Päästeameti sisekorraeeskirja kinnitamine

Kinnitatud peadirektori 03.01.2019. a

käskkirjaga nr 1.1-3.1/3

PÄÄSTEAMETI SISEKORRAEESKIRI

1. Üldsätted

1.1. Päästeameti sisekorraeeskiri (edaspidi nimetatud sisekorraeeskiri) määrab kindlaks

Päästeameti (edaspidi nimetatud ka Tööandja) ja teenistujate vahelised õigused, kohustused

ning käitumisreeglid teenistus- ja töösuhetes.

1.2. Teenistusse ja tööle võtmisel tutvustab vahetu juht või tema poolt volitatud isik, teenistujale

sisekorraeeskirja, mille kohta teenistujalt võetakse allkiri. Eeskiri on kohustuslikuks

täitmiseks kõigile Päästeameti teenistujatele ning Päästeametiga sõlmitud lepingu alusel

Päästeameti ruumides ja territooriumil töötavatele isikutele.

1.3. Sisekorraeeskiri ja teised töökorralduslikud dokumendid on kättesaadavad kõigile

teenistujatele Päästeameti siseveebis.

1.4. Käesolevas sisekorraeeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1.4.1. Teenistuja – päästeteenistuja, ametnik ja töötaja, kes töötab Päästeametis.

Päästeteenistujad jagunevad päästeametnikeks ja päästetöötajateks.

1.4.2. Ametnik – isik, kes on nimetatud Päästeameti koosseisus ettenähtud avalikku võimu

teostavale ametikohale.

1.4.3. Töötaja – isik, kes on eraõiguslikus töösuhtes avaliku võimu teostamist toetavate

ülesannete täitmiseks.

1.4.4. Päästeametnik – päästeala tööde juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks

ettenähtud ametikohale nimetatud isik.

1.4.5. Päästetöötaja - päästeseaduses sätestatud ülesannete tegemiseks ettenähtud

töökohale töölepingu alusel võetud töötaja.

1.4.6. Struktuuriüksused – osakonnad, regionaalsed päästekeskused, demineerimiskeskus ja

Eesti Tuletõrjemuuseum.

1.4.7. Allstruktuuriüksused – struktuuriüksuse koosseisu kuuluvad bürood, talitused,

päästekomandod, pommigrupid, korrapidamisgrupid ja päästepiirkonnad.

1.4.8. Vahetu juht – teenistuja, kellele teenistuja ametijuhendijärgselt või Päästeameti

põhimääruse või struktuuriüksuse põhimääruse kohaselt vahetult allub.

1.4.9. Teenistusülesanded – ülesanded, mida teenistuja täidab teenistus- või töösuhtes.

1.4.10. RTK PPO – Riigi Tugiteenuste Keskuse personali ja palgaarvestuse osakonna

Siseministeeriumi valitsemisala teenindav talitus.

1.5. Päästeameti asjaajamist korraldatakse vastavalt Päästeameti kinnitatud asjaajamiskorrale.

1.6. Sisekorraeeskirjaga reguleerimata küsimustes lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusaktidest ning üldtunnustatud viisaka ja eetilise käitumise normidest, avaliku teenistuse

2

veebilehelt leitavast ametniku eetikakoodeksist, Päästeameti väärtustest ning Päästeameti

peadirektori käskkirjaga kinnitatud „Päästeameti teenistujate eetikakoodeksist“.

1.7. Struktuuriüksuste ja allstruktuuriüksuste ning struktuuriüksuseväliste teenistujate töö ning

asukoha spetsiifikast tulenevad erisused sätestatakse sisekorraeeskirja lisades. Lisad on

sisekorraeeskirja lahutamatuteks osadeks, moodustades eeskirjaga ühtse terviku.

2. Teenistusse võtmine ja teenistusest vabastamine

2.1. Ametnik annab esmakordsel ametisse asumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku

ametivande vastavalt avaliku teenistuse seadusele. Päästeteenistuja annab esmakordsel

ametisse asumisel siseministrile, peadirektorile või päästekeskuse juhile vande vastavalt

päästeteenistuse seadusele. Vandeid hoitakse teenistuja isikutoimikus.

2.2. Kõikidele teenistujatele väljastatakse ameti- ja töötõend ning teenistusülesannete täitmiseks

vajalikud vahendid.

2.3. Enne teenistusest või töölt vabastamist on teenistuja kohustatud:

2.3.1. tagastama Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (edaspidi SMIT)

ja haldusosakonnale või vahetule juhile kõik temale Päästeameti või teiste isikute

(SMIT jmt) poolt kasutada antud dokumendid ja vara (sh töörõivad,

isikukaitsevahendid, magnetkaardid, telefon, GPS, parkimiskaart, magnetvõtmed,

võtmed, ameti- ja töötõendi jmt) hiljemalt viimasel tööpäeval. Töörõivaste ja

isikukaitsevahendite tagastamine toimub vastavalt peadirektori poolt kinnitatud

Päästeameti päästeteenistuja vormi-, kaitse- ja eririietuse arvestamise ja tagastamise

korrale;

2.3.2. andma oma asjaajamise üle vahetule juhile või tema poolt määratud teenistujale;

2.3.3. edastama dokumendihaldusprogrammis olevad aktiivsed teenistusülesanded vahetule

juhile või tema poolt määratud teenistujale.

2.4. Arvuti tagastamisel on teenistujal keelatud kustutada selles olevaid teenistus- või töösuhte

käigus teenistusülesannete täitmiseks loodud dokumente ja salvestatud informatsiooni.

Kõikide teenistusülesannete täitmise käigus loodud dokumentide autoriõigus kuulub

Tööandjale ning arvuti tagastamisel on teenistuja teenistusülesannete täitmise käigus loodud

dokumendid kohustatud tööandjale üle andma.

3. Töö- ja puhkeaeg

3.1. Teenistujate (v.a summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavad teenistujad) töö- ja

puhkeaeg.

3.1.1. Tööpäev algab üldjuhul kell 8.15 ja lõpeb kell 17.00, reedel kell 15.45. Teenistujatele

võib võimaldada erinevat tööaega, mis kooskõlastatakse vastava struktuuriüksuse

juhiga ja millest informeeritakse teisi teenistujaid.

3.1.1.1. Komandopealiku tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb kell 16.45, reedel kell 15.30.

3.1.2. Teenistujad on kohustatud kasutama ja täitma tööaja planeerimisvahendina

veebipõhist elektroonilist kalendrit Microsoft Outlook.

3

3.1.2.1. Teenistujad on kohustatud elektroonilisse kalendrisse kandma oma tööpäeva

planeeringu ja kasutuse. Kohustuslik on kanda kalendrisse nõupidamised,

kohtumised, väljaspool töökohta täidetavad ülesanded (sh koolitused,

konverentsid, kaugtöö jmt) ja puhkused.

3.1.2.2. Elektroonilisse kalendrisse sisestatud nõupidamiste kutse või mõni teine kolleegi

poolt tehtud ajaplaneering tuleb kas aktsepteerida või keelduda. Elektroonilisse

kalendrisse sisestatud nõupidamiste kutsele või mõnele teisele kolleegi poolt

tehtud ajaplaneeringule mittevastamine loetakse nõustumiseks.

3.1.3. Tööaja hulka mittearvatava lõunavaheaja kestus on 30 minutit, üldjuhul ajavahemikul

kella 12.00-14.00.

3.1.4. Kuvariga töötav teenistuja võib tööpäeva jooksul kasutada puhkepausiks viit 10

minutilist vaheaega, mida ei summeerita.

3.1.5. Teenistujal on õigus kasutada kaugtööd vahetu juhiga kokku lepitud ajal ja mahus.

3.1.5.1. Kaugtööd kasutav teenistuja vastutab tema poolt kasutatavas kaugtöö

keskkonnas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest.

