Taotlus

Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul

esitatud arvamused

KOONDTABEL

Jrk

nr

Esitaja Arvamused Vastus

1. 04.05.2026

kiri nr

9.3-2/26/2841-2

Terviseamet

Teavitasite Terviseametit (edaspidi ametit) Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu

külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste

detailplaneeringu (edaspidi DP) eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust.

DP koostamine algatati Haljala Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 125. Planeeringuala

koosneb Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b, Allika põik 2 ja osaliselt Neeme tee

24a kinnistutest. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Neeme

teelt (Haljala Käsmu tee kõrvalmaantee nr 17177, Käsmu küla peatänav). Planeeringuala

suurus on ca 2,2 hektarit. DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (versioon

02.04.2026, edaspidi KSH eelhinnang) leitakse, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu,

iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase

kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, seega KSH läbiviimine ei ole eelhinnangu

alusel vajalik. DP koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks,

tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide

seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. DP teeb ettepaneku muuta kehtivat

üldplaneeringut (Vihula valla üldplaneering) maakasutuse juhtotstarbe osas. Äri- ja

teenindusettevõtete maa juhtotstarve muudetakse planeeringuala ulatuses väikeelamu maa-

ala juhtotstarbeks. DP ei ole vastuolus koostatava Haljala valla üldplaneeringuga.

Amet on tutvunud Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik

2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu dokumentidega. Planeeringualale kavandatud

hooned ühendatakse ühisveevärgiga. Täpne veevarustuse lahendus määratakse projektis.

Ühisveevärgiga ühenduskohaks on Põllu ja Neeme tee ristmikul olev De110PE veetrass.

Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reovesi on esialgu plaanis koguda reovee

kogumismahutisse ning purgida reoveepuhastis (lähim Võsu puhastusseadmed). Täpne

kanalisatsiooni lahendus määratakse projektis.

Märkustega arvestatakse.

Lisatakse seletuskirja

tingimused, mida tuleb

rakendada

projekteerimisel ja

ehitamisel.

Kruntide soojusvarustus on planeeritud lokaalse lahendusena. Muuhulgas on lubatakse

kütmiseks kasutada ja elektril töötavaid soojuspumpasid kombineeritult päikesepaneelidega.

Täpne soojusvarustuse lahendus määratakse projektis.

DP-s märgitakse, et planeeringualale kandub müra ja vibratsioon Neeme teelt (Riigitee nr

17177 Haljala-Käsmu), eeldatav müra ja vibratsiooni tase on vähene, projekteerimisel

kaaluda meetmete rakendamist, et müra ja vibratsiooni tase ei ületaks piirnormides määratud

väärtusi. Võimalikud müra tõkestavad meetmed on kavandatavate hoonete maanteepoolse

seina ja avatäidete mürakindlamaks ehitamine. DP-s leitakse, et leevendava meetmena võib

arvestada ka asjaolu, et kõnealune tee on väikese liikluskoormusega, eriti väljaspool

suvitushooaega. Allika põik 2 kinnistul asub olemasolev puurkaev (PRK0017491), mille

hooldusala on 10 m. Planeeringuala jääb kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale.

Amet palub detailplaneeringut täiendada järgmises osas:

DP punktis 2.9 ,,Müra-, vibratsiooni- ja keskkonnatingimused“ märgitakse:

,,Projekteerimisel tuleb ette näha vajalikud ehituslikud meetmed müra ja saaste normeeritud

taseme tagamiseks“. DP-st ei selgu, millest lähtutakse ja võetakse aluseks (näiteks

normtehnilised dokumendid, õigusaktidest tulenevad normtasemed) vibratsiooni ja müra

piirnormide tagamisel planeeringualal ja planeeringualaga piirnevatel elamualadel.

1) 1) Planeeringuala piirneb riigiteega (Riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu). DP ei sisalda teavet

olemasoleva ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud planeeringuala müraolukorra osas.

Seega on otstarbekas hinnata planeeringuga liiklusest põhjustatud häiringute ulatust ja

vajadusel kavandada asjakohased ja piisavad meetmed müra normtasemete tagamiseks.

Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad

nõuded“. Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi müratundlikel

aladel(elamumaa-aladel) ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

levivamüra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra

normtasemeid.

2) Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta siseruumis levivale mürale

sotsiaalministri12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.

Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

3) Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri

01.10.2025määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele.

4) Tehnoseadmed (näiteks soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed jne) valida ja paigutada

selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike

hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria normväärtustele.

Tehnoseadmete poolt tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra sihtväärtust. Ehitiste kasutusloa menetluse käigus on

otstarbekas hinnata paigaldatud tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed jne...)

müratasemete vastavust kehtestatud piirnormidele, et ennetavalt vältida tehnoseadmete tööst

põhjustatud müra normtasemete ületamisega seotud häiringuid planeeringualal ja

planeeringualaga piirnevatel müratundlikel aladel.5) Planeeringuala jääb kõrge või väga

kõrge radooniriskiga alale, radooniohutu olukorrasaavutamiseks kavandatavates

eluruumides lähtutakse standardist EVS 840:2017.Nimetatud standardit „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” on uuendatud

asjakohase teabega, alates 16.10.2023 on kehtivEVS 840:2023.6) Puurkaevu hooldusalas

tuleb vältida joogivee kvaliteeti halvendavaid tegevusi.

2. 18.05.2026

Eraisik

Olen tutvunud avalikule arutelule väljapandud Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24bja

Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu projektiga, millest suurem osa asetseb meie

krundi (Neeme tee 7) vahetus naabruses.

Neeme tee 24b ja Allika põik 2 osas mul planeeringule vastuväiteid ei ole, küll aga ei saa

ma mitte kuidagi nõustuda Neeme tee 5/5b sissesõidutee projekteerimisega otse mööda meie

krundi äärt. Sellise tee ehitamine vähendab oluliselt meie kinnisvara väärtust ja rikub seeläbi

Märkustega arvestatakse.

Neeme tee 7 kinnistu

piiri ääres olev tee

positsioonil 2 tõstetakse

positsiooni 1 poolsesse

külge. Seega jääb ruumi

haljastuseks ning

minu varalisi õigusi, sest ka krundi Neeme tee 7ab hooned on ühendatud tänavaga seda

krunti läbiva, meie krundist põhja ja ida poolt mõne meetri kauguselt mööduva ühendustee

abil ning kavandatud tee lisandumisel osutub meie krunt seega olema praktiliselt

ümbritsetud teedega kõigist neljast küljest. Selline olukord oleks vist kogu külas ainulaadne.

Meie siseõu kaotaks täielikult oma privaatsuse, sinna ei jääks ühtki kohta, mis ei oleks

vaadeldav mõnelt mööduvalt teelt, samuti lisanduksid tolm ja lärm. Ühtlasi saaks vältimatult

kahjustada meie 10 aasta vältel kasvatatud hekk, mis on ainuke eraldus kahe krundi vahel,

naaberkruntidel puudub nimelt igasugune haljastus. Seletuskirjas on ühtlasi öeldud, et “tee

omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks”, st probleemide realiseerumisel ei ole meil nende vastu mingit kaitset.

