Leping

16.06.26, 08:56 X-GIS 2.0 [maainfo]

1/1

1

PÄRNU NOTAR KAIA KRÜGER

Notari ametitegevuse raamatu registri nr 979

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud 16.06.2026 (kuueteistkümnendal

juunil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) Pärnu notar Kaia Krüger, kelle büroo

asub Ringi 1 Pärnu linnas ning selles notariaalaktis osalejad on

Osaühing Vesmel, registrikood 10740726, aadress Riia mnt 87, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu

maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Müüja, mille seadusliku

esindajana tegutseb juhatuse liige Meelis Vesselov, isikukood 37604274267, kes on tõestajale

tuntud isik, kes osaleb lepingu sõlmimisel notaribüroos kohapeal ja allkirjastab notariaalakti

paberkandjal.

Eesti Vabariigi nimel, riigivara valitseja Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus Transpordiamet, registrikood 70001490 all, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-

posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omandaja, mille

esindajana tegutseb volikirja alusel Tauno Seepter, isikukood 36405282789, kes on

tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes osaleb lepingu sõlmimisel kaugtõestamise teel ning

allkirjastab notariaalakti digitaalselt ja kes kinnitab, et tema asukoht kaugtõestamise ajal on

Tallinn, Harju maakond.

edaspidi kõik koos nimetatud Pooled,

kes avaldavad, et nende tahe on sõlmida alljärgnevatel tingimustel

AVALDUS KINNISTU JAGAMISEKS,

KINNISTU AVALIKES HUVIDES RIIGILE OMANDAMISE LEPING,

ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED

/edaspidi nimetatud Leping/

1. KINNISTUSRAAMATU SEIS, EHITISREGISTRI SEIS, KINNISASJA

KITSENDUSED NING LEPINGU ESE

1.1. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse ja selle

kohta on avatud kinnistusregistriosa nr 3252637, mis koosneb katastriüksustest:

katastritunnus 50201:001:1137, pindala 9321,0 m², aadress Väike-Hioma, Päärdu küla,

Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%);

katastritunnus 50201:001:1136, pindala 2864,0 m², aadress 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee, Päärdu

küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).

Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri Teise jakku on omanikuna

2

sisse kantud Osaühing Vesmel (registrikood 10740726).

Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri Kolmandas jaos kehtivaid

kandeid ei ole.

Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri Neljandas jaos kehtivaid

hüpoteegi kandeid ei ole.

Vastavalt ehitisregistri päringule on Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistul ehitisi ei paikne.

Vastavalt E-notari elektroonilise kitsenduste päringule kehtivad Lepingu p. 1.1. nimetatud

kinnistul alljärgnevad kitsendused:

Katastriüksuse 50201:001:1136 kitsendused:

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

ulatus: 2864,43 m²; nähtus: Maantee(Euroopa teedevõrgu maantee); seisund: kehtiv.

Uuringu ala

ulatus: 2864,43 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade

teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv.

Katastriüksuse 50201:001:1137 kitsendused:

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

ulatus: 666,58 m²; nähtus: Maantee(Euroopa teedevõrgu maantee); seisund: kehtiv.

Uuringu ala

ulatus: 9320,99 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade

teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv.

Notar on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja

kasutamisel seadusest tulenevad piirangud.

Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning

lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendus

võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mille on

katastripidaja maakatastriseaduse § 12 alusel kandnud kitsenduste kaardile vastavalt

maakatastriseaduse § 191 lõikele 2.

1.2. Kinnistu jagamise avalduse esemeks on Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu.

Võõrandamise lepingu esemeks on Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu jagamisel moodustuv

hoonestamata kinnistu: katastritunnus 50201:001:1136, pindala 2864,0 m², aadress 4 Tallinna-

Pärnu-Ikla tee, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa

(100%), edaspidi nimetatud Kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega.

