Viljandimaa Viljandi vald Villa laut detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek

Linnamäe Talu FIE

Villa lauda

detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne

Tallinn

2026

Villa lauda KSH aruanne

2/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus: Linnamäe Talu FIE

Villa lauda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Töö nr: 23SL78 Versioon: Eelnõu

Aeg: Aprill 2026

Arendaja Linnamäe Talu FIE Linnamäe, Sooviku küla, Viljandi vald, 69714

Konktaktisik: Kalle Nukka [email protected]

Ehitaja Proland Ehitus OÜ Reinu tee 31a, Viljandi linn, Viljandi maakond 71020 Kontaktisik: Heinar Vaine

[email protected]

KSH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699 E-post: [email protected]

KSH juhtekspert Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090

Osalejad Silver Lind, MSc Geoökoloogia Kadri Kipper-Klaas, MSc keskkonnakorraldus Lea Jalukse, BSc (magistrikraadiga võrdsustatud) keskkonnatehnoloogia Katrin Lall, MSc keskkonnakorraldus Teele Kaljurand, MSc keskkonnakorraldus

Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning nende kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/71

SSISUKORD

SSISUKORD ............................................................................................................................................... 3

1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5

2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ................................. 6

2.1 Tegevuse eesmärk ja vajadus .................................................................................................. 6

2.2 Tegevuse asukoht .................................................................................................................... 6

2.3 Kavandatava tegevuse kirjeldus .............................................................................................. 8

2.4 Reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................................................................... 10

2.4.1 Nullalternatiiv – olemasolev olukord ................................................................................ 11

2.4.2 Alternatiiv 1 – kavandatav tegevus ................................................................................... 13

2.5 Reaalsete alternatiivide keskkonnakasutus ning hinnang loodusvara kasutamise otstarbekusele ................................................................................................................................... 13

2.5.1 Nullalternatiivi keskkonnakasutus ..................................................................................... 13

2.5.2 Kavandatava tegevuse keskkonnakasutus ........................................................................ 20

2.5.3 Farmi sulgemine ................................................................................................................ 31

2.6 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................... 32

3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA .................................................................................33

4 KSH OSAPOOLED .............................................................................................................................35

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ..................................................................................................................................37

5.1 Pinna- ja põhjavesi................................................................................................................. 37

5.1.1 Mõjutatav keskkond .......................................................................................................... 37

5.1.2 Eeldatavad mõjud .............................................................................................................. 38

5.2 Maastik, maakasutus ja pinnas ............................................................................................. 40

5.2.1 Mõjutatav keskkond .......................................................................................................... 40

5.2.2 Eeldatavad mõjud .............................................................................................................. 42

5.3 Välisõhu kvaliteet .................................................................................................................. 43

5.3.1 Mõjutatav keskkond .......................................................................................................... 43

5.3.2 Eeldatavad mõjud välisõhule, sealhulgas lõhn .................................................................. 43

5.4 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara ......................................... 49

5.4.1 Mõjutatav keskkond .......................................................................................................... 49

5.4.2 Eeldatavad mõjud .............................................................................................................. 49

5.5 Müratase ............................................................................................................................... 50

5.5.1 Mõjutatav keskkond .......................................................................................................... 50

5.5.2 Eeldatavad mõjud .............................................................................................................. 50

5.6 Hädaolukorrad ....................................................................................................................... 51

Villa lauda KSH aruanne

4/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

5.7 Koosmõju teiste tegevustega ja kaudne mõju ...................................................................... 51

6 KESKKONNAMEETMED ...................................................................................................................53

6.1 Ehitusetapi keskkonnameetmed ........................................................................................... 53

6.2 Farmi tegevuse keskkonnameetmed .................................................................................... 53

6.3 Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks ...................................................................... 58

7 KAVANDATUD TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA ...................60

8 ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST .................................................................................61

9 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................62

10 KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................................................................63

LISAD .......................................................................................................................................................64

LISA 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM ........................................................................65

LISA 2. VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA TEKKIVA SAASTETASEME HINDAMISE METOODIKA ...........................................................................................................................................66

Veiste elutegevusest lähtuvate heitkoguste arvutamise metoodika .............................................. 66

LISA 3. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE ....................................70

LISA 4. KMH ARUANDE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL ...................................................................71

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/71

1 SISSEJUHATUS

Linnamäe Talu FIE Villa lauda detailplaneeringu (edaspidi ka DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH) on algatatud Viljandi Vallavolikogu 19.12.2024 otsusega nr 262 „Villa laut detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Koos detailplaneeringu koostamisega algatas volikogu ka keskkonnamõju strateegilise hindamise lähtuvalt keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punktile 27.

KeHJS § 6 lg 1 punkt 27 sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist. Detailplaneeringuga kavandatakse rajada kokku neli uut laudahoonet ja laiendada olemasolevat lüpsihoonet. Lisaks kavandatakse ka rajada sõnniku- ja silohoidlad ning kore- ja puistesöödahoid. Laiendustööd võimaldavad farmikompleksis jätkata lehmade pidamist suurendatud mahus. Planeeritavas farmikompleksis on loomakohti 830 lüpsilehmale, 242 kinnislehmale ja/või poegivale lehmale, 640 mullikale ja 190 vasikale ehk kokku 1932 loomakohta. Kuna planeeritava farmikompleksi maht on üle keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 27 seatud künnise, tuleb detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH menetlus vastavalt KeHJS nõuetele.

Villa lauda keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on:

- hinnata laiendamiseks vajalikke tegevusi, tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju;

- hinnata laudakompleksi tegevusega kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju;

- välja tuua olulised keskkonnamõjud;

- prognoosida võimalikke muutusi keskkonnale, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid;

- välja valida parim alternatiivne lahendus;

- välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi;

- esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida lehmalauda kompleksi tegevusest tuleneda võivat negatiivset keskkonnamõju.

Arvesse tuleb võtta, et käesolev KSH viiakse läbi keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusastmes.

Laiemateks KSH eesmärkideks on keskkonnamõju hindamise abil tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele.

Käesolevalt hakatakse hindama ühte reaalset kavandatavat alternatiivset olukorda ning olukorda, kus laiendust ellu ei viida (0 alternatiiv, ehk olemasolev olukord). Asukohaalternatiive ei hinnata, sest tegemist on olemasoleva ning töötava laudakompleksiga ja omanike eesmärk on tegevust jätkata samas asukohas.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE). Keskkonnamõju strateegilise hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva aruande peatükis 4.

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et keskkonnamõju strateegilise hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga otsustamise protsessis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud protseduuri kohaselt läbi viidud hindamise eesmärk on anda otsustajale informatsiooni planeeringuga kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Otsustaja teeb lõpliku otsuse erineva teabe alusel, millest keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata mitte lõplikult määrav osa infokogusest.

Villa lauda KSH aruanne

6/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED

2.1 Tegevuse eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu eesmärgiks on nelja uue laudahoone rajamine ja ühe olemasoleva lauda laiendamine kokku 830 lüpsilehmale ja 242 kinnislehmale/poegivale lehmale. Olemasoleva H- kujulise laudahoone asemele rajatakse kaks uut lauta ja olemasoleva lüpsilauda laiendus valmis 2024. Lisaks rajatakse kaks täiesti uut lauta - 640-le mullikale ja vasikalaut 190-le vasikale. Lisaks rajatakse sõnniku- ja silohoidlad, kore- ja puistesöödahoidlad (Joonis 2-2).

DP koostamisel lahendatakse planeeringuala ehitusõigused, heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, keskkonnakaitselised abinõud, liikluskorraldus ja vajalikud tehnovõrgud. Laiendustööd võimaldavad farmikompleksis jätkata lehmade pidamist suurendatud mahus.

2.2 Tegevuse asukoht

Detailplaneeringu ala paikneb Viljandi valla koosseisu kuuluva Villa küla lõunaosas. Detailplaneeringuala hõlmab Linnamäe Talu FIE omandis olevat kolme kinnistut: Villa laut (katastrinumbriga 79701:003:0001; 90% maatulundusmaa ja 10% tootmismaa), Õunapuu-Metsa (katastrinumbriga 79701:003:1510; 100% maatulundusmaa) ja Suur-Villa (katastrinumbriga 79701:003:0042; 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringuala pindala on ca 16,3 ha.

Detailplaneeringuala koosseisu kuuluval Villa laut maaüksusel asub KSH aruande koostamise ajal olemasolev farmikompleks, mis koosneb kolmest laudahoonest, laudahoonete vahelisest tehnohoonest, kus asub ka lüpsiplats ning olmeruumid. Laudahoonetest põhja suunas asuvad silohoidlad, sööda hoiustamiseks küün, tahesõnnikuhoidla ja rõngasmahuti tüüpi vedelsõnnikuhoidla (maht 8000 m3). Lautadest idas asuvad biotiigid on plaanis kavandatava tegevuse käigus likvideerida. Õunapuu-Metsa kinnistu ja ja Suur-Villa kinnistud on hoonestamata.

Detailplaneeringu asukoht ja hõlmatud kinnistud on välja toodud joonisel (Joonis 2-1).

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/71

Joonis 2-1. Villa lauda planeeringuala asukohakaart

Villa lauda KSH aruanne

8/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2.3 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Planeeritava tegevusena jätkuks kompleksis senine tegevus – veiste pidamine - suurendatud mahus. Detailplaneeringuga kavandatakse kokku neli uut laudahoonet (asendiplaanil nr 2,3,4,5). Olemasoleva H-kujulise laudahoone asemele rajatakse kaks uut lauta ja olemasolevat lüpsilauta (asendiplaanil nr 1) laiendati 2024. aastal. Lisaks planeeritakse rajada kaks uut lauta: üks mullikatele ja teine vasikatele. Lisaks rajatakse sõnniku- ja silohoidlad, kore- ja puistesöödahoidlad (Joonis 2-2).

Laiendatud farmikompleksis on loomakohti 830 lüpsilehmale, 242 kinnislehmale ja/või poegivale lehmale, 640 mullikale ja 190 vasikale. Laiendatud laudakompleksi maksimaalseks kogumahutavuseks on kavandatud 1912 loomakohta.

Täpsemalt viiakse laiendus- ja juurdeehitustööde käigus läbi järgmised tegevused:

- olemasolevate vanade laudahoonete (H kujuline) asemel rajatakse kaks uut lauta (326 loomakohta lüpsilehmadele (Joonis 2-2 nr 2) ja 242 loomakohta kinnislehmadele ja/või poegivatele lehmadele (Joonis 2-2 nr 3);

- rajatakse uus vabapidamislaut (640 loomakohta mullikatele; Joonis 2-2 nr 4);

- rajatakse uus laut vasikatele (190 loomakohta, Joonis 2-2 nr 5);

- olemasolev lüpsilehmalaut laiendati 2024. aastal (uueks mahuks saab olema 504 loomakohta, Joonis 2-2 nr 1);

- rajatakse kaks uut 8000 m3 mahuga vedelsõnnikuhoidlat (Joonis 2-2 nr 6);

- rajatakse vajalikud torustikud vedelsõnniku pumpamiseks hoidlatesse ja hoidlatest väljalaadimiseks;

- rajatakse uus söödahoidla (Joonis 2-2 nr 9);

- rajatakse olemasolevatele silohoidlatele täiendav hoidla (Joonis 2-2 nr 13);

- rajatakse vajalikud tehnovõrgud;

- pärast laiendus- ja rekonstrueerimistööde lõppu korrastatakse farmi ümbrus ning rajatakse haljastus.

Farmikompleks sisustatakse vajalikus osas uue sisseseadega. Rajatud ja rekonstrueeritud hooned saavad olema tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/71

Joonis 2-2. Laiendatud farmi asendiplaan

Villa lauda KSH aruanne

10/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Loomade pidamine

Kõigis kavandatavates lautades peetakse loomi vabapidamisel. Vasikatel kasutatakse vähest allapanu, mis vasikalautadest viiakse olemasolevasse tahesõnnikuhoidlasse.

Söötmine ja jootmine

Loomade söötmine toimub söötmiskäigust. Täisratsiooniline söödaratsioon koostatakse vastavalt loomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile.

Loomade jootmiseks kasutatakse külmumiskindlaid grupi- või individuaaljootureid, vesi saadakse farmi territooriumil paiknevast puurkaevust. Vesi on loomadele alati ja piiranguteta kättesaadav. Lehmade lüpsmine toimub lüpsiplatsil.

Tehnoloogiline vesi

Lisaks loomade jootmisele kasutatakse farmis vett ka loomakasvatusruumide pesuks ning olmeruumides. Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev tehnoloogiline vesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Olmereovesi suunatakse samuti vedelsõnnikuhoidlatesse.

Sõnnikukäitlus

Kavandatud farmikompleksis tekib vabapidamisel lautades peamiselt vedelsõnnik, mis skreeperseadmetega suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Vasikalautades kasutatakse vähest allapanu, mis mobiilse seadmega viiakse olemasolevasse tahesõnnikuhoidlasse (maht 2400 m3).

Farmikompleksi juurde rajatakse lisaks olemasolevale 8000 m3 vedelsõnnikuhoidlale kaks uut 8000 m3 mahuga rõngas-tüüpi vedelsõnnikuhoidlat, millesse suunatakse kogu farmis tekkiv vedelsõnnik ning samuti tehniline- ja olmereovesi.

Vedelsõnniku laotamine

Kavandatava tegevuse käigus tekkib vedelsõnnik, mille ladustamiseks kasutatakse vedelsõnnikuhoidlaid. Üheks võimaluseks on farmis tekkiv sõnnik viia Viiratsi biogaasijaama, kust see pärast töötlemist tuuakse tagasi digestaadina, mida hoiustatakse enne laotamist vedelsõnnikuhoidlates.

Nii kogutud digestaati kui sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Hoidlaid tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas vegetatsiooniperioodi alguses ja lõpus. Sõnniku/digestaadi laotamine põldudele saab toimuma vastavalt Keskkonnaameti poolt heakskiidetud sõnniku laotusplaanile. Ettevõttel on sõnnikulaotuseks põlde kasutada kuni 4000 ha ulatuses.

Jäätmekäitlus

Peamised veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on olmejäätmed, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi mahutitesse. Olmejäätmed on planeeritud üle anda korraldatud jäätmeveo käigus. Ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba omavale käitlejale vormistades nõuetekohase saatekirja. Loomsed kõrvalsaadused antakse käitlemiseks üle selleks tunnustatud ettevõttesse.

2.4 Reaalsed alternatiivsed võimalused

Keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Alternatiividest on kõne all kahte liiki alternatiivid: tehnoloogilised (T) ja asukoha alternatiivid (A).

Alternatiivid peavad vastama allpool esitatud kriteeriumitele, et nad oleksid reaalsed:

- olema vastavuses õigusaktidega;

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/71

- ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;

- vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv);

- olema majanduslikult teostatavad;

- olema tehniliselt teostatavad;

- vastama parimale võimalikule tehnikale;

- arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.

Tegevuste reaalseid alternatiive on kaks. Esiteks olukord, kus kavandatavat tegevust läbi ei viida ehk detailplaneeringut ei kehtestata ning farm jätkab olemasolevas mahus ja kasutusel oleval tehnoloogilisel baasil, olukord oluliselt ei muutu. Tegemist on nn nullalternatiiviga. Teiseks alternatiiviks on detailplaneeringuga kavandatav tegevus ehk alternatiiv 1.

Seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise eripäraga on alternatiivide leidmisel arvestatud detailplaneeringu kui ruumilise planeerimisdokumendiga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt on võimalik detailplaneeringu kui kindla maa-alaga seotud planeerimisdokumendi hindamisel valida alternatiive vaid käsitletava territooriumi piires, s.t. teisi asukohaalternatiive ei hinnata. Kuna tegemist on juba olemasoleva farmikompleksiga, pole asukohaalternatiivid ka arendaja poolt realistlikud.

2.4.1 Nullalternatiiv – olemasolev olukord

Olemasolevas olukorras on Villa farm töötav kompleks, kus peetakse veiseid (Joonis 2-4). Kasutusel on kaks laudahoonet. Alal paikneb ka küün. Lisaks hoonestusele (laudad ja abihooned) paikneb alal mahuti-tüüpi vedelsõnnikuhoidla (mahutavusega 8000 m3) ja tahesõnnikuhoidla (mahutavusega 2400 m3) ning silohoidlad (Joonis 2-3). Kütusehoidlas hoiustatakse vedelkütust farmis kasutatavate transpordivahendite jaoks.

Olemasolevas olukorras1 on Villa farmis 316 lüpsvat lehma, 23 kinnislehma/poegivat lehma, 110 vasikat ja 224 mullikat.

1 Märts 2026 seisuga

Villa lauda KSH aruanne

12/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 2-3. Olemasoleva laudakompleksi asendiplaan

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/71

Joonis 2-4. Vaade Villa laudale (Foto ELLE OÜ)

2.4.2 Alternatiiv 1 – kavandatav tegevus

Kavandatavat tegevust on kirjeldatud peatükis 2.3.

2.5 Reaalsete alternatiivide keskkonnakasutus ning hinnang loodusvara kasutamise otstarbekusele

2.5.1 Nullalternatiivi keskkonnakasutus

Nullalternatiiviks on sisuliselt olemasoleva olukorra jätkumine Villa farmis. Nullalternatiivi korral säilitatakse farmikompleksis tootmise senised mahud ning olulisi muutusi farmi kinnistutel ei toimu.

Loomapidamishoonetena on kasutusel kaks laudahoonet, mis mahutab ligikaudu 673 looma (seisuga märts 2026: 316 lüpsvat lehma, 23 kinnislehma ja/või poegivat lehma ja 110 vasikat ja 224 mullikat).

Farmi tegevus peab seniste tootmismahtude ja -viiside jätkumisel vastama kõikidele keskkonnakaitselistele nõuetele. Olemasolevate loomahoonete ja abirajatiste rekonstrueerimine toimub vastavalt vajadusele, lähtudes rajatiste amortiseerumise protsessist, loomade heaolust ja keskkonnanõuetest.

Farmikompleksi tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 2-5).

Villa lauda KSH aruanne

14/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 2-5. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.

Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:

• heide välisõhku (s.h. lõhn);

• veekasutus;

• sõnnikuteke;

• jäätmeteke;

• mürateke.

Alljärgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.

2.5.1.1 Heide välisõhku, sealhulgas lõhna teke

Kuna välisõhu saastamine on veeprobleemide kõrval üks olulisemaid keskkonnamõju tegureid, siis on seda mõjuvaldkonda siinkohal ulatuslikumalt käsitletud.

Saasteallikad

Villa farmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned ja sõnnikuhoidlad. Kõikides laudahoonetes on kasutusel loomulik ventilatsioon. Sõnnikuhoidla puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Nullalternatiivi saasteallikate täpsemad parameetrid on esitatud tabelis (Tabel 2-1).

Tabel 2-1 Nullalternatiivi saasteallikate parameetrid

Saaste -allika

nr asendi- plaanil

Saaste -allika

nr Saasteallikas

Saasteallik a kõrgus

maapinnast , m

Saasteallik a mõõtmed,

m

Saasteallik a arvutuslik diameeter,

m

Väljuva õhu

mahtkiirus , m3/s

Väljuva õhu

joonkiirus , m/s

Väljuva õhu temperatuur,

°C

1 S1 Laudahoone I 11 18 tk

0,9x0,9 4.31 26.31 1.805

6 kraadi kõrgem kui välistemp.,

Veisekasvatus

Sööt Kütus

Vesi

Transport

Töötajad

Reovesi

Heide õhku

Sõnnik

Jäätmed

Loomad järgmistesse tootmisetappidesse

Abimaterjalid

Elekter

Ravimid

Transport

Müra

Avariiolukorrad

Loomsed kõrvalsaadused

Loomad

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/71

Saaste -allika

nr asendi- plaanil

Saaste -allika

nr Saasteallikas

Saasteallik a kõrgus

maapinnast , m

Saasteallik a mõõtmed,

m

Saasteallik a arvutuslik diameeter,

m

Väljuva õhu

mahtkiirus , m3/s

Väljuva õhu

joonkiirus , m/s

Väljuva õhu temperatuur,

°C

mitte alla 0 kraadi

2 S2 Laudahoone II 11 18 tk

0,9x0,9

4.31 1.7 0.116

6 kraadi kõrgem kui välistemp., mitte alla 0

kraadi

2 S3 Laudahoone III 11 18 tk

0,9x0,9

4.31 2.01 0.138 6 kraadi

kõrgem kui välistemp

3 H1 Vedelsõnnikuhoidl a

4 25.5 25.5 - 0.100

lähedane välis-

temperatuurig a

5 H2 Tahesõnniku- hoidla

2 38 x 35 41.15 - 0.100

lähedane välis-

temperatuurig a

Käesolevas töös ei ole saastatuse taseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid.

Lisaks paiksetele saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused, näiteks sööda laadimisel ja ettevalmistamisel ning territooriumi koristamisega tekkiv tolmuheide. Samuti toimub saasteainete heide välisõhku sõnniku ettevalmistamisel veoks, väljavedamisel ja sõnniku laotamisel.

Selliseid heitmeid loetakse hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub väga paljudest asjaoludest, mida pole võimalik antud töö puhul arvesse võtta.

Samuti on saasteallikateks silohoidla. Silohoidlast välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleval ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlat kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Silo hoiustamine toimub keskkonnanõudeid arvestades.

Saasteainete heitkogused

Peamisteks veisekasvatusega kaasnevateks saasteaineteks on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid (N2O). Saasteainete heide sõltub sõnniku koostisest ning käitlemise tehnoloogiast. Alljärgnevates tabelites (Tabel 2-2, Tabel 2-3, Tabel 2-4) on esitatud nimetatud saasteainete arvutuslikud hetkelised ja summaarsed aastased heitkogused.

Saasteainete arvutusmeetodika on täpsemalt välja toodud lisas (Lisa 1).

Tabel 2-2 Ammoniaagi hetkelised ja aastased heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlast (alternatiiv 0) S

aa st

ea lli

ka n

r

Vanuse/ toodangu-

rühm Pidamisviis

Aasta- loomade

arv

K ar

ja ta

m is

e pä

ev ad

e ar

v aa

st as

, d

K es

km in

e ka

rja ta

m is

e tu

nd id

e ar

v

öö pä

ev as

, h

K ar

ja ta

m is

e te

gu r,

s k

Laudahoone Sõnnikuhoidla

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus laudahoonest

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus sõnnikhoidlast

N sisaldus väljaheidetes kg/aastaloom

aastas

Lämmastiku produktsioon

väljaheidetega kokku, t/a

Le nd

um in

e k l

au t,

%

H et

ke lin

e he

itk og

us

g/ s

A as

ta ne

h ei

tk og

us ,

t/a

N produktsioon väljaheidetega, hoidlasse, t/a

Sõnnikuhoidla tüüp

Le nd

um is

e pr

ot se

nt ,

%

H et

ke lin

e he

itk og

us

g/ s

A as

ta ne

h ei

tk og

us ,

t/a

S aa

st ea

lli ka

tä hi

s

S1

Piimalehmad (10000kg)

Vabapidamine, skreeperseadmed , sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

325 0 0 1 153.6 49.920 8 0.119 3.744 46.836 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

10 0.149 4.684

H1 Lehmmullikad

Vabapidamine, skreeperseadmed , sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

154 0 0 1 58.1 8.947 8 0.021 0.671 8.395 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

10 0.027 0.839

Kokku S1 0.140 4.415 Kokku H1 0.175 5.523

S2

Piimalehmad (10000kg)

Vabapidamine, sügavallapanu

14 0 0 1 153.6 2.150 8 0.005 0.161 2.018 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik

40 0.026 0.807

H2

Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu

21 0 0 1 58.1 1.220 8 0.003 0.092 1.145 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik

40 0.015 0.458

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/71

S aa

st ea

lli ka

n r

Vanuse/ toodangu-

rühm Pidamisviis

Aasta- loomade

arv

K ar

ja ta

m is

e pä

ev ad

e ar

v aa

st as

, d

K es

km in

e ka

rja ta

m is

e tu

nd id

e ar

v

öö pä

ev as

, h

K ar

ja ta

m is

e te

gu r,

s k

Laudahoone Sõnnikuhoidla

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus laudahoonest

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus sõnnikhoidlast

N sisaldus väljaheidetes kg/aastaloom

aastas

Lämmastiku produktsioon

väljaheidetega kokku, t/a

Le nd

um in

e k l

au t,

%

H et

ke lin

e he

itk og

us

g/ s

A as

ta ne

h ei

tk og

us ,

t/a

N produktsioon väljaheidetega, hoidlasse, t/a

Sõnnikuhoidla tüüp

Le nd

um is

e pr

ot se

nt ,

%

H et

ke lin

e he

itk og

us

g/ s

A as

ta ne

h ei

tk og

us ,

t/a

S aa

st ea

lli ka

tä hi

s

Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu

23 0 0 1 34.2 0.787 5 0.001 0.039

0.754 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik

40 0.010 0.302

Kokku S2 0.009 0.292

S3

Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu

49 180 24 0.51 58.1 1.443 8 0.007 0.108 1.354 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik

40 0.017 0.542

H2

Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu

87 180 24 0.51 34.2 1.508 5 0.005 0.075 1.446 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik

40 0.018 0.578

Kokku S3 0.012 0.184 Kokku H2 0.085 2.686

Kokku 0.161 4.891 Kokku 0.260 8.209

Tabel 2-3 Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 0)

Saast e-

allika tähis

Vanuse/ toodangu-

rühm

Aasta- loomad e arv,

tk

Eriheide, kg/aasta/lo

om

Laudast Sõnnikuhoidlatest Saast

e- allika tähis

Hetkelin e

heitkogu s, g/s

Aastane heitkogu

s, t/a

Sõnnikutü üp

Eriheide, kg/aasta/lo

om

Hetkelin e

heitkogu s, g/s

Aastane heitkogu

s, t/a

S1

Piimalehm ad

325 128 1.319 41.600 Vedelsõnn

ik 21 0.216 6.825

H1 Muud veised

154 53 0.259 8.162 Vedelsõnn

ik 6 0.029 0.924

Kokku S1 1.578 49.762 Kokku H1 0.246 7.749

S2

Piimalehm ad

14 128 0.057 1.792 Tahesõnni

k 3 0.001 0.042

H2

Muud veised

44 53 0.074 2.332 Tahesõnni k

1.1 0.002 0.048

Kokku S2 0.131 4.124

S3

Muud veised

136 53 0.229 3.653 Tahesõnni

k 1.1 0.003 0.076

Kokku S3 0.229 3.653 Kokku H2 0.006 0.166

kokku 1.938 57.539 0.252 7.915

Tabel 2-4 Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 0)

Saasteallika tähis

Sõnniku liik N produktsioon väljaheidetega

kokku, t/a

Dilämmastikoksiidi lendumine, %

Hetkeline heitkogus, g/s

Aastane heitkogus,

t/a

H1 Vedelsõnnik 58.867 0.1 0.002 0.059

H2 Tahesõnnik 7.108 2 0.005 0.142

Kokku 65.976 0.007 0.201

2.5.1.2 Veekasutus ja reovee teke

Nullalternatiivi korral sõltub farmi veevõtt eelkõige loomade joogiveetarbest. Loomade joogivee tarbimine sõltub loomade kehamassist ja vanusest. Järgnevalt on toodud kõigi loomade joogiveetarve (Tabel 2-5).

Tabel 2-5. Farmiloomade joogivee ja tehnoloogilise vee vajadus

Loomagrupp Keskmine veetarve2, l/öp

Tarbijate arv

Veetarve kokku, m3/öp

Veetarve kokku, m3/aastas

Lüpsilehmad 121 (102-146) 316 38,2 13943

Kinnislehmad 45 (37-61) 23 1 365

Noorloomad 30 (14-55) 224 6,7 2445,5

Vasikad 9 (8-12) 110 1 365

2 Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/71

Loomagrupp Keskmine veetarve2, l/öp

Tarbijate arv

Veetarve kokku, m3/öp

Veetarve kokku, m3/aastas

Tehnoloogiline vesi (lüpsiplats jm)

173, lehma kohta 316

5,4 1971

KOKKU 52,3 19089,5

Keskmiselt on ühe piimalehma keskmiseks joogiveetarbeks 115 l päevas, noorloomal 30 l, vasikal 9 l päevas ja kinnislehmal 45 l päevas.4 Seega on veiste joogiveetarve 52,3 m3 päevas, ehk 19 089,5 m3/aastas.

Detailplaneeringuala edelaosas, Villa laut kinnistul, paikneb puurkaev nr PRK0072516. Villa laudale on väljastatud keskkonnakaitseluba nr L.VV/328634. Villa lauda pk (72516), POH0024194 lubatud veevõtt on 48000 m3 aastas, ehk 131,50 m3 ööpäevas. Puurkaev saab vee Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist.

Lisaks on Villa farmil reoveekogumisala – Villa farmi biotiigid, mille suublaks on Karjakraav (VEE1017307).

Farmi olmeruumides tekkiv olmereovesi suunatakse Farmi kasutuses olevatesse biotiikidesse (keskkonnakaitseluba L.VV/328634). Vajadusel saab suunata olmereovee ka vedelsõnnikuhoidlasse.

2.5.1.3 Sõnniku teke

Loomakasvatushoonetes peetakse lüpsilehmi vabapidamisel ja vedelsõnnikutehnoloogial, kinnis- ja poegivaid lehmi vabapidamisel ja sügavallapanusõnnikul. Noorloomi vabapidamisel nii vedelsõnniku kui sügavallapanusõnniku tehnoloogial. Vasikaid vabapidamisel sügavallapanutehnoloogial.

Sügavallapanusõnnik eemaldatakse farmist mobiilse seadmega ning hoiustatakse territooriumi põhjaosas paiknevas tahesõnnikuhoidlas (mahutavusega 2400 m3). Vedelsõnnik kogutakse skreeperseadmetega ning suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse (mahutavusega 8000 m3). Määruse5 kohaselt, võttes arvesse, et farmis tekkiv olmereovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse ning arvestades määruse koefitsiente, on vedelsõnnikuhoidla miinimummahuks arvutuslikult 6627 m3 ning tahesõnnikuhoidlal vastavalt 1253 m3. Mõlema hoidla mahutavus on piisav, et mahutada vähemalt 8 kuu tekkiva sõnniku kogus.

Tabel 2-6 Tekkivad maksimaalsed arvutuslikud sõnnikukogused nullalternatiivi korral

Loomagrupp Loomakohti (hinnanguline jaotus)

Sõnniku kogus kokku, t/a

Sõnniku 8 kuu kogus, t

Lüpsilehmad ja kinnislehmad (vedelsõnnik)

330 8151 5434

Lüpsilehmad (sügavallapanusõnnik) 9 203 136

Noorloomad (vedelsõnnik) 154 1709 1140

Noorloomad (sügavallapanusõnnik) 70 924 616

Vasikad (sügavallapanusõnnik) 110 616 411

KOKKU vedelsõnnikut 484 9860 6574

KOKKU sügavallapanusõnnikut 189 1743 1162

3 Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

4 Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

5 Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika”

Villa lauda KSH aruanne

20/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2.5.1.4 Jäätmeteke

Villa farmi tegevuse tulemusena tekib pakendijäätmeid (nt söödapakendid), ohtlikke jäätmeid (nt ravimite jäägid), taimsete kudede jäätmeid (nt söödajäägid) jms. Lisaks tekib farmi tegevuse käigus loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomad).

Arvestades tootmismahtusid, on jäätmete kogus väike.

Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele.

2.5.1.5 Mürateke

Peamine välisõhus leviva müra teke on seotud farmi teenindavate veokite ja traktoritega – loomade, sööda, jäätmete ja sõnniku vedu. Tulenevalt tootmismahtudest on vedude arv väike ja seega müra teke väheoluline.

2.5.1.6 Avariiolukorra oht

Keskkonnakahjude seisukohast on olulisemad n.ö avariiolukorrad, mis võivad farmis toimuda, seotud sõnnikukäitlusega – nt vedelsõnnikuhoidla lekkimine.

Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on hoidlal kontrollkaevud.

Loomapidamisi ohustavad ka võimalikud haiguspuhangud. Farmikompleksis paigutatakse haiged veised teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle loomsete jäätmete käitlustehasele.

Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele.

Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.

2.5.2 Kavandatava tegevuse keskkonnakasutus

Farmi ümberehitus ja laiendamine

Ehitusetapi keskkonnakasutuse kaardistamiseks tehti sisend-väljund analüüs, millest annab ülevaate allolev joonis (Joonis 2-5). Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/71

Joonis 2-6. Sisend-väljund diagramm veisefarmi ümberehitusega kaasneda võivatest tagajärgedest

Keskkonna seisukohalt on farmi ümberehitusega kaasnevad peamised tagajärjed alljärgnevad.

• Ressursikasutuse suurenemine. Ressursikasutus kaasneb mistahes ehitustöödega - ehitusel on vaja kasutada ehitusmaterjale ning erinevaid seadmeid ja masinaid. Seadmed tarbivad energiat (elekter, kütus vms).

Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja/või arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt.

• Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev võimalik müra. Müra tekib lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega.

Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega.

Kasutatavate masinate müratase peab vastama nõuetele. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja taristuministri määrusega6. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama määruses toodud nõuetele.

• Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev tolm ja teised heitmed välisõhku. Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peened osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Samuti kasvab ajutiselt õhuheite teke tulenevalt transpordikoormuse tõusust (ehitusmaterjalide, seadmete ja töötaate vedu).

• Tekkivateks jäätmeteks on eeldatavalt eelkõige ehitusjäätmed (s.h olemasolevate hoonete rekonstrueerimise käigus tekkivad võimalikud lammutusjäätmed) ning pakendijäätmed. Jäätmete koostis võib olla nii looduslikest (puit, kivi) kui tehismaterjalidest, samuti võib tekkida ohtlikke jäätmeid. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.

6 Majandus- ja taristuministri 08. juuni 2015. a määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“

Lammutus- ja ehitustööd

Ehitus- ja viimistusmaterjalid

Töötajad

Reovesi

Heide õhku

Jäätmed

Laiendatud veisefarm

Energia

Müra

Pinnase tallamine ja

Joonis

2-5ümberpaigutami

Kütus

Sisseseade

Masinad ja töövahendid

Maastiku muutus

Vesi

Hädaolukorrad ja tööõnnetused

Villa lauda KSH aruanne

22/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

• Võimalikud avariikorrad. Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi. Tööõnnetused võivad esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuseohuga liikluses. Avariioht on olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on avariiolukordade ilmnemine välditav.

Farmi tegevus

Farmi tegevuse etapina on KSH aruandes mõistetud loomade pidamist farmis ja sellega otseselt seotud abitegevusi. Veisekasvatuse sisendid ja väljundid keskkonna seisukohast lähtuvalt on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 2-7).

Joonis 2-7. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasnevast keskkonnakasutusest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.

Kõige olulisem osa kavandatava tegevuse keskkonnakasutusest on:

• heide välisõhku (s.h. lõhn);

• veekasutus ja reoveeteke;

• sõnnikuteke;

• jäätmeteke;

• mürateke;

• avariiolukorra oht.

Alljärgnevates peatükkides kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi lähemalt.

2.5.2.1 Heide välisõhku, sealhulgas lõhna teke

Ehitustegevusega kaasnevad mõjud

Ehitustööde üheks olulisemaks tagajärjeks on erinevate mehhanismide kasutamisel tekkivad välisõhku eralduvad heitmed (tolm) ning nende võimalik levik väljapoole Linnamäe talu FIE farmikompleksi

Veisekasvatus

Sööt Kütus

Vesi

Transport

Töötajad

Reovesi

Heide õhku

Sõnnik

Jäätmed

Piim

Abimaterjalid

Elekter

Ravimid

Transport

Müra

Avariiolukorrad

Loomsed kõrvalsaadused

Loomad

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/71

maaüksuste piire. Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja muu peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine territooriumil (eriti kuivade tuuliste ilmadega).

Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgimisega.

Samuti võib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmikompleksi juurdepääsuteedel põhjustada suurema tolmu lendumise.

Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust saab piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Tulenevalt ehitustööde suhteliselt väikesest mahust, võib tekkivat häiringut lugeda lokaalseks.

Saasteallikad

Kavandatava tegevuse elluviimisel lisandub farmi territooriumile kuus saasteallikat, milleks on neli laudahoonet ja kaks vedelsõnnikuhoidlat. Kõikides laudahoonetes on kasutusel loomulik ventilatsioon. Sõnnikuhoidla puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Kavandatava tegevuse saasteallikate täpsemad parameetrid on esitatud tabelis (Tabel 2-7).

Tabel 2-7 Alternatiiv 1 saasteallikate parameetrid

Saaste -allika

nr asendi- plaanil

Saaste -allika

nr Saasteallikas

Saasteallik a kõrgus

maapinnast , m

Saasteallik a mõõtmed,

m

Saasteallik a arvutuslik diameeter,

m

Väljuva õhu

mahtkiirus , m3/s

Väljuva õhu

joonkiirus , m/s

Väljuva õhu temperatuur,

°C

1 S1 Laiendatud lüpsilaut

11 18 tk

0.9 x 0.9 4.31 35.14 2.41

6 kraadi kõrgem kui välistemp., mitte alla 0

kraadi

2 S2 Lüpsilaut II 11 18 tk

0.9 x 0.9 4.31 22.73 1.56

6 kraadi kõrgem kui välistemp., mitte alla 0

kraadi

3 S3 Kinnis- ja/või poegivate lehmade laut

11 18 tk

0.9 x 0.9 4.31 16.87 1.16

6 kraadi kõrgem kui välistemp

4 S4 Mullikalaut 11 20 tk

0.9 x 0.9 4.54 15.17 0.94

6 kraadi kõrgem kui välistemp

5 S5 Vasikalaut 8 12 tk

0.9 x 0.9 3.52 1.85 0.19

6 kraadi kõrgem kui välistemp

6 H1

Vedelsõnnikuhoidla , ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

4 25.5 25.5 - 0.10

lähedane välis-

temperatuurig a

8 H2 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik

2 38 x 35 41.15 - 0.10

lähedane välis-

temperatuurig a

Villa lauda KSH aruanne

24/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Saaste -allika

nr asendi- plaanil

Saaste -allika

nr Saasteallikas

Saasteallik a kõrgus

maapinnast , m

Saasteallik a mõõtmed,

m

Saasteallik a arvutuslik diameeter,

m

Väljuva õhu

mahtkiirus , m3/s

Väljuva õhu

joonkiirus , m/s

Väljuva õhu temperatuur,

°C

6 H3

Vedelsõnnikuhoidla , ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

4 25.5 25.5 - 0.10

lähedane välis-

temperatuurig a

6 H4

Vedelsõnnikuhoidla , ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

4 25.5 25.5 - 0.10

lähedane välis-

temperatuurig a

Käesolevas töös ei ole saastatuse taseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid.

Lisaks paiksetele saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused, näiteks sööda laadimisel ja ettevalmistamisel ning territooriumi koristamisega tekkiv tolmuheide. Samuti toimub saasteainete heide välisõhku sõnniku ettevalmistamisel veoks, väljavedamisel ja sõnniku laotamisel.

Selliseid heitmeid loetakse hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub väga paljudest asjaoludest, mida pole võimalik antud töö puhul arvesse võtta.

Samuti on saasteallikaks silohoidla. Silohoidlast välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleval ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidla kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Silo hoiustamine toimub keskkonnanõudeid arvestades.