Juriidiliselt pole pealegi välistatud, et mõni nende kruntide tulevane omanik soovib hakata

pakkuma kodumajutusteenust ning sellisel juhul kujuneks tee kasutus suveperioodil ülimalt

tihedaks.

Samuti ei ole pakutud lahendus planeerimistehniliselt vältimatu. Esitatud põhjendus, et

juurdepääs peatänavalt aitab vältida kuritegevust, ei ole päriselt tõsiseltvõetav: Käsmus on

kümneid maju, mille juurdepääsuteed on peatänavast palju kaugemal ja/või pikemad ning

vastavate planeeringute kehtestamisel ei ole toodud välja sissesõiduteede pikkust või

kaugust peatänavast kui kuritegevusriski, mis tuleks eraldi maandada.

Samuti on drenaažikraaviga paralleelselt kulgev juurdepääsutee Pos 3-5 kruntidele

tagaküljest juba praegu olemas ja kasutusel, ehkki see joonisel ei kajastu, sest see asub

Neeme tee 7ab territooriumil. Tee läheb ühes otsas üle Seljaku tänavaks ja selle teise otsa

üks haru jõuab täpselt Pos 3 piirini, mugava liiklemise tagamiseks üle kraavi on ehitatud ka

truup. Kuna see tee jääb üsna ilmselt kasutusse ka projekti teostumisel, on kuritegevuseriski

maandamine kui põhjendus peatänavapoolse sissesõidule üsna otsitud.

Märksa loogilisem ja ühishuvi arvestav olekski kasutada seda teed ühendusteena Pos 3 jaoks

ning planeerida sissesõit planeeritud Pos 2 krundile palju lühemana, Pos 1 ja Pos 2 kruntide

vahele. Selline tee teenindaks paremini ka Pos 1 krunti, kus praegu seisev elumaja asub

parkla suhtes krundi teises otsas.

lahendus ei vähenda

Neeme tee 7 kinnistu

privaatsust.

Seletuskirja lisatakse, et

välisvalgustus tuleb

lahendada

keskkonnasäästlikult

ning vältida tuleb

valgusreostust.

Kui aga tellija peab juurdepääsu Pos 3 krundile peatänavalt nii oluliseks, siis on selleks

samuti olemas võimalus seda teed kuni Pos 3 krundini pikendada.

Ma mõistan, et tee selline paigutus võib elukorraldust planeeritavatel kruntidel veidi häirida,

kuid seda sarnastel põhjustel, miks mina olen meie krundi naabrusse ehitatava tee vastu. Ma

ei leia, et peaksin võtma enda kanda tee rajamisest tekkiva kahju, mis on meie krundi puhul

kombinatsioonis olemasolevate teedega pealegi väga oluliselt ulatuslikum.

Planeeringust ei selgu ka see, kas ja kuidas on kavandatud Pos 2 ja Pos 3 kruntide

kõrghaljastus, ehkki seletuskiri peab seda vajalikuks. Ühtlasi soovime kindlust, et Pos 2 ja

Pos 3 kruntidele kavandatavad abihooned ei hakka olema õhtuti valgustatud. Seletuskiri

rõhutab, et valgustus ei tohiks häirida nahkhiiri. Loodetavasti on võimalik projekt teostada

selliselt, et peale nahkhiirte ei kannataks ka naabrid.

3. 22.05.2026

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet on 08.01.2026 kirjas nr 6-2/25/22721-2 muuhulgas esitanud seisukoha

detailplaneeringu esialgsele eskiislahendusele, sh abihoonete osas, millega tuleb arvestada.

Keskkonnaamet saab vajadusel seada täiendavaid tingimusi detailplaneeringu

kehtestamiseks looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 kohase nõusoleku andmisel.

Detailplaneeringus on

seisukohtadega

arvestatud. Abihoonete

osas planeeringut

täpsustatakse.

Keskkonnaamet

08.01.2026

kiri nr 6-

2/25/22721-2

(vt eelmist

kirjet)

Esitasite1 Keskkonnaametile seisukoha andmiseks2 Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee

5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga3.

Ühtlasi soovite ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning detailplaneeringu

esialgsele eskiislahendusele. Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja

Allika põik 2 maaüksuste detailplaneering algatati Haljala Vallavolikogu 21.05.2024

otsusega nr 125. DP koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks

ca 2000 m2 suurustel kruntidel, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade

määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine.

Koostatav DP on üldplaneeringut4 muutev. DP ala jääb Lahemaa rahvusparki, Lahemaa

linnu- ja loodusalale.

1. Keskkonnaameti seisukoht KSH vajalikkuse kohta

Keskkonnaamet, lähtudes KSH vajalikkuse eelhinnangus toodud asjaoludest ning arvestades

teadaolevat informatsiooni, on asjaomase asutusena seisukohal5, et kavandatava tegevusega

ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju6 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12

kohaselt DP menetluse käigus. KSH eelhinnangu kohta esitame järgmised tähelepanekud:

1.1.Eelhinnangus esitatud nahkhiiri käsitlevate järeldustega võib üldjoontes nõustuda.

Samas vajab täpsustamist väide, mille kohaselt nimetatud nahkhiireliigid ei ole Lahemaa

rahvuspargi kaitse-eesmärk. Juhime tähelepanu, et kaitse-eeskirjas nimetatud kaitse-

eesmärgid on sõnastatud üldistatult ning rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on muu hulgas

kaitsealuste liikide kaitse, sõltumata sellest, kas konkreetne liik on kaitse-eeskirjas eraldi

nimetatud. Kaitsealuste liikide kaitsevajadus tuleneb otseselt looduskaitseseadusest,

mistõttu ei vähenda liigi otsene nimetamata jätmine kaitse-eeskirjas tema õiguslikku kaitset

ega vajadust arvestada liigi elupaikade ja liikumisteedega planeeringulahenduse

kavandamisel. Kaitsekorralduskava täpsustab kaitse-eesmärke ning ptk 2.1.9.2.

Käsitiivalised. Tiigilendlane (Myotis dasycneme), on nimetatud kaitsealal registreeritud

kaheksa liiki. Samuti on toodud, et juhuvaatluste käigus võib välja tulla ka teiste

käsitiivaliste liikide esinemine (lk 103). Seetõttu on asjakohane käsitleda nahkhiiri KSHs

kaitsealuste liikidena ning lähtuda eelhinnangutes ja järeldustes looduskaitseseadusest,

kehtivatest kaitse tegevuskavadest ning kaitsekorralduskavast. Järeldusega, et

detailplaneeringu elluviimine ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele

ja kaitsealustele liikidele, võib nõustuda eeldusel, et planeeringu edasises elluviimises

järgitakse üldisi looduskaitselisi põhimõtteid ning välditakse nahkhiirte potentsiaalsete

varje- ja toitumispaikade kahjustamist. 1.2.Infoks Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava

on tähtajatu. Keskkonnaministri 02.11.2022 määrusega nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava

kinnitaja määramine” muudeti enne määruse jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavade

kehtivust, mis nüüd kehtivad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni, olenemata

kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist.

