Käskkiri

KINNITATUD Siseministri 21.02.2023 käskkirjaga nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme

nr 1.3 "Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused“

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse Eesti võimet toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Toetuse

andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1

sätestatud poliitikaeesmärgi täitmisesse „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreer itud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d

ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvaheliste st lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärk i

„Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust,

ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2023–31.12.2029. TATi tegevuste

elluviijateks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA). TATi eelarve on 1 100 000 eurot, millest piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) toetus on 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%.

TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad

Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja MTA esindajad. Eelnõu on koostanud SiMi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]) koostöös kaasatud partneritega. Käskkirja juriidilise

ekspertiisi on teinud SiMi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]).

Toetatavad tegevused on osaliselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

BMVI kasutamisel on aluseks „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades BMVI määruse nõudeid, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027)2 § 1 lõike 1 punkti 5 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM korraldusasutus (edaspidi KA), kes täidab ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes ka rakendusasutuse (edaspidi 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud

Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 ÜSS2021_2027

2 (10)

RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) rolli. ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja rahastamiskavas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija(d).

TAT sisaldab tegevuste seost riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 sihtide ja

arengukava eesmärkidega, projektide eesmärke, kirjeldust, eelarvet, sihtrühma ning rakendamise tingimusi.

TATis on 13 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad projektid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Eelarve ja tulemused“;

5. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“; 6. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

7. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 8. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 9. punkt „Aruandlus“;

10. punkt „TATi muutmine“; 11. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

12. punkt „Vaiete lahendamine“; 13. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi eesmärgid ja seosed riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja valdkondliku arengudokumendiga „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4. Samuti on TATi eesmärgid seotud ka muude dokumentidega nagu „PPA 2030“.

TATi vajalikkuse põhjendus

Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontro l l, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega,

kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö. TATi projektid aitavad täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses 2.0 (EL) 2019/18965 (edaspidi Euroopa piiri- ja

rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega laienesid oluliselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi

Frontex) volitused ja ülesanded ning liikmesriikidele seati kvoot Frontexi mehitamiseks. Eesti peab 2027. aastaks pikaajaliselt lähetama Frontexi koosseisu 18 operatiivametnikku (2.

kategooria) ja lühiajaliselt 66 operatiivametnikku (3. kategooria). Lisaks on veel muid solidaarsuspõhimõttest lähtuvaid kohustusi. Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 13 lõikega 2 loodi liikmesriikidele võimalus lähetada Frontexi juurde kuni kaks kontaktametnikku,

kel on võimalik kaasa rääkida laienenud mandaadiga Frontexi tööprotsesside loomisel. TATi raames lähetab PPA kaheks aastaks Frontexi juurde kontaktametniku, kes abistab Eestist

Frontexisse lähetatud ametnikke infovahetuses nii Frontexi kui Eestiga.

3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja

rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L

295, 14.11.2019, lk 1—131.

3 (10)

Piirihalduses osalevate ametnike koolitamine on vajalik piirikontrolli ning piiri valvamise ja järelevalve suutlikkuse tagamiseks ning suurendamiseks, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi. Sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse nagu

rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, dokumendipettused, identiteedi väärkasutus, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ning avastamiseks. Koolitused on vajalikud eelkõige

vahetult piiriületajatega kokku puutuvate ametnike täiendõppeks ja erioskuste täiendamiseks, et tagada Schengeni piirieeskirjadest ja muudest välispiiri kontrolli reguleerivate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine. Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab

Schengeni acquis nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterja lide

väljatöötamises ja ajakohastamises. Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015. a heaks kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Ametniku põhiväärtused on seaduskuulekus, inimesekesksus, usaldusväärsus, professionaalsus,

erapooletus, avatus ja koostöö. Piirikontrollitegevuses austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse, haavatavate isikute, sealhulgas

laste erivajadused ning nende tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte. Koolituste l pööratakse nendele teemadele olulist tähelepanu.

Eestis vastutab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Alates

01.01.2023 täidab merepiiri valvamise funktsiooni Kaitsevägi. MTA teeb, juhindudes riigip i ir i seaduse piirkontrolli reguleeriva § 11 lõikest 13, tõhusat ja tihedat koostööd kolleegidega PPAst. Selle koostöö raames täidavad tolliametnikud mh ka piirikontrolli ülesandeid. Alates

24.02.2021. a võttis MTA täies mahus üle piirikontrolli funktsioonid Sillamäe vabatsoonis.