3.2. Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavate teenistujate töö- ja puhkeaeg.

3.2.1. Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavate teenistujate töö- ja puhkeaeg on

reguleeritud ületunnitöö kohaldamise põhimõtete ja valveteenistuse töökorraldust

reguleerivate juhenditega.

3.2.2. Summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkus on kuus kuud. Summeeritud tööaja

arvestuse alusel töötavate teenistujate tööaja algus ja lõpp määratakse kindlaks

tööajagraafikus. Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavate teenistujate

valvevahetuse kestus on:

3.2.2.1. päästekeskustes töötavatel päästeteenistujatel üldjuhul 24 tundi, mille hulka

arvatakse tööpäevasisesed vaheajad. Erandina võib töövahetuse pikkus olla 8 kuni

24 tundi perioodi viimasel kuul.

3.2.2.2. demineerimiskeskuses töötavatel päästeteenistujatel üldjuhul 12 või 24 tundi,

mille hulka arvatakse tööpäevasisesed vaheajad. Erandina võib töövahetuse

pikkus olla 8 kuni 24 tundi perioodi viimasel kuul.

3.2.3. Tööajagraafik koostatakse vähemalt iga kalendrikuu kohta. Tööajagraafik järgneva

kalendrikuu kohta tehakse teenistujale teatavaks hiljemalt 10 (kümme) kalendripäeva

enne uue kalendrikuu algust ning pannakse päästekomandodes, korrapidamisgruppides

ja pommigruppides üles selleks kokkulepitud kohta.

3.2.4. Vahetul juhil on kokkuleppel teenistujatega õigus jooksva kuu tööajagraafikut muuta.

Jooksva kuu tööajagraafikus tehtud muudatusest teavitab vahetu juht asjaosalisi

teenistujaid koheselt.

3.2.5. Kui järgmise vahetuse teenistuja ei ole ettenähtud ajal tööle tulnud, peab vahetatav

teenistuja sellest viivitamatult informeerima oma vahetut juhti, tema puudumisel

teeninduspiirkonna operatiivkorrapidajat.

3.2.6. Teenistujate omavahelisel kokkuleppel vahetuste muutmiseks peab andma nõusoleku

vahetu juht või teda asendav teenistuja ning tööajagraafiku muudatused tuleb eelnevalt

kirjalikult fikseerida.

4

3.3. Tööaja hulka arvatakse:

3.3.1. töö juures haigestumine või vajadusel arsti juures käimine vahetu juhi nõusolekul,

kes võib vajadusel nõuda arstitõendi esitamist;

3.3.1.1. Juhul, kui teenistuja võtab töövõimetuslehe, arvestatakse töö juures

haigestumine tööaja hulka vaid siis, kui töövõimetuslehe alguse kuupäev on töö

juures haigestumisele järgnev päev.

3.3.1.2. Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötav teenistuja ei pea võtma

töövõimetuslehte töö juures haigestumise korral, v a juhul kui ta järgmise

valvevahetuse algsuseks ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline tööle naasma.

Sellisel juhul võtab teenistuja töövõimetuslehe hiljemalt järgmise valvevahetuse

alguseks.

3.3.2. perekonnas aset leidnud õnnetusjuhtumist, äkilisest haigestumisest või lähedase

inimese surmast tingitud ärakäimine, struktuuri- või allstruktuuriüksuse juhi

teadmisel;õppepäevadel, tööalastel koolitustel ja füüsilistel katsetel osalemine, mis on

fikseeritud tööajaarvestuse tabelis;

3.3.3. vahetu juhiga kokkulepitud aeg töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmiseks,

kollektiivlepingus kokkulepitud ulatuses. Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmiseks

vajaliku aja kasutamise soovist teavitab usaldusisik oma vahetut juhti iga kuu 10.

kuupäevaks järgmise kalendrikuu kohta ette;

3.3.4. spordivõistlused, mis on seotud kutsemeisterlikkusega (v a tuletõrjesport);

3.3.5. muud seaduses sätestatud ja/või vahetu juhiga kooskõlastatud töölt eemalviibimised.

3.4. Teenistusse ilmumata jätmisest haiguse, haige lapse hooldamise või muu mõjuva põhjuse

tõttu peab teenistuja esimesel võimalusel (vähemalt samal päeval) teavitama oma vahetut

juhti. Võimalusel aktiveerib teenistuja vastava elektronposti automaatteavituse ja teeb

vastava märke oma elektroonilisse kalendrisse.

3.5. Puhkuse ajal haigestumisest peab teenistuja oma vahetut juhti informeerima ainult juhul,

kui ta soovib puhkuse haigestumise tõttu katkestada. Puhkuse katkestamiseks peab

teenistuja esitama riigitöötaja iseteenindusportaali puhkuste halduse moodulis taotluse. Kui

teenistuja ei saa taotlust esitada, teavitab teenistuja sellest vahetut juhti või personalitöö

talituse teenistujat (puhkuste haldur), kes teeb portaalis taotluse teenistuja eest.

3.6. Tööle mitteilmumise ning sellest mitteteavitamise puhul loetakse seda töölt mõjuva

põhjuseta puudumiseks ning tööajatabelis vähendatakse tööaega põhjuseta töölt eemal

viibitud aja võrra.

3.7. Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavate teenistujate töölt ära lubamine fikseeritakse

kirjalikult teenistusraamatus. Teenistusraamatusse sissekandmise aluseks on vahetu juhi

nõusolek, kes määrab vajadusel asendaja.

3.8. Teenistuja on kohustatud teavitama töövõimetuslehe lõppemisest tööle naasmise päeval

personali ja asjaajamise osakonna personaliarvestuse ja asjaajamise talituse teenistujat või

vahetut juhti, kes teavitab töövõimetuslehe lõppemisest esimesel võimalusel personali ja

asjaajamise osakonna personaliarvestuse ja asjaajamise talituse teenistujat.

3.9. Tööaja arvestust talle alluvas struktuuri- või allstruktuuriüksuses ning

struktuuriüksuseväliste teenistujate kohta peab struktuuri- või allstruktuuriüksuse juht või

nende poolt määratud isik vastavalt peadirektori poolt kinnitatud tööaja arvestuse

menetlemise korrale.

5

3.10. Teenistuja nõusolekul võib teenistujat rakendada tegema tööd üle kokkulepitud

tööaja (ületunnitöö). Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda teenistujalt, kes on rase või kellel

on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. Summeeritud tööaja arvestuse korral on

ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.

3.11. Päästeamet võib päästeteenistujalt nõuda erakorralise ületunnitöö tegemist ehk

teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad

erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata (edaspidi nimetatud erakorraline

ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral tasustatakse erakorraline ületunnitöö

vastavalt päästeteenistuse seadusele.

3.11.1. Ettenägematuteks ja erakorralisteks asjaoludeks ei loeta ja erakorralise ületunnitööna

ei tasustata asutuse korraldatavate spordivõistluste, ürituste ja õppuste organiseerimist

ning spordivõistlustel, üritustel ja õppustel osalemist. Samuti ei loeta ettenägematuteks

ja erakorralisteks asjaoludeks ning ületunnitööna ei tasustata spordivõistlusteks,

üritusteks ja õppusteks vajamineva tehnika, vahendite jms transportimist, püstitamist

ning väljakute ettevalmistamist.

3.12. Summeeritud tööaja arvestuse alusel mittetöötavatel teenistujatel lühendatakse

uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat

tööpäeva kolme (3) tunni võrra. Ülejäänud riiklikele pühadele ja muudele tähtpäevadele

eelnevatel tööpäevadel langetab otsuse tööpäeva pikkuse osas peadirektor või

päästekeskuse juht.