2. POOLTE AVALDUSED JA KINNITUSED

2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

- Kinnistu on hoonestamata;

- Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu on Võõrandaja omand ning ühelgi kolmandal isikul ei

3

ole õigust selle valdamiseks, kasutamiseks ega käsutamiseks ega seadusest või kokkulepetest

tulenevat õigust selliste õiguste taotlemiseks; samuti seda, et Võõrandaja ei ole sõlminud ega

sõlmi lepinguid ning muid kokkuleppeid Kinnistu koormamiseks ja võõrandamiseks;

- Kinnistu ei ole arestitud, selle suhtes ei ole kohtuvaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate

isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate

isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud;

- Lepingu p. 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning Lepingu p. 1.1.

nimetatud kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi;

- Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti (ja ei ole algatatud menetlust,

mille alusel tekiks) Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid

piiranguid, millest Võõrandaja oleks teadlik;

- Kinnistul ei ole mingeid Võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, vigasid ega

keskkonnareostust, millest Võõrandaja oleks teadlik ning millest Võõrandaja ei ole

Omandajale teatanud või mida Omandaja esindaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel;

- Kinnistu piirneb Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega;

- Võõrandaja poolt on tasutud kõik Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistuga seonduvad avalik-

õiguslikud koormatised;

- Võõrandaja on õigustatud Kinnistu võõrandamiseks ja omandi üleandmiseks;

- tema poolt esindatava äriühingu suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega esitatud

pankrotihoiatust, samuti ei ole algatatud ühingu likvideerimismenetlust ega

saneerimismenetlust;

- tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et ei

esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolevat Lepingut ning

tal on lähtuvalt äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast kõik vajalikud esindatava äriühingu

sisesed otsused ja kooskõlastused Lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õigusi Lepingu

sõlmimiseks äriühingu nimel.

2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

- Omandaja on teadlik, et Kinnistu on hoonestamata;

- Omandaja on Kinnistu üle vaadanud ning on teadlik Kinnistu suurusest ja piiridest,

Omandaja ei oma selles osas Võõrandajale mingeid pretensioone ja omandab Kinnistu

Omandajale teadaolevas seisundis;

- Omandaja on teadlik, et Kinnistu piirneb Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega;

- Omandaja on teadlik Kinnistu suhtest kehtivatest kitsendustest ning neist tulenevatest

kinnisasja omaniku õigustest ja kohustustest;

- Omandaja omandab Kinnistu tuginedes teostatud ülevaatusele ning Võõrandaja poolt

Lepingus esitatud andmetele;

-Leping sõlmitakse kooskõlas Transpordiameti 03.06.2026 korraldusega nr 1.1-3/26/367;

- Kinnistu on riigitee lõik, mis omandatakse tee rekonstrueerimiseks/ehitamiseks: riigitee 4

Tallinn – Pärnu – Ikla km 78,8-99,0 lõigul asuva Konuvere – Pärnu-Jaagupi lõigu avalikuks

kasutamiseks vajalik 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee kinnisasi;

- riigivara valitsejaks on Kliimaministeerium;

-tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et

puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida Lepingut.

2.3. Notariaalakti tõestaja poolt on eeltoodud asjaoludest kontrollitud alljärgnevad:

- Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kuulumine Võõrandajale ning asjaolu, et lepingu esemel

ei ole kinnistusraamatusse kantavaid kolmandate isikute õigusi, keelde ja areste, 16.06.2026

Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr 3252637 päringu alusel;

- asjaolu, et Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistul ehitisi ei paikne, vastavalt ehitisregistri

4

päringule katastritunnuste ja aadressi järgi;

- asjaolu, et Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistul kehtivad Lepingus nimetatud kitsendused,

vastavalt e- notari kitsenduste päringule katastritunnuste järgi;

- Võõrandaja õigusvõime ja esindaja volitused vastavalt registriandmetele, millega

notariaalakti tõestaja tutvus 16.06.2026;

- asjaolu, et Transpordiamet on registreeritud riigi- ja kohalike omavalitsuste registris

registrikood 70001490 all, aadress Valge tn 4/1, Tallinn;

- Omandaja esindaja volitused vastavalt notariaalakti tõestajale esitatud volikirjale;

- asjaolu, et käesolev võõrandamise leping sõlmitakse kooskõlas Transpordiameti 03.06.2026

kortraldusega nr 1.1-3/26/367 „Riigitee avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja osa

omandamine“ vastavalt esitatud korraldusele.

2.4. Pooled kinnitavad, et nad ei soovi eelpool nimetatud asjaolude põhjalikumat kontrollimist

ega muude Lepingus märgitud asjaolude kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt.

