib olla haljaspiire ehk hekk, mis võiks olla vabalt kasvav.
Juurdepääsuteede ja kõnniteede projekteerimisel arvestada EVS 843:2016 „Linnatänavad” standardis toodud nõuetega.
Jalgrataste parkimine lahendada vastavalt Tallinna Rattastrateegia 2018 – 2027 põhimõtetele.

5.3. Vertikaalplaneerimise nõuded
Hoone projekteerimisel arvestada ala paiknemisega mereäärses piirkonnas kus võib olla oht üleujutuseks. Üleujutuse kahjude vältimiseks projekteerida ümber hoone drenaaž ning keldrisse tuleb rajada sattunud sademevee ärajuhtimiseks ümberpumpamise jaam. Ehitusprojekti etapis vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberalaga, ehk vett ei tohi juhtida naaberkruntidele.
Ehitusprojektis anda vastav tehniline lahendus.
Vertikaalplaneeringu lahendus töötatakse välja järgnevate projekteerimise etappide koostamise käigus.

5.4. Haljastuse rajamise ja kujundusnõuded
Detailplaneeringu alale tuleb koostada maastikuarhitekti poolt üks ühine haljastusprojekt. Lahendatud peab olema haljastus, laste mänguväljakud erinevatele vanusegruppidele, välisvalgustus, hooviala ja liikumisteed. Haljastusprojektiga otsustatakse kas on vajalik looduslikku mitmekesisuse tagamiseks niidutaimede kasutamine või rajatakse niidetavad haljasalad.
Täpne lahendus antakse ehitusprojektis vastavat pädevust omav maastikuarhitekti poolt koostatud maastikuarhitektuurse projektiga.

5.5. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded
Käesolevas planeeringus on ette nähtud olemasolevad hooned lammutada.
Lammutatavatele hoonetele ja rajatistele koostada eraldi lammutusprojekt. Lammutusprojektid tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.
Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale firmale ja käideldakse vastavalt Tallinna linna jäätmekäitluskavale.

5.6. Täiendavate uuringute vajadus
Ehitusprojektide koostamiseks:
• viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd,
• viia läbi geoloogilised uurimistööd.

5.7. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus
Ehitusprojektid kooskõlastada:
• Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga,
• Tallinna Transpordiametiga,
• Tallinna Põhja-Eesti Päästekeskusega,
• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastavate tehnovõrguvaldajatega.

5.8. Teisi nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
5.8.1. Müra
Kavandatava hoonestatava krundi sihtotstarbeks on määratud elamumaa vahemikus 60-90% ja vahemikus ärimaa 10-40%. See võimaldab hoone projekteerimisel kavandada äriruumid osaliselt hoone suurema müratasemega osale (Paldiski mnt poolse hoone osale). Hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 12.11.2025 määrusest nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardiga EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.
Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 12.11.2025 määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” § 3 lg 2.
Kajaja Acoustics OÜ poolt koostati augustis 2025 mürahinnang ja täiendati mais 2026 arvestades Terviseameti soovitusi hoonestuse planeerimisel. Sellest lähtuvalt muudeti planeeringulahenduses järgmist:
• suurendati hoonestusala piki Paldiski maanteed, et tagada planeeringualal väiksema müratasemega suurem hooviala. Sellest lähtuvalt suurenes hooviala ca 300 m2 võrra.
• Paldiski mnt ja planeeritud hoone vaheline ala on kavandatud avalikuks linnaruumiks koos kõnniteede ning kõrghaljastusega. Ala ei ole mõeldud funktsionaalselt kasutada planeeritud hoone kasutajate rekreatsioonialaks.

Väljavõte koostatud mürahinnangust:

Modelleerimistulemused:
Müratasemete arvutustulemusena valmis 12 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks.
Eraldi modelleeriti olemasolev ning perspektiivne stsenaarium. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on esitatud lisas 1 mürakaartidel nr 1-1 kuni nr 3-2.
Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Selle jaoks arvutati müratasemed projekteeritava hoone fassaadidele, kus on esitatud hoone fassaadile korruste kaupa mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra ekvivalenttasemed päevasel ja öisel ajal (mürakaardid 4-1 kuni 6-2).

