KÄSKKIRI

Maakonnaplaneeringu kehtestamine

Harju maakonnas ja Lääne maakonna

Lääne-Nigula valla Rehemäe külas

I ASJAOLUD

Käesoleva maakonnaplaneeringu koostamine jäi perioodi 2013-2016. 01.03.2017 on

toimunud Harju maakonna Nissi valla ja Lääne maakonna Lääne-Nigula valla vahelise piiri

muutus, mis muutis ka maakondade vahelist piiri. Endise Nissi valla Rehemäe küla liitus

Lääne maakonna Lääne-Nigula vallaga. Seega hõlmab planeering täna lisaks Harju

maakonnale ka osaliselt Lääne maakonda, kuid arvestades, et planeering koostati valdavalt

enne 01.03.2017, on planeeringu nimetus „Harju maakonnaplaneering 2030+“.

15.10.2017 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järgselt on liitunud Harju

maakonna Keila, Vasalemma ja Padise vallad ning Paldiski linn Lääne-Harju vallaks, Saue,

Kernu ja Nissi vallad ning Saue linn Saue vallaks ja Aegviidu ning Anija vald Anija vallaks.

Sellega hakkasid kehtima uued kohalike omavalitsusüksuste piirid ja nimed. Käesoleva

planeeringu seletuskirjas ja joonistel kajastuvad endised kohalike omavalitsusüksuste nimed

ja piirid (joonis 1), ajakohased nimed ja territoorium on leitavad õigusaktidest.

09.04.2018

nr 1.1-4/78

Joonis 1. Haldusterritoriaalse korralduse muutused Harju maakonnas

Esimene Harju maakonnaplaneering kehtestati 19.04.1999, mida on hiljem täpsustatud ja

täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“, „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“, „Harjumaa

kergliiklusteed“, „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0-44,0", „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha

määramine" ning maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine". Vaatamata tehtud täiendustele ja täpsustustele on maakonnaplaneeringu

põhisisu vananenud ega vasta maakonna muutunud oludele. Selleks, et kaasajastada ja luua

sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus

18.07.2013 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Harju

maakonnas, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 7 lõikes 3

sätestatud ülesannete lahendamiseks. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ lähteseisukohad on

välja kasvanud Vabariigi Valitsuse 08.07.2015 korralduse nr 337 punktis 5 nimetatud

lähteseisukohtadest, et tagada ühtsed alused kõikidele maakonnaplaneeringutele.

Uute maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide

väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine maakonna

tasandil. Planeeringu peamiseks ülesandeks on anda suunised maakonna kestliku ruumilise

arengu loomiseks, tagades tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus

maakonna asustus on jaotunud ebaühtlaselt ja elanikkond on pikemas perspektiivis kahanev

ja vananev. Seetõttu on Harju maakonnaplaneeringus 2030+ läbivateks teemadeks

asustusstruktuur ja asustuse suunamine, ruumiliste väärtuste võrgustikud ja arendust

suunavad keskkonnatingimused ning tehnilised võrgustikud. Sealjuures on jälgitud, et

planeeringulahendus vastaks üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku

lepitud visioonile ja arengusuundadele.

Planeeringu koostamisel on olnud sisendiks olemasolevad riiklikud, aga ka maakondlikud

arengukavad, strateegiad, planeeringud ning Rahandusministeeriumi (kuni 2015. aastani

Siseministeerium) planeeringute osakonna koostatud või tellitud juhendi, erinevate

ametkondade või huvigruppide arenguvajadused, seisukohad, uuringud, arengu- või

investeerimiskavad ning maakonna kohalike omavalitsuste ettepanekud. Lisaks on

koostamisel arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud eesmärke,

olemasolevaid riigi tasandi riskianalüüse ja teisi riigi tasandi strateegilisi dokumente.

Harju maakonnaplaneeringu koostamine 2030+ jäi perioodi 2013-2016, seega hõlmab

planeering maakonna territooriumi enne 01.03.2017 toimunud muudatusi, mil tolleaegse

Nissi valla Rehemäe küla liitus Lääne-Nigula vallaga Lääne maakonnas.

Maakonnaplaneering on koostatud pikaks ajaperioodiks, perspektiiviga 2030+. Tuginedes

Harju maakonna arengustrateegiale 2025 ja Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja

koostatud maakonnaplaneeringute juhendmaterjalile, formuleeriti ka Harju maakonna

ruumilise arengu visioon aastani 2030+:

„Harju maakond on Eesti arengu vedaja rolli teadvustav, kuid samas tasakaalustatud

ruumilise arengu kursil arenev maakond. Lisaks Tallinnale on tagatud oluliste keskuste

toimimine ja kompaktsus ning linnalise ja maapiirkonnale omase ruumi selge eristumine ka

ülejäänud maakonnas. Rahvusvaheliselt ja üleriigiliselt oluliste taristute ja

majandustegevuse arendamise kõrval on säilinud loodusväärtused ning atraktiivne

elukeskkond nii linnades kui maapiirkondades. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb

mugavatel ühendustel oluliste keskustega ning innovatiivsete ja paindlike lahenduste

rakendamisel ääremaalistel aladel. Nii on tagatud kvaliteetsed elutingimused erinevates

Harju maakonna piirkondades.“

Planeeringuga samaaegselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames

hinnati kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja

majanduslikke kaalutlusi olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.

Planeering koostati tihedas koostöös erinevate poolte ja huvigruppidega. Planeeringule

andsid peamise sisendi Harju maakonna kohalikud omavalitsused ning ministeeriumid ja

nende hallatavad asutused. Planeerimisprotsessi käigus korraldati töökoosolekuid ning

arutelusid.

Planeering koosneb tekstiosast ehk seletuskirjast ning kolmest põhijoonisest („Asustuse

suunamine“, „Ruumilised väärtused“ ja „Tehnilised võrgustikud“), mis täiendavad üksteist

ja moodustavad ühtse terviku koos maakonnaplaneeringu elluviimise kava ja lisadega.