Punkt 2 „Toetatavad projektid“

Punkt 2 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10606 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,

rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused, arvestades sealjuures riigipiiri kaitsmisega seotud turvalisuse tagamise meetmeid .

TATi koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8527 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoid like

hangete põhimõtteid. Üritusi korraldatakse keskkonnasäästlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskonnamõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele:

– kliimamuutuste leevendamine;

– kliimamuutustega kohanemine; 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43.

4 (10)

– vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; – ringmajandus; – reostuse vältimine ja kontroll;

– bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 25.04.2022. a

kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes9 jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaals e lt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus

puudub.

Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole BMVI loodud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide

täitmiseks vaid adresseerib ELi piirihalduse ja viisapoliitika eesmärke.

TATi otsene sihtrühm on piirikontrolli- ja valvega seotud teenistujad. Kaudne sihtrühm on Eesti avalikkus ning mõju on üleriigiline ja laiemas plaanis kogu Schengeni ala, kuna TATi projektide elluviimisel säilib ja kohati paraneb Eesti suutlikkus toetada Euroopa piiri- ja rannikuva lvet

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Sellest ning BMVI määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaa lse

arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.

Punktis 2.3 kirjeldatakse projekte TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse tegevuse eesmärk ja sisu, abikõlblikkuse periood, elluviija ning sihtrühm.

Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Punkt 3 „Riigiabi“

Sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi eesmärk on Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine integreeritud piirihalduse rakendamisel ning heausksete reisijate piiriületuse lihtsustamine. Riigiabi reguleerivad ELi

õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest

ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurents i, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks

komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi,

mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la

8 Ühendmäärus 9 „BMVI rakenduskava keskkonna mõju eelhinnangu aruanne“

5 (10)

asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne ning Riigipiiri seaduse § 11 lõike 13 kohaselt laienevad tollile isikute ja transpordivahendite riigip i ir i

ületamisega seonduvad ülesanded. Seetõttu saavad vaid nimetatud asutused olla ainuvõimalikud projektide elluviijad.

Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega,

mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Eelarve ja tulemused“

Punktis 4.1 on toodud TATi kogueelarve ning BMVI ja riikliku kaasfinantseeringu määr.

Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Projektide eelarve, seal hulgas lubatud kaudsete kulude määr on toodud eraldi tabelis punktis 4.3. Lisaks on tabelis esitatud projektide kohustus lik

väljundinäitaja ning seatud sihttasemed aastateks 2024 ja 2029 ning tulemusnäitaja, millele on seatud sihttase aastaks 2029. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Projekti eelarve ja sihttasemed on seatud sisendi

alusel, mille PPA ja MTA esitasid BMVI rakenduskava koostamiseks 2020. aastal. Sisendi aluseks on varem ellu viidud projektide kulud. Majanduslik keskkond on küll olulise lt

muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT panustab järgmistesse kohustuslikesse BMVI määruse ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitaja: – „Toetatud osalejate arv“;

– „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“.

Tulemusnäitaja:

– „Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.“

Punkt 5 „Korraldusasutust, rakendusasutus ja rakendusüksus“

Punktis 5 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM.

Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest.

TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega,

kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt

ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertidega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi

„projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötav isik täidab projektis või asutuses mitmeid ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projek ti

vastava ametikoha ülesannete täitmiseks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas

6 (10)

või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus

tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelneva lt kooskõlastada SiMiga, kes BMVI määruse artikli 13 punkti 12 kohaselt peab selliste st

tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni.

Punktis 6.3 viidatakse BMVI määruse artikli 13 punkti 16 nõudele arvestada koolituste läbiviimisel asjaomaseid kvaliteedinõudeid ning koolitusstandardeid ja Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 62 lõikes 6 osutatud ühist põhiõppekava.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra

alusel. Kaudsed kulude kasutamine on kohustuslik projektides, mille eelarve on võrdne või väiksem kui 200 000 eurot. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks

olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva

personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudne kulu on sätestatud TATi punkti 4.3 tabelis. Kaudsete kulude protsent

jääb samaks kogu projekti ajal, v.a juhul kui muudetakse TATi. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb

proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt.

Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Toetust makstakse tegelike kulude

alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid)

toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Elluviija peab esitama maksetaotlusi vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks

kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse.

Punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele, seal hulgas tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda

ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 45 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

7 (10)

teavitamine“10 ning kasutada sama määruse lisas 2 toodud logo. SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis

sisalduvale informatsioonile esitama ametlikult 15. tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ja eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade

(alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Et elluviija mõtleks oma tegevused korralikult läbi ja oleks võimalikul väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas

– 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 8.3.1.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Kuna BMVI toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise kavandamiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise

maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi TATi kinnitamisest alates iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Üritustest teavitamine 14 kalendripäeva enne selle toimumist on vajalik selleks, et SiM saaks vajadusel läbi viia kohapealseid kontrolle. Punkt 9 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ning järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt

esitatud aruanded aitavad jälgida TATi projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste

elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 10 „TATi muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi

muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi

kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 11 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 12 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 13 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) ELi ühissätete määrus; 10 Avalikustamise määrus

8 (10)

2) BMVI määrus; 3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus.

IV TATi mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele ning seaduskuulekate inimes te piiriületuse lihtsamaks muutmisele. TATi raames elluviidavad projektid on kõik suunatud

välispiiri haldamisele. Välispiiri valvavate ametnike koolitamine suurendab ametnike oskusi riigipiiri valvamisel ja suhtlemisel kodanikega.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku

õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktide le

(isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud osalejate arv“ ning „Toetatud osalejate arv, millest omakorda

koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid : eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset

tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile.

V TATi kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud BMVI üldiste

valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust BVMI erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud seletuskir ja punktis 3. TATi projektide elluviimise tulemusel valvavad Eesti välispiiri pädevad teenistujad,

kes lähtuvad ELi Põhiõiguste Hartast ja rahvusvahelistest kokkulepetest ning kelle põhiväärtused on seaduskuulekus, inimesekesksus, usaldusväärsus, professionaalsus,

erapooletus, avatus ja koostöö. Piirikontrollis ja -valves austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse, haavatavate isikute, sealhulgas

laste erivajadused ning nende tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte.

2. TATi põhjendatus

TATi projektid aitavad kaasa BMVI määruse artikli 3 punkti 2 a) erieesmärgi saavutamise le. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on

esitatud käskkirja punktis 2 ja seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktis 4 ja 6.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad on riigiasutused – PPA ja MTA. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne ning riigip i ir i

seaduse § 11 lõike 13 kohaselt laienevad tollile isikute ja transpordivahendite riigip i ir i ületamisega seonduvad ülesanded. Mõlemad asutused on eelnevatel aastatel ellu viinud

Sisejulgeolekufondist rahastatud piirikontrolli ja -valve koolitusprojekte ning osalevad järjepidevalt rahvusvahelises koostöös.

9 (10)

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei

TATi tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga aitavad TATi projektid kaasa ELi kohustuste täitmisele, mis on oluline riigi hea maine säilitamise seisukohalt. TATi projektides saavad osaleda vaid piirihaldust teostavad teenistujad. TATi projektide tulemusel on

ühtmoodi kaitstud kõik Eesti elanikud ning laiemalt Schengeni alal viibijad.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei BMVI rakenduskava kohta viis OÜ Hendrikson & Ko läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et BMVI tegevuste elluviimisega ei

kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima ega keskkonnahoiu eesmärgiga (ELi ühissätete määruse art 9 ja 73), ei ole sellele näha ka olulist

negatiivset mõju.

Samas on PPA liitunud Rohetiigri Akadeemia11 programmiga, mistõttu on põhjendatud eeldus, et oma tegevuste läbiviimisel lähtub PPA keskkonnahoiu põhimõtetest, ning propageerib ja rakendab tehnoloogia soetamisel ning kasutamisel rohelist mõtteviisi.

Infoühiskond ☒jah ☐ei TATi projektide elluviimisel mõju infoühiskonnale on kaudne. Piirivaldkonna infosüsteeme kasutavad teenistujad on läbinud erinevaid koolitusi ja tagavad andmete turvalisuse.

Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks

saavad nende spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused.

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused?

☐jah ☒ei

Kas TATi üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike

teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TATi projektid on suunatud PPA ja MTA võimekuse säilitamisele ja osalisele suurendamise le

valdkondlike koolituse ja rahvusvahelise koostöö kaudu.

Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TATi lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)

☐jah ☒ei

TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse

☐jah ☒ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TATi

11 https://rohetiiger.ee/akadeemia/

10 (10)

ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse

☐jah ☒ei

Võrdne kohtlemine

☒jah ☐ei

Piiriturvalisuse tagamisel lähtutakse inimõigustest ja seadmete ning IT-süsteemide kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga. Toetatavad tegevused panustavad piirikontrolli- ja

valvega seotud teenistujate teadmiste ja oskuste tõstmisesse põhiõiguste kaitse tagamisest, sh eri soost, rassist ja rahvusliku kuuluvise, usu ja seksuaalse sättumusega inimes te diskrimineerimise vältimine ning puuetega inimeste erivajadused.

VI TATi kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS). Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid vaikimisi ning ja Keskkonnaministeerium märkusteta.

1

KÄSKKIRI

21.02.2023 nr 1-3/36

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.3 "Koolituse ja koostöö

kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa

integreeritud piirihalduse rakendamisel"

toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA)

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Siseministeerium (edaspidi SiM)

2

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja

korda.

1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal

kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja

piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise

sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades

inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike

osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused

aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa

Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid

2.1.Meetmest toetatakse projekte, mis: – aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud.

erieesmärgi täitmisesse;

– panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja näitajatesse; – on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on

mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 „Eesti 2035“ 3 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

3

määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete

võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimine ja tagatakse ligipääsetavus; – on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamend i

ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9

nimetatud keskkonnaeesmärgile; – on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TAT projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: 2.3.1. KONTAKTAMETNIKU LÄHETAMINE EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE

AMETI JUURDE (sekkumise kood: 016 asutustevaheline koostöö – liidu tasand) 2.3.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: Eesti pädevate ametkondade infovahetuse tõhustamine

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määrusega6 kaasnevate muudatuste elluviimise l.

Suureneb Eesti võimekus hõlpsalt, asjakohaselt ja õigeaegselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) infot vahetada, millega rakendatakse tõhusalt

Euroopa integreeritud piirihaldust ja EL tagasisaatmispoliitikat ning panustatakse Schengeni vaba liikumise ala turvalisusesse. Frontexi tegevuste laienemise ja liikmesriikidele konkreetsete kohustuste panemisega ühisoperatsioonidele lähetatavate

ametnike osas, tekib võimalus kaasa rääkida Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse rakendamisel ning panustada selle alusel välja töötatavatesse tegevuspõhimõtetesse. Frontexisse pika- ja lühiajaliselt (2. ja 3. kategooria) lähetatavatel Eesti ametnikel on

olemas tugi vahetut koordineerimist nõudvate küsimuste lahendamisel. Projekti raames lähetatakse Frontexisse kontaktametnik, kaetakse tema tööjõukulu, pikaajalise

lähetusega kaasnevad kulud (1 ametnik perega: 2 täiskasvanut ja 2 last) ja tööruumide rent.

2.3.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2025–31.12.2026

2.3.1.3.Projekti sihtrühm: Frontexi kontaktametnik

2.3.2. PIIRIHALDUST TAGAVATE AMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)

2.3.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: Teenistujate koolitamine piiri valvamise ja järelelva lve

suutlikkuse tagamiseks ja suurendamiseks. Projekti raames korraldatakse ja viiakse läbi vähemalt 300 koolitust. Piirihalduses osalevate ametnike koolitamine on vajalik

piirikontrolli ning piiri valvamise ja järelevalve suutlikkuse tagamiseks ning suurendamiseks, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi. Sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri

toimetamine, dokumendipettused, identiteedi väärkasutus, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ning avastamiseks. Koolitused on vajalikud eelkõige vahetult

piiriületajatega kokku puutuvate ametnike täiendõppeks ja erioskuste täiendamiseks, et tagada Schengeni piirieeskirjadest ja muudest välispiiri kontrolli reguleerivate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine. Mitmekülgne piirivalveharidus annab

ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välisp iiridel. Välispiiri valvavate ametnike

koolitamine suurendab ametnike oskusi riigipiiri valvamisel ja suhtlemisel kodanikega.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131.