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:
• olemasolevate hoonete Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. aasta liiklusolukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 72…74 dB ning öisel ajal Ln ≤ 63…65 dB;
• planeeritava hoone Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad 2025. aasta liiklusolukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 70 dB ning öisel ajal Ln ≤ 61 dB;
• planeeritava hoone Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 72 dB ning öisel ajal Ln ≤ 63 dB;
• planeeritava hoone sisehoovis tekib vaikne ala, kus müratasemed on 2025. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld ≤ 48…52 dB ning öisel ajal Ln ≤ 39…44 dB ning 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld ≤ 50…53 dB ning öisel ajal Ln ≤ 40…46 dB.

Planeeringualal oleva sisehoovi ja mänguväljakute juures on täidetud Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria sihtväärtuse nõuded.

Järeldused:
Paldiski mnt puhul on tegu kõrge liikluskoormusega maanteega, mistõttu on ka müratasemed kõrged. Kuna kinnistule planeeritav hoone on teele suhteliselt lähedal, on soovituslik hoone ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist tänavapoolsele küljele ning võimalusel mitte kavandada hoone tänavapoolsetele külgedele avatavaid aknaid. Tagamaks, et siseruumidesse levivad liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi ja ehituslikke leevendusmeetmeid.

Olemasolev hoonestus paikneb Paldiski mnt-le lähemal, kui planeeritav hoonestus. Seetõttu on olemasolevas liiklusolukorras olemasoleva hoonestuse fassaadidel müratasemed kõrgemad, kui planeeritava hoone fassaadidel perspektiivses liiklusolukorras.

Planeeritav hoone on U-kujuline ning sellisena tekib maja taha sisehoovi vaikne ala, kus nii päevased kui ka öised müratasemed vastavad Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria sihtväärtuse nõuetele. Olemasoleva hoonestuse puhul vaikne sisehoov puudub.

Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et siseruumide müratase ei ületaks helirõhu piirväärtusi vastavalt sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme mõõtmised tuleb teostada möbleeritud ruumides suletud akende ja uste tingimustes. Kui ruumides on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmise ajal avatud ja töös.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardiga EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…50 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks on võimalik hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud).

Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Müratasemete vähenemine ei ole suurem, kuna tegemist on üldjuhul osaliselt avatud konstruktsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selliste lahenduste korral lamineeritud klaase kogupaksusega 8-10 mm ja vahekaugus põhifassaadini  200 mm.

Kui kasutatakse klaasitud rõdude lahendust avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15-20 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kuna klaasitud rõdudega on võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju müratasemetele suurem võrreldes topeltfassaadi või lisaklaasiga akende ees.

Nõuded ehitusprojektile:
Arhitektuursed ja planeeringulised nõuded.
• Ruumide funktsionaalne tsoneerimine:
◦ paigutada korterite magamistoad hoone U-kujulise sisehoovi poolsesse külge;
◦ Paldiski mnt poolsele fassaadile planeerida äriruumid, ühenduskoridorid või vähem müratundlikud eluruumid (nt elutoad, köögid).
• Akende funktsionaalsus:
◦ Paldiski mnt poolsel fassaadil mitte ette näha traditsiooniliselt avatavaid aknaid ruumide igapäevaseks tuulutamiseks.
◦ kõik põhikorruse aknad peavad olema suletud ja avatavad ainult pesemiseks või hoolduseks.
Fassaadi ja konstruktsioonide nõuded (topeltfassaad).
• Topeltfassaadi spetsifikatsioon:
◦ projekteerida Paldiski mnt poolsele fassaadile osaliselt avatud konstruktsiooniga heliisoleeriv topeltfassaad;
◦ kasutada välises kihis lamineeritud klaase kogupaksusega vähemalt 8–10 mm;
◦ tagada õhuvahe välise klaasi ja põhifassaadi (akna) vahel vähemalt 200 mm.
• Heliisolatsiooni sihtväärtused:
◦ kuna topeltfassaad vähendab mürataset akna ees 5–10 dB, valida põhiaknad ja seinakonstruktsioonid vastavalt sellele leevendusele.
◦ konstruktsioonide arvutustel kohaldada transpordimüra spektri lähendustegurit vastavalt standardile EVS-EN ISO 717 ja lähtuda standardist EVS 842:2003.
Sisekliima ja tehnosüsteemide nõuded.
• Sundventilatsioon:
◦ tagada hoones täielik mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon.
◦ süsteem peab tagama normikohase õhuvahetuse ja sisekliima ilma aknaid avamata.
• Ventilatsiooniavad ja mürasummutus:
◦ kui värske õhu sissevõtt või väljavise toimub Paldiski mnt fassaadilt, varustada avad mürasummutitega.
◦ tehnosüsteemide omamüra siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri määrusega nr 61 lubatud piirväärtusi.


