Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 08.05.2026 nr 3-2/25/577-5

Meie 05.06.2026 nr 9.3-1/25/9959-6

Paldiski mnt 108 kinnistu

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ tulenevalt korduvaks kooskõlastamiseks Paldiski mnt

108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Amet on varasemalt

(09.01.2026 kiri nr 9.3-1/25/9959-2 ja 02.04.2026 kiri nr 9.3-1/25/9959-4) jätnud

detailplaneeringu lahenduse kooskõlastamata.

Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu maa-ala asub Tallinnas, Haabersti

linnaosas, Paldiski maantee ja Rannamõisa tee vahelisel alal. Planeeritava ala kontaktvöönd on

polüfunktsionaalne, kus paiknevad nii elamud, ärihooned, ka üksikud ühiskondlikud hooned.

Planeeritava maa-ala suurus on 2,03 ha. Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk oli Paldiski

mnt 108 ärimaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning

ehitusõiguse määramine 4-22 korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks ning määrata

üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringus on: kavandatud uued hooned, mis sobitub

linnaehituslikult olemasolevasse ja arendatavasse keskkonda; kavandatud hoonete kõrgused on

planeeritud nii, et need sobituksid Paldiski mnt Paldiski mnt 108b ja teisel poolt Paldiski

maanteed olemasolevate kõrghoonetega. Parandatud ala liikluskorraldust, suurendatud oluliselt

ala kõrghaljastuse osakaalu ning alale on moodustatud ka avalikkusele avatud ca 3000 m2

suurusele alale mänguväljakuga rekreatsiooniala. Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on

antud maa-ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala, olles samal ajal rohevõrgustiku

arengualal. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Haabersti üldplaneeringuga.

Materjalid sisaldavad muuhulgas:

 Helirõhutasemete mõõtmised detailplaneeringu alal (Akukon Eesti OÜ, 20.02.2026, töö

nr 250245-M01-31588). Mõõtmispunktide andmetest on välistatud operatiivsõiduki

möödasõidust tingitud mürasündmused ja muud liiklust mittepuudutavad

mürasündmused. Päevasel ajavahemikul ulatus mõõtepunktis MP1 mõõtmisperioodi A-

ekvivalentne helirõhutase (1 h ajaperioodi kohta) kuni 67 dB (kell 17.00 ja 09.00), öisel

ajavahemikul 63 dB (kell 09.00). Maksimaalsed müratasemed ulatusid päevasel

ajavahemikul kuni 86 dB ja öisel ajavahemikul kuni 78 dB.

 Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine detailplaneeringu alal (Akukon

Eesti OÜ, 14.04.2026, töö nr 250245-2-B). Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud

Stratum OÜ 2025. a õhtuse tipptunni liiklusmudeli ja 2045. a aasta keskmine ööpäevane

2(5)

liiklussagedus andmeid. Arvestatud on ka Paldiski maanteel oleva viadukti mõjuga.

Olemasolevas olukorras ulatub detailplaneeringu maa-alal liiklusmüra tase päeval kuni

70 dB, hoone fassaadil kuni 68 dB. Mänguväljakul päeval kuni 55 dB. Öisel

ajavahemikul maa-alal kuni 60 dB, hoone fassaadil kuni 60 dB, mänguväljakul kuni 50

dB. Prognoositavas olukorras on müratasemed samaväärsed.

Planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel

ajal 65 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öisel ajal 55 dBA (müratundliku

hoone teepoolsel küljel 60 dBA).

