Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Pärnu Linnavalitsus Teie: 18.03.2024 nr 8-5/2439-105

Planeerimisosakond

[email protected] Meie: 04.04.2024 nr 9.3-4/24/7728-6

Kohaliku omavalitsuse tuuleenergeetika eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu

Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale (ametile) kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse

tuuleenergeetika eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruande eelnõu.

Eriplaneeringu ala paikneb Pärnu linnas Tammuru ja Põlendmaa külade territooriumil (872 ha) ja Tori

vallas Kildemaa küla territooriumil (148 ha). Planeeringu asukoha eelvalik võeti vastu nii Tori vallas

kui Pärnu linnas, detailse lahenduse koostamisel on ehitusõigus määratud ainult Pärnu linnas olevale

maa-alale.

Eriplaneeringu detailse lahenduse eesmärk on planeerida elektrituulikute ning kaasneva taristu

asukohad. Vajalik on ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine, juurdepääsuteede asukohtade ja

servituutide vajaduse väljaselgitamine ning teede avalikuks kasutamiseks määramise vajaduse

väljaselgitamine, tehnorajatiste ja -võrkude asukoha määramine, haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine, kuritegevuse riski vähendavate tegurite määramine ning keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames hinnati mõjusid Natura aladele; kaitstavatele

aladele; bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele ning taimedele ja loomadele; pinna- ja

põhjaveele; maastikule; tervisele (käsitleti eeskätt müra ja varjutuse esinemist); sotsiaal-

majanduslikule keskkonnale; maavaradele, sh ressursside kättesaadavusele; kliimamuutustele ning

kultuuripärandile ja jäätmeteket.

Koostatud mürahinnangust ilmnes, et lähimad müratundlikud alad paiknevad u 1 km kaugusel

kavandatavatest tuulikutest. Kavandatud tuulikute paiknemise puhul ei ole oodata tuulepargi rajamisel

tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist elamualadel ei alternatiiv IA ega alternatiiv IB korral.

Müra suurus ja levik sõltub elektrituuliku margist, elektrituuliku kõrgusest, elektrituulikute arvust,

nende paiknemisest ning maastikust – KSH läbiviimisel on leitud erinevate elektrituulikute kohased

müra leviku stsenaariumid. Suurima müralevikuga stsenaariumi alusel seatakse planeeringuga

müratundliku ehitise keeluala. Keeluala eesmärk on tagada kvaliteetne elukeskkond piirkonda

lisanduda võivate elanike jaoks. Projekteerimisel tuleb lähtuvalt projekteeritud elektrituulikutest

täpsustada müratundliku ehitise keeluala piir. Ehitusloa ja kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal

esitada müra arvutusliku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute

müratundlike hoonete lubatavust piirkonda.

Elektrituulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra

vähendamise meetmeid. Kasutada tuleb uusi töökorras elektrituulikuid. Elektrituulikute paigaldamisel,

sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida elektrituuliku tootja poolseid tehnilisi

nõudeid.

2(2)

Varjutuse modelleerimisest ilmnes, et enamikel potentsiaalsete tuulikute lähiala elamualadel on

varjutuse soovitatavad tasemed tagatud. Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 10 h

varjutust summaarselt aastas või ilma kliimatingimusi arvestades üle 30 h/a) elamualadel tuleb vältida.

Varjutuse vältimiseks on kaks võimalust, millest üks tuleb projekteerimisel tagada:

▪ istutada varjutusest mõjutatud elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke –

tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe puude riba) tuleks

varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi poolse õueala kaitseks.

Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool tuuleparki huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel,

võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga;

▪ või kasutada elektrituulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab

valgustugevuse andurite ja elektrituuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse

esinemise ajaks elektrituuliku töö peatada.

Lisaks peavad lennuohutusnõuete tagamiseks kõrgehitised olema varustatud lennuohutustuledega, et

tagada nende nähtavus öisel ajal ja halva nähtavuse tingimustes. Tavaliselt on tegu punast värvi

tuledega, mis põlevad pidevalt. Lennuohutustuled muudavad vaadet pimedal ajal. Tuled võivad olla

nähtavad hea nähtavusega tingimustes 30–40 km kaugusele.

Võimalusel tuleks eelistada varjestatud tulesid, kuid arvestades kavandatava tuulepargi väiksust, siis

ei ole oodata, et lennuohutustuled põhjustaksid olulist negatiivset mõju.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning

kooskõlastab kohaliku omavalitsuse tuuleenergeetika eriplaneeringu detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu.

Ühtlasi märgib amet järgnevat:

Lisaks tuulikute tekitavale mürale tuleb arvesse võtta ka tuulepargiga seotud seadmeid, näiteks

alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid, mille müratase peab vastama keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ nõuetele.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt müraleevendavaid

meetmeid tuleks rakendada, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dBA (ööpäeva 24 h keskmine).

Eeldusel, et tuulikupark töötab kuni 24 tundi ööpäevas, soovitab amet uute tuuleparkide arendamisel

võtta aluseks kõige rangema normi ehk tööstusmüra öise sihtväärtuse tagamise, mis on elamualadel 40

dBA.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht