Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee

Registrikood 70004502

Isikud vastavalt nimekirjale

26.07.2016 nr 12.1-1/16/3336

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 7 alusel teavitame Teid, et Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korraldusega nr 255 "Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine", edaspidi korraldus nr 255 https://www.riigiteataja.ee/akt/323072016001 algatati Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (lisatud).

Planeeringuala asubHarju maakonnas Kuusalu valla territooriumil ca 12 000 hektari suuruse Kaitseväe keskpolügooni olemasolevates piirides. Planeeringuala täpne asukoht ja piir on esitatud korralduse nr 255 lisas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3230/7201/6001/VV_21072016_255k_lisa.pdf# (lisatud).

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu eesmärk on määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtutakse kaitseministri 22. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 122 „Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammist http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/planeeringud (lisatud). Planeeringu koostamist alustatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 alusel detailse lahenduse koostamisest.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Kaitseministeeriumi veebilehel http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/planeeringud ning kuni 31. augustini 2016 ka Kaitseministeeriumis (Sakala 1, Tallinn). Kaitseministeeriumis saab dokumentidega tutvuda tööpäevadel esmaspäevast reedeni kella 9.00st 16.00ni.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Nele Loorents

2(2)

Hangete osakonna juhataja kaitseinvesteeringute asekantsleri ülesannetes

Lisa: Vabariigi Valitsuse korraldus Vabariigi Valitsuse korralduse lisa Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirja lisa Kaitseväe keskpolügooni arendusprogramm

Heddy Klasen 717 0165 [email protected]

1

Lisa

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõu

kooskõlastusringil esitatud ettepanekute arvesse võtmise tabel

Märkuse esitaja Märkuse sisu Märkuse arvesse võtmine või

märkuse arvestamata jätmise

põhjuse

Keskkonnaministeerium 1. Palume algatatavas riigi

eriplaneeringu KSH-s käsitleda

kavandatavate tegevuste

võimalikku ebasoodsat mõju

piirkonna voolu- ja

siseveekogumitele ning

põhjaveele, kirjeldada mõju

leevendamise meetmeid ning

kooskõlastada tegevuste mõju

seirekava

Keskkonnaministeeriumiga.

Ettepanekuga arvestatakse.

Kaitseväe keskpolügooni riigi

eriplaneeringu detailse lahenduse

keskkonnamõju strateegilisel

hindamisel arvestatakse tehtud

ettepanekuga ja seirekava

kooskõlastatakse

Keskkonnaministeeriumiga.

2. Samuti tuleb analüüsida

polügoonile planeeritud

teekoridoride jätkamise

võimalikkust kaitsealal, mille

kaudu plaanitakse luua ühendus

loodava Soodla harjutusväljaga.

Ettepanekuga arvestatakse.

Kaitseväe keskpolügooni riigi

eriplaneeringu detailse lahenduse

keskkonnamõju strateegilisele

hindamisele lisaks tehakse

täiendav eraldiseisev analüüs, sest

planeeringuala ei hõlma loodava

Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe

keskpolügooni vaheliste teede

võimalikkust.

3. Juhime tähelepanu sellele, et

kaitseväe keskpolügooni

arendusprogrammi kohaselt

kasutatakse harjutuste käigus

laiendatud ohuala kuni 120

päevani aastas.

Keskkonnaministeeriumile

varasemalt teada olnud info järgi

võis laiendatud ohuala sulgeda

vaid kuni 90 päevaks aastas.

Lisaks peab kaitseala olema

külastajatele avatud

puhkepäevadel ja riigipühadel.

Ettepanekuga arvestatakse.

Kaitseväe keskpolügooni riigi

eriplaneeringu detailse lahenduse

koostamisel arvestatakse tehtud

märkusega ja ettepanekuga.

4. Keskpolügooni piiridest

väljapoole ulatuva ohuala

kavatsetakse maastikul tähistada

vähemalt 4 m laiuse piirisihiga.