Lisadena kuuluvad maakonnaplaneeringu juurde planeeringu KSH aruanne,

maakonnaplaneeringu lähteseisukohad, Ruumilise arengu analüüs, „Muudatused

elektrivõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele“ ning varem

kehtestatud maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringute osad, mille suhtes uut menetlust

läbi ei viidud.

Maakonnaplaneeringu koostamise konsultant ja KSH läbiviija oli OÜ Hendrikson ja Ko

(registrikood 10269950, Raekoja plats 8, Tartu). Planeeringu koostamist korraldas Harju

Maavalitsus.

II MENETLUSE KÄIK

Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni

Vabariigi Valitsus tegi 18.07.2013 (muudetud 27.09.2015 korraldusega nr 405) korraldusega

nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ maavanematele ülesandeks korraldada

planeeringute koostamine kogu maakonna territooriumil koos keskkonnamõju strateegilise

hindamisega. Harju maakonnaplaneeringu (edaspidi planeering) keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Harju maavanema poolt 30.07.2013

korraldusega nr 1395-k.

Avalikult tutvustati planeeringu lähteseisukohtasid ja KSH programmi eelnõud

ajavahemikul 21.04. –05.05.2014, avalikud arutelud toimusid 13. –14.05.2014.

Planeeringu koostamiseks sisendi saamiseks korraldati ajavahemikul 26.08.-02.09.2014

kuus töökoosolekut maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega, kus anti ülevaade, mida

maakonnaplaneeringuga soovitakse lahendada ning lepiti kokku asustuse arengu suunamise,

ruumiliste väärtuste kaitsmise ning taristuvõrgustike kavandamise põhimõtetes. Samuti

koondati info kohalike omavalitsuste arenguvajadustest ja –soovidest. Antud töökoosolekute

tulemusi arvestati maakonnaplaneeringu eskiislahenduse koostamisel.

05.12.2014 tutvustati Harju Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud koolitusel kohalike

omavalitsuste esindajatele täiendatud planeeringu eskiislahendust ning toimunud arutelu

käigus saadud tagasisidet kasutati taas planeeringu eskiislahenduse täiustamiseks.

Eelpool nimetatud suunatud eskiislahenduse töökoosolekute tulemuste baasilt valmis

ametlik maakonnaplaneeringu eskiislahendus, mille avalik väljapanek toimus 03.–

10.06.2015 ja avalikud arutelud 16. ja 17.06.2015. Maakonnaplaneeringu eskiislahendusele

laekus kaks kirja ettepanekutega, millega maakonnaplaneeringu koostamisel võimaluste

piires ka arvestati.

Maavanem esitas maakonnaplaneeringu maakonna kohalikele omavalitsustele ja

valitsusasutustele ning nende hallatavatele riigiasutustele kooskõlastamiseks 26.01.2016.

maakonnaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Lennuamet, Terviseamet (korrigeerimise

järgselt), Veeteede Amet, Järva Maavalitsus, Rapla Maavalitsus ja Tallinna linn.

Planeeringulahenduse kooskõlastasid märkustega/tingimustega Kaitseministeerium,

Keskkonnaministeerium, Maaelu-ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet,

Põllumajandusamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Lääne Maavalitsus, Lääne-Viru

Maavalitsus, Harku vald, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Maardu linn,

Saku vald, Saue vald, Padise vald, Paldiski linn ja Rae vald. Maakonnaplaneeringut ei

kooskõlastanud Jõelähtme vald. Planeering loetakse Jõelähtme vallaga kooskõlastatuks

vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi kehtinud PlanS) § 17

lõikele 4 ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikele 1.

Jõelähtme valla poolt esitatud põhjendatud ettepanekuid on arvestatud ja planeeringut

vastavalt täiendatud. Eelnevast tulenevalt on planeeringul olemas seadusest tulenevad

vajalikud kooskõlastused kõigi osapooltega.

Kooskõlastusringil esitatud põhjendatud ettepanekuid on arvestatud, vastavalt neile

ettepanekutele on planeeringu ja KSH materjale täpsustatud ja täiendatud. Kehtinud PlanS §

17 lõike 4 alusel ei arvestatud kooskõlastamisel nende ettepanekutega, milles ei viidatud

vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktile või kehtestatud planeeringule.

Kehtinud PlanS § 17 lõike 5 alusel luges Harju Maavalitsus maakonnaplaneeringu

kooskõlastatuks ka nende poolt, kes ei vastanud ühe kuu jooksul kooskõlastamise taotluse

kättesaamise päevast arvates (Siseministeerium, Päästeamet, Aegviidu vald, Anija vald,

Keila linn, Kose vald, Loksa linn, Nissi vald, Raasiku vald, Saue linn, Vasalemma vald ja

Viimsi vald).

Harju maavanem võttis maakonnaplaneeringu vastu 29.06.2016 korraldusega nr 1625-k.

Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine

„Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ ja selle KSH aruande avalik väljapanek toimus

ajavahemikul 25.07–22.08.2016. Planeering koos lisade, KSH aruandega ja

kooskõlastustega avalikustati Harju Maavalitsuse kodulehel. Avaliku väljapaneku ajal oli

planeeringumaterjalidega võimalik tutvuda lisaks Harju Maavalitsuse kodulehele ka paberil

maakonna kohalike omavalitsuste keskustes ja Harju Maavalitsuses tööpäeviti tööaegadel.

Avaliku väljapaneku ajal laekus 11 kirja, mis sisaldasid selgitustaotlusi, hinnanguid,

ettepanekuid ja vastuväiteid. Valdavas osas kirjadest tehti ettepanekuid täpsustada

planeeringulahendust mõnes kindlas osas, üks kiri sisaldas ka selgitustaotlust perspektiivsete

kõrgepingeliinide paiknemise osas. Kõiki planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud

ettepanekuid kaaluti põhjalikult ning kõikidele esitatud kirjadele vastati. Harju maavanem

põhjendas igakülgselt oma vastustes maakonnaplaneeringu lahendust. Põhjendatud

ettepanekuid on arvestatud, vastavad parandused ja täiendused on viidud planeeringusse ja

KSH aruandesse.

Esitatud selgitustaotlusele on vastatud ning selgitatud perspektiivsete kõrgepingeliinide ning

liinide, millel nimipinget tõstetakse, asukohti. Samuti arvestati kõigi Kaitseministeeriumi

ettepanekutega, kõigi Keskkonnaameti ettepanekutega, Lennuameti ettepanekuga, Jõelähtme

Vallavalitsuse kolme ettepanekuga 19-st, AS-i Elering ettepanekuga, AS-i Eesti Raudtee

kahe ettepanekuga neljast, Lohusalu poolsaare elanike ühe ettepanekuga kolmest, Ülle

Kullaseppa ettepanekuga. Osaliselt arvestati Jõelähtme Vallavalitsuse kahe ettepanekuga 19-

st, AS Eesti Raudtee ühe ettepanekuga neljast ja MTÜ Allikakülaseltsi ettepanekuga. Kiili

Vallavalitsuse ettepanekuga, Jõelähtme Vallavalitsuse 14 ettepanekuga 19-st, AS-i Eesti

Raudtee ühe ettepanekuga neljast, Lohusalu poolsaare elanike kahe ettepanekuga kolmest.

Avaliku väljapaneku järgselt toimus ajavahemikul 12.09–13.09.2016 kolm avalikku arutelu:

Harju Maavalitsuses, Kose Kultuurikeskuses ja Keila Linnavalitsuse saalis. Avalikel

aruteludel tutvustati planeeringulahendust ning avalikustamise tulemusi, maavanema ja KSH

juhteksperdi seisukohti. Avalikul väljapanekul ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud

isikutele selgitati veelkord planeeringulahendust ning maakonnaplaneeringu koostamise

mõõtkavast tulenevaid üldistustasemeid. Avaliku arutelu järgselt jäid lahenduseta Kiili

Vallavalitsuse ettepanek, Jõelähtme Vallavalitsuse neli ettepanekut 19-st ja AS Eesti

Raudtee üks ettepanek neljast.

Avaliku väljapaneku tulemustest teavitas maavalitsus 30.11.2016 Ida-Harju maakonnalehes

„Sõnumitooja“ ja 02.12.2016 maakonnalehes „Harju Elu“.

Keskkonnaamet kiitis „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ KSH aruande heaks 30.12.2016

kirjaga nr 6-2/16/2626-11. Maakonnaplaneeringu seletuskiri ja KSH aruanne on vastavalt

Keskkonnaameti märkustele täiendatud. Hindamise tulemusi on arvestatud

maakonnaplaneeringu koostamisel. Lisaks on planeeringu koostamisel arvestatud

üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud eesmärkidega, olemasolevate riigi tasandi

riskianalüüsidega ning teiste riigi tasandi strateegiliste dokumentidega.

III PLANEERINGU JÄRELEVALVE

Harju maavanem (edaspidi maavanem) esitas 02.01.2017 kirjaga nr 12-4/4147 „Harju

maakonnaplaneeringu 2030+“ materjalid ja menetlusdokumendid Rahandusministeeriumile

järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel arvestamata

jäänud vastuväidete osas.

Planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ja veel pärast avalikke arutelusid lahenduseta

jäänud ettepanekute ja vastuväidete esitajate ja Harju Maavalitsuse esindajate seisukohtade

ärakuulamiseks korraldas järelevalve teostaja 07.11.2017 ärakuulamised, millest teavitati

eelnevalt kirjalikult nii maavanemat kui ka lahenduseta jäänud ettepanekute ja vastuväidete

esitajaid.

Vastuväidete ärakuulamisel saavutati Jõelähtme vallaga kompromiss kolme varem

lahenduseta jäänud ettepaneku osas neljast. Samuti saavutati kompromiss Kiili

Vallavalitsuse ettepaneku osas. AS Eesti Raudtee teatas oma 01.11.2017 kirjaga nr

1­5.19/4443-6, et peab Harju Maavalitsuse 06.09.2016 kirjas nr 12-4/2458 esitatud selgitusi

nende tehtud ettepanekutele piisavaks ega soovinud ärakuulamisel osaleda.

Kompromisside tulemusena täiendati maakonnaplaneeringut vastavalt saavutatud

kompromissidele: Jõelähtme Vallavalitsuse ettepanekutest lähtuvalt täiendati seletuskirja

peatükis 3.1.1 väärtuslike maastike üldiste tingimuste punkti 5 viitega lisale 4 „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, peatükis 4.2.4 perspektiivse pump-

hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamise võimaliku asukoha osas alamärkusega, et „enne

rajamist tuleb kindlasti hinnata keskkonnamõju vastava planeeringu koosseisus“ ning

eemaldati joonistelt PHAJ tingmärk. Kiili valla ettepanekust lähtuvalt täiendati seletuskirja

peatükis 2.2 linnalise asustusega alade nimistut Luige ja Kangru alevikega. Tulenevalt antud

kompromissist vaadati üle linnalise asustuse määramise kriteeriumid ning koostöös Kose ja

Rae valdadega lisati linnalise asustusega alade nimistusse ka Ardu, Kose-Uuemõisa ja Vaida

alevikud. Vastavad täiendused kanti planeeringu joonistele.

Lahenduseta jäi Jõelähtme Vallavalitsuse ettepanek maakonnaplaneeringu seletuskirja

lehekülje 52 punktis 2 toodud maanteede tehnoloogiline vöönd planeeringust välja jätta.

Maavanem põhjendas oma vastuses ettepanekule, et tehnoloogilise vööndi kajastamist on

vajalikuks pidanud Maanteeamet. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on nimetatud

tingimust maavalitsuse eestvedamisel leevendatud, sätestades selle vaid suunisena teemat

kaaluda üldplaneeringu koostamise raames koostöös Maanteeametiga.

