Taotlus

DP Seletuskiri.doc

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI 1
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS 1
2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS 2
3 PLANEERINGUS KAVANDATU 2
3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus 2
3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted 3
3.3 Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja katastriüksuste koormusnäitajad 3
3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted 4
3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 4
Asendusistutuste arvutus 5
3.6 Jäätmekäitluse põhimõtted 9
3.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted 9
3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted 10
4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED 10
4.1.1 Vee- ja kanalisatsioonivarustus 11
Üldosa 11
4.1.2 Veevarustus 11
4.1.3 Kanalisatsioon 12
4.1.4 Sademevee kanalisatsioon 12
4.1.5 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht 13
4.2 Elektrivarustus 13
Elektrikoormuste tabel: 13
4.3 Välisvalgustus 14
4.4 Sidevarustus 14
4.5 Soojusvarustus 15
4.6 Jahutus 15
5 Kehtivad ja planeeritud kitsendused 16
5.1.1 Olemasolevad kitsendused 16
5.1.2 Kavandatud kitsendused 16
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 17
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded 17
6.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded: 17
6.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 18
6.3.1 Haljastuse nõuded 19
6.3.2 Keskkonnakaitselised nõuded 19
6.3.3 Tuleohutusnõuded 21
6.3.4 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud 22
6.3.5 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas 22
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA - SEISUKOHTADELE 24
7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele 24
7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele 24
7.3 Vastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule 24
7.5 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele 25
7.6 Vastavus tuleohutusnõuetele 28
7.7 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ 29
7.8 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusele nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ 29
7.9 Vastavus insolatsioonile 29
7.10 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ 29
7.11 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” 29
7.13 Vastavus riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ 30
7.14 Vastavus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“ 30
7.15 Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga 30
7.16 Eskiislahenduse teavitamise ajal tehtud ettepanekute arvestamine. 31

II JOONISED

1 Asukoha skeem DP-1
2 Põhijoonis DP-2
3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3
4 Liikluskorraldus DP-4
5 Haljastuse skeem DP-6

I SELETUSKIRI

Detailplaneeringu koostamise alused:
• Planeerimisseadus
• Tallinna Linnavalitsuse 3.11.2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“
• Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkiri nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“
• Tallinna Linnavalitsuse 13.12.2023 korraldus nr 1127 Paldiski mnt 223 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine Haabersti linnaosas
• Paldiski mnt 223 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamisettepanek

Detailplaneeringu lähtedokumendid:
• Haabersti linnaosa üldplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40
• Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 vastuvõetud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”
• Eesti standardid EVS 843:2016 „Linnatänavad”, EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Paldiski mnt 223 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu maa-ala asub Tallinnas, Haabersti linnaosas, Väike-Õismäe asumis, Järveotsa piirkonnas, Paldiski maantee ääres.

Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne, kus paiknevad nii elamud, ärihooned, ka üksikud ühiskondlikud hooned.

Planeeritav maa-ala piirneb kirde poolt 14-korruselise korterelamuga, põhja poolt praegu kasutuses oleva bussipargiga kuhu on alale kehtestatud planeeringu alusel määratud ehitusõigus kuni 4-korruselise hoone rajamiseks, ida poolt üldkasutatava rohealaga, lõuna poolt 2-korruseline ärihoonega ning lääne poole jääb Paldiski maantee.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,39 ha.

Planeeritavale alal jäävad järgmised kinnistud:
Planeeritavale alale jäävad elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 223 kinnistu, mis kinnistusraamatu andmetel on P223 OÜ omandis. Lisaks jäävad osaliselt planeeritavale alale Tallinna linna omandis olevad transpordimaa sihtotstarbega Paldiski maantee T5, Õismäe tee 97a // Õismäe tee T12 ja Õismäe tee 1e // 46b // 105c // Õismäe tee kinnistud, üldkasutatava maa sihtotstarbega Järveotsa tee 1f ja Järveotsa tee 15a kinnistud, 55% ärimaa ja 45% ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Õismäe tee 105a kinnistu ning eraomandis olevad ärimaa sihtotstarbega Õismäe tee 107 ja 107a kinnistud.

Juurdepääs Paldiski mnt 223 kinnistutele on Paldiski maanteelt. Lähim
ühistranspordipeatus paikneb paarisaja meetri kaugusel Õismäe teel.

2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk on määratleda Paldiski maanteeäärsele alale uus identiteet ja arengupotentsiaal Paldiski maantee äärset konteksti arvestades, et piirkonnas kujuneks välja magistraaltänavaäärne linlik elukeskkond.

Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid on:
• Kavandada uued hooned, mis sobitub linnaehituslikult olemasolevasse ja arendatavasse keskkonda;
• Kavandada planeeritavate hoonete kõrgused nii, et need sobituksid Paldiski mnt 221 oleva 14korruselise korterelamuga ja Paldiski mnt 225 krundil oleva 2korruselise ärihoonega.
• Parandada ala liikluskorraldust ning tagada läbi planeeritud krundi perspektiivne juurdepääs ka Õismäe teele.

3 PLANEERINGUS KAVANDATU

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paldiski mnt 223 elamumaa sihtotstarbega krundi jagamine ning alale ehitusõiguse määramine kuni viie 3-7-korruselise korterelamu ehitamiseks ning Järveotsa tee 15a üldkasutatava maa sihtotstarbe krundist moodustada osaliselt transpordimaa krunt sinna tee rajamiseks.

Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelised lahendused.

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Detailplaneeringus on Paldiski mnt 223 elamumaa sihtotstarbega kruntist moodustatud üks elamumaa sihtotstarbega krunt pos 1, üks transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 2 ning Järveotsa tee 15a linna maast moodustatud üks transpordimaa krunt pos 3.

Planeeritud ala olemasolev juurdepääs on Paldiski maanteelt, aga kuna Tallinna Transpordiamet uue planeeringu koostamisel ei pea võimalikuks Paldiski maanteelt olemasolevat juurdepääsuteelt alale kavandada ning läbi Paldiski mnt 221 kinnistu on lubatud ainult teenindava transpordi (prügiauto) juurdepääs planeeritud alale, siis planeeringu lahenduses on kavandatud juurdepääs vastavalt Tallinna Transpordiameti ettepanekule läbi munitsipaalomandis oleva üdkasutatava maa Järveotsa tee 15a kinnistu ning selle tarbeks on moodustatud uus transpordimaa krunt pos 3.

3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Kuna Paldiski maantee ääres olevatel hoonetel ühtne ehitusjoon puudub, siis on planeeritud hooned paigutatud omavahel astmeliselt, et oleks tagatud planeeritud hoonete akendest võimalikult mitmekesisemad vaated.

Planeeritud hoonete korruselisuse määramisel on arvestatud, et uued hooned jääks madalamaks kui naaberkrundil olev 14 korruseline korterelamu ning uued hooned oleks ka astmeliselt liigendatud nii, et kõrgemad hoone osad asuksid Paldiski maantee pool ning hoonete korruselisus langeb idapool asuva haljasala suunas.

3.3 Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja katastriüksuste koormusnäitajad

Planeeritud ala hoonestustihedus on 1,2.

Krunt pos 1
Krundi sihtotstarve: elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
(maa-pealne/maa-alune): 2500 m2/4500 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 27 m
Hoonete suurim lubatud maapealne suletud brutopind 10650 m²
Hoonete suurim lubatud korterite arv 116 tk
Krundile on planeeritud 119 parkimise kohta mis on kavandatud hoone maa-alusele korrusele.
Kavandatud on viis 3-7-korruselist korterelamu, millest: üks hoone on 7-korruseline, kolm hoonet on 6-korruselist, kaks hoonet on kavandatud 5-korruselist, kaks hoonet on kavandatud 4-korruselist ja kaks hoonet on kavandatud 3-korruselist.
Hooned on ühendatud ühise maa-aluse parkimiskorrusega.
Hoonete kõrguslik jaotus antakse ehitusprojektis, mis lähtub detailplaneeringu põhijoonisel kavandatust.

Krunt pos 2
Krundi sihtotstarve: transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala
(maa-pealne/maa-alune): -
Hoonete suurim lubatud kõrgus: -
Hoonete suurim lubatud maapealne brutopind -
Hoonete suurim lubatud korterite arv -
Krunt on planeeritud avaliku kasutusega transpordimaaks, et perspektiivis saaks läbi planeeritud ala ühendada Paldiski maantee Õismäe teega.

Krunt pos 3
Krundi sihtotstarve: transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala
(maa-pealne/maa-alune): -
Hoonete suurim lubatud kõrgus: -
Hoonete suurim lubatud maapealne brutopind -
Hoonete suurim lubatud korterite arv -
Krunt on planeeritud avaliku kasutusega transpordimaaks, et perspektiivis saaks läbi planeeritud ala ühendada Paldiski maantee Õismäe teega.

Pos 3 krundi moodustamise vajalikkuse otsustab maa omanik, kui on selgunud, kas juurdepääsutee asukoht on ajutine või lõplik, st kui ehitusprojekti staadiumis otsustatakse tagada juurdepääs otse Paldiski maanteelt ja peetakse mittevajalikuks pos 3 transpordimaa moodustamist, siis võib juurdepääsu planeeritud alale lahendada ka otse Paldiski maanteelt.

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeritud maa-ala olemasoleva maapinna reljeef on tasane. Planeeringus ei ole kavandatud maapinna tõstmist võrreldes naaberkruntidega ja planeeritud teed ning haljasalad on ette nähtud projekteerida selliselt, et need ühilduksid olemasolevate naaberaladega.

Kavandatud hoone parkimiskorrus on ette nähtud täis maa-alusena nii, et maa-aluse korruse pealsed kõnniteed ühilduksid kõrguslikult maapinnale kavandatud kõnniteedega. Planeeritud hoone hoovialale on kavandatud vett läbilaskva katendiga kõnniteed.

Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.

Sademevesi tuleb juhtida hoonest ja naaberkruntidelt eemale sademeveekanalisatsiooni.

Haljastatud krundi osadele sattunud sademeveed immutatakse osaliselt pinnasesse. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse.

Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.

3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted

Planeeritud Paldiski mnt 223 mis jagatakse pos 1 ja pos 2 kruntideks on haljastuse osakaal kavandatud nii pos 1 kui ka pos 2 kruntidele 40%. Ruutmeetrite põhiselt on toodud haljastuse osakaal kõikidel kruntidel haljastuse skeemi joonisel DP-6. Pos 1 haljastuse osakaalu sisse on arvestatud ka Tallinna kujunenud parkatika põhjal hoonestuse hoovialale kompaktse haljasala sisse jäävad jalakäijate käiguteed ja mänguväljak mis on ette nähtud vett läbilaskva kattega ja mis moodustab koos hoovalale planeeritud uue kõrghaljastusega ühtse tervikliku haljastuse. Pos 1 hoonestusala keskele kavandatud maaga seotud kompakse haljasala osakaaluks on kavandatud 25% pos 1 pindalast suurusega 1875 m2. Pos 3 Tallinna linnale kuuluva krundi haljastuse osakaaluks on kavandatud samuti 40%.