1.3.Eelhinnangu lk 16 kolmanda lõigu kolmandat lauset „Keskkonnaameti tellimusel

koostatud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringu „Lahemaa rahvuspargi

külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri analüüs“ (2012.a) lisas 7 …” on soovitav

täpsustada. Jääb segaseks, millisele dokumendile viidatakse. Lisa 7, mis annab

planeerimis- ja ehitussoovitused külade ja külaosade kaupa, on kaitsekorralduskavas, mitte

alusuuringus (kuigi alusuuring on soovituste koostamise aluseks).

2. Seisukoht planeeringu esialgsele eskiislahendusele

Planeeringu krundijaotuslahendusega Keskkonnaamet nõustub, kuid esitab märkuseid

arhitektuuri osas (kavas väärtuslikuks hinnatud hoonete kohta planeeringualal ning

abihoonete kavandamisel). Samuti tuleb planeeringu põhijoonisel vaadata üle

reoveemahutite asukohad, et ei oleks vastuolu kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskirjaga.

2.1.Õiguslikud asjaolud

Planeeringuala paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Rahvuspargis

tegevuste kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses (LKS) ja Lahemaa

rahvuspargikaitse-eeskirjas (kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekorraga. Lahemaa rahvuspargi

kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit. Lahemaa

piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sh pärandmaastiku,

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete

ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Kaitsekord keelab hoonete püstitamise metsamaal. Katastriüksuse kõlvikupiiride

muutmiseks, maakorraldustoiminguteks ning detailplaneeringu kehtestamiseks ja ehitiste

püstitamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Nõusolekut ei anta kui tegevus võib

kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Keskkonnaamet

võib seada tingimusi, s.h ehitiste paiknemise, välisviimistluse, arhitektuuri ja katusekalde

osas. Lahemaa rahvuspargi kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava (kava).

Kavas on kirjeldatud Lahemaa rahvuspargi looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärgid,

kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, lisaks olulisemad ohutegurid ning

määratletud kaitse-eesmärkidega kooskõlas olevad planeerimis- ja ehitussoovitused. Kava

punktis 2.4.2.2 „Ehitusalad ja -soovitused” on toodud, et rahvuspargi piiranguvööndis on

uute ehitusalade määramine lubatud, kui see ei kahjusta piirkonna kultuuri- ja loodusväärtusi

ning on kooskõlas piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuriga. Kavas on rõhutatud, et

uued hoonestusalad peavad toetuma ajaloolisele asustusstruktuurile. Planeeringuala asub

Käsmu küla väga väärtusliku külaosa äärealal (Käsmu küla ajalooline tuumikala), mille

moodustavad kinnistud, mis olid hoonestatud II maailmasõja eelse seisuga. Ala eesmärk on

maksimaalselt säilitada ajaloolist hoonestust ja hoonestusstruktuuri. Ehitustegevuse

reglementeerimise eesmärk on säilitada ajaloolise hoonestuse kandev roll külakeskkonna

kujundamisel ja vältida dominantsete uusehituste teket. Kavas ja selle alusuuringus on

planeeringualal väärtuslikuks hinnatud Neeme tee 5 elamu (EHRis suvila).

Väljavõte alusuuringu väärtuslike hoonete passist:

Aadress: Neeme 5, Käsmu

Katastriüksuse nr: 92201:014:0092

Funktsioon:Elamu

Info: SORRU. Ehitatud 1925. Nõukogude ajal ETKVLi puhkekodu. Erandlik hoone Võsu

elamute hulgas – tavapärasest pikem kehand ja kaks sümmeetriliselt fassaadi kujundavat

verandat võimaldavad paralleele Endlaga, siiski vormikeel teine. Kuigi puhkekodu päevil

üksjagu ümber ehitatud säilitanud osaliselt vana voodri, ilmselt ka uksed-aknad (vajaks

lähemat uurimist, kui see seekord võimalikuks osutus). Teise korruse väljaehitis suhteliselt

hiline, tn nõukogude aegne.

Väärtuslikud detailid: Laudis, aknad, uksed, üldkompositsioon.

Paigutus krundil, kinnistu: Paikneb teest eemal krundi sügavuses, ees avar muruplats.

Kõrvalhooned: mõned puukuurid.

Tehniline seisund: Hea

Krundi suurus 12218 Hoone ehitusalune pind 212 Katus: viilkatus, eterniit

Väärtus: Oma kahe verandaga pisut erandlik näide Käsmu 1920. Aastate jõukast elamus.

Kuigi tänavast eemal, oluline ruumi looja.

Ohustatus: Valed renoveerimisvõtted, kinnistu tükeldamine liiga väikesteks osadeks.

Ettepanekud: Säilitada põhimahu ja parempoolse veranda laudis., samuti avatäited.

Katusekattematerjal valtsplekk või odava alternatiivina sileplekk. Asbestivaba eterniiti võib

ka kaaluda. Kõige olulisem vältida uute hoonete rajamist elamu ja tee vahelisele alale, maja

taha jäävas krundi osas aga on see igati aktsepteeritav.

Väärtuslikku hoonet ei tohi üldjuhul nende asukohast eemaldada ega lammutada, lammutada

võib hoone eksperthinnangul hoone avariilisest seisukorrast.

Allika põik 2 kinnistu elamu on kava alusuuringu kohaselt 1909 a. ehitatud nn

kaptenimaja, endine nimetus Koidula. Hilisemate ümberehituste tõttu on elamu hinnatud

miljööväärtuslikuks, sh on kavas miljööväärtuslikeks hinnatud kõrvalhooned.

2.2.Planeeringu ettepanekust ja planeeringualast

Planeeringuala koosneb Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b, Allika põik 2 ja osaliselt

Neeme tee 24a kinnistutest. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses

olevalt Neeme teelt (riigiomandis tee nr 17177). Planeeringuala suurus on ca 2,2 hektarit.

Planeeringuga tehakse ettepanek äri- ja teenindusettevõtete maa juhtotstarve muutmiseks

planeeringuala ulatuses väikeelamumaa juhtotstarbeks. Planeeringuala hõlmab Käsmu külas

järgmisi maaüksusi:• Neeme tee 5 (katastritunnus 92201:014:0092, katastriüksuse

sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 12211 m2 ), hoonestatud EHRis registreeritud

suvilaga ja EHRis registreerimata abihoonetega.• Neeme tee 5b (katastritunnus

92201:014:1140, katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa ja pindala on 1167 m2),

hoonestatud EHRis registreeritud suvilaga.• Neeme tee 24b (katastritunnus 92201:014:0097,

katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 1954 m2), hoonestamata. • Allika

põik 2 (katastritunnus 92201:014:0780, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja

pindala on 4029 m2), hoonestatud EHRis registreeritud elamu ja abihoonetega.

Planeeringuala moodustab valdavalt õuemaa või looduslikult lage ala üksikute

puittaimedega, v.a Neeme tee 5 (92201:014:0092) loode nurka jääv metsamaa kõlviku

servaala (345 m²), mis moodustab ühtse massiivi Lainela ja Neeme tee 7b kinnistutele

jäävast metsamaa kõlvikust. Neeme tee 5 maaüksus on küla suurim, olles u 6 korda suurem

keskmisest. Planeeringualast lõuna ja põhjapool olevate maaüksuse suurused on vahemikus

1200–3000 m² (keskmine u 2000 m²). Kavas soovituslik väikseim võimalik krundi suurus

uute kruntide moodustamisel on 2000 m². Planeeringuala on kavandatud jagada kruntideks

järgides ajaloolist krundistruktuuri ja kava soovitusi (joonis 1).

Eskiislahenduse kohaselt on elamu suurim lubatud ehitisealune pind 135 m², kõrgus kuni

7,5 m. Abihoone suurim lubatud ehitisealune pind 60 m², kõrgus kuni 5,5 m. Ehitusteatise

ja ehitusloa kohustuslike hoonete arv krundil kuni 3, ehitusteatise ja ehitusloa kohustuseta

abihoonete (ehitisealune pind kuni 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) arv krundil kuni 3.

2.3.Keskkonnaameti seisukoht planeeringulahendusele

2.3.1. Eskiislahenduse sobivus Käsmu väga väärtusliku külaosa struktuuriga

Eskiislahenduses kavandatud krundijaotus ja tänavavõrk on kooskõlas Käsmu väga

väärtusliku külaosa ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga ning järgib kavas toodud

soovitusi. Eskiislahendus lähtub küla peatänavast (Neeme tee) hargnevast traditsioonilisest

teede võrgust, kus krundid paiknevad nii mere kui ka poolsaare suunas suunduvate tänavate

ääres. Kavandatud kaks lühikest Neeme teega risti paiknevat tänavat järgivad

väljakujunenud tänavaruumi loogikat ning on ruumiliselt võrreldavad olemasolevate

merepoolsete (nt Allika, Ranna, Kajaka) ja poolsaarepoolsete (nt Põllu, Laane) tänavatega.

Planeeringualal ja selle vahetus ümbruses on maaüksuste suurused valdavalt vahemikus

1200– 3000 m², keskmiselt ligikaudu 2000 m². Eskiislahenduses kavandatud kruntide suurus

(u 2000 m²) vastab nii piirkonnas levinud krundistruktuurile kui ka kavas toodud

soovituslikule väikseimale krundi suurusele uute kruntide moodustamisel.

2.3.2. Ehitusõiguse täpsustus abihoonete osas

Eskiislahenduses kavandatud abihoonete maksimaalne ehitisealune pind kuni 60 m² on

Käsmu küla ehitustraditsioonidega kooskõlas, eeldusel, et selliste abihoonete maksimaalne

kõrgus piirdub kuni 4,5 meetriga. Suurema, mahukamalt kujundatud abihoone kavandamine

on põhjendatud üksnes ühe hoone puhul krundil ning sel juhul vastavalt kaitsekorralduskava

ehitussoovitustele (ehitisealune pind ligikaudu 60–90 m² ja kõrgus kuni 5,5 m, selged

proportsioonid ja viilkatus).

Samas ei ole Käsmu hoonestuslaadile iseloomulik ehitusteatise ja ehitusloa kohustuseta

abihoonete kavandamine ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m (väikest

pinda arvestades jääb liiga kõrge), mistõttu ei ole selliste hoonete lubamine antud kujul

põhjendatud.

2.3.3. Reovee kogumismahutite asukohast

DP-gu seletuskirja p 2.6.6 kohaselt kavandatakse hoonestuse reovesi koguda esialgu reovee

kogumismahutitesse ning purgida reoveepuhastisse. Reovee kogumismahutite illustratiivne

paigutus on esitatud põhijoonisel koos 5 m kujaga. Haljala Vallavolikogu 16.10.2018

määruse nr 46 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri” (määrus nr 46) § 5 lg 2 sätestab, et

reovee kogumismahuti või septiku kuja ei tohi ulatuda puurkaevu sanitaarkaitsealasse (10–

200 m) või puur- ega salvkaevu hooldusalasse (10 m kaevust). Põhijooniselt nähtub, et

Allika põik 2 kinnistul reovee kogumismahuti kuja kattub puurkaevu hooldusalaga. Samuti

jäävad mitmel juhul reovee kogumismahuti kujasse hooned14. Palume hinnata üle

planeeringu vastavus määrusele nr 46

4. 22.05.2026

Maa- ja

Ruumiamet

Teatasite 06.04.2026 kirjaga nr 7-1/95-31, et Käsmu küla Neeme tee 5, Neeme tee 5b,

Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek

toimub perioodil 22.04.- 22.05.2026 ning selle ajal jooksul on eelnõu kohta võimalik

arvamust avaldada. Tänan võimaluse eest arvamust avaldada.

Maa- ja Ruumiameti (MaRu) planeeringute osakond on tutvunud avalikul väljapanekul

olevate materjalidega ning märgib järgmist.

1. PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral

ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Palun detailplaneeringu seletuskirjas

põhjendada üldplaneeringu muutmise vajadust.

2. Palun planeeringu seletuskirja ptk-s 1.3 esitatud skeemile märkida planeeringuala piir

ning lisada tingmärkide selgitused.

3. Teen ettepaneku põhjalikult kaaluda ja seletuskirjas täiendavalt põhjendada, kas nii mitme

alla 20 m2 hoonetele ehitusõiguse määramine on piirkonnale iseloomulik. Selguse mõttes

palun alla 20 m2 hoonete võimalikud asukohad kanda ka joonisele.

Palun hoida MaRu kursis planeeringu edasise menetlusega.

Märkustega arvestatakse.

Täiendatakse

seletuskirjas

üldplaneeringu

muutmise ettepanekut ja

skeemi ptk-s 1.3.

Alla 20 m2 hoonete

võimalikud asukohad

kantakse põhijoonisele.

Koostas Lea Teeääre

Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul

esitatud arvamused

KOONDTABEL

Jrk

nr

Esitaja Arvamused Vastus

1. 04.05.2026

kiri nr

9.3-2/26/2841-2

Terviseamet

Teavitasite Terviseametit (edaspidi ametit) Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu

külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste

detailplaneeringu (edaspidi DP) eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust.

DP koostamine algatati Haljala Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 125. Planeeringuala

koosneb Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b, Allika põik 2 ja osaliselt Neeme tee

24a kinnistutest. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Neeme

teelt (Haljala Käsmu tee kõrvalmaantee nr 17177, Käsmu küla peatänav). Planeeringuala

suurus on ca 2,2 hektarit. DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (versioon

02.04.2026, edaspidi KSH eelhinnang) leitakse, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu,

iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase

kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, seega KSH läbiviimine ei ole eelhinnangu

alusel vajalik. DP koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks,

tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide

seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. DP teeb ettepaneku muuta kehtivat

üldplaneeringut (Vihula valla üldplaneering) maakasutuse juhtotstarbe osas. Äri- ja

teenindusettevõtete maa juhtotstarve muudetakse planeeringuala ulatuses väikeelamu maa-

ala juhtotstarbeks. DP ei ole vastuolus koostatava Haljala valla üldplaneeringuga.

Amet on tutvunud Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik

2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu dokumentidega. Planeeringualale kavandatud

hooned ühendatakse ühisveevärgiga. Täpne veevarustuse lahendus määratakse projektis.

Ühisveevärgiga ühenduskohaks on Põllu ja Neeme tee ristmikul olev De110PE veetrass.

Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reovesi on esialgu plaanis koguda reovee

kogumismahutisse ning purgida reoveepuhastis (lähim Võsu puhastusseadmed). Täpne

kanalisatsiooni lahendus määratakse projektis.

Märkustega arvestatakse.

Lisatakse seletuskirja

tingimused, mida tuleb

rakendada

projekteerimisel ja

ehitamisel.

Kruntide soojusvarustus on planeeritud lokaalse lahendusena. Muuhulgas on lubatakse

kütmiseks kasutada ja elektril töötavaid soojuspumpasid kombineeritult päikesepaneelidega.

Täpne soojusvarustuse lahendus määratakse projektis.

DP-s märgitakse, et planeeringualale kandub müra ja vibratsioon Neeme teelt (Riigitee nr

17177 Haljala-Käsmu), eeldatav müra ja vibratsiooni tase on vähene, projekteerimisel

kaaluda meetmete rakendamist, et müra ja vibratsiooni tase ei ületaks piirnormides määratud

väärtusi. Võimalikud müra tõkestavad meetmed on kavandatavate hoonete maanteepoolse

seina ja avatäidete mürakindlamaks ehitamine. DP-s leitakse, et leevendava meetmena võib

arvestada ka asjaolu, et kõnealune tee on väikese liikluskoormusega, eriti väljaspool

suvitushooaega. Allika põik 2 kinnistul asub olemasolev puurkaev (PRK0017491), mille

hooldusala on 10 m. Planeeringuala jääb kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale.

Amet palub detailplaneeringut täiendada järgmises osas:

DP punktis 2.9 ,,Müra-, vibratsiooni- ja keskkonnatingimused“ märgitakse:

,,Projekteerimisel tuleb ette näha vajalikud ehituslikud meetmed müra ja saaste normeeritud

taseme tagamiseks“. DP-st ei selgu, millest lähtutakse ja võetakse aluseks (näiteks

normtehnilised dokumendid, õigusaktidest tulenevad normtasemed) vibratsiooni ja müra

piirnormide tagamisel planeeringualal ja planeeringualaga piirnevatel elamualadel.

1) 1) Planeeringuala piirneb riigiteega (Riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu). DP ei sisalda teavet

olemasoleva ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud planeeringuala müraolukorra osas.

Seega on otstarbekas hinnata planeeringuga liiklusest põhjustatud häiringute ulatust ja

vajadusel kavandada asjakohased ja piisavad meetmed müra normtasemete tagamiseks.

Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad

nõuded“. Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi müratundlikel

aladel(elamumaa-aladel) ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

levivamüra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra

normtasemeid.

2) Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta siseruumis levivale mürale

sotsiaalministri12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.

Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

3) Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri

01.10.2025määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele.

4) Tehnoseadmed (näiteks soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed jne) valida ja paigutada

selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike

hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria normväärtustele.

Tehnoseadmete poolt tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra sihtväärtust. Ehitiste kasutusloa menetluse käigus on

otstarbekas hinnata paigaldatud tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed jne...)

müratasemete vastavust kehtestatud piirnormidele, et ennetavalt vältida tehnoseadmete tööst

põhjustatud müra normtasemete ületamisega seotud häiringuid planeeringualal ja

planeeringualaga piirnevatel müratundlikel aladel.5) Planeeringuala jääb kõrge või väga

kõrge radooniriskiga alale, radooniohutu olukorrasaavutamiseks kavandatavates

eluruumides lähtutakse standardist EVS 840:2017.Nimetatud standardit „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” on uuendatud

asjakohase teabega, alates 16.10.2023 on kehtivEVS 840:2023.6) Puurkaevu hooldusalas

tuleb vältida joogivee kvaliteeti halvendavaid tegevusi.

2. 18.05.2026

Eraisik

Olen tutvunud avalikule arutelule väljapandud Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24bja

Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu projektiga, millest suurem osa asetseb meie

krundi (Neeme tee 7) vahetus naabruses.

Neeme tee 24b ja Allika põik 2 osas mul planeeringule vastuväiteid ei ole, küll aga ei saa

ma mitte kuidagi nõustuda Neeme tee 5/5b sissesõidutee projekteerimisega otse mööda meie

krundi äärt. Sellise tee ehitamine vähendab oluliselt meie kinnisvara väärtust ja rikub seeläbi

Märkustega arvestatakse.

Neeme tee 7 kinnistu

piiri ääres olev tee

positsioonil 2 tõstetakse

positsiooni 1 poolsesse

külge. Seega jääb ruumi

haljastuseks ning

minu varalisi õigusi, sest ka krundi Neeme tee 7ab hooned on ühendatud tänavaga seda

krunti läbiva, meie krundist põhja ja ida poolt mõne meetri kauguselt mööduva ühendustee

abil ning kavandatud tee lisandumisel osutub meie krunt seega olema praktiliselt

ümbritsetud teedega kõigist neljast küljest. Selline olukord oleks vist kogu külas ainulaadne.

Meie siseõu kaotaks täielikult oma privaatsuse, sinna ei jääks ühtki kohta, mis ei oleks

vaadeldav mõnelt mööduvalt teelt, samuti lisanduksid tolm ja lärm. Ühtlasi saaks vältimatult

kahjustada meie 10 aasta vältel kasvatatud hekk, mis on ainuke eraldus kahe krundi vahel,

naaberkruntidel puudub nimelt igasugune haljastus. Seletuskirjas on ühtlasi öeldud, et “tee

omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks”, st probleemide realiseerumisel ei ole meil nende vastu mingit kaitset.

Juriidiliselt pole pealegi välistatud, et mõni nende kruntide tulevane omanik soovib hakata

pakkuma kodumajutusteenust ning sellisel juhul kujuneks tee kasutus suveperioodil ülimalt

tihedaks.

Samuti ei ole pakutud lahendus planeerimistehniliselt vältimatu. Esitatud põhjendus, et

juurdepääs peatänavalt aitab vältida kuritegevust, ei ole päriselt tõsiseltvõetav: Käsmus on

kümneid maju, mille juurdepääsuteed on peatänavast palju kaugemal ja/või pikemad ning

vastavate planeeringute kehtestamisel ei ole toodud välja sissesõiduteede pikkust või

kaugust peatänavast kui kuritegevusriski, mis tuleks eraldi maandada.

Samuti on drenaažikraaviga paralleelselt kulgev juurdepääsutee Pos 3-5 kruntidele

tagaküljest juba praegu olemas ja kasutusel, ehkki see joonisel ei kajastu, sest see asub

Neeme tee 7ab territooriumil. Tee läheb ühes otsas üle Seljaku tänavaks ja selle teise otsa

üks haru jõuab täpselt Pos 3 piirini, mugava liiklemise tagamiseks üle kraavi on ehitatud ka

truup. Kuna see tee jääb üsna ilmselt kasutusse ka projekti teostumisel, on kuritegevuseriski

maandamine kui põhjendus peatänavapoolse sissesõidule üsna otsitud.