Järelevalve teostaja andis Jõelähtme Vallavalitsuse lahenduseta jäänud ettepaneku osas

seisukoha oma 09.12.2017 kirjaga nr 15-2/2899-1. Järelevalve teostaja asus seisukohale, et

arvestades asjaolu, et maakonnaplaneering ei sea kohalikule omavalitsusele kohustust

üldplaneeringute koostamisel maanteedele tehnoloogilise vööndi määramiseks, vaid ainult

selle kaalumiseks, ei ole maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1.1 toodud

kaalumiskohustus kohaliku omavalitsuse õigusi piirav. Kaalumiskohustus tuleneb ka PlanS-

s sätestatud planeerimise põhimõtetest ning haldusmenetluse seadusest haldusmenetluse (sh

planeerimismenetluse) läbiviimisel.

Lisaks tegi järelevalve teostaja ettepaneku, et tulenevalt maakonnaplaneeringute koostamise

metoodikast ning üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ tulenevatest põhimõtetest

asustusstruktuuri käsitlemisel, tuleb „Harju maakonnaplaneeringusse 2030+“ keskuste

võrgustiku käsitlusse tagasi tuua lähikeskuste tase, mille kajastamisest algselt loobuti

maakonna eripära tõttu. Sellest tulenevalt on planeeringu seletuskirja ja jooniseid täiendatud

keskustevõrgustiku osas lähikeskuste käsitlusega.

Kokkuvõtvalt on järelevalve teostaja seisukohal, et Harju maavanem on

maakonnaplaneeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust ja

planeering vastab õigusaktidele.

Maakonnaplaneeringu seos teiste planeeringutega

Planeeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr

1682 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringu I etapp“ ning maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud

11.02.2003 korraldusega nr 356-k), „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“

(kehtestatud 01.04.2010 korraldusega nr 556-k) ja „Harjumaa kergliiklusteed“ (kehtestatud

24.04.2012 korraldusega nr 697-k).

Kehtima jäävad järgmised maakonnatasandi planeeringud:

- 14.11.2014 Harju maavanema korraldusega nr 2133-k kehtestatud teemaplaneering

„Põhimaantee nr 4 (e67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0-44,0“;

- 02.08.2016 Harju maavanema korraldusega nr 1939-k kehtestatud teemaplaneering

„Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“;

- 13.02.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

IV KÄSKKIRJA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Käskkiri kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku

ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 11 1 lõiget 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1

lõikega 1 ning kuni 1.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõikega 6, § 25 lõigetega 2

ja 3, planeerimisseaduse § 71 lõigetega 2 ja 4, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse § 1 lõikega 1, § 11 lõigetega 3 ja 5, § 13 lõikega 1 ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1.

V OTSUS

1. Kehtestada Harju maakonnaplaneering 2030+ lisatud kujul Harju maakonna ja Lääne

maakonna Lääne-Nigula valla Rehemäe küla osas;

2. Tunnistada kehtetuks Harju maavanema 19.04.1999.a korraldusega nr 1682

kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringu I etapp“, 11.02.2003 korraldusega nr 356-k

kehtestatud teemaplaneering „Asustust ja maakaasutust suunavad

keskkonnatingimused“, 01.04.2010 korraldusega nr 556-k kehtestatud

teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ ja 24.04.2012

korraldusega nr 697-k kehtestatud teemaplaneering "Harjumaa kergliiklusteed“.

3. Kehtestatud maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi

regionaalhalduse osakonna Harju talituses aadressil Roosikrantsi 12, samuti

veebiaadressil http://www.maavalitsus.ee/harjumaaplaneering;

4. Teha käesolev käskkiri koos planeeringuga teatavaks kõigile Harju maakonna

kohaliku omavalitsuse üksustele, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile,

Siseministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise

Järelevalve Ametile, Päästeametile, Muinsuskaitseametile, Põllumajandusametile,

Terviseametile ning Riigimetsa Majandamise Keskusele seaduses sätestatud tähtaja

jooksul.

5. Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalitusel avaldada teade planeeringu

kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul ning regionaalhalduse

osakonna Harju talitusel avaldada sama teade www.maavalitsus.ee veebilehel 14

päeva jooksul ja ajalehes Harju Elu 30 päeva jooksul käskkirja allakirjutamise

päevast arvates.

VI VAIDLUSTAMISVIIDE

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud

maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem

kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku

ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab

riigihalduse minister

Lisad:

Seletuskiri – Harju maakonnaplaneering 2030+

Joonis 1. Austuse suunamine

Joonis 2. Tehnilised võrgustikud

Joonis 3. Ruumilised väärtused

Lisad 1-9

2

3

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+

Töö nr 1988/13

Tallinn 2013–2018

Harju Maavalitsus

OÜ Hendrikson & Ko

Roosikrantsi 12, Tallinn Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn

www.hendrikson.ee

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 4

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 5

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................ 7

SEOSED KEHTIVATE MAAKONNATASANDI PLANEERINGUTEGA .............................. 8

1. HARJU MAAKONNA RUUMILINE ARENG ........................................................ 11

1.1 Ruumilise arengu visioon .................................................................... 11

1.2 Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ................................................... 11

1.3 Ruumilise arengu suunamine üleriigilises planeeringus............................ 12

1.4 Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Harju maakonnas ............ 13

1.5 üldine lähenemine maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ........ 15

2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .......................................... 17

2.1 Keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad .................................................. 18

2.1.1 Ettevõtlus ja töökohad .............................................................. 23

2.1.2 Teenused ................................................................................ 24

2.2 Linnalise asustusega alad .................................................................... 27

2.3 Maalised piirkonnad ............................................................................ 32

2.4 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ..................................... 33

3. RUUMILISTE VÄÄRTUSTE VÕRGUSTIKUD JA ARENGUT SUUNAVAD

KESKKONNATINGIMUSED ........................................................................... 34

3.1 Elukeskkonna väärtused ..................................................................... 34

3.1.1 Väärtuslikud maastikud ja puhkealad .......................................... 34

3.1.2 Kultuuriväärtused ..................................................................... 39

3.1.3 Linnaline keskkond ................................................................... 40

3.1.4 Veealad ja põhjavesi ................................................................. 41

3.2 Ettevõtluskeskkonna väärtused ............................................................ 43

3.2.1 Väärtuslik põllumajandusmaa ..................................................... 43

3.2.2 Maavarad ................................................................................ 45

3.3 Looduskeskkonna väärtused ................................................................ 46

3.3.1 Roheline võrgustik .................................................................... 46

3.3.2 Kaitstavad loodusobjektid .......................................................... 50

4. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD ....................................................................... 52

