Kuldallika kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 18.06.2026 nr 9-6.1/1016

Meie 18.06.2026 nr 7.2-2/26/17303-6

Kuldallika kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kõpu küla Kuldallika kinnistu

detailplaneeringule (katastritunnus 20501:001:1669, edaspidi planeering).

Planeeringuga eesmärgiks on jagada kinnistu kaheks elamumaa krundiks, ehitusõiguse määramine

kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ja liikluskorralduse põhimõtete

planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse ning

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Kuldallika_DP-Kopu_1k_20260616.asice

58581095, [email protected]

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

PLANEERITUD MAA-ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ALAJAAM

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT, 2 x 50 m³

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÜLDMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/ ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE VÄÄRTUSLIK KÜLAMILJÖÖ PIIR 10 KV ELEKTRIÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu koondkaarti M 1:20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SIHTKAITSEVÖÖND

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUALA

KULTUURIMÄLESTIS

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

15.06.2026. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 26 - 01

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

200 m 400 m

MIHKLI KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 06-33

Kõpu küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

järgne juurdepääsutee Kehtiva detailplaneeringu

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 16. detsember 2025. a. koostatud "Kuldallika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP25_087. 3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

15.06.2026. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 26 - 01

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

HIIU MAAKONNAPLANEERING 2030+ JÄRGSE VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU VÄLISPIIR VALITUD HAJUSKÕRGUSED

KRUUSAKATTEGA TEE

METS

ROHUMAA

OKASPUU (KUUSK)

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

KIVI

VALL, NÕLV

LIIKLUSMÄRK

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

HARVIK

PÕÕSASTIK, VÕSA

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

PINNASTEE

MUSTKATTEGA TEE

10 KV ELEKTRI ÕHULIIN

VAREM PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

MIHKLI KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 06-33

Kõpu küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

2

1

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise joonise koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 16. detsember 2025. a. koostatud "Kuldallika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP25_087. 3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

15.06.2026. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 26 - 01

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU

KRUNTIMISE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KRUUSAKATTEGA TEE

METS

ROHUMAA

OKASPUU (KUUSK)

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

KIVI

VALL, NÕLV

LIIKLUSMÄRK

HARVIK

PÕÕSASTIK, VÕSA

PINNASTEE

MUSTKATTEGA TEE

10 KV ELEKTRI ÕHULIIN

Pos nr

Krundi aadress Krundi planeeritud sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

Krundi planeeritud suurus (ha)

Moodustatakse kinnistutest(nr).

k.a. riigi / linna maa

Liidetavate- lahutatavate

osade suurused (ha)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 10226 20501:001:1669 20287 Maatulundusmaa 100% 10061

2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 10061 20501:001:1669 20287 Maatulundusmaa 100% 10226

Kokku: 20287

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERINGUALA PIIR

TINGMÄRGID

MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE DETAILPLANEERING KATASTER

EP üksikelamu maa E elamumaa

POS. NR.

KRUNDI AADRESS

KRUNDI SUURUS (m²)

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD SIHTOTSTARVE (Det.planeering)

SIHTOTSTARVE (kataster)

SIHTOTSTARVE OSAKAAL (%)

POSITSIOON 1 102261

POSITSIOON 2 10061 EP E 1002

KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER

1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR

EP E 100

2

12

2

27 .30

71.85

22 .99

71.98

R=10m

2

2 1

2

15 .00

76.29

29 .80

74.64

20.00

20 .00

20 .00

36.89

2 5.23

30.00

20 .00

50.0 0

1 0.00 10.00

10.00

10.00

MIHKLI KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 06-33

Kõpu küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

järgne juurdepääsutee

NÄHTAVUSKOLMNURK 7 m x 190 m

NÄHTAVUSKOLMNURK 7 m x 190 m

Kehtiva detailplaneeringu

12136

LK

Tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrg-

haljastuse asendamine või istutamine

Tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrg-

haljastuse asendamine või istutamine

50.00

50.02 JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:2

tugipeenar

5%

te e

te lg

1:2 5% 2.5%

3,0 - 3,50,5

sõidutee

0,5

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

tugipeenar

PLANEERITUD

0,5

maa- pealne

maa-alune kokku sh.