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on Paldiski maantee ja Rannamõisa tee äärde

kavandatud avalikult kasutatav ning Haabersti linnaosa üldplaneeringule vastav

tänavahaljastus, mis on ette nähtud avaliku haljasalana ega ole mõeldud elanike

rekreatsioonialaks. Elanike puhkeala on seevastu kavandatud hoonestuse hoovialale, kus

müratasemed on madalamad. Mürahinnangu kohaselt ulatuvad hoovialal

liiklusmüratasemed olemasolevas olukorras päevasel ajal kuni 65 dB-ni ja öisel ajal kuni

55 dB-ni ning prognoositavas olukorras olulisi muutusi ette näha ei ole. Seega esineb

detailplaneeringu maa-alal küll piirkondi, kus lubatud müranormtasemeid ületatakse,

kuid need alad on kavandatud tänavahaljastuseks, mitte elanike puhke- või

viibimisaladeks. Elanike kasutusse kavandatud hoovialal vastavad müratasemed

kehtestatud normtasemetele

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Kavandatud hoonete korruselisuse valikul lähtutud Haabersti linnaosa üldplaneeringust

ning naaberkruntidel paiknevatest kõrghoonetest ning sellest lähtuvalt on kavandatud

alale astmeliselt 4-22-korruseline hoonestus selliselt, et äriruumid paikneksid

madalamatel korrustel ning korterid kõrgematel korrustel. Planeeritud hooned on

kavandatud erinevate kõrgustega, et oleks tagatud planeeritud hoonestuse kõrguslik

liigendatus.

 Planeeringuala avalikuks ruumiks on krundile kavandatud Paldiski maantee poolsesse

külge üle 30 meetri laiune ja ca 190 meetri pikkune kõrghaljastusega roheala, mis on ette

nähtud avalikult kasutatava alana.

 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.

 Võrreldes olemasoleva olukorraga muutub detailplaneeringu realiseerimisel müra

olukord veelgi paremaks, sest alal likvideeritakse autode parandamisega,

pukseerimisega jne seotud võimalikud mürahäiringud ning samuti istutatakse uus

kõrghaljastusega puhverala nii Paladiski maantee ja planeeritud hoone vahelisele alal kui

ka Rannamõisa tee ja planeeritud hoone vahelisele alale. Paldiski maantee ja

Rannamõisa tee äärde planeeritud täiendav kõrghaljastusega haljasala rajamine mis on

ette nähtud avalikeks haljasaladeks, st alale on kavandatud avalikult kasutatav ja

Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohane tänavahaljastus, mis ei ole elanike

rekreatsiooniala. Elanike puhkeala on kavandatud hoonestuse hoovialale kus on väiksem

müratase. Samuti on mürauuringust tulenevalt kavandatud mänguväljaku asukoht

tähistatud hoonestuse hoovialal, kus on kõige madalam müratase.

 Kuna detailplaneeringu algatamise otsuse on toodud tingimus, et peale detailplaneeringu

kehtestamist tuleb läbi viia alale parima arhitektuurse lahenduse saamiseks koostöös

Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga arhitektuurivõistlus (vastav nõue kajastatud p. 6.1)

ja seega on detailplaneeringus näidatud hoonestuse paiknemine illustratiivne ja elu- ja

äripindade paiknemine ei ole teada, siis on lisatud ka planeeringusse täiendavad

tingimused selle kohta (allolevad tingimused), et arhitektuurivõistluses võetaks aluseks

ka alale teostatud mürauuring ning eluruumid kavandada mürauuringust tulenevalt

sobivatesse asukohtadesse ning suurema müratasemega hooneosadesse kavandada

äripinnad.

3(5)

 Hoonete projekteerimise ja ehitamisel lähtuda Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Ehitusprojektis koostada vajadusel täiendav radooniuuring ja lahendada meetmed

vastavalt normidele.

 Planeeringuala ümbruses ei ole teisi elamuid. Naaberkrundile, Paldiski mnt 108b

kavandatav korterelamu suhtes on käesolevas planeeringus kavandatud hoonestus põhja-

kirde suunal ning seega ei saa kavandatud uushoonestus mõjutada ka kõrvalkrundile

rajatavat hoonet. Teisel pool Paldiski maanteed asuva Rocca Toweri kõrghoonete

korterelamud asuvad käesolevas detailplaneeringus kavandatud hoonetest juba üle 100

m kaugusel ning seega ei saa planeeritud hoonestus ka teisel pool Paldiski maanteed

paiknevaid hoonete insolatsioonitingimusi mõjutada.