Planeeringus on säilitatud maksimaalsel ala kasvav väärtuslikum kõrghaljastus. Täiendav kõrghaljastus on kavandatud rajada planeeritud ala Paldiski maanteepoolse piiri äärde, põhjapoolse piiri äärde kavandatud transpordimaa krundile ning idapoolse piiri äärde. Samuti on kavandatud täiendava kõrghaljastuse istutamine ala keskele, hoonestuse vahelisele alale.

Uushaljastuse lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis maastikuarhitekti poolt.

Paldiski mnt 223 ja lähiala puittaimestiku hinnangu on koostanud maastikuarhitektid Signe Kasepalu ja Birgit Pukk märtsis 2021 ja see on lisatud Lisa 5.1 alla.

Asendusistutuste arvutus

Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:
haljastuse ühik
kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;
k1 – raiutava puuliigi koefitsient;
k2 – raiutava puu väärtuskoefitsient;
k3 – raiepõhjuse koefitsient.

Pos nr
Jrk nr
likv. puu nr
puuliik
liigi koefit-sient
rinnas-läbimõõt (läbi-mõõtude summa) (cm)
väär-tus- klass
seisu-korra koefit-sient
raie-põhjuse koefit-sient
haljas-tuse ühik
Likvi-deerimise põhjus
1

1
3
harilik pihlakas
0,5
9
IV
0,2
0,5
4
haljasala

2
4
harilik kuusk
2
44
III
1
0,5
51
kergliiklus

3
5
harilik kuusk
2
156
IV
0,2
0,5
140
haljasala

4
8
harilik kuusk
2
98
IV
0,2
0,5
88
haljasala

5
21
sanglepp
1
30
IV
0,2
0,5
17
autoliiklus

6
23
harilik vaher
1
23
IV
0,2
0,5
13
haljasala

7
24
harilik kuusk
2
-
III
1
0,5
ei arvutata
autoliiklus

8
25
sanglepp
1
64
III
1
0,5
53
uus hoonestus

9
26
sanglepp
1
300
IV
0,2
0,5
170
uus hoonestus

10
30
hall-lepp
0,5
224
IV
0,2
0,5
90
kergliiklus

11
31
hall-lepp
0,5
118
IV
0,2
0,5
47
haljasala

12
33
hall-lepp
0,5
330
IV
0,2
0,5
132
uus hoonestus

13
34
hall-lepp

V

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

14
35
sanglepp
1
55
III
1
0,5
46
uus hoonestus

15
36
sanglepp
1
62
III
1
0,5
52
haljasala

16
37
hall-lepp
0,5
250
IV
0,2
0,5
100
kergliiklus

17
38
hall-lepp
0,5
100
IV
0,2
0,5
40
kergliiklus

18
39
hall-lepp
0,5
130
IV
0,2
0,5
52
haljasala

19
40
sanglepp
1
89
III
1
0,5
74
uus hoonestus

20
41
harilik vaher

V

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

21
42
hall-lepp

V

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

22
43
hall-lepp

V

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

23
44
hall-lepp
0,5
38
III
1
0,5
25
haljasala

24
45
hall-lepp
0,5
120
IV
0,2
0,5
48
uus hoonestus

25
46
sanglepp
1
160
III
1
0,5
133
uus hoonestus

26
47
harilik vaher
1
16
IV
0,2
0,5
9
uus hoonestus

27
48
harilik vaher
1
14
III
1
0,5
12
haljasala

28
49
sanglepp
1
35
III
1
0,5
29
uus hoonestus

29
50
sanglepp
1
58
III
1
0,5
48
uus hoonestus

30
53
sanglepp
1
48
IV
0,2
0,5
27
uus hoonestus

31
54
sanglepp
1
37
IV
0,2
0,5
21
uus hoonestus

32
55
harilik vaher
1
12
III
1
0,5
10
haljasala

33
56
harilik vaher
1
17
III
1
0,5
14
haljasala

34
57
hall-lepp
0,5
75
IV
0,2
0,5
30
kergliiklus

35
58
harilik vaher
1
56
III
1
0,5
47
uus hoonestus

36
59
harilik vaher
1
50
III
1
0,5
42
kergliiklus

37
62
perek. lehis
2,5
62
IV
0,2
0,5
66
uus hoonestus

38
70
sookask
0,5
20
IV
0,2
0,5
8
kergliiklus

39
72
harilik kuusk
2
31
IV
0,2
0,5
28
uus hoonestus

40
73
harilik vaher
1
183
IV
0,2
0,5
104
haljasala

41
74
harilik sirel

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

42
75
harilik vaher
1
31
III
1
0,5
26
uus hoonestus

43
76
harilik vaher
1
8
IV
0,2
0,5
5
uus hoonestus

44
77
hall-lepp
0,5
60
III
1
0,5
40
uus hoonestus

45
78
saarvaher
0,5
52
III
1
0,5
35
uus hoonestus

46
79
hapukirsipuu

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

47
80
must aroonia,
perek. sõstar

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

48
81
magus kirsipuu

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

49
84
äädikapuu

0,5
ei arvutata
kergliiklus

50
85
harilik sirel

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

51
86
must aroonia

0,5
ei arvutata
kergliiklus

52
87
keerdmänd
2,5
-
III
1
0,5
ei arvutata
kergliiklus

53
88
harilik elupuu 'Globosa'

0,5
ei arvutata
kergliiklus

54
89
sabiina kadakas

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

55
90
harilik kuusk
2
32
III
1
0,5
37
uus hoonestus

56
91
harilik vaher
1
96
III
1
0,5
80
haljasala

57
92
läikiv tuhkpuu

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

58
93
harilik kuusk
2
54
IV
0,2
0,5
49
uus hoonestus

59
94
harilik kuusk
2
-
III
1
0,5
ei arvutata
uus hoonestus

60
95
perek. lehis
2,5
52
IV
0,2
0,5
55
uus hoonestus

61
96
hõberemmelgas
1
140
IV
0,2
0,5
79
uus hoonestus

62
97
harilik vaher
1
13
III
1
0,5
11
uus hoonestus

63
98
harilik kuusk
2
30
III
1
0,5
35
uus hoonestus

64
99
harilik vaher
1
8
IV
0,2
0,5
5
uus hoonestus

65
100
harilik sarapuu

0,5
ei arvutata
uus hoonestus

66
101
sookask
0,5
65
III
1
0,5
43
kergliiklus
Pos 1 kokku:
2370

2

67
10
perek. lehis
2,5
68
IV
0,2
0,5
73
autoliiklus

72
11
harilik kuusk
2
59
III
1
0,5
69
autoliiklus

73
12
raagremmelgas
0,5
122
IV
0,2
0,5
49
kergliiklus

74
13
hall-lepp
0,5
108
IV
0,2
0,5
43
kergliiklus

75
14
hall-lepp
0,5
44
IV
0,2
0,5
18
kergliiklus

76
15
hall-lepp, sanglepp
1
170
IV
0,2
0,5
96
autoliiklus

77
16
raagremmelgas
0,5
20
IV
0,2
0,5
8
kergliiklus

78
17
hall-lepp
0,5
48
III
1
0,5
32
autoliiklus

79
18
harilik sirel

0,5
ei arvutata
autoliiklus

80
19
hall-lepp
0,5
26
IV
0,2
0,5
10
kergliiklus

81
20
sanglepp
1
92
III
1
0,5
77
autoliiklus

82
22
sanglepp
1
272
IV
0,2
0,5
154
kergliiklus

83
27
hall-lepp,
harilik toomingas
0,5
140
IV
0,2
0,5
56
autoliiklus

84
28
sanglepp
1
31
IV
0,2
0,5
18
kergliiklus

85
29
sanglepp
1
130
IV
0,2
0,5
74
kergliiklus

86
32
hall-lepp

V

0,5
ei arvutata
kergliiklus

87
60
hariik pihlakas
0,5
60
III
1
0,5
40
kergliiklus

88
61
hapukirsipuu

0,5
ei arvutata
kergliiklus

89
63
perek. viirpuu

0,5
ei arvutata
kergliiklus

90
64
perek. lehis
2,5
36
IV
0,2
0,5
38
kergliiklus

91
65
harilik pärn
2
50
IV
0,2
0,5
45
autoliiklus

92
66
harilik vaher
1
96
III
1
0,5
80
kergliiklus

93
67
harilik vaher
1
35
IV
0,2
0,5
20
kergliiklus

94
68
hapukirsipuu

0,5
ei arvutata
kergliiklus

95
69
harilik sirel

0,5
ei arvutata
kergliiklus
Pos 2 kokku (kuna pos 2 on ette nähtud avalikuks kasutuseks linnatänavamaaks, siis asendusistutust vastavalt kehtivale määrusele pos 2 krundi osas ei rakendata):
1000

Kokku asendusistutuse ühikud:
3370

Planeeringus kavandatud hoonete ja teede ehitamiseks tuleb likvideerida 91 objekti. Neist 30 III väärtusklassi, 40 IV väärtusklassi ja 5 V väärtusklassi objektid. Objektidest 16 on põõsad ja viljapuud. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on pos 1 krundi osas 2370.

Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.
kohaselt ei pea asendusistutuse arvutuses arvestama põõsaid, V väärtusklassi puid, viljapuid ja alla 8 cm rinnasläbimõõduga puid.

Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

3.6 Jäätmekäitluse põhimõtted

Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

Detailplaneeringus on ette nähtud paigaldada krunti läbiva tee äärde sügavkogumismahutid. Olmejäätmeid on kavandatud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Jäätmete (liigiti) kogumise sügavmahutite võimalik asukoht on tähistatud detailplaneeringu põhijoonisel, täpne asukoht täpsustakse ehitusprojektis.

Täiendavad nõuded ehitusprojektide koostamiseks on kajastatud seletuskirja p. 6.3.2 all.

3.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Juurdepääs planeeritavale alale on Õismäe teelt läbi linnale kuuluva Õismäe tee 97a // Õismäe tee T12 transpordimaa.

Parkimine on lahendatud oma krundil maa-aluses parklas.

Lähim bussipeatus on 150 m kaugusel Õismäe teel, kust on tagatud suur hulk ühistranspordi ühendusliine linna teiste piirkondadega.

Parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos
nr
Ehitise otstarve
Norm. arvutus
Normatiivne
parkimiskohtade arv
Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil
1
Planeeritud korterelamu
10650/90

119

119
Planeeritaval maa-alal kokku:
119
119
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt „Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine“, Tallinna Linnavalitsuse korraldus 29.07.2025.
Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud „Tallinna parkimisnormatiiv“ kollane tsoon on parkimiskohtade arv sb/60 – sb/120. Parkimiskohtade arvu vähendamise argumentidena on arvestatud hea ühistranspordi kättesaadavusega bussipeatusega mis asub ca 200 m kaugusel, lasteaia (Järveotsa tee 15 krundil) paiknemine 80 m kaugusel ja kooli (Järveotsa tee 31) paiknemine 250 m kaugusel ning sellest lähtuvalt rakendatud parkimiskohtade arvutamisel sb/90 ja normatiivne parkimiskohtade arv on 10650/90= 119 parkimiskohta.

