Tagasiside Platvormitöö seaduse eelnõule

Seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/2831 (platvormitöö tingimuste parandamise kohta) ülevõtmisega Eesti õigusesse

Tagasiside platvormitöö seaduse eelnõule

26. juuni 2026

Tallinn

Wolt Eesti OÜ (edaspidi „Ühing“) kutsuti huvitatud osapoolena esitama ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud platvormitöö seaduse eelnõu (edaspidi „PltS“) kohta. Olles tutvunud platvormitöö seaduse eelnõu viimaste muudatusettepanekutega, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta (edaspidi „Direktiiv“), esitab Ühing käesolevaga oma seisukoha platvormitöö seaduse eelnõu viimaste muudatusettepanekute kohta:

Platvormioperaatori ja vahendaja solidaarvastutus

Ühing ei toeta PltS artikli 6 muudatusi, millega kehtestatakse platvormioperaatori ja vahendaja solidaarvastutus, ilma et pooltel oleks võimalik kokku leppida teisiti.

Direktiivi artikli 3 kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed tagamaks, et kui digitaalne tööplatvorm kasutab vahendajaid, on platvormitöö tegijatel, kellel on vahendajaga lepinguline suhe, samasugune käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitsetase kui neil, kellel on digitaalse tööplatvormiga otsene lepinguline suhe. Selleks võtavad liikmesriigid kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga meetmeid asjakohaste mehhanismide kehtestamiseks, mis asjakohasel juhul hõlmavad solidaarvastutuse süsteeme.

Seega ei ole liikmesriigid Direktiivi artikli 3 kohaselt kohustatud kehtestama tööplatvormide ja vahendajate vahelist solidaarvastutust, vaid peavad võtma meetmeid kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega, et luua asjakohased mehhanismid, millega tagatakse sama kaitse tase. Eesti õiguse ja tava kohaselt eelneb lepinguline vastutus tavaliselt lepinguvälisele vastutusele. Kui platvormitöö tegijatel on lepinguline suhe vahendajaga (mitte tööplatvormiga), peaks nende tööst kasu saav vahendaja olema esmajärjekorras vastutav neile kaitse tagamise eest, millele neil on Direktiivi alusel õigus, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti. Direktiivi implementeerimisel tuleks austada lepinguvabaduse põhimõtet. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused peaksid jääma lepingupooltele ega tohiks automaatselt laieneda kolmandatele isikutele.

Direktiivi tuleks rakendada proportsionaalselt. Absoluutne solidaarvastutus ei ole käesoleval juhul kõige proportsionaalsem lahendus, eriti kuna see kaldub kõrvale lepinguliste suhete saadist (tööplatvormi, vahendaja ja platvormitöö tegijate vahel ei sõlmita tavaliselt kolmepoolset lepingut).

Laiaulatusliku solidaarvastutuse kehtestamine võib samuti motiveerida tööplatvorme rakendama suuremat kontrolli platvormitöö tegijate üle, et hallata vastutusriske. See võib õõnestada iseseisva teenusepakkuja mudelit ja paindlikkust, mida paljud platvormitöö tegijad hindavad.

PltS-i eelnõu esialgne sõnastus pakkus sobivat raamistikku vastutuse jaotamiseks. Kui vastutus on lepinguliselt selgelt jagatud, on platvormitöö tegijatel suurem selgus selles, milline pool vastutab probleemi tekkimisel.

Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku taastada PltS vastava paragrahvi esialgne sõnastus:

§ 6. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral (1) Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud kohustuste täitmise eest.

(2) Platvorm ja vahendaja teevad koostööd ja vahetavad teavet ulatuses, mis on vajalik platvormitöö tegijale käesoleva seadusega ettenähtud õiguste tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm ja vahendaja käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Sanktsioonid

Esialgne ettepanek trahvide osas PltS rikkumise korral oli Direktiivi ülevõtmiseks proportsionaalne ja piisav.

Seaduseelnõu muudetud versiooni kohaselt karistatakse automatiseeritud süsteemide kasutamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist juriidilise isiku puhul 400 000 euro suuruse trahviga (§ 22 lg 2). Informeerimis- ja konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine on samuti karistatav 400 000 euro suuruse trahviga, kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik (§ 23 lg 2 ja § 24 lg 2).

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt ulatuvad rahatrahvid erinevate töötervishoiu ja tööohutusega seotud kohustuste täitmata jätmise eest maksimaalselt 32 000 euroni (kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik). Samamoodi karistatakse informeerimis- ja konsulteerimisnõuete täitmata jätmist töötajate usaldusisikute seaduse alusel kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga (kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik). On raske mõista, miks PltS peaks nägema ette karistused, mis on üle kümne korra kõrgemad kui need, mida võib määrata sarnaste rikkumiste eest teises kontekstis, kus tööd ei teostata platvormi kaudu.

Direktiivi artikli 24 lõike 5 kohaselt kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse Direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete või Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate asjakohaste sätete rikkumise korral. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud töötajate arvuga.

Seega ei nõua Direktiiv, et karistused ületaksid teatud summasid või oleksid oluliselt kõrgemad kui sarnased karistused kohalike tööõiguse sätete alusel.

Seetõttu teeme ettepaneku muuta PltS eelnõu sätteid karistuste kohta ja sõnastada need järgmiselt:

§ 22. Automaatsete süsteemidega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud riskide vältimise või vähendamise

abinõude rakendamata jätmise eest, kui sellega kaasnes oht platvormitöötaja tervisele või sama lõike punktis 3 sätestatud keelu rikkumise eest kasutada automaatseid süsteeme viisil, mis seab ohtu platvormitöötaja ohutuse, füüsilise või vaimse tervise, tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot. § 23. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse

täitmata jätmise eest enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot. § 24. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine (1) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise eest

platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot.

Lugupidamisega

Mindaugas Liutvinskas Balti riikide avaliku poliitika juht Wolt Eesti OÜ

Seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/2831 (platvormitöö tingimuste parandamise kohta) ülevõtmisega Eesti õigusesse

Tagasiside platvormitöö seaduse eelnõule

26. juuni 2026

Tallinn

Wolt Eesti OÜ (edaspidi „Ühing“) kutsuti huvitatud osapoolena esitama ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud platvormitöö seaduse eelnõu (edaspidi „PltS“) kohta. Olles tutvunud platvormitöö seaduse eelnõu viimaste muudatusettepanekutega, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta (edaspidi „Direktiiv“), esitab Ühing käesolevaga oma seisukoha platvormitöö seaduse eelnõu viimaste muudatusettepanekute kohta:

Platvormioperaatori ja vahendaja solidaarvastutus

Ühing ei toeta PltS artikli 6 muudatusi, millega kehtestatakse platvormioperaatori ja vahendaja solidaarvastutus, ilma et pooltel oleks võimalik kokku leppida teisiti.

Direktiivi artikli 3 kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed tagamaks, et kui digitaalne tööplatvorm kasutab vahendajaid, on platvormitöö tegijatel, kellel on vahendajaga lepinguline suhe, samasugune käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitsetase kui neil, kellel on digitaalse tööplatvormiga otsene lepinguline suhe. Selleks võtavad liikmesriigid kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga meetmeid asjakohaste mehhanismide kehtestamiseks, mis asjakohasel juhul hõlmavad solidaarvastutuse süsteeme.

Seega ei ole liikmesriigid Direktiivi artikli 3 kohaselt kohustatud kehtestama tööplatvormide ja vahendajate vahelist solidaarvastutust, vaid peavad võtma meetmeid kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega, et luua asjakohased mehhanismid, millega tagatakse sama kaitse tase. Eesti õiguse ja tava kohaselt eelneb lepinguline vastutus tavaliselt lepinguvälisele vastutusele. Kui platvormitöö tegijatel on lepinguline suhe vahendajaga (mitte tööplatvormiga), peaks nende tööst kasu saav vahendaja olema esmajärjekorras vastutav neile kaitse tagamise eest, millele neil on Direktiivi alusel õigus, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti. Direktiivi implementeerimisel tuleks austada lepinguvabaduse põhimõtet. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused peaksid jääma lepingupooltele ega tohiks automaatselt laieneda kolmandatele isikutele.

