MÄRJAMAA VALLA TUULEPARKIDE

ERIPLANEERINGU ASUKOHA EELVALIK

Eelnõu

Versioon: 26.05.2026

1

Planeeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

Tehnika 11, Märjamaa alev 78304, Märjamaa vald, Rapla maakond

Tel: 5380 5285

Kontakt: Ott Valdma, Moonika Järvela (alates oktoober, 2025)

E-mail: [email protected]

Eriplaneeringu konsultant: Consultare OÜ

Vabaduse pst 174b, Nõmme linnaosa, 10917 Tallinn

Tel: 529 6586

Kontakt: Kristo Kiiker

E-mail: [email protected]

Planeerija: Kristo Kiiker (magistritasemele vastav Tartu Ülikooli 18.06.2003 diplom BA 009918)

KSH koostaja: Maves AS

Marja 4D, 10617, Tallinn

Tel: 656 7300

Kontakt: Karl Kupits

E-mail: [email protected]

KSH juhtekspert: Karl Kupits (KMH litsents nr KMH0105).

KSH eksperdid:

Karl Kupits – maakate, taimestik, rohevõrgustik, kaitstavad alad, Natura alad, mõju kliimale, põhjavesi, pinnavesi, kultuuriväärtused, asustus, vara, jäätmeteke.

Tuuli Vreimann – maakate, taimestik, rohevõrgustik, kaitstavad alad, Natura alad, mõju kliimale, põhjavesi, pinnavesi, kultuuriväärtused, asustus, vara, jäätmeteke.

Heikki Luhamaa ja Hannes Pehlak – linnustik, sh Natura alad.

Jaanus Remm – nahkhiired.

Piret Toonpere – müra, varjutus, visuaalne mõju.

Huvitatud isikud:

Evecon OÜ, Lossi tn 3, 93819 Kuressaare linn, Saaremaa

Eurowind Energy OÜ, Veskiposti 2, 10138 Tallinn, Harjumaa

Sunly Wind OÜ, Telliskivi tn 60/5, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa

Vestman Solar OÜ, Tartu tn 4a, Viljandi linn, Viljandimaa

TMV Green OÜ, Meistri tn 16, Haabersti, Tallinn, Harjumaa

Enery Estonia OÜ, Telliskivi tn 60/1, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa

KC Energy OÜ, Veskiposti tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa

2

Sisukord

A - Seletuskiri 4

1. Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk 4

2. Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega 7

2.1. Kõrgema taseme arengudokumendid 7

2.2. Planeeringu vastavus maakonnaplaneeringule 8

2.3. Planeeringu vastavus üldplaneeringule 10

3. Planeeringuprotsess 12

4. Sobivate asukohtade valik 14

5. Arendustingimused eelvalikualadel 17

5.1. Üldised tingimused 17

5.1.1. Tehnilised tingimused 17

5.1.2. Asustus ja maakasutus 19

5.1.3. Müra ja vibratsioon 19

5.1.4. Varjutamine ja visuaalne mõju (sh mõju maastikule) 21

5.1.5. Kultuuriväärtused 22

5.1.6. Sotsiaalsed vajadused ja vara 22

5.1.7. Linnustik 23

5.1.8. Nahkhiired 23

5.1.9. Taimestik, Natura elupaigad ja vääriselupaigad 24

5.1.10. Kaitstavad loodusobjektid 24

5.1.11. Natura asjakohane hindamine 25

5.1.12. Rohevõrgustik 25

5.1.13. Väärtuslik põllumajandusmaa 26

5.1.14. Pinna- ja põhjavesi 26

5.1.15. Maaparandussüsteemid 28

5.1.16. Maavarad 28

5.1.17. Jäätmed ja ringmajandus 29

5.1.18. Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed 29

5.1.19. Kliimamuutused 29

5.1.20. Riigikaitselised objektid 30

3

5.1.21. Transpordivõrk 30

5.1.22. Muud tehnovõrgud 33

5.1.23. Tuuleparkide ühendamine põhivõrguga 33

5.1.24. Seire 34

5.2. Arendustingimused tuulepargi asukoha eelvalikualade kaupa 34

5.2.1. Tuuleala 2 34

5.2.2. Tuuleala 3 35

5.2.3. Tuuleala 3a 36

5.2.4. Tuuleala 4 36

5.2.5. Tuuleala 5 37

5.2.6. Tuuleala 5a 37

5.2.7. Tuuleala 7 37

5.2.8. Tuuleala 7b 38

5.2.9. Tuuleala 8 38

6. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamise kokkuvõte 39

B - Joonised 41

B1. Põhijoonis 41

C - Lisad 41

C1. Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneering. Asukoha eelvalik. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne. Eelnõu. 41

D - Kooskõlastused ja arvamused 41

D1. Märjamaa tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi kohta esitatud arvamused ja vastused 41

4

A - Seletuskiri

1. Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Käesoleva eriplaneeringu koostamise eesmärk on tuuleparkide asukoha eelvaliku(te) tegemine ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine.

Tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga

ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam1.

Planeeringuala hõlmab kogu Märjamaa valla territooriumi (joonis 1). Planeeringualal selgitatakse

eelvaliku tulemusena tuuleparkide ja vajaliku taristu rajamiseks sobivad alad. Tuulepargi püstitamiseks

kavandatav ala peab arvestama erinevate teadaolevate väärtuste ja kehtivate piirangutega, kuid olema

ka tehniliselt sobilik ja majanduslikult realiseeritav tuulepargi rajamiseks.

Joonis 1. Planeeringuala (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2026).

Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu (edaspidi EP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine (edaspidi KSH) algatati Märjamaa Vallavolikogu 26. juuli 2022 otsusega nr 64. Eriplaneeringu

koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse §95 lõikest 1, mille kohaselt koostatakse kohaliku

omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga

1 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrus nr 184 „Võrgueeskiri”

5

ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 1022 on enam

kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitis (edaspidi

ORME).

Olenemata planeeringu liigist on kohustuslik planeeringu täpsusastmega vastavuses hinnata kaasnevaid

asjakohaseid sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning läbi

viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses (§ 32) on KSH avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega (ehk kavandatava eriplaneeringuga) kaasneva olulise

keskkonnamõju võimalikuks tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat

mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse

strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. EP

lähteseisukohad ja mõjude hindamine, sh KSH programm on aluseks asukoha eelvaliku otsuse ning selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele.

EP asukoha eelvaliku etapi (I etapp) raames koostatakse eriplaneeringu lahendus, millega määratakse

võimalikud tuuleparkide asukohad Märjamaa valla territooriumil (edaspidi planeeringuala), arvestades

võimalikke mõjusid. Asukoha eelvaliku tegemisel määratakse võimalike tuuleparkide toimimiseks vajaliku

taristu võimalikud asukohad, sealhulgas juurdepääsuteede ja elektri ülekandeliinide paiknemine koos

võimalike liitumiskohtadega, samuti tuulikute lubatavad maksimaalsed kõrgused ja maksimaalne arv

valitud asukohas, arvestades ka võimalike tuuleparkide kumulatiivset mõju.

Planeeritav ala on kogu Märjamaa valla territoorium pindalaga 1163,52 km². Planeeringu

lähteseisukohtadega kinnitati tuulepargi asukoha eelvaliku tegemiseks järgmised tingimused:

● samal eelvalikualal võib olla üks või rohkem tuuleparki;

● tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv tuulepargi maa-alal määratletakse asukoha eelvaliku käigus,

lähtudes eelvalikuala suurusest, tuulikute efektiivsest paiknemisest jmt. Tuulikute maksimaalse

kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;

● tuulepargi liitumiseks elektrivõrguga on eelistatud olemasolevad alajaamad, mis vajadusel

rekonstrueeritakse. Nende puudumisel toimub liitumine selleks rajatavate alajaamade kaudu 110

kV/330 kV elektriliinile; lisaks tuleb võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 kV alajaama vaheliste

liinidena olemasolevate õhuliinide ja kehtivate planeeringutega ettenähtud liinide koridore.

Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste liinide ligikaudne asukoht ja pikkus määratakse

asukoha eelvaliku käigus;

● Tuulepargi koosseisu kuuluva tuuliku vähim kaugus lähimast elamust (s.o alalisest või ajutisest

elukohast) on soovitatavalt vähemalt 1 km. Tingimusel, et planeeringumenetluse jooksul esitatakse

kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, on lubatud minimaalseks kauguseks 750 m elamust.

2 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“

6

Eriplaneeringust huvitatud isikud (edaspidi Arendaja või Arendajad) on Evecon OÜ, Eurowind Energy OÜ,

Sunly Wind OÜ, Vestman Solar OÜ, TMV Green OÜ, KC Energy OÜ ja Enery Estonia OÜ.

Eriplaneeringu koostamise korraldaja on Märjamaa Vallavalitsus, planeeringu kehtestaja on Märjamaa

Vallavolikogu. Planeeringu koostaja on Consultare OÜ, planeerija on Kristo Kiiker. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviija on Maves OÜ ning KSH juhtekspert on Karl Kupits (KMH litsents nr

KMH0105).

7

2. Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

2.1. Kõrgema taseme arengudokumendid

Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu koostamisel on aluseks eelkõige allpool toodud strateegilised

arengudokumendid.

Kliimapoliitika põhialused aastani 20503 on Eesti riigi strateegiline dokument, mis määratleb pikaajalised

sihid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Dokument seab eesmärgiks saavutada

aastaks 2050 kliimaneutraalsus, mis tähendab tasakaalu kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahel.

Dokumendi kasvuhoonegaaside heite vähendamise suund keskendub energiatõhususele, taastuvenergia

kasutamise suurendamisele ja fossiilkütuste järkjärgulisele asendamisele.

Koostatav planeering on kooskõlas kliimapoliitika eesmärkidega.

8. jaanuaril 2026 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Energiamajanduse arengukava aastani 2035

(ENMAK 2035)4 on Eesti riiklik strateegiadokument, mis määrab energiapoliitika põhisuunad, eesmärgid

ja tegevused aastani 2035. ENMAK 2035 üldeesmärk on: Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku,

kasvatab riigi konkurentsivõimet ja aitab kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. Arengukava

lähtub riiklikust taastuvenergia eesmärgist, mis on seatud energiamajanduse korralduse seaduses5:

Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest

lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100

protsenti.

Koostatav planeering on kooskõlas ja panustab otseselt Energiamajanduse arengukava eesmärkide

täitmisele, toetades taastuvenergiale üleminekut ja energiajulgeolekut.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 on strateegiadokument, mille eesmärk on

suurendada Eesti ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele. Dokument

keskendub kohanemismeetmete kavandamisele ja rakendamisele, et vähendada kliimamuutustest

tulenevaid riske ning suurendada valdkondade ja kogukondade valmisolekut muutuvate tingimustega

toime tulla.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärgid keskenduvad sellele, et tagada energiasüsteemi

vastupanuvõime ja jätkusuutlikkus kliimamuutuste tingimustes.

3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2025. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-

aastani-2050 4 Energiamajanduse arengukava (ENMAK). 2026. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava 5 Energiamajanduse korralduse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032026031?leiaKehtiv

8

Koostatav planeering on kooskõlas ja panustab otseselt Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavas

aastani 2030 seatud eesmärkidesse, et oleks tagatud energiasüsteemi vastupanuvõime ja jätkusuutlikkus

kliimamuutuste tingimustes.

Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon6 kiideti Eesti Vabariigi Valitsuse

poolt heaks 05.06.2025. REKK 2030 koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende

saavutamiseks kavandatud meetmed. REKK 2030 ei sea Eestile uusi eesmärke, vaid kajastab juba

olemasolevates arengudokumentides sätestatud sihte.