3.13. Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavate teenistujate riigipühade eelseid

tööpäevi ei lühendata, vaid loetakse ületunnitööks, et tagada katkematu valmisolek.

4. Teenistus– ja töölähetus

4.1. Teenistus- ja töölähetusse saatmine, lähetuse vormistamine, kulude hüvitamine ja aruandlus

on reguleeritud peadirektori käskkirjaga kinnitatud teenistus- ja töölähetuste korras.

4.2. Juhul, kui teenistujal puudub välislähetuse ajal ligipääs elektronpostile, siis on teenistuja

kohustatud tagama enne välislähetusele minekut elektronposti automaatteavituse

aktiveerimise.

5. Informatsiooni väljastamine ja hoidmine

5.1. Meedias ametlike seisukohtade avaldamine ning avalikustamine ameti teenistujate poolt

(v.a juhtkond ja päästekeskuste juhid) toimub kooskõlastatult

kommunikatsiooniosakonnaga (nt valvepressiesindajaga).

5.2. Teenistujad võivad asutuse, selle struktuuriüksuse või allstruktuuriüksuse nimel

sotsiaalmeedia kontosid või veebilehti avada üksnes Tööandja nõusolekul.

5.3. Eraisikuna sotsiaalmeedias osaledes teenistuja:

5.3.1. peab kinni avaliku teenistuse veebilehelt leitavast ametniku eetikakoodeksist ning

peadirektori käskkirjaga kinnitatud Päästeameti teenistujate eetikakoodeksist ega

avalda talle teenistusülesannete täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet;

6

5.3.2. võib jagada isiklikke teenistusalaseid teadmisi ja kogemusi, kuid vältida tuleb

sõnavõtte ja hinnanguid nendel Tööandja tegevusvaldkonda kuuluvatel teemadel milles

teenistuja pole pädev ega oma kogemust;

5.3.3. eristab selgelt oma isikliku arvamuse asutuse ametlikust seisukohast;

5.3.4. ei avalda fotosid ega videomaterjali, mis võivad kahjustada asutuse turvalisust,

mainet või teiste isikute privaatsust.

5.4. Teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle

teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu

puutuvaid andmeid, eriliigilisi isikuandmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud teavet.

5.5. Konfidentsiaalseks teabeks loetakse teavet, mille saladuses hoidmiseks on Tööandjal

õigustatud huvi, st eelkõige, kuid mitte ainult:

5.5.1. asutusesiseseks tunnistatud teavet või muud andmete hulka, millele juurdepääs või

mille kasutamine on mistahes õigusaktiga piiratud;

5.5.2. Tööandja ja kolmandate isikute kokkulepete ja lepingute tingimused, välja arvatud

osas, mis need on avalikud;

5.5.3. teave Tööandja ja kolmandate isikute infosüsteemist, tarkvarast, sh paroolidest;

5.5.4. Tööandja ja kolmandate isikute raamatupidamisarvestuse andmed;

5.5.5. Tööandja ja kolmandate isikute sisedokumentatsioon, sh kirjavahetus;

5.5.6. päästesõidukite ja –vahendite kaamerate salvestised (kiivrikaamera, päästeautode ja

juhtimiskeskkondade kaamerad);

5.5.7. muu informatsioon, mille avalikustamine isikute nõusolekuta võib kahjustada neid

või Tööandjat.

5.6. Teavet loetakse konfidentsiaalseks teabeks niikaua, kuni Tööandja esindaja pole

informatsiooni avalikustanud või selle avalikustamist lubanud. Tööandjapoolse

avalikustamisena mõistetakse informatsiooni avaldamist Tööandja nimel.

5.7. Teenistuja tagab, et konfidentsiaalsele teabele juurdepääs ei ole kõrvalistele isikutele

kättesaadav.

6. Palk, töötasu ja puhkusetasu

6.1. Päästeameti teenistujate palk ja töötajate töötasu (edaspidi koos nimetatud palk) ning

lisatasude maksmise tingimused ning kord on reguleeritud siseministri kinnitatud

palgajuhendiga.

6.2. Päästeametniku ja ametniku palk määratakse ametisse nimetamise käskkirjaga.

Päästetöötaja palk ja töötaja töötasu fikseeritakse töölepingus.

6.3. Palga arvestusperiood on kalendrikuu.

6.4. Palka makstakse 1 (üks) kord kuus.

6.4.1. Päästeameti struktuuriüksuse välistele, osakondade ja demineerimiskeskuse

teenistujatele makstakse palka hiljemalt järgneva kuu 5. päeval ülekandega teenistuja

poolt esitatud arvelduskontole.

6.4.2. Päästeameti päästekeskuste teenistujatele makstakse palka hiljemalt järgneva kuu 10.

päeval ülekandega teenistuja poolt esitatud arvelduskontole.

7

6.4.3. Kui järgneva kuu palga maksmise päev satub puhkepäevale või riigipühale, tehakse

ülekanne sellele eelneval tööpäeval.

6.5. Hiljemalt väljamaksmisele eelneval tööpäeval edastab RTK PPO teenistuja Päästeameti

teenistujate e-posti aadressile elektroonilise palgateatise talle arvutatud palga osade kohta.

6.6. Summeeritud tööaja alusel töötavatele teenistujatele makstakse igakuiselt koos palgaga

lisatasu öisel ajal ning riigipühal tehtud töö eest. Lisatasu ületunnitöö eest arvestatakse ja

makstakse summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpus hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu

palgapäeval, erakorraline ületunnitöö vastavalt päästeteenistuse seadusele.

6.7. Puhkusetasu maksab RTK PPO välja vastavalt teenistuja soovile, kas eelviimasel tööpäeval

enne puhkuse algust (juhul, kui portaalis on taotlus kinnitatud ja andmed SAPi genereeritud

hiljemalt 6 tööpäeva enne puhkuse algust) või koos vastava kuu palgaga. Teenistuja teeb

vastava valiku puhkusetasu saamise aja kohta riigitöötaja iseteenindusportaali puhkuste

halduse moodulis.

6.8. RTK PPO-l on õigus teenistuja palgast kinni pidada mobiiltelefoniga seotud ülekulud

teenistujaga sõlmitud lepingu ja peadirektori käskkirjaga kinnitatud korra alusel.

6.9. Teenistusest vabastamisel peavad teenistujale viimase tööpäeva seisuga väljamaksmata

tasud laekuma teenistuja arvelduskontole hiljemalt viimasel tööpäeval. Kui teenistus- või

töösuhte viimane päev langeb nädalavahetusele või riigipühale, makstakse lõpparve

esmaspäeval või siis riigipühade järgsel kalendaarsel tööpäeval.

7. Puhkus

7.1. Teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 (kolmkümmend viis) kalendripäeva.

7.2. Päästeteenistujale antakse tasulist lisapuhkust kuni 10 (kümme) kalendripäeva tööaasta eest.

Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse päästeteenistujale kolmanda ja iga

järgneva aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 (kümme)

kalendripäeva.

7.3. Lisapuhkust võib vähendada või jätta andmata teenistujatele, kellel on kehtiv

distsiplinaarkaristus või kellele on tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus.

7.4. Õigus lisapuhkuse päevade kasutamisele tekib pärast jooksva kalendriaasta põhipuhkuse ja

eelmiste aastate välja teenitud kasutamata põhipuhkuse ärakasutamist. Kasutamata ja

aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest või töölt vabastamisel rahas ei hüvitata.

7.5. Teenistujal on õigus lisaks põhipuhkusele vastavalt töölepingu seadusele kasutada

töölepingu seaduses sätestatud teisi puhkusi (nt isapuhkus, lapsepuhkus, tasustamata

lapsepuhkus, õppepuhkus).