Saasteainete heitkogused

Peamisteks veisekasvatusega kaasnevateks saasteaineteks on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid (N2O). Saasteainete heide sõltub sõnniku koostisest ning käitlemise tehnoloogiast. Alljärgnevates tabelites (Tabel 2-8, Tabel 2-9,

Tabel 2-10) on esitatud nimetatud saasteainete arvutuslikud hetkelised ja summaarsed aastased heitkogused

Tabel 2-8 Ammoniaagi hetkelised ja aastased heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlast (alternatiiv 1) S

aa st

ea lli

ka tä

hi s

Vanuse/ toodangu-

rühm Pidamisviis

Aasta- loomad e arv

K ar

ja ta

m is

e pä

ev ad

e ar

v aa

st as

, d

K es

km in

e ka

rja ta

m is

e tu

nd id

e ar

v öö

pä ev

as , h

K ar

ja ta

m is

e te

gu r,

s k

Laudahoone Sõnnikuhoidla

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus laudahoonest

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus sõnnikhoidlast

N sisaldus välja-

heidetes kg/aastaloo m aastas

Lämmastiku produktsioo

n välja- heidetega kokku, t/a

Le nd

um in

e k l

au t,

%

H et

ke lin

e he

itk og

us g

/s

A as

ta ne

h ei

tk og

us , t

/a

N produktsioo

n välja- heidetega, hoidlasse,

t/a

Sõnnikuhoidla tüüp

Le nd

um is

e pr

ot se

nt , %

H et

ke lin

e he

itk og

us g

/s

A as

ta ne

h ei

tk og

us , t

/a

S aa

st e-

al lik

a tä

hi s

S1

Piimalehmad (10000 kg)

Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

504 0 0 1 153.6 77.414 7.5 0.18

4 5.806 72.632

Vedelsõnnikuhoidla , ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

10 0.23

0 7.263

H1

Kokku S1 0.18

4 5.806 Kokku H1

0.23 0

7.263

S2

Piimalehmad (10000 kg)

Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

326 0 0 1 153.6 50.074 7.5 0.11

9 3.756

46.980

Vedelsõnnikuhoidla , ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

10 0.14

9 4.698 H3

Kokku S2 0.18

4 5.806

Villa lauda KSH aruanne

26/71 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

S aa

st ea

lli ka

tä hi

s

Vanuse/ toodangu-

rühm Pidamisviis

Aasta- loomad e arv

K ar

ja ta

m is

e pä

ev ad

e ar

v aa

st as

, d

K es

km in

e ka

rja ta

m is

e tu

nd id

e ar

v öö

pä ev

as , h

K ar

ja ta

m is

e te

gu r,

s k

Laudahoone Sõnnikuhoidla

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus laudahoonest

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus sõnnikhoidlast

N sisaldus välja-

heidetes kg/aastaloo m aastas

Lämmastiku produktsioo

n välja- heidetega kokku, t/a

Le nd

um in

e k l

au t,

%

H et

ke lin

e he

itk og

us g

/s

A as

ta ne

h ei

tk og

us , t

/a

N produktsioo

n välja- heidetega, hoidlasse,

t/a

Sõnnikuhoidla tüüp

Le nd

um is

e pr

ot se

nt , %

H et

ke lin

e he

itk og

us g

/s

A as

ta ne

h ei

tk og

us , t

/a

S aa

st e-

al lik

a tä

hi s

S3 Piimalehmad (10000 kg)

Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

242 0 0 1 153.6 37.171 7.5 0.08

8 2.788 34.875

Vedelsõnnikuhoidla , ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

10 0.11

1 3.487

S3 Kokku S3 0.08

8 2.788 Kokku H3

0.26 0

8.185

S4

Lehmmullika d

Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

640001 58,137.1847.5 0.08

8 2.789 34.887

Vedelsõnnikuhoidla , ringja

põhiplaaniga, loomulik koorik

100.11

1 3,489

H4

Kokku S4 0.08

8 2.789 Kokku H4

0.11 1

3.489

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/71

S aa

st ea

lli ka

tä hi

s

Vanuse/ toodangu-

rühm Pidamisviis

Aasta- loomad e arv

K ar

ja ta

m is

e pä

ev ad

e ar

v aa

st as

, d

K es

km in

e ka

rja ta

m is

e tu

nd id

e ar

v öö

pä ev

as , h

K ar

ja ta

m is

e te

gu r,

s k

Laudahoone Sõnnikuhoidla

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus laudahoonest

N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus sõnnikhoidlast

N sisaldus välja-

heidetes kg/aastaloo m aastas

Lämmastiku produktsioo

n välja- heidetega kokku, t/a

Le nd

um in

e k l

au t,

%

H et

ke lin

e he

itk og

us g

/s

A as

ta ne

h ei

tk og

us , t

/a

N produktsioo

n välja- heidetega, hoidlasse,

t/a

Sõnnikuhoidla tüüp

Le nd

um is

e pr

ot se

nt , %

H et

ke lin

e he

itk og

us g

/s

A as

ta ne

h ei

tk og

us , t

/a

S aa

st e-

al lik

a tä

hi s

S5

Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu

190 0 0 1 34.2 6.498 5 0.01 0.325 6.230 Tahesõnnikuhoidla

, loomulik koorik 40

0.07 9

2.492

H2

Kokku S5 0.01 0.325 Kokku H2 0.07

9 2.492

Kokk u

0.49 0

15.46 3

Kokk u

0.68 0

21.42 9

Tabel 2-9 Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 1)

Saaste -allika tähis

Vanuse/ toodangu-

rühm

Aasta -

looma de arv

Eriheide, kg/aasta/loo

m

Laudast Sõnnikuhoidlatest

Saast e-

allika tähis

Hetkeline heitkogus

, g/s

Aastane heitkogus

, t/a Sõnnikutüüp

Eriheide, kg/aasta/l

oom

Hetkeli ne

heitkog us, g/s

Aastane heitkogus

, t/a

S1 Piimalehmad 504 128 2.046 64.512 Vedelsõnnik 21 0.336 10.584

H1 Kokku S1 2.046 64.512 Kokku S5 0.336 10.584

S2 Piimalehmad 326 128 1.323 41.728

Vedelsõnnik 21 0.217 6.846

H3 Kokku S2 1.323 41.278

S3 Piimalehmad 242 128 0.982 30.976 Vedelsõnnik 21 0.161 5.082

Kokku S3 0.982 30.976 Kokku H3 0.378 11.928

S4 Muud veised 640 53 1.076 33.920 Vedelsõnnik 6 0.122 3.840

H4 Kokku S4 1.076 33.920 Kokku H4 0.122 3.840

S5 Muud veised 190 53 0.319 10.070 Tahesõnnik 1.1 0.007 0.209

H2 Kokku S5 0.319 10.070 Kokku H2 0.007 0.209

Kokku 5.746 181.206 Kokku 0.842 26.561

Tabel 2-10 Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest

Saasteallika tähis

Sõnniku liik

N produktsioon

väljaheidetega kokku, t/a

Dilämmastikoksiidi lendumine, %

Hetkeline heitkogus, g/s

Aastane heitkogus,

t/a

H1 Vedelsõnnik 77,414 0,1 0,002 0,077

H2 Tahesõnnik 6,498 2 0,004 0,130

H3 Vedelsõnnik 87,245 0,1 0,003 0,087

H4 Vedelsõnnik 37,184 0,1 0,001 0,037

Kokku 0.011 0.332

2.5.2.2 Veekasutus ja reovee teke

Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Loomade jootmiseks paigaldatakse jooturid, kust vesi on loomadele alati ja piiranguteta kättesaadav. Lisaks kulub vett lüpsiseadmete ja ruumide pesuks ning vähesel määral töötajate olmevajadusteks.

Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Veevarustus tagatakse olemasoleva puurkaevuga.

Arvutuslik suurendatud tootmismahuga lüpsifarmi veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2-11).

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/71

Tabel 2-11. Prognoositav veetarve

Loomagrupp Keskmine veetarve7, l/öp

Tarbijate arv

Veetarve kokku, m3/öp

Veetarve kokku, m3/aastas

Lüpsilehmad 121 (102-146) 830 100,4 36646

Kinnislehmad 45 (37-61) 242 10,9 3978,5

Noorloomad 30 (14-55) 640 19,2 7008

Vasikad 9 (8-12) 190 1,7 620,5

Tehnoloogiline vesi (lüpsiplats jm)

178, lehma kohta 830 14,1

5146,5

KOKKU 146,3 53399,5

Farmi ööpäevane veetarve on arvutuslikult ligikaudu 150 m3 ööpäevas ning 54 400 m3 aastas. Kinnistul paikneva puurkaevu PRK0072516 soovitatav tootlikkus on 300 m3/päevas, ehk 109 500 m3/aastas.

Lisaks loomade jootmisele kasutatakse farmis vett ka loomakasvatusruumide pesuks ning olmeruumides. Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev tehnoloogiline vesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Olmereovesi suunatakse samuti vedelsõnnikuhoidlatesse.

Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kallete abil pinnasesse.

2.5.2.3 Sõnnikuteke

Vastavalt loomagruppide pidamisviisidele ja allapanu kasutamisele tekib farmis nii tahe- kui vedelsõnnik.

Tekkivad sõnnikukogused (Tabel 2-12) on arvutatud vastavalt maaeluministri 30.09.2019 määrusele nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika”. Sõltuvalt karja struktuurist teatud ajahetkedel, võib tekkiv sõnnikukogus ja selle jagunemine tahe- ja vedelsõnniku vahel varieeruda. Sõnniku hoiustamiseks kasutatavad hoidlad peavad mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku ning sellele lisaks ka sademe- ja reovee kogused.

Loomakasvatushoonetes peetakse lüpsilehmi, kinnis- ja poegivaid lehmi ning noorloomi vabapidamisel ja vedelsõnnikutehnoloogial. Vasikaid peetakse vabapidamisel tahesõnnikutehnoloogial.

Tahesõnnik eemaldatakse vasikalaudast mobiilse seadmega ning hoiustatakse territooriumi põhjaosas paiknevas tahesõnnikuhoidlas (mahutavusega 2400 m3). Vedelsõnnik kogutakse teistest laudahoonetest skreeperseadmetega ning suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse (kolm betoonist rõngasmahutit mahutavusega 8000 m3). Määruse9 kohaselt, võttes arvesse, et farmis tekkiv olmereovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse ning arvestades määruse koefitsiente, on vedelsõnnikuhoidlate miinimummahuks arvutuslikult 22681 m3 ning tahesõnnikuhoidlal vastavalt 943 m3. Kõigi hoidlate mahutavus on piisav, et mahutada vähemalt 8 kuu tekkiva sõnniku kogus.

Kavandatava tegevusega on plaanis ühe võimalusena viia farmis tekkiv sõnnik Viiratsi biogaasijaama, kust see pärast töötlemist tuuakse tagasi digestaadina, mida hoiustatakse enne laotamist vedelsõnnikuhoidlates.

7 Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

8 Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

9 maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika”

Villa lauda KSH aruanne

30/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Tabel 2-12. Tekkivad maksimaalsed arvutuslikud sõnnikukogused kavandatava tegevuse korral

Loomagrupp Loomakohti (hinnanguline jaotus)

Sõnniku kogus kokku, t/a

Sõnniku 8 kuu kogus, t

Lüpsilehmad, kinnis- ja poegivad lehmad (vedelsõnnik)

1072 26478 17652

Noorloomad (vedelsõnnik) 640 7104 4736

Vasikad (tahesõnnik) 190 1064 709

KOKKU vedelsõnnikut - 33582 22388

KOKKU tahesõnnikut (sh sügavallapanusõnnik) - 1064 709

2.5.2.4 Jäätmeteke

Villa farmikompleksi tegevuse tulemusena tekib erinevat liiki jäätmeid. Veisekasvatusega tegelevates farmides tekib tavapäraselt pakendijäätmeid (paberkotid, pappkastid, silopallide või silohoidlate kattekile jms), biolagunevaid jäätmeid (söödajäägid, haljastusjäätmed), olmejäätmeid (farmi töötajate vajadustest lähtuvalt) samuti ohtlikke jäätmeid ning nendega saastunud pakendeid (lüpsiseadmete pesuvahendid, ravimite jäägid, seadmete õlid ja määrdeained vms).

Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi farmi territooriumil paiknevatesse konteineritesse ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele.

Lisaks tekib farmi tegevuse käigus loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomad). Loomsed kõrvalsaadused tuleb üle anda asjakohast tegevusluba omavale ettevõttele.

2.5.2.5 Mürateke

Farmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmi teenindavast transpordist.

Müra teke veiselautades tuleneb loomadest (liikumine, häälitsemine) ja kasutatavatest seadmetest (lüpsiseadmed, sööda segamise seadmed, sõnniku eemaldamise seadmed). Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub valdav osa neist müra tekitavatest tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides.

Peamiseks farmi käitamisega kaasnevaks müraks võib seetõttu lugeda teenindavate veokite liiklusmüra. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid. Sööda ja sõnnikuveoga seotud transpordikoormus jaotub seejuures perioodiliselt (sõnnikuveoperioodid ning silo valmistamise periood). Sellele lisandub farmi teenindav sõiduautode transport (töötajad, veterinaarteenus, jms).

Viljandi-Väluste-Mustla maantee keskmine liiklussagedus oli 2024. aasta seisuga keskmiselt 262 sõidukit ööpäevas, farmi transport suurendaks maantee liikluskoormust hinnanguliselt <10%, millest peamine lisanduv koormus jääb müra osas vähem tundlikule päevasele ajale. Selline vähene liikluskoormuse kasv piirkonna mürataset märgatavalt ei suurenda.

2.5.2.6 Energia kasutamine

Energiat vajatakse kavandatava tegevuse korral järgmistes tehnoloogilistes protsessides: sööda ettevalmistamine ja söötmine, lüpsmine ja piima jahutus, sooja vee ettevalmistamine, valgustus, sõnniku eemaldamine.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/71

Lautade energiatarvet vähendatakse loomuliku ventilatsiooni kasutamisega.

Olulisemad energiaallikad on elektrienergia ja kütused (traktorites jt masinates kasutatav diiselkütus).

Vastavalt veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT järeldustele on loomade vabapidamisega lüpsifarmides ligikaudne elektrienergia tarbimine 267 - 326 kWh loomakoha kohta aastas. Teisendades farmi loomakohad lüpsilehmade põhiseks (kasutades loomühikuid) ehk võttes aluseks, et farmis suurus on 1504 looma, võib farmi elektrienergia tarbeks arvestada orienteeruvalt 401-490 MWh aastas.

2.5.2.7 Avariiolukorra oht

Hädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt reovee ärajuhtimisega ning sõnnikukäitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette.

Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on hoidlal kontrollkaevud.

Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.

Teine oluline valdkond, mis nõuab farmis tähelepanu on, võimalik haiguspuhang.

Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele. Farmikompleksis paigutatakse haiged veised teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle loomsete jäätmete käitlustehasele.

Farmide veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele.

Loomataudi puhkemise korral tuleb muuhulgas juhinduda Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutustest ning loomatauditõrje seadusest.

2.5.3 Farmi sulgemine

Farmi tegevuse mistahes asjaoludest tingitud lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Farmi sulgemisel viiakse läbi järgmised tegevused:

• farmis peetavad loomad realiseeritakse - müüakse kas teistele loomakasvatajatele või tapamajale;

• laudad ja hoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise;

• laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest;

• silo- ja söödahoidlad tühjendatakse (võimalusel söödad müüakse);

• farmiseadmed seisatakse ja konserveeritakse, tehnika (nt lüpsiseadmed) müüakse või võetakse kasutusel teistes ettevõtte osades;

• kütuse ja kemikaalide varud müüakse või antakse üle jäätmekäitlejale;

• veetorustik ja pumplad tühjendatakse, kraanid suletakse;

• kui puurkaevudel puudub perspektiivne kasutus, siis puurkaevud tamponeeritakse;

• käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed jm) antakse üle vastavat luba ja/või litsentsi omavale jäätmekäitlejale;

Villa lauda KSH aruanne

32/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

• kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks.

Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub farmikompleksi konserveerimine, lammutamine või üleandmine järgmisele omanikule. Territooriumi korrashoid tagatakse üleandmiseni järgmisele omanikule.

Farmi sulgemisega lõppeb farmi tegevusega kaasnev keskkonnakasutus. Sulgemisetapis vajalik ressursivajadus piirdub eelkirjeldatud sulgemis- või lammutustöödeks vajalike ressurssidega. Farmi sulgemisega seonduvaks olulisimaks aspektiks on jäätmete teke.

Farmi omanik on kohustatud hoonete sulgemisel või lammutamisel tekkivad jäätmed nõuetekohaselt koguma ning jäätmekäitlejale üle andma.

2.6 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Planeeritav tegevus ei ole otseses seoses riiklike strateegiliste planeerimisdokumentidega, see tähendab selle ellu viimine ei tulene planeeringute või arengustrateegiate rakendamisest.

Olulisimaks arvestamist vajavaks planeerimisdokumendiks saab lugeda kehtivat Tarvastu valla üldplaneeringut. Tarvastu valla üldplaneering on kehtestatud Tarvastu Vallavolikogu 06.02.2008 määrusega nr 10. Üldplaneeringu kohaselt paikneb Villa farmikompleksi territoorium hajaasustatud alal ning üldplaneeringu töökaardi kohaselt jääb Villa farm alale, mis on reserveeritud tootmisalaks. Seega on katastriüksusel seni toimunud tegevus (veisepidamine) vastavuses üldplaneeringuga kavandatud maa sihtotstarbetele (tootmismaa) ehk planeeritav tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu kohaselt on Tarvastu vald juba ajaloost tuntud põllumajandusega tegeleva vallana ja ka tulevikus jääb põllumajandus oluliseks majandusharuks vallas.

Põllumajanduslike tegevuste arendamisel tuleb arvestada üldplaneeringu kohaselt järgnevaga:

− Heade põllumajandustavade järgimine (üldtunnustatud tootmisvõtted ja -viisid, mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale);

− Sõnniku ja mineraalväetistega maale antavad lämmastiku ja fosfori kogused peavad vastama nõuetele;

− Allikate ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus;

− Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist nõuetekohane sõnnikuhoidla;

− Mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla hoidmisel ja kasutamisel tuleb lähtuda õigusaktides seatud nõuetest;

− Reoveesette kasutamisel põllumajanduses tuleb lähtuda õigusaktides seatud nõuetest.

Kokkuvõtlikult toetab kavandatav tegevus - loomakasvatuse arendamine – üldplaneeringus seatud eesmärke kui kavandatav tegevus viiakse ellu järgides kõiki asjakohaseid õigusaktides seatud nõudeid.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/71

3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest ning keskkonnamõju hindamise headest tavadest. KMH läbiviimisel on arvestatud kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.

Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk olemasoleva farmikompleksi laiendamine, ehitusjärgne tegevus ehk laiendatud farmi käitamine ning tegevuse mistahes põhjusel lõpetamine ehk farmi võimalik sulgemine.

Keskkonnamõju hindamisel on arvestatud kõiki kolme etappi. Seejuures käsitletakse farmi kui tervikut ehk hinnatakse kogu farmikompleksi tootmismahu mõju. Keskkonnamõju allikatena on arvestatud nii loomapidamishooneid kui abirajatisi (nt sõnnikuhoidlad). Samuti on arvestatud n.ö toetavate tegevuste keskkonnamõju (nt transpordikoormus juurdepääsuteedel).

Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi, mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevuse tulemusel välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi ehk seisundi muutus). Käesolevas aruandes on seega antud esmalt ülevaade tegevusega kaasnevast keskkonnakasutusest ning seejärel selle keskkonnakasutusega kaasnevatest mõjudest.

Tegevusega kaasneva keskkonnakasutuse kaardistamisel on kasutatud sisend-väljund analüüsi. Sisend- väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed on eraldi välja toodud nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise kasutamisele.

Keskkonnakasutusest tulenevaid mõjusid on hinnatud keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel on arvestatud, et ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised.

Lõpuks on keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi jne) toimuvaid muutusi vaadatud vastuvõtja kontekstis. Nt lõhna levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata (elanike või eluslooduseta).

Keskkonnamõju hindamise tulemusena on muutused esitatud võrdluses olemasoleva olukorra ehk nullalternatiiviga. Keskkonnamõju hindamise ülesanne on põhjalikult hinnata kavandatud tegevuse, mitte nullalternatiivi mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine on paratamatu olukord, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia. Seetõttu ei ole nullalternatiiviga kavandatud tegevusi kirjeldatud sama põhjalikult kui kavandatud tegevust. Sellegipoolest on nende keskkonnamõjusid arvestatud sama kaaluga.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on tegeleda kavandatava tegevuse oluliste aspektide ning nendega kaasnevate tõenäoliste oluliste mõjudega. Tulenevalt olulise keskkonnamõju puudumisest ei ole, vastavalt KSH programmis määratule, keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletud mõju järgmistele valdkondadele: kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja liigid; Natura 2000 alad; bioloogiline mitmekesisus, populatsioonid, taimed ning loomad; kultuuripärand; maavarad; valgus, soojus ja kiirgus; vibratsioon; kliima. Vastavad põhjendused on lähemalt välja toodud KMH programmis.

Keskkonnamõju hindamisel on töövõtetena kasutatud eksperthinnanguid olemasolevate alusandmete ja uuringute põhjal, ruumilist analüüsi, saasteainete heitkoguste arvutusi, arvutimodelleerimisi jms. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust asukohakülastustega ELLE OÜ ekspertide poolt.

Villa lauda KSH aruanne

34/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Kus võimalik ja asjakohane, kasutati farmi keskkonnakasutuse hindamisel riiklikke metoodikaid ja raamistikke. Näiteks on kasutatud maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika”, parima võimaliku tehnika referentsdokumente veise intensiivkasvatuse kohta jms.

Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrusega nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Lõhna levikut on hinnatud arvutimodelleerimisega, võttes arvesse farmi tehnilisi omadusi, mahtusid, kavandatavat tehnoloogiat, prognoositavaid heitkoguseid, kohalikke meteoroloogilisi tingimusi (nt tuule suund, temperatuur). Modelleerimiseks ja visualiseerimiseks on kasutatud arvutimudelit Airviro, mis vastab välisõhus saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelitele Eestis ja EL-is kehtestatud nõuetele. Meteoandmed on saadud Aseri, Tartu ja Pärnu meteojaamadest.

Heiteallikate koosmõju hindamiseks kontrolliti lähtuti väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmeid. KOTKAS heiteallikate registri alusel ei asu Linnamäe veisefarmi läheduses heiteallikaid, kellele oleks väljastatud õhusaasteluba, kompleksluba või registreering. Seega on õhukvaliteedi taseme määramisel saasteainete fooni tasemeks võetud null ning välisõhu kvaliteedi taseme hinnanguliseks määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud ainult Linnamäe veisefarmi paiksed heiteallikad.

Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/71

4 KSH OSAPOOLED

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KSH protsessi osapooled on arendaja, ekspert ja otsustaja (Tabel 4-1).

