Päästeameti sisekorraeeskiri

KÄSKKIRI

21.03.2024 nr 1.1-3.1/74

Päästeameti sisekorraeeskiri

Käskkiri kehtestatakse siseministri 03.10.2014 määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 10

lõike 1 punkti 10 alusel ning lähtudes avaliku teenistuse seaduse §-st 67 ja töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktist 7.

1. Üldsätted

1.1. Päästeameti sisekorraeeskiri (edaspidi nimetatud sisekorraeeskiri) määrab kindlaks

Päästeameti (edaspidi nimetatud ka Tööandja) ja päästeteenistujate (edaspidi nimetatud ka

teenistuja) vahelised õigused, kohustused ning käitumisreeglid teenistus- ja töösuhetes.

1.2. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile Päästeameti teenistujatele (nii avaliku

teenistuse kui töölepingu seaduse alusel töötavatele isikutele).

1.3. Sisekorraeeskiri ja teised töökorralduslikud dokumendid on kättesaadavad kõigile

teenistujatele Päästeameti siseveebis.

1.4. Käesolevas sisekorraeeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1.4.1. Päästeteenistuja – isik, kes töötab Päästeametis. Päästeteenistujad jagunevad

päästeametnikeks ja päästetöötajateks.

1.4.2. Struktuuriüksused – osakonnad, regionaalsed päästekeskused, demineerimiskeskus

ja Eesti Tuletõrjemuuseum.

1.4.3. Allstruktuuriüksused – peadirektori käskkirjaga kinnitatud Päästeameti

teenistuskohtade koosseisu kuuluvad allstruktuuriüksused.

1.4.4. Vahetu juht – teenistuja, kellele teenistuja ametijuhendijärgselt või Päästeameti

põhimääruse või struktuuriüksuse põhimääruse kohaselt vahetult allub.

1.4.5. Teenistusülesanded – ülesanded, mida teenistuja täidab teenistus- või töösuhtes.

1.4.6. RTK PPO – Riigi Tugiteenuste Keskuse personali ja palgaarvestuse osakonna

Siseministeeriumi valitsemisala teenindav talitus.

1.5. Päästeameti asjaajamist korraldatakse vastavalt Päästeameti kinnitatud asjaajamiskorrale.

1.6. Päästeameti teenistujate palga ja töötasu määramine ja maksmise kord ning palga

maksmise aeg ja viis on reguleeritud Päästeameti kinnitatud palgajuhendis.

1.7. Sisekorraeeskirjaga reguleerimata küsimustes lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivates t

õigusaktidest ning üldtunnustatud viisaka ja eetilise käitumise normidest,

rahandusministeeriumi veebilehelt leitavast ametniku eetikakoodeksist, Päästeameti

2 (15)

väärtustest ning Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud „Päästeameti teenistuja te

eetikakoodeksist“.

1.8. Struktuuriüksuste, allstruktuuriüksuste ning struktuuriüksuseväliste teenistujate tööst ja

asukohast tulenevad erisused sätestatakse sisekorraeeskirja lisades. Lisad on

sisekorraeeskirja lahutamatuteks osadeks, moodustades eeskirjaga ühtse terviku.

2. Teenistusse võtmine ja teenistusest vabastamine

2.1. Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja valdkonna eest vastutava le

ministrile, päästeasutuse juhile või tema volitatud päästeametnikule päästeteenistuja vande .

2.2. Kõikidele teenistujatele väljastatakse ameti- või töötõend ning teenistusülesanne te

täitmiseks vajalikud vahendid.

2.3. Enne teenistusest või töölt vabastamist on teenistuja kohustatud:

2.3.1. tagastama Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (edaspidi SMIT)

ja haldusosakonnale või vahetule juhile kõik temale Päästeameti või teiste isikute

(SMIT jmt) poolt kasutada antud dokumendid ja vara (sh riietus, isikukaitsevahend id,

magnetkaardid, telefon, GPS, parkimiskaart, magnetvõtmed, võtmed, ameti- ja

töötõendi jmt) hiljemalt viimasel tööpäeval. Riietuse ja isikukaitsevahend ite

tagastamine toimub vastavalt peadirektori kinnitatud Päästeameti riietuse andmise ja

kandmise korrale;

2.3.2. andma oma asjaajamise üle vahetule juhile või tema poolt määratud teenistujale;

2.3.3. edastama dokumendihaldusprogrammis ja riigitöötaja iseteenindusportaa lis

(edaspidi RTIP) olevad aktiivsed teenistusülesanded vahetule juhile või tema poolt

määratud teenistujale.

2.4. Arvuti tagastamisel on teenistujal keelatud kustutada selles olevaid teenistus- või töösuhte

käigus teenistusülesannete täitmiseks loodud dokumente ja salvestatud informatsiooni.

Kõikide teenistusülesannete täitmise käigus loodud dokumentide autoriõigus kuulub

Tööandjale ning arvuti tagastamisel on teenistuja teenistusülesannete täitmise käigus

loodud dokumendid kohustatud tööandjale üle andma.

2.5. Tööandjal on õigus siseneda teenistuja e-postkasti töökorralduslikel eesmärkide l

teenistujat teavitamata, kui teavitamine ei ole asjaolusid arvestades võimalik või on

oluliselt raskendatud.

3. Töö- ja puhkeaeg

3.1. Teenistujate (v.a valveteenistujad) töö- ja puhkeaeg.

3.1.1. Tööpäev algab üldjuhul kell 8.15 ja lõpeb kell 17.00, reedel kell 15.45. Teenistujate le

võib võimaldada erinevat tööaega, mis kooskõlastatakse vahetu juhiga ja milles t

informeeritakse personali ja asjaajamise osakonda ning teisi teenistujaid.

3.1.1.1. Komandopealiku tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb kell 16.45, reedel

kell 15.30.

3.1.2. Summeeritud tööaja alusel töötavate mittevalveteenistujate tööaja arvestusper iood

on 3 kuud, perioodi algus on 01. jaanuar. Tööaja algus ja lõpp määratakse kindlaks

tööajakavas.

3.1.2.1. Summeeritud tööaja alusel töötavate mittevalveteenistujate

tööajakava koostamisel ja muutmisel lähtutakse käesoleva

sisekorraeeskirja punktidest 3.2.3 ja 3.2.4.

3 (15)

3.1.3. Tööaja hulka mittearvatava lõunavaheaja kestus on 30 minutit, üldjuhul

ajavahemikul kella 12.00-14.00.

3.1.4. Kuvariga töötav teenistuja võib tööpäeva jooksul kasutada puhkepausiks viit 10

minutilist vaheaega, mida ei summeerita.