4

2.3.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.2.3.Projekti sihtrühm: piirihaldust tagavad teenistujad

2.3.3. MAKSU- JA TOLLIAMETI AMETNIKE PIIRIKONTROLLIALAN E

TÄIENDKOOLITUS VI (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)

2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: 12.12.2014. a jõustus riigipiiri seaduse muudatus, millega tolliametnikele laienesid isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise

kontrollimisega seotud politsei õigused ja kohustused. Schengeni piirieeskirjadest tulenevalt peavad liikmesriigid tagama, et piirikontrolli teostavad spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase õppe saanud ametnikud. Projekti eesmärk on koolitada

välja täiendavad tolliametnikud, kellel oleks oskus läbi viia esimese astme piirikontro ll i. 2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027

2.3.3.3.Projekti sihtrühm: tolliametnikud

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused7

4.1. TAT eelarve on 1 100 000 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab

käibemaksu. 4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuva lvet

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel.

4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

7 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused.

5

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

KONTAKTAMETNI KU LÄHETAMINE

EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE

AMETI JUURDE

400 000, sh kaudsed kulud

2%

BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv

arv 0 1

O.1.8: Osaleja on integreer itud piirihalduse elluviimisse panustav

füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta

vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidaja id

jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid.

Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja,

• lähetusel käija, • koolitusel osaleja.

Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma.

Tegevuse alguses kannab tegevuse korraldaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega

esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord

projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses.

PIIRIHALDUST TAGAVATE AMETNIKE

KOOLITAMINE

624 000, sh kaudsed kulud 0,8%

BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv

arv 345 345

BMVI O.1.8.1 Toetatud osalejate arv, milles t

omakorda koolitustegevuses osalejate arv

arv 345 345

BMVI R.1.19 Nende osalejate

arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad

kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

arv Ei kohaldu 238

MAKSU- JA

TOLLIAMETNIKE PIIRIKONTROLLI-

ALANE TÄIENDKOOLITUS

IV

76 000 eurot, sh

kaudsed kulud 1%

BMVI O.1.8 Toetatud

osalejate arv

arv 20 50

BMVI O.1.8.1 Toetatud osalejate arv, milles t

omakorda koolitustegevuses osalejate arv

arv 20 50

BMVI R.1.19 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud

arv Ei kohaldu 50

6

pärast koolitust, et nad

kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

O.1.8.1: Korraldaja kannab koolituste alguses osalejate info sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames

mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna.

R.1.19: • Elluviija küsib kolm kuud

pärast iga koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja

oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga

osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle

osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi;

b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivse t vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja

vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita.

KOKKU 1 100 000,00

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus

5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid

ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Otsesed kulud 6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:

6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

6.2.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu);

6.2.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);

6.2.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks).

6.3. BMVI määruse artikli 13 punkti 16 kohaselt peab piirihalduse alane koolitus, mis

korraldatakse BMVI toel, põhinema piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel

ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandardite l, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval.

6.4. Kaudsed kulud 6.4.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra

alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;

6.4.2. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

6.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija

kuludest; 7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid

korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8 Ühendmäärus

8 (10)

7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates.

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused

8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)9 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse

läbiviimise nõuete järgimine.

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 8.3.1.1.projekti kirjelduse;

8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja

taotleda järgmistel juhtudel: – eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

– eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; – täpsustub detailne kirjeldus.

8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;

8.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

8.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i)

toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist;

8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt

kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;

9 ÜSS2021_2027

9 (10)

8.3.7. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;

8.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 8.3.9. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

8.3.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.3.9.2. TATi muutmise vajalikkusest; 8.3.9.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist.

9. Aruandlus

9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe

on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-

toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva

jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

9.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TATi muutmine

10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10 (10)

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul on TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele

4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaid luse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 13. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisad:

1. Seletuskiri 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht