Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel.
Tehnoloogia, sealhulgas infotehnoloogia areng on toonud kaasa erinevaid võimalusi, kuidas raadiosidet enda huvides kasutada. Uusi tehnoloogilisi lahendusi, seadmeid ja (arvuti)programme võtavad oma ülesannete täitmiseks kasutusse ka valitsusasutused. Samas on uued tehnoloogilised lahendused ja seadmed muutnud valitusasutused haavatavaks, kuna tehnoloogiliste uuenduste ära kasutamine võimaldab muu hulgas valitsusasutuste tegevust jälgida ja takistada.
Eelnõu eesmärk on võimaldada Kaitseväel ja sisejulgeolekut tagavatel asutustel kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi raadioside piiramiseks, kui seda on vaja ülesannete täitmiseks, ohu ennetamiseks, julgeoleku tagamiseks või teabe ebaseadusliku kogumise takistamiseks.
Muudetakse RT I, 10.04.2019, 8 redaktsiooni.
Eelnõu on üks osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019‒2023 punkti 1.11 alapunktist 15 Analüüs ja ettepanekud mehitamata lennuvahendite tuvastamise ja kaitsevõime loomiseks riigikaitseobjektide ja muu kriitilise taristu tarbeks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumist Ergo Pärn (
[email protected], tel 717 0113), normitehnilise korrektsuse on taganud jurist Malle Piirsoo (
[email protected], tel 717 0072). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 21 sõnastust, millega on täpsustatud Kaitseväe õigused raadioside piiramisel. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Kaitseväel õigus piirata raadiosidet avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil. Kehtiva määrusega on seda õigust kitsendatud Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga või Kaitseväe või Kaitseliidu õppuste alal Kaitseväe või Kaitseliidu kasutatava raadioside piiramiseks. Pealkirja muudetakse seetõttu, et selles on kasutatud sõna „Kaitsevägi“ väikse algustähega, kuid kuna Kaitsevägi on asutuse nimetus, peab see olema suure algustähega.1
Võrreldes 2005. aastaga on kasutusele võetud palju uusi tehnilisi lahendusi, millega on potentsiaalselt võimalik häirida, ohustada või jälgida Kaitseväe tegevust. Paljudel juhtudel kasutatakse teabe kogumiseks ka avalikus kasutuses olevaid raadiosagedusi (nt mehitamata sõidukite, õhusõidukite või veesõidukite juhtimine raadiosidet kasutades), mistõttu on tekkinud otsene vajadus piirata ennetava tegevusena raadiosidet. Praegu on määrusega lubatud raadiosidet piirata vaid Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutuväljal, samas on määruses kaitse alt välja jäetud muud Kaitseväe ja Kaitseliidu objektid (nt Ämari lennuväli, Tapa linnak), millel on samuti Kaitseväe tegevuse jälgimiseks ja ülesannete täitmise häirimiseks kasutatud raadio teel juhitavaid mehitamata sõidukeid või õhusõidukeid. Sellest lähtudes on eelnõus laiendatud raadioside piiramise võimalust kõigile Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevatele tähistatud territooriumitele, sealhulgas sõjaväelinnakutele, mis on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 53 lõigetes 1 ja 3, § 54 lõikes 1 ning Kaitseliidu seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatud kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 31 „Kaitseliidu valvatavate objektide ja vara loetelu“ § 1 punktis 4. (Uued § 21 punktid 1, 2, 3)
Senine mõiste „õppuse alal“ asendatakse eelnõus mõistega „sõjaväelise väljaõppe ajal“. Senine mõistekasutus on liialt kitsas ning seondub konkreetse territooriumiga, kuid sõjaväeline väljaõppeprotsess on pidev tegevus, mis võib koosneda mitmest osast ja toimuda eri kohtades. Raadioside piiramisel sõjaväelise väljaõppe eesmärgil on vaja jälgida, et piiramine ei kahjustaks sõjaväelise väljaõppe toimumise koha ümbruses kolmandate isikute poolt raadioside kasutamist. (Uus § 21 punkt 4)
Kehtiv määrus ei anna võimalust piirata raadioside kasutamist olukorras, kus seda on vaja sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjekti kaitsmiseks. 1. jaanuaril 2016 jõustunud riigikaitseseaduse kohaselt võib riigikaitse objektiks olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist.2 Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud alalised ja ajutised riigikaitseobjektid on kehtestatud riigikaitseseaduse § 84 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse korraldusega ja lõike 4 alusel ministri määrusega. Riigikaitseobjekti kaitse korraldamisel ei ole mõistlik välistada asjakohase meetmena ka raadioside piiramise võimalust. (Uus § 21 punkt 5)
Märkida tuleb, et ehitusseaduse § 115 kohaselt tehakse vahet riigikaitselisel ehitisel (lõige 1) ja julgeolekuasutuse ehitisel (lõige 2), mistõttu eelnõuga määrusesse lisatav uus § 21 punkt 5 ei kohaldu Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevale Välisluureametile, sest viimane on julgeolekuasutuste seaduse § 5 järgi julgeolekuasutus. Välisluureamet kasutab julgeolekuasutuste seadusega talle antud õigusi oma objekti(de) kaitsmiseks.