Liikluslahendus on koostatud vastavalt EVS 843:2016 standardile „Linnatänavad”. Korterite arv ning parkimiskohtade täpne arv täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis vastavalt kehtivatele normidele, normijärgne parkimiskohtade vajadus peab olema tagatud.

Planeeritud hoonete mahtu on kavandatud ka jalgrataste hoiuruumid. Orienteeruv jalgrataste kohtade arv on planeeringualal kokku 116 rattakohta (116 x 1 = 116 kohta).
Täpsed jalgrataste parkimiskohad määratakse ehitusprojektis kus peab olema tagatud, et jalgrataste parkimiskohad on kavandatud vastavalt kehtivale Tallinna Rattastrateegiale hoone mahus tänavatasapinnal, kergesti ja mugavalt juurdepääsetavatena.

Planeeritud hoonetele on ette näha ehitusseadustiku § 65ˡ alusel elektriauto laadimistaristu.
Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised on kavandatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.
Parkimise kavandamisel lähtutakse ehitusprojekti koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest.
Paldiski maantee suunalise ühenduse asukoht võib muutuda Paldiski mnt 221 kinnistu hoonestamisel varasemalt planeeritud parkimismajaga. Selle ühenduse olemasolu või mitte olemasolu võib siis samuti ehitusprojekti ja/või Paldiski mnt 221 lahenduse käigus täpsustuda. Kui juurdepääs rajatakse Paldiski maantee T41 kinnistu kaudu, jääb kavandatav teekoridor tänavahaljastusega alaks.

Täiendavad nõuded ehitusprojektide koostamiseks on kajastatud seletuskirja p. 6.3 all.

3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Planeeringuala avalikuks ruumiks on pos 2 ja pos 3 kruntidele kavandatud avalikud transpordimaa krundid millele on ette nähtud istutada täiendav kõrghaljastus ning rajada nii sõidu- kui ka kergliiklustee ning tänavalgustus.

4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu tehnovõrkudega varustamine on koostatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ning arvestades kehtivaid õigusakte, projekteerimisnorme, Eesti standardit.

Arvestada EhS § 70 lg 6 toodud põhimõte tehnovõrkude asukoha ja kaitsevööndite kavandamisel. Tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda heast tavast, kehtivatest standardites ja riigi ning kohaliku omavalituse õigusaktidest ja eeskirjadest-juhenditest. ÜVK torustikega liitumine toimub vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu tingimustel, üvk torustikud jäävad vee-ettevõtte omandisse

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning ehitusprojekti lahendused kooskõlastatakse täiendavalt võrguvaldajatega. ÜVK torustikud sh sademeveekanalisatsioon ehitatakse välja vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu tingimustel.

Alale on planeeritud kõiki rajatavaid hooneid hõlmav ühine terviklik lahendus ühise juurdepääsuga kõigi hoonete alla olevale ühisele maa-alusele korrusele ning samuti ühised jäätmekonteinerite asukohad ning laste mänguväljaku ja rekreatsioonialad. Planeeritud pos 1 hoonestust eraldi kruntideks jagamist ei ole ette nähtud ega ka detailplaneeringu järgi lubatud, kuna krundijaotus on detailplaneeringu osa ja kui kruntideks jagamist ei ole detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud, siis ei ole kruntide jagamist ka lubatud ehitusprojekti staadiumis teha ning seega on alal ette nähtud hoonestatavaks krundiks ainult pos 1 krunt ning tehnovõrgud on kavandatud ühtsete liitumispunktiga krundi piiril, sest alale on kavandatud kõiki hooneid ühendav ühtne maa-alune parkla kuhu on kavandatud ka tehnosõlm kõikidele majadele. Seega on planeering ette nähtud realiseerida ühes arendusetapis ning alal hakkab toimima üks korteriühistu ning sellepärast puudub vajadus igale majale tänavalt eraldisesivate võrguühenduste kavandamiseks.

4.1.1 Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Üldosa

Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 04.10.2023 tehnilistele tingimustele nr PR/2247429-3.

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega ning töödega:
• EVS 921 Veevarustuse välisvõrgud
• EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk
• EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.
• EVS 843:2016 Linnatänavad
• EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend
• Siseministeeriumi määrus nr 10, 18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

Kinnistu põhjapoolse piiri taga paikneb piirkondliku tähtsusega reovee- ja sademeveepumpla. Sellest tulenevalt on detailplaneeringus lisatud tingimused ehitusprojektide koostamiseks p. 6.3 alla, et hoone ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel tuleb sellega arvestada.

4.1.2 Veevarustus

Lahenduse koostamisel on arvestatud piirkonda varem koostatud ja käesolevaks ajaks rajatud ehitusprojektiga SIRKEL&MALL OÜ tööga nr 19027.

Ühisveevärgi torustike omanik on AKTSIASELTSi TALLINNA VESI.

Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabarõhu 480kPa, tulekahju olukorras 100kPa.
Planeeringuala olme- ja sisetulekustutusvee vajadus on tagatud rajatud de200 veetorust (Sirkel ja Mall OÜ töö nr 19027). Ühenduspunkt asub Paldiski mnt T41 kinnistul (transpordimaal).
Kinnistule on kavandatud dubleeritud De63 mm veeühendus liitumispunktidega ca 1 m kinnistu piirist krundil pos 2 (transpordimaal).

Arvutuslikud vooluhulgad
Majandus-joogivesi: 2,3 L/s
Ehitisesisese tuletõrjevesi: 10 L/s

Väline tuletõrjeveevarustus
Välistulekustutusvesi 20 l/s on tagatud Järveotsa tee 15a kinnistul paiknevast hüdrandist mis on rajatud Sirkel ja Mall OÜ töö nr 19027 alusel.

4.1.3 Kanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena.
Planeeringuala läbivad AKTSIASELTSile TALLINNA VESI kuuluvad Paldiski mnt 2xDN500 reoveekanalisatsiooni survetorustikud, DN300 sademeveetorustik. Vahetult kinnistu piiri ääres paikneb DN1400 sademeveekollektor.
Nimetatud torustikele näha ette kaitsevööndid vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 76 (16.12.2005).
Arvestades 2xDN500 ja DN1400 torustike olulisusega tagada planeeritava hoonestusala jm kohtkindlate rajatiste ja haljastuse ning ühiskanalisatsioonitorustike vaheline puhas horisontaalsuunaline vahekaugus min 3m, torustike kaitseks on ette nähtud rajada täiendav sulundsein. Torustikele peab olema tagatud vaba ligipääs hooldus ja remonttöödeks.

Reovee kanalisatsioon
Planeeringuala reovee kanaliseerimisel on eelvooluks Järveotsa tee 1f kinnistu kulgev DN500 ühiskanalisatsioonitorustik.
Kinnistule on kavandatud De200 reovee kanalisatsiooni torustik liitumispunktiga ca 1 m kinnistu piirist Järveotsa tee 1f kinnistul (üldkasutatav maal).
Kanaliseeritav arvutuslik reovee äravool on 4,5 L/s.

4.1.4 Sademevee kanalisatsioon

Planeeringuala sademevesi tuleb käidelda võimalikult suures ulatuses planeeringuala piires hajutades selle haljasalale või võimalusel immutades.

Planeeringuala sademevee kanaliseerimisel on eelvooluks planeeringuala läbiv DN300 sademevee kanalisatsioonitorustik.

Kinnistule on kavandatud De200 sademevee kanalisatsiooni torustik liitumispunktiga ca 1 m kinnistu piirist krundil pos 2 (transpordimaal).

Kinnistu liitumiskaevu ühendatava kinnistusisese isevoolse sademeveetoru läbimõõt on DN/OD 110 ja läbilaskevõime on lubatud toru täite h/d = 0,95 korral maksimaalselt 10 L/s. Kinnistule on ette nähtud enne sademevee ühiskanalalisatsiooniga liitumist voohulga regulaator-kaev millega piiratakse ja hoitakse maksimaalset vooluhulka 10 L/s ka siis kui kinnistu torustik läheb valingvihmade korral surve alla.

Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ järgi on ette nähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala piires kasutades immutamist pinnasesse ja/või taaskasutades seda.

Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).

Ehitusprojektis täpsustada planeeringuala sademeveelahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise ja puhastamise lahendus.

Projekteerimisel tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring põhjavee taseme ja pinnaste filtratsiooniomaduste määramiseks ning täpsustada võimalike immutusalade täpsed asukohad.

4.1.5 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht

Veevarustus
PE De63 mm PN10 47 m

Kanalisatsioon
PE reovee kanalisatsioonitorud De200 mm SN8 5 m
PE sademevee kanalisatsioonitorud De200 mm SN8 6 m

Lõplikud ehitusmahud selguvad liitumislepingu sõlmimisel vee-ettevõtjaga.

4.2 Elektrivarustus

Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 23.08.2022 välja antud tehnilised tingimused nr 421277.

Elektrikoormuste tabel:
Pos
nr
Nimetus
Arvutuslik elektrikoormus,
Pa/Ia (kW/A)
Liitumine
1
Korterelamud
300/250+250
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Detailplaneeringu ala tarbija elektrivarustus on ette nähtud rekonstrueeritava 10/0.4kV trafoalajaama nr 938 baasil.

Planeeritud madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Objekti elektrivarustuseks kinnistu piiridele on ette nähtud 0.4 kV liitumis- ja jaotuskilp. Elektrikilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud liitumiskilbi asukoht täpsustatakse ehitusprojekti mahus (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetse objekti elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Päikeseenergia: Alternatiivse energiaallikana võib kasutada päikeseenergiat. Päikesepaneele võib paigutada hoonete katusele. Võib ka kasutada päikesepatareina toimivaid ehitusmaterjale: katusekattena või fassaadiviimistluses.

4.3 Välisvalgustus

Detailplaneeringu projekti välisvalgustuse osa lahenduse aluseks on Enefit Connect OÜ poolt
25.08.2022 välja antud tehnilised tingimused nr 150.

Avaliku ala valgustuslahendus:
Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K . Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08.
Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena.

Planeeritud tänavavalgustuse elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva tänavavalgustuse lülituskilbi LJS 451 toitevõrgu baasil.
Lülituskilp demonteeritakse ja paigaldatakse uude kohta, alajaama nr 938 ja LJS 451 vaheline olemasolev 0.4kV toitekaabel likvideeritakse ning asendatakse uue kaabliga.

Planeeritud välisvalgustuse maht on 430 m.

Valgustuse hämardamisel tuleb lähtuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud hämardamisgraafikust.