Märksa loogilisem ja ühishuvi arvestav olekski kasutada seda teed ühendusteena Pos 3 jaoks

ning planeerida sissesõit planeeritud Pos 2 krundile palju lühemana, Pos 1 ja Pos 2 kruntide

vahele. Selline tee teenindaks paremini ka Pos 1 krunti, kus praegu seisev elumaja asub

parkla suhtes krundi teises otsas.

lahendus ei vähenda

Neeme tee 7 kinnistu

privaatsust.

Seletuskirja lisatakse, et

välisvalgustus tuleb

lahendada

keskkonnasäästlikult

ning vältida tuleb

valgusreostust.

Kui aga tellija peab juurdepääsu Pos 3 krundile peatänavalt nii oluliseks, siis on selleks

samuti olemas võimalus seda teed kuni Pos 3 krundini pikendada.

Ma mõistan, et tee selline paigutus võib elukorraldust planeeritavatel kruntidel veidi häirida,

kuid seda sarnastel põhjustel, miks mina olen meie krundi naabrusse ehitatava tee vastu. Ma

ei leia, et peaksin võtma enda kanda tee rajamisest tekkiva kahju, mis on meie krundi puhul

kombinatsioonis olemasolevate teedega pealegi väga oluliselt ulatuslikum.

Planeeringust ei selgu ka see, kas ja kuidas on kavandatud Pos 2 ja Pos 3 kruntide

kõrghaljastus, ehkki seletuskiri peab seda vajalikuks. Ühtlasi soovime kindlust, et Pos 2 ja

Pos 3 kruntidele kavandatavad abihooned ei hakka olema õhtuti valgustatud. Seletuskiri

rõhutab, et valgustus ei tohiks häirida nahkhiiri. Loodetavasti on võimalik projekt teostada

selliselt, et peale nahkhiirte ei kannataks ka naabrid.

3. 22.05.2026

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet on 08.01.2026 kirjas nr 6-2/25/22721-2 muuhulgas esitanud seisukoha

detailplaneeringu esialgsele eskiislahendusele, sh abihoonete osas, millega tuleb arvestada.

Keskkonnaamet saab vajadusel seada täiendavaid tingimusi detailplaneeringu

kehtestamiseks looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 kohase nõusoleku andmisel.

Detailplaneeringus on

seisukohtadega

arvestatud. Abihoonete

osas planeeringut

täpsustatakse.

Keskkonnaamet

08.01.2026

kiri nr 6-

2/25/22721-2

(vt eelmist

kirjet)

Esitasite1 Keskkonnaametile seisukoha andmiseks2 Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee

5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga3.

Ühtlasi soovite ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning detailplaneeringu

esialgsele eskiislahendusele. Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja

Allika põik 2 maaüksuste detailplaneering algatati Haljala Vallavolikogu 21.05.2024

otsusega nr 125. DP koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks

ca 2000 m2 suurustel kruntidel, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade

määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine.

Koostatav DP on üldplaneeringut4 muutev. DP ala jääb Lahemaa rahvusparki, Lahemaa

linnu- ja loodusalale.

1. Keskkonnaameti seisukoht KSH vajalikkuse kohta

Keskkonnaamet, lähtudes KSH vajalikkuse eelhinnangus toodud asjaoludest ning arvestades

teadaolevat informatsiooni, on asjaomase asutusena seisukohal5, et kavandatava tegevusega

ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju6 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12

kohaselt DP menetluse käigus. KSH eelhinnangu kohta esitame järgmised tähelepanekud:

1.1.Eelhinnangus esitatud nahkhiiri käsitlevate järeldustega võib üldjoontes nõustuda.

Samas vajab täpsustamist väide, mille kohaselt nimetatud nahkhiireliigid ei ole Lahemaa

rahvuspargi kaitse-eesmärk. Juhime tähelepanu, et kaitse-eeskirjas nimetatud kaitse-

eesmärgid on sõnastatud üldistatult ning rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on muu hulgas

kaitsealuste liikide kaitse, sõltumata sellest, kas konkreetne liik on kaitse-eeskirjas eraldi

nimetatud. Kaitsealuste liikide kaitsevajadus tuleneb otseselt looduskaitseseadusest,

mistõttu ei vähenda liigi otsene nimetamata jätmine kaitse-eeskirjas tema õiguslikku kaitset

ega vajadust arvestada liigi elupaikade ja liikumisteedega planeeringulahenduse

kavandamisel. Kaitsekorralduskava täpsustab kaitse-eesmärke ning ptk 2.1.9.2.

Käsitiivalised. Tiigilendlane (Myotis dasycneme), on nimetatud kaitsealal registreeritud

kaheksa liiki. Samuti on toodud, et juhuvaatluste käigus võib välja tulla ka teiste

käsitiivaliste liikide esinemine (lk 103). Seetõttu on asjakohane käsitleda nahkhiiri KSHs

kaitsealuste liikidena ning lähtuda eelhinnangutes ja järeldustes looduskaitseseadusest,

kehtivatest kaitse tegevuskavadest ning kaitsekorralduskavast. Järeldusega, et

detailplaneeringu elluviimine ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele

ja kaitsealustele liikidele, võib nõustuda eeldusel, et planeeringu edasises elluviimises

järgitakse üldisi looduskaitselisi põhimõtteid ning välditakse nahkhiirte potentsiaalsete

varje- ja toitumispaikade kahjustamist. 1.2.Infoks Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava

on tähtajatu. Keskkonnaministri 02.11.2022 määrusega nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava

kinnitaja määramine” muudeti enne määruse jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavade

kehtivust, mis nüüd kehtivad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni, olenemata

kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist.

1.3.Eelhinnangu lk 16 kolmanda lõigu kolmandat lauset „Keskkonnaameti tellimusel

koostatud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringu „Lahemaa rahvuspargi

külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri analüüs“ (2012.a) lisas 7 …” on soovitav

täpsustada. Jääb segaseks, millisele dokumendile viidatakse. Lisa 7, mis annab

planeerimis- ja ehitussoovitused külade ja külaosade kaupa, on kaitsekorralduskavas, mitte

alusuuringus (kuigi alusuuring on soovituste koostamise aluseks).

2. Seisukoht planeeringu esialgsele eskiislahendusele

Planeeringu krundijaotuslahendusega Keskkonnaamet nõustub, kuid esitab märkuseid

arhitektuuri osas (kavas väärtuslikuks hinnatud hoonete kohta planeeringualal ning

abihoonete kavandamisel). Samuti tuleb planeeringu põhijoonisel vaadata üle

reoveemahutite asukohad, et ei oleks vastuolu kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskirjaga.

2.1.Õiguslikud asjaolud

Planeeringuala paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Rahvuspargis

tegevuste kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses (LKS) ja Lahemaa

rahvuspargikaitse-eeskirjas (kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekorraga. Lahemaa rahvuspargi

kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit. Lahemaa

piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sh pärandmaastiku,

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete

ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Kaitsekord keelab hoonete püstitamise metsamaal. Katastriüksuse kõlvikupiiride

muutmiseks, maakorraldustoiminguteks ning detailplaneeringu kehtestamiseks ja ehitiste

püstitamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Nõusolekut ei anta kui tegevus võib

kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Keskkonnaamet

võib seada tingimusi, s.h ehitiste paiknemise, välisviimistluse, arhitektuuri ja katusekalde

osas. Lahemaa rahvuspargi kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava (kava).