Tabel 4-1. KSH osapooled

Arendaja

KMH ekspert

Otsustaja

Linnamäe Talu FIE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Viljandi Vallavalitsus

Linnamäe, Sooviku küla, Viljandi vald, 69714

Tõnismägi 3a-15, Tallinn

Kauba tn 9, Viljandi linn, Viljandi 71020

Konktaktisik: Kalle Nuka Kontaktisik: Silver Lind [email protected]

[email protected] +371 611 7696

[email protected]

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Estonian, Latvian ja Lithuanian Environment OÜ eksperdigrupina litsentseeritud KMH eksperdi Toomas Pallo (KMH0090) juhtimisel. Eksperdirühma kuuluvad vähemalt järgmised liikmed:

Toomas Pallo - juhtekspert, litsents nr KMH0090. Valdkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, lõhn, jäätmeteke, soojus, kiirgus, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid, sotsiaalmajanduslik keskkond. KSH kvaliteedikontroll.

Silver Lind – ekspert. Valdkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, taimestik, loomastik, müra ja vibratsioon, geoloogia, maavara.

Pille Antons – ekspert. Valdkonnad: pinnas ja maastik, müra ja vibratsioon, taimestik, loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand, sotsiaalmajanduslik keskkond.

Kadri Kipper-Klaas – ekspert. Valdkonnad: veekasutus, põhja- ja pinnavesi, geoloogia, maavara.

Lea Jalukse – ekspert. Valdkonnad: välisõhk, sotsiaalmajanduslikud mõjud, kaudsed mõjud.

Teele Kaljulaid – ekspert. Valdkonnad: jäätmeteke, soojus, kiirgus, kliima.

Katrin Lall – ekspert. Valdkonnad: pinnavesi, kultuuripärand, sotsiaalmajanduslik keskkond

Andreas Soosaar – ekspert. Valdkonnad: välisõhu heitkoguste arvutused ning lõhna modelleerimine.

Mõjuvaldkonnad on eksperdirühma vahel jaotatud vastavalt ekspertide haridusest ja töökogemusest tulenevale pädevusele. Vajadusel kaasatakse KSH protsessi täiendavaid eksperte.

KSH menetlusse kaasatakse vähemalt järgmised asjaomased asutused:

• Kliimaministeerium,

• Keskkonnaamet,

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

• Maa- ja Ruumiamet,

• Terviseamet,

• Muinsuskaitseamet,

Villa lauda KSH aruanne

36/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

• Transpordiamet,

• Päästeamet.

Läbi avalikustamiste on KSH protsessi kaasatud ka teised huvitatud isikud ja asutused. Peamiste huvirühmadena saab välja tuua järgmised:

• valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas);

• piirnevate kinnistute omanikud (kinnistutele ulatuva mõju osas);

• piirkonna elanikud (elukeskkonnale avalduva mõju osas);

• eeldatava mõjupiirkonna ettevõtted (käitiste tegevuse koosmõju osas);

• laiem avalikkus (erinev võimalik huvi).

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/71

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Käesolevas peatükis on kirjeldatud tegevuse mõjupiirkonna tingimusi keskkonnavaldkonna kaupa ning sama alampeatüki juures kavandatava tegevuse ning selle reaalsete alternatiivide mõju vastavale keskkonnavaldkonnale.

5.1 Pinna- ja põhjavesi

5.1.1 Mõjutatav keskkond

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on Viljandi vallas maapinnalt esimene veekiht reostuse eest enamasti suhteliselt kaitstud, vähemal määral leidub keskmiselt kaitstud ning kohati ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjavett.

Detailplaneeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, alast lõunas (lähimate elamute juures) asub ca 900 m laiune nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.

Detailplaneeringuala edelaosas, Villa laut kinnistul, paikneb puurkaev PRK0072516 (põhjaveehaare POH0024194). Kaev on rajatud 2024. aastal. Kaevu sanitaarkaitseala on 10 m, kaevu sügavus on 124 m ja soovitatav tootlikkus 300 m3/d. Puurkaev saab oma vee põhiliselt Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas. Puurkaevule on väljastatud veeluba L.VV/328634 veevõtuks 48 000 m3 aastas ja 131,5 m3 ööpäevas. Lisaks on Villa farmil reoveekogumisala – Villa farmi biotiigid, mille suublaks on Karjakraav (VEE1017307). Farmi olmeruumides tekkiv olmereovesi suunatakse Farmi kasutuses olevatesse biotiikidesse (keskkonnakaitseluba L.VV/328634). Vajadusel saab suunata olmereovee ka vedelsõnnikuhoidlasse.

Teised lähimad puurkaevud paiknevad olemasolevast laudahoonest ca 175 m kaugusel lõunas Villake kinnistul (PRK0055000), ca 800 m kaugusel idas Luha kinnistul (PRK0065201) ja ca 430 m kaugusel läänes Keremi kinnistul (PRK0074205) (Joonis 5-1).

Piirkonnas esinevad järgmised põhjaveekogumid10:

• Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (2020. aasta koondseisund hea);

• Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (2020. aasta koondseisund halb –

keemiline seisund halb, koguseline seisund hea);

• Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (2020. aasta

koondseisund hea). Seisundi hinnangus perioodil 2014-2019 on toodud välja, et veevõtu

intensiivistamine võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse

suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda.11

• Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (2020. aasta

koondseisund hea).

Pinnaveekogudest esineb ala lähiümbruses mitmeid kraave. Detailplaneeringualast ca 50 m kaugusele lõunasse jääb Unetpõllu kraav, mis on osaliselt kasutusel ka maaparandussüsteemi eesvooluna (Saare), alast idasse jääb Karjakraav, mis on samuti ühenduses Saare maaparandussüsteemi eesvooluga. Lisaks

10 Keskkonnaportaal. Põhjaveekogumite 2020. aasta seisund

11 Europolis OÜ, 2021, Viljandi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032

Villa lauda KSH aruanne

38/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

piirneb ala põhjast Linnusoo maaparandussüsteemi eesvooluga. Teistest pinnaveekogudest jääb detailplaneeringualast ca 3,2 km kaugusele idasse Võrtsjärv.

Joonis 5-1. Detailplaneeringuala ja tundlike objektide paiknemine (EELIS 23.03.2026)

Vastavalt veeseaduse § 204 lg 1 alusel tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3 ööpäevas. Kavandatud tegevuse piirkonnas ei ole ühelegi põhjaveekihile põhjaveevarusid kinnitatud, millest võib järeldada, et veekogumite koguselisele seisundile ja võetava vee kogusele tuginedes ei ole seda tänasel päeval vajalikuks peetud.

5.1.2 Eeldatavad mõjud

Farmi vahetus ümbruses olulised pinnaveekogud puuduvad. Kavandatava tegevusega ei kaasne otseheidet veekogudesse ega veekogude režiimi muutmist. Olulised otsesed mõjud pinnaveekogudele seega eeldatavalt puuduvad.

Samuti ei ole farmi tegevusega ette näha saasteainete põhjavette viimist. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks farmi territooriumil on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Farmi olemasolevad ja rajatavad sõnnikuhoidlad peavad vastama kõigile veekaitsenõuetele. Leke on võimalik vaid juhul, kui tehnoloogilisi- või keskkonnanõudeid rikutakse või avariiolukorras.

Olemasolevas olukorras on veeloa alusel (L.VV/328634) puurkaevust lubatud veevõtt 131,5 m3 ööpäevas. Farmis tekkiv reovesi juhitakse biotiikidesse ning hiljem suublasse Karjakraav (VEE1017307). Kavandatava tegevuse elluviimisel, ehk loomade arvu suurenemisel, kasvab farmi veetarve ehk põhjaveevõtt. Vastavalt ptk 2.5.2.2 välja toodud arvutuskäigule on farmi tegevuseks vajalik ööpäevas ligikaudu 150 m3 vett. Oluliselt suureneva põhjaveevõtuga kaasneb negatiivne mõju põhjavee kvantiteedile. Täiendava puurkaevu rajamist kavandatava tegevuse käigus ei ole plaanis. Kavandatava tegevuse elluviimisel likvideeritakse biotiigid ja reovesi suunatakse sõnnikuhoidlasse.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/71

Nii pinna- kui põhjaveele on võimalikud kaudsed mõjud läbi sõnniku laotamise.

Pinna- ja põhjavee kaitseks seatud piirangud on kehtestatud veeseadusega (RT I, 22.02.2019,1) ja selle rakendusaktidega. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas ning kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei tohi ületada 25 kg hektari kohta.

Veeseaduse sätestab ka erisused lämmastiku- ja fosforinormide rakendamisel. Soodustamaks sõnniku sihtotstarbepärast kasutamist võimalikult tekkekoha läheduses lubatakse tavapärasest suuremat sõnnikuga antava fosfori hulka fosfori vaeguses olevatel muldadel. Selleks, et fosforinormi ületamisel oleks mulla madal fosforisisaldus tõendatud, tuleb põllumehel korraldada mullaproovide võtmine ning pidada põllupõhist arvestust. Lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise üle arvestuse pidamise nõuded ja korra ning fosforitarbe määramise klassid on kehtestatud veeseaduse § 161 kohaste määrustega.

Villa farmis tekkivas sõnnikus sisalduv arvutuslik toitainete kogus nii nullalternatiivi kui alternatiiv 1 korral on välja toodud alljärgnevates tabelites (Tabel 5-1, Tabel 5-2). Arvutuste teostamisel on kasutatud maaeluministri 30.09.2019 määrust nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika”.

Tabel 5-1. Arvutuslik taimetoitainete sisaldus tekkivas sõnnikus ning minimaalne vajalik laotamispind nullalternatiivi korral

Loomagrupp

Sõnniku kogus kokku,

t/a

Taimetoitainete sisaldus, kg/t*

Aastane toitainekogus

kokku, kg

Lubatav aastane kogus haritavale

maale, kg** Laotuspind, ha

N P N P N P N alusel P alusel

Vedelsõnnik

Piimalehm 8151 4,74 1,22 38636 9944 170 25 227 398

Mullikad 1709 4,44 1 7590 1709 170 25 45 68

Sügavallapanusõnnik

Piimalehm 203 5,43 1,47 1104 299 170 25 6 12

Mullikad 924 4,83 1,07 4463 989 170 25 26 40

Vasikad 616 5,92 0,96 3647 591 170 25 21 24

Kokku 55440 13533 326 541

Nullaernatiivi korral on farmis aasta jooksul tekkivas sõnnikus arvutuslikult kuni 55 440 kg lämmastikku ja 13 533 kg fosforit (Tabel 5-1). Tagamaks sõnniku nõuetekohast põldudele laotamist, peab vastavate laotamispindade suurus olema orienteeruvalt 541 ha.

Villa lauda KSH aruanne

40/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Tabel 5-2. Arvutuslik taimetoitainete sisaldus tekkivas sõnnikus ning minimaalne vajalik laotamispind kavandatava tegevuse elluviimisel

Loomagrupp

Sõnniku kogus kokku,

t/a

Taimetoitainete sisaldus, kg/t*

Aastane toitainekogus

kokku, kg

Lubatav aastane kogus haritavale

maale, kg** Laotuspind, ha

N P N P N P N alusel P alusel

Vedelsõnnik

Piimalehm 26478 4,74 1,22 125508 32304 170 25 738 1292

Mullikad 7104 4,44 1 31542 7104 170 25 186 284

Tahesõnnik

Vasikad 1064 4,96 0,8 5277 851 170 25 31 34

Kokku 162327 40259 955 1610

Kavandatava tegevuse elluviimisel on farmis aasta jooksul tekkivas sõnnikus arvutuslikult kuni 162 327 kg lämmastikku ja 40 259 kg fosforit (

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/71

Tabel 5-2). Tagamaks sõnniku nõuetekohast põldudele laotamist, peab vastavate laotamispindade suurus olema orienteeruvalt 1610 ha. Täpne laotuspindade vajadus sõltub siiski sõnniku reaalsest toitainesisaldusest. Konkreetse farmi ja konkreetse aasta sõnniku toitainete sisaldust mõjutavad mitmed tegurid nagu kasutatav söödaratsioon, allapanu kasutamise kogus, hoidlatesse sadanud vihmavee või lume kogus jms.

Vajalik kogus põllumaid on ettevõttel olemas farmi lähiümbruses. Ettevõttel on kasutada kokku 4000 ha põllumajandusmaad.

Selline maabilanss võimaldab sõnniku laotamispindade valimisel valida selleks soodsamaid alasid, vältida suurt orgaanilise väetisega antavat toitainekoormust ning tagada veeseaduses pinna- ja põhjavee kaitseks määratud nõuetest kinni pidamine.

Lisaks potentsiaalsele mõjule veekeskkonnale kaasnevad sõnniku veo ja laotamisega ka heited välisõhku, kuna sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina (NH3) kergesti atmosfääri lenduv. Ammoniaagi heide sõltub laotamistehnoloogiast ning sõnniku muldaviimise kiirusest. Sõnniku laotamisel jälgitakse PVT nõudeid, ning sõnnik viiakse mulda võimalikult kiiresti. Sõnniku laotamisega seotud lõhnahäiring on aga ajutine esinedes vaid sõnniku laotamisperioodidel. Ettevaatusprintsiibist lähtudes võib seega eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneval sõnniku veol ja laotamisel on mitteoluliselt negatiivne mõju nii piirkonna välisõhu kvaliteedile kui ka veekeskkonnale, eeskätt põhjaveele. Järgides õigusaktide nõudeid ja head põllumajandustava ehk kasutades väetiseid keskkonnatingimusi, kasvavaid kultuure, ilmastikku ja kohalikke elanikke arvestades, on võimalik negatiivseid mõjusid minimeerida.

5.2 Maastik, maakasutus ja pinnas

5.2.1 Mõjutatav keskkond

Viljandi vald paikneb Sakala kõrgustikul, mis ulatub Põhja-Lätist Navesti jõeni, piirneb läänes Soomaa, idas Võrtsjärve madaliku ja edelas Metsapole madalikuga. Sakala kõrgustik on kujunenud Kesk-Devoni liivakiviplatoost, pinnamoelt orgudega liigestatud lainjas-künklik lavamaa, maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Viljandi valla piirkonda katab kvaternaarne pinnakate, mille paksus on valla idaosas Võrtsjärve ümbruses, kus asub ka Villa küla 2-5 meetrit. Pinnakate koosneb saviliivast ja liivsavist, mis vaheldub kruusa ning veerisega. Pinnasevesi esineb peamiselt moreeni sees olevates liivakihtides ja –läätsedes. Veetase moreenisse rajatud salvkaevudel on 2-5 meetri sügavusel maapinnast. Suurvee perioodil on pinnasevesi maapinnast 1 meetri sügavusel. Pinnasevee seisund sõltub aasta ilmastikutingimustest ning veetase kõigub suure amplituudiga.12

Kavandatava tegevuse piirkonnas on pinnakatte settetüübiks moreen (liivsavi ja saviliiv kividega ja rähk).13 Mullatüüpideks on gleistunud leetjas muld ja gleistunud kahkjas leetunud muld.14

Planeeringualale ega selle lähiümbrusesse ei jää maardlaid ning ei paikne maavarade leiukohti ja perspektiivalasid. Peamiselt on piirkonnas põllumajanduslik maastik, mis vaheldub metsatukkadega.

Kavandatava tegevusega piirnevate kinnistute maakasutus on toodud Tabel 5-3

12 Europolis OÜ. 2021. Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

13 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus: 1:400 000 geloogilised kaardid (vaadatud 23.02.2026)

14 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus: Mullastik (23.02.2026)

Villa lauda KSH aruanne

42/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Tabel 5-3. Farmikompleksiga piirnevate kinnistute maakasutuse andmed15

Tunnus Nimi Sihtotstarve Pindala

H ar

it av

m aa

R o

h u

m aa

M et

sa m

aa

Õ u

em aa

M u

u m

aa

ha ha

79701:002:0711 Suti Maatulundusmaa 1,87 0,87 0,39 0 0,54 0,06

79701:002:0712 Suti Maatulundusmaa 6,16 4,79 0 1,27 0 0,11

79701:002:0630 Kase Maatulundusmaa 13,68 9,50 0 3,18 0,74 0,25

89901:001:1156 Erihooldekodu tee Transpordimaa 0,25 0,069 0,003 0 0,03 0,14

79701:002:0071 Vahtramäe Elamumaa 0,298 0,005 0 0 0,29 0

79701:002:0057 Sarapuu Maatulundusmaa 17,49 8,4 0 5,8 0,69 1,4

79701:002:0330 Lauri Elamumaa 1,9 0 0,3 0,12 0,3 0,07

79701:002:0053 Pähkli Maatulundusmaa 5,98 4,3 0 1,4 0 0,3

79701:002:0012 Sillaotsa Maatulundusmaa 3,29 0,006 0 3,16 0 0,1

79701:002:0400 Naela Maatulundusmaa 5,01 0 0 4,83 0 0,19

79701:003:1460 Laane Maatulundusmaa 28,49 25,13 0 2,14 0 1,22

79701:003:0047 Suur-Missikse Maatulundusmaa 10,8 6,66 0 3,78 0 0,36

79701:003:0046 Väike-Missikse Maatulundusmaa 2,15 0,004 0 2,11 0 0,04

79701:003:0048 Suur-Missikse Maatulundusmaa 7,89 7,35 0,16 0,05 0 0,32

79701:003:0041 Väike-Villa Maatulundusmaa 2,58 0,83 0,43 0,31 0,74 0,27

79701:003:0053 Villake Elamumaa 0,87 0,296 0 0 0,48 0,09

79701:003:0059 Uue-Villa Elamumaa 1,37 0,84 0 0 0 0,53

79701:001:0089 24155 Viljandi-

Väluste- Mustla tee

Transpordimaa 23,68 4,26 0,63 1,88 0,33 16,58

79701:003:0144 Torni Maatulundusmaa 3,28 3,28 0 0 0 0

89901:001:2875 Tornimetsa Maatulundusmaa 8,8 3,0 0,4 5,1 0 0,23

79701:001:0197 Villapõllu Maatulundusmaa 4,9 4,68 0,004 0 0 0,21

79701:001:0196 Metsatuka Maatulundusmaa 3,34 0,065 0,55 2,53 0 0,2

79701:002:0038 Teeristi Maatulundusmaa 3,93 3,77 0 0 0 0,16

Farmikompleksi territooriumi ja selle lähiümbruse näol ei ole tegemist miljööväärtusliku alaga. Piirkonnas ei ole kirjeldatud kõrgendatud väärtusega maastikke, elupaiku või taimekooslusi. Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud ka kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti ei kattu kavandatud tegevuse ala planeeringutes määratletud rohelise võrgustiku koridoridega.

5.2.2 Eeldatavad mõjud

Olemasoleva olukorra jätkumisel puudub mõju maastikule – tegu on antud asukohas pikka aega paiknenud farmiga. Pigem negatiivse mõjuga on maastikule amortiseerunud hoonestus.

Mõju pinnasele (mullale) avaldub läbi sõnnikukäitluse, eelkõige läbi sõnniku laotamise põldudele. Sõnnikus sisalduvad lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised keemilised ained ja ühendid, võivad üleväetamise korral avaldada pinnasele negatiivset mõju. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis, mis tõstab mullaviljakust.

15 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus: Maainfo (23.02,2026)

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/71

Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis. Ehitustegevus toimub juba osaliselt hoonestatud põllumajanduslikul alal ning maakasutuse üldist iseloomu ei muudeta, mistõttu olulist mõju eeldatavalt ei esine. Arvestama peab hoonestuse suhteliselt suure mahuga, mis tähendab vastavas ulatuses maa hõivamist (põllumaast hoonete aluseks maaks).

Farm paikneb ka asulakeskustest ja suurematest maanteedest eemal ning selle laiendamine ei muuda seega olulisi vaateid.

Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Teatavat kaudset mõju võib avaldada farmist eralduvate välisõhu saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse pinnasesse. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega. Eeldusel, et farmi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puudub farmikompleksi territooriumil toimuval tegevusel oluline mõju pinnasele.

Farmi tegevusega kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on aga põllumajandusmaade vajadus – loomasööda tootmiseks ja ühtlasi farmis tekkiva sõnniku realiseerimiseks orgaanilise väetisena. Valdavalt kasutatakse selleks juba käesolevas olukorras haritavaid maid.

Põllumajandustootmise arendamine ja laiendamine panustab põllumaade kasutuses hoidmisesse ning seega soodustab välja kujunenud põllumajandusmaastiku säilitamist piirkonnas. Võttes arvesse riiklikul tasemel võetud eesmärki, milleks on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine ja kasutamine, võib vastavaid kaudseid mõjusid lugeda positiivseks.

Samuti saab kaudse positiivse mõjuna välja tuua orgaaniliste väetiste (sõnniku) kasutamise mõju muldade viljakusele. Muuhulgas on uuringud näiteks välja toonud, et vedelsõnniku kasutamine väetamine suurendab vihmausside arvukust mullas16. Vihmaussidel on mullaviljakuse kujundamisel ja säilitamisel oluline mõju, taimset materjali ümber töötades soodustavad nad huumuse moodustumist.

Samas peab arvestama, et sõnnikus sisalduvad taimetoitained lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised keemilised elemendid ja ühendid, võivad asjatundmatu väetamise (väetamisnõuetest mitte kinni pidades või muldade ja kasvatavate kultuuride vajadusega mitte arvestades) korral avaldada mullale negatiivset mõju. Laotuspindade vajadust on lähemalt käsitletud ptk 5.1.2.

5.3 Välisõhu kvaliteet

5.3.1 Mõjutatav keskkond

Välisõhu saastetaseme mõõtmisi DP piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole, samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil. Olemasolevad fooniandmed välisõhu seisundi kohta seega puuduvad.

Vaadeldava farmikompleksi lähipiirkonda ei jää õhusaaste- või keskkonnakompleksluba omavaid ettevõtteid. Lähim kompleksluba omav farm (OÜ Karpo Vardja veisefarm KKL/318373) jääb ca 4,8 km kaugusele kagusse ega oma koosmõju Villa laudaga.

Viljandi vallas tervikuna mõjutavad välisõhu seisundit eeldatavalt peamiselt transport valda läbivatel suurematel teedel, põllumajandustegevus ning väiksematest punktreostusallikatest tulenev õhusaaste.

Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati lõhnaühendite hajumisarvutused (vt ka metoodikat, mida on kirjeldatud Lisas 2). Õhukvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusele nr 84. Kuna ammoniaagile, dilämmastikoksiidile ning metaanile ei

16 Eesti Maaviljeluse Instituut, 2012. Vedelsõnnik ja mullaharimine

Villa lauda KSH aruanne

44/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

ole kehtiva määrusega õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtust kehtestatud, siis pole vastavatele saasteainetele hajumisarvutusi tehtud. Heitkoguste võrdlused on esitatud Tabel 5-6.

5.3.2 Eeldatavad mõjud välisõhule, sealhulgas lõhn

5.3.2.1 Nullalternatiiv

Tekkiva lõhnaaine esinemise ja õhukvaliteedi taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist käitise paiksetest heiteallikatest lähtuvate lõhnaühendite heide (Tabel 5-4). Kontrollimatut heidet pole lõhnaaine hajumisarvutustes arvesse võetud.

Tabel 5-4. Lõhnaainete heitkogused heiteallikatest

Saasteallika nr

Saasteallikas Hetkeline

heitkogus, ouE/s

S1 Laudahoone I 11137,06

S2 Laudahoone II 796,39

S3 Laudahoone III 195,60

H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 306,42

H2 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 3990

Kokku 16425,47

Lõhnaaine esinemise taset hinnatakse läbi lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest. Üheks lõhnatunniks loetakse seejuures tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.

Lõhnaaine esinemise häiringutasemeks (ehk oluliseks häiringuks) vastuvõtja juures loetakse 15% aasta lõhnatundidest. Lõhnaaine esinemise hindamiseks on seega leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus.

Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus nullalternatiivi korral on esitatud alloleval joonisel (Joonis 5-2). Lähim elamu asub Villa farmi keskpunktist ligikaudu 300 meetri kaugusel. Hajumisarvutustest lähtub, et 0,25 OU/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu lõhnatundide 15% piirmäära ületamist vastuvõtja juures. Tulemuste põhjal võib seega öelda, et nullalternatiivi puhul käitise igapäevane töö ei ületa lõhnaaine häiringutaset vastuvõtjate ehk (lähimate) elamute juures.

Seoses lõhnaaine esinemisega tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et lõhna tugevuse tajumine on suhteline. Loomaskavatusega kaasnev lõhna teke ja hajumine on individuaalselt tajutav ning õigusaktidega seatud normide piiresse jäämine ei tähenda automaatselt, et konkreetne elanik üldse häiringut ei taju.

Samuti tuleb arvestada, et paratamatult suureneb lõhnahäiring ajutiselt sõnniku segamisel, väljaveol ja laotamisel. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub seejuures hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/71

Joonis 5-2. Lõhna hajumine välisõhus nullalternatiivi korral, aasta keskmine

Järeldus: eelpool toodud arvesse võttes, kaasneb nullalternatiiviga eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile, s.h lõhna tasemele.

Villa lauda KSH aruanne

46/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

5.3.2.2 Kavandatav tegevus

Tekkiva lõhnaaine esinemise ja õhukvaliteedi taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist käitise planeeritavatest paiksetest heiteallikatest lähtuvate lõhnaühendite heide (Tabel 5-5). Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud.

Tabel 5-5. Lõhnaainete heitkogused saasteallikatest

Saasteallika nr

Saasteallikas Hetkeline

heitkogus, ouE/s

S1 Laiendatud lüpsilaut 14610.00

S2 Lüpsilaut II 9454.00

S3 Kinnis- ja/või poegivate lehmade laut 18876.00

S4 Mullikalaut 3449.60

S5 Vasikalaut 266.00

H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 306.42

H2 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 3990.00

H3 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 306.42

H4 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 306.42

Kokku 51570.86

Lõhnaaine prognoositavad heitkogused on välja toodud alternatiivide võrdlustabelis (Tabel 5-6).

Lõhnaaine esinemise taset hinnatakse läbi lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest. Üheks lõhnatunniks loetakse seejuures tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.

Lõhnaaine esinemise häiringutasemeks (ehk oluliseks häiringuks) vastuvõtja juures loetakse 15% aasta lõhnatundidest. Lõhnaaine esinemise hindamiseks on seega leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus.

Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus alternatiiv 1 korral on esitatud alloleval joonisel (Joonis 5-3). Lähim elamu asub Villa farmi keskpunktist ligikaudu 300 meetri kaugusel. Hajumisarvutustest lähtub, et 0,25 OU/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu lõhnatundide 15% piirmäära ületamist vastuvõtja juures. Seega võib öelda, et alternatiiv 1 puhul käitise igapäevane töö ei ületa lõhnaaine häiringutaset vastuvõtjate ehk (lähimate) elamute juures.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/71

Tulemustest saab järeldada, et kavandatava tegevuse elluviimisel kasvava tootmismahuga kaasneb saasteainete heitkoguste ning lõhnaaine heitkoguse suurenemine (Tabel 5-6), kuid kokkuvõtvalt ei too see eeldatavasti kaasa elanike kaitseks määratud häiringutaseme ületamist.

Joonis 5-3 Lõhna hajumine välisõhus alternatiiv 1 korral, aasta keskmine

Villa lauda KSH aruanne

48/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Tabel 5-6. Heitkoguste võrdlus kahe alternatiivi vahel

Nimetus Nullalternatiiv Alternatiiv 1

Loomade arv

Kokku kuni 673 looma: Kokku 1902 looma:

Sh kuni 339 piimalehma, 224 noorlooma, 110 vasikat.

Sh 1072 piimalehma, 640 noorlooma, 190 vasikat.

Pidamisviis

Piima-lehmad (10 000 kg)

Vabapidamine, skreeperseadmed,

sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene

allapanu;

Vabapidamine, sügavallapanu

Piimalehmad (10 000 kg)

Vabapidamine, skreeperseadmed,

sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene

allapanu;

Mullikad Mullikad

Vasikad Vabapidamine, sügavallapanu

Vasikad Vabapidamine,

tahesõnnik

Hoidla tüüp 1 tahesõnnikuhoidla, 1 vedelsõnnikuhoidla 1 tahesõnnikuhoidlat, 3 vedelsõnnikuhoidlat

Katmisviis Loomulik koorik Loomulik koorik

Lämmastiku produktsioon väljaheidetega kokku, t/a

65.976 208.341

Ammoniaagi aastane heitkogus laudahoonetest, t/a

4.891 15.463

Ammoniaagi hetkeline heitkogus laudahoonetest, g/s

0.161 0.490

Metaani aastane heitkogus laudahoonetest, t/a

57.539 181.206

Metaani hetkeline heitkogus laudahoonetest, g/s

1.938 5.746

Ammoniaagi lendumine sõnnikuhoidlast, %

Tahesõnniku- hoidla, loomulik

koorik 40

Tahesõnniku- hoidla, loomulik

koorik 40

Vedelsõnniku- hoidla, ringja põhiplaaniga,

loomulik koorik

10

Vedelsõnniku- hoidla, ringja põhiplaaniga,

loomulik koorik

10

Ammoniaagi lendumine sõnnikuhoidlast, t/a

8.209 21.429

Ammoniaagi lendumine sõnnikuhoidlast, g/s

0.260 0.680

Lõhnaaine koguheide, ouE/s 16425.47 51570.86

Seoses kavandatavast tegevusest tuleneva lõhnaaine esinemisega tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et lõhna tugevuse tajumine on suhteline. Loomakasvatusega kaasnev lõhna teke ja hajumine on individuaalselt tajutav ning õigusaktidega seatud normide piiresse jäämine ei tähenda automaatselt, et konkreetne elanik üldse häiringut ei taju.

Samuti tuleb arvestada, et paratamatult suureneb lõhnahäiring ajutiselt sõnniku segamisel, väljaveol ja laotamisel. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub seejuures hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/71

Järeldus: eelpool toodud arvesse võttes kaasneb ehitustegevusega ning kavandatava farmi tootmisprotsessiga eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile, s.h lõhna tasemele.

5.4 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara

5.4.1 Mõjutatav keskkond

Detailplaneeringu ala paikneb Viljandi valla koosseisu kuuluva Villa küla lõunaosas. Kuni 2017. aastal toimunud haldusreformini oli Villa küla Tarvastu vallas. Lähimaks tõmbekeskuseks on Mustla alevik ligikaudu 3 km kaugusel, mis oli ka omaaegse Tarvastu valla keskuseks. Viljandi vallas oli 2025. aasta seisuga 13461 elanikku.

Detailplaneeringuala piirneb läänest transpordimaaga, täpsemalt Viljandi-Väluste-Mustla kõrvalmaanteega (tee nr 24155). Sellelt kõrvalmaanteelt on juurdepääs detailplaneeringualale. Kavandatava tegevuse alale lähimad on kaks alast lõunasse jäävat elamumaa kinnistut (lähiaadressidega Uue-Villa ja Villake) 500 m raadiusesse jäävad ka Soovarese, Õunapuu ja Väike-Villa kinnistud alast lõunas, ülejäänud osas ümbritsevad ala peamiselt maatulundusmaad (vaata naabruskonna maakasutuse otstarbeid Tabel 5-3). Maakasutuse ja majandustegevuse poolelt saab farmi lähiümbrust lugeda põllumajanduspiirkonnaks - PRIA registri andmetel on farmi lähiümbruses valdavalt põllumaad.17

Villa lauda kinnistust põhja suunas jääb lähimast kavandatavast ehitisest linnulennult ligikaudu 750 m kaugusele Pariisi erihoolduskeskus, kus pakutakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust psüühiliste erivajadustega inimestele. Kliendikohti on kokku 90.

Ala lähiümbruses puuduvad loodus- või muinsuskaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid. Lähimad pärandkultuuriobjektid asuvad farmist kagus: ca 900 m kaugusel paikneb Savitööstus (899:SAT:003), ca 990 m kaugusel paikneb Muku kõrts (797:KOR:010). Liukivi (899:KIV:003) jääb detailplaneeringualast ca 1060 m kaugusele loodesse.

Vastavalt Viljandi valla üldplaneeringule18 asub kavandatava tegevuse ala arheoloogiatundlikul alal. Kuna Viljandi vald on arheoloogiarikas piirkond, tuleb arheoloogiatundlikel aladel detailplaneeringu koostamise algatamisel KSH algatamise või algatamata jätmise otsustusest teavitada Muinsuskaitseametit sõltumata sellest, kas planeeritaval alal asuvad riiklikud kultuurimälestised või mitte ning küsida Muinsuskaitseameti seiskohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

5.4.2 Eeldatavad mõjud

Mõju hindamisel inimese tervisele on lähtutud eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest tekkiv häiring (seotuna saasteainete heitega õhku, müra tekkega vm) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole.

Inimese heaolu mõjutab eeldatavalt eelkõige tootmistegevusest (seejuures eeskätt sõnnikukäitlusest) tulenev õhusaaste (lõhnahäiring). Õhusaaste levikut on lähemalt kirjeldatud eelpool (ptk 5.3). Lisaks kaasneb farmi tegevusega teatud määral ka müra loomade häälitsemisest ning töömasinate liikumisest. Müra on käsitletud peatükis 5.5. Piirväärtusi ületavaid lõhnahäiringuid ega mürataset ei

17 https://kls.pria.ee/kaart/

18 Vastu võetud Viljandi vallavolikogu otsusega 30.12.2020 nr 1-3-319

Villa lauda KSH aruanne

50/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

ole ette näha ei nullalternatiivi ega kavandatava tegevuse korral. Häiring kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole piirväärtusi jäävate tasemete korral.

Kaudne potentsiaalne negatiivne mõju võib avalduda läbi toitainekoormuse põllumajandusmaadele, kui see toob kaasa nitraadiühendite sisalduse kasvu joogiveehaaretena kasutatavates kaevudes. Sõnniku käitlemisel tuleb kinni pidada vee kaitseks kehtestatud nõuetest ning otsest põhjus-tagajärg seost sellise mõju avaldumiseks välja ei saa tuua.

Samuti ei ole keskkonnamõju hindamisel kasutada oleva informatsiooni alusel põhjust eeldada, et farmi tegevusega kaasnev veevõtt tooks kaasa veevarustuse probleemid kasutatavas põhjaveekihis.

Farmi tegevuse laienemisega kaasneb põllumajandusega seotud töökohtade säilimine ning lisandumine piirkonnas nii otseselt loomapidamisega seotult, kui ka tooraine ning toodangu töötlemisega seonduvalt.

Läbi keskkonnamuutuste avalduvat olulist mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale KMH käigus ei tuvastatud. Vastavalt üldplaneeringule tuleb alal planeeringu käigus küsida Muinsuskaitseameti seiskohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

5.5 Müratase

5.5.1 Mõjutatav keskkond

Keskkonnamüra mõõtmist DP piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole. Piirkonna mürataset kujundab transpordimüra, olmemüra ja tootmistegevusega kaasnev müra.

Lähimaks transpordimüra allikaks on Viljandi-Väluste-Mustla kõvakattega kõrvalmaantee (tee nr 24155), mis möödub farmist 30 m kaugusel. Viljandi-Väluste-Mustla maantee keskmine liiklussagedus oli 2024. aasta seisuga keskmiselt 262 sõidukit ööpäevas, millest 95% moodustavad sõiduautod ning 5% raskeliiklus19.

Peamine välisõhus leviva müra teke on olemasolevas olukorras seotud farmi teenindavate veokite ja traktoritega – loomade, sööda, jäätmete ja sõnniku vedu. Tulenevalt tootmismahtudest on vedude arv väike ja seega müratase väheoluline.

Lähimad eluhooned asuvad kavandatava tegevuse alaga lõunast piirduvatel Uue-Villa, Villakese ja Õunapuu kinnistutel.

5.5.2 Eeldatavad mõjud

Müra teke kaasneb nii paiksete seadmetega (ehitusseadmed, farmi tehnoloogiline seadmestik) kui transpordiga. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa müra tekitavatest tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamiseks farmi käitamisega kaasnevaks müraks võib seetõttu lugeda teenindavate veokite liiklusmüra, mis on osaks teedel toimuva koguliikluse tekitatud müratasemest.

Olemasolevas olukorras (nullalternatiivi korral) võib farmi tegevuse mõju müratasemele lugeda mitteoluliseks.

Kavandatava tegevuse korral kaasneb mürataseme suurenemine esiti ehitustegevusega seonduvalt – sellesse panustab nii transport kui ehitusmasinate töö. Ehitusaegne mürataseme suurenemine on

19 Maa-ja ruumiameti kaardiserveri rakendused, xgis.maaamet.ee (06.03.2026)

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/71

ajutine ning kuna ehitustegevus toimub enamasti päevasel ajal võib eeldada, et ülenormatiivseid müratasemeid oodata pole.

Peamiseks farmi käitamisega kaasnevaks müraks võib lugeda teenindavate veokite liiklusmüra. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid. Sõnniku ja sööda veoga seotud transpordikoormus jaotub seejuures perioodiliselt (sõnnikuveoperioodid ning silo valmistamise periood). Sellele lisandub farmi teenindav sõiduautode transport (töötajad, veterinaarteenus, jms). Kuna ka olemasolevas olukorras on farmi käitamisega seotud samad veovood, võib eeldada, et lisanduv transpordikoormus Viljandi-Väluste-Mustla maanteel ei ületa 10 %, mis ei too kaasa ülenormatiivseid müratasemeid ning ning vähese lisanduva liikluskoormuse tõttu piirkonna müratase märgatavalt ei suurene.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju piirkonna müratasemele.

5.6 Hädaolukorrad

Käesolevas peatükis käsitletakse võimalikke hädaolukordi ja avariisituatsioone ning nende potentsiaalset mõju keskkonnale. Hädaolukordadeks loetakse olukordi, mis võivad põhjustada ootamatut ja olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, pinnaveekogudele, õhukvaliteedile või inimese tervisele. Hädaolukorrad on sündmused, mille toimumine on prognoosimatu, kuid mille esinemist saab heade juhtimistavadega vähendada.

Farmi tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest nii nullalternatiivi kui alternatiiv 1 korral võib keskkonnamõjude aspektist olulisemaks pidada võimalikke lekkeid sõnnikuhoidlatest. Farm paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu vedelsõnnikuhoidla lekked toovad kaasa põhjavee reostumise riski.

Vedelsõnnikuhoidlal on kontrollkaevud lekete avastamiseks. Lekke avastamisel tuleb vedelsõnnikuhoidla viivitamatult tühjaks pumbata ja leke likvideerida. Maapinnal nähtavad lekked tuleb kokku koguda, vajadusel absorbeeriva ainega sidudes. Olemasolevas olukorras on vedelsõnnikuhoidla näol tegu varuhoidlaga ning kohapeal tekkivat sõnnikut on võimalik hoiustada tahesõnnikuhoidlas. Seega ei tekitaks hoidlaga seotud avarii tootmisseisakut.

Farmis kasutatavaid kemikaale (nt desinfektsioonivahendeid) hoiustatakse selleks ettenähtud kohas ja mahutites. Need peavad olema nõuetekohaselt märgistatud ning nende käitlemisel järgitakse ohutusnõudeid.

Loomataudide esinemine kujutab endast bioloogilist riski. Taudi leviku korral rakendatakse veterinaarseid tõrjemeetmeid, sealhulgas vajadusel loomade isoleerimist ja vajadusel hukkamist. Hukkunud loomad tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele.

Asjakohaste meetmete järgmisel ei ole hädaolukordadena kaasnevad mõjud eeldatavalt olulised. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

5.7 Koosmõju teiste tegevustega ja kaudne mõju

Koosmõjuna hinnatakse tegevuse mõjusid, mis võivad teatud tingimustel võimenduda koos teiste sarnaste tegevustega piirkonnas. Kaudse mõjuna käsitletakse mõju, mis tegevuse tulemusel avaldub mõnes teises asukohas või mõne teise keskkonnaelemendi kaudu. Koos- ja kaudse mõju kontekstis ei ole asjakohane välja tuua eraldi keskkonnakirjeldust.

Villa lauda KSH aruanne

52/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Farmi vahetusse mõjupiirkonda ei jää keskkonna infosüsteemide20 andmetel sarnasele tegevusele keskkonnaluba omavaid ettevõtteid, mille tegevusega võiks tekkida oluline koosmõju.

Koosmõju avaldub teiste tegevustega läbi põhjaveevõtu – koos teiste piirkonda jäävate puurkaevudega. Põhjaveevõtu mõju on lähemalt käsitletud eespool peatükis 5.1.2.

Samuti avaldub farmi teenindava transpordi ja teedel toimuva muu transpordi koosmõju farmi juurdepääsuteedel, seda on lähemalt käsitletud mürataseme hinnangu juures peatükis 5.5.

Tekkivat koosmõju võib lugeda KeHJS mõistes väheoluliseks.

Esmatähtsaks kaudseks mõjuks võib lugeda mõjusid mullale, veele ja õhule, mis avalduvad farmi sõnniku laotamiseks kasutatavatel põllumajandusmaadel. Vastavaid mõjusid on lähemalt käsitletud eespool peatükis 5.1.2.

Kaudsed mõjud avalduvad ka läbi farmi laienduseks vajalike ehitusmaavarade kaevandamise, farmis tekkinud jäätmete käitlemise nende lõppkäitluskohas, farmiks vajalike söötade tootmise jms. Kaudsed mõjud on nii negatiivsed kui ka positiivsed. Negatiivseks mõjuks on loodusressursside kasutus. Positiivse mõjuna võib välja tuua nt väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses hoidmise tänu veisekasvatusega tihedalt seotud taimekasvatusele.

Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all.

Tegevusega kaasnevaid kaudseid mõjusid võib lugeda KeHJS mõistes väheoluliseks.

20 https://kotkas.envir.ee/

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/71

6 KESKKONNAMEETMED

6.1 Ehitusetapi keskkonnameetmed

Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavasti ei kandu territooriumi piirist oluliselt väljapoole. Alljärgnevalt on sellegipoolest toodud mõned soovitused vastavate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta.

Ehitustegevuse tagajärjed, millele leevendamisele on soovitav tähelepanu pöörata, on heide välisõhku (sh tolm), mürateke ning jäätmeteke.

Välisõhu heidete ja müra peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Mõju on võimalik vähendada, töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal (häiring elanikele on seeläbi väiksem) ning kasutades nõuetekohaseid töökorras seadmeid. Tolmueraldumise vähendamiseks tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta.

Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale.

Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Samuti peab asbesti sisaldava eterniidi lõppladestamine toimuma nõuetele vastavas prügilas.

Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist.

6.2 Farmi tegevuse keskkonnameetmed

Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada kavandatava tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivset keskkonnamõju. Leevendavad meetmed ei tohi kaasa tuua negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning peavad olema majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.

Keskkonnameetmete välja toomisel on keskendutud olulisematele mõjuvaldkondadele. Kavandatava tegevuse olulisimad negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on mõju välisõhu kvaliteedile (lõhnahäiring), mõju põhjaveele farmi veevõtust ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku käitlemisest väljaspool farmi (sõnniku laotamine).

Linnamäe veisefarm on kavandatud tootmismahus keskkonnakompleksloa kohuslane, mis tähendab, et farm peab vastama asjakohastes referentsdokumentides toodud parima võimaliku tehnika nõuetele.

Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selle rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.

Valdkondlikud parima võimaliku tehnika viitedokumendi järeldused kinnitatakse Euroopa Liidu tasandil Euroopa Komisjoni otsuse lisana. Veiste intensiivkasvatusele Euroopa Liidu tasandil parima võimaliku tehnika kohustust ei laiene, mistõttu on vastav PVT välja töötatud siseriiklikul tasemel ning

Villa lauda KSH aruanne

54/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

PVT järeldused on kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015. aasta käskkirjaga nr 319. PVT järeldused koostati veiste intensiivkasvatuse Eesti PVT juhendi alusel21.

KMH ekspert ei ole pidanud vajalikuks kõigi PVT nõuete KMH aruandesse kopeerimist. Nendega on võimalik tutvuda viidatud dokumentides. Keskkonnaloa taotlemisel peab ettevõte oma taotluses esitama detailse ülevaate vastavusest vähemalt üldrakendatavatele nõuetele.

Ülevaade KMH eksperdi hinnangul olulisematest PVT nõuetest (ehk nõuetest, mis on suunatud peamistele negatiivsete keskkonnamõjude valdkondadele), mida Linnamäe farmis peab rakendama, on välja toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 6-1).

Tabel 6-1. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses ja märkused selle arvestamise kohta

PVT kirjeldus Märkused

Üldised meetmed (välisõhu kaitse, veekaitse, avariiolukordade vältimine)

PVT nr 1 on veisekasvatusettevõtte heal põllumajandustaval põhinev juhtimissüsteem, mis koosneb vähemalt järgmistest osadest: a) tegevuse planeerimine, sh sõnniku laotamisplaanide koostamine ning laotamise ettevalmistamine ja laotamiseks üleandmise korraldamine; b) käitise (lauda, sõnnikuhoidla jms) asukoha valik (ei ole rakendatav olemasolevate käitiste suhtes); mh arvestatakse järgmisi aspekte: ·loomade, sööda, abimaterjalide ja sõnniku transpordivajaduse ja kauguste vähendamine; ·piisav kaugus kaitsealustest ja reostustundlikest aladest; ·piisav kaugus elumajadest; ·valitsevate ilmastikutingimustega, sh valdava tuulte suunaga arvestamine; ·lauda laienemisvajadus, selleks võimaluste olemasolu. c) Töötajate piisav teadlikkus, perioodiline koolitus ja täiendõpe. d) Omaseire korraldus ja andmestik, sh energia, vee, loomasöötade ja mineraalväetiste kulu ning tootmisjääkide ja sõnniku tekke täpne arvestus. e) Rajatiste ja tehnika remont ning hooldus, korrasoleku kontroll, hoolduskavade väljatöötamine. f) Hädaolukordades tegutsemise kava. Rakendatavus: PVT nr 1b ei ole rakendatav olemasolevate käitise suhtes.

Linnamäe farmis tuleb järgida head põllumajandustava. Sõnniku laotamine peab toimuma vastavalt kasvatatavate kultuuride väetisevajadusele, laotusplaanile ja ilmastikutingimustele. Kuna tegu on olemasoleva käitisega, siis asukoha valikut on võimalik rakendada vaid uute hoonete ja rajatiste puhul. Uued hooned ja rajatised on planeeritud nii, et asuksid piisaval kaugusel elamutest.

Söötmine (välisõhu kaitse, loomade heaolu)

PVT nr 3 eeldab, et sõltumata söötmistehnoloogiast: a) kasutatakse ratsioonis kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid; b) on ratsioon koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele); täisratsioonilise segasööda söötmisnormide väljatöötamisel rühmitatakse loomad võimalusel toodangu, laktatsioonifaasi või mingi muu parameetri alusel, arvestades seejuures nii karja suuruse, produktiivsuse, geneetilise piimatootmise võime, loomade toitumuse kui ka tööjõu vajadusega söötmisel; c) arvestatakse söötmise tehnoloogia valikul selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja keskkonnale; d) söötade segamisel tagatakse homogeensus.

Farmis kasutatakse loomade grupeerimist ning söödaratsioon koostatakse vastavalt loomarühma söötmisnormidele. Kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid, arvestades nende mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja keskkonnale.

PVT kirjeldus Märkused

Sööda hoiustamine (veekaitse)

21 Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/71

PVT kirjeldus Märkused

PVT nr 5 on talvise koresööda – silo – säilitamine veekaitsenõuete kohaselt: a) silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on veekindlad; konstruktsioonide perioodiline kontrollimine ja hooldus; b) silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (silomahl) suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud hüdroisolatsiooniga ning varustatud vesilukuga, et välistada õhu sissetungimine silosse; c) silomahla hoidla mahutab vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta; d) erakorralise meetmena silo ladustamisel maa peale kasutatakse alusmaterjalina veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks sellise paksusega põhukihti, mis väldib silomahla keskkonda valgumise; e) silohoidla on ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse; f) rullsilo põllul hoidmisel ei ole silorullid virnastatud.

Silohoidlad rajatakse lekkekindlate konstruktsioonidega, lahendades nõuetekohaselt silomahlade kogumine. Konstruktsioone tuleb perioodiliselt kontrollida ja hooldada.

Tõhus veekasutus

PVT nr 7 on ühe või mitme meetme kasutamine veekulu vähendamiseks: a) vee kulumõõtjate kasutamine ja kuluarvestuse pidamine; b) torustike-seadmete veelekete avastamine ja kõrvaldamine; c) kõrgsurvepesurite kasutamine ja väljaheidete mehhaaniline koristamine; d) võimalusel saastumata sademevee kogumine ja selle kasutamine koristamisel; e) tehnoloogiliste seadmete pesuvee kasutamine ruumide koristamisel (nt piimajahuti pesuvee kasutamine enne reoveepuhastisse või - hoidlasse suunamist lüpsiplatsi või ooteala põranda pesemiseks),

Vee kulu üle peetakse arvestust ning torustike ja seadmete lekkekindlust kontrollitakse. Teiste tehniliste lahenduste kasutamise võimalused täpsustuvad projekteerimisel.

Sõnnikukäitlus (välisõhu kaitse, veekaitse)

PVT nr 10 on tahesõnniku hoidlas ladustamisel ja säilitamisel: a) betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindla hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga, kasutamine; b) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele);

Tahesõnnikuhoidla on lekkekindel, nõuetekohase virtsakogumiskaevuga. Hoidla on lähimatest elamutest allatuult. Hoidla paikneb lautade lähistel, mis võimaldab vähendada sõnniku transporti territooriumil.

Villa lauda KSH aruanne

56/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

PVT kirjeldus Märkused

PVT nr 12 on poolvedel- ja vedelsõnniku ladustamine ning säilitamine betoon-, teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest hoidlas, mis vastab järgmistele nõuetele : a) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); b) põhi ja seinad on lekke- ning korrosioonikindlad; c) konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes; d) hoidla on varustatud kaane või kattega; e) hoidla väljavoolu ehk tühjendusavad on varustatud kahekordse klapiga; f) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt (soovitavalt kord aastas) ja süstemaatiliselt; g) sõnnikut segatakse hoiustamise perioodil ainult üks kord, vahetult enne hoidla tühjendamist. PVT nr 12 a. Betoon- ja teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest hoidlale sobiv kate on: a) kaas, katus või tent; b) present- või plastkangas; c) loomulik koorik (kui sõnniku kuivaine sisaldus on vähemalt 2% ning kui toimub hoidla alttäitmine kiirusel, mis koorikut ei kahjusta); d) ujuvkate, mille materjaliks võib olla näiteks rapsiõli vms biolagunev põllumajandussaadus; e) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele);

Vedelsõnnikuhoidlad projekteeritakse ja ehitatakse lekkekindlatena. Hoidlad on lähimatest elamutest allatuult. Vedelsõnnikuhoidlatena kasutatakse monoliit-betoonist põhja ja moodulseinaelementidest lekke- ja korrosioonikindlaid mahuteid. Sõnnikulaguune ei rajata. Konstruktsioone tuleb regulaarselt kontrollida. Vedelsõnnik on kaetud loomuliku koorikuga. Loomulik koorik on ühtlasi lõhnaheidet vähendav meede. Sõnnikut segatakse enne hoidla tühjendamist.

PVT nr 14 on sellise laotustehnoloogia kasutamine, mis arvestab mullatüübile sobivust ja kõlviku tüüpi. PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on sisestus-, segamis- ja ka lohislaotus. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT sisestus- ja lohislaotus.

Vedelsõnniku laotamiseks kasutatakse lohisvooliklaoturit või sisestuslaoturit. Laotamisel ei kasutata paisklaotust.

PVT nr 22 on sõnniku eemaldamisel üks järgmistest süsteemidest: a) optimaalse pikkusega puhkelatrid, skreeperseadmed söötmis- puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; b) optimaalse pikkusega puhkelatrid, sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega söötmis-puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; c) optimaalse pikkusega asemed, osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; d) optimaalse pikkusega asemed, betoonpõrand söötmis-puhkealal, osaline restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; e) sügavallapanul pidamisviis, piisavas koguses allapanu, skreeper- või mobiilsed seadmed; f) olemasolevates vabapidamise lautades osaline restpõrand söötmis- puhkealal ja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem; g) olemasolevates vabapidamise lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikukelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis- puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a sügavallapanul pidamise korral).

Loomad on vabapidamisel. Vastavuses PVT nõuetega ja sõltuvalt loomagruppidest on planeeritud nii skreeperseadmete kasutus kui mobiilsete seadmete kasutus (tahesõnnik).

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/71

PVT kirjeldus Märkused

Välisõhu kaitse

PVT nr 23 on vabapidamisega laudas saasteainete õhkuheite vähendamine järgmiste käitamistingimuste täitmisega: a) optimaalse suurusega puhkelatrid, (loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne); b) optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud (mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaaki lendub); c) sõnniku regulaarne eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse; d) väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine; e) allapanu piisav kogus sügavallapanul pidamisviisi korral.

Puhkelahtrite, söötmis-puhkeala ja liikumiskäikude optimaalse suurusega tuleb arvestada lautade projekteerimisel ja ehitamisel. Sõnnikut eemaldatakse laudast skreeperseadmetega. Lautadesse rajatakse lihtsalt puhastatavad betoonpõrandad.

PVT nr 24 on järgmiste täiendavate meetmete kasutamine: a) allapanu kasutamine saasteainete heite vähendajana sõltumata pidamisviisist ja allapanu liigist; b) spetsiifiliste niiskust imavate preparaatide kasutamine asemetel.

Pidamisviis varieerub loomarühmade kaupa. Tahesõnnikutehnoloogia puhul kasutatakse vähest allapanu. Allapanuta pidamisviisi korral kasutatakse asemetel imavaid matte.

Heide välisõhku

Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist on parima võimaliku tehnika (PVT) ja hea loomapidamistava rakendamine.

Väljaheidetega eralduva lõhnaainete kogust on võimalik vähendada söödaratsiooni toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lõhnaainete kontsentratsioon madalam. PVT nõuded sätestavad, et ratsioon koostatakse vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) ning ratsioonis tuleb kasutada kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid.

Keskkonnamõju leevendavaks meetmeks võib lugeda farmikompleksi kui terviku paiknemist. Piirkonnas on valitsevaks edelast puhuvad tuuled ning seega paikneb farm ühes oma sõnnikuhoidlatega elamupiirkondade suhtes pigem allatuult.

Samuti tuleb minimeerida sõnniku segamist, tehes seda hoiustamisperioodil ainult üks kord, vahetult enne hoidla tühjendamist.

Lisaks heitele farmi territooriumilt peab arvestama ka lõhnahäiringuga sõnniku veol ja laotamisel. Sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina (NH3) kergesti atmosfääri lenduv. Samuti on lenduv dilämmastikoksiid (N2O), mis tekib pärast sõnniku muldaviimist nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni käigus.

Mida kõrgem on laotusaegne õhutemperatuur, seda suuremad on lämmastikukaod läbi lendumise. Samuti suurendab ammoniaagi emissiooni tuul ja madal õhuniiskus - kuivanud maapinnale laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse, mistõttu lendubki palju ammoniaaki.

Seega on soovitatav planeerida laotamist jahedama ja niiskema ilmaga. Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks elamute lähedastel põldudel vältida ka ebasoodsaid tuulesuundi suuremate elamupiirkondade suhtes. Lisaaspektina saab märkida, et suured lämmastikukaod sõnniku laotamisel on ühtlasi majanduslik kahju põllumehele - seda väiksemaks jääb sõnniku positiivne mõju väetisena. Seega on võimalikult soodsates oludes laotamine üldjuhul ka ettevõtte enda huvi. Sõnniku laotamiseks sobiv periood on agrotehniliselt piiratud ning farmi sõnnikukogus ja laotamispind suur, mistõttu on selge, et alati ei ole võimalik eelkirjeldatud tingimusi siiski tagada.

Villa lauda KSH aruanne

58/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Teiseks sõltub sõnniku kasutamise efektiivsus ja heide välisõhku laotustehnoloogiast ning laotamise ja muldaviimimise ajalisest vahest. Vedelsõnniku pinnalelaotamisel lohisvoolikutega tuleks vedelsõnnik seetõttu segada mulda võimalikult kiiresti, soovitatavalt vahetult laotuse järel.

Veekasutus

Farmi veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise.

Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava.

Puurkaevu saastumise vältimiseks tuleb rangelt järgida puurkaevu sanitaarkaitsealal rakenduvaid keskkonnanõudeid.

Ette ei ole näha, et farmi veevõtt põhjustaks veepuuduse teistes piirkonna kaevudes.

Veekaitse laotamispindadel

Sõnniku laotamisel tuleb järgida head põllumajandustava ja parima võimaliku tehnika nõudeid. Kompleksloa kohustusega veiselauda käitaja peab veenduma, et sõnnikukäitluse PVT järeldusi ja õigusaktidega esitatavaid keskkonnanõudeid täidetakse sõnniku käitlusahela kõikides etappides, s.t nii farmist eemaldamisel ja hoiustamisel kui transpordil ja laotamisel.

Põllule laotatava väetise koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikul arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Õigel ajal ning kogustes orgaanilise väetise laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust.

Tundlikumatel aladel (eeskätt puurkaevudega piirnevatel põllumaadel) on soovitav vähendada vedelsõnnikuga antava väetase norme, asendades vajadusel taimede väetistarve tahesõnnikuga, mis samuti farmis tekib, või mineraalväetistega.

Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule.

6.3 Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks

Õigusaktidest tulenevad nõuded ja keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks kavandatava farmi tegevuste juures on toodud alljärgnevas tabelis.

Soovituste tegemisel on lähtutud kavandatava tegevusega kaasnevatest tagajärgedest ning nendest eeldatavalt tulenevatest mõjudest.

Tabel 6-2. Keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks

Tegevus Aeg Kellele Täpsustus

Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruande koostamine

Õigusaktidega ettenähtud sageduse (kord aastas) ning tähtajaga

Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS

Vastavalt õigusaktidele

Tekkivate jäätmekoguste arvestuse pidamine eraldi liikide kaupa (jäätmearuanne)

Õigusaktidega ettenähtud sageduse (kord aastas) ning tähtajaga

Keskkonnaametile Vastavalt õigusaktidele

Põhjaveest võetava vee koguste üle arvestuse pidamine

Õigusaktidega ettenähtud sageduse (kord kuus, veekasutuse

Keskkonnaametile Vastavalt õigusaktidele

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/71

Tegevus Aeg Kellele Täpsustus

aastaaruanne kord aastas) ning tähtajaga

Põhjavee kvaliteedi kontroll puurkaevus õigusaktidega ettenähtud parameetritele

Õigusaktidega ettenähtud sagedus (vähemalt kord aastas)

Keskkonnaametile Vastavalt õigusaktidele

Kasutatava kütuse ja kemikaalide koguste üle arvestuse pidamine

Õigusaktidega ettenähtud sagedus

Ettevõttesisene arvestus. Andmed esitada nõudmisel Keskkonnaametile nende iga-aastase külastuste käigus

Vastavalt õigusaktidele

Energiakulu üle arvestuse pidamine arvesti näidu järgi voolumõõtjas

Vastavalt kliendilepingule Vastavalt kliendilepingule -

Farmis kuluva sööda koguste üle arvestuse pidamine

Jooksvalt Ettevõttesisene arvestus -

Kaebuste (lõhnahäiring jm) registreerimine ja analüüs

1 tööpäeva jooksul Keskkonnaametile -

Põldudele laotatud väetiste, s.h kasutatud tahe- ja vedelsõnniku koguste, nende lämmastiku- ja fosforisisalduse ning kasutamise aja kohta arvestuse pidamine põldude kaupa

10 kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest arvates

Ettevõttesisene arvestus. Andmed esitada nõudmisel Keskkonnaametile.

Vastavalt õigusaktidele

Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle:

• Seadmete (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll (ettevõtte sisene ning andmete

esitamine pole vajalik).

• Sõnnikuhoidlate kontrollkaevude ja sõnnikuhoidlate seisundi regulaarne kontroll minimaalselt

1 x kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada kontrollkaevudest veeproovide

võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraatide ja ammooniumi sisaldust ning

mikrobioloogiat.

Kontrollkaevude kontrolli kohta pidada ning täita päevikut. Päevik esitada nõudmisel i

Keskkonnaametile nende iga-aastaste külastuste käigus.

• Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise ning hea majapidamistava rakendamise

kontroll (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik).

Eeltoodud seire ja kontrolli teostajaks on arendaja.

Villa lauda KSH aruanne

60/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

7 KAVANDATUD TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA

Alternatiive on võrreldud välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Alljärgnevas tabelis (Tabel 7-1) on esitatud farmi tegevuse peamised mõjuvaldkonnad ehk mõju välisõhule, veele ja elanikkonnale. Mõju suurused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele.

Tabel 7-1. Alternatiivide võrdlus.

Mõjuvaldkond Aspekt Nullalternatiiv Kavandatav tegevus

Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Veevõtt 52,3 m3/ööp. Vajalik vee kogus 150 m3/ööp.

Puurkaevu tootlikkus 300 m3/ööp. Põhjaveekogumi seisund võimaldab veevõttu.

Puurkaevu tootlikkus 300 m3/ööp. Põhjaveekogumi seisund võimaldab veevõttu.

Sõnnikukäitlus Tekkiv vedelsõnniku kogus 9860 t/a ja tahesõnniku kogus 1743 t/a.

Tekkiv vedelsõnniku kogus 33582 t/a ja tahesõnniku kogus 1064 t/a.

Laotuspindade vajadus 541 ha.

Laotuspindade vajadus 1610 ha.

Hindamise järeldus

Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne mõju.

Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne mõju. Keskkonnakoormus tõuseb.

Mõju välisõhu kvaliteedile

Lõhn Ei toimu lõhnatundide 15% piirmäära ületamist lähimate elamute juures.

Ei toimu lõhnatundide 15% piirmäära ületamist lähimate elamute juures.

Hindamise järeldus

Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne mõju.

Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne mõju. Keskkonnakoormus tõuseb.

Mõju sotsiaalkeskkonnale

Hindamise järeldus

Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne mõju. Eeldatavalt esineb häiring.

Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne mõju. Eeldatavalt esineb häiring.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kasvab Linnamäe veisefarmi (kvantitatiivselt väljendatav) keskkonnakasutus nullalternatiiviga võrreldes märgatavalt. Kavandatava tegevuse puhul tarbitakse loodusvarasid ning heidetakse väliskeskkonda saasteaineid suuremas koguses. Tegevuse jätkamisel suuremates mahtudes suurenevad ootuspäraselt ja märkimisväärselt ka tegevuse keskkonnamõjud.

Mõju hindamisest selgub, et kumbagi alternatiivi puhul ei ületata eeldatavalt kehtivates õigusaktides sätestatud piir- või sihtnorme. Ette ei ole näha piiranguid või häiringuid, mis võiks välistada kavandatava tegevuse. Seetõttu ei ole alternatiivide hulka lisatud teistsuguseid tootmismahte või tehnoloogilisi lahendusi.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/71

8 ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST

Esitatakse pärast aruande avalikustamist

Villa lauda KSH aruanne

62/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

9 KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) objektiks on Viljandi vallas Villa külas asuva Linnamäe Talu FIE Villa laudakompleksi rekonstrueerimine ja laiendamine ning ühtlasi farmi tootmismahu suurendamine.

Veisefarm paikneb Villa külas kolmel maaüksusel: Villa laut (79701:003:0001), Õunapuu-Metsa (79701:003:1510) ja Suur-Villa (79701:003:0042). Detailplaneeringuala pindala on ca 16,3 ha.

Olemasolevas olukorras on farmi kahes kasutusel olevas laudas kokku ligikaudu 316 lüpsvat lehma, 23 kinnislehma/poegivat lehma, 110 vasikat ja 224 mullikat.

Laiendatud farmikompleksis on loomakohti 830 lüpsilehmale, 242 kinnislehmale ja/või poegivale lehmale, 640 mullikale ja 190 vasikale. Laiendatud laudakompleksi maksimaalseks kogumahutavuseks on kavandatud 1912 loomakohta. Reaalne loomade arv ja karja struktuur teatud ajahetkel sõltub nii olemasolevas kui planeeritavas olukorras karja tavapärasest arengust.

Rekonstrueeritud ja laiendatud farmi käitamise (veiste pidamise) tagajärjed on sarnased nullalternatiiviga, kuid märkimisväärselt kasvavad keskkonnakasutuse mahud. Peamisteks tagajärgedeks on heide välisõhku, s.h lõhna teke, sõnnikuteke, veekasutus, jäätmeteke, mürateke. Eelnimetatuile lisanduvad ajutise iseloomuga ehitustegevuse tagajärjed nagu mürateke, tolm ja muu heide välisõhku, ressursikasutuse suurenemine ning jäätmeteke.

Olulisemateks mõjuvaldkondadeks, millele farmi tegevuse käigus mõju avaldatakse, seda nii nullalternatiivi kui ka kavandatava tegevuse puhul, on välisõhk ja põhjavesi (veevõtt).

Keskkonnamõju hindamise osana teostati välisõhu saasteainete modelleerimine. Modelleerimistulemused näitavad, et lõhnatundide esinemissageduse 15% piirmäära, mis iseloomustab elanikkonnale soovimatut lõhnahäiringut, farmi territooriumist väljaspool ei ületata. Lõhna aisting on siiski väga individuaalne ning teatava lõhnahäiringuga peab piirkonnas arvestama, seda tõenäoliselt eelkõige sõnniku väljaveo perioodidel. Tootmismahtude tõstmisega häiring kasvab.

Farmi normaaltingimustel töötamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ka põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude minimeerimiseks koostatakse tegutsemisplaan.

Kaudsed mõjud võivad avalduda läbi sõnniku kasutamise väetisena põllumajandusmaadel. Nende mõjude minimeerimiseks on sõnnikukäitleja kohustatud tagama piisava laotamispinna olemasolu, väetamisplaanide koostamise ning neist väetamisplaanidest ja kõigist asjakohastest veekaitsenõuetest kinni pidamise.

Linnamäe Talu FIE Villa farm on farmi tootmismahu suurendamisel soovitud mahuni keskkonnakompleksloa kohuslane ning peab seetõttu rakendama parimale võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, mis muuhulgas arvestab keskkonnakaitseliste aspektidega. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatava tegevuse tagajärgedele ning eeldatavatele mõjudele, on aruandes esitatud siiski võimalikke täiendavaid keskkonnamõju leevendusmeetmeid.

Kokkuvõttes ei tuvastatud keskkonnamõju hindamisel ühtegi tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Tulenevalt tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest on aga vajalik tegevuse pidev seire vastavalt õigusaktide nõuetele ja aruandes esitatud soovitustele.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/71

10 KASUTATUD ALLIKAD

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt Eesti Vabariigi keskkonna alased õigusaktid

Eesti Maaviljeluse Instituut, 2012. Vedelsõnnik ja mullaharimine

Europolis OÜ, 2021, Viljandi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021- 2032

Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Keskkonnaministri 6. juuli 2023. aasta määrus nr 37. „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“.

Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrus nr 66. “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.

Keskkonnaportaal. Põhjaveekogumite 2020. aasta seisund

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus: 1:400 000 geloogilised kaardid

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus: Maainfo

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus: Mullastik

Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika”

Majandus- ja taristuministri 08. juuni 2015. a määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“

Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J

VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011

Villa lauda KSH aruanne

64/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

LISAD

Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise programm

Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika

Lisa 3. Asjaomaste asutuste seisukohad

Lisa 4. KMH aruande avaliku arutelu protokoll

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/71

LISA 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM

Lisatud eraldi failina

Villa lauda KSH aruanne

66/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

LISA 2. VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA TEKKIVA SAASTETASEME HINDAMISE METOODIKA

Veiste elutegevusest lähtuvate heitkoguste arvutamise metoodika

Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses22 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.

Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga:

MN väljaheited = L × qN,

kus:

L – aastaloom või aastalind, tk;

qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta määruse nr 66 lisa tabelis 9 esitatu põhjal.

Olenevalt sünnist peetakse farmikompleksis kas lehmvasikaid või pullvasikaid. Kuna vastavalt keskkonnaministri määrusele on lämmastiku sisaldus lehmvasikate väljaheidetes suurem kui pullvasikatel, on pullvasikad NH3 ja N2O heitkoguste arvutamisel arvestatud lehmvasikateks.

Kinnislehmad (sh tiined lehmad) on arvestatud piimalehmadeks.

Karjatamise korral arvutatakse laudas ja sõnnikuhoidlas tekkiva ammoniaagi osakaal kogu ammoniaagi heitkogusest järgmise valemiga:

sk = 1 – (d / 365 × h / 24),

kus:

d – karjatamispäevade arv aastas;

h – keskmine karjatamistundide arv ööpäevas karjatamisperioodil.

Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga:

MNH3 laut = MN

väljaheited × klaut / 100 x sk,

kus:

MN väljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;

klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa tabelites

2-4.

sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1.

Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

MNH3 sõnnikuhoidla = (MN

väljaheited x sk – MNH3 laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100,

22 RT I, 22.12.2016, 4, Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrus nr 66.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/71

kus:

MN väljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemite järgi, kg;

sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1.

MNH3 laut – arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, kg;

1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur;

ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 5 esitatu

põhjal.

Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

MCH4 laut = L × qCH4

laut x sk,

kus:

L – aastaloom või aastalind, tk;

qCH4 laut – määruse nr 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom.

sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1.

Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga:

MCH4 sõnnikuhoidla = L × qCH4

sõnnikuhoidla x sk,

kus:

L – aastaloom või aastalind, tk;

qCH4 sõnnikuhoidla – määruse nr 66 lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind.

sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1.

Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

MN2O sõnnikuhoidla = MN

väljaheited × sk x ksõnnikuhoidla / 100,

kus:

MN väljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;

ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 8

esitatu põhjal.

sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1.

Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s)23. Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest,

23 Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J

Villa lauda KSH aruanne

68/71

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga.

Tootmismahu, kasutatava tehnoloogia ja sellega seotud saasteainete heitmete koguste hindamise juures on tuginetud Linnamäe Talu FIE ja ELLE OÜ spetsialistide hinnangutele.

Lõhnaaine esinemise hindamise metoodika

Lõhnaainetest tulenevat lõhnahäiringut reguleerib keskkonnaministri määrus24. Lõhnaainetele on kehtestatud lõhnaaine esinemise häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest vastuvõtja juures. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas vastuvõtja (elamu) juures alla 15% kogu aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta oluliseks häiringuks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel.

Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest.

Kuna otseselt pole lõhnaainete mõõtmisi Villa farmikompleksis läbi viidud, leiti lõhnaainete hetkelised heitkogused arvutuslikul teel.

Loomakasvatussektori korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × LÜ, kus

Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 06.07.2023 määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas ning mis on piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, kinnislehmade puhul 78 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s;

LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Põllumajandusministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on piimalehmade puhul 1,00, lehmmullikate puhul 0,49 ja lehmvasikate puhul 0,14.

Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × S, kus

Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 06.07.2023 määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas;

S – pindallika pindala (m²).

24 RT I, 01.10.2024, 7, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Keskkonnaministri 6. juuli 2023. aasta määrus nr 37.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/71

Kuna eriheidet sõnnikuhoidlatele pole määruses nr 37 toodud, on vastav eriheide saadud VDI Standardist25. Selles metoodilises materjalis on tahesõnnikuhoidla ja vedelsõnnikuhoidla eriheideteks veisesõnniku puhul 3 OU/m2/s. Arvutustes on arvestatud, et vedelsõnnikuhoidlad on kaetud koorikuga (vajadusel kaetakse lisaks põhuga), mistõttu heide sellest väheneb 80%, seega on arvestatud, et eriheide on vedelsõnnikuhoidlate puhul 0,6 OU/m2/s..

Lõhna tekkimine laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest sõltub väga paljudest teguritest. Olulised on siinkohal nii sõnniku füüsikalistest omadustest nagu sõnniku pH, ruumi ja sõnniku temperatuur ja niiskus, hapniku sisaldus kui ka loomade söötmine, millest tuleneb sõnniku keemiline koostis (nt proteiini sisaldus sõnnikus). Laudahoonetes mängib rolli nt ka sõnnikukanalite täituvus, nende tühjendamise sagedus, samuti asemete kui ka lauda üldisem korrashoid jne. Hoidlate puhul mõjutavad saasteainete tekkimist ja lendumist nt hoidlate täituvus, pinda katva kooriku olemasolu ning sõnniku koostis.

25 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011

LISA 3. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE

Lisatakse pärast asjaomaste asutuste tagasisidet.

Villa lauda KSH aruanne

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/71

LISA 4. KMH ARUANDE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL

Lisatakse pärast avaliku arutelu toimumist.

ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO

A.VAISMAARHITEKT

reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490

ASUKOHASKEEM

DP-1

juuni 2025

613-24

eskiis

VILLA LAUT DETAILPLANEERING

VILLA KÜLA, VILJANDI VALD, VILJANDI MAAKOND

www.maa-amet.ee

PLANEERINGUALA

ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO

A.VAISMAARHITEKT

reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490

ILLUSTRATSIOON

DP-4

juuni 2025

613-24

eskiis

VILLA LAUT DETAILPLANEERING

VILLA KÜLA, VILJANDI VALD, VILJANDI MAAKOND

N

Osaühing Anne Strati Arhitektuuribüroo Lina 18b, Pärnu linn, Pärnumaa 88317 kontakt: [email protected], +372 521 5490 Reg kood 11101661, MTR EEP 00266, Muins.tegevusluba E362/2008

VILLA LAUT DETAILPLANEERING

VILLA KÜLA, VILJANDI VALD, VILJANDI MAAKOND

TÖÖ NR 613-24

Tellija:

Viljandi Vallavalitsus

Vastutav spetsialist:

arhitekt Anne Vaisma

volitatud arhitekt tase 7

177638

juuni 2025

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 1 / 12

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID .......................................................... 2

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID .......................................................................................... 2

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................................... 3

3.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT.................................................................................................................................. 3

3.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 3

3.3 KRUNTIDE ANDMED, MAAKASUTUS ................................................................................................................... 4

3.4 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 4

4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV........................................................................................................ 4

4.1 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS ........................................................................................................ 4

4.2 EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED ..................................................................................................... 5

4.3 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID .................................................................................................................................. 6

4.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ............................................................................................................................ 6

4.5 VERTIKAALPLANEERIMINE ...................................................................................................................................... 6

4.6 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 6

4.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................................... 6

4.6.2 Elektrivarustus ....................................................................................................................................... 7

4.6.3 Sidevarustus ........................................................................................................................................... 7

4.6.4 Välisvalgustus ........................................................................................................................................ 7

4.6.5 Soojusvarustus ....................................................................................................................................... 7

4.7 TULEOHUTUS ...................................................................................................................................................... 7

4.8 KITSENDUSED JA PIIRANGUD ................................................................................................................................... 7

4.9 KURITEGEVUSRISKIDE VÄHENDAMINE ....................................................................................................................... 8

4.10 RADOONIRISK ............................................................................................................................................. 8

5. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA MÕJU HINDAMINE..................................................................... 8

6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ................................................................... 11

7. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE ...................... 12

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 2 / 12

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID

• Planeerimisseadus (väljandja Riigikogu, vastu võetud 28.01.2015) • Maaparandusseadus (väljandja Riigikogu, vastu võetud 16.05.2018) • Ehitusseadustik (väljandja Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015) • Tuleohutuse seadus (väljaandja Riigikogu, vastu võetud 05.05.2010) • Tarvastu valla üldplaneering (kehtestatud Tarvastu Vallavolikogu 06.02.2008 määrusega

nr 10). • Tarvastu Vallavolikogu 26.11.2014 otsusega nr 45 kehtestatud „Katastriüksuse Villa laut

osa-ala detailplaneering“ (töö nr 2014-13). • Viljandi Vallavolikogu 19. detsember 2024 korraldus nr 262 Villa laut detailplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Lisa 1 ja Lisa 2). • Maa-ja Ruumiameti arvamus Villa laut detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade

kohta 10.03.2025 nr 12-1/25/426-2. • Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord". • Siseministri määrus nr 8 16.02.2021 "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad

nõuded". • Keskkonnaministri määrus nr 71 16.12.2016 „Välisõhus leviva müranormtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ • „Linnamäe Talu FIE Villa laudadetailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

Programm“, koostanud Inspiring Environment OÜ, 2023. • EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur." • EVS 843:2016 "Linnatänavad" • EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ • EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ • Ricabell OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr ATG 23031). • Põllumajandus- ja toiduameti 30.03.2023 nr 6.2-2/15284 seisukoht Villa laut

detailplaneeringu algatamise kohta. • Transpordiameti 23.03.2023 nr 7.2-2/23/6623-2 seisukoht Villa laut detailplaneeringu

algatamise kohta. • ja muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID

Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva farmikompleksi laiendamine, mille käigus rajatakse olemasoleva H- kujulise laudahoone asemele kaks uut lauta ja olemasolevat lüpsilauta laiendatakse. Lisaks rajatakse kaks täiesti uut lauta, 640-le mullikale ja vasikalaut 190-le vasikale. Planeeritakse ehitada sõnniku- ja silohoidlad, kore- ja puistesöödahoidlad ning uus puurkaev.

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 3 / 12

Omaniku sooviks on farmi hooned paigutada ühele kinnistule ja eraldada hoonestamata karjamaa, mistõttu liidetakse Õuna-Metsa kinnistu Villa laut kinnistu lõunapoolsele osale ja põhjapoolsest osast moodustatakse eraldi krunt. Detailplaneeringu eesmärgiks on lahendada planeeringuala ehitusõigused, heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, keskkonnakaitselised abinõud, liikluskorraldus ja vajalikud tehnovõrgud. Laiendustööd võimaldavad farmikompleksis jätkata lehmade pidamist suurendatud mahus. Laudakompleksi laiendustöödel arvestatakse endise Tarvastu Valla üldplaneeringuga, võimalike keskkonnamõjude ning ruumilise ja säästva arengu põhimõtetega.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT Planeeringuala paikneb Viljandimaal Villa külas asuva Villa kinnistu lõunaosas ja selle suurus on ligikaudu 16 ha. Alast vasakule jääb Viljandi-Väluste-Mustla tee (kõrvalmaantee 24155, piirkiirus antud lõigul on 70 km/h). Planeeringualale on kaks mahasõitu, mis asuvad vastavalt riigitee 24,428 ja 24,612 kilomeetril.

3.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS

Kavandatud tegevuse alal, Villa lauda maaüksuse lõunaosas, asub planeeringu koostamise ajal olemasolev laudakompleks, mis koosneb kolmest laudahoonest ja neid ühendavast tehnoloogilisest blokist, kus asub ka lüpsiplats ning olmeruumid. Laudahoonetest põhja suunas asuvad silohoidlad, sööda hoiustamiseks küün, tahesõnnikuhoidla ja rõngasmahuti tüüpi vedelsõnnikuhoidla (maht 8000 m3). Lautade juurde kuuluvad biotiigid (ida suunas), milledest üks jääb osaliselt Suur-Villa kinnistule. Farmil on kasutuses oma puurkaev (puurkaevu katastri nr 6248 ). Kinnistul asub ka alajaam. Olemasolevast laudakompleksist põhjapoole jääv ala ja Õunapuu-Metsa kinnistu (hoonestamata), kuhu kavandatakse rajada noorloomalaudad ja sõnnikuhoidlad, on hetkel kaetud metsaga. Lähim naaberkinnistu hoone, milleks on kahekorruseline korterelamu, jääb olemasolevast laudast 175 m kaugusele lõunas asuvale Uue-Villa kinnistule. Lähimaks looduskaitseliseks objektiks on laudast ca 2,2 km kaugusel läänes asuv Kõõsi künnapuu (KLO4000270). Farmist ca 2,3 km kaugusel idas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Võrtsjärve linnuala (RAH0000104). Võrtsjärv ja Võrtsjärve Hoiuala (KLO2000173) ning Natura 2000 võrgustikku kuuluv Võrtsjärve loodusala (RAH0000595), asuvad farmikompleksist ca 3,5 km kaugusel idas. Maakasutuse ja majandustegevuse poolest saab farmi lähiümbrust lugeda põllumajanduspiirkonnaks - PRIA registri andmetel on farmi lähiümbruses valdavalt põllumaad. Lähimad elamud paiknevad laudahoonetest lõunas, Uue-Villa kinnistul (ca 175 m kaugusel), ning läänes (ca 440 m kaugusel).

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 4 / 12

3.3 KRUNTIDE ANDMED, MAAKASUTUS Planeeritavate kinnistu andmed:

Krundi tähis POS 1 POS 2

Aadress Villa laut Õunapuu-Metsa

Katastritunnus 79901:003:1510 79901:003:0001

Pindala m2 463379 m2 19292 m2

Kasutamise sihtotstarve maatulundusmaa 90% (M) tootmismaa 10% (T-põllu-, metsa-, jahi-ja kalamajandusehitiste maa)

maatulundusmaa 90% (M) tootmismaa 10% (T-põllu-, metsa-, jahi-ja kalamajandusehitiste maa)

3.4 TEHNOVÕRGUD

Villa laut kinnistul asub puurkaev (puurkaevu katastri nr 6248), millest läheb veetrass olemasolevatesse lautadesse. Olmebloki reoveekanalisatsioon on suunatud läbi settekaevude biotiiki. Lautadest tulev vedelsõnnik kogutakse lägahoidlasse. Kinnistul Villa laut asub alajaam, millest läheb maakaabel olemasolevasse lauta. Krundi läänepoolses osas kulgeb kõrgepinge õhuliin, mille kaitsevöönd on 10 m mõlemale poole. Detailplaneeringu maa-alal paikneb drenaažisüsteem, mis ei ole arvel maaparandussüsteemide registris. Villa laut detailplaneeringu maa-ala piirneb põhjapoolt Linnusoo (MS kood 3020838000060/001) maaparandusehitisega, sh Õunapuu-Metsa katastriüksus piirneb Linnusoo maaparandusehitise eesvooluga. Maa-ala kagunurka läbib Saare (MS kood 3101650010010/002) maaparandusehitise eesvool. Avatud eesvoolu, mille valgala on alla 10 km², kaitsevöönd ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 m kaugusele. Lauda ümber on ehitatud drenaaž, mis suubub krundi lõunaosas olevasse kraavi.