Piiripostid on planeeritud

paiknema selliselt, et iga piiriposti

juurest on selgelt näha eelmist ja

järgmist piiriposti, kuid kahe

piiriposti vahe ei tohi olla suurem

kui 25 m (lagedal ja väga hea

nähtavusega alal kuni 50 m).

Ettepanekuga arvestatakse.

Kaitseväe keskpolügooni piiridest

väljapoole ulatuva ohuala

tähistamisel tuleb lähtuda

kaitseministri 28.12.2010. a.

määrusest nr 26 „Kaitseväe ja

Kaitseliidu harjutusväljale ja

lasketiirule esitatavad nõuded ja

kasutamise kord“. Piiri

tähistamisel on võimalik jälgida

looduslikke olusid ja tähistada piir

2

Oleme seisukohal, et kaitsealal ei

saa vaikimisi rakendada

tähistamise tavapärast põhimõtet.

Sihi rajamisele ja tihedale tähiste

paigaldamisele tuleks leida

alternatiivsed

keskkonnasõbralikud ning

maastikku sobivad lahendused.

vajadusel ka ohutuslintidega või

märgistada looduses kasvavad

puud.

Maanteeamet 1. Haarata planeeringualasse

riigiteed 1 Tallinn-Narva ja 15123

Tapa-Lehtse-Jäneda ulatuses, mis

võimaldab planeeringus lahendada

planeeritavate KVKP I ja II

kategooria teede ohutud ristumised

ja külgnemised riigiteedega

(aeglustus- ja kiirendusrajad,

ristumiskohtade tüübid jms).

Ettepanekuga arvestatakse.

Kaitseväe keskpolügooni riigi

eriplaneeringu detailse lahenduse

koostamisel arvestatakse tehtud

ettepanekuga ja eraldi analüüsis

kaalutakse erinevaid võimalikke

lahendusi.

2. Planeeringus käsitleda kõiki

planeeringualal olevaid ja sellega

külgnevaid riigiteid ning nende

kaitsevööndeid ehitusseadustiku §

71 alusel. Seletuskirjas ja joonistel

kasutada riikliku teeregistri

(http://teeregister.ee/) põhiseid

teede nimetusi ning numbreid.

Ettepanekuga arvestatakse.

Kaitseväe keskpolügooni riigi

eriplaneeringu detailse lahenduse

koostamisel arvestatakse kehtivate

õigusaktidega ning kasutatakse

riikliku teeregistri põhiseid teede

nimetusi ja numbreid.

3. Riigiteede kaitsevööndis

arvestada ehitusseadustiku § 70 ja

§ 72 alusel kehtestatud

piirangutega. Vastavalt

ehitusseadustiku § 70 lg 3 võib

ehitiste kavandamisel

kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest kõrvale kalduda ainult

Maanteeameti nõusolekul, kui

kavandatu ei ohusta ehitist

(riigiteed) või selle korrakohast

kasutamist.

Ettepanekuga arvestatakse.

Kaitseväe keskpolügooni riigi

eriplaneeringu detailse lahenduse

koostamisel arvestatakse kehtivate

õigusaktidega.

4. Palume planeeringus täpsustada

ja vajadusel lahendada

keskpolügooni ja Tapa linnaku

ühendus.

Ettepanekuga ei arvestata.

Kaitseväe keskpolügooni ja Tapa

linnaku vaheline ühendustee ei ole

planeeringualasse hõlmatud, sest

vastasel juhul ei saaks planeeringu

koostamist alustada detailsest

lahendusest. Riigi eriplaneering

tehakse olemasoleva Kaitseväe

keskpolügooni piiride sisse jääva

ala kohta.

Harju Maavalitsus Palume riigi eriplaneeringu

koostamisel arvestada koostamisel

oleva „Harju

maakonnaplaneeringu 2030+“

seletuskirja peatükis 4.3. esitatud

riigikaitse ja turvalisuse

põhimõtetega.

Ettepanekuga arvestatakse.

Kaitseväe keskpolügooni riigi

eriplaneeringu detailse lahenduse

koostamisel arvestatakse

maakonnaplaneeringu asjakohaste

põhimõtetega.