1. korrusel norma- tiivne

kavan- datud

Kuldallika 1 1,02 500 150 4 EP / 100 Üksikelamu 2 / -1 Üksikelamul 1.070 500 3 3 TP3 - Projekteeritud puurkaevu hooldusala ulatus 10 m ; 8,0 (15,6), 20°-45°, - Planeeritud om apuhasti ja imbväljak, kuja vastava lt 5 m ja 10 m; abihooned viilkatus. - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (13,6). Abihoonel - Riigi maantee kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välim isest servast 30 m;

5°-45°, - Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Positsioon 2 krundi kasuks. pultkatus või

viilkatus. Kuldallika 2 1,01 500 150 4 EP / 100 Üksikelamu 2 / -1 Üksikelamul 1.070 500 3 3 TP3 - Projekteeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m;

8,0 (15,6), 20°-45°, - Planeeritud veetoru, koridor laiusega 2 m, servituut Positsioon 1 krundi kasuks; abihooned viilkatus. - Planeeritud om apuhasti ja imbväljak, kuja vastava lt 5 m ja 10 m; 6,0 (13,6). Abihoonel - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

5°-45°, - Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Positsioon 1 krundi kasuks. pultkatus või

viilkatus. Kokku 2,03 1.000 300 8 2.140 1.000 6 6

Olem asoleva krundi aadress

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(ha)

Parkimiskohtade arv Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E DK R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Hoonestusala ca 1806 m²

3 "POSITSIOON 1"

4 tk.

100% EP 8,0 m 2 / -1

1,02 ha

500 m²

1

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 16. detsember 2025. a. koostatud "Kuldallika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP25_087. 4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

15.06.2026. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 26 - 01

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PROJEKTEERITUD PUURKAEVU ASUKOHT (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 5 m, imbväljaku kuja on 10 m)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT

p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER12136

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHTPK

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK7x190m

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD (MITEMEKOHALISE) MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT2

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS

HIIU MAAKONNAPLANEERING 2030+ JÄRGSE VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU VÄLISPIIR

VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV HARVIK

OLEMASOLEV ERATEE ASUKOHT

OLEMASOLEVA ERATEE AVALIK KASUTUS

Hoonestusala ca 1680 m²

3 "POSITSIOON 2"

4 tk.

100% EP 8,0 m 2 / -1

1,01 ha

500 m²

2

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

PLANEERITUD HALJASTUSE PUHVERRIBA

PLANEERITUD EHITUSKEELUALA

E

OLEMASOLEV ALAJAAM

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT, 2 x 50 m³

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÜLDMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/ ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE VÄÄRTUSLIK KÜLAMILJÖÖ PIIR 10 KV ELEKTRIÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu koondkaarti M 1:20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SIHTKAITSEVÖÖND

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUALA

KULTUURIMÄLESTIS

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

15.06.2026. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 26 - 01

JOONISE NR. 5

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, PLANEERITUD ELAMU MAA-ALAE

24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

3. KOOSKÕLASTUSED

25

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 [email protected] SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 26 - 01

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn 92413 Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiu maakond 18. detsember 2025. a. nr. 19

Huvitatud isik: Rahetormi OÜ Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2026. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2026. a. nr. .........

KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Kuldallika kinnistule.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, juuni 2026. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 3 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 3 1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................................... 5 1.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 6 1.5 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 8 1.6 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 13 1.7 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 15 1.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 16 1.9 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 16

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 19 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 1000 ........................................................... 20 2.3 Kruntimise joonis ................................................................ M 1 : 1000 ........................................................... 21 2.4 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 22 2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 10 000 ......................................................... 23

3. KOOSKÕLASTUSED

3.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 25 3.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 26

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavolikogu otsus 18. detsember 2025. a. nr. 19 „Kõpu küla Kuldallika kinnistudetailplaneeringu koostamise algatamineja keskkonnamõju strateegilise hindamisealgatamata jätmine“ ning Lisa 1 „Lähteseisukohad Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringule“ ja Lisa 2 „Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Rahetormi OÜ. 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 5. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 6. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr 1.1-4/65). 7. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr 5). 8. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr 9). 9. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 18. detsember 2025. a. nr. 19 „Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamineja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Lähteseisukohad Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringule.“ Lisa 2 „Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.“

10. Transpordiameti kiri 13. oktoober 2025. a. nr. 7.2-2/25/17303-2 „Seisukohtade väljastamine Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“

11. Keskkonnaameti kiri 22. oktoober 2025. a. nr. 6-5/25/19557-2 „Seisukoht Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“

12. Maa- ja Ruumiameti kiri 05. november 2025. a. nr 6-3/25/15526-2 „Arvamus Kuldallika kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.“

13 Geodeesia AP OÜ poolt 16. detsember 2025. a. koostatud "Kuldallika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP25_087

14. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+, Kõrgessaare valla üldplaneering ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused). Kaitstavad loodusobjektid vastavalt looduskaitseseadusele on kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Info kaitstavate loodusobjektide kohta on leitav keskkonnaregistri andmebaasist. Planeeringute koostamisel tuleb kasutada ajakohastatud andmeid. Igal kaitsealal peab olema kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, hoiualal kaitsekorralduskava. Maakonnaplaneeringu kohaselt külgneb planeeringuala „Kõpu-Ojaküla-Ülendi” I klassi väärtusliku maastikuga ning ei paikne rohevõrgustiku alal. Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele.

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

Kõrgessaare valla üldplaneeringu järgselt on Kõrgessaare valla eesmärk suurendada elamufondis ühepere-elamute osakaalu. Üldplaneeringuga on elamualade suurendamise võimaldamiseks märgitud kaardile elamuehituse reservmaa. Nende alade määramisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning kommertsteeninduslike asutuste paiknemise ja kättesaadavusega. Kohtades, kus see on võimalik soovitatakse majadegruppide omavahe-liseks vaheliseks kauguseks tagada 100 m. Lubatud eramaja kõrgus Kõrgessaare vallas on 8 m. Kõrgemaid eramuid võib teha ainult detailplaneeringu alusel. Samuti tuleb koostada detailplaneering, kui soovitakse muuta käesoleva planeeringuga sätestatud juhtfunktsiooni eesmärgiga võtta kasutusele täiendavaid elamualasid. Tööstusettevõtete maa, haljasalade maa või ärimaa kasutuselevõtt elamumaana on lubatud ainult detailplaneeringu alusel. Maatulundusmaale võib rajada kuni 2 elamut 1 maaüksuse kohta. Kui soovitakse rajada ühele maatulundusmaa tükile enam kui 2 elamut, tootmis- või äriotstarbelisi rajatisi tuleb koostada detailplaneering. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaardi kohaselt on perspektiivne maakasutuse juhtfunktsiooni määratud planeeringualal juhtotstarbeta maa. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, sooviga määrata juhtotstarbeta maa asemele elamu maa-ala juhtotstarve. Üldplaneeringu kohaselt on elamuehituse põhimõtete täiendamine ja täpsustatud nõuded elamute ehitamiseks:

- Üldplaneeringu kohaselt peavad kõik uued kavandatavad elamud (sh. suvilad vms. hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala).

- Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele eluhoonete projekteerimisel tuleb edaspidi tagada vähemalt 70% ulatuses krundi või maaüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine.

- Kõigi uute elamualade siseste teede kruntide miinimum laius peab olema vähemalt 10 m. - Detailplaneeringu järgsete rohkem kui 3 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus enne elamutele

ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed, puurkaev(ud), veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid või liinid ja tuletõrjeveevõtu kohad.

Minimaalsed ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurused on edaspidi määratud teemaplaneeringuga järgnevalt:

- olemasolevatel tiheasustusaladel ja Lauka külas minimaalselt 2 500 m²; - Üldplaneeringu koondkaardil oleval elamumaal ja elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestuse alal minimaalselt

1 ha; - kõikidel muudel juhtudel minimaalselt 2 ha.

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering sätestab ehitamise kaugust krundile järgmiselt: - maapealse ehitise kaugus krundipiirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m; - maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtude on krundi tee poolsest servast minimaalselt 10 m jt

krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m. Soovituslik majagruppide vahekaugus ja kohustuslik kahe maja miinimumkaugus. Käesoleva teemaplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringut ja seatakse täiendavalt kohustuslik elamute vahekaugus järgmiselt:

- kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema 20 m; - muudel juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema 50 m.

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering määrab ühepereelamu, kaksikelamu, ridamaja ja suvila ning nende juurde kuuluvate kõrvalhoonete maksimumkõrguseks Kõrgessaare vallas 8,0 m olemasolevast maapinnast, kui varem kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Paadikuuri ehituskõrguseks võib olla maksimaalselt 6,0 m olemasolevast maapinnast. Ajutise ehitise püstitamisel peab arvestama sobivust looduskeskkonnaga ja vältima selle kahjustumist või saastamist. Ajutisi ehitisi võib rajada ainult kirjaliku nõusoleku või ehitusloa alusel. Kõrgessaare valla teemaplaneering seab järgmised säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused:

- detailplaneeringu järgse enam kui 3 krundiga elamuala ja iga äri- või tootmisala väljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ning liinid ja tuletõrje veevõtu kohad;

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

- hoonestusalade ja neid teenindava infrastruktuuri rajamisel ning põllu- ja metsamaade kasutamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine;

- äri- ja puhkemaade ning hoonete kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.3 seatud tingimusi, riigikaitseliste- ja tootmishoonete ning –rajatiste kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.4 seatud tingimusi, et tagada ohutu ja elamisväärne keskkond vallaelanike jaoks;

- valgel alal on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või elamumaa hajaasustus viisil. Seal on elamu rajamiseks sobilike maaüksuste minimaalne suurus piiratud ja sätestatud ptk 2.1.2.2;

- elamute eraldamiseks tootmis- ja tööstusaladest ning elava liiklusega teedest tuleb tagada rohelised puhvervööndid; - kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt

70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine; - planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastust käsitleda võrdväärse elemendina

keskkonna tehislike elementidega (hooned, teed, kommunikatsioonid). Selle tagamiseks tuleb hoonestuse rajamisel kõrghaljastuse või väärtusliku haljastuse naabruses (kaevetöödel, ehituse käigus) kasutada taimestiku koosluste, puude jms kaitseks ajutisi piirdetarasid, kasutada väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme ning vältida taimestiku, sh puude vigastamist muul moel. Kui kõrghaljastusega alale plaanitakse alla 1 ha suurusi krunte tuleb detailplaneeringu käigus läbi viia haljastuse hinnangu koostamine;

- planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada nii detailplaneeringute, kui ka ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel hoonetesse;

- teedevõrgu loomisel peab kasutama võimalikult suures ulatuses olemasolevaid teid. Väärustiku maastikuga aladel tuleb vältida olemasolevate teede õgvendamist;

- liiklusohutuse ja kommunikatsioonide paigaldamise tagamiseks peab elamuala sisese teekrundi miinimum laius olema vähemalt 10 m;

- suuremate avalike või äri ja tööstusobjekte teenindavate parklatele tuleb rajada õli-liivapüüdurid; - hajaasustuses on lubatud imbväljaku või filterväljaku rajamine elamute kanaliseerimiseks, kui elamukrundi või elamuga

maaüksuse suurus on üle 1 ha ning tavapärane põhjavee tase on vähemalt 1,2 m sügavusel maapinnast ja põhjavesi on kaitstud;

- ühepereelamute rajamisel ja rekonstrueerimisel on otstarbekas eelistada soojusvahetuspumpade (maakütte pumbad, õhksoojuspumbad jms) kasutamist, et vähendada keskkonna saastekoormust. Maakütte kollektorite paigaldamisel kasutada säilitatava loodusega alal väikseid ehitusmasinaid (paigaldussügavus ca 80-100 cm). Maaküte mahutada torustiku paigaldamise skeemide koostamisel arvestada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise vajadusega. Eelistada võimalikult suure kasuteguriga pumpasid/seadmeid;

- alla 2,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga; - kallasraja ulatuses ei ole lubatud reeglina rajada piirdeid. Mere ääres ei tohi piire merele paikneda lähemal kui 50 m

tavapärasest veepiirist. Erandina on rannal lubatud piirata sadamate territooriumi, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujate suunamine ümber sadama kinnise ala ja karjamaasid, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujale võimalus piirde ületamiseks (nt puidust trepi abil) või piirdest läbipääsuks (avatav ja suletav värav karjaaias);

- jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Oluline on jäätmemajanduse organiseerimine matkaradade ääres, rannas, ujumiskohtades jt avalikult käidavates paikades, et prügi ei satuks loodusesse.

Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala puittaimestiku alal. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka käesolevas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Kuldallika kinnistu jääb alale, mille juhtotstarve Kõrgessaare valla üldplaneeringus on määramata ning paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks hektarit. Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes juhtotstarbeta maa juhtotstarvet elamumaaks ja anda ehitusõigus alla 2 ha suurusele krundile. Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti. Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam hoonestus ning väikesed kinnistud ning planeeritud krundid sobituvad piirkonna väljakujunenud struktuuriga. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on kooskõlas veeseaduses sätestatuga. Kõpu külas on traditsiooniliselt hajaküla iseloom – majapidamised paiknevad eraldi, kuid mitte ülemäära suurte maaüksuste keskel. 1 ha suurune krunt säilitab selle ajaloolise mõõtkava. 1 ha suurune krunt kasutab maad otstarbekalt, tagades piisava ruumi elamule, abihoonetele ja haljastusele, ilma liigse maaressursi hõivamiseta. Hiiumaa valla koostatav üldplaneering soodustab hajaasustusega, kuid loogiliselt seotud elamualasid, kus elamukruntide suurus on kooskõlas asustustiheduse ja keskkonnatingimustega. 1 ha suurune krunt sobitub sellesse raamistikku hästi – tagab privaatsuse, kuid ei tekita liigset hajusust ega tarbetut maafragmenteerumist. 1 ha suurusel krundil on lihtsam korraldada veevarustust, kanalisatsiooni ja elektriühendusi – kaugused on väiksemad, hooldus lihtsam. 1.4 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.4.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, veebruar 2026) Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu külas asuvat Kuldallika (katastritunnus 20501:001:1669, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 20287.0 m², registriosaga nr. 22011150) kinnistut. Maapind Kuldallika kinnistul on langeb ühtlaselt ida suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 39,9...45,9 m/abs maa-ala läänepoolsel küljel kuni 35,5...37,2 m/abs maa-ala idapoolsel küljel, st. kõrguste vahe ca 190 m peale on ca 6,6 m. Maa-ameti andmetel on Kuldallika kinnistu kõlvikuline koosseis: metsamaa 19923.0 m² ja muu maa 364.0 m². Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Planeeringualal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte. 1.4.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringualana käsitletakse Kuldallika kinnistut. Kuldallika kinnistule on määratud maatulundusmaa sihtotstarve, millel hoonestust ei ole. Maaüksus on kaetud metsaga.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

1.4.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb läänest Tuulepesa kinnistuga (tunnus 39201:001:0381, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 13718.0 m²), loodest Mäepere kinnistuga (tunnus 39201:001:0379, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 13663.0 m²), põhjast Alango kinnistuga (tunnus 20501:001:1668, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 46675.0 m²), idast Kuldaasa kinnistuga (tunnus 20501:001:1670, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1676.0 m²) ja lõunast 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee kinnistuga (tunnus 39201:001:2791, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 165246.0 m²). 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee kinnistust lõuna pool asub Gustavi kinnistu (tunnus 39201:001:0476, sihtotstarbed maatulundusmaa 100%, pindala 38036.0 m²). Tuulepesa, Mäepere, Alango ja Kuldaasa kinnistud on kaetud metsamaaga. Mäepere kinnistu on hoonestatud ning Kuldaasa kinnistul asub avaliku kasutusega eratee. 1.4.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Kuldallika maaüksus külgneb lõunast riigiteega 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee ja ida poolt kohaliku teega Mägipe lautritee 3920319, millelt on ka juurdepääs planeeringualale. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub planeeringuala edelanurgast ca 160 m kaugusel enne Kõpu majaka ristmikku. 1.4.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal olemasolevad tehnovõrgud puuduvad. Lõuna pool riigimaanteed asub elektrivõrgu 10 kV õhuliin. 1.4.6 Kehtivad piirangud 1.4.6.1 Kehtivad piirangud:

- Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m);

- 0,4 kV elektri maakaabelliin ja selle kaitsevöönd (ulatus 10 kaablist mõlemale poole); - Puurkaev (PRK0077201) ja selle hooldusala (ulatus 10 m); - III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), kood KLO9309833.

1.4.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile on Positsioon 2 krundile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise

vajadus teed kasutava Positsioon 1 krundi kasuks. 5. Juurdepääsuks Positsioon 2 krundile on Positsioon 1 krundile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise

vajadus teed kasutava Positsioon 2 krundi kasuks. 6. Maakasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 7. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,

projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.4.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringuala külgneb läänest 29. juuni 2006. a. kehtestatud „Mihkli kinnistu detailplaneering“, mille eesmärk oli kinnistu jagamine kaheks, ehitusõiguste ja hoonestusalade määramine. Tänaseks on planeering realiseeritud: moodustatud on eraldi kinnistud, ühele kinnistule rajatud teed, tehnovõrgud ja hoonestus. 1.4.8 Planeeringu eesmärgid Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

1.5 PLANEERINGUETTEPANEK Põhijoonisel kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestusalal ja selle ümber. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 3 abihoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 500 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhijoonisele. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Kehtiva üldplaneeringu järgselt loetakse Kõpu küla väärtusliku külamiljööga alaks. Sellel alal tuleb tähelepanu pöörata, et säiliks miljööalade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Ehituslubade väljastamisel miljööväärtusega aladel tuleb võimaluse piires järgida piirkonna ehitustraditsioone. Vältida tuleb tüüpmaju. Eriprojekti alusel võib lubada ka modernseid hooneid. Nende rajamise eelduseks on, et koostatav projekt arvestab piirkonna loodus- ja kultuurimiljööga. Samuti ei tohi hoone üldpindala erineda oluliselt konkreetse küla tüüpilistest hoonete suurustest. Koostatava üldplaneeringu järgselt jääb planeeringuala väärtusliku külamiljööga alast välja. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil hoonete läheduses. Igale krundile on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde või vastavalt jäätmeveoteenuse osutajaga kokkulepitud tingimustele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveoleping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Postkastid rajatakse vastavalt postiteenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.5.1 Krundijaotus Käesoleva detailplaneeringuga moodustatakse planeeringuala Kuldallika kinnistust kaks elamumaa krunti. 1.5.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. Nr Planeeritava krundi nimi

Pindala ha

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve Planeeritav katastri sihtotstarve

1. Positsioon 1

1,02 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

2. Positsioon 2

1,01 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

1.5.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 2,03 ha 2. Suurim ehitisealune pind - 1000 m2

3. Planeeritud maaüksusi - 1 4. Planeeritud krunte - 2

1.5.2 Krundi ehitusõigus 1.5.2.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigus:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 150 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1070 m²

sh suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Ehitiste lubatud suurim sügavus (maapinnast) - 2,5 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog. Kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjali integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus abihoonel viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - puit (sh palksein), kivi, klaas, krohv, metall Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.5.2.1 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigus:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 150 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1070 m²