Planeeritud kinnistupealne valguslahendus:
Kinnistupealne valguslahendus on ette nähtud lahendada hoone peakilbi baasil ning valguslahendus koostatakse ehitusprojekti staadiumis koostöös hoone arhitektiga.

4.4 Sidevarustus

Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38686083, 22.02.2024.

Planeeritud objekti sidevarustus on ette nähtud lähtuvana Telia-le kuuluvast põhitrassi kaablikaevust k1896.

Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100mm läbimõõduga, kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.
Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7m maapinnast.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
• Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
• Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;
• Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;
• Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

4.5 Soojusvarustus

Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” kohasesse kaugküttepiirkonda.
Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 07.09.2022 tehnilised tingimused nr 22TT-01395.
Ühenduskoht kaugküttevõrguga: projekteeritav hargnemissõlm tehniliselt võimalikus kohas AS Tallinna Soojus kuuluval eelisoleeritud soojustorustikul DN200 MO10A-7-3 ja MO15-4-3 kambrite vahel.
Ühenduskoht asub transpordimaal Õismäe tee 97a//Õismäe tee T 12 kinnistul. Soojustorustik on planeeritud läbi Järveotsa tee 15 a kinnistut.
Liitumispunkt kaugküttevõrguga paikneb liiklusmaa-alal krundil pos 2.
Planeeritud ala soojuskoormus on 1,12 MW.
Põhimõttelised soojusvarustuse tehnilised näitajad
1. Soojuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.
2. Soojuskandja parameetrid:
- maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6MPa;
- maksimaalne temperatuur: 130C.
Planeeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele mahtudele.
Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede asukohad, täpsustada hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad ehitusprojektis.

4.6 Jahutus

Kuna planeeritud piirkonnas puudub kaugjahutuse valmidus, siis lahendatakse jahutus lokaalsete võtetega. Ehitusprojektis võib jahutust kavandada lokaalsete tehnosüsteemidena või passiivsete lahendustega, nt varjestus, sobiv klaasivalik, ventileerimine öisel ajal, katusehaljastus.

5 Kehtivad ja planeeritud kitsendused

5.1.1 Olemasolevad kitsendused

Planeeritud krundil puuduvad kinnistusraamatusse sissekantud servituudid.

Seadusest tulenevalt asuvad planeeritud alal elektripaigaldiste, sidepaigaldiste ning ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaitsevööndite ulatused.

Krundil on servituudi vajadus olemasolevale kanalisatsiooni survetorudele ja seadusest tulenevad kitsendused elektripaigaldiste ning ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaitsevööndite ulatuses.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatused on kehtestatud Kliimaministri 12.09.2023.a. määrusega nr 57.

5.1.2 Kavandatud kitsendused

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks. Servituudivajadusega alad on graafiliselt tähistatud põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil ning kitsendused kirjeldatud põhijoonise kitsenduste lahtris.

Kavandatud servituutide vajadused kruntide kaupa on:

Pos 1:
SV: olemasolevatele survetorudele kaitsevööndi ulatuses 3-5 m toru telgedest mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks
SV: planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m kilpidest, võrgu valdaja kasuks

Pos 2:
Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks
SV: Olemasoleva sademeveetoru kasutamiseks/rekonstrueerimiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m toru teljest mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks
SV: planeeritud veetoru ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m toru teljest mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks
SV: planeeritud sademeveetoru ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m toru teljest mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks
SV: planeeritud kaugküttetorude ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks

Pos 3:
Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks
SV: planeeritud kaugküttetorude ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks
SV: planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks välisseinast 1 m mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded

• Hoonestusviis: lahtine.
• Välisviimistlus: lahendus peab olema ümbruskonda sobiv. Välisviimistluseks võib kasutada näiteks: kivi, krohvi, betooni, puitu, värvi.
• Katusekalle: 0° kuni 30°.
• Kavandatavad hooned peavad olema kaasaegsed ning olema kooskõlas energiasäästliku ning jätkusuutliku lahendusega.
• Kavandada kõigile korteritele terrass, rõdu või veranda, mis on piisavalt suur suvemööbli paigutamiseks. 1-toalisel korteril võib olla ka prantsuse rõdu või väiksem klaasitud rõdu, alates 2toalisest korterist eeldame, et üldjuhul on kõikidel korteritel rõdu või terrass, mis on klaasitud või võimalik tulevikus klaasida (klaasitud osa suurusega ligikaudu 10 m2). Klaasitud rõdude ja verandade pind peab mahtuma üldplaneeringu järgse suurima lubatud maapealse suletud brutopinna sisse. Lisaks on soovitav kavandada (katuse)terrasse.
• Haljastusprojektiga vältida elustikuneutraalseid ja madala elustikuväärtusega taimeliike ning eelistada täielikult või suuremas osas meetaimi (puud, põõsad, püsikud, niidutaimed). Haljastuse kavandamisel kasutada elurikkust suurendavaid lahendusi.
• Rataste ja lapsevankrite hoiustamise ruum tuleb ette näha hoones väljapääsude läheduses kõnnitee tasapinnal.
• Maapealsel hoonestusalal võivad krundi piirini ulatuda ainult maapealsete hoonemahtude
nurgad.
• Ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada haljastusprojekt, kaasata vastavat pädevust omav
maastikuarhitekt.
• Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.
• Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada
lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.
• Maa-aluse parkimiskorruse ehitamisel tellida hüdrogeoloogiline ekspertiis, selgitamaks
millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju
ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest
väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud
põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb
kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks.
• Hoonete projekteerimisel on soovitav järgida energiasäästu põhimõtet, kasutades kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 20.12. 2007 määrust nr 285 „Energiatõhususe miinimumnõuded“.

6.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded:

• Piirdeaedade kujundustingimused: piirdeaedasid ei ole lubatud. Piirata võib vaid kuni 1m kõrguse aiaga väikelaste mänguala. Külaliste rattahoiukohad peavad olema hoone ees, need ei saa olla rattamajas.
• Teedeehituslikud, parkimislahendused ja rambi laiused ja kalded peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga „Linnatänavad”.
• Planeerida lisaks hoonesisestele rattahoiukohtadele ka krundile rattahoiukoht.
• Planeeritud hoonetele ette näha ehitusseadustiku § 65ˡ alusel elektriauto laadimistaristu.
• Päikesepaneele võib paigutada hoonete katusele või kasutada fassaadiviimistluses. Päikesepaneelid peavad sobituma hoone arhitektuuriga ning ei tohi tekitada visuaalset reostust.

6.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

• Rõdude pind on üldjuhul ca 10% hoone bruto pinnast. Rõdude osakaalu analüüs selgub ehitusprojektis. Ehitusprojektis tuua välja rõdude brutopind koos hoone suletud brutopinnaga, mis kokku ei tohi ületada üldplaneeringu näitajaid.
• Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.
• Hoone ehitusprojekti koostamisel arvestada varjenditele/varjumiskohtadele esitatavate tehniliste nõuetega. Varjendite/varjumiskoha varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib ületada maa-aluse hooneosa ehitusalust pindala.
• Hoonele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja
paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid.
• Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada
keskkonnaministri määrusega nr 71 Lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi.
• Näha ette hoonesisese parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni.
• Lähtuda sademevee käitlemisel Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Sademevesi
immutada võimalikult suures osas omal krundil pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida
sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele.
• Parklate ja platside reostusohtlikud sademeveed puhastada enne ühisvõrku suunamist nõuetele vastavaks. Näha ette parklate regulaarne kuivpuhastus.
• Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse.
• Koostada väliruumi, sh haljastuse projekt ning kaasata maastikuarhitekt.
• Arvestada ringmajanduse põhimõtteid (sh efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine).
• Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 25
lõike 5 alusel esitada lammutatava hoone andmed: lammutamisel tekkivate jäätmete
ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise
korraldus.
• Kinnistu lõunapoolse piiri taga paikneb piirkondliku tähtsusega reovee- ja sademeveepumpla. Sellest tulenevalt tuleb hoone ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel arvestada, et hoonesse ei pääseks võimalikud negatiivsed mõjud.
• Tehnovõrkude kavandamisel arvestada seletuskirja p. 4 toodud tehnovõrkude kavandamise põhimõtteid.
• Planeeritud hoonetele ette näha ehitusseadustiku § 65ˡ alusel elektriauto laadimistaristu.
• Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised kavandada vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;
• Jalgrataste parkimislahendus ja parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna
Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud
„Tallinna rattastrateegia 2018-2028“ põhimõtetele. Kavandada mugavaid ja turvalisi
rattaparkimis- ja hoiustamiskohti. Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete
esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga ning kortermaja sissepääsu ja
trepikojaga seotud asukohta;
• Parkimise kavandamisel lähtuda ehitusprojekti koostamise ajal parkimisele kehtivatest
nõuetest;
• Paldiski maantee suunalise ühenduse asukoht võib muutuda Paldiski mnt 221 kinnistu
hoonestamisel varasemalt planeeritud parkimismajaga. Kui juurdepääs rajatakse Paldiski
maantee T41 kinnistu kaudu, jääb kavandatav teekoridor tänavahaljastusega alaks.

6.3.1 Haljastuse nõuded

Haljastuse rajamise põhimõtted on seletuskirja p. 3.5 „Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted“.

• Ehitusprojekti koosseisus esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus,
projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.
• Säilitavatel puudel teha vajadust mööda hoolduslõikust, jälgida, et puudel säiliks liigiomane võra.
• Likvideerida kuivanud või peagi hääbuvad seedermännid ning teha puuderivis vahele istutused enne, kui külgnevad puud liiga suureks kasvavad.
• Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Säilitatavatele puudele tagada igasuguse ehituse ajaks kaitsemeetmed (juurestiku, tüve ja võraokste kaitse) ja mitte töötada juurestiku kaitsevööndis raskemehhanismidega. Puude alla ja vahele ei tohi ladustada ehitusmaterjale.
• Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

6.3.2 Keskkonnakaitselised nõuded

Müra:
Vastavalt Terviseameti kirjas 13.04.2026 nr 9.3-1/25/5942-4 esitatud märkuste alusel on koostatud alel täiendav mürahinnang 11.06.2026 töö nr 23145-02 Kajaja Acoustics OÜ poolt mis on lisatud Lisa 5.3 alla ning alal on teostatud ka täiendavad helirõhutasemete mõõtmised 07.-08.05.2026 töö nr 23145-03 Kajaja Acoustics OÜ poolt mis on lisatud Lisa 5.3.1 alla.

Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on käesolevale alal ette nähtud elamute ehitamine ning käesolev detailplaneering vastab linnaosa üldplaneeringule, st detailplaneeringus realiseeritakse üldplaneeringuga määratud kasutusotstarve käsitletavale krundile ning alale on kavandatud olemasolevale elamumaa sihtotstarbega krundile kus asub olemasolev elamu, uute ja kaasaegsete mürapidavate elamute ehitamine, mille kasutusotstarve ühtib ka käsitletava ala kõrvalkrundile, Paldiski mnt 221a hiljuti rajatud uuele korterelamu kasutusotstarbega, mis seob kogu piirkonna ühtseks terviklikuks alaks.