4.1 Liikuvusvajadused .............................................................................. 52

4.1.1 Maanteed ................................................................................ 52

4.1.2 Rööbastransport ....................................................................... 55

4.1.3 Veeteed ja Sadamad ................................................................. 58

4.1.4 Lennuväljad ............................................................................. 60

6 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

4.1.5 Kergliiklusteed ......................................................................... 61

4.1.6 Ühistransport ........................................................................... 63

4.2 Muu tehniline taristu .......................................................................... 64

4.2.1 Gaasitrassi koridorid ja gaasiterminalid ....................................... 64

4.2.2 Kõrgepingeliini koridorid ............................................................ 64

4.2.3 Sidevõrgud .............................................................................. 66

4.2.4 Taastuvenergeetika .................................................................. 66

4.2.5 Jäätmete ladestuspaigad ........................................................... 68

4.3 Riigikaitse ja turvalisus ....................................................................... 68

4.3.1 Riigikaitselised ehitised ............................................................. 68

4.3.2 Riskiallikad .............................................................................. 78

4.3.3 Päästeteenus ........................................................................... 79

5. MAAKONNAPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................. 82

6. KASUTATUD MÕISTED ............................................................................... 83

7. JOONISED ................................................................................................ 87

8. LISAD ...................................................................................................... 88

Lisa 1 KSH aruanne ................................................................................... 88

Lisa 2 Maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ................................................ 88

Lisa 3 Ruumilise arengu analüüs .................................................................. 88

Lisa 4 Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud

2003)................................................................................................... 88

Lisa 5 Harjumaa kergliiklusteed (kehtestatud 2012) ....................................... 88

Lisa 6 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu –Ikla (via baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0-44,0 (kehtestatud 2014) ........................................ 88

Lisa 7 Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine

(kehtestatud 2016) ................................................................................ 88

Lisa 8 Muudatused elektrivõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja elering AS

tegevuskavadele ................................................................................... 88

Lisa 9 Maakonnaplaneeringu elluviimisekava ................................................. 88

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 7

SISSEJUHATUS

Seoses kehtivate maakonnaplaneeringute aegumisega algatas Vabariigi Valitsus oma

18.07.2013 korraldusega 337 maakonnaplaneeringute koostamise kõigis Eesti

maakondades1, sh Harju maakonnas. Maakonnaplaneering hõlmab kogu maakonna

territooriumi ning algatati kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse2 (PlanS) § 7

lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Maakonnaplaneering ei käsitle

merealasid (territoriaalmeri ja majandusvöönd). Harju maakonnaplaneeringu

koostamise korraldajaks oli Harju Maavalitsus. Vastavalt ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-le 1 tuleb enne 01.07.2015 kehtima

hakanud seaduse jõustumist algatatud planeeringute menetlemine viia lõpuni lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.

Tuginedes Vabariigi Valitsuse antud maakonnaplaneeringute algatamise korraldusele,

algatas Harju maavanem oma 30.07.2013 korraldusega nr 1-1/1395-k ka

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Maakonnaplaneeringu ja KSH

koostamiseks sõlmis Harju Maavalitsus konsultatsioonilepingu osaühinguga

Hendrikson & Ko. Maakonnaplaneeringu sisuline koostamine toimus Harju

Maavalitsuse ja konsultandi koostöös. Töögrupp moodustati koosseisus: Jaan Mark,

Joel Jesse, Alan Rood ja Heino Alaniit Harju Maavalitsusest ning Pille Metspalu, Kairi Mänd, Laura Uibopuu ja Jaanus Padrik OÜ-st Hendrikson & Ko.

Planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja

integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis

tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning

looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Maakonnaplaneering on

aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneeringu

peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu

kavandamisel, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku

tasandi vajadused Harju maakonnas. Harju maakonnaplaneeringu ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi.

Harju maakonnaplaneeringu koostamisel olid aluseks planeerimisseadus ja

planeeringu lähteseisukohad (vt Lisa 2), mis avalikustati mais 2014. Lisaks olid

planeeringus sisendiks olemasolevad arengudokumendid ning Siseministeeriumi

juhendid3, samuti erinevate huvigruppide kaasamise tulemusena saadud

ettepanekud. Planeeringulahenduse põhimõttelist kujunemist Harju maakonnas

illustreerib Joonis 1.

01.03.2017 on toimunud Harju maakonna Nissi valla ja Lääne maakonna Lääne-

Nigula valla vahelise piiri muutus, mis muutis ka maakondade vahelist piiri.

15.10.2017 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järgselt on liitunud

Keila, Vasalemma ja Padise vallad ning Paldiski linn Lääne-Harju vallaks, Saue, Kernu

ja Nissi vallad ning Saue linn Saue vallaks ning Aegviidu ja Anija vald Anija vallaks.

Sellega hakkasid kehtima uued kohalike omavalitsusüksuste piirid ja nimed.

Käesoleva planeeringu seletuskirjas kajastuvad endised kohalike omavalitsusüksuste nimed, ajakohased nimed ja territoorium on leitavad õigusaktidest.

1 Maakonnaplaneeringute algatamine https://www.riigiteataja.ee/akt/323072013006 2 Alates 1. juulist 2015 kehtib uus planeerimisseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003). 3 „Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) 20015. „Toimepiirkondade määramine“ Siseministeerium, Statistikaamet, 2013.

8 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Joonis 1. Harju maakonnaplaneeringu planeeringulahenduse põhimõtteline kujunemine.

Maakonnaplaneering koosneb tekstiosast ehk seletuskirjast (käesolev dokument)

ning joonistest. Eraldi köitena on kehtestatava maakonnaplaneeringu juurde lisatud

varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute osad, mille suhtes uut

menetlust läbi ei viidud (vt järgmine peatükk). Lisadena kuuluvad maakonna-

planeeringu juurde: maakonna ruumilise arengu analüüs, planeeringu KSH aruanne

ja planeeringu koostamise menetluslikust protsessist ülevaadet koondav menetlusdokumentide köide.