3.1.5. Teenistujad on kohustatud kasutama ja täitma tööaja planeerimisvahend ina

veebipõhist elektroonilist kalendrit Microsoft Outlook.

3.1.5.1. Teenistujad on kohustatud elektroonilisse kalendrisse kandma oma

tööpäeva planeeringu ja kasutuse. Kohustuslik on kanda kalendrisse

nõupidamised, kohtumised, väljaspool töökohta täidetavad ülesanded

(sh koolitused, konverentsid, kaugtöö jmt) ja puhkused.

3.2. Valveteenistujate tööaja arvestusperiood, tööajakava ja selle muutmise tingimused.

3.2.1. Valveteenistujate töökorraldus ja ületunnitööle rakendamine on reguleer itud

ületunnitöö kohaldamise põhimõtete ja valveteenistuse töökorraldust reguleeriva te

juhenditega.

3.2.2. Valveteenistujate tööaja arvestusperioodi pikkus on kuus kuud, perioodi algus on 01.

jaanuar. Tööaja algus ja lõpp määratakse kindlaks tööajakavas. Valveteenistuja te

valvevahetuse kestus on:

3.2.2.1. päästekeskustes töötavatel valveteenistujatel üldjuhul 24 tundi, mille

hulka arvatakse tööpäevasisesed vaheajad. Teenistuslikust vajadusest

tulenevalt võib töövahetuse pikkus olla 8 kuni 24 tundi.

3.2.2.2. demineerimiskeskuses töötavatel valveteenistujatel üldjuhul 12 või 24

tundi, mille hulka arvatakse tööpäevasisesed vaheajad.

Teenistuslikust vajadusest tulenevalt võib töövahetuse pikkus olla 8

kuni 24 tundi.

3.2.3. Tööajakava koostatakse vähemalt iga kalendrikuu kohta. Vahetu juht või tööajakava

koostajaks määratud teenistuja kinnitab järgneva kalendrikuu tööajakava tööaja

planeerimise ja arvestamise infosüsteemis (edaspidi TOPLIS), mille saadab

teenistuja töö e-posti aadressile ja paneb üles kokkulepitud kohta hiljemalt 10

(kümme) kalendripäeva enne uue kalendrikuu algust. Töövälisel ajal tutvub

teenistuja tööajakavaga eelnimetatud kuupäeval riigitöötaja iseteenindusportaa lis

(edaspidi RTIP).

3.2.4. Vahetul juhil on kokkuleppel teenistujatega õigus jooksva kuu tööajakava muuta.

Teenistujate omavahelisel kokkuleppel tööajakava muutmiseks peab andma

nõusoleku vahetu juht või teda asendav teenistuja. Tööajakava muudatused tuleb

eelnevalt kirjalikult fikseerida ning vahetu juht või teda asendav teenistuja kajastab

muudatused jooksvalt ja esimesel võimalusel TOPLIS-is.

3.3. Tööaja hulka arvatakse:

3.3.1. töötervishoiu tervisekontroll ja füüsilistel katsetel osalemine (4 h);

3.3.2. töö juures haigestumine või vajadusel arsti juures käimine vahetu juhi nõusolekul,

kes võib vajadusel nõuda arstitõendi esitamist;

3.3.2.1. valveteenistuja töölt lahkumisel haigestumise tõttu valvevahe tuse

algusest 8 h jooksul märgitakse tööajatabelisse 8 h;

3.3.2.2. valveteenistuja töölt lahkumisel haigestumise tõttu valvevahe tuse

algusest rohkem kui 8 h märgitakse tööajatabelisse tegelikult töötatud

tundide arv;

4 (15)

3.3.3. perekonnas aset leidnud õnnetusjuhtumist, äkilisest haigestumisest või lähedase

inimese surmast tingitud ärakäimine vahetu juhi teadmisel;

3.3.4. õppepäevadel ja tööalastel koolitustel osalemine (8 h);

3.3.5. töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Teenistuja täidab

töökeskkonnavoliniku ülesandeid töö ajal, valveteenistuja oma valvevahetuse ajal,

informeerides sellest oma vahetut juhti. Töökeskkonnavoliniku tööülesanne te

täitmisega ei tohi kaasneda ületunnitööd;

3.3.6. kutsemeisterlikkuse võistlused vastavalt peadirektori otsusele (8h);

3.3.7. muud seaduses sätestatud ja/või vahetu juhiga kooskõlastatud töölt eemalviibimised.

3.4. Teenistusse ilmumata jätmisest haiguse, haige lapse hooldamise või muu mõjuva põhjuse

tõttu peab teenistuja esimesel võimalusel (vähemalt samal päeval) teavitama oma vahetut

juhti. Võimalusel aktiveerib teenistuja vastava elektronposti automaatteavituse ja teeb

vastava märke oma elektroonilisse kalendrisse.

3.5. Puhkuse ajal haigestumisest peab teenistuja oma vahetut juhti informeerima ainult juhul,

kui ta soovib puhkuse haigestumise tõttu katkestada. Puhkuse katkestamiseks peab

teenistuja esitama riigitöötaja iseteenindusportaali (www.riigitootaja.ee) puhkuste halduse

moodulis taotluse. Kui teenistuja ei saa taotlust esitada, teavitab teenistuja sellest vahetut

juhti või personalitöö talituse teenistujat (puhkuste haldur), kes teeb portaalis taotluse

teenistuja eest.

3.6. Tööle mitteilmumise ning sellest mitteteavitamise puhul loetakse seda töölt mõjuva

põhjuseta puudumiseks.

3.7. Päästetöö valdkonna summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavate teenistujate töölt

lahkumine fikseeritakse kirjalikult elektroonilises teenistusraamatus (PÄVIS2).

Teenistusraamatu kande aluseks on vahetu juhi või tema asendaja nõusolek, kes korraldab

vajadusel asendamise.

3.8. Teenistuja on kohustatud teavitama töövõimetuse lõppemisest hiljemalt tööle naasmise

päeval vahetut juhti, kes edastab töövõimetuse kuupäevad Riigi Tugiteenuste Keskuse

palgaarvestajale juhul, kui puudumise andmed ei kajastu enne palgapäeva TOPLIS-is.

3.9. Tööaja arvestust talle alluvas struktuuri- või allstruktuuriüksuses ning

struktuuriüksuseväliste teenistujate kohta täidab struktuuri- või allstruktuuriüksuse juht või

nende poolt määratud isik TOPLIS-is. Ületunnitööd, erakorralist ületunnitööd ja valveaega

kajastatakse minuti täpsusega.

3.10. Päästeamet võib päästeteenistujalt nõuda erakorralise ületunnitöö tegemist ehk

teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad

erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata (edaspidi nimetatud erakorraline

ületunnitöö).

3.10.1. Ettenägematuteks ja erakorralisteks asjaoludeks ei loeta ja erakorralise

ületunnitööna ei tasustata asutuse korraldatavate spordivõistluste, ürituste ja

õppuste organiseerimist ning spordivõistlustel, üritustel ja õppustel osalemist.

Samuti ei loeta ettenägematuteks ja erakorralisteks asjaoludeks ning ületunnitööna

ei tasustata spordivõistlusteks, üritusteks ja õppusteks vajamineva tehnika,

vahendite jms transportimist, püstitamist ning väljakute ettevalmistamist.

3.11. Tööaega lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja

jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva kolme (3) tunni võrra. Ülejäänud riiklike le

5 (15)

pühadele ja muudele tähtpäevadele eelnevatel tööpäevadel langetab otsuse tööpäeva

pikkuse osas peadirektor või päästekeskuse juht.

3.12. Tööaja hulka ei arvata ja teenistujale ei hüvitata kodust tööle, sh lähetusele, koolituse le

jms, sõitmise aega ja töölt koju sõitmise aega.

4. Teenistus- ja töölähetus

4.1. Teenistus- ja töölähetusse saatmine, lähetuse vormistamine, kulude hüvitamine ja

aruandlus on reguleeritud peadirektori käskkirjaga kinnitatud teenistus- ja töölähetus te

korras.

4.2. Juhul, kui teenistujal puudub lähetuse ajal ligipääs elektronpostile, siis on teenistuja

kohustatud tagama enne välislähetusele minekut elektronposti automaatteavituse

aktiveerimise.

5. Informatsiooni väljastamine ja hoidmine

5.1. Meedias ametlike seisukohtade avaldamine ning avalikustamine ameti teenistujate poolt

(v.a juhtkond ja päästekeskuste juhid) toimub kooskõlastatult

kommunikatsiooniosakonnaga või valvepressiesindajaga.

5.2. Teenistujad võivad asutuse, selle struktuuriüksuse või allstruktuuriüksuse nimel

sotsiaalmeedia kontosid või veebilehti avada üksnes Tööandja nõusolekul.

5.3. Eraisikuna sotsiaalmeedias osaledes teenistuja:

5.3.1. peab kinni rahandusministeeriumi veebilehelt leitavast ametniku eetikakoodeksist

ning peadirektori käskkirjaga kinnitatud Päästeameti teenistujate eetikakoodeksist

ega avalda talle teenistusülesannete täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaa lse t

teavet;

5.3.2. võib jagada isiklikke teenistusalaseid teadmisi ja kogemusi, kuid vältida tuleb

sõnavõtte ja hinnanguid nendel Tööandja tegevusvaldkonda kuuluvatel teemadel

milles teenistuja pole pädev ega oma kogemust;

5.3.3. eristab selgelt oma isikliku arvamuse asutuse ametlikust seisukohast;

5.3.4. ei avalda fotosid ega videomaterjali, mis võivad kahjustada asutuse turvalisus t,

mainet või teiste isikute privaatsust.

5.4. Teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle

teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu

puutuvaid andmeid, eriliigilisi isikuandmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud teavet.

5.5. Konfidentsiaalseks teabeks loetakse teavet, mille saladuses hoidmiseks on Tööandjal

õigustatud huvi või vastutus, st eelkõige, kuid mitte ainult:

5.5.1. asutusesiseseks tunnistatud teavet või muud andmete hulka, millele juurdepääs või

mille kasutamine on mistahes õigusaktiga piiratud;

5.5.2. Tööandja ja kolmandate isikute kokkulepete ja lepingute tingimused, välja arvatud

osas, milles need on avalikud;

5.5.3. teave Tööandja ja kolmandate isikute infosüsteemist, tarkvarast, sh paroolidest;

5.5.4. Tööandja ja kolmandate isikute raamatupidamisarvestuse andmed;

5.5.5. Tööandja ja kolmandate isikute sisedokumentatsioon, sh kirjavahetus;

5.5.6. päästesõidukite ja –vahendite kaamerate salvestised (kiivrikaamera, päästeautode ja

juhtimiskeskkondade kaamerad);

6 (15)

5.5.7. muu informatsioon, mille avalikustamine isikute nõusolekuta võib kahjustada neid

või Tööandjat.

5.6. Teavet loetakse konfidentsiaalseks teabeks niikaua, kuni Tööandja esindaja pole

informatsiooni avalikustanud või selle avalikustamist lubanud. Tööandjapoolse

avalikustamisena mõistetakse informatsiooni avaldamist Tööandja nimel.

5.7. Teenistuja tagab, et konfidentsiaalsele teabele juurdepääs ei ole kõrvalistele isikute le

kättesaadav.

6. Puhkus

6.1. Teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 (kolmkümmend viis) kalendripäeva.

6.2. Päästeteenistujale antakse tasulist lisapuhkust kuni 10 (kümme) kalendripäeva tööaasta

eest. Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse päästeteenistujale kolmanda ja

iga järgneva aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 (kümme)

kalendripäeva. Alates 01.01.2023 arvestatakse lisapuhkuse saamiseks vajaliku

teenistusstaaži hulka lisaks päästeteenistuse staažile päästeteenistuja varasem töötamine

Päästeametis ametniku ja töölepingulise töötajana.

6.3. Lisapuhkust võib vähendada või jätta andmata teenistujale, kellel on kehtiv

distsiplinaarkaristus või kellele on tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus.

6.4. Õigus lisapuhkuse päevade kasutamisele tekib pärast jooksva kalendriaasta põhipuhkuse

ja eelmiste aastate välja teenitud kasutamata põhipuhkuse ärakasutamist. Kasutamata ja

aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest või töölt vabastamisel rahas ei hüvitata.

6.5. Teenistujal on õigus lisaks põhipuhkusele kasutada töölepingu seaduses sätestatud teisi

puhkusi (nt isapuhkus, lapsepuhkus, tasustamata lapsepuhkus, õppepuhkus).

6.6. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkematu osa kestus

peab olema vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla

lühem. Ühe puhkuseosa kestus on üldjuhul vähemalt 7 (seitse) kalendripäeva.

6.6.1. Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötava valveteenistuja ülejäänud puhkuseosade

(summeerituna põhipuhkus ja eriteenistuja lisapuhkus) kestus on vähemalt 7

kalendripäeva, v.a juhtudel, kui lühema puhkuseosa vajadus tuleneb puhkuse

katkestamisest või edasi lükkamisest tööandja algatusel või töötaja töövõimetuse või

emapuhkuse tõttu.

6.6.2. Teenistujal, kelle tööaeg on esmaspäevast reedeni ning summeeritud tööaja alusel

töötaval mittevalveteenistujal võib vahetu juhi nõusolekul olla puhkuseosa kestus

lühem kui 7 kalendripäeva.

6.7. Puhkuste ajakava koostatakse kalendriaasta kohta riigitöötaja iseteenindusportaa li

puhkuste halduse moodulis portaalis määratud puhkusetaotluse esitamise tähtajaks.

Puhkuste ajakava vormistamiseks saadetakse tööülesanne puhkusetaotluse esitamiseks

teenistuja e-mailile ja portaalis teenistuja töölauale. Teenistuja täidab portaalis ajakava

vormistamiseks puhkusetaotluse vahetu juhi eelneva planeeringu alusel. Eelneva

kokkuleppe alusel võib portaalis teenistuja eest puhkusetaotluse teha vahetu juht või

personalitöö talituse teenistuja (puhkuste haldur). Puhkuste ajakava kinnitamisel tuleb

teenistujale teavitus e-mailile ja portaalis teenistuja töölauale.

6.8. Juhul, kui teenistuja soovib puhata erinevalt kinnitatud ajakavas märgitule (sh

vanemapuhkus, õppepuhkus jne), peab ta esitama vahetule juhile taotluse puhkuse

7 (15)

muutmiseks riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne

puhkuse algust.

6.9. Päästeteenistuja puhkuse võib tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse

tagasi hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, Päästeameti toimepidevuse

häirete või sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu.

6.10. Enne puhkusele minekut on teenistuja kohustatud andma asjaajamise, sh pooleliolevad

tööülesanded, üle oma asendajale ja tagama elektronposti ning

dokumendihaldusprogrammi automaatteavituse aktiveerimise, milles on märgitud puhkuse

kestus ja asendaja. Riigitöötaja iseteenindusportaali puhkuste halduse moodulis

kooskõlastajana või kinnitajana dokumendi menetlusringi kuuluvad teenistujad on

kohustatud portaalis delegeerima tööülesanded asendajale.

6.11. Summeerimata tööaja alusel töötavale päästeteenistujast isale ja emale antakse üks

tasustatud vaba päev (8 h) 1. klassi lapse esimesel koolipäeval ja lapse kooli (põhi- või

keskhariduse omandamine) lõpetamise päeval. Summeeritud tööaja alusel töötava

päästeteenistuja puhul arvestatakse lapse 1. klassi minekut tööajakava planeerimisel.

6.12. Summeerimata tööaja alusel töötavale päästeteenistujale antakse üks tasustatud vaba

päev (8 h) ja summeeritud tööaja alusel töötavale päästeteenistujale antakse üks tasustatud

vaba vahetus (tööajakavas planeeritud, kuid ära jäänud valvevahetuse kestus) lähedase

inimese (abikaasa, abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane, laps, lapselaps, ema, isa,

vanaema, vanaisa, õde, vend) surma korral.

7. Teenistusalased korraldused

7.1. Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult ja

omakasupüüdmatult. Teenistuskohustused on kindlaks määratud avaliku teenistuse

seaduse, töölepingu seaduse, päästeteenistuse seaduse ning muude õigusaktide ja

ametijuhendiga.

7.2. Teenistusalaseid korraldusi antakse kirjalikult või suuliselt.

7.3. Teenistusalaseid korraldusi annab üldjuhul teenistuja vahetu juht või kõrgema tasandi

teenistuja.

7.4. Teenistujale võib ühekordseid ülesandeid otse anda peadirektor või peadirektori asetäitja,

millest teenistujal tuleb esimesel võimalusel informeerida vahetut juhti.

7.5. Päästetööl või demineerimistööl toimub korralduste andmine vastavalt päästetöö või

demineerimistöö juhtimisstruktuurile.

7.6. Teenistuja on kohustatud isikuandmete (kontaktandmed, haridustase, pangarekvisiidid ja

teised teenistuseks vajalikud andmed) muutumisel need sisestama RTIP-is isikuandmete

moodulis.

7.7. Tööandjal on õigus töökorralduslikel eesmärkidel avaldada teenistuja foto, kontaktandmed

ning muud töökorralduslikud andmed tööandja siseveebis (v.a AK ametikohad).

8. Töökultuur

8.1. Teenistuja on kohustatud nii tööl kui väljaspool tööaega juhinduma nii avalike teenistuja te

(määratletud avaliku teenistuse eetikakoodeksis) kui ka päästeteenistuja te

väärtushinnangutest ja käitumistavadest (määratletud Päästeameti teenistuja te

eetikakoodeksis).

8 (15)

8.2. Teenistuja peab hoiduma tegudest, mis kahjustavad Päästeameti ja teenistujate moraali

ning mainet.

8.3. Teenistuja välimus peab olema korrektne ja puhas. Päästeamet väljastab teenistuja le,

kellele on see ette nähtud, teenistusülesannete täitmiseks vormi-, kaitse- ja tööriietuse

(edaspidi riietus). Teenistuja vastutab Päästeameti poolt talle väljastatud riietuse korrektse

väljanägemise eest.

8.3.1. Riietust võib kasutada töövälisel ajal vaid tööle tulemisel ja minemisel, tööandja

korraldusel Päästeameti esindamisel, samuti võib vormiriietust kasutada

perekondlikel tähtpäevadel. Ka töövälisel ajal riietust kasutades peab teenistuja

käitumine vastama üldtunnustatud käitumisnormidele ning ei või diskrediteer ida

Päästeametit.

8.4. Teenistuja kasutab temale tööülesannete täitmiseks antud vara säästlikult,

heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt.

8.5. Teenistuja vastutab isiklikult tema kasutusse antud vara eest.

8.6. Asutusesisesel helistamisel tuleb üldjuhul kasutada lühinumbreid.

8.7. Teenistuja on kohustatud saabunud elektronposti ja dokumendihaldusprogrammis talle

tööülesandeks ja teadmiseks saadetud dokumendid läbi vaatama vähemalt üks (1) kord

tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul kui teenistuja ei viibi alalisel töökohal või puudub

vastav ligipääs.

8.7.1. Personali ja asjaajamise osakond annab teenistujale ametlikuks asjaajamiseks

elektronposti aadressi, üldjuhul kujul [email protected].

8.8. Teenistuja viibimine Päästeameti ruumides ning territooriumil väljaspool tööaega võib

toimuda ainult teenistusülesannete täitmise eesmärgil, muudel juhtudel kokkuleppel vahetu

juhiga. Töövälisel ajal vastutab teenistuja hoonesse sisenemisel ja hoonest lahkumise l

signalisatsiooni olemasolul selle väljalülitamise või sisselülitamise ja uste lukustamise

eest.

8.9. Külaline võib Päästeameti ruumides ning territooriumil viibida ainult koos Päästeameti

teenistujaga. Külalise Päästeameti ruumides ja territooriumil viibimise korral vastutab

külalise eest tema vastuvõtja.

8.10. Teenistujal on keelatud tarvitada tööajal või tööruumides või tööandja territooriumil

alkohoolseid jooke ning narkootilisi, toksilisi või psühhotroopseid aineid. Eelpool

nimetatud ainete mõju all teenistuses viibimist käsitletakse teenistuskohustuste olulise

rikkumisena.

8.11. Teenistuja peab info- ja sidetehnoloogia varade kasutamisel lähtuma peadirektori

kinnitatud Päästeameti info- ja sidetehnoloogia kasutamise korrast. Teenistujal on keelatud

installeerida arvutisse tarkvara, mis pole tööalaselt vajalik, millel puudub kasutamisõigus t

lubav dokument (ehk litsents) ega käivitada faile, mille päritolu ja otstarve ei ole teada.

Keelatud on külastada veebilehekülgi, mille kasutamine võib kahjustada Päästeameti

mainet. Arvutist eemaldudes peab teenistuja selle sulgema või lukustama (nt käsuga

Windows logo klahv + L).

8.12. Nõupidamiste ja muude koosviibimiste läbiviimiseks on ettenähtud nõupidamis te

ruumid. Ruume broneeritakse elektroonilise kalendri kaudu.

8.13. Nõupidamiste ruumides seadmete ja abivahendite kasutamisel tagab nende puhtuse ja

korrashoiu kasutaja. Ruumide kasutamisel lähtuda vastava ruumi kasutamise heast tavast.

9 (15)

8.14. Teenistuja lahkumisel tööpäeva lõpul peavad tööruumi, kuhu ei jää peale tema

lahkumist teisi teenistujaid, aknad olema suletud, elektriseadmed välja lülitatud. Töölt

lahkudes aktiveerib teenistuja valvesignalisatsiooni selle olemasolul, välja arvatud juhul

kui valvesignalisatsioon aktiveerub automaatselt.

8.15. Teenistujaid on informeeritud, et tööandja valduses olevatele mootorsõidukitele on

paigaldatud GPS-seiresüsteem, mis salvestab sõiduki asukoha ja sõidupäevikus

fikseeritavad andmed.

8.16. Teenistujaid on informeeritud Päästeameti hoonetes ning Päästeameti territooriumil

väljaspool hooneid asuvast videovalvest, sh videovalve all olev ala märgistatakse vastavalt.

9. Distsiplinaarmenetlus ja töölepingu erakorraline ülesütlemine

9.1. Distsiplinaarsüütegude määratlemisel ja selle eest karistuse määramisel juhindutakse

avaliku teenistuse seadusest.

9.2. Distsiplinaarvastutust kannavad avaliku teenistuse seaduse alusel päästeametnikud.

Õigusaktidest ja teenistust reguleerivatest aktidest tulenevate kohustuste, samuti vahetu

juhi ning kõrgemalseisvate juhtide korralduste mittetäitmise või puuduliku või

mittenõuetekohase täitmise, avalikkusele valeinfo andmise, teenistusülesannete täitmise l

või aruandluses valeandmete esitamise, tööle hilinemise ja mitteilmumise, omavolilise lt

töölt lahkumise, alkoholijoobes ja narkootiliste või toksiliste ainete tarbimise, Päästeameti

territooriumil narkootiliste ja toksiliste ainete omamise, varasse hooletu suhtumise, selle

omastamise (varastamise) või omavolilise kasutamise, ebaviisaka käitumise või muude

taoliste juhtumite korral võib kohaldada süüdiolevale päästeametnikule

distsiplinaarkaristust.

9.3. Distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline .

Rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse päästeametniku vastu

põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et päästeametnik ei suuda ka edaspidi

tagada teenistuskohustuse täitmist. Päästeametniku poolseks oluliseks rikkumiseks,

loetakse eelkõige alljärgnev:

9.3.1. rikkumine on toime pandud tahtlikult;

9.3.2. ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse

rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega

samalaadne rikkumine on korduv;

9.3.3. rikkumine on tekitanud Päästeametile olulise varalise kahju;

9.3.4. rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet;

9.3.5. rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate

isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju.

9.3.6. alkoholi-, narkootilise- või psühhotroopse aine või muu joovastava aine mõju all

teenistusse ilmumine või teenistuses viibimine;

9.3.7. teenistuses alkohoolsete, narkootiliste, toksiliste või psühhotroopsete ainete

tarbimine;

9.3.8. teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse, teiste inimeste perekonna- ja

eraellu puutuvate andmete, eriliigiliste isikuandmete ning muu konfidentsiaalse teabe

avaldamine.

9.4. Töölepingu erakorraline ülesütlemine toimub töölepingu seaduses ettenähtud mõjuvate l

põhjustel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

10 (15)

9.5. Eelkõige võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui teenistuja:

9.5.1. ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei

võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime

vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda

tööülesandeid täita nelja kuu jooksul ühe aasta jooksul;

9.5.2. ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse,

töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata

(töövõime vähenemine);

9.5.3. on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud

töökohustusi;

9.5.4. on viibinud tööl joobeseisundis (alkoholi-, narkootilise- või psühhotroopse aine või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud ainete mõju all);

9.5.5. on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas Päästeameti

usalduse kaotuse enda vastu;

9.5.6. on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse Päästeameti vastu;

9.5.7. on tekitanud süüliselt ja olulisel määral Päästeametile varalist kahju;

9.5.8. on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

9.6. Üldjuhul võib Päästeamet töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime

vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat

hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

9.7. Joobe või varguse kahtluse korral kogub struktuuriüksuse juht või vahetu juht või piirkonna

välijuht või regiooni operatiivjuht asjasse puutuvatelt isikutelt sündmuse asjaolude kohta

digitaalselt või paberkandjal allkirjastatud seletuskirjad, milles on märgitud seletuskir ja

koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, kuupäev ja sündmuse asjaolud. Joobe kahtluse

korral joobe tunnused (nt koordinatsioonihäired, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne,

käitumishäired, häiritud tasakaal, alkoholi lõhn väljahingatavas õhus vms). Joobe

kahtlusega teenistuja kontrollimisel alkomeetriga või varguse kahtluse puhul teenistuja te

isiklike asjade kontrollimise (kapid, sõiduk vms) kohta koostatakse protokoll. Protokollis

märgitakse toimingu eesmärk, koht, kuupäev, kellaaeg, mida kontrolliti, kontrollitava isiku

nõusolek toimingu sooritamiseks, toimingu tulemused, toimingu läbiviinud isiku ja juures

viibijate nimed, ametikohad ja nende allkirjad.

10. Töötervishoid, töö- ja tuleohutusnõuded

10.1. Teenistuja on kohustatud täitma töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, muudes

töötervishoidu ja tööohutust käsitlevates õigusaktides (sh Päästeameti peadirektori

käskkirjades) ning Päästeametis teostatavate tööde ja kasutatavate seadmete

ohutusjuhendites sätestatud nõudeid.

10.2. Töötervishoiu ja tööohutusalane informatsioon on kõikidele teenistujatele kättesaadav

Moodle keskkonnas ja võrgukettal P:\tootervisehoid\.

10.3. Teenistujale tutvustab töötervishoiu ja tööohutuse üldnõudeid ja korraldust esimesel

tööpäeval personali ja asjaajamise osakonna personalipeaspetsialist või allstruktuuriüksuse

juht Töökohal, kus teenistuja asub oma tööülesandeid täitma, viib tööohutusa lase

juhendamise vastavalt ametikoha tööohutusjuhenditele läbi vahetu juht või tema poolt

11 (15)

määratud isik kasutades selleks Moodle keskkonda ning võrguketta l

P:\tootervishoid\JUHENDAMINE asuvaid tööohutusjuhendeid

10.4. Teenistuja on kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses ning siseministri 15.02.2011 määruses nr 2 „Päästeteenistuja kutsesobivuse

nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ sätestatule.

10.5. Töö laadi tõttu bioloogilistest ohuteguritest ohustatud isikutele korraldatakse tööandja

poolt vaktsineerimine vastavalt Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud vaktsineerimise

korrale.

10.6. Teenistuja peab hoidma korras oma tööruumi, töökoha ja -vahendid ning töökeskkonna

puudustest teavitama vahetut juhti, töökeskkonnavolinikku ja töökeskkonnaspetsialisti.

10.7. Ametiruumides võivad elektritöid, tuletöid ja seadmete remonti ning hooldust teostada

ainult vastava eriala spetsialistid.

10.8. Evakuatsiooniteele on keelatud paigutada mööblit, muud inventari või prügi.

10.9. Õnnetuse korral on teenistuja kohustatud vajadusel kutsuma abi, võtma kasutusele

esmased ohutusmeetmed ning tagama kannatanule esmaabi.

10.10. Tööõnnetusest peab teenistuja viivitamatult teavitama vahetut juhti või teda asendavat

teenistujat, kes tagab kohe teabe edastamise personali ja asjaajamise osakonnale ning

töökeskkonnaspetsialistile. Arvestust tööõnnetuste üle peetakse elektroonselt personali ja

asjaajamise osakonnas.

10.11. Pääste- või demineerimistööl saadud vigastuse korral teavitab teenistuja viivitamatult

päästetöö- või demineerimistöö juhti, kes tagab kohe teabe edastamise

töökeskkonnaspetsialistile. Kui kannatanul ei ole võimalik tööõnnetusest teavitada, siis

teeb seda viivitamatult lähim õnnetust pealt näinud teenistuja.

10.12. Territoriaalselt eraldatud struktuuriüksustes on määratud vähemalt üks

esmaabiväljaõppe läbinud teenistuja. Päästekomandodes ja pommigrupp ides

esmaabiandjaid ei määrata. Esmaabiandjad on nimetatud esmaabikapil oleval märgisel ja

Päästeameti siseveebis WIKI personal-ja-asjaajamine/töötervishoid-ja ohutus.

10.13. Tööandja tagab esmaabivahendid vastava märgistusega kappides. Esmaabivahend ite

olemasolu eest vastutavad selleks määratud isikud.

10.14. Lahtist tuld (sh küünlad) ei tohi jätta järelevalveta.

10.15. Tuleohutuspaigaldiste hooldust korraldab ja nende korrashoiu eest vastutab kinnisva ra

korrashoiuteenuste osutaja, esmaabikappides olevate esmaabivahendite hankimis t

korraldavad Päästeametis määratud personalipeaspetsialistid.

10.16. Tulega seotud õnnetusjuhtumite vältimiseks peab Päästeamet:

10.16.1. tagama õigusaktidega ettenähtud tuleohutusnõuded;

10.16.2. määrama tuleohutuse eest vastutavad isikud;

10.16.3. õpetama teenistujaid kasutama esmaseid tulekustutusvahendeid.

10.17. Teenistuja kohustub:

10.17.1. hoones viibivale külalisele tutvustama evakuatsiooninõudeid tulekahju korral

(mitmenda häiresignaali korral tuleb väljuda, kus asuvad esmased

tulekustutusvahendid, lähim evakuatsioonipääs, evakuatsioonitee, kogunemiskoht);

10.17.2. tulekahju korral võtma tarvitusele kõik abinõud inimeste väljajuhtimiseks

ohutsoonist, vara päästmiseks ja tulekahju kustutamiseks;

10.17.3. õppima selgeks esmaste tulekustutusvahendite kasutamise;

12 (15)

10.17.4. teatama tuleohu või tulekahju korral hädaabinumbril 112, öeldes oma nime,

sündmuskoha aadressi ja põlenguobjekti;

10.17.5. tagama inimeste ohutuse ja võimalusel kasutama esmaseid

tulekustutusvahendeid kuni päästjate kohalejõudmiseni;

10.17.6. esimesel võimalusel informeerima juhtunust vahetut juhti.

10.18. Päästeameti hoonetes kehtivad üldnõuded on toodud sisekorraeeskirja lisas 1.

11. Kõrvaltegevus

11.1. Päästeametnik lähtub kõrvaltegevusena tegutsemisel avaliku teenistuse seadusest ning

esitab sellekohase avalduse RTIP-is.

11.2. Päästetöötaja, kes töötab teise tööandja juures või tegeleb ettevõtlusega, informeer ib

sellest kirjalikult vahetut juhti RTIP-i vahendusel.