 Ehitusprojekti koostamisel tagada insolatsioonitingimused vastavalt kehtivale normile.

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud „Täiendavad nõuded ehitusprojekti

koostamiseks“:

 Enne ehitusprojekti koostamist koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga

läbiviidava arhitektuurivõistluse lähteülesandes võtta aluseks ka alale teostatud

mürauuring ning eluruumid kavandada mürauuringust tulenevalt sobivatesse

asukohtadesse ning suurema müratasemega hooneosadesse kavandada äripinnad.

 Lähtuda Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud

III kategooria piirtaseme nõutest.

 Müra vähendamisnõuetega arvestada ehitusprojekti koostamisel ja tagada leevendavad

meetmed, näiteks: näha ette klaasitud rõdud, topeltfassaadid, müratõkkeseinad, sobiv

hoonete paigutus ja teised arhitektuursed ning tehnilised lahendused, mis vähendavad

välismüra mõju eluruumides.

 Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada

transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-

1:2021; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr.

 Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

 Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase

ruumis oleks ületatud.

 Rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele

mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra.

 Hoonestuse rajamisel tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks

sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

 Hoonele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja

paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016.

a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ kehtestatud normtasemeid.

4(5)

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Amet märgib, et juhul kui ehitusprojekti lahendus erineb oluliselt mürahinnangu

koostamise aluseks olnud lahendusest, võib osutuda vajalikuks mürahinnangu

ajakohastamine või täiendamine, et veenduda kavandatava lahenduse vastavuses

kehtivatele müranormidele.

 Tähelepanu tuleks pöörata, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks müratundlikes

ruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja

infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61) lisas 1 välja toodud normtasemeid. Välisõhus

levivate äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Amet juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoseadmete müra ei tohi müratundlikel aladel

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

 Tähelepanu tuleks pöörata ka maksimaalsetele liiklusmüra tasemetele, et oleks võimalik

paremini valida eluhoone heliisolatsiooni, arvestades, et sotsiaalministri 12.11.2025

määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 on

magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase tingimusel, et öö jooksul leiab

aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud.

 Planeeringuala asub lennukoridori mõjualas, mistõttu tuleks hoonete heliisolatsiooni

projekteerimisel arvestada lennuliiklusest tuleneva müraga.

 Detailplaneeringuga kavandatavas hoones tuleb samuti tagada nõuetele vastav

insolatsioon. Tagada piisav insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhend ning EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

 Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025

määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ toodud normtasemeid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Detailplaneeringu ala tarbija 0.4kV

elektrivarustus on ette nähtud planeeritud hoonesisese 10/0.4kV alajaama baasil. Uue

alajaama 10kV toide on ette nähtud maakaabelliiniga alates alajaamast nr 1681.

Hoonesisese alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi olla eluruume. Alajaama

trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale või parkla korrusele.

Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada Elektrilevi OÜ

normdokumendiga P387 "Nõuded alajaama ruumile ehitises (ehitatavas hoones)".“

Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr

73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja

jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende

puudumisel seadmest. Jälgida, et alajaamast levivad müratasemed ei ületaks KeM

määruses nr 71 sätestatud normtasemeid. Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb

tagada, et alajaamast lähtuvad müratasemed ei ületaks SoM määrus nr 61 toodud

normtasemeid. Lisaks arvestada sotsiaalministri 01.09.2025 määruses nr 45

„Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ tooduga.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Amet märgib, et samaaegselt detailplaneeringu kooskõlastamisega toimub ka KSH

aruande eelnõu avalik väljapanek, mille kohta on amet esitanud oma seisukoha

05.06.2026 kirjaga nr 9.3-2/26/3225-3.

Lugupidamisega

5(5)

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]