Raplamaa kohalike omavalitsuste ühises energia- ja kliimakavas7 ning Märjamaa valla energia- ja

kliimakavas8 seatud visioon aastaks 2050 on “Raplamaa on piirkond Tallinna linnastu ja maapiirkonna

vahel, mis kasutab rohepöörde elluviimisel nutikalt olemasolevat taristut ja oma soodsat asukohta”.

Dokumentides on üheks eesmärgiks seatud kliimaneutraalne energiavarustus, energiatõhus majandus ja

elukeskkond.

Koostatav planeering on kooskõlas Eesti riigi energia- ja kliimakava, Raplamaa kohalike omavalitsuste

ühise energia- ja kliimakava ning Märjamaa valla energia- ja kliimakava eesmärkidega. See toetab otseselt

neis dokumentides seatud visiooni saavutamist, panustades kliimaneutraalsesse energiavarustusse ning

energiatõhusasse majandusse ja elukeskkonda.

2.2. Planeeringu vastavus maakonnaplaneeringule

Rapla maakonnaplaneeringus 2030+9 ei planeerita maakondliku tähtsusega tuuleparke (tuulepargid

tuleb planeerida madalama taseme planeeringutes). Maakonnaplaneeringus on seatud taastuvenergia

objektide kavandamise üldised tingimused. Seoses tuuleenergiaga on tingimuseks seatud, et:

1. tuulegeneraatorite rajamist puudutavad planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha

koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases staadiumis ning kooskõlastada kõik vastavad

detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse

puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis; kõik üle 45 m kõrguste ehitiste detailplaneeringud

ja ehitusprojektid kooskõlastada Lennuameti- ja Politsei- ja Piirivalveametiga.

2. tuulegeneraatorite rajamisel arvestada väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku

kasutustingimustega.

3. tuulegeneraatorite rajamise tingimused määrata üldplaneeringuga või detailplaneeringuga,

arvestada elanikkonda mõjutavate teguritega (müra, varjustus), rakendada vastavaid

leevendusmeetmeid.

6 Riiklik energia- ja kliimakava, 2025. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energeetika- maavarad/energiapoliitika/energia-ja-kliimakava 7 Consultare OÜ, Nomine Consult OÜ, 2023. Raplamaa kohalike omavalitsuste ühine energia- ja kliimakava. 8 Consultare OÜ, Nomine Consult OÜ, 2023. Märjamaa valla energia- ja kliimakava. 9 Hendrikson&Ko, 2018. Rapla maakonnaplaneering 2030+.

9

Tuuleparkide kavandamisel arvestatakse väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku kasutustingimusi.

Eriplaneeringus valitakse hoolikalt rajatiste asukohti. Võetakse arvesse, et kui tööstus- ja teiste ehitiste

rajamine rohelisse võrgustikku on möödapääsmatu, hinnatakse nende mõju rohelise võrgustiku

toimimisele ning vajadusel rakendatakse leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“10 eesmärgiks on Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee

olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele Rapla maakonnas km 44,0

– 92,0 tagamaks planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 10; § 7 lg 6 ja § 291 ning teeseaduse § 17 lg 1 kohase aluse

loomise maantee projektide koostamiseks.

Teemaplaneeringu kohaselt on I klassi maantee trassi koridori laius 650 m ning tee ja tee kaitsevööndi ala

laius 150 m. Põhimaantee täpne asukoht tee ja tee kaitsevööndi ala sees, tee tehnilised näitajad ja sellest

tulenevad piirangud täpsustatakse tee ehitusprojektidega.

Teemaplaneeringuga kehtestatud asjakohased arvestamist vajavad tingimused on seatud ptk-s 4.1.5

„Tuulikupargid ja üksikud tuulikud“. Selle alusel tuleb liiklusohutuse tagamiseks tuulikud paigutada

piisavale kaugusele maanteest. Nõutava vahekauguse määratlemisel tuleb arvestada tee klassi,

liiklussagedust, piirkiirust, tuuliku tehnilisi omadusi (nt tiiviku jääklass) ja muid võimalikke liiklusohutust

mõjutavaid tingimusi. Põhiteedel, kus piirkiirus on 100 km/h või enam, on tuuliku soovitav kaugus

maantee telgjoonest 300 m. Riskianalüüsile tuginedes võib kaugus olla ka väiksem, mitte aga vähem kui

tuuliku kogupikkus (torn + tiivik) ja maantee kaitsevöönd. Kurvis tuleb tuulikud paigutada väljapoole

nähtavusala. Tuulik ei tohi piirata nähtavust tee kasutaja jaoks ega põhjustada otsasõiduvõimalusi.

Tuulikuparkide ja üksikute tuulikute rajamisel teele lähemale kui 300 meetrit tuleb koostada visuaalsete

mõjude eksperthinnang ning liiklusohutuse analüüs, et veenduda saavutatava olukorra liiklusohutuses.

Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb teemaplaneeringu kehtestamise järgselt planeeringute

koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada teemaplaneeringuga määratud

maantee trassi koridori ja teedevõrgu toimimiseks vajalike liiklusrajatiste asukohtade ning

teemaplaneeringuga seatud ehitustingimustega. Maantee asukoha kandmisega kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringusse loetakse tee ja teekaitsevööndi ala juhtotstarbeks teemaa. Trassi koridoris ja selle

läheduses lubatakse üksnes tegevusi, mis ei välista põhimaantee (varasema klassifikatsiooni kohaselt I

klassi maantee) ja riigi kõrvalmaantee (varasema klassifikatsiooni kohaselt III klassi maantee) ja nende

toimimiseks vajalike liiklusrajatiste väljaehitamist. Vähemalt kuni teemaplaneeringuga kavandatud tee

ehitusprojektide valmimiseni tuleb tuulikute vähimat kaugust teest arvestada teemaplaneeringus toodud

tee ja teekaitsevööndi ala piirist. Arvestada tuleb ka tee ehitusprojektides kavandatavate

suurulukipääsude ning nendest tulenevate piirangutega.

10 Teemaplaneeringu on kehtestanud Rapla maavanem 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348.

10

2.3. Planeeringu vastavus üldplaneeringule

Märjamaa valla territooriumil on kolm kehtivat üldplaneeringut. Märjamaa valla koosseisu kuuluva endise

Loodna valla territooriumi ning Vigala osavalla territooriumi kohta kehtiv üldplaneering puudub. Kehtivad

üldplaneeringud:

1. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000.a määrusega nr

11, koostaja OÜ Disarek);

2. Märjamaa alevi üldplaneering (kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000.a määrusega nr

13, koostaja OÜ Disarek);

3. Raikküla valla üldplaneering (kehtestatud Raikküla Vallavolikogu 17. juuni 2002 määrusega nr 63,

muudetud Raikküla Vallavolikogu 17. detsember 2003 määrusega nr 19, koostaja OÜ Disarek).

Kehtivad üldplaneeringud tuuleparkide rajamiseks sobivaid alasid ei määra, kuid nende rajamist ka ei

välista. Raikküla valla üldplaneeringus on märgitud, et soodustada tuleb alternatiivsete sooja- ja

energiatootmise võimaluste loomist ja kohalike taastuvate kütuseliikide kasutamist.

Märjamaa valla uue üldplaneeringu koostamine algatati Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr

112. Käesoleval ajal on see avaliku arutelu järgses etapis. ÜP eelnõus on välja toodud, et Märjamaa valla

üldplaneeringut ja tuuleparkide eriplaneeringut (käesolev planeering) koostatakse paralleelselt, kuid

teineteisest sõltumatult. Koostatav Märjamaa valla üldplaneering sätestab, et tuuleparkide planeerimine

Märjamaa vallas toimub eriplaneeringu alusel ning eriplaneering täpsustab üldplaneeringut

elektrituulikute parkide püstitamiseks sobilike alade osas. ÜP eelnõus on seatud tingimused

üksiktuulikute, s.h väiketuulikute rajamiseks. Lisaks on seatud järgmised tingimused tuuleparkide

planeerimiseks:

● tuuleparkide planeerimine Märjamaa vallas toimub eriplaneeringu alusel, eriplaneeringuga

määratavatel aladel või lähtudes õigusaktides sätestatud tingimustest. Eriplaneeringu eesmärgiks

on olulise ruumilise ehitise (tuulepargi) püstitamiseks sobivaima asukoha valik ning vastavasse

asukohta detailse lahenduse koostamine ja ehitusõiguse määramine;

● tuuleparkide asukohtade eelvaliku printsiibid, s.h asjakohasusel minimaalsed lubatud kaugused

elamutest, taristuobjektidest, tundlikest liikidest ja elupaikadest, määratakse eriplaneeringu

koostamise protsessis ja/ või lähtudes õigusaktides sätestatud tingimustest;

● tuuleparkide keskkonnamõju (strateegilise) hindamise käigus tuleb muuhulgas hinnata müra ja

varjutuse mõjusid, visuaalseid mõjusid ning mõju elusloodusele (s.h kaitsealused objektid,

linnustik, rohevõrgustik jm). Täpsemad nõuded keskkonnamõju hindamisele ja vajalikele

uuringutele määratakse eriplaneeringu koostamise protsessis;

● Märjamaa valda rajatud tuulepargi läheduses (6 km raadiuses) on lubatud maatulundusala

kasutuselevõtt tootmismaana (nt energiamahuka, keskkonnasõbraliku ettevõtluse),

arendamiseks, eeldusel, et täidetud on üldplaneeringus seatud muud maakasutus- ja

ehitustingimused ning välditud on olulise keskkonnamõju avaldumine.

11

Käesolev planeering vastab koostatavas Märjamaa vallas üldplaneeringus seatud tuuleparkide

planeerimise tingimustele.

Eriplaneeringus võetakse arvesse koostatavas Märjamaa üldplaneeringus määratletud arengusuundi ning

välditakse olulisi konflikte teiste arengusuundadega.

12

3. Planeeringuprotsess

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusprotsess näeb ette, et algselt viiakse läbi kavandatava

ehitise asukoha eelvalik ja seejärel koostatakse ehitise detailne lahendus. Detailses lahenduses

lahendatakse detailplaneeringule vastavad ülesanded ulatuses, mis on vajalik kavandatava ehitise (sh

elektrituulikud ja alajaamad) rajamiseks (PlanS § 126 lg 1).

Vastavalt PlanS §-le 951 võib kohaliku omavalitsuse üksus eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse

lahenduse koostamisest ja kehtestada eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad

välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku

otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Käesoleva

planeeringuga ei määrata projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi ning alasid ei

arendata edasi projekteerimistingimustega. Seega, kõikidele planeeringus käsitletavatele aladele tuleb

koostada planeeringu detailne lahendus ja KSH II etapi aruanne (joonis 2).

Joonis 2. KOV eriplaneeringu koostamise skeem.

13

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb lähtuda asukoha eelvaliku etapis määratud maa-

aladest ja tingimustest, mida on kirjeldatud käesolevas peatükis. Planeeringulahendus on planeeringu

põhijoonisel. Käesolevasse planeeringu seletuskirja on lisatud ka illustratiivsed joonised, kus on näidatud

indikatiivsed teede ja elektriühenduste asukohad (joonis 5), kuid need ei ole planeeringu edasistes

etappides siduvad. Võimalike elektriliitumiste ja juurdepääsude asukohad on illustratiivselt välja toodud,

näitamaks planeeringulahenduse realiseeritavust. Tuuleparkide eelvalikualad paiknevad Märjamaa valla

territooriumil, kuid nende toimimiseks vajalik taristu (liitumispunktid põhivõrguga ning juurdepääsuteed)

jäävad osaliselt ka Lääne-Nigula valla ja Saue valla territooriumitele.

Elektrituulikute ning tuulepargi teenindamiseks vajalike teede ja elektriliinide põhimõttelised

võimalikud asukohad esitatakse iga eelvalikuala kohta detailse planeeringulahenduse etapis (II etapp).

14

4. Sobivate asukohtade valik

Tuulepargi eelvalikualade leidmisel lähtuti ptk-s 1 kirjeldatud tingimustest. Konkreetsemate alade

leidmiseks teostati GIS-põhine eelanalüüs. Eelanalüüsis kasutati välistamismeetodit ning rakendati

järgmisi kriteeriume:

1. 1000 m puhver elu- ja ühiskondlikest hoonetest (vastavalt ETAK andmetele). Tingimusel, et

planeeringumenetluse jooksul esitatakse kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, on lubatud

minimaalseks kauguseks 750 m elamust, kui müranormid on täidetud;

2. 1000 m puhver kehtestatud ja menetluses olevatest detailplaneeringu aladest, millega

kavandatakse elamispindasid ja puhkeotstarbega ehitisi;

3. 1000 m puhver ehitisregistri alusel elamu- ja puhkeotstarbega hoonetest (aluseks KOV-

i väljastatud ehitusteatised, ehitusload, projekteerimistingimused seisuga 1. oktoober 2024);

4. 2000 m puhver tiheasustusaladest;

5. kattumine kaitstavate loodusobjektidega (hoiuala, kaitseala, püsielupaik) ja EELIS-sse kantud

projekteeritavate kaitstavate aladega;

6. 600 m puhver kaitsealadest, kus linnuliik on nimetatud kaitse-eesmärgina;

7. kattumine Natura 2000 linnu- või loodusalaga;

8. riigikaitseliste objektide piiranguvööndid;

9. 300 m puhver riigiteedest (põhimaantee, tugimaantee ja kõrvalmaantee servast) ning

projekteeritud riigiteede laiendustest. Juhul, kui planeeringu järgmistes etappides selgub, et

kavandatavad tuulikud on madalamad, kui 290 m, on võimalik puhvreid vastavalt vähendada;

10. 300 m puhver 110–330 kV elektriliini teljest ja 40 m puhver <110 kV elektriliini teljest. Juhul, kui

planeeringu järgmistes etappides selgub, et kavandatavad tuulikud on madalamad, kui 290 m, on

võimalik puhvreid vastavalt vähendada;

11. ala väiksusest ja konfiguratsioonist tulenevad perspektiivitud alad;

12. huvitatud isikute poolne arendamishuvi puudumine.

Eelanalüüsi tulemusena tekkis 18 võimalikku ala tuuleenergeetika arendamiseks (joonis 3), mille

kogupindala oli 6167 ha. Teatud alad või nende osad välistati Kaitseministeeriumi poolt tuulepargi

ehitamiseks. Osadel aladel väljendasid arendajad huvi puudumist ning need alad jäeti eelvalikualade

hulgast välja. Alade 9 ja 7a osas selgusid LS ja KSH programmi avalikustamise etapis linnukaitselised

väärtused, mistõttu need alad välistati.

LS ja KSH programmi avalikustamise järgselt oli Märjamaa valla territooriumil 10 võimalikku tuulealade

asukohtade eelvalikuala, mille kogupindala oli 3762,4 ha.

LS ja KSH programmi avalikustamise järgselt alustati planeeringu ja selle KSH koostamisega. Protsessi

raames viidi läbi mitmeid uuringuid, mille tulemuste alusel vähenes eelvalikualade arv ja pindala veelgi.

Peamiseks põhjuseks alade vähendamisel olid elustiku kaitsega (linnustik ja nahkhiired) seotud väärtused,

mis selgusid täiendavate linnustiku ja nahkhiirte elupaigaandmete kogumisest ning tehti kättesaadavaks

KSH ekspertgrupile. Detailsete uuringute järelduste põhjal lõigati välja üksnes need alad, millel tuulikute

15

püstitamist pidasid linnustiku ja nahkhiirte eksperdid välistatuks. Eeltoodud põhjusel vähenesid

pindalaliselt kõik eelvalikualad. Eelvalikualade koosseisus säilitati alad, kus tuulikute püstitamine on

võimalik teatud tingimustel, mis selguvad detailsete uuringute käigus. Tingimuste täitmise võimalikkust

hinnatakse planeeringu detailse lahenduse koostamise etapis.

Joonis 3. Eelanalüüsis kasutatud välistamismeetodiga selgunud võimalikud tuulepargi alad 2024. aasta

novembris (must katkendjoon) ning 2026. aasta mai seisuga eelvalikualad, kus viidi läbi KSH (sinised alad).

Eelanalüüsiga võrreldes on alade välispiirid kohati suurenenud põhjusel, et planeeringu koostamise käigus

täpsustati ruumiandmeid, mille alusel valik tehti. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2026

16

Käesolevas planeeringus käsitletakse Märjamaa valla territooriumil üheksat võimalikku tuulealade

asukohtade eelvalikuala, mille kogupindala on 2299,1 ha (joonis 3). Keskkonnamõjude strateegiline

hindamine viidi läbi alade 2, 3, 3a, 4, 5, 5a, 7, 7b ja 8 osas.

17

5. Arendustingimused eelvalikualadel

Alljärgnevalt on antud tingimused, millest tuleb lähtuda planeeringu detailse lahenduse koostamisel ehk

planeeringumenetluse II etapis (ülevaatlik skeem kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise

protsessist on joonisel 2).

5.1. Üldised tingimused

5.1.1. Tehnilised tingimused

Tuulepargi eelvalikualale võib ehitada ühe tootmisseadmena toimiva elektrijaama toimimiseks vajalikke

ehitisi, nagu:

● elektrituulikud;

● elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikud teed ja montaažiplatsid;

● tuulepargi sisesed elektriühendused;

● tuulepargi alajaam;

● tuulepargi alajaama ühendusliin põhivõrguga;

● muud täiendavad tuulepargi toimimiseks vajalikud ehitised või lisaseadmed (nt

salvestusseadmed).

Tingimused:

● eelvalikualale on lubatud paigutada kolmelabalisi horisontaalteljega elektrituulikuid ja tuulepargi

teenindamiseks vajalikke ehitisi (teed, maakaabelliinid ja alajaamad);

● tuulepargi sisesed elektriühendused rajatakse maakaabelliinidega;

● maksimaalne lubatud elektrituulikute arv, millega peab detailse lahenduse koostamisel ehk

planeeringumenetluse II etapis arvestama, on antud eelvalikualade lõikes tabelis 1.

Elektrituulikute maksimaalne võimalik arv on selgitatud koostöös arendajatega (olulised on

tuuliku mõõtmed, valdavad tuulesuunad, optimaalne vahemaa jne) ning võttes arvesse ka KSH I

etapi tulemusi.

● Eelvalikualad on joonisel 4. Tuuliku labad peavad jääma igas tööasendis eelvalikuala piiresse.

Tabel 1. Eelvalikuala pindala ja maksimaalne lubatud elektrituulikute arv eelvalikualal.

Eelvalikuala 2 3 3a 4 5 5a 7 7b 8

Maksimaalne tuulikute arv

14 13 5 7 16 3 14 4 14

Pindala (ha) 415,2 383,2 87,4 105,0 451,7 39,8 376,1 59,6 381,1

● lubatud on kasutada vaid uusi tuulikuid.

● elektrituuliku suurim lubatud kõrgus on 290 m, mis hõlmab elektrituuliku torni kõrgust koos laba

pikkusega püstiasendis. Ehitise kõrgust loetakse ehitise vundamendi kõrgemast punktist.

Vundament võib olla kuni kaks meetrit olemasolevast ümbritseva maapinna kõrgusest. Kõrguste

18

määramisel võetakse aluseks EH2000 kõrgussüsteem. Tingimuse rakendamisel tuleb arvestada

riigikaitseliste kõrguspiirangutega (vt ptk 5.1.20).

Joonis 4. Tuuleparkide asukoha eelvalikualad ja maksimaalne lubatud tuulikupositsioonide arv seisuga

mai, 2026

19

5.1.2. Asustus ja maakasutus

Tuulepargi asukoha eelvalikualad paiknevad Märjamaa valla keskosas väljaspool tihedamalt asustatud

piirkondasid. Võimalik mõju asustusele seostub eelkõige inimesele avalduvate häiringutega, nagu müra,

vibratsioon, varjutus ning visuaalsed häiringud. Tuulepargi asukoha eelvalikualad on üldjuhul planeeritud

1000 m kaugusele elu- ja ühiskondlikest hoonetest (vastavalt ETAK andmetele). Tingimusel, et

planeeringumenetluse jooksul esitatakse kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, on lubatud minimaalseks

kauguseks 750 m elamust, kui müranormid on täidetud (vt täpsemalt ptk 5.1.3). Lähemale kui 1 km jäävad

üksikud elu- või ühiskondlikud hooned järgmistel eelvalikualadel: ala 2, ala 3a, ala 4, ala 5, ala 7, ala 8.

Eelvalikualadel on valdavalt tegemist metsamaaga, välja arvatud alad 3a ja 5a, kus on peamiseks kõlvikuks

põllu- ja rohumaad. Tuuleparkide rajamisel eemaldatakse taimestik ehitusalalt ning muutub maakasutus.

Eelvalikualadel, tuulikute vahelisel alal, saab üldjuhul jätkuda senine maakasutus - nt metsa majandamine

või põlluharimine.

Tuulikute visuaalse mõju leevendamiseks soovitatakse reeglina kõrghaljastust ja metsa säilimist.

Praeguses planeeringu etapis ei ole teada tuulikute täpne paigutus ja leevendusmeetmeid tingimustena

ei seata.

● Tuulikute paigutamisel põllumajandusmaadele vältida põllumassiivide asjatut killustamist, et

tagada põllumajandusmaade maksimaalne kasutatavus ning tuulepargi aladel on soositud alade

polüfunktsionaalne kasutamine. Jätkata elektrituulikute vahetus läheduses metsa majandamist,

põllu harimist, püstitada elektrituulikute vahele lagedatele või väheväärtuslikele maadele

päikeseparke jms.

5.1.3. Müra ja vibratsioon

Käesoleva planeeringu koostamisel viidi läbi müraanalüüs asukohavaliku täpsusastmes11. Tuulikute tööga

kaasneva müra levikut hinnati arvestades kõige ebasoodsamaid tingimusi ning tuulikute paiknemist

elamutele kõige lähemal. Müra teket on hinnatud kõigi Märjamaa valda potentsiaalselt kavandatavate

tuuleparkide koosmõjus. Müra peab vastama normtasemetele nii ehituse ajal kui ka tuulepargi käitamise

ajal.

Planeeringu asukoha eelvaliku vastu võtmise otsusega võib detailse lahenduse koostamise ajaks

omavalitsus kehtestada ajutise planeerimis- ja ehituskeelu asukoha eelvaliku alal ning selle piirist 750-

1000 m raadiusesse uue müratundliku ehitise rajamisel (PlanS §110), et vältida eelvaliku alade

perspektiivset kahanemist uute lisanduvate müratundlike ehitiste tõttu.