Kavas on kirjeldatud Lahemaa rahvuspargi looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärgid,

kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, lisaks olulisemad ohutegurid ning

määratletud kaitse-eesmärkidega kooskõlas olevad planeerimis- ja ehitussoovitused. Kava

punktis 2.4.2.2 „Ehitusalad ja -soovitused” on toodud, et rahvuspargi piiranguvööndis on

uute ehitusalade määramine lubatud, kui see ei kahjusta piirkonna kultuuri- ja loodusväärtusi

ning on kooskõlas piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuriga. Kavas on rõhutatud, et

uued hoonestusalad peavad toetuma ajaloolisele asustusstruktuurile. Planeeringuala asub

Käsmu küla väga väärtusliku külaosa äärealal (Käsmu küla ajalooline tuumikala), mille

moodustavad kinnistud, mis olid hoonestatud II maailmasõja eelse seisuga. Ala eesmärk on

maksimaalselt säilitada ajaloolist hoonestust ja hoonestusstruktuuri. Ehitustegevuse

reglementeerimise eesmärk on säilitada ajaloolise hoonestuse kandev roll külakeskkonna

kujundamisel ja vältida dominantsete uusehituste teket. Kavas ja selle alusuuringus on

planeeringualal väärtuslikuks hinnatud Neeme tee 5 elamu (EHRis suvila).

Väljavõte alusuuringu väärtuslike hoonete passist:

Aadress: Neeme 5, Käsmu

Katastriüksuse nr: 92201:014:0092

Funktsioon:Elamu

Info: SORRU. Ehitatud 1925. Nõukogude ajal ETKVLi puhkekodu. Erandlik hoone Võsu

elamute hulgas – tavapärasest pikem kehand ja kaks sümmeetriliselt fassaadi kujundavat

verandat võimaldavad paralleele Endlaga, siiski vormikeel teine. Kuigi puhkekodu päevil

üksjagu ümber ehitatud säilitanud osaliselt vana voodri, ilmselt ka uksed-aknad (vajaks

lähemat uurimist, kui see seekord võimalikuks osutus). Teise korruse väljaehitis suhteliselt

hiline, tn nõukogude aegne.

Väärtuslikud detailid: Laudis, aknad, uksed, üldkompositsioon.

Paigutus krundil, kinnistu: Paikneb teest eemal krundi sügavuses, ees avar muruplats.

Kõrvalhooned: mõned puukuurid.

Tehniline seisund: Hea

Krundi suurus 12218 Hoone ehitusalune pind 212 Katus: viilkatus, eterniit

Väärtus: Oma kahe verandaga pisut erandlik näide Käsmu 1920. Aastate jõukast elamus.

Kuigi tänavast eemal, oluline ruumi looja.

Ohustatus: Valed renoveerimisvõtted, kinnistu tükeldamine liiga väikesteks osadeks.

Ettepanekud: Säilitada põhimahu ja parempoolse veranda laudis., samuti avatäited.

Katusekattematerjal valtsplekk või odava alternatiivina sileplekk. Asbestivaba eterniiti võib

ka kaaluda. Kõige olulisem vältida uute hoonete rajamist elamu ja tee vahelisele alale, maja

taha jäävas krundi osas aga on see igati aktsepteeritav.

Väärtuslikku hoonet ei tohi üldjuhul nende asukohast eemaldada ega lammutada, lammutada

võib hoone eksperthinnangul hoone avariilisest seisukorrast.

Allika põik 2 kinnistu elamu on kava alusuuringu kohaselt 1909 a. ehitatud nn

kaptenimaja, endine nimetus Koidula. Hilisemate ümberehituste tõttu on elamu hinnatud

miljööväärtuslikuks, sh on kavas miljööväärtuslikeks hinnatud kõrvalhooned.

2.2.Planeeringu ettepanekust ja planeeringualast

Planeeringuala koosneb Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b, Allika põik 2 ja osaliselt

Neeme tee 24a kinnistutest. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses

olevalt Neeme teelt (riigiomandis tee nr 17177). Planeeringuala suurus on ca 2,2 hektarit.

Planeeringuga tehakse ettepanek äri- ja teenindusettevõtete maa juhtotstarve muutmiseks

planeeringuala ulatuses väikeelamumaa juhtotstarbeks. Planeeringuala hõlmab Käsmu külas

järgmisi maaüksusi:• Neeme tee 5 (katastritunnus 92201:014:0092, katastriüksuse

sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 12211 m2 ), hoonestatud EHRis registreeritud

suvilaga ja EHRis registreerimata abihoonetega.• Neeme tee 5b (katastritunnus

92201:014:1140, katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa ja pindala on 1167 m2),

hoonestatud EHRis registreeritud suvilaga.• Neeme tee 24b (katastritunnus 92201:014:0097,

katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 1954 m2), hoonestamata. • Allika

põik 2 (katastritunnus 92201:014:0780, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja

pindala on 4029 m2), hoonestatud EHRis registreeritud elamu ja abihoonetega.

Planeeringuala moodustab valdavalt õuemaa või looduslikult lage ala üksikute

puittaimedega, v.a Neeme tee 5 (92201:014:0092) loode nurka jääv metsamaa kõlviku

servaala (345 m²), mis moodustab ühtse massiivi Lainela ja Neeme tee 7b kinnistutele

jäävast metsamaa kõlvikust. Neeme tee 5 maaüksus on küla suurim, olles u 6 korda suurem

keskmisest. Planeeringualast lõuna ja põhjapool olevate maaüksuse suurused on vahemikus

1200–3000 m² (keskmine u 2000 m²). Kavas soovituslik väikseim võimalik krundi suurus

uute kruntide moodustamisel on 2000 m². Planeeringuala on kavandatud jagada kruntideks

järgides ajaloolist krundistruktuuri ja kava soovitusi (joonis 1).

Eskiislahenduse kohaselt on elamu suurim lubatud ehitisealune pind 135 m², kõrgus kuni

7,5 m. Abihoone suurim lubatud ehitisealune pind 60 m², kõrgus kuni 5,5 m. Ehitusteatise

ja ehitusloa kohustuslike hoonete arv krundil kuni 3, ehitusteatise ja ehitusloa kohustuseta

abihoonete (ehitisealune pind kuni 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) arv krundil kuni 3.

2.3.Keskkonnaameti seisukoht planeeringulahendusele

2.3.1. Eskiislahenduse sobivus Käsmu väga väärtusliku külaosa struktuuriga

Eskiislahenduses kavandatud krundijaotus ja tänavavõrk on kooskõlas Käsmu väga

väärtusliku külaosa ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga ning järgib kavas toodud

soovitusi. Eskiislahendus lähtub küla peatänavast (Neeme tee) hargnevast traditsioonilisest

teede võrgust, kus krundid paiknevad nii mere kui ka poolsaare suunas suunduvate tänavate

ääres. Kavandatud kaks lühikest Neeme teega risti paiknevat tänavat järgivad

väljakujunenud tänavaruumi loogikat ning on ruumiliselt võrreldavad olemasolevate

merepoolsete (nt Allika, Ranna, Kajaka) ja poolsaarepoolsete (nt Põllu, Laane) tänavatega.

