Kiri

ABIHOONE EELPROJEKT

Oja, Nätsi küla , Lääneranna vald, Pärnu maakond

Projekti koostas: Tarmo Kleinert

2026

Seletuskiri

1

Sisukord 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................................. 2

1.1. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ................................................... 2

1.2. Tehnilised andmed ........................................................................................................................... 3

2. ASENDIPLAAN ..................................................................................................................................... 3

2.1. Teede paiknemine ja liikluskorraldus .............................................................................................. 3

2.2. Haljastuse paiknemine ja laad. ......................................................................................................... 3

2.3. Tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine krundil ................................................................................. 3

3. ARHITEKTUUR ..................................................................................................................................... 4

3.1. Rajatav abihoone ............................................................................................................................. 4

3.2. Abihoone ......................................................................................................................................... 4

3.3 Abihoone tehnilised andmed ................................................................................................................ 4

3.4 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase. ................................................................................... 5

3.5. Õhksoojuspumba paigaldus............................................................................................................. 5

3.6. Nõuded müratasemele ..................................................................................................................... 6

3.7. Muud nõuded .................................................................................................................................. 7

4. TULEOHUTUS ....................................................................................................................................... 8

4.1. Üldist ............................................................................................................................................... 8

4.2. Asendiplaan ..................................................................................................................................... 8

4.3. Tulekustutusvahendid ja suitsueemaldus ......................................................................................... 8

4.4. Tuletõrje veevarustus. ...................................................................................................................... 9

4.5. Konstruktsioonid, materjalid ............................................................................................................ 9

4.6. Evakuatsioonilahendus.....................................................................................................................9

4.7. Pääsud katusele ja pööningule..........................................................................................................9

4.8. Küttesüsteemi tuleohutus...............................................................................................................10

5. KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................................ 10

5.1.Olmejäätmed ........................................................................................................................................ 10

5.2. Ehituspraht ..................................................................................................................................... 10

Seletuskiri

2

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Käesoleva projekti raames on projekteeritud eluhoone juurde kuuluv abihoone kinnistule Oja,

Nätsi küla , Lääneranna vald, Pärnu maakond. Abihoonet kasutatakse kuurina asjade

hoiustamiseks.

1.1. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest

 Riigikogu seadus (vastu võetud 11.02.2015). Ehitusseadustik

 Riigikogu seadus (vastu võetud 18.02.2015). Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seadus;

 Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 (vastu võetud 17.07.2015). Nõuded

ehitusprojektile

 Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad

nõuded” muutmine. Vastu võetud 16.08.2018 nr 51

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63. (vastu võetud 11.12.2018) Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded

 Siseministri määrus nr 17 (vastu võetud 30.03.2017): Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

 Siseministri määrus nr 10 (vastu võetud 18.02.2021): Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord

 Standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

 Standardid EVS 812-3:2018, EVS 812-2:2014, EVS 812-7:2018, EVS 812-6:2012

Ehitiste tuleohutus;

Seletuskiri

3

 EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja

soojusläbivus. Arvutusmeetod;

 EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga

kontaktis olev läbipaistmatu piire;

 Tarindi RYL 2010, Maalritööde RYL 2012

1.2. Tehnilised andmed

Kinnistu andmed: Oja, Nätsi küla , Lääneranna vald, Pärnu maakond.

Katastritunnus : 33402:002:0026

Kinnistu pindala: 8261.0 m²

Maatulundusmaa: 100%

Abihoone ehitistealune pind: 59,5 m2

Kõrvalhoonete tulepüsivusklass: TP3

2. ASENDIPLAAN

2.1. Teede paiknemine ja liikluskorraldus

Kinnistule juurdepääs on 60 Pärnu-Lihula teelt. Parkimine toimub kinnistul.

2.2. Haljastuse paiknemine ja laad.

Kinnistu haljastuse lahendus ei kuulu käesoleva projekti koosseisu. Sadevesi immutatakse

krundil.

2.3. Tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine krundil

Abihoone elektrivarustuseks on paigaldatud maakaabel algusega olemasolevast jaotuskilbist.

Veevarustus ja kanalistasioon lahendatakse vastava ala spetsialisti poolt eraldi projektiga.

Seletuskiri

4

3. ARHITEKTUUR

3.1. Rajatav abihoone

Projektiga planeeritakse rajada abihoone.

3.2. Abihoone

Abihoone rajatakse puitkonstruktsioonist hoonena. Hoone välisseinad soojustatakse kivivillaga

ja kaetakse voodrilauaga. Hoone katuslagi soojustatakse kivivillaga, pööning puudub. Hoone

viilkatus kaetakse eterniitplaadiga Eternit Agro L. Hoone rajatakse plaatvundamendile.

Olemasolev pind kooritakse, eemaldatakse pehme muldkate ning seejärel lisatakse tihendatud

liivapadi, paksusega vähemalt 200mm. Liivapadja peale asetatakse vahpolüstüreen L-plokid.

Abihoone kütmiseks paigaldatakse hoonesse õhk-õhk soojuspump.

3.3 Abihoone tehnilised andmed

Abihoone on tehniliste andmetega

Ehitusalune pindala: 59,5m2

Korruselisus: 1

Tulepüsivusklass: TP3

Kasutusviis: I

Suletud netopind: 50,8m2

Hoone kõrgus: 5m

Hoone laius: 7m

Hoone pikkus: 8,5m

Vundamendiliik: plaatvundament

Konstruktsioon: puit

Veevarustuse liik: lokaalne

Pesemisvõimalus: dušš

Elektrivarustuse liik: võrk

Kanalisatsiooni liik: lokaalnemahuti

Seletuskiri

5

Tualettruumi liik: vesiklosett

Soojusallikas: õhk-õhk soojuspump

3.4 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase.

Viimistlusmaterjalid valida sisetööde ja sisekujunduse käigus. Maalritööde kvaliteedinõuded

peavad vastama „Maalritööde RYL 2012 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja

viimistluskombinatsioonid” nõuetele. Viimistlustööd peavad vastama „Viimistlus RYL 2010

Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid nõuetele.

3.5.Õhksoojuspumba paigaldus

Abihoone küttesüsteemi lisatakse õhksoojuspump, mida kasutatakse abihoone

kütmiseks ja jahutamiseks. Soojuspump koosneb sise- ja välisosast, mille siseosa

paigaldatakse puhkeruumi seinale. Välisosa asukohaks on valitud abihoone

idapoolne külg, kuna see koht on kõige sobilikum nii kommunikatsioonide kui ka

välisilme poolest. Soojuspumba välisosa ei varjestata kuna see ei jää paistma

tänavalt. Naaberkinnistute piiridest jääb soojuspumba välisosa rohkem kui 5 meetri

kaugusele.

Vältimaks soojuspumba tööst tulenevat vibratsiooni ja kondensatsioonivee sattumist

fassaadile, paigaldatakse õhksoojuspumba välisosa maaraamile. Maaraam

paigaldada kindlale stabiilsele

Seletuskiri

6

betoonalusele, et vältida raami vajumist pinnasesse. Välisosa paigaldamisel tuleb

kasutada vibratsiooni minimeerivaid kummipukse, et vältida vibratsiooni kandumist

tarinditesse.

Torustiku läbiviik tehakse läbi seina. Läbiviiguna kasutada spetsiaalset tehases

valmistatud läbiviigudetaile. Läbiviik peab olema tihendatud auru- ja

niiskuskindlalt. Tuletõkketarindi läbimisel tuleb torustiku läbiviigud tihendada

tuletõkkegrafiidiga tule-, suitsu- ja põlemisgaaside kindlaks. Torustik paigaldatakse

karbikusse, mis värvitakse fassaadiga samasse tooni.

Kondensatsioonivesi tuleb juhtida hoone konstruktsioonidest eemale. Eralduv

kondensatsioonivesi ja veeaur ei tohi kahjustada hoone konstruktsioone, detaile ja

arhitektuurseid elemente ega rikkuda hoone välisviimistlust.

Soojuspumba elektritoide saadakse elamu jaotuskilbist.

Ehitise ja eluruumi (ehitise osa) tehnilised andmed on õhksoojuspumba puhul järgmised:

- soojusvarustuse liik - kohtküte

- soojusallikaks – soojuspump

- energiaallikas – õhusoojus + elekter

- jahutussüsteemi liik – muu: õhk-õhksoojuspump

3.6.Nõuded müratasemele

Õhksoojuspumbast tulenev müra peab vastama sotsiaalministri 04.03.2002

määrusele nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid".

Seletuskiri

7

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kuulub hoonestusala II

mürakategooriasse, kus kehtib päeval müra sihtväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.

Paigaldatav soojuspump ei tohi töötades ületada antud sihtväärtuseid. Vastavalt

nõutud müratasemetele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile,

võttes arvesse määruses toodud nõudeid. Vastavalt soojuspumba tehnilistele andmetele

on välisosa maksimaalne helirõhutase 47 dB (A) ca 1 meetri kaugusel ning 8

meetri kaugusel on helirõhutase ca 43 dB (A). Siseosa müratase on tehniliste

andmete kohaselt 18 – 45 dB (A). Paigaldustehniliste ja hoone konstruktiivsete

lahendustega peab olema tagatud müra normtaseme tagamine eluruumides.

3.7.Muud nõuded

Soojuspumba torustik tuleb isoleerida vähemalt 13mm Armaflex kinnise

kummiisolatsiooniga. Süsteemi esmasel käivitamisel kontrollitakse süsteemi

kõikide funktsioonide tööd kõikidel parameetritel. Teostatakse tellija/kasutaja

üksikasjalik koolitus.

Soojuspumbasüsteemi paigaldamisel tuleb koostada vajadusel järgmised dokumendid:

- Seadme esmakordse käivituse akt

- Soojuspumba hooldus-, ohutus- ja kasutusjuhend

- Soojuspumba garantiidokumentatsioon

- Kaetud töödeaktid

- Teadmiseks

omanikule/tellijale:

- Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist

ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest

või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates).

- Valminud ehitise kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu.

- Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr

115/ 04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja

üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele

esitatavad nõuded").“

Seletuskiri

8

4. TULEOHUTUS

4.1.Üldist

Käesolevas peatükis käsitletud nõudeid tuleb järgida kõikide, kui ei ole eraldi täpsustatud,

kõrvalhoonete püstitamisel.

Projekti tuleohutusosa koostamisel on lähtutud järgnevatest seadustest ning määrustest,

standarditest:

• Siseministri määrus nr 17 (vastu võetud 30.03.2017): Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

• Riigikogu seadus (vastu võetud 11.02.2015). Ehitusseadustik

• Standardid EVS 812-3:2018, EVS 812-2:2014, EVS 812-7:2018, EVS 812-6:2012

Ehitiste tuleohutus;

• Siseministri määrus nr 10 (vastu võetud 18.02.2021): Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;

Projektis käsitletavad hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartev). Ehitiste kasutusviis

tuleohutusest tulenevalt on I kasutusviis.

Hoones ei ole ette nähtud eraldi tuletõkkesektsioonide moodustamist nõudvaid ruume. Kõik

konstruktsioonid projekteeritakse vastavalt TP3 tuleohutusklassile.

4.2.Asendiplaan

Tuleohutuskuja 8 m kõrvalkinnistu hoonetega on tagatud. Kinnistule ja hoonetele on tagatud

tuletõrjetehnika juurdepääs 60 Pärnu–Lihula teelt.

Päästetehnika juurdepääs hooneni on tagatud olemasolevalt juurdepääsuteelt. Juurdepääsutee

minimaalne laius on 3,5 m ning päästetehnika peatumiskoht jääb hoonest kuni 50 m kaugusele.

4.3.Tulekustutusvahendid ja suitsueemaldus

Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema elamus (I-se kasutusviisiga ehitises)

vähemalt ühes ruumis. Hoones on ette nähtud tulekahjusignalisatsiooniandurid paigaldada

Seletuskiri

9

tööruumi ja puhkeruumi. Suitsueemaldus toimub hoone projekteeritud avatavate akende ning

uste kaudu.

Hoones kasutatakse loomulikku ventilatsiooni. Ventilatsioonisüsteem ei läbi erinevaid

tuletõkkesektsioone.

Hoonesse paigaldatakse autonoomsed suitsuandurid vastavalt tuleohutuse seadusele.

Tahkekütteseadme olemasolul paigaldatakse vingugaasiandur. Hoones nähakse ette vähemalt üks

6 kg tulekustuti.

4.4.Tuletõrje veevarustus.

Lähim tuletõrjeveevõtukoht asub umbes 7500m kaugusel Lõpes (VID 4535).

4.5. Konstruktsioonid, materjalid

Kõrvalhoonete ruumide, seinte ja lagede konstruktsioonid peavad vastama D-s2,d2 klassi

materjalide tuletundlikkuse nõuetele (seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata

materjaliga) - vt EVS 812-7:2018. Õhutuspilu välispinna tuletundlikkus peab vastama D-d2.

Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis ( tähis

B- roof(t2-t4)) – EVS 812-7:2018 (katuse pealispinna katted). Katusekonstruktsioon tuleb

katta tuldtõkestava puidukaitsevahendiga, et tagada konstruktsiooni tulepüsivus. Suvemajade

terrasside põrandapinna tuletundlikkus peab vastama Dfl-s1. Siseseinte ja lagede

tuletundlikkus peab vastama klassile D-s2,d2. Põrandakatetele erinõudeid ei esitata. Hoone

välisseina välispind peab vastama klassile D,d2.

4.6. Evakuatsioonilahendus

Hoonest evakuatsioon toimub välisukse kaudu, mille valgusava mõõtmed on vähemalt 850 ×

2000 mm.

Ruumides on tagatud hädaväljapääs avatavate akende kaudu vastavalt nõutud mõõtmetele.

Hädaväljapääsu valgusava minimaalne kõrgus on 600 mm ning laius 500 mm, kusjuures kõrguse

ja laiuse summa on vähemalt 1500 mm.

4.7. Pääsud katusele ja pööningule

Katusele pääs tagatakse vajadusel teisaldatava redeli abil. Hoonel puuduvad pidevat teenindamist

vajavad tehnoseadmed.

Seletuskiri

10

Pööning puudub.

4.8. Küttesüsteemi tuleohutus

Hoonesse ei projekteerita lokaalseid tahke-, vedel- ega gaasküttel töötavaid kütteseadmeid.

Kui kütteseadmed paigaldatakse ehituse käigus või hiljem, tuleb nende paigaldamisel lähtuda

tootja paigaldusjuhenditest ning standardi EVS 812-3 nõuetest.

5. KESKKONNAKAITSE

5.1.Olmejäätmed

Olmejäätmed kogutakse prügikonteinerisse. Olmejäätmete äraveoks sõlmitakse leping.

5.2.Ehituspraht

Jäätmete käitlemisel järgida Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirju.

Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja

paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Ohtlike

ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse

nende valve. Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks

ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana

registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul,

kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja

litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel

vormistatakse seda tõendav dokument. Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid

juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääneranna Vallavalitsus

[email protected]

Jaama tn 1

90302, Pärnu maakond, Lääneranna

vald, Lihula linn

Teie 22.05.2026 menetlus nr 548525

Meie 08.06.2026 nr 7.1-2/26/8288-4

Oja kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Lääneranna valla Nätsi küla

Oja kinnistu ehitusteatise nr 2611201/11372 eelnõu (menetlus nr 548525, EHR kood

nr 121455902). Ehitusluba soovitakse abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Abihoone

eelprojekt. Oja, Nätsi küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond“ (projekteerija Tarmo Kleinert).

Kinnistu (katastritunnus 33402:002:0026) asub riigitee nr 60 Pärnu-Lihula tee (edaspidi riigitee

nr 60) km 31,07-31,38 kaitsevööndis ja km 31,095 on olemasolev juurdepääs. Riigiteel on

kiiruspiirang 90 km/h ja keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2025 aastal 2847 autot.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada riigitee nr 60 km 31,095 olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 548525) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks

ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste

menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: 1. Seletuskiri

2. asendiplaan

Mildred Liinat

58786958, [email protected]