Tuulikute töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi

kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning

samuti välditakse vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks

on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi

11 Lemma OÜ, 2026. Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu müra, varjutuse ja nähtavuse analüüs

asukohavaliku täpsusastmes

20

arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja

projekteerimise etapis. Tagamaks tuuliku püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes),

rajatakse tuulikute vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse

vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases. Vibratsiooni normväärtused on määratud

sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ ning vibratsioonitundlikud hooned on enam kui 500 m

kauguse eelvalikualadest, mis on piisav vahemaa olulise vibratsioonimõju puudumiseks12.

● Detailse lahenduse KSH koostamisel tuleb teostada täpsem mürataseme modelleering, mis lähtub

planeeritud tegelikest tuulikupositsioonidest ja võimaliku tuulikumudeli maksimaalsest

müratasemest. Modelleerimisel tuleb anda hinnang mõjualas paiknevate elamualade

müratasemele, lähtudes müra käsitlevatest Eesti siseriiklikest normidest ja juhistest (sh

madalsageduslik müra)13.

● Järgida tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuuliku tootja

poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad tagavad tuuliku tehnilises dokumentatsioonis esitatud

helivõimsustasemed juhul, kui tuulikud on paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt.

● Detailse lahenduse koostamise etapis tuleb vastavalt tuulikupositsioonidele täpsustada müra

mõjuvööndi piir, võttes arvesse kavandatavad tuulikupositsioonid, kuhu ei ole võimalik kavandada

müratundlikku ehitist ega müratundlikku maakasutust. Aluseks võetakse ajakohased müra

normtasemed14.

● Detailse lahenduse koostamise etapis tuleb hinnata tuulikute ehitamisega kaasneva tööstusmüra

potentsiaalset levikut ja taset. Vajadusel ette näha leevendavad meetmed. Ehitusaegne müra ei

tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud keskkonnaministri

16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid”. Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.

● Tagamaks head elukeskkonda ning vältimaks mürahäiringuid, tuleb tuulepargi käitamisel järgida

müra sihtväärtuse (40 dB) nõudeid. Kohalik omavalitsus võib müra sihtväärtuse asemel lähtuda

müra piirväärtusest (45 dB), kui müra tekitava ehitise ehitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi15.

Kõrgem normtase müratundlike ehitiste juures võib olla põhjendatud juhul, kui elamu ei ole

elamuna kasutusel (ja seda ei kavandata kasutusse võtta) või juhul, kui elamu omanikuga on

sõlmitud müra osas talumisservituut, mis võimaldab lähtuda sihtväärtuse asemel piirväärtuse

tagamisest.

o Planeeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb müra häirivuse vähendamiseks töötada

välja meetmed tagamaks müratundlike hoonete juures mürataseme, mis jääb alla

sihtväärtust (40 dB). Selleks vajadusel vähendada tuulikute arvu, suurendada

12 Vastavalt Kliimaministeeriumi 2025. aasta juhendile „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra,

vibratsioon, varjutamine“. 13 Käesoleval ajal on asjakohane lähtuda järgmisest juhisest: Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju

hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine 14 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv 15 Atmosfääriõhu kaitse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110042026004?leiaKehtiv

21

vahekauguseid elamualadega, vältida tuulikute paigutamist elamute gruppi ümbritsevalt

(poolkaare- või kaarekujuliselt), tuuliku opereerimisel kasutada vaiksemaid töörežiime

ning kasutada üksnes töökorras tuulikuid.

5.1.4. Varjutamine ja visuaalne mõju (sh mõju maastikule)

Käesoleva planeeringu koostamisel viidi läbi varjutuse ja nähtavuse analüüs asukohavaliku

täpsusastmes16, seejuures hinnati kõigi käesolevas planeeringus käsitletud eelvalikualade koosmõju.

Kuna tuulikud on väga kõrged objektid, siis nad omavad ümbritsevale maastikule olulist visuaalset mõju,

mida ei ole võimalik vältida, ega avatud vaadete korral oluliselt vähendada. Tuulikute reastamine jm

planeeringuala sisesed paigutuslikud meetmed toimivad ainult ühe kindla vaatepunkti puhul ning ei

leevenda mõju teistest vaatepunktidest. Samuti võib tuulikute paiknemine huvipakkuva vaatepunkti

suhtes kohati mõjuda visuaalselt häirivamalt kui nende hajutatud paiknemine vaates.

Tuulikud on kõrged objektid ja jäävad nähtavaks kogu Märjamaa valla avamaastikelt. Eelvalikualad ei kattu

Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ kehtestatud väärtuslike maastikega. Rapla maakonnaplaneeringu

kohastest väärtuslikest maastikest jäävad enim mõjutatuteks Märjamaa, Konuvere, Vana-Vigala, Sipa,

Vaimõisa, Russalu-Lümandu, Maidla, Kohatu, Vinguta väärtuslikud maastikud.

● Detailse lahenduse KSH koostamisel tuleb teostada täpsem varjutuse modelleering, mis lähtub

planeeritud tegelikest tuulikupositsioonidest. Modelleerimisel tuleb anda hinnang mõjualas

paiknevate elamualade varjutuse olulisusele, lähtudes varjutamist käsitlevatest Eesti siseriiklikest

normidest või juhistest17. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada ainult

varjutustundliku ala omaniku nõusolekul.

● Detailse lahenduse KSH koostamisel tuleb teostada fotomontaažid ning koostada uus visuaalse

mõju hinnang, mis lähtub planeeritud tegelikest tuulikupositsioonidest ja parameetritest.

Modelleeringud tuleb koostada ning anda hinnang vaadete muutumisele piirkonna olulistest

vaatepunktidest (sh vaated väärtuslikele maastikele) ja kultuurimälestistest, kui need jäävad

kavandatavast tuulepargist kuni 7 km kaugusele. Visuaalse mõju vähendamiseks tuleb eelistada

tuuleparkide koondamist suuremate tuulikute arvudega gruppidesse, mitte hajutada neid mõne

tuuliku kaupa. Elamute õuealal või mõne olulise vaatepunkti puhul, kus avatud vaate olemasolu

ei ole vajalik, on visuaalset mõju võimalik mõnevõrra vähendada rajades täiendavat haljastust

vaatesuundadesse, kus vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Taimestiku poolne tuuliku varjamise

efekt on seda suurem, mida kõrgem on taimestik ja mida lähemal on see vaatajale.

16 Lemma OÜ, 2026. Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu müra, varjutuse ja nähtavuse analüüs

asukohavaliku täpsusastmes 17 Käesoleval ajal on asjakohane lähtuda järgmisest juhisest: Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju

hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine

22

5.1.5. Kultuuriväärtused

Kultuurimälestised

Tuulepargi asukoha eelvalikualal 2 on kultuurimälestis nr 12111, mis on arheoloogiamälestisena kaitse all

olev linnus18. Linnuse kaitsevööndis, kus kehtivad Muinsuskaitseseaduse kohased piirangud. Tingimus

kultuurimälestise kaitseks on ptk-s 5.2.1. Teistel eelvalikualadel kultuurimälestisi ei paikne.

● Tuuleparkide teenindamiseks vajalike teede, elektriühenduste (sh kaablikoridorid) ning muude ehitiste asukohtade määramisel või täpsustamisel tuleb arvestada kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealadega ning vältida nende kahjustamist. Vajaduse korral tuleb lahendused kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

● Tuulikute rajamisel kaevetööde tegemisel arheoloogiliste leidude avastamisel tuleb tööd peatada ning teavitada sellest koheselt Muinsuskaitseametit.

Arheoloogiatundlikud alad

Eelvalikualadel puudub oluline kattuvus arheoloogiatundlike aladega - vähesel määral kattub arheoloogiatundliku alaga vaid eelvalikuala 3 idaserv. Arheoloogiatundlike alade paiknemisega tuleb arvestada maakaabelliinide maa-alade ja juurdepääsuteede planeerimisel (tuuleparkide liitumisteks elektrivõrguga).

● Arheoloogiatundlikel aladel tuleb tuulepargi ehitiste kavandamisel lähtuda arheoloogiatundlike alade kaitse- ja kasutustingimustest ning kaasata Muinsuskaitseamet planeeringu koostamisse.

Pärandkultuur

Tuulepargi asukoha eelvalikualadel 2, 5 ja 8 esinevad pärandkultuuriobjektid. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest ja soovist. Objektide esiletõstmisega planeeringus juhitakse tähelepanu pärandkultuuri objektide, sh nende elementide ja jälgede, hoidmise vajadusele. Tingimused pärandkultuuriobjektide säilitamiseks on ptk-s 5.2.1; 5.2.5 ja 5.2.9.

5.1.6. Sotsiaalsed vajadused ja vara

Üks tuuleparkidega seotud negatiivsetest ootustest on selle mõju kinnisvarahindadele võimaliku müra,

varjutuse ja visuaalse häirimise tõttu. Mõju varale on oluline juhul, kui kinnisasi ei ole kaasneva mõju tõttu

kasutatav endisel viisil. Näiteks puhkealana kasutataval kinnisasjal on müratase üle puhkealale

kehtestatud normi.

● Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel hindab kohalik omavalitsus vajadusel tuulepargi

võimalikku mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale, lähtudes hindamise koostamise ajahetkel

kättesaadavast parimast teadus- ja erialateadmisest elektrituulikute mõjude kohta.

18 vt https://register.muinas.ee/

23

5.1.7. Linnustik

Planeeringu ja selle KSH koostamisel viidi läbi esmane linnustiku-uuring19 tuulealade asukohtade

eelvalikualadel, milles analüüsiti piirkonna linnustikku olemasoleva info alusel EELIS ja PlutoF

andmebaasides. Käesoleva planeeringu ja KSH koostamisega paralleelselt alustati ka detailsete linnustiku

uuringute läbiviimisega (vt täpsemalt KSH aruande ptk 4.1), mille esialgseid tulemusi on planeeringus

arvesse võetud. Käesolevas planeeringus on tuulepargi eelvalikualadena välistatud asukohad, kus

linnustikuekspertide hinnangul on linnustikukaitselisest seisukohast tuulikute arendamine välistatud.

Tuuleparkide rajamise võimalikku mõju linnustikule tuleb täiendavalt uurida ning hinnata planeeringu

detailse lahenduse koostamise etapis, mil selguvad tuulikute konkreetsed asukohad ja tehniliste

(leevendavate) meetmete rakendamise võimalikkus.

● Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb lähtuda detailsetest linnustiku uuringutest.

Uuringute tulemused võtta aluseks planeeringu detailse lahenduse koostamisel. Detailsete

uuringute teostamisel lähtutakse minimaalselt Keskkonnaameti metoodilisest juhisest (Mägi, M.,

Saag, P., Eesti Mereinstituut, 2025. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire

miinimumnõuded. Keskkonnaamet) või uuematest riiklikest nõuetest, kui need on avaldatud.

5.1.8. Nahkhiired

Planeeringu ja selle KSH koostamisel viidi läbi esmane nahkhiirte-uuring20 ning kaardistati nahkhiirtele

väärtuslikud elupaigad Märjamaa valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvaliku aladel.

Käesoleva planeeringu ja KSH koostamisega paralleelselt alustati ka detailsete nahkhiire-uuringute

läbiviimisega (vt täpsemalt KSH aruande ptk 4.2). Uuringute esialgseid tulemusi on käesolevas

planeeringus arvesse võetud, mis tähendab, et eelvalikualadest on välja jäetud nahkhiirte jaoks olulised

alad, kuhu tuuleparkide rajamisega kaasneks oluline negatiivne mõju nahkhiirtele.