Eelnõu punktiga 2 lisatakse määrusesse uus § 22, millega sätestatakse kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste loetelu. ESSi § 115 lõike 2 järgi saab määrusega kehtestada loetelu kõrgendatud turvameetmeid nõudvatest sündmustest, millal sisejulgeolekut tagav asutus võib raadiosidet piirata.3 Üheks selliseks sündmuseks on isikute kaitse, mis on sätestatud politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 8, mis käsitleb Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) tegevust isikute kaitsmisel ja objektide valvamisel4, teine aga sõjaväepolitsei tegevus, mis on samuti muu hulgas seotud isikute kaitsega. (Uus § 22 punkt 1)
Nimelt tagab Kaitsevägi KKS § 3 lõike 1 punkti 44 kohaselt Eestis kõrgete riigiametnike ja välisriigi kodanike isikukaitset, mis on oma olemuselt sisejulgeolekualane tegevus. ESSi § 115 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib sisejulgeolekut tagav asutus piirata raadiosidet kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas. Selline sündmus võib näiteks olla Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kaitseministrite nõupidamine, välisriikide relvajõudude juhtide nõupidamine või muu samaväärne üritus. Kaitseväge võib korrakaitseseaduse § 161 kohaselt kaasata ka avaliku korra kaitsesse. Selliste sündmuste raames võib esineda vajadus piirata sündmuse toimumise kohas või selle vahetus läheduses raadiosidet, et tagada isikute turvalisus ning vältida olulise teabe levikut või kogumist isikute poolt, kellel puudub teadmisvajadus.
Kõrgendatud turvameetmeid nõudev sündmus on ka hädaolukord, mis hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vaja mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Siia alla kuuluvad ka sündmused, mis ei klassifitseeru veel hädaolukorra mõiste alla, kuid ohustavad siiski inimeste elu, tervist, vara või keskkonda. Teisalt ei saa kõrvale jätta sündmuseid, mis mõjutavad riigikaitseobjekte, mis on määratletud riigikaitseseaduse § 83 lõike 2 punktides 1‒3 ja 5‒6, nagu näiteks rünnak ministeeriumile või sisejulgeolekut tagavale asutusele. Ka sellisel juhul on vaja mõnikord sündmuse lahendamise käigust lähtudes raadiosidet piirata. Siinkohal ei laieneks sisejulgeolekut tagava asutuse volitus Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevale julgeolekuasutuse kasutuses olevale maa-alale ega ehitisele ning vastupidi. (Uus § 22 punkt 2)
Kõrgendatud turvameetmeid nõudvad sündmused on ka muud avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisega seotud sündmused, kui raadioside piiramist on vältimatult vaja kõrgendatud ohu ennetamiseks või tõrjumiseks või sellest tuleneva korrarikkumise kõrvaldamiseks või kuriteo tõkestamiseks julgeolekuasutuste seaduse tähenduses. Siia alla kuuluvad mitmesugused politseioperatsioonid. (Uus § 22 punkt 3)
Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõike 1 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt tuleb panna välja selgitav teave selle kohta, et piirkonnas on raadioside kasutamine piiratud, välja arvatud juhul, kui teabe väljapanemine ei ole füüsiliselt võimalik. Eelnõuga lisatakse täpsustus, et teavet ei pea välja panema ka sellisel juhul, kui see ei ole sündmuse asjaolusid arvestades võimalik. Näiteks sisejulgeolekut tagava asutuse tegevus julgeoleku tagamisel, kui operatsiooni iseloomu arvestades ei ole võimalik rakendatavatest meetmetest teavitada.
Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõiked 2‒6 ja § 5. Määruse § 5 alusel peab sagedusloa taotleja kooskõlastama sagedusloa taotluse raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutamiseks kolme ministeeriumiga5, kes võivad seada muu hulgas omapoolseid lisatingimusi. Praktikas tähendab see, et loa menetlus võib kesta kuni kolm kuud, mida ei saa pidada mõistlikuks, võttes arvesse asjaolusid, miks raadioside piiramise õigust teatud kohas teatud ajal üldse taotletakse. Samuti on need ministeeriumid avaldanud arvamust, et kooskõlastusring on nende jaoks tihti arusaamatu ja nad ei näe selle järele vajadust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) saab loa menetluse raames selle vajaduse korral kooskõlastada valitsusasutus(t)ega, kellel nende arvates on sellega puutumus, sest TTJA-l on kõige parem sellekohane ülevaade ja eksperditeadmised. Siinkohal peab märkima ka asjaolu, et julgeolekuasutuste seadmete puhul võib tekkida teistel asutustel teadmisvajaduse küsimus. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 7 lõike 2 punkti 1 alusel on julgeolekuasutuste kasutatav vara riigisaladus.
Oluline on märkida, et eelnõuga ei vabastata asutusi kohustusest hinnata enne raadioside piiramise alustamist selle vajadust ning mõju teistele raadioside kasutajatele, sealhulgas teistele valitsusasutustele. Näiteks, kui PPA-l või Kaitseväel on vaja teatud põhjusel hakata raadiosidet piirama mõne vangla vahetus läheduses, siis võib vaja minna eelnevat (Justiits)ministeeriumi kooskõlastuse küsimist või vähemalt teavitamist, et selle või selle vangla vahetus läheduses toimub selline või selline sündmus (nt politseioperatsioon, sõjaväeline väljaõpe), mille puhul on raadioside piiramine vältimatu või ainuke toimiv abinõu sündmuse lahendamiseks.
Veel on oluline märkida, et oma tegevuste paremaks planeerimiseks ja korraldamiseks saavad valitsusasutused, sealhulgas ka raadioside piiramise lube väljastav TTJA (kui loaandja) tulevikus kasutada 2021. aastal jõustuva Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2019/947 (mehitamata õhusõidukite käitamise ja menetluste normid)6 rakendamiseks loodavat geograafiliste piirangute andmebaasi riigikaitseobjektide, julgeolekuasutuste objektide ja vanglate koordinaatidega. Selleks kavandatakse muuta Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrust nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“, sätestades määrusega nende riigikaitseobjektide, julgeolekuasutuste objektide ja vanglate koordinaadid, mille kohal mehitamata õhusõidukitega lennata ei või. Need objektid on sisuliselt samad objektid, mille kaitsmiseks võidakse kasutada raadioside piiramist.
Arvesse võttes eespool kirjeldatut ja asjaolu, et raadioside piiramise luba saavad taotleda ainult valitsusasutused (mitte eraõiguslikud isikud), siis puudub vajadus määrusega täpsustada, kuidas toimub taotlemine ja selle menetlus. Vajaduse korral saavad valitsusasutused selles omavahel kokku leppida, sest tegemist on täidesaatva võimu sisese asjaajamisega (kokkuleppega).7
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei sisalda uusi ega vähetuntud termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
5. Eelnõu mõjud
Eelnõuga täpsustatakse Kaitseväe õigust kasutada vajaduse korral riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisel, avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitsmisel ning ohu tõrjumiseks raadioside piiramist. Samuti määratletakse eelnõuga kõrgendatud turvameetmeid nõudvad sündmused, millal saab vajaduse korral raadiosidet piirata. Raadioside piiramine peab igal juhul olema proportsionaalne ja eesmärgipärane ning pigem viimane abinõu avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Raadioside piiramisest, kui see võib mõjutada teisi isikuid, sealhulgas teisi valitsusasutusi, tuleb mõislikus korras ja piisavalt varakult teavitada. Eelnõuga ei vabastata asutusi kohustusest hinnata enne raadioside piiramise alustamist selle vajadust ning mõju teistele raadioside kasutajatele. Samuti ei vabastata eelnõuga asutusi vastutusest, kui raadioside piiramine ei olnud eesmärgipärane ja selle tagajärjel on tekitatud kahju kolmandatele isikutele või riigile.
6. Eelnõu rakendamisega seotud kulu ja tulu
Eelnõuga ei panda asutustele kohustust, mistõttu eelnõu rakendamisel vahetu kulu riigieelarvele puudub. Eelnõu rakendamisega ei tõuse ka tulu.
7. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitseliidule ja Välisluureametile.