5.8.2. Insolatsioon
Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes.
Hoonete projekteerimisel arvestada „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend”.

5.8.3. Turvalisusest tulenevad nõuded
Planeeritud alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks ja leevendamiseks juhindudes Eesti standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” soovitustega.
Detailplaneeringus on arvestatud ja soovitatakse kuritegevuse ennetamiseks järgmisi meetmeid:
• krundile laste mänguväljaku ümber rajada piirdeaiad;
• autode parkimine oma krundile rajatud parklas;
• hoonele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad jne;
• sissepääsude juures kasutada videovalvet;
• juurdepääsutee ja siseõu varustada valgustusega;
• mittesüttivad prügikonteinerid.
5.8.4. Tuleohutusest tulenevad nõuded
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Planeeringualal 15 l/s välise tulekustutusvee tagamiseks on ette nähtud planeeringualast edelas paiknev DN150 veetorustik ühendada piki Paldiski maanteed Looga tn ja Paldiski maantee ristmikul asuva DN150 veetorustikuga. Planeeritud ühendustorustiku läbimõõduks on kavandatud DE160. Sellisel moel on piirkonnas tagatud normaalolukorras vabarõhk 360 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa.
Täiendav tuletõrjehüdrant on kavandatud planeeringualast idasuunas, Paldiski maantee kergliiklustee äärde rohealale, kus see jääb hoonetest vähemalt 30 meetri kaugusele (lähtutud on standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus”).

5.8.5. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded
• Hoone tehnovõrkude planeerimisel tuleb tagada säilitatavate/ istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad” tabel 9.13 nõuetele;
• ehitusprojekt peab sisaldama meetmeid olemasolevate puude juurestiku, tüve ja võra kaitseks ehitustööde ajal;
• ehitustööde ajaks on ette nähtud järgmised puude säilitamise meetmed:
◦ puu tüve kaitsta tüve ümber seotud laudadega;
◦ puu võra kaitseks on vajadusel vajalik siduda ette jäävad oksad kokku, neid sealjuures murdmata või tõmmata oksad kokku võrguga;
◦ kaevetööd teha vastavalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusele nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeskiri”;
• säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus, tagada kasvutingimused ja kaitse (juurestiku ja tüve kaitse) ehitustööde ajal;
• säilitavate puude juurestiku kaitsealale hoonestust, kõvakatteid ega tehnovõrke mitte kavandada;
• olemasoleva kõrghaljastuse raie- ja hoolduslõikusluba tuleb taotleda Tallinna Keskkonnaametilt ning vastava töö peab teostama arborist;
• Tallinna Keskkonnaametiga koostöö käigus määrata asendusistutuse asukoht, istikute liigid ja mõõtmed, asendusistutus kavandada võimalikult suures ulatuses planeeritud alale;
• ehitusprojekti staadiumis anda haljastuse lahendus ehitusprojekti koosseisus;
• jäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning hoonealuse huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