Tuuleparkide rajamise võimalikku mõju nahkhiirtele tuleb täiendavalt uurida ning hinnata planeeringu

detailse lahenduse koostamise etapis, mil selguvad tuulikute konkreetsed asukohad ja tehniliste

(leevendavate) meetmete rakendamise võimalikkus.

● Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb lähtuda detailsetest nahkhiirte uuringutest.

Detailsete uuringute teostamisel lähtutakse minimaalselt Keskkonnaameti metoodilisest juhisest

(Mägi, M., Saag, P., Eesti Mereinstituut, 2025. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja

järelseire miinimumnõuded. Keskkonnaamet) või uuematest riiklikest nõuetest, kui need on

avaldatud.

19 Luhamaa, H., Pehlak, H. 2025. Märjamaa KOV EP linnustiku-uuringu aruanne. 20 Savolainen, K., Remm, J., Remm, P. 2025. Märjamaa tuulealade nahkhiired. OÜ Rewild.

24

5.1.9. Taimestik, Natura elupaigad ja vääriselupaigad

Tuuleparkide rajamisel hävineb looduslik taimkate ehitusalal, kuna rajatakse tuulikutele vundamendid,

juurdepääsuteed, montaažiplatsid, alajaamad, maakaabelliinid jne. Selleks, et võimalikke loodusväärtusi

mitte kahjustada, tuleb tuulikute ja nende rajamiseks vajaliku taristu asukohti täpsemalt uurida.

● Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb lähtuda detailsetest taimestiku ja

elupaikade (vajadusel seenestiku ja samblike) uuringutest. Detailsete uuringute teostamisel

lähtutakse minimaalselt Keskkonnaameti metoodilisest juhisest (Mägi, M., Saag, P., Eesti

Mereinstituut, 2025. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded.

Keskkonnaamet) või uuematest riiklikest nõuetest, kui need on avaldatud. Metsa-, soo- ja pool-

looduslike elupaikade määramisel tuleb lähtuda loodusdirektiivi metsa-, soo- ja pool-looduslike

elupaikade inventeerimise juhenditest (Palo, 201821, Pajula ja Ilomets, 201222, PKÜ, 201023) või

uuematest juhenditest, kui need on avaldatud.

Vääriselupaigad

Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide

esinemise tõenäosus on suur. Eelvalikualadel 2, 4 ja 5 on väikesel pindalal kaardistatud vääriselupaigad.

Kui eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, siis riigimetsas asuvad

vääriselupaigad on kaitstud Keskkonnaministri 04.01.2007 määrusega nr 224.

● Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb hoiduda raietest VEP-ides. Lisaks,

vääriselupaikade läheduses vältida tegevusi, mis võivad põhjustada vee- ja valgusrežiimi muutusi

vääriselupaiga sees. VEP-i kaitseks vajaliku puhvri ulatus tuleb selgitada detailse lahenduse KSH-

s, lähtudes konkreetsest VEP-i kooslusest.

5.1.10. Kaitstavad loodusobjektid

Eelvalikualad ei kattu kaitsealade, hoiualade, püsielupaikadega, üksikobjektide, kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavate loodusobjektide ega projekteeritavate kaitstavate aladega.

Eelvalikualal 2 on EELIS-e andmebaasi kantud II ja III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad. Tingimused

liikide kaitseks on ptk-s 5.2.1.

21 Palo, A. (koost.) (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Kättesaadav:

https://envir.ee/media/1931/download 22 Pajula, R., Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 07/Sooelupaikade%20inventeerimise%20juhend.pdf 23 Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi

hindamiseks. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/202107/Poollooduslike%20elupaikade%20inventeeri mise%20juhend.pdf 24 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja

kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024054?leiaKehtiv

25

Eelvalikualal 3 on III kaitsekategooria linnuliigi elupaik. Tingimus liigi kaitseks on ptk-s 5.2.2.

Lisaks, eelvalikuala 3 piirneb loodes Maidla-Iganõmme hoiualaga (KLO2000205) ning Metsavajakute

looduskaitsealaga (EELIS id: −183077892), kagus Angasilla hoiualaga (KLO2000206). Eeltoodud hoiualade

ja kaitseala kaitse-eesmärgiks ei ole linnud, nahkhiired ega lendorav, seega lähtudes Keskkonnaameti

juhisest, tuleb tuulikute täpne kaugus kaitstavatest aladest leida planeeringu detailse lahenduse

koostamisel, seejuures hinnata mõju kaitstavatele aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Tingimused

kaitstavate alade kaitseks on ptk-s 5.2.2.

Planeeringus on näidatud ligipääsuteede ja tuuleparki põhivõrguga ühendavate maakaabelliinide

põhimõttelised asukohad, mis vähesel määral kattuvad kaitstavate loodusobjektidega.

● Maakaablite ja ligipääsuteede rajamisel tuleb võimalusel vältida kaitstavate loodusobjektide

läbimist. Kui läbimine on siiski vajalik, tuleb lähtuda looduskaitseseadusest25 ja konkreetse ala

kaitsekorrast (vt ka ptk 5.1.23). Mõju hinnatakse detailse lahenduse koostamise etapis.

5.1.11. Natura asjakohane hindamine

Tuulepargi eelvalikualad ei kattu Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodusaladega ega linnualadega.

Eelvalikuala 3 piirneb loodes Maidla-Iganõmme loodusalaga (RAH0000337) ning kagus Angasilla

loodusalaga (RAH0000341). Tingimused Natura alade kaitseks on ptk-s 5.2.2.

Alale 3a lähimaks Natura 2000 võrgustikku jäävaks linnualaks on Marimetsa-Õmma linnuala

(RAH0000113), mis asub 700 m kaugusel ning alale 8 on lähimaks 1 km kaugusel asuv Käntu-Kastja linnuala

(RAH0000099). Tingimused Natura linnualade kaitseks on ptk-s 5.2.3 ja 5.2.9.

Planeeringus on näidatud indikatiivsete ligipääsuteede ja tuuleparki põhivõrguga ühendavate

maakaabelliinide põhimõttelised asukohad, mis vähesel määral kattuvad Natura aladega.

● Maakaablite ja ligipääsuteede rajamisel tuleb võimalusel vältida Natura alade läbimist. Kui

läbimine on siiski vajalik, tuleb lähtuda konkreetse ala kaitse-eesmärkidest (vt ka ptk 5.1.23).

5.1.12. Rohevõrgustik

Märjamaa valla rohevõrgustik on määratud Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+. Koostatava Märjamaa

valla üldplaneeringuga on maakonna tasandil konstrueeritud rohelist võrgustikku täpsustatud valla

tasandile ning seatud rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad

tagama rohevõrgustiku toimimise. Rohevõrgustiku eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline

mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid.

25 LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

hävitamine, keelatud. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. LKS § 55 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

26

Valdav enamik eelvalikualadest jääb, kas osaliselt või tervikuna rohevõrgustiku (edaspidi RV) tugialale või

rohekoridori. Mägi et al, 2025 juhise järgi võib mõju rohevõrgustikule olla oluline, kui planeeringu

elluviimisel looduslike alade kumulatiivne kadu ületab 10% rohevõrgustiku elemendi pindalast,

tuulikuplatsid paiknevad ulukite olulistel liikumisaladel üksteisele lähemal kui 400 m, tuulikud

paigaldatakse RV koridoridesse, mis on kitsamad kui 400 m, tuulikud paigaldatakse RV koridoride

suudmetesse või ristumiskohtadesse, tuulikud paigaldatakse RV-s juba teadaolevatesse

konfliktikohtadesse26. Praeguses etapis on teada vaid maksimaalne tuulikute arv ning maksimaalne

maakatte muutus rohevõrgustiku tuumalas või koridoris. Planeeringu KSH-s hinnati, et planeeringu

elluviimisel muudetakse looduslikust tehislikuks maksimaalselt 2% rohevõrgustiku elemendi pindalast ühe

tuuleala kohta. Ükski eelvalikuala ei asu rohevõrgustiku koridoris, mis on kitsam kui 400 m. Täpsem

ülevaade rohevõrgustiku koridoride ja tuumaladega kattuvusest ja võimalikest mõjudest on KSH ptk-s 7.4.

● Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamise etapis tuleb koostada RV eksperthinnang. RV

eksperthinnangus tuleb analüüsida RV toimivust enne planeeringut (sh arvesse võttes peale

lindude ja nahkhiirte ka teiste loomarühmade teadaolevaid leiukohti), tekkivat looduslike alade

kadu ning planeeringu koosmõjusid elamualade, infrastruktuuri ja teiste läheduses olevate

planeeringutega. Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse minimaalselt Keskkonnaameti

metoodilisest juhisest (Mägi, M., Saag, P., Eesti Mereinstituut, 2025. Tuuleparkide elustiku-

uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded. Keskkonnaamet) või uuematest riiklikest

nõuetest, kui need on avaldatud.

● RV toimivuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kavandatavaid teede ehitusprojekte ning

arvestada seal kavandatavaid suurulukipääse ning nendest tulenevaid piiranguid.

● RV aladel vältida ulatuslikku maade tarastamist. Täpsemad meetmed töötada välja planeeringu

detailse lahenduse koostamise etapis.

5.1.13. Väärtuslik põllumajandusmaa

Eelvalikualad 3 ja 7 kattuvad väikeses osas koostatava Märjamaa valla üldplaneeringuga määratud

väärtusliku põllumajandusmaaga. Tingimused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks on ptk-s 5.2.1, 5.2.2

ja 5.2.7.

5.1.14. Pinna- ja põhjavesi

Põhjavesi

Tuulepargi eelvalikualad asuvad valdavalt keskmiselt kuni nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Mõju

põhjaveele võib teoreetiliselt avalduda ehitusetapis, kus tuuliku vundamendi rajamiseks võib olla vajadus

ajutiselt põhjavee pumpamiseks ja ümberjuhtimiseks. Mõju põhjaveetasemele sõltub sellest, kui sügaval

põhjaveekiht paikneb. Põhjaveekihi veetaseme alanemine on lokaalne ja kestab pumpamise vältel. Selle

26 Mägi, M., Saag, P., Eesti Mereinstituut, 2025. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire

miinimumnõuded. Keskkonnaamet

27

täpne mõjuala ulatus ja olulisus selgitatakse planeeringu detailse lahenduse etapis. Ehitusetapis

teoreetiliselt avalduda võivat põhjavee reostumise riski tuleb maandada veekaitsemeetmete

rakendamisega.

● Kavandatav tegevus viia ellu põhjavee reostumise riski maandaval viisil: tehniliselt korras

ehitustehnika kasutamine, kütuste ja muude ohtlike ainete hoiustamine veekaitsemeetmeid

rakendades (sademete eest kaitstud, lekkekindlad anumad) ning masinate tankimine ja

hooldamine selleks ettenähtud kohtades.

● Planeeringu detailse lahenduse KSH koostamisel tuleb täpsustada planeeritavate tuulikute

asukohtadest lähtuvalt sealsed hüdrogeoloogilised tingimused ning anda hinnang (vajadusel

koostada eksperthinnang) tuulealade lõikes võimalikust põhjaveetaseme muutusest, selle

ulatusest ning seeläbi ka võimalikust mõjust piirkonna veetarbijatele. Juhul kui hindamise

tulemusena selgub, et põhjaveetaseme muutuse tõttu ei ole võimalik põhjavee tarbimine endisel

viisil (vajab näiteks pumba sügavamale paigutamist vms), siis tuleb määrata sobilikud leevendus-

ja/või seiremeetmed.