SEOSED KEHTIVATE MAAKONNATASANDI PLANEERINGUTEGA

Vastavalt planeerimisseadusele muutusid käesoleva maakonnaplaneeringu

jõustumisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringud, st varem kehtestatud maakonnatasandi planeeringud.

Harju maakonnaplaneeringu lahenduse kujunemisel aluseks olevad välised sisendid

Muude huvigruppide sisend:

- Kaardistatud lähteseisukohtade

koostamise perioodil kirjalikul huvide küsimise ringil (94 osapoolt, sh KOVd ja riiklikud institutsioonid)

- Huvide arvestamine eskiislahenduse koostamisel

Riikliku tasandi sisend:

- Planeerimisseadus - Üleriigiline planeering 2030+, riiklikud

arengukavad ja strateegiad

- Siseministeeriumi koostatud maakonnaplaneeringute lähteseisukohad

- Siseministeeriumi juhendid maakonnaplaneeringute koostamiseks (nt leppemärgid, rahvastikuprognoosid, asustuse suunamise juhised)

- Riiklike institutsioonide esitatavad

vajadused

Kohaliku tasandi sisend:

- Kohalikud omavalitsused:

kohtumised teemade lõikes – osalevad avaliku protsessi kaudu

- Harjumaa Omavalitsuste Liit on kaasatud planeeringu töörühma

töösse

Maakondliku tasandi sisend:

- Maakonna arengustrateegia - Harju maakonna kontekstis täpsustatud

maakonnaplaneeringu lähteseisukohad - Maakonna ruumilise arengu analüüs,

sh koondatud kaardiinfo - Harjumaa keskuste uuring

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 9

Harju maakonnas oli lisaks eelmisele maakonnaplaneeringule kehtestatud viis

teemaplaneeringut:

 „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud

11.02.2003 korraldusega nr 356)

 „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009–2015“ (kehtestatud

01.04.2010 korraldusega nr 556)

 „Harjumaa kergliiklusteed“ (kehtestatud 24.04.2012 korraldusega nr 697)

 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0–44,0“ (kehtestatud 14.11.2014 korraldusega

nr 2133)

 „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“

(kehtestatud 02.08.2016 korraldusega nr 1939)

Teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna-

tingimused“ täpsustati rohelise võrgustiku käsitlust ja kanti muutmata kujul

maakonnaplaneeringusse teemaplaneeringuga määratud väärtuslikud loodus- ja

puhkemaastikud, mille osas täiendavat menetlust ja arutelu ei avatud. Arvestades

asjaolu, et Harju maakonnas on surve asustuse arengule viimase kümne aastaga

oluliselt kasvanud ja rohelist võrgustikku üldplaneeringute kaudu täpsustatud, oli

asjakohane rohelise võrgustiku piiride ülevaatamine ja kasutustingimuste

korrigeerimine. Erilist tähelepanu vajab edaspidi Tallinna lähiümbruse piirkond, kus

asustuse ja rohelise võrgustiku konflikt on järjest teravam. Seetõttu on vajalik

pöörata tähelepanu eelkõige Tallinna lähiala valdade järgmistes üldplaneeringutes

rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja võimalusel neid ka kaardistada,

lähtudes siis juba konkreetsemalt rohetaristu kontseptsioonist.4 Väärtuslikud loodus-

ja puhkemaastikud olid varem koostatud teemaplaneeringus määratletud läbi

põhjaliku eelhindamise ja neid käsitleti käesoleva maakonnaplaneeringu koostamise ajal endiselt kui maakondlikult olulisi puhke- ja looduväärtusega alasid.

Teemaplaneeringus „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009–2015“

käsitletud valdkonnad leidsid käesolevas maakonnaplaneeringus uuenenud lahenduse

asustuse suunamise ptk 2.1 alateemades. Nimetatud teemaplaneeringut

käesolevasse maakonnaplaneeringusse sisse ei kantud.

Teemaplaneeringut „Harjumaa kergliiklusteed“ uuendati käesoleva maakonna-

planeeringuga üksikute kergliiklusteede lõikude osas vastavalt kohalike omavalitsuste

huvidele, eristamata sealjuures kergliiklusteede rajamise prioriteetsust.

Teemaplaneeringuga koostati põhjalik lahendus Harju maakonna kergliiklusteede

kavandamise põhimõtete kohta ja kaardistati kogu maakonna kergliiklusteede

võrgustik ning üldistatud vajadus. Kergliiklusteede kavandamise põhimõtted viidi sisse maakonnaplaneeringusse.

Teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“ lahendus viidi käesolevasse

maakonnaplaneeringusse sisse ilma täiendavat menetlust ega arutelu avamata.

Maanteeameti hinnangul on tegemist asjakohase planeeringulahendusega, mis

seostub ülejäänud maakonna ruumilise arenguga ning mille täiendav läbiarutamine ei

ole vajalik.

4 Rohetaristu mõiste on kasutusele võetud läbi Euroopa Liidu rohelise infrastruktuuri (rohetaristu) strateegia, mis pöörab rohelise võrgustiku sidususe kõrval tähelepanu ka erinevatele ökosüsteemiteenustele ehk hüvedele, mida pakutakse inimestele ja looduskeskkonnale.

10 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha

määramine“ lahendus viidi käesolevasse maakonnaplaneeringusse sisse ilma

täiendavat menetlust ega arutelu avamata.

Käesoleva maakonnaplaneeringu koostamise ajal oli Harjumaal koostamisel

maakonnatasandi planeering „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“.

Antud planeeringu selle hetke lahendused on kajastatud käesolevas planeeringus ilma selleks täiendavat menetlust ega arutelu avamata.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 11

1. HARJU MAAKONNA RUUMILINE ARENG

1.1 RUUMILISE ARENGU VISIOON

Maakonna ruumilise arengu visioon esitab kokkuvõtliku pildi olukorrast, mida Harju

maakonnaplaneeringu elluviimisega soovitakse saavutada. Harju maakonna ruumilise

arengu visioon tugineb maakonnaplaneeringu lähteseisukohtadele, Siseministeeriumi

tellitud ja koostatud maakonnaplaneeringute juhendmaterjalidele, Harju maakonna

arengustrateegiale 2025 ning ruumilise arengu analüüsile.