Direktiivi tuleks rakendada proportsionaalselt. Absoluutne solidaarvastutus ei ole käesoleval juhul kõige proportsionaalsem lahendus, eriti kuna see kaldub kõrvale lepinguliste suhete saadist (tööplatvormi, vahendaja ja platvormitöö tegijate vahel ei sõlmita tavaliselt kolmepoolset lepingut).

Laiaulatusliku solidaarvastutuse kehtestamine võib samuti motiveerida tööplatvorme rakendama suuremat kontrolli platvormitöö tegijate üle, et hallata vastutusriske. See võib õõnestada iseseisva teenusepakkuja mudelit ja paindlikkust, mida paljud platvormitöö tegijad hindavad.

PltS-i eelnõu esialgne sõnastus pakkus sobivat raamistikku vastutuse jaotamiseks. Kui vastutus on lepinguliselt selgelt jagatud, on platvormitöö tegijatel suurem selgus selles, milline pool vastutab probleemi tekkimisel.

Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku taastada PltS vastava paragrahvi esialgne sõnastus:

§ 6. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral (1) Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud kohustuste täitmise eest.

(2) Platvorm ja vahendaja teevad koostööd ja vahetavad teavet ulatuses, mis on vajalik platvormitöö tegijale käesoleva seadusega ettenähtud õiguste tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm ja vahendaja käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Sanktsioonid

Esialgne ettepanek trahvide osas PltS rikkumise korral oli Direktiivi ülevõtmiseks proportsionaalne ja piisav.

Seaduseelnõu muudetud versiooni kohaselt karistatakse automatiseeritud süsteemide kasutamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist juriidilise isiku puhul 400 000 euro suuruse trahviga (§ 22 lg 2). Informeerimis- ja konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine on samuti karistatav 400 000 euro suuruse trahviga, kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik (§ 23 lg 2 ja § 24 lg 2).

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt ulatuvad rahatrahvid erinevate töötervishoiu ja tööohutusega seotud kohustuste täitmata jätmise eest maksimaalselt 32 000 euroni (kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik). Samamoodi karistatakse informeerimis- ja konsulteerimisnõuete täitmata jätmist töötajate usaldusisikute seaduse alusel kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga (kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik). On raske mõista, miks PltS peaks nägema ette karistused, mis on üle kümne korra kõrgemad kui need, mida võib määrata sarnaste rikkumiste eest teises kontekstis, kus tööd ei teostata platvormi kaudu.

Direktiivi artikli 24 lõike 5 kohaselt kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse Direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete või Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate asjakohaste sätete rikkumise korral. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud töötajate arvuga.

Seega ei nõua Direktiiv, et karistused ületaksid teatud summasid või oleksid oluliselt kõrgemad kui sarnased karistused kohalike tööõiguse sätete alusel.

Seetõttu teeme ettepaneku muuta PltS eelnõu sätteid karistuste kohta ja sõnastada need järgmiselt:

§ 22. Automaatsete süsteemidega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud riskide vältimise või vähendamise

abinõude rakendamata jätmise eest, kui sellega kaasnes oht platvormitöötaja tervisele või sama lõike punktis 3 sätestatud keelu rikkumise eest kasutada automaatseid süsteeme viisil, mis seab ohtu platvormitöötaja ohutuse, füüsilise või vaimse tervise, tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot. § 23. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse

täitmata jätmise eest enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot. § 24. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine (1) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise eest

platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot.

Lugupidamisega

Mindaugas Liutvinskas Balti riikide avaliku poliitika juht Wolt Eesti OÜ