Täiendavalt teostatud helirõhutasemete öö raames teostati olemasoleva liiklusmüra ja keskkonnamüra olukorra hindamiseks ka vahetud helirõhutasemete mõõtmised. Paldiski mnt 221 ja Paldiski mnt 225 võimalike paiksete müraallikate mõju hinnati 24 tunni mõõtmistega. Mõõtmistulemuste põhjal tonaalset müra ei tuvastatud ning mõõtmispunktides (POS 1 ja POS 2) jäid mõõdetud hinnatud tasemed vastavalt Ld 58 ja Ln 52 dB ning Ld 53 ja Ln 46 dB tasemele.
Alale läbiviidud mõõdistused teostati 24 h ulatuses ning mõõtepunktid määrati krundi lõunapoolse piiri äärde mis on kõige lähim kohta Paldiski mnt 225 krundil paiknevale pumbamajale ning teine mõõtepunt krundi põhjapoolsele alale kuhu on kavandatud uushoonestuse Õismäe teepoolsem fassaad. Mõõtepunktide kõrgused on 2-3m mis vastavad planeeritud hoonestuse 1.korruse kõrgusele.

Alale teostatud mürahinnangu tulemused on:
2025. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoonete Paldiski mnt poolsetele fassaadidele päevasel ajal
müratasemed Ld ≤ 67 dB ning öisel ajal Ln ≤ 58 dB. Hoonete Õismäe tee poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB ning öisel ajal Ln ≤ 54 dB. Hoonete Järveotsa tee poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 64 dB ning öisel ajal Ln ≤ 56 dB. Hoonete sisekvartali poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 47 dB.
2045. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoonete Paldiski mnt poolsetele fassaadidele päevasel ajal
müratasemed Ld ≤ 69 dB ning öisel ajal Ln ≤ 60 dB. Hoonete Õismäe tee poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 65 dB ning öisel ajal Ln ≤ 56 dB. Hoonete Järveotsa tee poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 67 dB ning öisel ajal Ln ≤ 58 dB. Hoonete sisekvartali poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 56 dB ning öisel ajal Ln ≤ 48 dB.
Planeeritud mänguväljakute alale mõjuvad 2025. aasta liiklusolukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 52 dB ning öisel ajal Ln ≤ 45 dB ning 2045. aasta liiklusolukorras müratasemed Ld ≤ 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 46 dB. Mänguväljakutel on täidetud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 kehtestatud II kategooria sihtväärtuse nõuded.
Modelleerimistulemuste põhjal esineb 2045. aasta liiklusolukorras Paldiski mnt poolsetel fassaadidel päevase liiklusmüra piirväärtuse ületus kuni 4 dB ning Järveotsa tee poolsetel fassaadidel kuni 2 dB. Öised müratasemed jäävad sõiduteepoolse külje piirväärtuse piiresse. Planeeringulahenduses on vaiksemad sisekvartalipoolsed fassaadid, kus müratasemed jäävad II mürakategooria piirväärtuse piiresse.
Müra mõju vähendamiseks on detailplaneeringus seatud tingimused Paldiski mnt ja Järveotsa tee poolsete fassaadide täiendavaks mürakaitseks, sealhulgas klaasitud rõdude või topeltfassaadide kavandamiseks, ruumide sobivaks paigutuseks, vaikse külje tagamiseks ning fassaadipõhiste välispiirete heliisolatsiooninõuete määramiseks.
Projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

Samuti on planeeringualale, planeeritud hoonestuse ja Paldiski maantee vahelisele alale ette nähtud uue kõrghaljastusega haljaspuhvri rajamine mis veelgi leevendab Paldiski maanteelt lähtuvad liiklusmüra. Kavandatud kõrghaljastusega haljaspuhver on ette nähtud avalikuks haljasaladeks mis ei ole elanike rekreatsiooniala. Elanike puhkeala on kavandatud hoonestuse hoovialale kus on väiksem müratase.

Täiendavad müraleevendavad nõuded ehitusprojektide koostamiseks:
• Kuivõrd Paldiski mnt puhul on tegu kõrge liikluskoormusega teega, on soovituslik planeeringuala Paldiski mnt poolsete hoonete ruumide jaotamisel vältida enamuste müratundlike ruumide (nt magamistubade) paigutamist tänavapoolsele küljele või kasutada hoone tänavapoolsetele külgedele suurendatud helipidavusega aknaid.
• Laste mänguväljak ehk projektiga seotud müratundlik objekt kavandada Paldiski mnt-st eemale ning hoonete taha, selliselt tekitavad hooned neile täiendava müravarjestuse.
• Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et siseruumide müratase ei ületaks helirõhu piirväärtusi vastavalt sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.
• Ehitusseadustik6u § 11 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et seal oleks tagatud hügieen, tervis ja keskkonnaohutus, sh piisav õhuvahetus ja tervislik sisekliima. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded"7 § 5 lõike 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse.
• Uutele ehitatavatele korterelamutele kohalduvad ka hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Seetõttu on planeeringualale kavandatud korterelamutes otstarbekas ette näha mehaaniline soojustagastusega sissepuhkeja väljatõmbeventilatsioon vastavalt standardile EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019.
• Siseruumide müra normtasemete täitmine toimub suletud avatäidete korral; see ei tähenda mitteavatavate akende kavandamist. Avatäited võivad olla avatavad, kuid nõutav õhuvahetus ja tervislik sisekliima tuleb tagada mehaanilise ventilatsiooniga ka olukorras, kus aknad on suletud. Õhuvõtuavad tuleb võimalusel kavandada hoone väiksema müratasemega fassaadipoolele või varustada vajadusel helisummutitega, et vältida liiklusmüra
• kandumist siseruumidesse ventilatsioonikanalite kaudu.
• Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.
• Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.
• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.
• Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
• Paldiski mnt ja Järveotsa tee poolsetel fassaadidel, kus II kategooria päevane piirväärtus ületatakse, tuleb projekteerimisel rakendada täiendavaid müraleevendusmeetmeid, näiteks klaasitud rõdusid, topeltfassaadi, lisaklaasi avatäidete ees, müratundlike ruumide paigutamist vaiksemale küljele ning kõrgendatud heliisolatsiooniga avatäiteid.
• Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Müratasemete vähenemine ei ole suurem, kuna tegemist on üldjuhul osaliselt avatud konstruktsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selliste lahenduste korral lamineeritud klaase kogupaksusega 8-10 mm ja vahekaugus põhifassaadini  200 mm.
• Kui kasutatakse klaasitud rõdude lahendust avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15-20 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kuna klaasitud rõdudega on võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju müratasemetele suurem võrreldes topeltfassaadi või lisaklaasiga akende ees.
• Kui planeeritud hoone Paldiski mnt poolses osas kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, on avatäidetele mõjuvate müratasemete puhul võimalik lähtuda ligikaudu 5 – 10 dB madalamatest müratasemetest. Sellisel juhul on võimalik tagada II kategooria sõiduteepoolse külje piirväärtused avatäidetele mõjuva mürataseme osas. Klaasitud rõdude lahenduse korral on avatäidetele mõjuv müratase sõltuvalt lahendusest ligikaudu 15 – 20 dB madalam ning seetõttu on võimalik saavutada ka II kategooria sihtväärtusele vastav tase avatäidete ees.
• Lisaks hoonete fassaadidel rakendatavatele müraleevendusmeetmetele tuleb arvestada detailplaneeringus kavandatud välialade funktsionaalset jaotust. Paldiski mnt ja planeeritava hoonestuse vahele jääv haljasala on kavandatud avalikult kasutatava haljasalana. Nimetatud ala ei ole kavandatud elanike peamiseks aktiivseks puhkeega rekreatsioonialaks ega laste mänguväljakute alaks.
• Elanike aktiivne puhke- ja rekreatsiooniala, sealhulgas laste mänguväljakute ala, on kavandatud hoonestuse hoovialale ehk sisekvartalipoolsele alale. Hoonete paiknemine loob hoovialale Paldiski mnt liiklusmüra suhtes täiendava müravarjestuse ning modelleerimistulemuste kohaselt jäävad planeeritud mänguväljakute alal müratasemed II mürakategooria sihtväärtuse piiresse.

Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded:
• Hoonete projekteerimise ja ehitamisel lähtuda Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
• Ehitusprojektis koostada vajadusel täiendav radooniuuring ja lahendada meetmed vastavalt normidele.

Insolatsiooni nõuded:
• Ainus planeeringuala lähedusse jääv elamu asub Paldiski mnt 221a kinnistul ning see asub planeeritud 3 ja 4 korruselisest hoonest millede kõrgused vastavalt 11 ja 15m minimaalselt 35m kaugusel ning sellest lähtuvalt, et planeeritud hoonete kõrgus jääb üle kahe korra väiksemaks kui hoonete vaheline kaugus, siis insolatsioonitingimuste muutus naaberhoonele ei ole ette näha.
Ehitusprojektide koosseisus peab olema insolatsiooni kestuse muutumise analüüs projekteeritavate korterite kohta.

Jäätmekäitlus:
• Olmejäätmete liigiti kogumise mahutid tuleb kavandada vähemalt kahte asukohta. Praegu kavandatud üks asukoht jääb väheseks. Mahutid peavad olema paigutatud kompleksselt: biojäätmed, paber+papp, plast+metallpakend, klaaspakend, segaolme. Mahutite paigutamisel järgida Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE) § 21. Jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõuded. Jäätmemahutite arvu ja suurused saab JHE lisast või konsulteerides [email protected]. Plast+metallpakendi ja klaaspaklendi mahutid arvestada segaolmejäätmete arvelt. Järgmises etapis esitada jäätmemahutite suurused, arvud, liigid ning lisada asukohad asendiplaanile.
• Ehitamisel ja lammutamisel tekkivad jäätmed koguda liigiti arvestades JHE nõudeid (st liigiti tuleb koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures ulatuses). Järgmises etapis tuua välja tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad).
• Säilitada üleandmisaktid (jäätmekäitlejate väljastatud dokumendid, kviitungid jm), mis tõendavad ehitus- ja lammutusjäätmete sorteeritult nõuetekohast üleandmist taaskasutamiseks või ladestamiseks ning esitada need kasutusloa taotlemisel.
• Jäätmete kogumiskonteinerite võimalikud asukohad on tähistatud põhijoonisel. Konteinerite asukohti võib täpsustada ehitusprojektis. Jäätmemahutite teisaldustee veokini peab olema maksimaalselt 10 m pikk. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile.

Nõuded vertikaalplaneerimiseks:
• Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda.
• Vertikaalplaneerimisega vältida täiendava sademevee valgumine naaberkinnistutele.

6.3.3 Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt Siseministri määrusele nr 17, 30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Hoone projekteerimisel arvestada Siseministeeriumi määrusega nr 10, 18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti Standarditega EVS 812-7:2018; EVS 812-6:2012+A1+A2.