7.6. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkematu osa kestus

peab olema vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla

lühem. Ühe puhkuseosa kestus on üldjuhul vähemalt 7 (seitse) kalendripäeva.

7.6.1. Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötava teenistuja ülejäänud puhkuseosade

(summeerituna põhipuhkus ja eriteenistuja lisapuhkus) kestus on vähemalt 7

kalendripäeva, v.a juhtudel, kui lühema puhkuseosa vajadus tuleneb puhkuse

katkestamisest või edasi lükkamisest tööandja algatusel või töötaja töövõimetuse,

rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.

8

7.6.2. Teenistuja, kelle tööaeg on esmaspäevast reedeni, puhkuseosa kestus võib vahetu juhi

nõusolekul olla lühem kui 7 kalendripäeva.

7.7. Puhkuste ajakava koostatakse kalendriaasta kohta riigitöötaja iseteenindusportaali puhkuste

halduse moodulis portaalis määratud puhkusetaotluse esitamise tähtajaks. Puhkuste ajakava

vormistamiseks saadetakse tööülesanne puhkusetaotluse esitamiseks teenistuja e-mailile ja

portaalis teenistuja töölauale. Teenistuja täidab portaalis ajakava vormistamiseks

puhkusetaotluse vahetu juhi eelneva planeeringu alusel. Eelneva kokkuleppe alusel võib

portaalis teenistuja eest puhkusetaotluse teha vahetu juht või personalitöö talituse teenistuja

(puhkuste haldur). Puhkuste ajakava kinnitamisel tuleb teenistujale teavitus e-mailile ja

portaalis teenistuja töölauale.

7.8. Juhul, kui teenistuja soovib puhata erinevalt kinnitatud ajakavas märgitule (sh

lapsehoolduspuhkus, õppepuhkus jne), peab ta esitama vahetule juhile taotluse puhkuse

muutmiseks Riigitöötaja Iseteenindusportaali (www.riigitootaja.ee) kaudu vähemalt 14

kalendripäeva enne puhkuse algust.

7.9. Päästeteenistuja puhkuse võib tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse

tagasi seoses hädaolukorraga, eriolukorraga, erakorralise seisukorraga, Päästeameti

toimepidevuse häiretega või sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Päästeteenistuja puhkeaja

võib tema nõusolekuta katkestada eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisel.

7.10. Enne puhkusele minekut on teenistuja kohustatud andma asjaajamise, sh

pooleliolevad tööülesanded, üle oma asendajale ja tagama elektronposti ning

dokumendihaldusprogrammi automaatteavituse aktiveerimise, milles on märgitud puhkuse

kestus ja asendaja. Riigitöötaja iseteenindusportaali puhkuste halduse moodulis

kooskõlastajana või kinnitajana dokumendi menetlusringi kuuluvad teenistujad on

kohustatud portaalis delegeerima tööülesanded asendajale.

7.11. Teenistujale antakse üks vaba päev (8 h) lapse 1. klassi mineku esimesel koolipäeval

ja lapse kooli (põhi- või keskhariduse omandamine) lõpetamise päeval, säilitades selleks

ajaks teenistuja töötasu. Summeeritud tööaja alusel töötavatele teenistujatele antakse vaba

valvevahetus ning tööajagraafikusse märgitakse tööajaks 8 tundi.

7.12. Teenistujale antakse üks vaba päev (8 h) lähedase inimese (abikaasa, elukaaslane,

laps, ema, isa, vanaema, vanaisa, õde, vend) surma korral, säilitades selleks ajaks teenistuja

töötasu. Summeeritud tööaja alusel töötavatele teenistujatele antakse vaba valvevahetus

ning tööajagraafikusse märgitakse tööajaks 8 tundi.

8. Teenistusalased korraldused

8.1. Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult ja

omakasupüüdmatult. Teenistuskohustused on kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse,

töölepingu seaduse, päästeteenistuse seaduse ning muude õigusaktide ja ametijuhendiga.

8.2. Teenistusalaseid korraldusi antakse kirjalikult või suuliselt.

8.3. Teenistusalaseid korraldusi annab üldjuhul teenistuja vahetu juht.

8.4. Teenistujale võib ühekordseid ülesandeid otse anda peadirektor või peadirektori asetäitja,

millest teenistujal tuleb esimesel võimalusel informeerida vahetut juhti.

8.5. Päästetööl või demineerimistööl toimub korralduste andmine vastavalt päästetöö või

demineerimistöö juhtimisstruktuurile.

9

8.6. Ametnikud, kes on teenistuses ametikohtadel, millega kaasneb huvide avaldamise ja

deklareerimise kohustus, on kohustatud esitama huvide deklaratsiooni deklaratsioonide

registrile nelja kuu jooksul ametisse asumisest või deklaratsiooni esitamise kohustuse

tekkimisest arvates ning edaspidi iga aasta 31. maiks korruptsioonivastases seaduses

sätestatud korras ja tingimustel.

8.7. Teenistuja on kohustatud informeerima personali ja asjaajamise osakonda oma

isikuandmete (kontaktandmed, haridustase, pangarekvisiidid ja teised teenistuseks

vajalikud andmed) muutumisest. Komandotasandil teavitab teenistuja isikuandmete

muutumisest komandopealikku.

9. Töökultuur

9.1. Teenistuja on kohustatud nii tööl kui väljaspool tööaega juhinduma nii avalike teenistujate

(määratletud avaliku teenistuse eetikakoodeksis) kui ka päästeteenistujate

väärtushinnangutest ja käitumistavadest (määratletud Päästeameti teenistujate

eetikakoodeksis).

9.2. Teenistuja peab hoiduma tegudest, mis kahjustavad Päästeameti ja teenistujate moraali ning

mainet.

9.3. Teenistuja välimus peab olema korrektne ja puhas. Päästeamet väljastab teenistujale, kellele

on see ette nähtud, teenistusülesannete täitmiseks vormi-, kaitse- ja tööriietuse (edaspidi

riietus). Teenistuja vastutab Päästeameti poolt talle väljastatud riietuse korrektse

väljanägemise eest.

9.3.1. Riietust võib kasutada töövälisel ajal vaid tööle tulemisel ja minemisel, tööandja

korraldusel Päästeameti esindamisel, samuti võib vormiriietust kasutada perekondlikel

tähtpäevadel. Ka töövälisel ajal riietust kasutades peab teenistuja käitumine vastama

üldtunnustatud käitumisnormidele ning ei või diskrediteerida Päästeametit.

9.4. Teenistuja kasutab temale tööülesannete täitmiseks antud vara säästlikult,

heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt.

9.5. Teenistuja vastutab isiklikult tema kasutusse antud vara eest.

9.6. Asutusesisesel helistamisel tuleb üldjuhul kasutada lühinumbreid.

9.7. Teenistuja on kohustatud saabunud elektronposti ja dokumendihaldusprogrammis talle

tööülesandeks ja teadmiseks saadetud dokumendid läbi vaatama vähemalt üks (1) kord

tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul kui teenistuja ei viibi alalisel töökohal või puudub

vastav ligipääs.

9.7.1. Personali ja asjaajamise osakond annab teenistujale ametlikuks asjaajamiseks

elektronposti aadressi, üldjuhul kujul [email protected].

9.8. Teenistuja viibimine Päästeameti ruumides ning territooriumil väljaspool tööaega võib

toimuda ainult teenistusülesannete täitmise eesmärgil. Töövälisel ajal vastutab teenistuja

hoonesse sisenemisel ja hoonest lahkumisel signalisatsiooni olemasolul selle väljalülitamise

või sisselülitamise ja uste lukustamise eest.

9.9. Külaline võib Päästeameti ruumides ning territooriumil viibida ainult koos Päästeameti

teenistujaga. Külalise Päästeameti ruumides ja territooriumil viibimise korral vastutab

külalise eest tema vastuvõtja.

10

9.10. Teenistuja (v.a summeeritud tööaja alusel töötavad teenistujad), kes täidab

teenistusülesandeid väljaspool ametiruume, peab sellest teavitama oma vahetut juhti v.a

juhul kui ta on oma äraoleku fikseerinud elektroonilises kalendris.

9.11. Teenistujal on keelatud tarvitada tööajal või tööruumides või tööandja territooriumil

alkohoolseid jooke ning narkootilisi, toksilisi või psühhotroopseid aineid. Eelpool

nimetatud ainete mõju all teenistuses viibimist käsitletakse teenistuskohustuste olulise

rikkumisena.

9.12. Teenistuja peab info- ja sidetehnoloogia varade kasutamisel lähtuma peadirektori

poolt kinnitatud Päästeameti info- ja sidetehnoloogia kasutamise korrast. Teenistujal on

keelatud installeerida arvutisse tarkvara, mis pole tööalaselt vajalik, millel puudub

kasutamisõigust lubav dokument (ehk litsents) ega käivitada faile, mille päritolu ja otstarve

ei ole teada. Keelatud on külastada veebilehekülgi, mille kasutamine võib kahjustada

Päästeameti mainet. Arvutist eemaldudes peab teenistuja selle sulgema või lukustama (nt

käsuga Windows logo klahv + L).

9.13. Nõupidamiste ja muude koosviibimiste läbiviimiseks on ettenähtud nõupidamiste

ruumid. Ruume broneeritakse elektroonilise kalendri kaudu.

9.14. Nõupidamiste ruumides seadmete ja abivahendite kasutamisel tagab nende puhtuse

ja korrashoiu kasutaja. Ruumide kasutamisel lähtuda vastava ruumi kasutamise heast tavast.

9.15. Teenistuja lahkumisel tööpäeva lõpul peavad tööruumi, kuhu ei jää peale tema

lahkumist teisi teenistujaid, aknad olema suletud, elektriseadmed välja lülitatud. Töölt

lahkudes aktiveerib teenistuja valvesignalisatsiooni selle olemasolul, välja arvatud juhul kui

valvesignalisatsioon aktiveerub automaatselt.

9.16. Teenistujaid on informeeritud, et tööandja valduses olevatele mootorsõidukitele on

paigaldatud GPS-seiresüsteem, mis salvestab sõiduki asukoha ja sõidupäevikus

fikseeritavad andmed.

9.17. Teenistujaid on informeeritud Päästeameti hoonetes ning Päästeameti territooriumil

väljaspool hooneid asuvast videovalvest, sh videovalve all olev ala märgistatakse vastavalt.

10. Ergutused ja karistused

10.1. Päästeameti teenistujatele kohaldatakse ergutusi avaliku teenistuse seaduse ja

päästeteenistuse seaduse alusel.

10.2. Teenistujatele võib kohaldada kauaaegse teenistuse või töökohustuste silmapaistvalt

hea täitmise eest järgmisi ergutusi:

10.2.1. tänu avaldamine;

10.2.2. rahalise preemia andmine;

10.2.3. kingituse andmine;

10.2.4. autasustamine aukirjaga;

10.2.5. autasustamine päästeteenistuse aumärgiga.

10.3. Peadirektor võib kõigile Päästeameti teenistujatele, vabatahtlikele päästjatele ja

teistele päästetööl silmapaistnud isikutele kohaldada ergutusi (v.a autasustamine

11

päästeteenistuse aumärgiga). Päästekeskuse juht võib ergutusi kohaldada vastavalt

peadirektorilt saadud volitustele.

10.4. Päästeteenistujatele antakse kauaaegse teenistuse ja teenistuskohustuste täitmise eest

päästealal staažimärke vastavalt Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud

staažimärkide statuudile.

10.5. Distsiplinaarmenetluse ja/või teenistusliku juurdluse algatamiseks esitab peadirektori

asetäitja või struktuuriüksuse juht esildise peadirektorile. Distsiplinaarmenetluse ja/või

teenistusliku juurdluse asjaolude väljaselgitamiseks algatatakse juurdlus ja moodustatakse

komisjon peadirektori käskkirjaga. Käskkiri saadetakse teadmiseks ametnikule või

päästeametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemise ja talle antakse

vähemalt viis tööpäeva aega esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Moodustatud

komisjoni esimeheks on kas struktuuriüksuse juht või peadirektori asetäitja või peadirektori

poolt määratud isik.

10.6. Komisjon on kohustatud peadirektori käskkirjas määratud tähtajaks esitama vastava

valdkonna peadirektori asetäitjale või peadirektorile (kui komisjoni esimeheks on

peadirektori asetäitja) ja distsiplinaarmenetluse korral menetlusalusele isikule

distsiplinaarmenetluse või teenistusliku juurdluse osas kokkuvõtte ja ettepaneku.

10.6.1. Menetlusalusel isikul on õigus distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega tutvuda ja

esitada oma kirjalik arvamus ja vastuväited viie tööpäeva jooksul.

10.6.2. Vastava valdkonna peadirektori asetäitja või peadirektor (kui komisjoni

esimeheks on peadirektori asetäitja) teeb otsuse komisjoni ettepaneku(te)ga

arvestamise või mittearvestamise kohta, dokumendihaldussüsteemi vahendusel.

Otsuse põhjal vormistatakse vajadusel distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri

või muu nõue/kiri.

10.7. Distsiplinaarsüütegude määratlemisel ja selle eest karistuse määramisel juhindutakse

avaliku teenistuse seadusest.

10.8. Distsiplinaarvastutust kannavad avaliku teenistuse seaduse või töötajate

distsiplinaarvastutuse seaduse alusel ametnikud ja päästeametnikud. Õigusaktidest ja

teenistussisestest aktidest tulenevate kohustuste, samuti vahetu juhi ning kõrgemalseisvate

juhtide korralduste mittetäitmise või puuduliku või mittenõuetekohase täitmise,

avalikkusele valeinfo andmise, valeandmete esitamine teenistusülesannete täitmisel või

aruandluses, tööle hilinemise ja mitteilmumise, omavoliliselt töölt lahkumise,

alkoholijoobes ja narkootiliste või toksiliste ainete tarbimise, Päästeameti territooriumil

narkootiliste ja toksiliste ainete omamise, varasse hooletu suhtumise, selle omastamise

(varastamise) või omavolilise kasutamise, ebaviisaka käitumise või muude taoliste

juhtumite korral võib kohaldada süüdiolevale ametnikule ja päästeametnikule

distsiplinaarkaristust.

10.9. Distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline

ja see on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et

rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik või päästeametnik ei suuda ka edaspidi

tagada teenistuskohustuse täitmist. Ametniku või päästeametniku poolseks oluliseks

rikkumiseks, loetakse eelkõige alljärgnev:

10.9.1. rikkumine on toime pandud tahtlikult;

12

10.9.2. ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse

rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega

samalaadne rikkumine on korduv;

10.9.3. rikkumine on tekitanud Päästeametile olulise varalise kahju;

10.9.4. rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet;

10.9.5. rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate

isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju.

10.9.6. alkoholi-, narkootilises, psühhotroopse aine või muu joovastava aine mõju all

teenistusse ilmumine või teenistuses viibimine;

10.9.7. teenistuses alkohoolsete, narkootiliste, toksiliste või psühhotroopsete ainete

tarbimine;

10.9.8. teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse, teiste inimeste perekonna- ja

eraellu puutuvate andmete, eriliigiliste isikuandmete ning muu konfidentsiaalsena

saadud teabe avaldamine.

10.10. Töölepingu erakorraline ülesütlemine toimub töölepingu seaduses ettenähtud

mõjuvatel põhjustel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

10.11. Eelkõige võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui teenistuja:

10.11.1. ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu,

mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).

Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei

võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul ühe aasta jooksul;

10.11.2. ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse,

töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata

(töövõime vähenemine);

10.11.3. on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud

töökohustusi;

10.11.4. on viibinud tööl joobeseisundis (alkoholi-, narkootilise, psühhotroopse aine

või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud ainete mõju all);

10.11.5. on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas Päästeameti

usalduse kaotuse enda vastu;

10.11.6. on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse Päästeameti vastu;

10.11.7. on tekitanud süüliselt ja olulisel määral Päästeametile varalist kahju;

10.11.8. on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

10.12. Üldjuhul võib Päästeamet töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime

vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat

hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

10.13. Joobe või varguse kahtluse korral kogub struktuuriüksuse juht või vahetu juht või

piirkonna operatiivkorrapidaja või regiooni vastutav korrapidaja asjasse puutuvatelt

isikutelt sündmuse asjaolude kohta digitaalselt või paberkandjal allkirjastatud seletuskirjad,

milles on märgitud seletuskirja koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, kuupäev ja

sündmuse asjaolud. Joobe kahtluse korral joobe tunnused (nt koordinatsioonihäired,

aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, käitumishäired, häiritud tasakaal, alkoholi lõhn

13

väljahingatavas õhus vms). Joobe kahtlusega teenistuja kontrollimisel alkomeetriga või

varguse kahtluse puhul teenistujate isiklike asjade kontrollimise (kapid, sõiduk vms) kohta

koostatakse protokoll. Protokollis märgitakse toimingu eesmärk, koht, kuupäev, kellaaeg,

mida kontrolliti, kontrollitava isiku nõusolek toimingu sooritamiseks, toimingu tulemused,

toimingu läbiviinud isiku ja juures viibijate nimed, ametikohad ja nende allkirjad.

10.14. Kui töötaja või päästetöötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise

tagajärjel kogu Päästeametile tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud

hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel

arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö

iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja

töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või

kindlustamiseks.

10.14.1. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju

tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

10.15. Kui ametnik või päästeametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta

tekkinud kahju eest täies ulatuses. Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud hooletuse

või raske hooletuse tõttu, vastutab ta tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel

arvestatakse ametniku teenistusülesandeid, süü vormi, talle antud juhiseid, töötingimusi,

põhipalka, töö iseloomust tulenevat riski, teenistussuhte kestust ametiasutuses, ametniku

eelnevat teenistusalast käitumist, ametiasutuse võimalusi kahjusid vältida, ametniku

teadmisi ja oskusi. Kui kahju pole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada

ametniku kuuekordset põhipalka.

10.16. Päästeametile varalise kahju tekkimisel on peadirektoril õigus moodustada ajutine

komisjon. Komisjon on kohustatud peadirektori poolt käskkirjas määratud tähtajaks esitama

peadirektorile ja kahju tekitatud isikule komisjoni kokkuvõtte, milles kajastatakse tekitatud

kahju suurus, selle tekkimise asjaolud ning põhjuslik seos kahju tekkimise ja teenistuja

käitumise vahel, samuti teenistuja süü olemasolul selle vorm ja suurus. Kokkuvõttes tehakse

ettepanek kahju hüvitamise osas.

10.17. Kokkuvõtte alusel teeb peadirektor teenistujale kirjaliku ettepaneku kahju

hüvitamiseks näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise

aluseks olevad asjaolud.

10.18. Teenistuja on kohustatud vastama ettepanekule kirjalikult neljateist päeva jooksul,

näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või keeldub sellest. Kohese hüvitamise

võimatusel on teenistujal õigus teha vastuses ettepanek kahju palgast kinnipidamise või

osade kaupa tasumise osas.

11. Töötervishoid, töö- ja tuleohutusnõuded

11.1. Teenistuja on kohustatud täitma töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, muudes

töötervishoidu ja tööohutust käsitlevates õigusaktides (sh Päästeameti peadirektori

käskkirjades) ning Päästeametis teostatavate tööde ja kasutatavate seadmete

ohutusjuhendites sätestatud nõudeid.

14

11.2. Töötervishoiu, töö- ja tuleohutusalane informatsioon on kõikidele teenistujatele

kättesaadav Päästeameti siseveebis kaustas “Töötervishoid ja õnnetusjuhtumid” ja

võrgukettal P:\tootervisehoid\.

11.3. Teenistuja sissejuhatav tööohutusalane tutvustamine töötervishoiu ja tööohutuse

nõuetega ja korraldusega toimub esimesel tööpäeval personali ja asjaajamise osakonna

personalipeaspetsialisti või allstruktuuriüksuse juhi poolt. Töökohal, kus teenistuja asub

oma tööülesandeid täitma, viib esmase ja täiendava juhendamise tööohutusjuhendite alusel

läbi vahetu juht või tema poolt määratud isik.

11.4. Teenistuja on kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu ja

tööohutuse seaduses sätestatule. Päästeteenistujate tervisenõuetele vastavust kontrollitakse

vastavalt päästeteenistuse seaduse § 7 lõikele 4. Teenistuja tervisekontrolli suunamist

korraldavad Päästeametis määratud personalipeaspetsialistid.

11.5. Töö laadi tõttu ohustatud isikutele, kes on ja võivad olla ohustatud bioloogilistest

ohuteguritest nagu bakterid, viirused, seened, parasiidid jms ning muudest bioloogiliselt

aktiivsetest ainetest, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust

korraldatakse tööandja poolt vaktsineerimine vastavalt peadirektori poolt kehtestatud

vaktsineerimise korrale. Vaktsineerimise läbiviimise või sellest keeldumise fikseerimise

eest vastutab teenistuja vahetu juht. Vaktsineerimist korraldavad Päästeametis määratud

personalipeaspetsialistid.

11.6. Teenistuja peab hoidma korras oma tööruumi, töökoha ja -vahendid ning

töökeskkonna puudustest teavitama vahetut juhti ja töökeskkonnaspetsialisti.

11.7. Ametiruumides võivad elektritöid, tuletöid ja seadmete remonti ning hooldust

teostada ainult vastava eriala spetsialistid.

11.8. Evakuatsiooniteele on keelatud paigutada mööblit, muud inventari või prügi.

11.9. Õnnetuse korral on teenistuja kohustatud vajadusel kutsuma abi, võtma kasutusele

esmased ohutusmeetmed ning tagama kannatanule esmaabi.

11.10. Tööõnnetusest peab teenistuja viivitamatult teavitama vahetut juhti või teda

asendavat teenistujat, kes tagab kohe teabe edastamise personali ja asjaajamise osakonnale

ning töökeskkonnaspetsialistile. Arvestust tööõnnetuste üle peetakse elektroonselt personali

ja asjaajamise osakonnas.

11.11. Pääste- või demineerimistööl saadud vigastuse korral teavitab teenistuja viivitamatult

päästetöö- või demineerimistöö juhti, kes tagab kohe teabe edastamise

töökeskkonnaspetsialistile. Kui kannatanul ei ole võimalik tööõnnetusest teavitada, siis teeb

seda viivitamatult lähim õnnetust pealt näinud teenistuja.

11.12. Lahtist tuld (sh küünlad) ei tohi jätta järelevalveta.

11.13. Tuleohutuspaigaldiste hooldust korraldab ja nende korrashoiu eest vastutab

kinnisvara korrashoiuteenuste osutaja, esmaabikappides olevate esmaabivahendite

hankimist korraldavad Päästeametis määratud personalipeaspetsialistid.