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ aluseks on planeerimisseaduse § 27 lõige 7 ja § 28

lõige 1.

Eelnõu valmistas ette Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna ja

planeerimise nõunik Heddy Klasen ([email protected], tel 7170165).

Eelnõule tegi normitehnilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome jurist

Kati Lõbu ([email protected], tel 7170092).

Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel, mille tagab

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization,

edaspidi NATO) liikmelisus. Riigikaitselisse tegevusse panustavad nii Kaitsevägi kui ka

Kaitseliit. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks on Kaitseväe rahuaja ülesanne tagada

ajateenijate ja reservväelaste sõjaline väljaõpe ning alaline kaitsevalmidus. Kaitseliidu

eesmärk on anda oma liikmetele Kaitseliidu seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

vajalikku sõjaväelist väljaõpet panustades sellega riigi sõjalise kaitse võime suurendamisse.

Eesti iseseisva kaitsevõime üks olulisem osa on mehhaniseeritud pataljoni loomine.

Lähtudes eeltoodust on ka Vabariigi Valitsuse 24.01.2013. a. heaks kiidetud riigikaitse

arengukavas 2013–2022 (edaspidi arengukava) maismaaoperatsioonide puhul ette nähtud

luua kiirreageerivad jalaväebrigaadid, arendada soomusmanöövervõimet ja tugevdada

tankitõrjet. Et toetada arengukava eesmärkide täitmist on Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi üks suund jätkata harjutusväljade arendamist ja tagada nimetatud üksustele

vajalikud väljaõppetingimused.1. Samu eesmärke toetavad Vabariigi Valitsuse 27.08.2015. a.

korraldus nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks

väljaõppeks loa andmine“ ja kaitseministri 22.03.2016. a. käskkirjaga nr 122

„Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogramm

(edaspidi KVKP arendusprogramm).

Samuti toetab arengukava täitmist Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi kaitseministrite

poolt 2014. aasta detsembris allkirjastatud leping, mille alusel osteti Eesti kaitseväele

Hollandist 44 jalaväe lahingumasinat koos toetusmasinatega. Esimesed Hollandist ostetud

jalaväe lahingumasinad saabuvad Eestisse 2016. aasta lõpuks, kuid juba praegusel ajal

soovivad Kaitseväe keskpolügoonil jalaväe lahingumasinate ja tankidega väljaõpet teha Eestis

viibivad liitlaste üksused. Alates 2014. a. kevadest on Eestis rotatsiooni korras pidevalt

väljaõpet läbi viinud Ameerika Ühendriikide maaväe üksused. 2015. a. kevadel tõid liitlased

1 6.17. Jätkame harjutusalade ja lasketiirude arendamist, et tagada vajalikud väljaõppetingimused Eesti

kaitseväele, Kaitseliidule ja Eestisse lähetatud liitlasüksustele (https://valitsus.ee/sites/default/files/content-

editors/failid/re-sde-irl-valitsusliidu-lepe-2015.pdf).

2

esmakordselt Eestisse ka lahingutankid. Siin on väljaõppel käinud Hollandi maaväe

soomusüksused ning oma üksusi on lubanud Eestisse väljaõppele saata teistegi NATO riikide

väeüksused. Lisaks otsustati 2016. aasta NATO riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel

Poolas Varssavis, et liitlasvägede kohalolek Eestis suureneb oluliselt. Seepärast on sobivate

väljaõppe võimaluste loomine oluline ka Eestis viibivate liitlasvägede perspektiivist.

2. Eelnõu sisu ja eesmärk

Eelnõu eesmärk on koostada Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu detailne lahendus, et

määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning

lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud

KVKP arendusprogrammi elluviimiseks.

Kaitseväe keskpolügoon asutati juba Vabariigi Valitsuse 23.10.2001. a. korraldusega nr 713

„Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“ (edaspidi

korraldus nr 713). Kaitseväe keskpolügoon asub Harjumaal Kuusalu vallas. Kaitseväe

keskpolügooni pikkus põhjast lõunasse on 17 km. Laius idast läände polügooni põhjaosas 8

km, keskel 3 km ja lõunaosas 7 km.