Tule leviku takistamiseks on planeeritud korterelamute tuleohutusklassiks määratud TP-1.
Tuleohutuskujad on tagatud.

Planeeringuala välistulekustutusvesi 20 l/s kolme tunni jooksul saadakse Järveotsa tee 15a kinnistul paiknevast olemasolevast hüdrandist. Ehitusprojekti staadiumis täpsustatakse täiendava välistulekustutusvee ning sisetulekustutusvee vajadus. Veevarustuse lahendus on kirjeldatud seletuskirja p. 4.1.2 all.

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks:
• Tagada päästemeeskondade juurdepääsud hoonete peasissekäikude juurde. Vastavalt standardile 812-7:2018 tuleb tagada päästemeeskonna ja -tehnika juurdepääsud ka hädaväljapääsudeni.
• Tule leviku takistamiseks projekteerida hoone TP1 tulepüsivusklassile vastavana.
• Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

6.3.4 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi.

Kuritegevuse ennetamiseks rakendatud meetmed:
• Elava kasutusega ala vähendab kuriteohirmu, vähendab graffiti- ja vandalismiriski.
• Hoone hoovialale on planeeritud valgustus nii kõnniteedele kui ka mänguväljakule.

Kuriteo himu vähendamiseks tagada:
• Hea nähtavus ja valgustus hoonete sissepääsudel, kõnniteedel ja parkimisaladel ning mänguväljakul;
• Hoone sissepääsude juures on soovitav kasutada fonolukusüsteeme;
• Hoone tugevad ukse- ja aknaraamid, lukud ja klaasid vähendavad vandalismi ja sissemurdmise riski;
• Kasutada vandalismikindlaid konstruktsioone rekreatsioonialal ja laste mänguväljakutel;
• Kasutada süttimatust materjalist prügikaste;
• Tagada ala üldine korrashoid.

6.3.5 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

Edasiseks projekteerimiseks tellida võrgu valdajatelt tehnilised tingimused ning kooskõlastada projektid võrguvaldajatega.

Servituudivajadus väljaspoole planeeritud ala projekteeritavate tehnovõrkude jaoks selgitatakse ehitusprojektis.

Sidevarustus:
• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.
• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
• Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.
• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
• Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.

Elektrivarustus:
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

Välisvalgustus:
• Ehitusprojekti koostamisel arvestada Tallinna Keskkonna -ja Kommunaalameti käskkirjaga nr T-9-1/23/27 „Tallinna linna välisvalgustuse hämardamise väärtuste kinnitamine“.
• Avalikud teed lahendada vastavalt Enefit Connect OÜ välisvalgustuse osakonna poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel ette antud liitumispunktist, kinnistu välisvalgustus lahendada hoone peakilbist.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
• Ehitusprojekti lahenduse koostamisel arvestada võrguvaldaja tehnilistes tingimustes toodud normide ja nõuetega.
• Arvestama peab tänavavalgustusvõrgu omaniku ja haldaja poolt väljastatavate tehniliste tingimustega ja kavandamise nõuetega, kehtestatud valgustusklassidega, vältima peab valgusreostust, tagatud peab olema energiasääst.

Veevarustus ja kanalisatsioon:
• Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused.
• Tänavate ja hoonete VK-ehitusprojektide koostamiseks taotleda AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused.
• Planeeritud ja ümbertõstetavale vee- ja kanalisatsiooni ühistorustikele seada AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks notariaalne servituut võõra kinnistu piires.
• Hoone mahus paikneva parkla põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.

Soojusvarustus:
• Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada AS Tallinna Soojus kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.
• Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.
• Üksikute objektide soojus- ja jahutusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda AS Utilitas Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused.

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA - SEISUKOHTADELE

7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele

Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk oli Paldiski mnt 223 elamumaa sihtotstarbega kruntide liitmine ning alale ehitusõiguse määramine kuni viie 3-7-korruseliste korterelamute ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelised lahendused.

Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk oli määratleda Paldiski maanteeäärsele alale uus identiteet ja arengupotentsiaal Paldiski maantee äärset konteksti arvestades, et piirkonnas kujuneks välja magistraaltänavaäärne linlik elukeskkond.

Planeeringus on:
• Kavandatud uued hooned, mis sobitub linnaehituslikult olemasolevasse ja arendatavasse keskkonda;
• Kavandatud hoonete kõrgused on planeeritud nii, et need sobituksid Paldiski mnt 221 oleva 14-korruselise korterelamuga ja Paldiski mnt 225 krundil oleva 2-korruselise ärihoonega.
• Parandatud ala liikluskorraldust ning on tagatud läbi planeeritud krundi juurdepääs ka Õismäe teele.

7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele

Käesolevas planeeringus on kavandatud korrastada piirkonna liikluskorraldust, kavandatud on uus ühendustee Paldiski maantee ja Õismäe tee vahele ning läbi planeeritud ala on kavandatud juurdepääsutee ka Paldiski mnt 221 krundile. Uus rajatav hoone muudab piirkonna kaasaegsemaks.

7.3 Vastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule

Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa
üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud korterelamute ala, kus võivad paikneda kahe või enama korrusega korterelamud ning väiksemad lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused. Lubatav hoonestustihedus on kuni 1,6, lubatud korruselisus kuni 9 korrust ning haljastuse osakaal peab olema vähemalt 40% krundi pindalast.

Detailplaneering on kooskõlast kehtiva Haabersti üldplaneeringuga ja planeeritud tiheduseks on kavandatud 1,2, planeeritud korruselisuseks on kavandatud astmeliselt 3-7k ja haljastuse osakaaluks on kavandatud 40%.

Detailplaneeringu on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

7.4 Kehtiv detailplaneering

Planeeritava hoonestatava alal kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut. Varasemalt on planeering kehtestatud käesolevas planeeringus hõlmatud Õismäe tee 97a // Õismäe tee T12 linnale kuuluva transpordimaa osas.

Planeeritavale alale on juurdepääsutee kavandatud Õismäe teelt. Uue juurdepääsutee
maa-alal kehtib Tallinna Linnavalitsuse 14. jaanuari 2015 korraldusega nr 30-k kehtestatud
Õismäe tee 105, 105a, 107, 107a, Paldiski mnt 221 kinnistute ja lähiala detailplaneering,
millega kavandati Haabersti linnaosas 5,82 ha suurusel planeeringualal asuvate Õismäe tee
107 ja Paldiski mnt 221 kinnistu piiride muutmise ja kinnistute jagamise teel moodustada üks
ärimaa, üks 95% elamu- ja 5% ärimaa, üks ärimaa ja/või transpordimaa ja kaks transpordimaa
sihtotstarbega krunti ning moodustada reformimata riigimaast tootmismaa sihtotstarbega krunt.
Moodustatavale 95% elamumaa ja 5% ärimaa sihtotstarbega krundile määrati ehitusõigus ühe
kuni 14 maapealse korrusega ja 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ning
moodustatavale ärimaa ja/või transpordimaa sihtotstarbega krundile ühe kuni 4 maapealse ja 1
maa-aluse korrusega parkimismaja ehitamiseks. Olemasolev 14-korruseline korterelamu, 14-
korruseline äripindadega korterelamu, 1-korruseline ärihoone ja 2-korruseline ärihoone,
alajaam ning 1-korruseline kauplus-klubimaja säilivad olemasolevas mahus. Kokku on
kavandatud üks elamumaa, kolm transpordimaa, kaks ärimaa, üks tootmismaa, üks
sotsiaalmaa (üldkasutatav maa), kaks 5% ärimaa ja 95% elamumaa, üks ärimaa ja/või
transpordimaa ning üks 55% ärimaa ja 45% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa)
sihtotstarbega krunt.

Käesoleva detailplaneeringuga täpsustatakse kehtiva detailplaneeringu idaosa liikluslahendust.