11.14. Tulega seotud õnnetusjuhtumite vältimiseks peab Päästeamet:

11.14.1. tagama õigusaktidega ettenähtud tuleohutusnõuded;

11.14.2. määrama tuleohutuse eest vastutavad isikud;

11.14.3. õpetama teenistujaid kasutama esmaseid tulekustutusvahendeid.

11.15. Teenistuja kohustub:

15

11.15.1. hoones viibivale külalisele tutvustama evakuatsiooninõudeid tulekahju korral

(mitmenda häiresignaali korral tuleb väljuda, kus asuvad esmased

tulekustutusvahendid, lähim evakuatsioonipääs, evakuatsioonitee, kogunemiskoht);

11.15.2. tulekahju korral võtma tarvitusele kõik abinõud inimeste väljajuhtimiseks

ohutsoonist, vara päästmiseks ja tulekahju kustutamiseks;

11.15.3. õppima selgeks esmaste tulekustutusvahendite kasutamise;

11.15.4. teatama tuleohu või tulekahju korral hädaabinumbril 112, öeldes oma nime,

sündmuskoha aadressi ja põlenguobjekti;

11.15.5. tagama inimeste ohutuse ja asuma võimalusel tule kustutamisele esmaste

tulekustutusvahenditega kuni päästjate kohalejõudmiseni;

11.15.6. simesel võimalusel informeerima juhtunust vahetut juhti.

11.16. Päästeameti hoonetes kehtivad üldnõuded on toodud sisekorraeeskirja lisas 1.

12. Kõrvaltegevus

12.1. Ametnik ja päästeametnik võib kõrvaltegevusena tegutseda:

12.1.1. töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel;

12.1.2. valitaval või nimetataval ametikohal;

12.1.3. ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus;

12.1.4. juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

12.2. Ametnik peab viivitamata teavitama teda ametisse nimetanud isikut kirjalikult, kui ta

tegeleb või kavatseb tegeleda punktis 12.1. nimetatud kõrvaltegevusega.

12.3. Teavitamiseks esitatud avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid:

12.3.1. teavitaja ees- ja perekonnanimi;

12.3.2. ametikoht;

12.3.3. teise tööandja nimetus, ettevõtlusega tegelemisel ettevõtluse vorm (oma nimel

teenuse pakkumine (käsundus- , töövõtu-, maakleri-, agendil- või komisjonileping),

füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik) ja ettevõtluse

tegevusvaldkond;

12.3.4. töö lühike kirjeldus;

12.3.5. töötamise koormus ja aeg;

12.3.6. kinnitus, et sellise tegevusega ei kahjustata Päästeameti mainet.

12.4. Ametnik või päästeametnik, kes tegeleb või kavatseb tegeleda avaliku teenistuse

seaduse § 60 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud kõrvaltegevusega, saadab

dokumendihaldusprogrammi kaudu teda ametisse nimetanud isikule adresseeritud avalduse

kooskõlastamiseks struktuuriüksuse juhile ja vahetule juhile ning teadmiseks personali ja

asjaajamise osakonna personalitöö talitusele. Kui vahetu juht või struktuuriüksuse juht on

avalduse kooskõlastanud, edastab teenistuja avalduse teadmiseks teda ametisse nimetamise

õigust omavale isikule. Kui vahetu juht või struktuuriüksuse juht leiab, et kõrvaltegevusele

kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või

kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise, siis ta avaldust ei kooskõlasta ja

16

teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku kõrvaltegevuse täielikuks või

osaliseks keelamiseks. Keeldumine vormistatakse haldusaktiga.

12.5. Riiklikesse organisatsioonidesse ja mittetulundusühingutesse (näiteks: korteriühistu

juhatusse, jahimeeste ühendustesse, spordiorganisatsioonidesse jne) kuulumine ei ole

piiratud, kui on järgitud tegevus- ja toimingupiiranguid. Kõrvaltegevuseks ei loeta riigi,

kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis.

12.6. Ametnikul ja päästeametnikul on keelatud:

12.6.1. teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle;

12.6.2. saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete

hulka.

12.7. Päästetöötaja ja töötaja, kes töötab teise tööandja juures või tegeleb ettevõtlusega,

informeerib sellest kirjalikult vahetut juhti.

13. Korruptsioonialasest informatsioonist ja teenistujaga seotud erakorralistest juhtumitest

teavitamine

13.1. Korruptsioonialane informatsioon on igasugune teave, mis:

13.1.1. viitab teenistujaga seotud ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe

korruptiivsele kasutamisele või korruptiivse tulu saamisele korruptsioonivastase

seaduse mõistes;

13.1.2. viitab altkäemaksu andmisele või võtmisele või vahendamisele või mõjuvõimuga

kauplemisele karistusseadustiku mõistes.

13.2. Teenistujaga seotud erakorraline juhtum on igasugune teenistuses või

teenistusväliselt aset leidnud sündmus, mille asjaolud viitavad, et:

13.2.1. toime on pandud mistahes väärteo, kuriteo või distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu

ning teo võimalikuks toimepanijaks või selles osalejaks oli teenistuja;

13.2.2. teenistuja tegevuse või tegevusetuse tulemusel on aset leidnud muu vahejuhtum, mis

võib pälvida avalikkuse ja/või meedia tähelepanu ning diskrediteerida Päästeametit.

13.3. Punktides 13.1. ja 13.2. sätestatud informatsiooni töötlevad Päästeameti sisekontrolli

nõunik ja õigusosakond.

13.4. Saades punktis 13.1. ja/või 13.2. nimetatud teabe, on teenistuja kohustatud sellest

viivitamatult teavitama oma vahetut juhti (selle ebaõnnestumisel järgmist teenistuslikult

kõrgemal asuvat juhti), valides olukorrast lähtudes kiireima ja otstarbekaima teavitusviisi.

Teenistuja koostab informatsiooni kohta esimesel võimalusel asjaolusid kirjeldava

ettekande ning ilma teistsugust korraldust saamata, edastab selle isikule, kellele ta

informatsioonist esialgselt teatas.

13.5. Juht, saades korra punktis 13.4. nimetatud teavituse, edastab selle viivitamatult teabe

töötlejale.

13.6. Teabe töötleja edastab saabunud teabe Päästeameti peadirektorile ning valdkonna

eest vastutavale Päästeameti peadirektori asetäitjale koos motiveeritud ettepanekuga

juhtumi lahendamiseks.

17

14. Lõppsätted

14.1. Eeskirja kohaldamisega seotud küsimused lahendab peadirektor kooskõlas teenistus-

ja töösuhteid reguleerivate seaduste ja muude õigusaktidega.

14.2. Sisekorraeeskirja täitmist kontrollivad struktuuri- ja allstruktuuriüksuste juhid.

18

Lisa

Päästeameti sisekorraeeskirja juurde

Päästeameti hoonetes kehtivad üldnõuded

1. Hoonetes, mida Päästeamet üürib, on teenistujad kohustatud täitma üürileandja poolt

kehtestatud nõudeid, millest teenistujaid informeeritakse.

2. Teenistusse asumisel antakse teenistujale vajalikud hoonete ja ruumide võtmed ning vajadusel

ka magnetvõti. Võtmete kaotamisest, vigastamisest või vargusest tuleb koheselt informeerida

haldusosakonda ning edastada info vahetule juhile.

3. Keelatud on omavoliline võtmedublikaatide valmistamine või võtmete või uksekaardi

andmine kõrvalistele isikutele.

4. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirete vältimiseks peab õppust korraldav isik

planeeritavast tuletõrje- või evakuatsiooniõppuse korraldamisest teavitama ühishoonete puhul

teisi rentnikke ning rendileandjat, haldusosakonna varade talituse juhatajat või

haldusosakonna juhatajat (Raua 2 hoone) ning korraldama õppuse selliselt et see ei segaks

õppusega mitteseotud isikuid.