Planeeringualal ja selle vahetus ümbruses on maaüksuste suurused valdavalt vahemikus

1200– 3000 m², keskmiselt ligikaudu 2000 m². Eskiislahenduses kavandatud kruntide suurus

(u 2000 m²) vastab nii piirkonnas levinud krundistruktuurile kui ka kavas toodud

soovituslikule väikseimale krundi suurusele uute kruntide moodustamisel.

2.3.2. Ehitusõiguse täpsustus abihoonete osas

Eskiislahenduses kavandatud abihoonete maksimaalne ehitisealune pind kuni 60 m² on

Käsmu küla ehitustraditsioonidega kooskõlas, eeldusel, et selliste abihoonete maksimaalne

kõrgus piirdub kuni 4,5 meetriga. Suurema, mahukamalt kujundatud abihoone kavandamine

on põhjendatud üksnes ühe hoone puhul krundil ning sel juhul vastavalt kaitsekorralduskava

ehitussoovitustele (ehitisealune pind ligikaudu 60–90 m² ja kõrgus kuni 5,5 m, selged

proportsioonid ja viilkatus).

Samas ei ole Käsmu hoonestuslaadile iseloomulik ehitusteatise ja ehitusloa kohustuseta

abihoonete kavandamine ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m (väikest

pinda arvestades jääb liiga kõrge), mistõttu ei ole selliste hoonete lubamine antud kujul

põhjendatud.

2.3.3. Reovee kogumismahutite asukohast

DP-gu seletuskirja p 2.6.6 kohaselt kavandatakse hoonestuse reovesi koguda esialgu reovee

kogumismahutitesse ning purgida reoveepuhastisse. Reovee kogumismahutite illustratiivne

paigutus on esitatud põhijoonisel koos 5 m kujaga. Haljala Vallavolikogu 16.10.2018

määruse nr 46 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri” (määrus nr 46) § 5 lg 2 sätestab, et

reovee kogumismahuti või septiku kuja ei tohi ulatuda puurkaevu sanitaarkaitsealasse (10–

200 m) või puur- ega salvkaevu hooldusalasse (10 m kaevust). Põhijooniselt nähtub, et

Allika põik 2 kinnistul reovee kogumismahuti kuja kattub puurkaevu hooldusalaga. Samuti

jäävad mitmel juhul reovee kogumismahuti kujasse hooned14. Palume hinnata üle

planeeringu vastavus määrusele nr 46

4. 22.05.2026

Maa- ja

Ruumiamet

Teatasite 06.04.2026 kirjaga nr 7-1/95-31, et Käsmu küla Neeme tee 5, Neeme tee 5b,

Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek

toimub perioodil 22.04.- 22.05.2026 ning selle ajal jooksul on eelnõu kohta võimalik

arvamust avaldada. Tänan võimaluse eest arvamust avaldada.

Maa- ja Ruumiameti (MaRu) planeeringute osakond on tutvunud avalikul väljapanekul

olevate materjalidega ning märgib järgmist.

1. PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral

ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Palun detailplaneeringu seletuskirjas

põhjendada üldplaneeringu muutmise vajadust.

2. Palun planeeringu seletuskirja ptk-s 1.3 esitatud skeemile märkida planeeringuala piir

ning lisada tingmärkide selgitused.

3. Teen ettepaneku põhjalikult kaaluda ja seletuskirjas täiendavalt põhjendada, kas nii mitme

alla 20 m2 hoonetele ehitusõiguse määramine on piirkonnale iseloomulik. Selguse mõttes

palun alla 20 m2 hoonete võimalikud asukohad kanda ka joonisele.

Palun hoida MaRu kursis planeeringu edasise menetlusega.

Märkustega arvestatakse.

Täiendatakse

seletuskirjas

üldplaneeringu

muutmise ettepanekut ja

skeemi ptk-s 1.3.

Alla 20 m2 hoonete

võimalikud asukohad

kantakse põhijoonisele.

Koostas Lea Teeääre

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Terviseamet

Meie 05.06.2026 nr 7-1/95-43

Seisukohad Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2

maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamustele

Täname, et esitasite Haljala Vallavalitsusele planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lõike 2 alusel

detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku kestel arvamuse.

Teie arvamustega arvestatakse ning täiendatakse vastavalt planeeringut. Haljala

Vallavalitsuse seisukohtadega detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku jooksul

laekunud arvamustele saab tutvuda kirjale lisatud koondtabelis.

PlanS § 82 lõike 8 kohaselt teatab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu aruande eelnõu

avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele kohalik omavalitsus oma

põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha

30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

Haljala Vallavalitsus teavitas detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku

arutelu toimumise ajast ja kohast 06.04.2026 kirjaga nr 7-1/95-31.

Tuletan veelkord meelde, et detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik

arutelu toimub 08.06.2026 kell 16.00 Haljala Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala

alevik). Veebi teel arutelul osalemise soovist palun anda teada aadressil [email protected].

PlanS § 83 lõike 4 kohaselt võib detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku käigus

kirjalikult arvamust avaldanud isik loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohalikule

omavalitsusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellest tulenevalt, juhul kui

soovite oma esitatud arvamusest loobuda, siis palume saata Haljala Vallavalitsusele kirjalik

nõusolek.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Teeääre

planeerimisspetsialist

Koopia: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet

Lisa: Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste

detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste koondtabel

+372 5330 7327

[email protected]

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Terviseamet

Meie 05.06.2026 nr 7-1/95-43

Seisukohad Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2

maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamustele

Täname, et esitasite Haljala Vallavalitsusele planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lõike 2 alusel

detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku kestel arvamuse.

Teie arvamustega arvestatakse ning täiendatakse vastavalt planeeringut. Haljala

Vallavalitsuse seisukohtadega detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku jooksul

laekunud arvamustele saab tutvuda kirjale lisatud koondtabelis.

PlanS § 82 lõike 8 kohaselt teatab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu aruande eelnõu

avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele kohalik omavalitsus oma

põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha

30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

Haljala Vallavalitsus teavitas detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku

arutelu toimumise ajast ja kohast 06.04.2026 kirjaga nr 7-1/95-31.

Tuletan veelkord meelde, et detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik

arutelu toimub 08.06.2026 kell 16.00 Haljala Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala

alevik). Veebi teel arutelul osalemise soovist palun anda teada aadressil [email protected].

PlanS § 83 lõike 4 kohaselt võib detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku käigus

kirjalikult arvamust avaldanud isik loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohalikule

omavalitsusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellest tulenevalt, juhul kui

soovite oma esitatud arvamusest loobuda, siis palume saata Haljala Vallavalitsusele kirjalik

nõusolek.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Teeääre

planeerimisspetsialist

Koopia: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet

Lisa: Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste

detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste koondtabel

+372 5330 7327

[email protected]