7.5 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele

Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lähteseisukohad ja lisatingimused:
1. kavandada valdavalt 3- kuni 5-korruseline hoonestus, Paldiski maantee poolse hooneosa võib kavandada osaliselt 6- kuni 7-korruselisena. Insolatsiooni tagamiseks õuealal kaaluda
lõunapoolses osas madalamat hoonestust;
Tingimusega arvestatud ja planeeritud hooned on kavandatud valdavalt 3-5korruselistena ning Paldiski mnt poolsesse otsa on kavandatud hooned 6-7korruselistena ning planeeringuala lõunapoolsemasse serva on kavandatud hoonete kõrguseks 3-4korrust, et oleks tagatud õuealal insolatsioon.
2. läbiva kõnnitee ja Paldiski maantee äärse jalgrattatee äärde kavandada täiendavat kõrghaljastust puuderivi või puud gruppidena planeeritavale krundile maa-aluse hoonestusala ja läbiva tehnovõrgu trassi vahelisele alale;
Tingimusega arvestatud ja terves planeeritud krundi perimeetris on kavandatud täiendav haljastus.
3. kavandada maapinnaga ühendatud haljastust vähemalt 40% ulatuses kompaktse alana ja planeerimisel arvestada erinevas vanuses elanike vajadustega, lisaks mänguväljakule näha ette puhke- ja/või virgestusala. Esitada rohefaktori metoodika arvutus lähtudes Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 14 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ seatud eesmärkidest;
Tingimusega on arvestatud, kõrghaljastuse osakaaluks on kavandatud 40%, haljasala on kavandatud kompaktsena hoonestuse vahelisele hoovialale ning planeeringu Lisa 5.2 alla on lisatud rohefaktori arvutus.
4. kavandada parkimine maa-aluses parklas, mille katuse katend võib ulatuda kõrgemale olemasolevast maapinnast kuni 80 cm. Vähendada maa-aluse parkla osakaalu, et tagada
kompaktse haljastuse kavandamine. Pandus kavandada hoone mahus;
Tingimusega on arvestatud, parkimiskorrus on kavandatud hoonestuse alla ja krundi keskosas olev hooviala on jäetud haljastusele ja pandus on kavandtatud hoone mahus.
5. planeeritavalt teelt kavandada juurdepääs Paldiski mnt 221a kinnistule. Läbi Paldiski
maantee T41 kinnistu (busside seisuplats) tuleb tagada kinnistute teenindus, sh prügivedu;
Tingimusega on arvestatud ja läbi planeeritud krundi on kavandatud juurdepääsutee ka Paldiski mnt 221a kinnistule.
6. kaaluda Paldiski mnt 223 juurdepääsu kavandamist kogu pikkuses Paldiski maanteest
Õismäe teeni läbi Järveotsa tee 15a kinnistu. Uus rajatav teelõik kavandada rahustatud
liiklusega juurdepääsuna sõiduautodele;
Tingimusega on arvestatud ja läbi planeeritud ala on kavandatud liiklust rahustatava lahendusega (Paldiski 221a juures rahustav kurv ning Õismäe tee 107 nurgas rahustav kurv) uus juurdepääsutee mis ühendab Paldiski maanteed Õismäe teega.
7. parkimise kavandamisel lähtuda planeeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest
nõuetest;
Tingimusega on arvestatud, parkimisnorm arvestatud hetkel kehtiva normi alusel ja lisatud täiendav tingimus seletuskirja p. 3.7 alla, et ehitusprojektis kavandada parkimine hetkel kehtivate nõuete alusel.
8. Paldiski maantee suunalise ühenduse asukoht võib muutuda Paldiski mnt 221 kinnistu
hoonestamisel varasemalt planeeritud parkimismajaga. Kui juurdepääs rajatakse Paldiski
maantee T41 kinnistu kaudu, jääb kavandatav teekoridor tänavahaljastusega alaks;
Tingimusega on arvestatud ning vastav lisatingimus lisatud seletuskirja p. 6.3 alla ehitusprojektide koostamiseks.
9. teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised kavandada vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“
nõuetele;
Tingimusega on arvestatud, parkimiskohad ja liiklusrajatised vastavalt kavandatud ning vastav täiendav tingimus ehitusprojektide koostamiseks lisatud ka seletuskirja p. 6.3 alla.
10. jalgrataste parkimislahendus ja parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna
Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud
„Tallinna rattastrateegia 2018-2028“ põhimõtetele. Kavandada mugavaid ja turvalisi
rattaparkimis- ja hoiustamiskohti. Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete
esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga ning kortermaja sissepääsu ja
trepikojaga seotud asukohta;
Tingimusega on arvestatud, jalgrataste võimalikud hoiukohad on tähistatud detailplaneeringu põhijoonisel ja vastav lisatingimus hoonesiseste rataste ja lastevankrite hoiukohtade kavandamiseks hoones lisatud seletuskirja p. 6.3 alla tingimuseks ehitusprojektide koostamiseks.
11. teha Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise
kord“ kohane puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik
läbi viia detailplaneeringute menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed. Kanda joonistele
inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi ning
võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Haljastuse inventuur peab kajastama ala
looduskaitselisi väärtusi. Antud ala puhul pöörata tähelepanu kaitstavate rohttaimeliikide ja
invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele. Inventuuri peab teostama kaitstavaid
taimeliike tundev ekspert;
Tingimusega on arvestatud ja alal eostaud puittaimestiku inventeerimine on lisatud Lisa 5.1 alla.
12. säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke
ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;
Tingimusega on arvestatud ning vastav lisatingimus ehitusprojektide koostamiseks lisatud ka seletuskirja p. 6.3.1 alla.
13. tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;
Tingimust on arvestatud ja asendusistutuse tabel on kajastatud seletuskirja p. 3.5 all.
14. lähtuda sademevee käitlemisel Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Sademevesi
immutada võimalikult suures osas omal krundil pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida
sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele. Näha ette hoonesisese parkla põrandavee
juhtimine reoveekanalisatsiooni;
Tingimusega on arvestatud ja vastav lisatingimus ehitusprojektide koostamiseks on lisatud ka seletuskirja p.6.3 alla.
15. hinnata kinnistu müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Hindamise tulemusena selgitada välja vajalikud müra leevendavad meetmed ja konkreetsed juhised ala planeerimiseks;
Hinnata ala müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr
71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid". Esitada pädeva ettevõtte poolt koostatud autoliiklusest tuleneva müra
modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ning müratasemetega hoonete
fassaadidel. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks;
Tingimusega on arvestatud, mürauuring on koostatud ja lisatud Lisa 5.3 alla ning leevendusmeetmed kajastatud seletuskirja p. 6.3.2 all.
16. Tellida pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases, et veenduda pinnase
ohutuses. Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni
aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Kõrge radooniriski tuvastamisel esitada
aruandes asjakohased radoonikaitse meetmed;
Tingimus, et hooned tuleb projekteerida radoonikindlatena on lisatud nõuete alla ehitusprojektide koostamiseks seletuskirja p. 6.3.2 all, sest vastavalt Keskkonnaameti 23.11.2022 kirjale nr 11-6/22/22062-2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile on pinnase radoonitase ajas muutuv ning seda ei ole mõistlik detailplaneeringu staadiumis koostada.
17. kirjeldada olmejäätmete kogumise põhimõttelist lahendust. Määrata olmejäätmete
kogumiskoht(ad) kinnistul vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3
„Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 16 nõuetele. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -
personalile ja vajadusel määrata selleks servituudi vajadus. Tähistada võimalik asukoht
põhijoonisel ning käsitleda seletuskirjas;
Tingimus on täidetud, detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud olmejäätmete võimalik kogumiskoht planeeritud pee ääres ning tähistatud ka prügiauto peatumiskoht. Täiendavad lisatingimused ehitusprojektide koostamiseks on lisatud seletuskirja p. 3.6 alla.
18. majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 25
lõike 5 alusel esitada lammutatava hoone andmed: lammutamisel tekkivate jäätmete
ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise
korraldus;
Tingimus täidetud ja vastav lisatingimus ehitusprojektide koostamiseks on lisatud seletuskirja p. 3.6 alla.

Detailplaneeringu algatamise korralduse p. 4 alusel on lisatud detailplaneeringu seletuskirja p. 6.1 alla järgmised lisatingimused ehitusprojektide koostamiseks:
• Enne ehitusprojekti koostamist on soovitatav korraldada hoonele parima lahenduse
leidmiseks arhitektuurivõistlus koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga;
Ettepanekut kaaluti detailplaneeringu algatamise järgselt, aga kuna käesoleva planeeringulahenduse koostamisel on arhitekt on nii suure töö teinud parima lahenduse saamiseks juba ära ning antud lahenduse saamiseks juba ka läbi lahendanud korterite paiknemise et oleks tagatud planeeritud korterites insolatsiooninõuded, rõdud, terrassid, parkimine jne, siis arvestades arhitekti poolt tehtud töö mahtu täiendava arhitektuurivõistluse läbiviimisest on loobutud.
• Maapealsel hoonestusalal võivad krundi piirini ulatuda ainult maapealsete hoonemahtude
nurgad;
• Ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada haljastusprojekt, kaasata vastavat pädevust omav
maastikuarhitekt;
• Ehitusprojekti koosseisus koostada väliruumi, sh uushaljastuse lahendus. Kaasata projekteerimistöödesse vastavat pädevust omav maastikuarhitekt;
• Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus;
• Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada
lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;
• Maa-aluse parkimiskorruse ehitamisel tellida hüdrogeoloogiline ekspertiis, selgitamaks
millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju
ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest
väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud
põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb
kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks.

7.6 Vastavus tuleohutusnõuetele

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja hoone projekteerimiseks on määratud tingimused ehitusprojektide koostamisel arvestada Siseministeeriumi määrusega nr 10, 18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Tuleohutusnõuded on määratud seletuskirja punktis 6.3.3. Hoonete planeerimisel on arvestatud, et tuleohutuskujad on täidetud.
Seletuskirja p. 6.3.3 alla on lisatud, et päästemeeskondade juurdepääsud hoonete peasissekäikude juurde on tagatud. Vastavalt standardile 812-7:2018 tuleb tagada päästemeeskonna ja -tehnika juurdepääsud ka hädaväljapääsudeni. Täpsemad lahendused koostatakse ehitusprojekti staadiumis ja kooskõlastatakse täiendavalt Päästeametiga.

7.7 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“

Asendusistutuse arvutus on lisatud seletuskirja p. 3.5 alla.

7.8 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusele nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“

Paldiski mnt 223 ja lähiala puittaimestiku hinnangu on koostanud maastikuarhitektid Signe Kasepalu ja Birgit Pukk märtsis 2021 ja see on lisatud Lisa 5.1 alla.

7.9 Vastavus insolatsioonile

Ainus planeeringuala lähedusse jääv elamu asub Paldiski mnt 221a kinnistul ning see asub planeeritud 3 ja 4 korruselisest hoonest millede kõrgused vastavalt 11m ja 15m minimaalselt 35m kaugusel ning sellest lähtuvalt, et planeeritud hoonete kõrgus jääb üle kahe korra väiksemaks kui hoonete vaheline kaugus, siis insolatsioonitingimuste muutus naaberhoonele ei ole ette näha.
Ehitusprojektide koosseisus peab olema esitatud insolatsiooni kestuse muutumise analüüs projekteeritavate korterite kohta, kuna etailplaneeringu staadiumis ei ole korterite paiknemist teada.

Täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks on lisatud seletuskirja p. 6.3.2 alla, et ehitusprojektis tuleb koostada täiendav insolatsioonianalüüs.

7.10 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

Meetmed kuritegevuse ennetamiseks on kavandatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovituste alusel.
Kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku.
Hoonesisese parkimiskorruse planeerimisega on vähendatud autodega seotud kuritegude riski. Hoovialale planeeritud laste mänguväljakute ala on hoonest hästi jälgitav. Uue hoone suurendab ala elavust millega väheneb võimalike kuritegude oht.

Kuritegevust ennetavad abinõud on toodud seletuskirja ptk. 6.3.4 all.

7.11 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”

Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 18.mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” kohasesse kaugkütte piirkonda. Soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil.

Kaugkütte lahendus on kirjeldatud seletuskirja ptk. 4.4 all.

7.12 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse korraldusele 29.07.2025. „Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine“

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt „Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine“, Tallinna Linnavalitsuse korraldus 29.07.2025.
Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud „Tallinna parkimisnormatiiv“ kollane tsoon on parkimiskohtade arv sb/60 – sb/120. Parkimiskohtade arvu vähendamise argumentidena on arvestatud hea ühistranspordi kättesaadavusega bussipeatusega mis asub ca 200 m kaugusel, lasteaia (Järveotsa tee 15 krundil) paiknemine 80 m kaugusel ja kooli (Järveotsa tee 31) paiknemine 250 m kaugusel ning sellest lähtuvalt rakendatud parkimiskohtade arvutamisel sb/90 ja normatiivne parkimiskohtade arv on 10650/90= 119 parkimiskohta.

Parkimiskohtade kontrollarvutus on seletuskirja ptk. 3.7 all.

7.13 Vastavus riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

Planeering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning selle koosseisus on esitatud detailplaneeringu seletuskiri, joonised ja detailplaneeringu lisad mis on koostatud vastavalt määruses esitatud nõuetele.

7.14 Vastavus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“

Planeering on koostatud vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“ ning selle koosseisus on esitatud detailplaneeringu seletuskiri, joonised ja detailplaneeringu lisad mis on koostatud vastavalt käskkirjas esitatud nõuetele.

7.15 Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga

Detailplaneeringu lahendust on täpsustatud ametite poolt esitatud tingimuste alusel, suurendatud on maaga seotus haljastuse osakaalu ning vähendatud planeeritud hoonete brutopindala. Samuti on täpsustatud juurdepääsutee lahendust arvestades Tallinna Transpordiameti esitatud ettepanekust ning juurdepääs alale on ette nähtud kavandatavalt pos 3 juurdepääsuteelt.
Planeeritud hoonestuse põhilahendust muudetud ei ole.