5. Trepikodade ja korrustevahelised uksed peavad olema suletud asendis.

6. Teenistuja peab registreerima oma läbipääsukaardi hoonesse sisenemisel ja väljumisel

läbipääsusüsteemi lugejas, hoonetes kus süsteem on paigaldatud.

7. Päästeameti hoonetes, kus on valvelaud (nt Raua 2, Erika 3 ja Jaama 207), peavad külalised

registreerima ennast isikuttõendava dokumendi alusel (ID kaart, juhiluba, pass jne)

administraatori juures ning neile väljastatakse külaliskaart. Külalised ei tohi ruumides (või

hoones) viibida järelvalveta. Päästekomando teenistujate külastamine teenistusruumides ja

territooriumil on lubatud valvevanema või komandopealiku nõusolekul.

8. Ametiruumides ja –sõidukites on suitsetamine keelatud. Suitsetamine on lubatud vaid selleks

ettenähtud kohtades.

9. Teenistuja lahkumisel tööruumist, mis on lukustatav ja kuhu ei jää peale tema lahkumist teisi

teenistujaid, peab ukse lukustama. Kui ukse lukustamise võimalus puudub, paigutab teenistuja

kaitset vajavate andmekandjate ja dokumentide paigutamise lukustatud sahtlisse või

dokumendikappi.

9.1 Valveteenistuse korraldamise jaoks vajalikud võtmed peavad asuma valvevanema

tööruumis. Väljasõidu korral lukustab päästekomandost viimasena lahkuv teenistuja

väravad ja teenistusruumide uksed ning vajadusel ka aknad ja aktiviseerib

signalisatsiooni.

9.2 Päästekomandos peavad olema lukustatud alljärgnevad uksed/väravad ja ruumid:

9.2.1 teenistusruumide välisuksed ja garaaživäravad;

9.2.2 reservi ruum;

9.2.3 päästevarustuse hoiukoht;

9.2.4 lisaks muud ruumid arvestades päästekomando spetsiifikat või vajadusi.

19

10. Komandos valves olev rühmapealik, meeskonnavanem või muu valve eest vastutav teenistuja

(edaspidi nimetatud: valvevanem) on kohustatud organiseerima päästekomando

teenistusruumide, territooriumi ja päästekomandole kuuluva vara valve ja valve ajal lahkudes

päästekomandost tagama vara valve vastavalt päästekomando tehnilistele võimekustele.

11. Komandodes trepid ja liftipostid (laskumispostid) peavad olema liikumiseks puhtad ja avatud.

Liftipostide ruumid peavad olema külaliste (ekskursioonid, avatud uste päevad jne)

päästekomandos viibimise ajal suletud.

12. Liftipostidel (laskumispostidel) peavad olema maandumispehmendused põrandal.

13. Hoonetes koristamise võimaldamiseks tuleb oma töökoht peale tööaja lõppu korrastada.

13.1 Päästekomando „mustade ruumide“ (garaaž, päästeriiete hoidla, päästeriiete

hooldusruum, puhas ja must ladu, tehnikaremondi ruum, hingamisaparaatide

hooldusruum jne) ja remondiks kasutatavate ruumide puhtuse peavad tagama valves

olevad päästeteenistujad.

13.2 Ruumide ja territooriumi korrasolekut ja puhtust kontrollib komandopealik.

Nädalavahetustel või riigipühadel ja koristaja puudumisel tagavad valves olevad

päästeteenistujad päästekomando kõikide ruumide puhtuse.

13.3 Komando teenistusruumide ja territooriumi kasutamisel ja korrashoiul lähtutakse

peadirektori poolt kehtestatud Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhendist.

14. Hoonete välisuksed ning territooriumi väravad peavad olema pärast kella 17.30 suletud.

Päästekomando väravad peavad olema üldjuhul suletud asendis, et takistada kõrvaliste isikute

sissepääs. Päästekomando väravate lukustamise või sulgemise korra määrab komandopealik

oma korraldusega.

15. Päästeameti hooneid puudutavad läbipääsusüsteemi erisused tuuakse välja eraldi peadirektori

käskkirjaga kinnitatud korras, mida tutvustatakse teenistujatele dokumendihaldussüsteemi

kaudu või allkirja vastu paberkandjal.

16. Keelatud on parkida sõidukeid hoonete hoovi- ja garaaživäravate ette.

16.1 Parkimine Päästeameti Raua 2 hoone sisehoovi on lubatud haldusosakonna juhataja

loal haldusosakonna poolt paigaldatud autode registreerimismärgistusega sõidukitele

ja päästekomandos valves olevale isikkoosseisu isiklikele sõidukitele või erandkorras

kauba toomiseks eelnevalt haldusosakonda teavitades.

16.2 Päästekomando territooriumil on lubatud päästekomando päästeteenistujatel parkida

isiklikke sõidukeid tingimusel, et need ei takista harjutuste ja päästekomando

korrastamiseks tehtavate tööde läbiviimist. Keelatud on parkida provotseeriva

sümboolika ja sõnumiga varustatud sõidukeid.

16.3 Väljaspool valveaega pikemaajaline (üle ühe ööpäeva) parkimine päästekomando

territooriumil tuleb kooskõlastada komandopealikuga.

16.4 Parkimise korra ja pargitavate autode asetuse Päästeameti territooriumil määrab

vastavalt hoonele kas haldusosakonna juhataja, keskuse juht või komandopealik.

17. Täpsemad reeglid ja tingimused Päästeameti hoonetes ja territooriumil seoses

valvesüsteemidega, külaliste vastuvõtmise ja viibimisega hoones, ruumide ja territooriumi

koristamisega, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimimisega jmt lepitakse kokku

hoonepõhiselt hoone ja seda ümbritseva territooriumi eripärasid arvestades. Kokkulepetest

informeeritakse teenistujaid.

20

OLEN TUTVUNUD PÄÄSTEAMETI SISEKORRAEESKIRJAGA JA VÕTAN SELLE

TÄITMISEKS

Teenistuja nimi Kuupäev Allkiri

ASUTUSESISESEKS

KASUTAMISEKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Päästeamet

KÄSKKIRI Tallinn

03.01.2019 nr 1.1-3.1/3

Päästeameti sisekorraeeskirja

kinnitamine

Siseministri 03.10.2014 määrus nr 42 “Päästeameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 10 alusel

ning lähtudes avaliku teenistuse seaduse §-st 67 ja töölepingu seaduse § 28 lg 1 p-st 7:

1. Kinnitan Päästeameti sisekorraeeskirja (lisatud).

2. Teenistuja vahetul juhil tutvustada Päästeameti sisekorraeeskirja

dokumendihaldussüsteemi kaudu või allkirja vastu paberkandjal kõigile temale

vahetult alluvatele teenistujatele.

3. Personali ja asjaajamise osakonnal tutvustada Päästeameti sisekorraeeskirja

dokumendihaldussüsteemi kaudu või allkirja vastu paberkandjal peadirektori

asetäitjatele, struktuuriüksuste juhtidele ja struktuuriüksuse välistele teenistujatele.

4. Vahetutel juhtidel tagada teenistujatele Päästeameti sisekorraeeskirja allkirja vastu

tutvustamine hiljemalt 15.01.2019.

5. Tunnistan kehtetuks Päästeameti peadirektori 14.12.2016 käskkirja nr 453

„Päästeameti sisekorraeeskirja kinnitamine“.

6. Käesoleva käskkirjaga kinnitatud sisekorraeeskiri jõustub 1.02.2019.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuno Tammearu

peadirektor

Koopiad: Kõik struktuuriüksused