12. Korruptsioonialasest informatsioonist ja teenistujaga seotud erakorralistes t

juhtumitest teavitamine

12.1. Korruptsioonialane informatsioon on igasugune teave, mis:

12.1.1. viitab teenistujaga seotud ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe

korruptiivsele kasutamisele või korruptiivse tulu saamisele korruptsioonivastase

seaduse mõistes;

12.1.2. viitab altkäemaksu andmisele või võtmisele või vahendamisele või

mõjuvõimuga kauplemisele karistusseadustiku mõistes.

12.2. Teenistujaga seotud erakorraline juhtum on igasugune teenistuses või teenistusvälise lt

aset leidnud sündmus, mille asjaolud viitavad, et:

12.2.1. toime on pandud mistahes väärteo, kuriteo või distsiplinaarsüüteo tunnustega

tegu ning teo võimalikuks toimepanijaks või selles osalejaks oli teenistuja;

12.2.2. teenistuja tegevuse või tegevusetuse tulemusel on aset leidnud muu vahejuhtum,

mis võib pälvida avalikkuse ja/või meedia tähelepanu ning diskrediteer ida

Päästeametit.

12.3. Punktides 12.1. ja 12.2. sätestatud informatsiooni töötlevad Päästeameti sisekontrolli

nõunik ja õigusosakond.

12.4. Saades punktis 12.1. ja/või 12.2. nimetatud teabe, on teenistuja kohustatud sellest

viivitamatult teavitama oma vahetut juhti (selle ebaõnnestumisel järgmist teenistuslikult

kõrgemal asuvat juhti), valides olukorrast lähtudes kiireima ja otstarbekaima teavitusviis i.

Teenistuja koostab informatsiooni kohta esimesel võimalusel asjaolusid kirjeldava

ettekande ning ilma teistsugust korraldust saamata, edastab selle isikule, kellele ta

informatsioonist esialgselt teatas.

12.5. Juht, saades korra punktis 12.4. nimetatud teavituse, edastab selle viivitamatult teabe

töötlejale.

12.6. Teabe töötleja edastab saabunud teabe Päästeameti peadirektorile ning valdkonna eest

vastutavale Päästeameti peadirektori asetäitjale koos motiveeritud ettepanekuga juhtum i

lahendamiseks.

13. Kaugtöö Päästeametis

13.1. Kaugtöö tähendab, et teenistuja täidab poolte kokkuleppel oma tööülesandeid väljaspool

tööandja asukohta. Kaugtöö eesmärk on paindlikkuse kaudu muuta töökorraldust ja

13 (15)

võimaldada paremini ühitada teenistuja töö- ja eraelu. Kaugtöö toetab keskkonnasäästlikku

mõtteviisi, vähendades transpordile kuluvat kütust ja aega.

13.2. Kaugtöö võimaldamiseks ei ole Päästeamet kohustatud tegema lisatöid, nagu tehnika

seadistamine ja võrgu häälestamine.

13.3. Teenistuja peab tagama, et kaugtöökoha ergonoomika vastab tööohutuse ja

töötervishoiu nõuetele. Selles kahtlemise korral on töötaja kohustatud kohe teavitama oma

vahetut juhti.

13.4. Teenistuja järgib kaugtöö tegemise kohas “Tööohutusjuhend Päästeameti kontori

teenistujale” tulenevaid nõudeid ning teisi töötervishoiu – ja tööohutusnõudeid.

13.5. Kaugtöö tegemise ja selle tingimused lepib teenistuja kokku kirjalikult oma vahetu

juhiga.

13.6. Teenistuja teeb kaugtööd kokkulepitud normtundide ulatuses järgides töö- ja puhkeaja

nõudeid. Kokkuleppel vahetu juhiga on tööaja erisused lubatud tingimusel, et koostöö

kolleegide ega koostööpartneritega ei ole takistatud.

13.7. Teenistuja hoiab oma Outlooki kalendri ajakohasena sh märgib kaugtöö Outlooki

kalendrisse. Üldjuhul ei tohi teenistuja keelduda talle Outlooki kalendris (vabale ajale) nii

kontaktselt kui mitte-kontaktselt tehtud broneeringutest, põhjendades keeldumis t

kavatsusega teha kaugtööd. Kokkuleppel koosoleku korraldajaga võib teenistuja osaleda

arutelus sobiliku tarkvaralahenduse (nt Skype for Business) vahendusel.

13.8. Kui teenistuja on kaugtööl, vastab ta töötelefonile saabuvatele kõnedele ja e-kirjadele

tavapärases korras. Enne kaugtööle siirdumist suunab teenistuja saabuvad kõned mobiilile

või mõnele teisele kokkulepitud telefonile, millele ta kaugtööl olles isiklikult vastab.

Kaugtööl olles tagab teenistuja Päästeameti teabe kaitseks vajalike infotehnoloogiliste ja

muude nõuete järgmise.

13.9. Juht koostöös teenistujaga hindab enne kaugtöö tegemist teenistuja enesedistsipli ini

võimet ja oskust iseseisvalt oma tööd planeerida ning kaugtöökohas esinevaid riske (nt

infotehnoloogiline turvalisus, andmekaitse nõuete täitmine, töö tegemiseks vajalike

tingimuste ja tehniliste vahendite olemasolu, kaugtöökoha vastavus töötervishoiu- ja

ohutuse nõuetele), juhendades teenistujat neid riske maandama (vastavalt soovitustele ja

juhenditele siseveebis).

13.10. Teenistuja kohustub viibima tööandja asukohas või tööülesannete täitmiseks vajalikus

kohas kokkulepitud aegadel ja ootamatult tekkinud vajaduse korral, kui see on vajalik

tööülesannete täitmiseks.

14. Rakendussäte

14.1. Tunnistan kehtetuks Päästeameti peadirektori 03.01.2019 kinnitatud käskkirja

„Päästeameti sisekorraeeskiri“ nr 1.1-3.1/3 alates 15.04.2024.

14.2. Käesolev kord jõustub alates 15.04.2024.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaos

peadirektor

Lisa 1: Päästeameti hoonetes kehtivad üldnõuded

14 (15)

Lisa 1

Päästeameti sisekorraeeskirja juurde

Päästeameti hoonetes kehtivad üldnõuded

1. Hoonetes, mida Päästeamet üürib, on teenistujad kohustatud täitma üürileandja poolt

kehtestatud nõudeid, millest teenistujaid informeeritakse.