7.16 Eskiislahenduse teavitamise ajal tehtud ettepanekute arvestamine.

Eskiislahendusele täiendavaid muudatusettepanekuid ei laekunud.

Projektijuht: Jüri Mirme

DP045340_MUU_DOKUM_207_kooskõlastamata jätmine (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTIINA SEITON PNOEE-49305044714 2026-04-13 05:34:06

Paldiski mnt 223 kinnistu ja lahiala detailplaneering (ei kooskolasta).pdf

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 15.03.2026 nr 3-2/25/1964 - 4

Meie 13.04.2026 nr 9.3-1/25/5942-4

Paldiski mnt 223 kinnistu ja lähiala

detailplaneering (ei kooskõlasta)

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127

lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt korduvaks kooskõlastamiseks Paldiski mnt

223 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Amet ei kooskõlastanud varasemalt (13.08.2025 kiri nr 9.3-1/25/5942-2) detailplaneeringut, kuna

mürahinnangust selgus, et planeeritavale alale levivad liiklusmüratasemed (va lennuliiklus) ületavad

nii olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras päeval ja öösel keskkonnaministri 16.12.2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 sätestatud II mürakategooria

normtasemeid. Lisaks ei selgunud, kas ja mismoodi mõjutavad Paldiski mnt 221 ja Paldiski mnt 225

kinnistul toimuvad tegevused planeeritava ala müraolukorda.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paldiski mnt 223 elamumaa sihtotstarbega krundi

jagamine ning alale ehitusõiguse määramine kuni viie 3-7-korruselise korterelamu ehitamiseks ning

Järveotsa tee 15a üldkasutatava maa sihtotstarbe krundist moodustada osaliselt transpordimaa krunt

sinna tee rajamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelised lahendused. Planeeritava maa-ala

suurus on 1,39 ha. Detailplaneeringu on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

Esitatud materjalides on mürahinnang (Kajaja Acoustics OÜ, 04.05.2023, töö nr 23145-01), millele

amet on 13.08.2025 kirjaga nr 9.3-1/25/5942-2 hinnangu andnud: planeeritavale alale levivad

liiklusmüratasemed (va lennuliiklus) ületavad nii olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras

päeval ja öösel KeM määruses nr 71 lisas 1 sätestatud normtasemeid.

Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Nii Paldiski mnt 221 kui ka planeeringala

lõuna suunda jääv Paldiski mnt 225 pumbajaama võimalikku müra on hinnatud kohapeal mõõtes

ning tulemused on mürauuringus kajastatud. Lubatud II mürakategooria normtasemed on

teepoolses küljel (mõlemad mõõdistuspunktid on mõõdetud just kõrgema müratasemega teepoolsel

küljel nii Paldiski mnt poolt kui ka Õismäe tee poolt kus on ühistranspordi lõppeatuse ala) ja seega

rakenduvad mõlemate teepoolsete külgede normtasemed 65 dB ja 60 dB. Mõõdistatud tulemused on

62 dB ja 59 dB ja seega on Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud

piirtaseme nõuded täidetud.“ Amet juhib vastusena eeltoodule tähelepanu järgmistele punktidele:

1. Esitatud materjalidest ei selgu selgelt, millised müratasemed Paldiski mnt 221 ja Paldiski

mnt 225 kinnistult planeeritavale alale levivad, kuna mürahinnangus on toodud, et mõlemas

mõõtmispunktis oli peamiseks keskkonnamüra allikaks Tallinn-Paldiski põhimaantee nr 8.

Seda kinnitab ka mürahinnangu tabel 10, kus on esitatud liiklusmüra mõõtmis- ja

2 / 2

modelleerimistulemused ning mürahinnangus esitatud liiklusmüra kaardid koos

mõõtmispunktidega. Kas ja millised tegevused mõõtmiste ajal Paldiski mnt 221 ja

Paldiski mnt 225 kinnistul toimusid ning milline müratase nendest tegevustest levis, ei

ole ameti hinnangul praegu selge. Seetõttu peab amet jätkuvalt vajalikuks võrrelda, milline

on Paldiski mnt 221 kinnistult tulenev müraolukord praegu ehk olemasolevas olukorras ning

milliseks kujuneb müraolukord tulevikus ehk perspektiivses olukorras (koos

parkimismajaga). Lisaks tuleb hinnata Paldiski mnt 225 asuva pumbamaja müramõju

planeeritavale alale. Ameti hinnangul saaks eeltoodud asjaolud välja selgitada nii reaalsete

mõõtmiste teel (sh juba teostatud) või kirjeldaval moel, mis annaks mõista kas mõõdetud

müratase on ühetaoline kogu ööpäeva vältel. Oluline on välja selgitada, kas ja milline müra

levib Paldiski mnt 221 ja Paldiski mnt 225 kinnistutelt planeeritavale alale.

2. Amet nõustub, et liiklusmüra puhul on müratundliku hoone teepoolsele küljele kehtestatud

KeM määruses nr 71 lisas 1 eraldi normtasemed (päeval 65 dB, öösel 60 dB), kuid täpsustab,

et KeM määruses nr 71 lisas 1 on normtasemed kehtestatud ka müratundlike hoonetega maa-

aladele (päeval 60 dB, öösel 55 dB). Amet ei saa nõustuda järeldusega, et kehtestatud

piirtasemete nõuded on täidetud, sest esitatud mürahinnangust selgub, et hinnatud

müratasemed olemasolevas olukorras ulatusid planeeritavale alale päeval kuni 69 dB

(fassaadi teepoolsel küljel kuni 66 dB), öösel kuni 59 dB (fassaadi teepoolsel küljel kuni 57

dB); perspektiivses olukorras päeval kuni 69 dB (teepoolsel küljel samuti kuni 69 dB), öösel

kuni 59 dB (teepoolsel küljel kuni 60 dB), mis ületavad nii olemasolevas kui ka

perspektiivses olukorras päeval ja öösel KeM määruses nr 71 lisas 1 sätestatud

normtasemeid.

Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud veel järgnev: „Ehitusprojektis rakendada

müraleevendavaid meetmeid milleks võivad olla näiteks klaasitud rõdud, topeltfassaadid,

müratõkkeseinad, sobiv ruumide paigutus hoones ja teised arhitektuursed ning tehnilised

lahendused, mis vähendavad välismüra mõju eluruumides.“ Arvestades asjaolu, et praegu

planeeritakse müratundlike hooneid alasse, kus müra normtasemeid ületatakse, siis tuleb ameti

hinnangul müratundlike hoonetega alade kavandamisel rakendada müraleevendavaid

meetmeid ja hinnata mürahinnangus meetmete efektiivsust. Seda tuleks teha juba

detailplaneeringu faasis, sest planeerimisseaduses on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, milles

üheks osaks on müratingimusi tagavate nõuete seadmine.

Amet juhib tähelepanu veel asjaolule, et esitatud mürahinnangus on kasutatud 2019. a

liiklussageduste andmeid, mis on tänaseks ca 7 aastat vanad. Kui võrrelda mürahinnangus kasutatud

2019. a ja 2040. a andmeid, siis on näha, et liiklussagedus on kasvuteel (nt 2019. a Paldiski mnt

Pikaliiva - Õismäe tee AKÖL 15690; 2040a Paldiski mnt Õismäe tee-Pikaliiva AKÖL 31770).

Ameti hinnangul tuleks võrrelda kas ja kui palju erinevad mürahinnangus kasutatud andmed

värskematest liiklussageduste andmetest ja vajadusel kaaluda uue mürahinnangu koostamist.

Seejärel on võimalik leida ka efektiivsemaid müraleevendavaid meetmeid ning planeerida paremat

heliisolatsiooni tulevastele müratundlikele hoonetele. Lisaks juhib amet tähelepanu, et

mürahinnangu mürakaartidel ja põhijoonisel märgitud planeeringuala on erinev.

Planeeritaval alal, kuhu planeeritakse müratundlikke hooneid, ületatakse KeM määruses nr

71 lisas 1 toodud normtasemeid. Amet ei kooskõlasta esitatud detailplaneeringu lahendust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484, [email protected]

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Olete Paldiski mnt 223 ja lähiala DP -s kirjutanud, et tuleb täiendada mürauuringut ja käsitleda eraldi müraleevendusmeetmeid ja hinnata eradi mürahinnangu meetmete efektiivsust.

"tuleb ameti hinnangul müratundlike hoonetega alade kavandamisel rakendada müraleevendavaid meetmeid ja hinnata mürahinnangus meetmete efektiivsust. Seda tuleks teha juba detailplaneeringu faasis, sest planeerimisseaduses on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, milles üheks osaks on müratingimusi tagavate nõuete seadmine. Amet juhib tähelepanu veel asjaolule, et esitatud mürahinnangus on kasutatud 2019. a liiklussageduste andmeid, mis on tänaseks ca 7 aastat vanad. Kui võrrelda mürahinnangus kasutatud 2019. a ja 2040. a andmeid, siis on näha, et liiklussagedus on kasvuteel (nt 2019. a Paldiski mnt Pikaliiva - Õismäe tee AKÖL 15690; 2040a Paldiski mnt Õismäe tee-Pikaliiva AKÖL 31770). Ameti hinnangul tuleks võrrelda kas ja kui palju erinevad mürahinnangus kasutatud andmed värskematest liiklussageduste andmetest ja vajadusel kaaluda uue mürahinnangu koostamist. Seejärel on võimalik leida ka efektiivsemaid müraleevendavaid meetmeid ning planeerida paremat heliisolatsiooni tulevastele müratundlikele hoonetele. Lisaks juhib amet tähelepanu, et mürahinnangu mürakaartidel ja põhijoonisel märgitud planeeringuala on erinev. Planeeritaval alal, kuhu planeeritakse müratundlikke hooneid, ületatakse KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Amet ei kooskõlasta esitatud detailplaneeringu lahendust.

Manuses on uus mürahinnang ning igakülgselt täiendatud uuring koos leevendusmeetmete mõjuga.

Oleme käsitlenud antud ala nii II kui III kategooria piirkonna järgi.

Müra on normikohane III kategooria maakasutuse järgi (uuringus on ka selgitatud kuidas seda on käsitletud) ning kasutades leevendusmeetmeid on võimalik tagada ka II kategooria nõuded.

Palume teil need saadetud manused üle vaadata ning kui on küsimusi, ettepanekuid mida veel rõhutada, siis oleme valmis seda tegema enne kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet saadab DP ametlikult teile kooskõlastamiseks.

Looadame, et meie koostöö on konstruktiivne ning antud detailpalneering on võimalik arvestades tehtud täiendusi kooskõlastada.

Tervitades

Kätlin Mänd
Volitatud arhitekt 7, juhatuse liige
Mänd & Mänd OÜ
+372 6562830
+372 53402627
[email protected]