Notari märkus: notar on juhtinud Poolte tähelepanu asjaolule, et Transpordiameti korralduse

vaidlustamise tähaeg ei ole käesoleva lepingu sõlmimise ajaks möödas ja selgitanud Pooltele

võimalikke õiguslikke tagajärgi, mis võivad saabuda juhul, kui keegi eelnimetatud korralduse

vaidlustab. Vaatamata notari poolt antud selgitusele soovivad Pooled sõlmida käesoleva

lepingu äraootamata kõneoleva korralduse vaidlustamise tähtaja möödumist.

3. KINNISTU JAGAMINE

3.1. Võõrandaja jagab talle kuuluva Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kaheks (2)

iseseisvaks kinnistuks:

3.1.1. kinnistu, registriosa nr 3252637:

- katastritunnus 50201:001:1137, pindala 9321,0 m², aadress Väike-Hioma, Päärdu küla,

Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%);

3.1.2. jagamisel moodustuv kinnistu (Kinnistu), millele avatakse uus registriosa:

- katastritunnus 50201:001:1136, pindala 2864,0 m², aadress 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee, Päärdu

küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).

3.2. Kinnistu jagamise tulemusel moodustuva uue kinnistu väärtuseks hindab Võõrandaja

vastavalt võõrandamise tasule 3 173.- eurot.

4. KINNISTU AVALIKES HUVIDES RIIGILE OMANDAMISE LEPING

4.1. LEPINGU ESEME VÕÕRANDAMINE

4.1.1. Võõrandaja võõrandab ja Omandaja omandab Lepingu p. 1.1. nimetatud

kinnistu jagamisel moodustuva Lepingu p. 3.1.2. nimetatud hoonestamata Kinnistu koos

selle oluliste osade ja päraldistega.

3.1.3. Võõrandaja ja Omandaja välistavad Võõrandaja vastutuse võimalike Kinnistute

puuduste eest, mis ei ole varjatud puudused ning ka nende varjatud puuduste eest, millest

Omandajat on eelnevalt teavitatud.

Notar on juhtinud Poolte tähelepanu asjaolule, et võõrandamise lepingus oleks mõistlik kokku

5

leppida kõikides Kinnistu omadustes ning kajastada selles kõik asja puudused, mis on seotud

nii Kinnistuga kui ka keskkonnaga tervikuna.

4.2. VÕÕRANDAMISE TASU JA SELLE TASUMISE KORD

4.2.1. Võõrandaja võõrandab Omandajale Kinnistu 3 173.- (kolme tuhande ühesaja

seiktsmekümne kolme) euro eest, mis koosneb kinnisasja omandamise tasust summas 890.-

eurot, tasust kasvava metsa eest summas 163.- eurot, saamata jäävast tulust summas 216.-

eurot, motivatsioonitasust summas 1 698.- eurot ning täiendavast hüvitisest asjaajamisega

kaasnevate kulude eest summas 206.- eurot igale omanikule.

4.2.2. Lepingu p. 4.2.1. nimetatud summa kohustub Omandaja kandma üle Võõrandaja -

Osaühing Vesmel kontole nr. EE592200221016395384, hiljemalt 20 (kahekümne) päeva

jooksul arvates Lepingu sõlmimisest, selgitusega “4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee, Päärdu küla

kinnisasja osa omandamine”.

Nimetatud kohustuse mittetähtaegsel täitmisel on Võõrandajal õigus nõuda Omandajalt

seaduses ettenähtud viivise tasumist, mille suurus Lepingu sõlmimise päeval on 0,033%

päevas iga viivitatud päeva eest.

4.3. VALDUSE ÜLEANDMINE

4.3.1. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus loetakse

Omandajale üle antuks Lepingu sõlmimisega.

4.3.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omandajale üle otsese

valduse üleandmisel.

5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED

5.1. Käesolevaga on Võõrandaja ja Omandaja kinnisomandi üleandmises kokku

leppinud. Võõrandaja ja Omandaja käsitlevad ülaltoodud kokkulepet

asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse tähenduses. Pooled avaldavad soovi nimetatud

õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. ja võttes aluseks Võõrandaja

avalduse kinnistu jagamise kohta, paluvad:

5.1.1. jagada Võõrandajale kuuluv Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu, registriosa nr.

3252637, kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks:

5.1.1.1. kinnistu, registriosa nr 3252637:

- katastritunnus 50201:001:1137, pindala 9321,0 m², aadress Väike-Hioma, Päärdu küla,

Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%);

5.1.1.2. jagamisel moodustuv kinnistu (Kinnistu), millele avatakse uus registriosa:

- katastritunnus 50201:001:1136, pindala 2864,0 m², aadress 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee,

Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).

Teha avatava registriosa omaniku kanne vastavalt jagatava registriosa omaniku

kandele.

5.1.2. Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu avatava

6

kinnistu registriosa (katastritunnus 50201:001:1136, pindala 2864,0 m², aadress 4

Tallinna-Pärnu-Ikla tee, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, maa

sihtotstarve transpordimaa 100%) teisest jaost senine kanne omaniku kohta ning uue

omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.

6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED

6.1. Notariaalakti tõestaja on Pooltele selgitanud: - käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud

kokkulepped.

- vastavalt asjaõigusseaduse § 641 on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja

koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks

või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe

(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

- notari deposiitarvet on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist

deponeeritakse ostuhind notari deposiitarvele ja notar väljastab selle müüjale alles siis, kui ostja

on omanikuna kinnistusraamatusse kantud ning ohtusid, mis kaasnevad sellega, et ostuhind

tasutakse müüjale enne kui ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud;

- vastavalt maamaksuseaduse§ 7 lg 1 kohaselt kuni 100-eurone maamaks mis tahes kohaliku

omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 100 eurot,

tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud osa maamaksust

tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

- vastavalt maamaksuseaduse§ 7 lg 2 kohaselt väljastab Maksu- ja Tolliamet maksumaksjale

maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks.

Maamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta

sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksuteadet ei pea allkirjastama.

- vastavalt maamaksuseaduse§ 7 lg 22 kohaselt kui maksumaksjale kuulub mitu maatükki või ta

kasutab mitut ühe kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuvat maatükki,

summeeritakse maatükkide eest tasumisele kuuluvad maksusummad, arvestamata käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

- vastavalt maamaksuseaduse§ 7 lg 3 kohaselt maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata,

kui maksusumma on alla 5 euro.

- vastavalt maamaksuseaduse§ 7 lg 4 kohaselt on maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta

maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama

Maksu- ja Tolliametit.

- vastavalt maamaksuseaduse§ 8 lg 1 kohaselt tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril

ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt

kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja

pärija.

- vastavalt TsÜS § 53 lg 1 on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada,

ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 53 lg 2 asi ja selle

olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate

asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

- vastavalt TsÜS § 54 lg 1 on kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad,

nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 54 lg 4 on kinnisasjaga

seotud asjaõigused kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

- vastavalt TsÜS § 58 on asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise

kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid asja päraldised.

- vastavalt TsÜS § 57 lg 1 on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja

ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.

TsÜS § 57 lg 3 peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või

tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus

7

hõlmab ka asja päraldisi.

- vastavalt TsÜS § 62 lg 1 esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest

saadavad eelised (kasutuseelised). TsÜS § 62 lg 2 asja vili on asjast loodusjõul või inimese

kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62 lg 3

Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida

õigus annab õigussuhte tõttu.

- vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis

sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on

seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi

nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

- vastavalt Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale

üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja

võtma asja vastu.

- vastavalt TsÜS § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 lg 1 peab müüja ostjale asja

vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja

juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja

üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale,

peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

- vastavalt Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama

lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. §

217 lg 2 ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui: asjal ei ole kokkulepitud omadusi; asja

kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma;

kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; asja koormavaks

kolmanda isiku õiguseks loetakse kinnisasja puhul ka kinnistusraamatusse või muusse avalikku

registrisse kantud õigust, mis ei kehti.

- vastavalt Võlaõigusseaduse § 218 lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. § 218 lg 3 vastutab müüja ka asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste

rikkumisest tulenevalt. § 218 lg 4 müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest,

kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

§ 218 lg 6 ei vastuta kinnisasja müüja asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste

olemasolu eest.