sh suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Ehitiste lubatud suurim sügavus (maapinnast) - 2,5 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog. Kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjali integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus abihoonel viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - puit (sh palksein), kivi, klaas, krohv, metall Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.5.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Planeeringuala mõlemale krundile on seatud ehitusõigus kuni ühe üksikelamu ja kolme abihoone rajamiseks. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Uute hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Hoonestuse projekteerimisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda; Krundile rajatakse hoone vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Krundile märgitud hoonestusala on määratud lähtuvalt krundi asukohast planeeringualal ja selle looduslikest tingimustest. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Kohustuslikku ehitusjoont planeeringulahendus ette ei näe. Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Erinevus hoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. Hoonete välisviimistluseks on eelistatud puit (värvitud või muud moodi töödeldud voodrilaud) ja krohv, osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Käesolev planeeringuala ei asu radooniohtlikul alal, vaid normaalse radioonisisaldusega alal. Radooniohtlikud alad Eestis on ära määratud EVS Standardis 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Madala ja normaalse radoonisisalsusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed, kuid kõrge või ülikõrge puhul on nõutavad. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus ehitusloa ja ehitusteatise kohustuslikele hoonetele. Alla 20 m² ehitisi on lubatud rajada ning nende rajamisel ei ole selle ehitise arv ja ehitisealune pind arvestatud planeeringuga määratud ehitusõiguse hulka. Alla 20 m² ehitisi on lubatud rajada kuni 4 tükki krundi kohta (näiteks grillmaja, puukuur, prügimaja vms). Alla 20 m² ehitis ei tohi rajada ehituskeeluvööndisse ning krundi piirile lähemale kui 20 m.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

1.5.4 Piirded Planeeritud krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Koostava Hiiumaa üldplaneeringu järgselt on hoonestatud maaüksuse tänavapoolsel küljel piirde suurim lubatud kõrgus 1,4 m tee tasapinnast. Piire peab olema avaustega ja osaliselt läbipaistev. Välja arvatud juhul, kui see on ohutuse tagamiseks või muudel tehnoloogilistel põhjustel vajalik. Võrkpiire krundi teepoolsele küljele ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui asub piirdehekist krundi pool ega ole hekist kõrgem. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. 1.5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee km 11,101-11,231. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 132 autot. Riigitee kiiruspiirang on 90 km/h. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääsuna planeeringuala mõlemale krundile tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 11,099 (riigitee ristumine kohaliku teega Mägipe lautritee. Juurdepääs kruntidele on planeeritud Mägipe lautriteelt). Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt pole planeeritud. Planeeringuala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõikele 2 ja § 72 lõikele 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõikele 3. Arvestades riigitee liiklusest põhjustatud häiringutega ja asjaoluga, et tee kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon, on planeeritud kruntide hoonestusalad planeeritud riigitee kaitsevööndist väljapoole. Sõiduautode parkimine on lubatud krundi hoonestusalal või selle läheduses. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel, lihtsustatud arvestusega ühele krundile 3 sõiduauto parkimiskohta. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt kliimaministri 17. novembri 2023. a. määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“ on olemasoleva Koidu maaüksuse mahasõidu nähtavuse tagamiseks vaja puhastada nähtavuskolmnurgad 7 m x 190 m (7 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 190 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) tee ääres. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Riigimaanteealune maa on riigiteerajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigiteealusele maaüksusele planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus elektrivõrgu maakaabelliin või sidevõrgu kanalisatsiooni osa (näiteks ELA_SA sidekanalisatsioon), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Kruntide puurkaevu asukoht on planeeritud järgmiselt, et puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lõige 3) ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lõige 1) ei ulatu riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti on arvestatud asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). Reovee kanalisatsioon on planeeritud järgmiselt, et on välditud kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehitistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (Veeseadus § 133, 134, 136, 137). Samuti on välistatud reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh. kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Transpordiamet on teavitanud detailplaneeringu koostajat, et ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt Jäätmeseaduse1 § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine Transpordiametile. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Vastavalt Ehitusseadistiku § 72 lõike 1 punktile 5 ja § 70 lõike 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

ei tohi sademevett juhtida riigiteealusele maaüksusele. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole sajuvett planeeritud juhtida riigiteealusele maaüksusele ega riigimaantee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arendaja arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed vastavalt „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud keskkonnaministri 03. oktoobri 2016. a. määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandama vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigimaanteega ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isikute kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Krundisiseste teede katendid valitakse vastavalt omanike soovile või projektlahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja jäätmeveoauto), väline pöörderaadius min. 6,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda tolmuvaba kattega teekatendi rajamist. 1.5.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uue hoone ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala puittaimestiku maa-alal. Kruntide haljastuse kujundamisel ei ole selles piirkonnas haljastuse- ja kõrghaljastuse minimaalse piirväärtuste protsenti määratud. Kruntidele rajatav haljastus lahendatakse detailplaneeringule järgnevas ehitusprojekti staadiumis, kui on selgunud krundi juurdepääsu ja hoonete täpsed asukohad. Üldplaneeringu kohaselt peab kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Kõrghaljastuse all on planeeringus mõeldud vana männimetsa tihedust, sest selline mets on sageli valgusküllane ja samblase alusega. Tüüpiline tihedus 200 – 600 puud / ha ning puude vahe umbes 4–8 m. Kruntidel võib raiet teostada ainult sanitaarraiena või ohtlike puude eemaldamiseks. Üldjuhul on lubatud eemaldada puud hoonestusalalt, juurdepääsutee või tehnovõrkude koridorist ning alusmetsa (väikesed põõsad, noor kasv) puhastamine. Uued hooned, teed ja tehnovõrgud tulevad rajada selliselt, et vältida kõrghaljastuse raie. Raiutud puud tuleb asendada uute puude istutusega. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17. mai 2002. a. määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

1.5.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneeringu aluseks on olemasolevad planeeritava maa-ala kõrgusmärgid. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevete ärajuhtimine hoonetest ja naaberkruntidelt eemale. Tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkinnistutele. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus koos kõrgusmärkide määramisega antakse hoone, teede ja platside ehitusprojektide käigus, kui on teada uue hoone täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning krundile projekteeritud trasside täpsed paiknemised ja kõrgused/sügavused. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkla ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. 1.5.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda siseministri 30. märtsi 2017. a. määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märtsil 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. TP3 klassi ehitise maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 8 m ja lubatud korruste arv on kuni 2. Kui I kasutusviisiga hoone projekteeritakse kolmekordseks (lubatud 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), siis tuleb hoone projekteerida tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3. Vajalik väliskustutusvee normvooluhulk planeeritud üksikelamutel on 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestvusega 3 tundi. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui (erinevate kruntide) hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Samal krundil paiknevaid eraldiseisvaid hooneid võib lugeda üheks hooneks, kui need kuuluvad samasse tuleohutusklassi ning summaarne hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonel on 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonel 800 m². Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Planeeritud hoonete katusekatte väline tuletundlikkus peab olema Broof(t2-t4). Savist, eterniidist või betoonist katusekivide ja metallist katusekattematerjal loetakse vastavaks Broof(t2) nõudele. Katusekatte väline tuletundlikkus peab olema Broof(t2-t4). Savist, eterniidist või betoonist katusekivide ja metallist katusekattematerjal loetakse vastavaks Broof(t2) nõudele. Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Broof(t1), Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Puski-Kõpu-Ristna tee mahasõiduga Mägipe lautriteed ja planeeritud juurdepääsuteid. Teede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, väline pöörderaadius vähemalt 6,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Päästeauto ümberpööramiskohtasi eraldi ei planeerita. Ümberpööramiseks kasutatakse teede ristmike ja vajadusel mahasõite kruntidele. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.5.9 Maa-ala ja teede avalikku kasutusse vajaduse määramine Planeeringualaga külgnev Kuldaasa kinnistul paiknev Mägipe lautritee 3920319 on avaliku kasutusega. Kuldallika kinnistule avalikku kasutusse määramise vajadust ei ole planeeritud.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

1.5.10 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile on Positsioon 2 krundile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Positsioon 1 krundi kasuks. Juurdepääsuks Positsioon 2 krundile on Positsioon 1 krundile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Positsioon 2 krundi kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Rasketehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. 1.6 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.6.1 Veevarustus Planeeritud kruntide hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud kruntide piirile lähedusse projekteeritud ühiskasutusega puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohaselt hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuari 2019. a. seadusest „Veeseadus“, - keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.6.2 Tuletõrjevarustus Planeeringuala hoonete väline tulekustutusvesi saadakse nõuetele vastavast 100 m³ veevõtukohast Kõpu külas Päikese maaüksusel (tunnus 39201:001:0541) ca 1,6 km kaugusel, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada riigimaanteelt 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee mahasõidult Serva ja Päikese maaüksuste juurdepääsuteid. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Veevõtukohad (hüdrandid) peavad vastama Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusele nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ 22. jaanuar 2024. a. jõustunud redaktsioonile. Olemasoleva veevõtukoha asukoht ning teeninduspiirkond on määratud Asukoha joonisel. 1.6.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad suhteliselt kaitstud alal. Keskkonnaministri 08. novembri 2019. a. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 1 ja 2 sätestavad, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: 1) kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist; 2) kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Planeeritud kruntide hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud mehaanilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Mehaanilise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Mehaanilise omapuhasti asemel on lubatud kasutada bioloogilist omapuhastit, mille kuja on vähemalt 10 m. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuari 2019. a. seadusest „Veeseadus“, - keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.6.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringuala krundil tekkivad sademeveed on ettenähtud juhtida osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. Naaberkinnistutele sadevee juhtimine ei ole lubatud. Krundi hoonestusala või hoonete sademevee- ja drenaazitorude edasisel projekteerimise tuleb arvestada vooluhulkadega. Edasise projekteerimise käigus täpsustada krundi sademevee kogused. Sadevee torustik kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks. Sademevett on soovitatav kasutada kastmisveena. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.6.5 Elektrivarustus Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ „Liitumisleping nr 506964“ ja „Liitumisleping nr 506965“ alusel. Olemasoleva Kõpu-Mäe:(Hiiu) alajaama baasil on ette nähtud planeeringualale toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Planeeringuala elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud krundi piirile teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana kaitsevööndi ulatuses. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudialad. Elektrikaablite planeerimine piki sõidutee katendit ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse, kui need ei ole projekteerimisnormidega lubatud. Kuldallika kinnistu 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee ja Mägipe lautritee poolsele küljele on planeeritud 0,4 kV maakaabelliini koridor, projekteerimisel on lubatud samasse kaevikusse kavandada 10 kV maakaabelliini koridor. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ -le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. Planeeritud liinide trassid, jaotus- ja liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tehnilise projektiga. 1.6.6 Tänavavalgustus Planeeringulahendus ei näe planeeringualaga külgnevale Mägipe lautritee ega planeeringuala sisestele juurdepääsuteede äärde tänavavalgustuse 0,4 kV maakaabelliini ja valgustusmastide rajamist. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada juurdepääsutee ja parkla servas madalaid valgustimaste ning hoone lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoone seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema (liiklus-)turvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC-paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial. Kaasaegse LED-valgustustehnoloogial tänavavalgustuse väljaehituse toetamine annab võimaluse luua energiasäästlik keskkond, mis ei hoia kokku vaid kulusid, vaid suurendab ka eelkõige piirkonna turvalisust. Projekteerimisstaadiumis tuleb krundi hoonete välisvalgustus, teede ja parkimisalade valgustus lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendamaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal naaberkinnistuste ning selle ümbruses elavaid elanike ning valgustid ei tohi pimestada teel liiklejaid. Ümbritsevasse keskkonda sobivate valgustite asukohad ning tehnilised parameetrid lahendatakse soovitavalt hoone projekti või selle eriosade projekti käigus. 1.6.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal siderajatised puuduvad. Lähim sidevõrgu ELA_SA sidekanalisatsioon asub ca 250 m kaugusel riigimaantee servas. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side-ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse ehitusprojektiga.