2. Teenistusse asumisel antakse teenistujale vajalikud hoonete ja ruumide võtmed ning

vajadusel ka magnetvõti. Võtmete kaotamisest, vigastamisest või vargusest tuleb koheselt

informeerida haldusosakonda ning edastada info vahetule juhile.

3. Keelatud on omavoliline võtmedublikaatide valmistamine või võtmete või uksekaardi

andmine kõrvalistele isikutele.

4. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirete vältimiseks peab õppust korraldav

isik planeeritavast tuletõrje- või evakuatsiooniõppuse korraldamisest teavitama

ühishoonete puhul teisi rentnikke ning rendileandjat, haldusosakonna varade talituse

juhatajat või haldusosakonna juhatajat (Raua 2 hoone) ning korraldama õppuse selliselt et

see ei segaks õppusega mitteseotud isikuid.

5. Trepikodade ja korruste vahelised uksed peavad olema suletud asendis.

6. Teenistuja peab registreerima oma läbipääsukaardi hoonesse sisenemisel ja väljumise l

läbipääsusüsteemi lugejas, hoonetes kus süsteem on paigaldatud.

7. Päästeameti hoonetes, kus on valvelaud (nt Raua 2, Erika 3 ja Jaama 207), peavad külalised

registreerima ennast isikut tõendava dokumendi alusel (ID kaart, juhiluba, pass jne)

administraatori juures ning neile väljastatakse külaliskaart. Külalised ei tohi ruumides (või

hoones) viibida järele valveta. Päästekomando teenistujate külastamine teenistusruumides

ja territooriumil on lubatud valvevanema või komandopealiku nõusolekul.

8. Ametiruumides ja –sõidukites on suitsetamine keelatud. Suitsetamine on lubatud vaid

selleks ettenähtud kohtades.

9. Teenistuja lahkumisel tööruumist, mis on lukustatav ja kuhu ei jää peale tema lahkumis t

teisi teenistujaid, peab ukse lukustama. Kui ukse lukustamise võimalus puudub, paigutab

teenistuja kaitset vajavate andmekandjate ja dokumentide paigutamise lukustatud sahtlisse

või dokumendikappi.

9.1 Valveteenistuse korraldamise jaoks vajalikud võtmed peavad asuma valvevanema

tööruumis. Väljasõidu korral lukustab päästekomandost viimasena lahkuv teenistuja

väravad ja teenistusruumide uksed ning vajadusel ka aknad ja aktiviseer ib

signalisatsiooni.

9.2 Päästekomandos peavad olema lukustatud alljärgnevad uksed/väravad ja ruumid:

9.2.1 teenistusruumide välisuksed ja garaaživäravad;

9.2.2 reservi ruum;

9.2.3 päästevarustuse hoiukoht;

9.2.4 lisaks muud ruumid arvestades päästekomando spetsiifikat või vajadusi.

10. Komandos valves olev rühmapealik, meeskonnavanem või muu valve eest vastutav

teenistuja (edaspidi nimetatud: valvevanem) tagab komando turvalisust puudutava te

nõuete täitmise (sh hooviväravate suletus, komandohoone(te) uste suletus jms) ja valve ajal

lahkudes päästekomandost tagab komando turvalisust puudutavate nõuete täitmise.

15 (15)

11. Komandodes trepid ja liftipostid (laskumispostid) peavad olema liikumiseks puhtad ja

avatud. Liftipostide ruumid peavad olema külaliste (ekskursioonid, avatud uste päevad jne)

päästekomandos viibimise ajal suletud.

12. Liftipostidel (laskumispostidel) peavad olema maandumispehmendused põrandal.

13. Hoonetes koristamise võimaldamiseks tuleb oma töökoht peale tööaja lõppu korrastada.

13.1 Päästekomando „mustade ruumide“ (garaaž, päästeriiete hoidla, päästeriiete

hooldusruum, puhas ja must ladu, tehnikaremondi ruum, hingamisaparaat ide

hooldusruum jne) ja remondiks kasutatavate ruumide puhtuse peavad tagama valves

olevad päästeteenistujad.

13.2 Ruumide ja territooriumi korrasolekut ja puhtust kontrollib komandopealik.

Nädalavahetustel või riigipühadel ja koristaja puudumisel tagavad valves olevad

päästeteenistujad päästekomando kõikide ruumide puhtuse.

13.3 Komando teenistusruumide ja territooriumi kasutamisel ja korrashoiul lähtutakse

peadirektori poolt kinnitatud Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhendis t.

14. Hoonete välisuksed ning territooriumi väravad peavad olema pärast kella 17.30 suletud.

Päästekomando väravad peavad olema üldjuhul suletud asendis, et takistada kõrvalis te

isikute sissepääs. Päästekomando väravate lukustamise või sulgemise korra määrab

komandopealik oma korraldusega.

15. Päästeameti hooneid puudutavad läbipääsusüsteemi erisused tuuakse välja eraldi

peadirektori käskkirjaga kinnitatud korras, mida tutvustatakse teenistujate le

dokumendihaldussüsteemi kaudu või allkirja vastu paberkandjal.

16. Keelatud on parkida sõidukeid hoonete hoovi- ja garaaživäravate ette.

16.1 Parkimine Päästeameti Raua 2 hoone sisehoovi on lubatud haldusosakonna juhataja

loal haldusosakonna poolt paigaldatud autode registreerimismärgistusega sõidukite le

ja päästekomandos valves olevale isikkoosseisu isiklikele sõidukitele või

erandkorras kauba toomiseks eelnevalt haldusosakonda teavitades.

16.2 Päästekomando territooriumil on lubatud päästekomando päästeteenistujatel parkida

isiklikke sõidukeid tingimusel, et need ei takista harjutuste ja päästekomando

korrastamiseks tehtavate tööde läbiviimist. Keelatud on parkida provotseeriva

sümboolika ja sõnumiga varustatud sõidukeid.

16.3 Väljaspool valveaega pikemaajaline (üle ühe ööpäeva) parkimine päästekomando

territooriumil tuleb kooskõlastada komandopealikuga.

16.4 Parkimise korra ja pargitavate autode asetuse Päästeameti territooriumil määrab

vastavalt hoonele kas haldusosakonna juhataja, keskuse juht või komandopealik.

17. Täpsemad reeglid ja tingimused Päästeameti hoonetes ja territooriumil seoses

valvesüsteemidega, külaliste vastuvõtmise ja viibimisega hoones, ruumide ja territooriumi

koristamisega, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimimisega jmt lepitakse kokku

hoonepõhiselt hoone ja seda ümbritseva territooriumi eripärasid arvestades. Kokkulepetest

informeeritakse teenistujaid.