- vastavalt Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. § 220 lg 3 kui ostja ei teata müüjale

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei

või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda

või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

- vastavalt Võlaõigusseaduse § 221 lg 1 võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud

müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu ja/või müüja teadis või pidi teadma asja

lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.

- asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja

parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja § 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda

(Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada

ostuhinda (Võlaõigusseadus § 112 ja § 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on

8

oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni § 118 ja

§ 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele

lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja § 188 lg 1).

7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA VOLITAMINE

7.1. Pooled volitavad Lepingu tõestanud notariaalakti tõestajat tegema Lepingus täiendusi,

parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda nende kokkuleppeid Lepingus ning ei

too kaasa Poolte tahte vastaseid tagajärgi.

7.2. Pooled volitavad Lepingu tõestanud notariaalakti tõestajat nende esindajana koostama ja

esitama kinnistusosakonnale määruskaebusi Lepingus sisalduvate kinnistamisavalduste alusel

tehtavate määruste peale.

8. MUUD SÄTTED

8.1. Kinnistu jagamise tehinguväärtus vastavalt NotTS § 4 on 6 391.- (kuus tuhat kolmsada

üheksakümmend üks) eurot.

Võõrandamise lepingu tehinguväärtus vastavalt NotTS § 4 on 6 391.- (kuus tuhat kolmsada

üheksakümmend üks) eurot.

Vastavalt notari tasu seaduse §-le 2 lg 21 on kaugtõestamise tasu 20.- eurot.

Notari tasu on 24,90 + 49,80 + 20.- = 94,70 eurot, millele lisandub käibemaks 22,73 eurot,

kokku kuulub tasumisele 117,43 eurot (notari tasu seaduse §§-d 2 lg 21, 3, 4, 5, 8, 22, 23 p 2).

Vastavalt notari tasu seaduse § 40 lg 1 tekib notaril õigus nõuda sisse notari tasu

notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude

kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist. Notaril on alates notari

tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist

võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel.

8.2. Kinnistusraamatus kinnistu jagamisel on riigilõivuseaduse § 80 lg 1, 3 ja 349 kohaselt

ette nähtud riigilõiv summas 1,75 eurot (tehinguväärtus 3 173,00 eurot).

Vastavalt riigilõivuseaduse § 25 lg 2 p 2 kinnisasja omandamise eest riigilõivu ei arvestata.

Eelnimetatud tasudele lisandub ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 kohaselt

iga lehekülje (A4) eest 0,19 eurot ja iga lehekülje (A3) eest 0,31 eurot. Notari tasu seaduse §

31 p.15, § 35 kohaselt digitaalse ärakirja väljastamisel, sõltumata andmemahust 12,75 eurot +

iga lehekülje (A4) eest 0,19 eurot ja iga lehekülje (A3) eest 0,31 eurot, (nimetatud summad ei

sisalda käibemaksu).

8.3. Lepingu sõlmimisel makstava notari tasu ja riigilõivu tasub Omandaja.

8.4. Käesolev notariaalakt on notaribüroos viibivale osalejale notariaalakti tõestaja poolt ette

loetud, antud läbivaatamiseks, seejärel tema poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul

omakäeliselt alla kirjutatud. Videosilla vahendusel notariaalaktis osalejale on käesolev

notariaalakt notari poolt ette loetud, esitatud ekraanil läbivaatamiseks, seejärel tema poolt

heaks kiidetud ja digitaalselt allkirjastatud.

8.5. Leping on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee või notar.ee

9

iseteenindusportaalis.

Notariaalaktis osalejate soovil väljastab notariaalakti tõestaja neile notariaadimäärustiku § 22

lg 1 kohaselt notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal või digitaalselt nende poolt

soovitud e-posti aadressile. Lepingu paberkandjal notariaalakti säilitab notar paberarhiivis

ning digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis.

Digitaalärakiri Lepingust esitatakse notariaalakti tõestaja poolt Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonnale.

Eesti Vabariigi esindaja Tauno Seepter: /allkirjastatud digitaalselt/

Pärnu notar Kaia Krüger: /allkirjastatud digitaalselt/

Osaühing Vesmel esindaja Meelis Vesselov:

___________________________________________________________________

/ees-ja perekonnanimi/ /allkiri/

Notariaalakti tõestaja allkiri pitser