● Juhul kui tuulikute vundamentide rajamisel on vajalik põhjavee väljapumpamine, siis tuleb

taotleda veeluba (vastavalt veeseaduse §187) põhjavee ümberjuhtimiseks.

Pinnavesi

Eelvalikualadele ulatub mitmeid veekogusid ning looduskaitseseaduse kohaseid kalda piirangu- ja

ehituskeeluvööndeid. Eelvalikuala 3 läbib Luiste jõgi; eelvalikuala 3a läbib Pokuti oja; eelvalikuala 2 läbib

Algemäe oja; eelvalikuala 5a läbib Konnaveski jõgi; eelvalikuala 5 läbib Mõisamaa oja; eelvalikuala 7 läbib

Joosva oja.

Lisaks, planeeringus on näidatud tuuleparki põhivõrguga ühendavate maakaabelliinide põhimõttelised

asukohad, mis läbivad veekogusid või kattuvad veekogu kalda kaitsevööndi(te)ga. Veekogu kalda

ehituskeeld ei laiene muuhulgas maakaabelliinile (LKS § 38 lg 4 p 8) ning kehtestatud detailplaneeringuga,

kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele; sillale; avalikult kasutatavale teele;

maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis

rootorilabade alusele pinnale (LKS § 38 lg 5). Seega tuleb ehituskeeluvööndi vähendamist kaaluda näiteks

juhtudel, kus ehituskeeluvööndisse planeeritakse mitteavalikku teed; kui planeeritavate tuulikute

rootorilabade projektsioonid maapinnal ulatuvad loodusliku veekogu ehituskeeluvööndisse jne.

● Planeeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb täpsustada maakaabelliinide paigaldusmeetod

iga veekogu lõikes, koostada planeeringu elluviimisega kaasneva mõju hinnang

veekogumitele/veekogudele ning kirjeldada täiendavad leevendusmeetmed.

● Planeeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb vajadusel hinnata ehituskeeluvööndi

vähendamise vajadust ning sellega kaasnevaid mõjusid.

● Juhul kui tuulikute rajamisel on vajalik põhjavee ümberpumpamine ning see juhitakse

pinnaveekogumisse/veekogusse, siis võib olla vajalik keskkonnaloa taotlemine vee juhtimiseks

suublasse (vastavalt veeseaduse §187).

28

● Uute ligipääsuteede rajamise asemel tuleb eelistada olemasolevate teede kasutamist.

5.1.15. Maaparandussüsteemid

Tuuleparkide eelvalikualad kattuvad suuremal või vähemal määral maaparandussüsteemide reguleeriva

võrgu ja nende eesvooludega. Planeeringu detailse lahenduse koostamisel ja edasisel projekteerimisel

tuleb lähtuda maaparandusseadusest27. Maaparandusseaduse kohaselt peab maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva veerežiimi (Maaparandusseaduse § 5 lg 1) ning

maaparandussüsteemi eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu

niisutusvõrku (Maaparandusseaduse § 5 lg 2). Lisaks peab maaparandussüsteem minimeerima

hajukoormuse leviku ohtu (Maaparandusseaduse § 5 lg 4) ning avatud eesvool peab olema võimalikult

suure isepuhastusvõimega (Maaparandusseaduse § 5 lg 3).

● Tuulikute valdaja peab tagama, et piirkonnas olemasolev maaparandussüsteem säilitab oma

nõuetekohase toimimise ka pärast planeeringulahenduse elluviimist. Vajaliku lahendused leitakse

projekteerimise käigus. Tuulepargi taristu projekteerimisel tuleb arvestada

maaparandusehitistega, sh vajadusel kavandada kuivendusvõrgu ümberprojekteerimist,

täiendamist jms.

● Juurdepääsuteede projekteerimisel planeeritakse vajadusel muudatusi kuivendusvõrgu

paiknemises.

● Detailne planeeringulahendus ja kõik maaparandussüsteemi alale jäävad ehitusprojektid tuleb

kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

● Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi kraavidesse on vaja tegevus kooskõlastada Maa-

ja Ruumiametiga.

5.1.16. Maavarad

Tuuleala asukoha eelvalikualad ei kattu maardlatega, maavara kaevandamisloaga mäeeraldistega ega

taotletavate mäeeraldistega. Eelvalikuala 5 piirneb turbamaardlaga. Kehtivad õigusaktid annavad

võimaluse lubada maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva

olukorra halvenemist, kui tegemist on taastuvenergia rajatisega (sh tuulepargid). Maavarale juurdepääsu

olemasoleva olukorra halvenemist ei ole ette näha planeeringu realiseerimisel.

● Tuulepargile ligipääsu kavandamisel arvestada maavara kaevandamisväärsena säilimise või

maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorraga ning võimalusel vältida selle halvenemist.

27 Maaparandusseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122025005?leiaKehtiv

29

5.1.17. Jäätmed ja ringmajandus

Jäätmeid tekib tuuleparkide rajamisel peamiselt ehitamise ja lammutamise etapis, vähesel määral ka

käitamise etapis.

● Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH käigus tuleb hinnata eeldatavat jäätmetekke mahtu ning

hinnata ning vajadusel seada tingimused jäätmetekkega kaasnevat mõju leevendamiseks

tuulepargi ehituse, kasutuse ja likvideerimise etapis.

● Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

● Tekkivad taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba või registreeringut

omavale ettevõttele ja käidelda vastavalt kehtivale korrale (jäätmeseadus ning KOV

jäätmehoolduseeskiri).

5.1.18. Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed

Võimalikud avariiolukorrad on seotud tulekahjude ja põlengute ohuga ning kuritegevusega.

● Kuritegevuse riskide vähendamiseks nähakse ette meetmed planeeringu detailse lahenduse

koostamisel.

● Avariiolukordade ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb planeeringu detailse lahenduse

koostamisel:

o teha koostööd Päästeametiga.

o lahendada päästemeeskonna juurdepääs elektrituulikutele, seejuures tagades

päästetehnikaga manööverdamise võimaluse.

o kavandada tulekustutuseks vajalikud võtukohad.

5.1.19. Kliimamuutused

Kuigi tuuleenergiat loetakse kliimaneutraalseks, kulub tuulikute tootmisele ja nende püstitamisele

energiat ja ehitusmaterjale. Tuulikute tootmisega kaasnev süsinikheide sõltub näiteks tuuliku suurusest,

ehitamiseks kasutatavatest materjalidest jne. Tuulikute ehitamisega kaasnev CO2ekv heite kogus sõltub

nii kasutatavatest ehitusmasinatest, transpordist kui ka maakasutuse muutusest, mis on tingitud

lageraiest ning mulla orgaanilise süsiniku varu vähenemisest.

Teisalt, kuna tuulikud püstitatakse aastakümneteks, siis tuleb projekteerimisel arvestada muutuva

kliimaga, mis võib avalduda nii tuuleparkide ehitamise kui käitamise perioodil.

● Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH-s tuleb käsitleda tuulepargi mõju kliimamuutustele.

Seejuures tuleb hinnata mõju kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele, sh võtta arvesse ka

tuulepargi rajamisega kaasnevat maakasutuse muutust.

● Tuulikute projekteerimisel arvestada muutuva kliimaga - võimalike valingvihmadega, tormide

sagenemise ja intensiivistumisega. See tähendab, et tuulikud tuleb rajada selliselt, et need peaksid

vastu tulevikutormidele ning juhul kui on vajalik, rajatavad kuivendussüsteemid kavandada

varuga.

30

● Hinnata maakatte muutusest tingitud CO₂ekv heite kogus detailse lahenduse etapis, kui tuulikute

ja taristu asukohad on täpsustunud — lähtuda ELME projektis28 koostatud kaardikihtidest mulla

orgaanilise süsiniku varu ja metsa puitsesse biomassi seotud süsiniku varu kohta.

5.1.20. Riigikaitselised objektid

Eelvalikualade määramisel tehti koostööd Kaitseministeeriumiga. Eelvalikualadel ei ole puutumust

lennuväljade lähiümbruse, lennuvälja kaitsevööndi ega piirangupindadega, seega ei ole vaja seada

lennundusega seotud kitsendusi. Planeeringulahendus ei mõjuta tegevust riigikaitsemaal.

● Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb jätkata koostööd Kaitseministeeriumiga.

5.1.21. Transpordivõrk

Avalikult kasutatavad teed läbivad tuulepargi eelvalikualasid kui ka piirnevad nendega. Üldjuhul on

tuulepargi alale olemas juurdepääs riigiteede ja avalikult kasutatavate teede kaudu. Juurdepääsutee peab

võimaldama tuulepargi rajamiseks ning hoolduseks vajalike komponentide ja tehnika transporti.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis ei määrata täpseid juurdepääsusid eelvalikualadele, vaid

näidatakse põhimõttelised juurdepääsud avalikult kasutatavalt teelt.

Alale 2 on võimalik juurdepääs: 1) Nõgese teelt, Terjatu teelt, Posti teelt ja Saidafarmi teelt 2) Nõgese

teelt, Terjatu teelt ja Varese teelt 3) Russalu - Ollilaane teelt (avalikult kasutatavad teed); alale 3 on

võimalik juurdepääs Suitsu teelt (avalikult kasutatav tee); alale 3a on võimalik juurdepääs Neego teelt

(osaliselt avalikult kasutatav tee); alale 4 on võimalik juurdepääs Sipa-Varbola teelt (riigitee); alale 5 on

võimalik juurdepääs Vahapalu teelt (avalikult kasutatav tee); alale 5a on võimalik juurdepääs Pühatu-

Ringuta teelt (avalikult kasutatav tee); alale 7 on võimalik juurdepääs Märjamaa-Konuvere teelt (riigitee);

alale 7b on võimalik juurdepääs Haimre-Sulu-Velise teelt (riigitee); alale 8 on võimalik juurdepääs Silla-

Jädivere teelt (riigitee). Ligipääsuteede põhimõttelised asukohad on joonisel 5 ning planeeringuprotsessis

võib tekkida alternatiivseid ligipääsu lahendusi.

● Planeeringu detailse lahenduse koostamisel või sellele järgneva projekteerimistööde faasis tuleb

määrata tuulepargi ehitamiseks, käitamiseks ja edasiseks teenindamiseks (sh võimalikeks

päästetöödeks) vajalikud teed, nende asukohad, võimalik ümberehitamise vajadus ning

ristumiskohad riigiteedega. Teede asukoha määramisel tuleb analüüsida ja kaaluda erinevaid

asukohavariante, arvestades liiklusohutust, keskkonnamõju ning maa kasutamisega seotud

piiranguid.