5.8.6. Lindude elukeskkonna tagamise põhimõtted
Planeeritav ala piirneb Mustjõe rohealaga, mis on lindude pesitsus- ja rändepeatuspaiku tuleb kavandatava tegevuse negatiivsete mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks:
• Raie- ja pinnasetöid ning muid olemasolevat pinnakatet oluliselt mõjutavaid töid tuleb vastavalt Looduskaitseseaduse § 55 teha väljaspool pesitsusaega (1. aprill – 31. juuli), s.t ajavahemikus 1. augustist 31. märtsini (Looduskaitseseadus, 2018). Esmased ehitust ettevalmistavad ühekordsed tööd on võsa eemaldamine, puude raie ja äravedu, pinnase koorimine jms. Arvestada, et ladustatud põõsastes ja okstes, oksahunnikutes ja palgivirnades pesitsevad mitmed linnuliigid.
• Säilitada võimalusel maksimaalselt olemasolevat põõsarinnet (ala põhja- ja idaservas) ja hoida see võimalikult kompaktsena. Tegemist on kõige efektiivsema lahendusega, et tagada pesakohtade säilimine alal ka pärast kavandatava tegevuse elluviimist.
• Kasutada ehitusjärgses haljastuses võimalikult palju lehtpõõsa- või kuusehekke, et tagada aastate pärast uute toitumis- ja pesitsemiskohtade tekkimine alale. Valida tuleb taimeliigid, mis peaksid täiskasvanuna moodustama tiheda heki, mis on vähemalt 1,5 m kõrge ja lai, ja mis ei laasu maapinna lähedalt. Valitud taimed peavad võimaldama rajada vabakujulise ja peaaegu hooldusvaba heki. Mida suurem on taimestiku liigirikkus, seda enamatele linnuliikidele need elupaika ja toitu pakuvad. Kindlasti on linnustiku mitmekesisuse seisukohast oluline harilik kuusk üksiktaimedena.
• Luua elupaikade kadumise kompensatsioonimeetmena pesitsusvõimalused suluspesitsejatele. Selleks tuleb ehitusjärgselt paigaldada pesakaste, mis peavad vastama spetsiifilistele tingimustele.


Lindudele klaaspindade tekkega kaasnevate ohtude leevendamine:
• arvestada lindude jaoks ohutute lahendustega juba hoonete projekteerimisel, sh vältida suuri klaasist pindasid hoonete fassaadil või leida lahendusi klaasfassaadide katmiseks võrestikega või muul moel;
• kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas (nt Ornilux või analoog, http://www.ornilux.com).
Väljaspool aknapindu võib kasutada matistatud, kiletatud või muud vaid valgust läbilaskvat klaasitüüpi.

5.8.7. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas
Kõikidelt tehnovõrkude valdajatelt tuleb ehitusprojekti koostamiseks taotleda uued tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada.
Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega.
Planeeringus antud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Järgnevate hoonete, tänavate ja tehnovõrkude ehitusprojektide koostamiseks taotleda võrgu valdajate tehnilised tingimused ja tööjoonised kooskõlastada võrgu valdajatega.

• Veevarustus / Kanalisatsioon
Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitusprojektide) koostamiseks taotleda Aktsiaseltsilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused ja projekt kooskõlastada võrgu valdajaga.

• Elektrivarustus
Peale detailplaneeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

• Tänavavalgustuse ja sademevee kanalisatsiooni projekteerimisel ajakohastada taristu omaniku või -haldaja tehnilised tingimused.

• Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse muutmisel on vajalik tellida Telia Eesti AS-ilt täiendavad tehnilised tingimused ja tööjoonised kooskõlastada Telia Eesti AS-iga.
Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.
Sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist on 1 m.
Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.

• Gaasivarustus
1. Detailplaneeringu poolt hõlmatav ala on AS Gaasivõrk võrgupiirkonnas. Alal paiknevad järgmised AS-le Gaasivõrk kuuluvad gaasipaigaldised:
a. B-kategooria PE80 250x22,7mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku seinast
Detailplaneeringu poolt hõlmatav ala näeb ette järgmised AS Gaasivõrk jaotusvõrgu laiendamised/liitumispunktide väljaehitamised
a. B-kategooria, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku seinast
b. A-kategooria, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku seinast
c. Gaasi reguleerkapp, kaitsevöönd 1m.
2. Seisukoha andmisega ei kinnitata esitatud planeeringulahenduses märgitud olemasolevate AS-ile Gaasivõrk või kolmandatele isikutele kuuluvate (sh kinnistusiseste) gaasipaigaldiste ja nendega seotud rajatiste asukoha õigsust ega võeta endale mingit vastutust selles osas. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected]
3. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk eposti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.
4. Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

• Soojavarustus
1. Projekteerimise staadiumis täpsustatakse ühenduspunkt kaugküttevõrguga liitumiseks vastavalt liituda soovija poolt esitatud tehniliste tingimuste avaldusele.
2. Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja -pikkused.
3. Planeeritavale torustikule on vaja seada Utilitase kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.
4. Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda Utilitase liitumise tehnilised tingimused.


6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUSE KIRJELDUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE

6.1. Vastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule
Planeeritud ala on üldplaneeringu kohaselt:
S – segahoonestusala
Segahoonestusala on ala, millel asuvad elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust.
Detailplaneeringute koostamise tingimused:
Mustjõest lääne suunas kuni Paldiski maantee äärse avatud ranna-alani on Paldiski maantee äärde ette nähtud segahoonestusala, kus hoonete kõrgus võib olla kuni 6 korrust ja hoonestustihedus 2,2.
Paldiski maanteest mere poole jääva maa-ala kasutuselevõtu eelduseks on, et üleujutuste vältimiseks täidetakse see 2,5 – 3 m kõrgusmärgini.
Planeeringulahendusega nähakse ette moodustatavale krundile ehitusõigus 6-korruselise äriruumidega korterelamute ehitamiseks, mille kõrgus 21 m ja planeeringuala keskmine hoonestustihedus on 1,69.
Detailplaneeringu vertikaalplaneerimise lahendus näeb ette maapinna tõstmist kuni 2,5 m merepinnast.
Paldiski maanteel asuva kergliiklustee mõlemale poole on üldplaneeringuga ette nähtud üks rida kõrghaljastust. Lähtuvalt tehnovõrkudest on paigutatud kaks rida kõrghaljastust ühele poole kergliiklusteed.
Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatav ala Mustjõe roheala kõrvale, mis on oluline lindude pesitsus- ja rändepeatuspaik. Vastavalt sellele on antud hoone projekteerimiseks nõuded, mis on esitatud seletuskirja punktis 5.8.6.
Koostatud detailplaneeringu lahendus ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

6.2. Vastavus Mustjõe struktuurplaanile
Vastavalt Mustjõe struktuurplaanile on planeeringuala:
Maakasutuse juhtotstarve on segahoonestusala, kus võivad paikneda kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, vaba aja veetmisega seotud ettevõtted ja asutused ning keskkonda mittehäiriv väiketootmine ning elamispinnad kuid mitte eraldiseisvate hoonetena.
Mustjõe asumisse rajatavate juurdepääsutänava teemaa laius tuleb planeerida 15 m, sõiduteele on ette nähtud 1 + 1 rida laiusega 6 ‒ 7 m ja vähemalt ühel pool teed peab olema jalgtee minimaalse laiusega 2 m. Juurdepääsutänavaid planeerides tuleb kasutada liikluse rahustamise võtteid.
Tsoon nr 5 – Paldiski maantee äärse ala hoonestuse kõrgus on maksimaalselt 6 korrust ning langeb põhja pool pargi suunal kus hoonestuskõrguseks on 4 korrust. Selle ala hoonestustihedus on Paldiski maantee ääres 1,8 ja pargiala pool 1,2. Paldiski maantee äärne hoonestus peab asuma ehitusjoonel. Paldiski maantee äärsele hoonete esimestel korrustel tänavaga külgnevas osas peavad olema äri- ja teeninduspinnad.

Planeeritud on kuni 6-korruselised elu- ja ärihooned. Planeeringuala keskmine hoonestustihedus on 1,69. Planeeritud Vesiravila tänava laiuseks on 16 m ja ühele poole sõiduteed on ette nähtud kergliiklustee laiusega 3,0 m.

6.3. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele
Paldiski mnt 88 ja lähiala detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 31.05.2017 korraldusega nr 827-k.
Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevate lähteseisukohtade ja lisatingimustega:

3.1. kavandada Paldiski mnt 88 ja Paldiski mnt 90 kruntidele ühine või ühise piiriga maa-alune parkimiskorrus. Kavandamata jätta üldkasutatava maa krunt;
Planeeritud kruntidele on planeeritud parkimiskorrus, mis on krundi piiril kokku ehitatud. Sellise lahenduse puhul on ette nähtud Vesiravila tänavalt kaks juurdepääsu. Võimalus on ka juurdepääs parkimiskorrusele lahendada ühe juurdepääsuga krundilt pos nr 1. Sellisel juhul on parkimiskorrus kahel krundil ühine. Täpne lahendus selgub ehitusprojektiga.

3.2. elamufunktsiooni kavandamisel näha ette privaatne hooviala ning mänguväljak;
Planeeritud äri- ja elamumaa kruntide keskele on kavandatud ühine hooviala mänguväljakutega. Ohutuse tagamiseks on Vesiravila tänav eraldatud korterelamute hoovialast haljastusega. Planeeringualast lõunasse jääb Paldiski maantee ja koostatud müra modelleeringust järeldub, et hoone teepoolsele küljele jääval alal on elamualadele kehtivad müra sihttasemed tugevalt ületatud ning ületatud on ka müra piirväärtused. Sisehoovi poolsel küljel on sihtväärtuse järgimine tagatud. Seega tuleb vältida kinnistu Paldiski maantee poolsele osale elamu õueala rajamist. Vaikset ala, mis oleks sobilik elamu õuealaks, puhkealaks ja nt mänguväljaku alaks, on võimalik rajada ainult hoone varju.

3.3. planeerida Vesiravila tänava äärne kergliiklustee kuni Paldiski maantee ning rannapromenaadini;
Planeeritud on Vesiravila tänavale on planeeritud kergliiklusteed, millest üks suund ühendab Paldiski maantee rannapromenaadiga.

3.4. kavandada Paldiski maantee äärde kergliiklustee ning kõrghaljastus;
Paldiski maantee äärne kergliiklustee on ette nähtud likvideerita planeeringuala mahus. Olemasoleva kergliiklustee kohale on ette nähtud uus bussi sõidurida ning selle kõrvale uus kergliiklustee laiusega 3,0 meetrit. Kergliiklustee äärde on planeeritud kõrghaljastus.

3.5. planeeringuala põhjapoolse osaga külgnevas puistus teha haudelinnustiku uuring mais ja juunis, ning esitada leevendusmeetmed elurikkuse kao kompenseerimiseks (ekstensiivne katusehaljastus, pesitsus- ja varjevõimaluste loomine lindudele ja nahkhiirtele, linnusõbralikud fassaadiakende lahendused);
Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala linnustiku inventuur 2018 koostas Linnuekspert OÜ 23.09.2018. a.

3.6. anda ülevaade kinnistul paiknevast kaevust ning kaevu edasisest kasutamisest või likvideerimisest;
Paldiski mnt 88 kinnistul paiknev šahtkaev likvideeritakse. Šahtkaevu sulgemiseks ei ole vaja kohaliku omavalitsuse ega riigiasutuste luba. Kaevu täitmiseks tuleb kasutada reostustunnusteta puistematerjale (liiv, killustik, kruus, pinnas, purustatud kivi- ja betoonkonstruktsioonid).

3.7. Tallinna strateegilise mürakaardi põhiselt jääb planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda. Esitada pädeva ettevõtte poolt koostatud müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ja müratasemetega hoone fassaadidel ning siseruumide ja mänguväljaku müraleevendusmeetmed;
Kajaja Acoustics OÜ poolt koostati augustis 2025 mürahinnang.