Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 27.10.2025 nr 3-2/2756-1

Meie 27.11.2025 nr 9.3-1/25/8682-2

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ tulenevalt kooskõlastamiseks Paldiski mnt 88 kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Detailplaneeringu eesmärk on Paldiski maantee 88 ja 90 elamumaa sihtotstarbega kinnistutele

ja osa katastriüksusest Paldiski mnt 90a määrata sihtotstarve ärimaa 10-15%, elamumaa 85-90%

ja määrata ehitusõigus kuni 6 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoonete

ehitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendamine, kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.

Planeeritava maa-ala suurus on 0,97 ha. Planeeritud ala on Haabersti linnaosa üldplaneeringus

ette nähtud segahoonestusalana. Koostatud detailplaneeringu lahendus ei sisalda üldplaneeringu

muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas liiklusmüra hinnangut detailplaneeringu alal

(Kajaja Acoustics OÜ, 15.08.2025, töö nr 25344-01). Müratasemete arvutused teostati

olemasolevas olukorras vastavalt 2022. aasta liikluskoormuste andmetele ning perspektiivses

olukorras vastavalt 2045. aasta liiklusprognoosile. Olemasolevas olukorras (2022. aasta

andmete põhjal) ulatub müratundliku hoone teepoolsel küljel päeval kuni 74 dB, öösel

kuni 64 dB liiklusmüra tase. Detailplaneeringu maa-alal levivad samuti päeval kuni 74 dB

ja öösel kuni 64 dB liiklusmüra tasemed. Planeeritaval mänguväljakul ulatuvad päeval

müratasemed kuni 54 dB ja öösel kuni 44 dB. Perspektiivses olukorras ulatuvad teepoolsel

fassaadil müratasemed päeval kuni 72 dB, öösel kuni 63 dB. Planeeringualale rakenduvad

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas

1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel ajal 65 dBA

(müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öisel ajal 55 dBA (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 60 dBA). Tulenevalt eeltoodust ületatakse lubatud liiklusmüra

piirväärtuseid nii päeval kui ka öösel.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja märgib lisaks järgmist:

2(2)

 Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Paldiski maantee äärne olemasolev

kergliiklustee on ette nähtud likvideerida planeeringuala ulatuses. Kergliiklustee

asemele on kavandatud bussi sõidurida ja sõidurida parempöördeks planeeringualale.

Bussi sõiduraja kõrvale on planeeritus uus 3,0 m laiune kergliiklustee.“

Mürahinnangus ei selgu, kas kavandatava sõidurea lisandumisega on müra

hindamisel arvestatud.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dBA ja öösel 75 dBA (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Detailplaneeringu

materjalidest ei selgu, et maksimaalseid liiklusmüra tasemeid oleks hinnatud.

 Mürahinnangus kirjutatakse: „Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda

kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks on võimalik hoonele

kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud). Kui kasutatakse

topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad

müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest

müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub

valitud lahendusest). Kui kasutatakse klaasitud rõdude lahendust avatäidete ees, siis

sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab

lähtuda ca 15-20 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult

mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kuna klaasitud rõdudega on

võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju müratasemetele suurem

võrreldes topeltfassaadi või lisaklaasiga akende ees.“ Selleks, et ametil oleks võimalik

hinnata võimalike müra leevendavate meetmete mõju, oleks vajalik konkreetne

olukord modelleerida.

 Lisaks kirjutatakse mürahinnangus järgmist: „Paldiski mnt puhul on tegu kõrge

liikluskoormusega maanteega, mistõttu on ka müratasemed kõrged. Kuna kinnistule

planeeritav hoone on teele suhteliselt lähedal, on soovituslik hoone ruumide jaotamisel

vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist tänavapoolsele

küljele ning võimalusel mitte kavandada hoone tänavapoolsetele külgedele avatavaid

aknaid.“ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et majandus- ja taristuministri

02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded” § 3 lõikest 3 tulenevalt

peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks

lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis

piisava loomuliku valguse.

Arvestades asjaolu, et planeeritaval alal ületatakse KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud III

mürakategooria normtasemeid, ei kooskõlasta amet esitatud detailplaneeringu lahendust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]