28 Helm, A., Kull, A., Kiisel, M., Poltimäe, H., Rosenvald, R., Veromann, E., Reitalu, T., Kmoch, A., Virro, H., Mõisja, K.,

Nurm, H-I., Prangel, E., Vain, K, Sepp, K., Lõhmus, A., Linder, M., Otsus, M., Uuemaa, E. (2023). Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) majandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine. Tehniline lõpparuanne. Riigihange "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine” (viitenumber 235366, Keskkonnaagentuur). Tartu Ülikool. Eesti Maaülikool. ELME2 kaardikihtide kataloog: https://storymaps.arcgis.com/stories/3e34000da265450bb7e4db54b03dde7c

31

● Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks tuleb planeeringu detailse lahenduse

koostamise etapis või sellele järgneva projekteerimistööde faasis tuulikute tootja lähteandmete

alusel:

o määrata planeeringuga riigitee(de) lõikes konkreetsed trassikoridorid (tuua välja

riigitee(de) nr-d ja km ulatus);

o loetleda olemasolevad riigitee(de) ristmikud (km asukohad) ning planeeringuga

kavandatavad riigitee ristmikud (km asukohad), mida kasutatakse või mille rajamine on

vajalik planeeringu realiseerimiseks;

o kirjeldada vajadust olemasolevate riigitee(de) ristmike (ajutiseks) ümberehitamiseks

ja/või laiendamiseks;

o määrata kohalike teede asukohad ning nende ristumiskohad riigiteedega. Kui planeeringu

detailses etapis kavandatakse ligipääsuks kasutada kohalikke teid, siis tuleb

teekonstruktsioonid viia sellisesse seisu, et oleks tagatud tee nõuetele vastav

kandevõime.

o määrata riigitee(de) lõigud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või

laiendada;

o hinnata vajadust ehitusaegsete ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks;

o kirjeldada kavandataval juurdepääsumarsruudil asuvate riigitee(de) katendite

kandevõimet, vajadusel määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime

suurendamine.

o määrata liikluskorralduse põhimõtted ehituse ja käitamise ajal.

o koostöös maaomanikega märkida servituutide seadmise vajadus.

o märkida olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise

vajadus.

● Elektrituulikud ei tohi avalikult kasutatavatest teedest, sõltumata nende funktsioonist, liigist,

klassist ja lubatud sõidukiirusest, paikneda lähemal kui L= (H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus

teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku

diameeter meetrites29. Kohalike avalikult kasutatavate teede puhul on põhjendatud juhtudel ning

kohaliku omavalitsuse või muu tee valdaja nõusolekul ja tingimustel võimalik tuulikud paigutada

eeltoodud kaugusest lähemale.

● Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja

riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus

puudub.

● Tuulepargi detailse lahenduse etapis, kui kavandatakse juurdepääsuteede asukohti ja täpsemaid

lahendusi, tuleb teha koostööd Transpordiameti ja teiste teevaldajatega.

29 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009

32

Joonis 5. Ligipääsuteede ja tuuleparki põhivõrguga ühendavate maakaabelliinide põhimõttelised asukohad

33

5.1.22. Muud tehnovõrgud

Tuuleparkide eelvalikualadele ei jää sidemaste. Tegevuse piirangud sideehitise kaitsevööndis on maismaal

1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni30.

● Planeeringu detailses lahenduses tuleb teha servituutide seadmise ettepanek tehnovõrkude

rajamiseks koostöös maaomanikega.

● Võimalusel tuleb vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale.

● Arvestada, et üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse.

Erandite tegemine on võimalik vaid põhjendatud juhtudel, koostöös Transpordiametiga.

● Ristumised Eleringi taristuga ja selle kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada

Eleringiga.

● Lisaks olemasolevate elektri- ja gaasipaigaldiste kaitsevööndist tulenevatele piirangutele (mis on

sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73) peab uute ehitiste

kavandamisel arvestama olemasolevate elektri- ja gaasipaigaldiste ehitiste ohutuse tagamiseks

vajalike meetmetega.

● Tuulegeneraatorite sidetaristu lahendatakse koos elektriühendusega samasse trassikoridori

kavandatava side maakaabelliinina.

● Kõik planeeritavad sideliinid peavad vastama kehtivatele normidele ning peab olema tagatud

nõuetekohane kaitsevöönd.

● Planeeringu detailse lahenduse koostamise etapis tuleb käsitleda mõju sideteenustele.

5.1.23. Tuuleparkide ühendamine põhivõrguga

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis kavandatakse põhimõttelised maakaabelliinide maa-alad

tuuleparkide liitumisteks elektrivõrguga.

Tuulepark eelvalikualadel 2 ja 4 on plaanitud liita põhivõrguga elektriõhuliinile Harku-Rehemäe (220-330

kV). Tuulepark eelvalikualadel 3 ja 3a on plaanitud liita põhivõrguga elektriõhuliinile Harku-Rehemäe (220-

330 kV). Tuulepark eelvalikualadel 5, 5a, 7 ja 7b on plaanitud liita elektri põhivõrguga Valgu alajaamas.

Tuulepark eelvalikualal 8 on plaanitud liita elektri põhivõrguga Kullamaa alajaamas.

Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis on maakaabelliinidel 1 m äärmistest kaablitest.

Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või

nende puudumisel seadmest31.

● Kavandatavad tuulepargid ühendatakse elektri põhivõrguga tuulepargi alale rajatava(te)

alajaama(de) kaudu, kasutades maakaableid. Tuulepargi siseselt rajatakse samuti maakaablid.

30 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022020?leiaKehtiv 31 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022020?leiaKehtiv

34

● Tuulepargi siseselt tuleb põhivõrguga ühendav kaabelliin paigutada samasse koridori

tuulepargisisese maakaabelliiniga.

● Kõik planeeritavad elektriliinid peavad vastama kehtivatele normidele ning peab olema tagatud

nõuetekohane kaitsevöönd.

● Maakaablite täpsed liitumiskohad selgitatakse välja detailse lahenduse koostamisel koostöös

võrgu valdajaga;

● Trassi asukoha määramisel tuleb võimalusel kasutada olemasolevaid tehnilise taristu koridore või

nende vahetut lähedust, et vähendada mõju looduskeskkonnale, minimeerida maa koormamist

täiendavate kaitsevöönditega ning vältida täiendava tehisobjekti ehitamist tundlikesse

piirkondadesse.

● Maakaablite rajamisel tuleb võimalusel vältida:

o elu- ja ühiskondlike hoonete, puhkealade, kalmistute ja kultuurimälestiste vahetut

lähedust;

o maakaablite rajamisel tuleb võimalusel vältida kaitstavate loodusobjektide läbimist. Kui

läbimine on siiski vajalik, tuleb lähtuda looduskaitseseadusest32 ja konkreetse objekti

kaitsekorrast. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele hinnatakse detailse lahenduse

koostamise etapis.

5.1.24. Seire

Seiremeetmed määratakse mõjuvaldkondade lõikes planeeringu detailse lahenduse koostamise etapis.

5.2. Arendustingimused tuulepargi asukoha eelvalikualade kaupa

Arendustingimused tuulepargi asukoha eelvalikualade kaupa on allolevates peatükkides.

5.2.1. Tuuleala 2

Taimed

● Eelvalikualal 2 on EELIS-e andmebaasi kantud II ja III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad.

Planeeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb vältida kaitstavate loodusobjektide

kahjustamist. Mõju hinnatakse detailse lahenduse koostamise etapis ning töötatakse vajadusel

välja leevendavad meetmed.

32 LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

hävitamine, keelatud. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. LKS § 55 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

35

Väärtuslik põllumajandusmaa

● Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb võimalusel vältida elektrituulikute ja

nendega seotud ehitiste paigutamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Vältimatu vajaduse

korral planeerida ehitised massiivi serva-alale, et vältida massiivi killustamist.

Kultuurimälestised

● Alal 2 paikneb arheoloogiamälestisena kaitse all olev linnus. Eriplaneeringu detailse lahenduse

koostamisel tuleb sellega arvestada ning lahenduse elluviimisega vältida linnuse kahjustamist.

Planeeringulahendus tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Pärandkultuur

● Võimalusel tuleb tagada pärandkultuuriobjektide säilimine planeerimise ja ehituse käigus. Kui

nende säilimine ei ole põhjendatult võimalik, tuleb objekt enne likvideerimist dokumenteerida

(kirjeldus, fotod) ja edastada dokumentatsioon registripidajale.

Vääriselupaigad

● Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada metsa vääriselupaikadega.

Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida vee- ja valgusrežiimi muutvaid tegevusi. VEP-I

kaitseks vajaliku puhvri ulatus tuleb selgitada detailse lahenduse KSHs, lähtudes konkreetsest VEPi

kooslusest.

5.2.2. Tuuleala 3

Kaitstavad loodusobjektid

● Planeeringu detailse lahenduse koostamisel hinnata tuulepargi rajamise mõju Maidla-Iganõmme

hoiualale (KLO2000205), Metsavajakute looduskaitsealale (EELIS id: −183077892) ning Angasilla

hoiualale (KLO2000206) ning töötada välja meetmed, et hoida ära mõju kaitse-eesmärkidele.

Mõju hindamisel arvestada ka kaudseid mõjusid, nt märgades elupaikades juurdepääsuteede

rajamise ja/või kuivenduste mõju.

● Eelvalikualal 3 on EELIS-e andmebaasi kantud III kaitsekategooria linnuliigi elupaik. Mõju liigile

hinnatakse detailse lahenduse koostamise etapis ning töötatakse vajadusel välja leevendavad

meetmed.

Natura alad

● Planeeringu detailse lahenduse koostamisel hinnata mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva

Maidla-Iganõmme loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele, võimalikus mõjualas asuvatele

elupaigatüüpidele: puisniidud (6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010),

vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080) ning kaitsealustele taimeliikidele kaunis kuldking ja eesti soojumikas.

36

● Planeeringu detailse lahenduse koostamisel hinnata mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva

Angasilla loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele, võimalikus mõjualas asuvatele,

elupaigatüüpidele.

● Planeeringu detailse lahenduse koostamisel hinnata mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva

Marimetsa-Õmma linnuala kaitse eesmärgiks olevatele linnuliikidele: kaljukotkas, mustsaba-vigle,

väikekoovitaja, rüüt, mudatilder, kiivitaja lähtudes detailsete linnustiku uuringute tulemustest.

Arvestada tuleb ka teiste tuulealadega avalduvat koosmõju.

Väärtuslik põllumajandusmaa

● Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb võimalusel vältida elektrituulikute ja

nendega seotud ehitiste paigutamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Vältimatu vajaduse

korral planeerida ehitised massiivi serva-alale, et vältida massiivi killustamist.

Loodusliku veekogu ehituskeeluvööndi vähendamine

● Alal 3 on Luiste jõe kalda ehituskeeluvöönd. Planeeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb

hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ning sellega kaasnevaid mõjusid.

5.2.3. Tuuleala 3a

Natura alad

● Planeeringu detailse lahenduse koostamisel hinnata mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva

Marimetsa-Õmma linnuala kaitse eesmärgiks olevatele linnuliikidele: kaljukotkas, mustsaba-vigle,

väikekoovitaja, rüüt, mudatilder, kiivitaja, lähtudes detailsete linnustiku-uuringute tulemustest.

Arvestada tuleb ka teiste tuulealadega avalduvat koosmõju.

Loodusliku veekogu ehituskeeluvööndi vähendamine

● Alal 3a on Pokuti oja kalda ehituskeeluvöönd. Planeeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb

hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ning sellega kaasnevaid mõjusid.

5.2.4. Tuuleala 4

Vääriselupaigad

● Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada metsa vääriselupaikadega.

Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida vee- ja valgusrežiimi muutvaid tegevusi. VEP-I

kaitseks vajaliku puhvri ulatus tuleb selgitada detailse lahenduse KSHs, lähtudes konkreetsest VEPi

kooslusest.

37

Tehnovõrgud

● Eelvalikuala 4 läbib 6-35 kV elektriõhuliin. Vastavalt ehitusseadustiku33 §70, §77 ning majandus-

ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ rakendub elektriliinile

elektripaigaldise kaitsevöönd.

5.2.5. Tuuleala 5

Vääriselupaigad

● Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada metsa vääriselupaikadega.

Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida vee- ja valgusrežiimi muutvaid tegevusi. VEP-I

kaitseks vajaliku puhvri ulatus tuleb selgitada detailse lahenduse KSHs, lähtudes konkreetsest VEPi

kooslusest.

Pärandkultuur

● Võimalusel tuleb tagada pärandkultuuriobjektide säilimine planeerimise ja ehituse käigus. Kui

nende säilimine ei ole põhjendatult võimalik, tuleb objekt enne likvideerimist dokumenteerida

(kirjeldus, fotod) ja edastada dokumentatsioon registripidajale.

Loodusliku veekogu ehituskeeluvööndi vähendamine

● Alal 5 on Kabala oja kalda ehituskeeluvöönd. Planeeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb

hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ning sellega kaasnevaid mõjusid.

5.2.6. Tuuleala 5a

Loodusliku veekogu ehituskeeluvööndi vähendamine

● Alal 5a on Konnaveski jõe kalda ehituskeeluvöönd. Planeeringu detailse lahenduse koostamisel

tuleb hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ning sellega kaasnevaid mõjusid.

5.2.7. Tuuleala 7

Väärtuslik põllumajandusmaa

● Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb võimalusel vältida elektrituulikute ja

nendega seotud ehitiste paigutamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Vältimatu vajaduse

korral planeerida ehitised massiivi serva-alale, et vältida massiivi killustamist.

33 eHR: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032026008?leiaKehtiv

38

Loodusliku veekogu ehituskeeluvööndi vähendamine

● Alal 7 on Joosva oja kalda ehituskeeluvöönd. Planeeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb

hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ning sellega kaasnevaid mõjusid.

5.2.8. Tuuleala 7b

Eelvalikualapõhised tingimused puuduvad.

5.2.9. Tuuleala 8

Natura alad

● Planeeringu detailse lahenduse koostamisel hinnata mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva

Käntu-Kastja linnuala kaitse-eesmärgiks olevale suur-konnakotkale ja rohunepile, lähtudes

detailsete linnustiku-uuringute tulemustest. Arvestada tuleb ka teiste tuulealadega avalduvat

koosmõju.

Pärandkultuur

● Võimalusel tuleb tagada pärandkultuuriobjektide säilimine planeerimise ja ehituse käigus. Kui

nende säilimine ei ole põhjendatult võimalik, tuleb objekt enne likvideerimist dokumenteerida

(kirjeldus, fotod) ja edastada dokumentatsioon registripidajale.

39

6. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamise

kokkuvõte

Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu asukohavaliku eelvaliku etapi eesmärk on määrata

võimalikud tuuleparkide asukohad planeeringualal. Täpsemad tuulikute ning nende toimimiseks vajaliku

taristu asukohad ning ulatused selguvad planeeringu järgmises, detailses etapis. Sellest tulenevalt oli

keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk välistada keskkonna seisukohalt sobimatud alad,

kirjeldada praeguses etapis teada oleva info põhjal võimalikke olulisi mõjusid ning anda suuniseid

planeeringu detailse etapi raames tehtavate uuringute jaoks. Hindamisel lähtuti mitmetest eeldustest, sh

et tuuliku maksimaalne lubatud kõrgus on 290 m, tuulikute labad on hammastatud, põhimõttelised

juurdepääsud rajatakse mööda olemasolevaid teid ning maakaabelliinide põhimõttelistest asukohadest.

Eriplaneeringu koostamise käigus on võrreldes avalikul väljapanekul olnud lahendusega tuulealade arvu

ja nende pindala oluliselt vähendatud. Oluliseks sisendiks alade suuruse muutmisel olid detailsete

linnustiku ja nahkhiirte uuringute esialgsed tulemused, mille järelduste põhjal lõigati välja üksnes

ekspertide hinnangul liikide jaoks olulised/sobivad alad. Samuti vähendati tuulealade piire võrreldes

esialgsega tulenevalt piirkonna looduskaitselistest väärtustest ning suurendamaks vahemaad tuulikute ja

elamute vahel. KSH aruandes lähtuti mõjude hindamisel vähendatud tuulealade piiridest.

Kuna käesoleva etapi eesmärk on leida kõik sobilikud alad, mitte vaid üks ala, ei ole asjakohane teostada

asukohaalternatiivide võrdlust. Potentsiaalseid asukohti omavahel ei võrreldud ega koostatud nende

paremusjärjestust.

KSH raames koostati olemasolevate materjalide põhjal ülevaade linnustiku ja nahkhiirte levikust

Märjamaa vallas ning toodi välja alad, mis tuulikute rajamiseks ebasoodsad. Paralleelselt KSH aruande

koostamisega viidi läbi detailseid linnustiku ja nahkhiirte uuringuid. Nende esialgsed tulemused

täpsustasid ülevaateuuringutes kirjeldatud lindudele ja nahkhiirtele sobivaid alasid, mille põhjal ka

tuulealade ulatust vähendati. See tähendab, et linnustiku ja nahkhiirte seisukohast on võimalik käesolevas

etapis toodud aladel tuulikute rajamine põhimõtteliselt võimalik, kuid vajalik on järgnevas etapis alade

lõikes põhjalikumalt alade kaupa käsitleda detailsete uuringute lõpptulemusi. Samuti tuleb kirjeldada

meetmeid olulise mõju vältimiseks ning anda ülevaade järelseire vajalikkuse ja ulatuse kohta

KSH aruande koostamisel analüüsiti tuulealadega kaasneva müra ja vibratsiooni levikut, vaadete

muutumist Märjamaa vallas ning anti hinnang tuulikute tööst tingitud varjutuse kestvusele. Hinnangute

andmisel tugineti tehtud eeldustele planeeritavate tuulikute kohta ning arvestati, et tuulikud paiknevad

kõige ebasoodsamates asukohtades müra leviku vaatest. Hindamise tulemuste järgi on tuulikute rajamine

soovitud aladele ja soovitud mahus põhimõtteliselt võimalik, kuid detailse lahenduse etapis tuleb

tuulikute reaalsete asukohtade selgumisel müra levik, varjutuse kestvus ja tuulikute nähtavust uuesti

hinnata ning asjakohasel juhul tuua välja leevendavad meetmed olulise mõju vältimiseks/välistamises ja

anda ülevaade järelseire vajalikkuse ja ulatuse kohta.

40

Ka muude keskkonnaaspektide seisukohast ei ole välistatud eriplaneeringus toodud tuulealadele tuulikute

rajamine, kuid detailse planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada käesolevas KSH aruandes

toodud suuniseid.

Järgnevas etapis tuleb tuulikute paigutamisel arvestada erinevaid kitsendusi, mis on tingitud

olemasolevast taristust, veekogudest, kaitse- ja kultuuriväärtustest, sh vääriselupaikade esinemisest

aladel. Täiendavalt tuleb läbi viia taimeliikide ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ning vajadusel seene-, ja

samblikuliikide inventuurid, selgitamaks kaitsealuste liikide esinemist välja valitud tuulealadel.

Tuulikute ja nende toimimiseks vajaliku taristu asukohtade selgumisel tuleb täiendavalt hinnata tuulikute

asukohtadest lähtuvalt sealsed hüdrogeoloogilised tingimused ning anda eksperthinnang tuulealade

lõikes võimalikust põhjaveetaseme muutusest, selle ulatusest ning seeläbi ka võimalikust mõjust

piirkonna veetarbijatele ja hinnata tuulikute rajamisega kaasnevat CO₂ekv heidet. Samuti on vajalik

hinnata mõju rohevõrgustikule, Natura loodus- ja linnualadele, kaitsealadele ning selgitada välja, milliseid

kooskõlastusi leevendavaid ning seiremeetmeid on vajalik rakendada.

41

B - Joonised

B1. Põhijoonis

C - Lisad

C1. Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneering. Asukoha eelvalik. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu.

D - Kooskõlastused ja arvamused

D1. Märjamaa tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi kohta esitatud arvamused ja vastused

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Märjamaa Vallavalitsus

[email protected]

Tehnika tn 11

78304, Rapla maakond, Märjamaa

vald, Märjamaa alev

Teie 12.06.2026 nr 7-1.5/1791-1

Meie 07.07.2026 nr 7.2-1/26/21522-7

Märjamaa valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku eelnõu ja

KSH I etapi aruande kooskõlastamata

jätmine

Olete taotlenud kooskõlastust Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha

eelvaliku eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruandele.

Käesolevas planeeringus käsitletakse Märjamaa valla territooriumil üheksat võimalikku tuulealade

asukohtade eelvalikuala, mille kogupindala on 2299,1 ha. Keskkonnamõjude strateegiline

hindamine viidi läbi alade 2, 3, 3a, 4, 5, 5a, 7, 7b ja 8 osas. Elektrituuliku suurim lubatud kõrgus

on 290 m, kõrgust loetakse ehitise vundamendi kõrgemast punktist. Eelvalikualad ja maksimaalne

lubatud tuulikupositsioonide arv on näidatud all oleval eelvaliku seletuskirja väljavõttel.

2 (2)

Esitasime ettepanekud Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH

programmile 11.04.2025 kirjaga nr 7.2-1/25/21522-4 (edaspidi ettepanekud).

Oleme eelnõu ja aruandega tutvunud ning järgmistel seisukohtadel.

1) Ettepanekute punktis 2.1. juhtisime teie tähelepanu normide kohasele elektrituuliku vähimale

kaugusele teekatte servast ning sellele, et lähteseisukohtades toodud alade 5a ja 7 puhul ei ole

teemaplaneeringust ja normidest tulenev elektrituuliku vähima kauguse nõue osa alade

ulatuses tõenäoliselt täidetud. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõus on ala 5a korrigeeritud, kuid

ala 7 osas ei ole esitatud põhijoonise – arvestades selle täpsusastet – kohaselt vähima kauguse

nõue tõenäoliselt täidetud. Palume esitada detailsem joonis, kuhu on kantud ala kaugus

sõidutee katte servast või teha meile kättesaadavaks kaardirakendus, kus kaugust oleks

võimalik täpselt mõõta. NB! Sõidutee asukoha valikul lähtuda „Riigitee nr 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla km 70,2-78,8 Haimre-Konuvere lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojektist“

(Reaalprojekt OÜ töö nr MA30815).

2) KSH esimese etapi aruandes puudub info „Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km

44,0 – 92,0“ ning selles toodud tingimuste kohta, palume need lisada. Lisaks juhime teie

tähelepanu sellele, et aruandes on viidatud Lennuametile, korrektne on Transpordiamet.

3) Ettepanekute punktis 2.2. oli nõue, et kuna Märjamaa vald asub osaliselt Tallinna, Ämari ja

Pärnu lennuvälja instrumentaalprotseduuride puhverpinnaga kaetud alal, tuleb

eriplaneeringuga kavandatavate tuuleparkidele teostada aeronavigatsiooniline ekspertiis, mis

hindab tuulikute asukohast ja kõrgusest tulenevat mõju eelnimetatud lennuväljade

instrumentaalprotseduuridele. Eelnõu osas 5.1.20.Riigikaitselised objektid on lause, et

eelvalikualadel ei ole puutumust lennuväljade lähiümbruse, lennuvälja kaitsevööndi ega

piirangupindadega. Eelnõus puudub info, kas eelvaliku alad jäävad Tallinna, Ämari või Pärnu

lennuvälja instrumentaalprotseduuride puhverpinnaga kaetud alale. Palume see info lisada

ning juhul, kui eelvalikuala(d) jäävad nimetatud alale, koostada eriplaneeringu asukoha

eelvaliku eelnõu mahus aeronavigatsiooniline ekspertiis.

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 105 jätame Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvaliku eelnõu ja KSH esimese etapi aruande (kirjale lisatud) kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: 1. Asukoha eelvaliku eelnõu 26.05.2026

2. Põhijoonis

Andres Lainoja

57837109, [email protected]

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]