4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV

4.1 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

tähis Planeeritav krundi Kasutamise sihtotstarve

Krundi planeeritav suurus

Moodustatakse kinnistutest

Liidetavate-lahutatavate osade suurus

POS1

Tootmismaa 100% (T- põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa)

118259 m2

79701:003:0001 79701:003:1510

79701:003:0001- 98967 m2 79701:003:1510- 19292 m2

POS2 Maatulundusmaa 100% (M)

364415 m2

79701:003:0001

79701:003:0001- 98967 m2

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 5 / 12

tähis Piiripunktide koordinaadid POS1 6459478.49 610825.12

6459485.75 610873.60 6459782.89 610905.84 6459993.76 610897.37 6459913.29 610566.91 6459876.61 610567.77

6459658.95 610636.65 6459574.69 610676.36 6459527.80 610684.27 6459588.45 610801.92

POS2 6459913.29 610566.91 6460072.95 611222.97 6460084.01 611221.08 6460212.56 611234.75 6460199.01 610994.05

6460541.54 611008.13 6460565.57 610841.33 6460568.11 610812.77 6460886.58 610790.61 6460836.45 610718.97

6460842.59 610555.76 6460663.42 610527.55 6460649.09 610681.90 6460548.88 610680.58 6460531.80 610519.96

6460309.93 610538.87 6460156.95 610561.23

4.2 EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED

POS 1 POS 2

Hoonestusala suurus / Suurim lubatud ehitisealune pind

71015 m2 / 35000 m2 -

Hoonete suurim lubatud kõrgus olemasolevast keskmisest maapinnast

14 m -

Hoonete suurim lubatud korruselisus

2 maapealset korrust -

Hoonete ja rajatiste arv piiranguta -

Katusekalle vastavalt projektile -

Tulepüsivus vastavalt projektile -

Välisviimistlus vastavalt projektile -

Kõik hooned ja tootmiseks vajalikud rajatised peavad paiknema hoonestusalas. Väljapoole hoonestusala on lubatud rajada tehnokommunikatsioone ja piirdeaedu.

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 6 / 12

Planeeritava hoone arhitektuurne projekt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega eskiisstaadiumis.

4.3 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID Planeeritava krundi POS 1 põhjapoolses osas säilitada hoonetest vabal alal olemasolev kõrghaljastus. Täiendavalt istutada puud lautadest lõunapoole, et luua roheline puhvervöönd elamufunktsiooniga naaberkinnistu vahele. Tootmisterritooriumi on lubatud piirata kuni 2,5 m kõrguse võrk- või keevispaneelaiaga.

4.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

Viljandi-Väluste-Mustla tee teekaitsevöönd on 30 m mõlemale poole äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Antud juhul jääb hoonestusala teekaitsevööndist välja. Juurdepääsuks krundile POS 1 kasutatakse olemasolevaid mahasõite, mis paiknevad riigitee kilomeetritel 24,428 ja 24,612. Piirkiirus antud lõigul on 70 km/h. Riigiteele väljasõiduks on vajalik tagada nõuetekohane peatumisnähtavusala (nähtavuskolmnurk on 25 m ristuva tee äärmise sõidurea servast ja 95 m mõlemale poole piki ristuvat teed). Hetkel jääb nähtavusalasse tehislikult tekitatud pinnasevall, mis tuleb likvideerida. Kinnistusisene liiklusskeem on koostatud lähtuvalt ettevõtte tegevusele ja seni väljakujunenud vajadustele. Kõigi planeeritavate hoonete juurde on vajalik rajada juurdepääs rasketehnikale, sealhulgas päästeautodele. Töötajate parkimine toimub omal kinnistul. Selleks on kavandatud 28 parkimiskohta. Parkla asukohta on lubatud muuta/täpsustada tulenevalt planeeringu realiseerimisjärjekorrast. Loomade liikumine krundilt POS 1 krundile POS 2 toimub mööda olemasolevat pinnaskattega ühendusteed krundi POS 1 põhjapoolses osas. Viljandi-Väluste-Mustla teelt on krundile POS 2 olemasolev mahasõit kilomeetril 25,45.

4.5 VERTIKAALPLANEERIMINE

Planeeritava hoonestuse +/- 0,00 määratakse täpsemalt hoone ehitusprojektiga. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 14 m olemasolevast keskmisest maapinnast.

4.6 TEHNOVÕRGUD

4.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Villa laut kinnistul olev puurkaev (katastri nr 6248) kuulub likvideerimisele. Kinnistu lõunapoolsesse ossa rajatakse uus puurkaev kaitsevööndiga 10 m. Puurkaevu rajamisega kaasneb

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 7 / 12

heitvee ja saasteainete immutamise keeluala 60 m, mis ulatub osaliselt ka naaberkinnistutele. Rajatav puurkaev hakkab varustama krundil POS 1 olevaid ja kavandatavaid hooneid ning Kavandatud farmikompleksis tekib vabapidamisel lautades peamiselt vedelsõnnik, mis skreeperseadmetega suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Vasikalautades kasutatakse lisaks ka vähest allapanu, mis mobiilse seadmega viiakse olemasolevasse tahesõnnikuhoidlasse. Farmis tekkiv tehnoloogiline heitvesi ja olmereovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Planeeritava tegevuse juures on tulekustutusvee vajadus Q=20 l/s 3 tunni jooksul. Kinnistul on maa-alused tuletõrjevee mahutid kokku 100 m3, mis ei taga vajalikku kustutusvee kogust. Seetõttu rajatakse uus veevõtukoht olemasolevast tiigist, mis varustatakse kuivhüdrandiga ja mis peab tagama aastaringeselt kustutusvee minimaalselt 216 m3.

4.6.2 Elektrivarustus

Villa laut kinnistu lõunapoolses osas paikneb alajaam, kust tuleb maakaabel krundi liitumiskilpi. Peakaitsme suurus on 160 A. Planeeritava hoonestuse realiseerimisel kasvab tarbimisvõimsus eeldatavalt 220 A-i.

4.6.3 Sidevarustus

Sidevarustus lahendatakse üle õhu leviva lahendusega.

4.6.4 Välisvalgustus

Krundil POS 1 lahendatakse välisvalgustus hoonete fassaadivalgustuse baasil.

4.6.5 Soojusvarustus

Laudad on kütteta. Olmeruumide soojusvarustus lahendatakse lokaalse hakkpuidul töötava katlamaja baasil.

4.7 TULEOHUTUS

Planeeritav hoonestus on valdavalt VI kasutusviisiga. Lubatud maksimaalne kõrgus on 14 m. Hoonete maksimaalne korruselisus on 2 maapealset korrust. Hoone tulepüsivusklass määratakse täpsemalt ehitusprojektiga. Kõigile planeeritavatele hoonetele on vajalik tagada päästetehnika juurdepääs. Vajalik tulekustutusvee vajadus on Q=20 l/s 3 tunni jooksul. See saadakse krundile POS 1 rajatavast kuivhüdrandist, mis saab toite olemasolevast tiigist. Lisaks säilitatakse krundil olev veevõtukoht (maa-alused mahutis 100 m3).

4.8 KITSENDUSED JA PIIRANGUD

POS 1 POS 2

Krunt paikneb Viljandi-Väluste-Mustla tee teekaitsevööndis (30 m äärmise sõidurea servast)

Krunt paikneb Viljandi-Väluste-Mustla tee teekaitsevööndis (30 m äärmise sõidurea servast)

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 8 / 12

Krundi läänepoolses osas on kõrgepingekaabli kaitsevöönd (10 m mõlemale poole)

Krundi läänepoolses osas on kõrgepingekaabli kaitsevöönd (10 m mõlemale poole)

Krundile rajataval puurkaevul on kaitsevöönd 10 m ja heitvee ja saasteainete immutamise keeluala 60 m

Krundi lõunapoolses osas on maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 12 m

Krundi põhjapoolses osas on maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 12 m

4.9 KURITEGEVUSRISKIDE VÄHENDAMINE Kuritegevusriskide vähendamiseks on soovitav tootmisterritoorium piirata aiaga, paigaldada valvesignalisatsioon ja turvakaamerad, pimedal ajal kasutada välisvalgustust.

4.10 RADOONIRISK

Planeeringualal on kõrge radoonirisk.

Radoonikaitsemeetmete rakendamisel juhindume Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Hoone projektis näha ette meetmed radooniohu leevendamiseks (N: raadonitõkkekile, radoonikaevud).

5. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA MÕJU HINDAMINE

Planeeringu elluviimisega kaasnavat mõju on pikemalt analüüsitud Environment Inspiring OÜ poolt koostatud töös „Linnamäe Talu FIE Villa lauda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“, 2023. Väljavõte mainitud tööst: Farmi mõjuallikateks on nii farmikompleksi rajatised (laudad, sõnniku- ja silohoidlad) kui

liikuvad allikad (nt traktorid). Kaudne keskkonnamõju kaasneb ka farmis tekkinud sõnniku

laotamisega põllumaadele.

Radooniriski väärtus 100-150 kBq/m3

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 9 / 12

Farmikompleksi otsene mõjuala piirdub eeldatavalt farmi lähiümbrusega. Mõjupiirkond

täpsustub mõju hindamise käigus. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiire ületavat

keskkonnamõju.

Peamised kavandatava tegevusega (farmi ümberehituse ja käitamisega) kaasnevad eeldatavalt

olulised mõjud on:

• mõju välisõhule (s.h lõhnahäiring),

• mõju pinna- ja põhjaveele,

• võimalike avariiolukordade keskkonnamõju.

• Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, s.h inimese tervisele, heaolule ja varale.

Mõju hindamisel inimese tervisele lähtutakse eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest

tekkiv häiring (seotuna saasteainete heitega õhku, müra tekkega vm) jääb alla neid

reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu

inimese tervisele ei ole. Häiring kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole

piirväärtusi jäävate tasemete korral. Inimese heaolu mõjutab eeldatavalt eelkõige

tootmistegevusest (seejuures eeskätt sõnnikukäitlusest) tulenev õhusaaste (lõhnahäiring).

Häiring avaldub eeldatavalt eelkõige lähimate elamute juures, sõnnikulaotusperioodidel

(üldjuhul kevadel ja sügisel) on häiring võimalik ka laotuspindade lähistel. Võimalik mõju ulatus

selgitatakse/täpsustatakse mõju hindamise käigus. Tegevuse positiivse mõjuna saab välja tuua

töökohtade säilitamise ja loomise.

• Mõju maastikule. Mõju hindamisel võetakse arvesse olemasolevat olukorda

territooriumil ja planeeritavate tegevuste iseloomu ja mahtusid. Maastiku muutus ning vajalikud

pinnasetööd toimuvad ehitusetapis. Ehitustegevus toimub juba osaliselt hoonestatud

põllumajanduslikul alal ning maakasutuse üldist iseloomu ei muudeta, mistõttu olulist mõju

eeldatavalt ei esine. Arvestama peab siiski hoonestuse suhteliselt suure mahuga.

• Mõju pinnasele. Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Mõju pinnasele

avaldub läbi sõnnikukäitluse, eelkõige läbi sõnniku laotamise põldudele. Mõjude hindamisel

võetakse seetõttu arvesse ka farmiga seotud põllumaid, käsitletakse nende vajadust

toitainekoormusest lähtuvalt, samuti olemasolevat maaressurssi ja selle paiknemist. Sõnnikus

sisalduvad lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised ained, võivad üleväetamise korral

avaldada pinnasele negatiivset mõju. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi

arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis, mis tõstab mullaviljakust.

• Mõju põhjaveele. Loomade arvu suurenemisega kasvab farmi veetarve ehk põhjaveevõtt.

Mõju hindamisel arvestatakse tarbitava vee kogustega, kasutatava põhjaveekihiga jms. Samuti

arvestatakse sõnnikukäitlusega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale.

Muuhulgas hinnatakse eraldiseisvalt sõnnikulaotusega seotud mõju ning esitatakse teave

laotuspindade kohta. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks farmi

territooriumil on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete leke pinnasesse ja seejärel

põhjavette. Leke on võimalik juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi- või keskkonnanõudeid või

avariiolukorras. Sõnnikukäitlusest tulenevat mõju on võimalik kontrollida keskkonnanõuete

järgimisega ning laotuspindade valikuga sõnniku laotamisel. Mõju hindamisel võetakse arvesse,

et farmikompleks paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning piirkonda

jääb kaitsmata põhjaveega alasid ning karstivorme. Samuti arvestatakse veemajanduskavas

toodud teabega.

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 10 / 12

• Mõju pinnaveele. Farmi vahetus ümbruses olulised pinnaveekogud puuduvad.

Kavandatava tegevusega ei kaasne otseheidet veekogudesse ega veekogude režiimi muutmist.

Olulised otsesed mõjud pinnaveekogudele seega eeldatavalt puuduvad. Võimalikud on kaudsed

mõjud (läbi sõnniku laotamise, saasteainete sadenemise vms), mida käsitletakse KMH aruandes

eraldiseisvalt.

• Mõju välisõhu kvaliteedile. Mõju välisõhu seisundile on eeldatavalt üheks kõige

olulisemaks mõjuvaldkonnaks. Farmi paiksetest saasteallikateks on eelkõige laudahooned ja

sõnnikuhoidlad. Paiksetest saasteallikatest tulenevat välisõhu saastetaset modelleeritakse mõju

hindamise käigus. Lisaks võib farmi lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada

sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv heide ning sõnniku väljavedamisel ja laotamisel

toimuv saasteainete heide välisõhku. Hindamisel arvestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses ja

selle rakendusaktides sätestatuga, s.h kehtivate piirväärtustega.

• Mõju müratasemele. Müra teke kaasneb nii paiksete seadmetega (ehitusseadmed, farmi

tehnoloogiline seadmestik) kui transpordiga. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline,

samuti toimub suur osa müra tekitavatest tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides.

Peamiseks farmi käitamisega kaasnevaks müraks võib seetõttu lugeda teenindavate veokite

liiklusmüra, mis on osaks teedel toimuva koguliikluse tekitatud müratasemest.

• Mõju hädaolukordadest. Mõju hindamisel viidatakse võimalikele riskidele ja

avariiolukordadele (nt lekked sõnnikuhoidlast) ning tuuakse välja riskide maandamise meetmed

(nt sõnnikuhoidlate kontrollkaevud, tegutsemisplaan). Käsitletakse ka farmis levida võivate

taudide ennetamist ning käitumist taudide tõrjumisel.

• Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub farmi tegevuse

tulemusena mõnes teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist

teise ning avaldub läbi selle. Kuna kõiki kaudseid mõjusid ei ole programmi koostamise ajal

võimalik ette näha, siis on asjakohane neid kajastada keskkonnamõju hindamise aruandes.

• Koosmõju teiste tegevustega. Farmi vahetusse ümbrusesse ei jää keskkonnalubade

infosüsteemide andmetel sarnasele tegevusele keskkonnaluba omavaid ettevõtteid, mille

tegevusega võiks tekkida oluline koosmõju. Koosmõju keskkonnalube mitte omavate väiksemate

ettevõtetega hinnatakse vajaduse selgumisel ulatuses, kus see on asjakohane ja hinnangute

andmiseks vajalikud andmed on eksperdile kättesaadavad.

Tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest ei käsitleta keskkonnamõju

hindamise aruandes järgmisi mõjuvaldkondi:

• Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele. Farmi eeldatavas otseses

mõjupiirkonnas puuduvad kaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid, millele oluline

keskkonnamõju võiks avalduda. Samuti puuduvad EELISe andmetel farmi lähiümbruses

kaitsealuste liikide leiukohad. Seetõttu ei ole mõju hindamine looduskaitsealustele objektidele

asjakohane. Juhul, kui mõju hindamise raames selgub sellist täiendavat uut informatsiooni, mis

nõuab mõjuvaldkonna käsitlemist, lisatakse mõju hindamine looduskaitsealustele objektidele

siiski KMH aruandesse.

• Mõju Natura 2000 aladele. Villa farmi eeldatavas mõjupiirkonnas puuduvad Natura

2000 võrgustikku arvatud linnu- või loodusalad. Seetõttu ei ole KMH eksperdi hinnangul vajalik

Natura eelhindamise ega asjakohase hindamise (ehk täismahus detailse hindamisprotseduuri)

läbi viimine.

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 11 / 12

• Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele.

Kavandatav tegevus on olemasoleva töötava farmikompleksi laiendamine ning tegevus toimub

juba hoonestatud alal ning sellega piirneval kasutuses oleval põllumaal. Kavandatava tegevuse

ala jääb ka väljapoole planeeringutes määratletud rohelise võrgustiku elemente. Seetõttu võib

eeldada, et oluline mõju taimedele ja loomadele puudub.

• Mõju kultuuripärandile. Otsene oluline mõju lähimatele kultuurimälestistele ja

pärandkultuuriobjektidele farmi tegevusest eeldatavalt puudub. Lähimad kinnismälestised

paiknevad kavandatava tegevuse alast enam kui kilomeetri kaugusel. Samuti ei jää farm

planeeringute alusel määratud väärtuslike maastike või miljöökaitseala piiridesse. Kavandatav

tegevus panustab kaudselt piirkonnas välja kujunenud põllumajandusmaastiku hoidmisele, mida

võib lugeda pigem positiivseks mõjuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõju hindamine

kultuuripärandile KSH eksperdi hinnangul vajalik. Juhul, kui mõju hindamise raames selgub

sellist täiendavat uut informatsiooni, mis nõuab mõjuvaldkonna käsitlemist, lisatakse antud

valdkonna mõju hindamine siiski KSH aruandesse. Juhul, kui kavandatud ehitustööde käigus

peaks tekkima võimaliku kultuuriväärtusliku leiu kahtlustus, tuleb tegutseda vastavalt

Muinsuskaitseseaduses sätestatule (katkestades tööd leiu asukohas ja teavitades

Muinsuskaitseametit).

• Mõju maavarale. Kavandatava tegevuse ressursivajadus ei ole mahus, mis võiks

põhjustada negatiivset mõju maavaradele. Samuti ei sea kavandatav tegevus täiendavaid

piiranguid maavarade kasutamisele. Mõju maavaradele KSH raames eeltoodust tulenevalt ei

hinnata.

Maa-ameti geoportaali maardlate rakenduse alusel paikneb kavandatava tegevuse alal

maavarade olemasolevaid ega prognoosvarusid. Uuringualal toimuvaid vastavaid

tulevikuarenguid saab KSH protsessis arvestada juhul, kui need mõju hindamise läbi viimise

jooksul täpsustuvad.

• Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele. Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu

valgust, soojust ega kiirgust sellises mahus, mis võiks avaldada olulist mõju. Selle põhjal ei pea

keskkonnamõju hindamise ekspert vajalikuks hinnata mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele.

• Mõju vibratsiooni tasemele. Farmi tegevusega ei kaasne olulist vibratsiooni teket,

mistõttu selle mõju ei hinnata.

• Mõju kliimale. Kavandatava tegevuse mõju kliimale, k.a kohakliimale, ei ole tegevuse

mahtusid arvestades eeldatavalt KeHJS mõistes oluline, mistõttu mõju kliimale KSH raames ei

hinnata.

6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED

Pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohustuslik järgida detailplaneeringu realiseerimise ehk elluviimise kava:

 katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

 detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel;

 planeeringuga kavandatud hoonete ja rajatiste ehitusõiguse realiseerimine

Villa laut detailplaneering

Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond töö nr 613-24

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

juuni 2025 Lk 12 / 12

7. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Seletuskirja on koostanud: volitatud arhitekt Anne Vaisma

VILJANDI VALLAVALITSUS

Sakala tn 1 5303 5482 Registrikood 75038606

Viiratsi alevik [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank

70101 Viljandimaa www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank

Kaasatavad ametid 11.06.2026 nr 7-2/149-23

Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu

avaliku väljapaneku teavitus

Viljandi Vallavalitsus teatab Villa külas Villa laut (katastritunnus 79701:003:0001), Õunapuu-

Metsa (katastritunnus 79701:003:1510) ja Suur-Villa (katastritunnus 79701:003:0042)

katastriüksustel koostatava detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, mis

toimub 30.06.2026 kuni 30.07.2026. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda

Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee.

Viljandi Vallavolikogu 19.12.2024 otsusega nr 262 „Villa laut detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatati Villa külas Villa laut (katastritunnus

79701:003:0001), Õunapuu-Metsa (katastritunnus 79701:003:1510) ja Suur-Villa (katastritunnus

79701:003:0042) katastriüksustel Villa laut detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva farmikompleksi laiendamine, mille käigus rajatakse

olemasoleva H- kujulise laudahoone asemele kaks uut lauta ja olemasolevat lüpsilauta

laiendatakse. Lisaks rajatakse kaks täiesti uut lauta, 640-le mullikale ja vasikalaut 190-le vasikale.

Planeeritakse ehitada sõnniku- ja silohoidlad, kore- ja puistesöödahoidlad ning uus puurkaev.

Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 16 ha.

Detailplaneeringus märgitud loomade arv liigitub olulise keskkonnamõju alla vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p-le 27 ning sellisel

juhul on vajalik läbi viia detailplaneeringu menetlusega paralleelselt KSH.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 7 kohaselt, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH,

lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

Palume Teil planeeringulahendusega tutvuda. Kui Te soovite esitada selle kohta oma arvamust,

siis palume see esitada eelnõu avaliku väljapaneku jooksul elektrooniliselt aadressil

[email protected] või paberkandjal vallamaja postiaadressil Sakala tn 1, 70101 Viiratsi

alevik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Orik

ehitusosakonna juht

[email protected], 5301 4621