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

1.6.8 Soojavarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määrusekohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.6.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.6.10 Tehnovõrkude koridorid Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus:

- Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

- Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Sideehitise kaitsevöönd: - Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast

sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast, ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.6.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeringualal nähakse ette tehnovõrkude servituudialad vastavalt tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. 1.7 KESKKONNATINGIMUSED Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Kuldallika kinnistu kattub kogu ulatuses III kaitsekategooria taimeliigi tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) elupaigaga (KLO9309833). Tegu on kunagise taimekattekaardi alusel EELISesse kantud suurepinnalise elupaigaga, mille kohta on värskemaid vaatlusi vaid üksikutest kohtadest elupaigas, kuid konkreetse kinnistu osas andmed puuduvad. Tumepunane neiuvaip kasvab kuivadel rannavallidel, rannamännikutes, loo- või palumetsades, klibukadastikes, puisniitudel ja muudel lubjarikastel kasvukohtadel. Kuldallika kinnistul on liigi esinemise tõenäosus suurem tee ja radade ääres ning

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

vanemas ja valgusrikkamas metsas, mis asub kinnistu kirde- ja idapoolsemas osas (metsaeraldisel 4). Seega on planeeritud hoonestuse paigutus lääne poole liigile kindlasti sobivam ja tumepunase neiuvaiba seisundit suures elupaigas oluliselt ei mõjuta. Planeeringuala külgneb lõuna poolt Hiiu maakonna teemaplaneering 2030+ järgse „Kõpu - Ojaküla - Ülendi” I klassi väärtusliku maastikuga ning seal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused. Maanteelt tuleva müra summutamiseks tuleb hoone(-te) piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta 01. jaanuaril 2019. a. jõustunud „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Säilitatava looduskoosluse hoidmine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Hoonete kütmine toimub halu- või pelletikütte, soojuspumpade (elektriga) või maakütte baasil. Planeeringuala on suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga, lähtudes koostatud detailplaneeringust. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Krundile on kavandatud sorteeritud jäätmete kogumispunkt prügikonteineritele, mis tuleb paigutada jäätmeveo teenusepakkuja transpordile juurdepääsetavasse asukohta, soovitavalt juurdepääsutee juurde. Liigiti kogutud jäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a.Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.9 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. kohaliku omavalitsusega.

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 26 - 01 Juuni 2026 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕPU KÜLA KULDALLIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

Üldjuhul toimub kogu tegevus planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.9.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. planeeritava kinnistu maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist:

planeeringust huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuse jagamine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris;

2. krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks; 3. krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks; 4. teede ja tehnovõrkude rajamine:  teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel;

 tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine;  teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel;

 teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine;  tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine;

5. hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste

väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus;  krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,

töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine;  peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete

püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;  hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).

Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist;  ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahjutekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.