Pärast asutamist on Kaitseväe keskpolügooni arendamisel lähtutud Kuusalu Vallavolikogu

31.08.2004. a. otsusega nr 45 kehtestatud detailplaneeringust „Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu

külas rajatava Kaitseväe keskpolügooni detailplaneering“. Nimetatud detailplaneering on väga

üksikasjalik, näiteks on laskeväljade juures loetletud konkreetsed relvad, millega laskeväljal

laskmisi tehakse. Nii ongi tekkinud olukord, kus ligikaudu 12 000 hektari suurust Kaitseväe

keskpolügooni saab kasutada ainult jalaväe lahingumasinate ja tankide lasketiiruna, kus kuni

kolm masinat teevad kohapealt ühes suunas laskmisi. Ehk keskpolügoon ei võimalda täna

mehhaniseeritud pataljoni tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet ja seda ei ole

kehtiva detailplaneeringu järgi selliselt võimalik ka arendada.

Seega ei ole kehtiv planeering piisavalt paindlik, et selle alusel oleks võimalik harjutusvälja

arendada nii, et see vastaks sõjalise väljaõppe uutele nõuetele ja uuele relvastusele. Selleks, et

viia ellu KVKP arendusprogramm ja luua näiteks väljaõppe võimalused soomustatud

jalaväepataljoni lahinglaskmiste korraldamiseks koos toetusüksustega, tulebki nüüd kogu

harjutusvälja ala uuesti planeerida. Seejuures hinnatakse ka kavandatava tegevuse

keskkonnamõju.

3. Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Harjutusvälja rajamiseks tuleb 1. juulist 2015. a. jõustunud planeerimisseaduse järgi koostada

riigi eriplaneering (edaspidi REP). REP tuleb koostada, sest Kaitseväe keskpolügooni puhul

on tegemist olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitisega, mille toimimise vastu on suur

riiklik ja rahvusvaheline huvi ning tegemist on maakonnaüleseid huve väljendava riigikaitse

valdkonda kuuluva planeeringuga. Samuti võib vajadusel riigi eriplaneeringu alusel seada

kinnisomandile kitsendusi. REP-i koostamisel on planeerimisseaduse § 27 lõike 6 alusel

kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamist korraldab planeerimisseaduse § 27 lõike 7

alusel Kaitseministeerium, sest tegemist on riigikaitselise ehitisega.

3

Kaitseväe keskpolügooni asukoha eelvalik on tehtud enne 2015. aasta 1. juulit kehtestatud

Harju maakonnaplaneeringus (http://harju.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering). Lisaks on

Kaitseväe keskpolügooni asukoha eelvalik tehtud koostatavas Harju maakonnaplaneeringus

(https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1). Kaitseväe keskpolügooni

asukoha eelvaliku tegemisel arvestati asjaoluga, et Kaitseväe keskpolügooni ala oli

harjutusväljana kasutusel juba Nõukogude armee poolt. Lisaks on piirkond võimalikult

kaugemal asulatest, piirkonnas on vähe elanikke, maa on valdavalt riigi omandis, Kaitseväe

keskpolügoon asub Tapa linnaku vahetus lähetuses, alal ei ole sõjalist väljaõpet piiravaid

infrastruktuure ja olulisi looduskaitselisi piiranguid ning harjutusväli ei asu riigi piirile liiga

lähedal. Kuna Kaitseväe keskpolügoon peab muuhulgas tagama soomustatud jalaväepataljoni

lahinglaskmiste läbiviimise koos erinevate toetusüksustega ning tugevdatud soomusjalaväe

pataljoni lahingkoridori laiuseks on 4–5 km ja pikkuseks 10–15 km, siis puuduvad mujal

Eestis võimalused piisavalt suure sobiva pinnasega harjutusvälja rajamiseks. Seetõttu on

Kaitseministeeriumi hinnangul Kaitseväe keskpolügooniks sobiv koht just Harju

maakonnaplaneeringutes seni välja valitud koht.

Lähtudes eeltoodust rakendatakse käesoleva riigi eriplaneeringu korral ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõiget 1 ning alustatakse riigi eriplaneeringut

detailse lahenduse koostamisest. Seega ei alustata Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringut

asukoha eelvalikust, sest asukoha eelvalik on juba tehtud kehtivas Harju

maakonnaplaneeringus ja koostatavas maakonnaplaneeringus ning kehtestatud korraldusega

nr 713.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ruumilise lahenduse koostamise aluseks on KVKP

arendusprogramm, mis on vajalik arengukava kohase sõjalise võime arendamiseks.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtub Kaitseministeerium avalikkuse

kaasamise ja teavitamise põhimõttest. Seega on Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu

planeerimismenetlus avalik protsess. Avalikkust teavitatakse planeeringu koostamisest ja

kaasatakse planeeringu koostamisse, samuti korraldatakse planeeringu koostamise käigus

planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Lisaks on igaühel

õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta.

Samuti on igaühel õigus saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta.

Planeerimismenetluse ja planeeringu kohta saab infot Kaitseministeeriumi kodulehelt

(http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/planeeringud).

Planeeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks on planeerimise ja

keskkonnaõiguse põhimõtted.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Korraldus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5. Korralduse mõjud

Korralduse rakendamine parandab sõjalise väljaõppe võimalusi, eelkõige

soomusmanöövervõime välja arendamist, ning toetab liitlaste kohalolekut Eestis. Korralduse

rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele.

4

Korralduse rakendamise tulemusel koostatava planeeringu mõjud kultuurilisele,

sotsiaalmajanduslikule ja looduskeskkonnale hinnatakse keskkonnamõju strateegilise

hindamise protsessis ning vajadusel rakendatakse olulist negatiivset mõju leevendavaid

meetmeid.

Tegemist on olemasoleva ja kasutuses oleva Eesti suurima Kaitseväe harjutusväljaga, mille

asukoha eelvalik on tehtud nii kehtivas kui koostatavas Harju maakonnaplaneeringus. Samuti

on planeeringuala kajastatud koostatavas Kuusalu valla üldplaneeringus. Seepärast ei mõjuta

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu algatamine regionaalarengut, riigiasutuste ja kohalike

omavalitsuste korraldust.

6. Korralduse rakendamiseks vajalik kulu

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine maksavad

ligikaudu 300 000 eurot. Kuluga on arvestatud Kaitseministeeriumi taristu 4-aastases

arengukavas ja eelarves. Tegemist ei ole lisakuluga, vaid Kaitseministeeriumile eraldatud

riigieelarves arvestatud kuluga.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning

Riigikantseleile.

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Harju Maavalitsusele, Kuusalu Vallavalitsusele, Anija

Vallavalitsusele, Aegviidu Vallavalitsusele, Kadrina Vallavalitsusele ja Tapa Vallavalitsusele.

Eelnõu osas pöördus märgukirjaga Kaitseministeeriumi poole ka üks isik, kellele vastati

kirjalikult.

Kooskõlastusringil tehtud ettepanekute arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindami... Leht 1 / 1

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT III, 23.07.2016, 1

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Vastu võetud 21.07.2016 nr 255

Planeerimisseaduse § 27 lõike 7 ja § 28 lõike 1 alusel:

1. Algatada Harju maakonnas Kuusalu valla territooriumil ca12 000 hektari suuruse Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.

2. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu eesmärk on määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtutakse kaitseministri 22. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 122 „Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammist.

3. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamist korraldab Kaitseministeerium.

4. Planeeringu koostamist alustada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 alusel detailse lahenduse koostamisest.

5. Kaitseministeeriumil teavitada avalikkust Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi Valitsuse veebilehel.

6. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Kaitseministeeriumi veebilehel.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes

Aivar Rahno Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

Lisa Planeeringuala asukoht ja piir

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“

Lisa

Planeeringuala asukoht ja piir