Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.04.2026 nr 7-1/95-31

Meie 04.05.2026 nr 9.3-2/26/2841-2

Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b,

Neeme tee 24b ja Allika põik 2

maaüksuste detailplaneeringu eelnõu

avalik väljapanek ja avalik arutelu

Teavitasite Terviseametit (edaspidi ametit) Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas

Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu (edaspidi

DP) eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust.

DP koostamine algatati Haljala Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 125. Planeeringuala koosneb

Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b, Allika põik 2 ja osaliselt Neeme tee 24a kinnistutest.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Neeme teelt (Haljala Käsmu tee

kõrvalmaantee nr 17177, Käsmu küla peatänav). Planeeringuala suurus on ca 2,2 hektarit.

DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (versioon 02.04.2026, edaspidi KSH

eelhinnang) leitakse, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa

eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju,

seega KSH läbiviimine ei ole eelhinnangu alusel vajalik.

DP koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste

määramine. DP teeb ettepaneku muuta kehtivat üldplaneeringut (Vihula valla üldplaneering)

maakasutuse juhtotstarbe osas. Äri- ja teenindusettevõtete maa juhtotstarve muudetakse

planeeringuala ulatuses väikeelamu maa-ala juhtotstarbeks. DP ei ole vastuolus koostatava Haljala

valla üldplaneeringuga.

Amet on tutvunud Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2

maaüksuste detailplaneeringu eelnõu dokumentidega.

Planeeringualale kavandatud hooned ühendatakse ühisveevärgiga. Täpne veevarustuse lahendus

määratakse projektis. Ühisveevärgiga ühenduskohaks on Põllu ja Neeme tee ristmikul olev

De110PE veetrass.

Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reovesi on esialgu plaanis koguda reovee

kogumismahutisse ning purgida reoveepuhastis (lähim Võsu puhastusseadmed). Täpne

kanalisatsiooni lahendus määratakse projektis.

Kruntide soojusvarustus on planeeritud lokaalse lahendusena. Muuhulgas on lubatakse kütmiseks

kasutada ja elektril töötavaid soojuspumpasid kombineeritult päikesepaneelidega. Täpne

soojusvarustuse lahendus määratakse projektis.

DP-s märgitakse, et planeeringualale kandub müra ja vibratsioon Neeme teelt (Riigitee nr 17177

Haljala-Käsmu), eeldatav müra ja vibratsiooni tase on vähene, projekteerimisel kaaluda meetmete

rakendamist, et müra ja vibratsiooni tase ei ületaks piirnormides määratud väärtusi. Võimalikud

müra tõkestavad meetmed on kavandatavate hoonete maanteepoolse seina ja avatäidete

mürakindlamaks ehitamine. DP-s leitakse, et leevendava meetmena võib arvestada ka asjaolu, et

kõnealune tee on väikese liikluskoormusega, eriti väljaspool suvitushooaega.

2(2)

Allika põik 2 kinnistul asub olemasolev puurkaev (PRK0017491), mille hooldusala on 10 m.

Planeeringuala jääb kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale.

Amet palub detailplaneeringut täiendada järgmises osas:

DP punktis 2.9 ,,Müra-, vibratsiooni- ja keskkonnatingimused“ märgitakse: ,,Projekteerimisel tuleb

ette näha vajalikud ehituslikud meetmed müra ja saaste normeeritud taseme tagamiseks“. DP-st ei

selgu, millest lähtutakse ja võetakse aluseks (näiteks normtehnilised dokumendid, õigusaktidest

tulenevad normtasemed) vibratsiooni ja müra piirnormide tagamisel planeeringualal ja

planeeringualaga piirnevatel elamualadel. 1) Planeeringuala piirneb riigiteega (Riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu). DP ei sisalda teavet

olemasoleva ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud planeeringuala müraolukorra osas.

Seega on otstarbekas hinnata planeeringuga liiklusest põhjustatud häiringute ulatust ja

vajadusel kavandada asjakohased ja piisavad meetmed müra normtasemete tagamiseks.

Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad

nõuded“. Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi müratundlikel aladel

(elamumaa-aladel) ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.

2) Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta siseruumis levivale mürale sotsiaalministri

12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

3) Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025

määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele.

4) Tehnoseadmed (näiteks soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed jne) valida ja paigutada

selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike

hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria normväärtustele.

Tehnoseadmete poolt tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra sihtväärtust. Ehitiste kasutusloa menetluse käigus on

otstarbekas hinnata paigaldatud tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed jne...)

müratasemete vastavust kehtestatud piirnormidele, et ennetavalt vältida tehnoseadmete tööst

põhjustatud müra normtasemete ületamisega seotud häiringuid planeeringualal ja

planeeringualaga piirnevatel müratundlikel aladel.

5) Planeeringuala jääb kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale, radooniohutu olukorra

saavutamiseks kavandatavates eluruumides lähtutakse standardist EVS 840:2017.

Nimetatud standardit „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes” on uuendatud asjakohase teabega, alates 16.10.2023 on kehtiv

EVS 840:2023.

6) Puurkaevu hooldusalas tuleb vältida joogivee kvaliteeti halvendavaid tegevusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]