1.2 RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Harju maakonna ruumilise arengu analüüs erinevate alateemade lõikes on toodud

eraldi köites (vt Lisa 3). Järgnevalt on esitatud kokkuvõte maakonna ruumilise arengu analüüsi põhijäreldustest.

1. “Eesti on Tallinna suunas kaldu” – elanikkonna ja majandusarengu koondumine

pealinnaregiooni:

1.1 Harju maakonnas paikneb 43% Eesti elanikkonnast.

1.2 Rahvastiku kasvu tempo aeglustub nii Tallinnas kui Harjumaal.

1.3 Üle poole Eesti SKP-st toodetakse Harju maakonnas, millest omakorda 80%

tuleb Tallinnast.

1.4 Ligi 90% Eesti ettevõtetest tegutseb Harju maakonnas.

1.5 Ülekaalukalt enim kõrgema KOV-võimekuse indeksiväärtusega

omavalitsusüksusi asub Harju maakonnas.

1.6 Majanduskeskkond on suhteliselt mitmekesine, võrreldes ülejäänud

Eestiga, tähtis on ka teadmistepõhise majanduse roll.

12 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

2. Kontrastid maakonna sees – Tallinna lähiümbruse edukus versus maakonna

äärealade olukord, mis on sarnane pealinnast kõige kaugemal asuvate Eesti

piirkondadega (nii majandus- kui rahvastikuprotsessid, sh ka etniline

segregatsioon).

3. Paiguti hägus (ei linn ega küla) ning juhuslik ruumistruktuur – buumiajastu

monofunktsionaalsete uuselamurajoonide hajutatud paiknemine Tallinna

läheduses, valdavalt nõrk seostatus olemasoleva asustusega.

4. Viimase 10–15 aasta jooksul kujunenud ruumiliste arengute pidurdumine –

rahvastiku vähenemise ja elukoha eelistuste mitmekesistumise tulemusel

monofunktsionaalsete uute elamualade tekke pidurdumine Tallinna lähivööndis.

5. Ülejäänud maakonna kohatine Tallinna kui põhilise keskuse varju jäämine.

5.1 Pealinna domineerivast rollist tulenev vajadus Tallinnast väljaspool asuvate

keskuskohtade rolli tugevdamise järele elanikkonna põhilise teenuskohana,

et vähendada igapäevaseid sundliikumisi.

5.2 Tallinna linn kui Eesti tuntuim visiitkaart riigist väljaspool (nii

ettevõtluskeskkonnana kui turistide seas) ning ülejäänud maakonna

suhteliselt vähesem tuntus/reklaamitus.

6. Avatus merele – rannapiirkonna atraktiivsus elukohaeelistuste ja

majandusaktiivsuse seisukohalt (sadamad).

7. Maakonna riigikaitseline tähtsus – riigikaitseliste ehitiste rohkus ja olulisus.

8. Jätkusuutliku ühistranspordi ruumimõju – mugava elektrirongiühenduse ja

kergrööbastranspordi potentsiaal mitmekeskuselise asustusstruktuuri loojana.

9. Põllumajandusliku tegevuse muude ettevõtlusvaldkondade varju jäämine ning

sellest tulenev mõju maakasutusmustrile (söötis ja/või täis ehitatud/kehtiva

planeeringuga kaetud endised põllumajandusmaad).

10. Konflikt majanduslike huvide ja loodusliku keskkonna säilitamise vahel

(looduskeskkond kui väärtus iseeneses ning kvaliteetse elukeskkonna tagaja

versus looduskeskkond kui majanduslike ressursside allikas).

11. Teenuste kättesaadavuse piirkondlikud erinevused – eelkõige eaka elanikkonna

vajadustega mittearvestatav teenuste paiknemine.

1.3 RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES

PLANEERINGUS

Järgnevalt on esitatud olulisemad „Eesti 2030+” väljenduvad üldstrateegilised

eesmärgid ja seisukohad, millega arvestati Harju maakonna ruumilise arengu

põhimõtete väljatöötamisel. Harju maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja

suundumused on esitatud eraldi alapeatükis, vt ptk 1.4.

Üleriigiline planeering seab teemade lõikes ka konkreetsemaid Harjumaad ja Tallinna

linna puudutavaid arengueesmärke, mida siinkohal ei ole refereeritud – üleriigilises

planeeringus seatud asjassepuutuvad arengueesmärgid olid aluseks maakonna-

planeeringu lahenduse väljatöötamisel. Vajadusel on toodud planeeringu täpsemad

eesmärgid välja seletuskirja konkreetsete teemakäsitluste juures.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 13

1.4 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED HARJU

MAAKONNAS

Käesolevas peatükis loetletud ruumilise arengu põhimõtted olid aluseks Harju

maakonnaplaneeringu lahenduse täpsemal väljatöötamisel teemavaldkonniti.

Ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste järgimine on kehtestatud

maakonnaplaneeringu elluviimise eesmärgiks. Madalama tasandi

planeeringutega maakonnaplaneeringu muutmise kaalumisel tuleb samuti lähtuda samadest põhimõtetest.

