Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 07.08.2026 TPR

Meie 08.09.2026 nr 9.3-1/25/5942-9

Paldiski mnt 223 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Terviseametile (edaspidi amet) Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määruse nr 133 "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise

alused" § 3 p 12 alusel kooskõlastamiseks Paldiski mnt 223 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

korrigeeritud materjalid.

Amet ei kooskõlastanud varasemalt (13.08.2025 kiri nr 9.3-1/25/5942-2 ja 13.04.2026 kiri nr 9.3-

1/25/5942-4) detailplaneeringu lahendust, kuna alal, kuhu planeeritakse müratundlikke hooneid, ületati

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) sätestatud normtasemeid.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paldiski mnt 223 elamumaa sihtotstarbega krundi jagamine

ning alale ehitusõiguse määramine kuni viie 3–7-korruselise korterelamu ehitamiseks ning Järveotsa tee

15a üldkasutatava maa sihtotstarbe krundist moodustada osaliselt transpordimaa krunt sinna tee

rajamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, parkimise

ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelised lahendused. Planeeritava maa-ala suurus on 1,39 ha.

Detailplaneeringu on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga (korterelamute ala).

Amet on tutvunud esitatud täiendatud materjalidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning juhib

edaspidi arvestamiseks tähelepanu järgnevale:

1. Planeeritavale alale rakenduvad KeM määruses nr 71 toodud II mürakategooria normtasemed.

Planeeritavale alale levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada päeval 60 dBA (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 65 dBA) ja öösel 55 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dBA).

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA

ja öösel 75 dBA (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Tööstusmüra müratasemed planeeritaval alal ei tohi

ületada päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA; äri- ja kaubandustegevusest leviv müra ei tohi ületada päeval

50 dBA ja öösel 40 dBA. Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral päeval 70 dBA

ja öösel 55 dBA (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

2. Esitatud materjalides on täiendatud liiklusmüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, 24.07.2026, töö nr

23145-02). Praegu on planeeritava maa-ala Paldiski maantee poolsetele hoonetele planeeritud

terrassid, mis asuvad alal, kus ilma müraleevendavate meetmeteta ulatuvad liiklusmüra tasemed

olemasolevas olukorras päeval kuni 69 dB (müratundliku hoone teepoolse küljel kuni 67 dB), öösel

kuni 59 dB (müratundliku hoone teepoolse küljel kuni 58 dB); perspektiivses olukorras päeval kuni

69 dB (müratundliku hoone teepoolse küljel kuni 69 dB), öösel kuni 64 dB (müratundliku hoone

teepoolse küljel kuni 60 dB). Ilma müraleevendavate meetmeteta ületatakse olemasolevas ja

perspektiivses olukorras KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.

2(3)

Põhijoonisele ja mürahinnangusse on märgitud asukohad, kuhu müraleevendavaid meetmeid

kavandatakse. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud täiendavad müraleevendavad nõuded

ehitusprojektide koostamiseks, mis on muuhulgas järgnevad:

 Topeltfassaad või lisaklaas avatäidete ees. Sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed

madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes

fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest).

 Klaasitud rõdude ja terrasside lahendus avatäidete ees. Sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad

müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15-20 dB madalamatest

müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud

lahendusest).

 Paldiski mnt ja Järveotsa tee poolsetel fassaadidel kasutatakse topeltfassaadi või avatäidete ette

paigaldatavat lisaklaasi, võib avatäidetele mõjuv müratase olla sõltuvalt lahendusest fassaadile

mõjuvast arvutuslikust müratasemest ligikaudu 5–10 dB madalam.

 Paldiski mnt ja planeeritava hoonestuse vahele jääv haljasala on kavandatud avalikult kasutatava

haljasalana. Nimetatud ala ei ole kavandatud elanike peamiseks aktiivseks puhke- ega

rekreatsioonialaks ega laste mänguväljakute alaks. Elanike aktiivne puhke- ja rekreatsiooniala,

sealhulgas laste mänguväljakute ala, on kavandatud hoonestuse hoovialale ehk sisekvartali

poolsele alale.

Amet kooskõlastab lahenduse, kus planeeringus kavandatakse müraleevendavaid meetmeid ja

puhke- ning rekreatsioonialasid ega laste mänguväljakuid ei planeerita Paldiski mnt poolsele

alale (sh Paldiski mnt poolsete hoonete ümbrusesse).

3. Mürahinnangu koosseisus on läbi viidud liiklusmüra mõõtmised, mis teostati kahes mõõtmispunktis

13.04.2023 (vahemikus 09.30-10.30) ning 24.04.2023 (vahemikus 10.20-11.20). Eeltoodu

tulemusena selgus, et MP1 punktis (Paldiski mnt poolne) oli mõõdetud müratase päeval 62 dB,

maksimaalne müratase 73 dB; MP2 punktis (trollipargi poolne) 59 dB, maksimaalne müratase 78

dB. Eeltoodud maksimaalne liiklusmüra tase ei ületa KeM määruses nr 71 toodud

maksimaalset mürataset päevasel ajal, mil mõõtmised läbi viidi.

Amet juhib tähelepanu, et mõõdetud müratasemeid ei saa kõrvutada KeM määruses nr 71 lisas 1

toodud normtasemetega. Ameti hinnangul on võimalik teiste planeeringu raames teostatud tööde

tulemusena planeeritava ala liiklusmüra hinnatud tasemed välja selgitada, mis on kõrvutatavad KeM

määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemetega.

4. Mürahinnangu koosseisus ja eraldi planeeringu lisana on veel keskkonnamüra mõõtmised (Kajaja

Acoustics OÜ, 02.06.2026 töö nr 23145-03.01), mis teostati kahes mõõtmispunktis POS1

(olemasoleva ühistranspordi lõppjaama ja parkla suund) ja POS2 (pumbamaja suund) ajavahemikus

07.05.2026 kell 11:00 kuni 08.05.2026 kell 11:00. Mürahinnangus on täpsustatud järgnev:

„Mõõtmiste ajal täheldati päevasel ajal üksikuid metallikolinana tajutavaid helisid. Kohapealsete

tähelepanekute põhjal olid need seotud Paldiski mnt 223 kinnistul paiknevas olemasolevas hoones

toimunud väikesemahulise metallitöö ja metallesemete käitlemisega. Tegemist oli olemasolevas

olukorras ajutise ja lokaalse tegevusega, mitte planeeringualal paikneva püsiva tehnoseadme,

tootmisseadme ega muu paikse müraallikaga. Planeeringu elluviimisel olemasolev hoonestus

likvideeritakse ning alale kavandatakse korterelamud. Seetõttu ei ole mõõtmiste ajal täheldatud

metallikolin käsitatav tulevase olukorra müraallikana.“

Amet arvestab eeltooduga. Kui välja arvata valjemad metallikolinad ja muu müra (nagu näiteks

linnulaul, operatiivsõiduki alarm, koer), siis ulatub maksimaalne müratase planeeritaval alal päeval

kuni 77 dB (lennuk), öösel kuni 65 dB (mootorratas). Eeltoodud müratasemed ei ületa KeM

määruses nr 71 sätestatud maksimaalseid liiklusmüra tasemeid.

Keskkonnamüra mõõtmiste tulemusena selgus, et müratase mõõtepunktides on päeval kuni 58 dB

ja öösel kuni 52 dB, Mürahinnangus tehtud järelduste põhjal tööstus- ega äritegevusest tingitud

müraallikaid ei tuvastatud, seega saab järeldada, et mõõtmiste tulemusena saadud hinnatud

müratasemeid saab käsitleda kui liiklusmüra tasemeid. Hinnatud liiklusmüra tasemed ei ületa

KeM määruses nr 71 lisas 1 sätestatud normtasemeid.

5. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Krunt pos2 /../ Krunt on planeeritud

avaliku kasutusega transpordimaaks, et perspektiivis saaks läbi planeeritud ala ühendada Paldiski

maantee Õismäe teega“ ja „Krunt pos 3 /../ Krunt on planeeritud avaliku kasutusega

3(3)

transpordimaaks, et perspektiivis saaks läbi planeeritud ala ühendada Paldiski maantee Õismäe

teega. Pos 3 krundi moodustamise vajalikkuse otsustab maa omanik, kui on selgunud, kas

juurdepääsutee asukoht on ajutine või lõplik, st kui ehitusprojekti staadiumis otsustatakse tagada

juurdepääs otse Paldiski maanteelt ja peetakse mittevajalikuks pos 3 transpordimaa moodustamist,

siis võib juurdepääsu planeeritud alale lahendada ka otse Paldiski maanteelt“

Ametile esitatud lahenduse põhijoonisel ei ole kavandatud ligipääsu Paldiski maanteelt ega hinnatud

selle müra mõju planeeritavale alale. Amet juhib tähelepanu, et Paldiski maantee on suure

liikluskoormusega tee ning ligipääsu kavandamine sealt võib oluliselt muuta planeeringuala müra

olukorda. Amet kooskõlastab lahenduse, kus Paldiski maanteelt ei ole ligipääsu kavandatud.

Juhul kui planeeringulahendus peaks muutuma, tuleb esmalt hinnata müra mõju planeeritavale alale

ja vajadusel kavandada täiendavaid müra leevendavaid meetmeid sh hinnates nende efektiivsust.

6. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Detailplaneeringu ala tarbija

elektrivarustus on ette nähtud rekonstrueeritava 10/0.4kV trafoalajaama nr 938 baasil.“ Alajaamast

levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.

7. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja

vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada keskkonnaministri määrusega nr 71 Lisa 1 ja

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja

vibratsiooni piirväärtusi.“ Amet täpsustab, et detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse aegunud

vibratsiooni määrusele. Vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega

nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise

kord“ kehtestatud normtasemeid.

8. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Ehitusprojektide koosseisus peab olema

insolatsiooni kestuse muutumise analüüs projekteeritavate korterite kohta.“ Amet on ka varasemas

kirjas (13.08.2025 kiri nr 9.3-1/25/5942-2) välja toonud, et ameti hinnangul võivad planeeringus

kavandatud hooned üksteist varjutades tekitada insolatsiooni nõuete tagamisega probleeme, mistõttu

oleks asjakohane esimesel võimalusel teostada insolatsioonianalüüs. Hoonetes tuleb tagada piisav

insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse

arvutamise juhendi ning standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

9. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Kristiina Seiton

51966484 [email protected]