Ruumilise arengu suunamisel Harju maakonnas järgitakse järgmisi

põhimõtteid:

1. Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise ruumistruktuuriga asulates

ja maapiirkondades, vältides valglinnastumise täiendavat levikut. Kehtiv

üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seab eesmärgiks riigi ruumilise arengu

hajalinnastunud ruumi mudeli järgi. Hajalinnastunud ruumis on rõhk

linnalise ruumi kompaktsuse suurendamisel. Samaaegselt väärtustatakse

Eestile omast hajaasustust, parandades sealjuures seniste valglinnastunud

alade puudulikku infrastruktuuri ja seoseid olemasoleva asustusega. Selline

lähenemine tagab ruumilise mitmekesisuse ning n-ö linna ja maa eristumise

füüsilises ruumis, vastupidiselt valglinnastumisele5, millega kaasneb

ruumiline üheülbastumine. Lisaks võimaldab linnalise ruumistruktuuri

kompaktsuse tõstmine ühistranspordi senisest kasutajasõbralikumat

5 Valglinnastumist võib käsitada kui planeerimata, kontrollimata ja koordineerimata üheotstarbelise maakasutusega arengut, kus maakasutus ei ole funktsionaalselt seotud ümbritseva maakasutusega ning mis väljendub madala tihedusega, ribakujulise, hajutatud või isoleeritud asustuse levikus (Carruthers J I, Ulfarsson G F, 2003, "Urban sprawl and the cost of public services" Environment and Planning B: Planning and Design 30(4) 503 – 522). Valglinnastunud ruumis, kus linn on valgunud hajusalt üle piiride, puuduvad nii linnale kui ka Eestile omase külamaastikule iseloomulikud ruumiväärtused.

Üleriigilise planeeringu kohaselt on peamised kontseptsioonid, mille järgi Eesti ruumilist arengut soovitakse suunata, järgmised:

1. Tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas.

2. Eesti areng hajalinnastunud ruumina – säilivad erinevused maa ja

linna füüsilises elukeskkonnas, kuid sotsiaalses ja majanduslikus

mõõtmes olud ühtlustuvad tööalase pendelrände ning linliku elustiili

leviku tulemusena. Hajalinnastumine on sealjuures vastandiks

valglinnastumisele ehk monofunktsionaalsete tihedalt asustatud alade

tekkele.

3. Arengu keskmes on ühelt poolt linnaruumi kompaktsuse

suurendamine, teisalt võrdsena ka Eestile omase hajaasustuse

väärtuste hoidmine.

4. Asustussüsteemi ning teenuste kättesaadavuse toimepiirkondade-

põhine areng – linnad oma lähitagamaaga on piirkondliku arengu

vedajad ning toimepiirkondade tuumikud.

5. Asustussüsteemi sidustamine toimepiirkondade siseselt, Eesti-siseselt

ja välismaailmaga – hajalinnastunud ruum toimib, kui tagatud on head liikumisvõimalused.

14 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

korraldamist ning kergliikluslahenduste pakkumist, mida madal-tiheda

valglinnastunud ruumistruktuuri kavandamise korral on sageli raske

saavutada.

2. Elanikele vajalike teenuste pakkumise ruumiline mudel on koondumispõhine

ehk keskus-tagamaa põhine. Teenuste kättesaadavus on seotud

liikumisvõimalustega, sh ühistranspordi tegelikule liikumisvajadusele

vastava korraldusega keskuste tagamaal ehk toimepiirkondades ning

erinevate keskuste vahel. Paralleelselt rakendatakse erinevaid paindlikke

lahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks väljaspool keskusi.

3. Asustuse arengu kavandamisel ning keskuste määratlemisel lähtutakse

eeskätt olemasolevatest ruumistruktuuridest ning liikumis-

võimalustest (teedevõrk, raudteed), käsitledes rööbastranspordi sh

kergrööbastranspordi arendamist eelistatud liikumis- ja ligipääsu-

võimalusena, sh maakonna siseselt.

4. Eesmärgiks on ruumiliselt tasakaalustatud areng Harju maakonnas,

mistõttu soositakse kohalike keskuste teket/tugevnemist Tallinna

lähiregioonist kaugemal, et võimaldada esmaste teenuste tarbimist

piirkonnas koha peal.

5. Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab

toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste

alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud

kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Välditakse uute arendusalade

kavandamist üleujutusriskiga aladele. Tulenevalt üleriigilises planeeringus

väljendatud riiklikust huvist välditakse uute elamualade kavandamist

Paldiski ja Muuga sadamate vahetus naabruses.

6. Ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes või nende vahetus

läheduses.

7. Liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi

toimimiseks ning kergliiklejate liikumiseks, arvestades oluliste välja

kujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) trajektooridega ning

seades esikohale ühistranspordikasutajate ja kergliiklejate mugavuse,

ohutuse jm vajadused.

8. Harju maakond on ühtlasi Eesti pealinnaregioon, mis tähendab, et

maakonda koondub oluline osa riiklikult tähtsatest taristuobjektidest.

Maakonna arendamisel arvestatakse vajadusega arendada objekte nagu

nt rahvusvahelised trassid, üleriigilisel tasandil olulised ühendused,

logistiliselt olulised sadamad, rahvusvahelised lennujaamad (vt konkreetsete

objektide kohta ptk 4 Tehnilised võrgustikud). Käesolev maakonna-

planeering kajastab teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide

arendamise osas, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad

täiendavate planeeringute/projektide käigus. Harju maakonnaplaneeringus

on eeldatud, et riiklikult tähtsate ehitiste edasisel arendamisel suhtutakse

kaalutletult olemasolevasse ruumilisse keskkonda ning leitakse lahendused,

mis võimalikult vähe suurendavad keskkonnakoormust ja häiringut, sh nii

looduskeskkonnale kui ka kohalikule elanikkonnale.

9. Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu

toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui hajaasustuses, kasutades

lisaks rohevõrgu ruumilise sidususe säilitamisele ka vastavaid hooldusvõtteid

haljasaladel ning rohetaristu toimimist toetavaid lahendusi ehitiste

kavandamisel.

10. Üheks rohetaristu poolt pakutavaks oluliseks elukeskkonna kvaliteeti

tagavaks teenuseks on puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumine.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 15

Oluline roll selle teenuse tagamisel on veeäärsetel aladel, sh supelrandadel

nii linnades kui hajaasustuses. Linnades on eelistatud avaliku kasutuse

võimaluste tagamine veeäärsetel aladel üldisemalt, hajaasustuses on

eelkõige vaja tagada avalik juurdepääs koos vajaliku taristuga

väljakujunenud supelrandadele.

11. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse põllumajandustegevuseks

sobilike väärtuslike põllumajandusmaadega.

12. Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel

väärtustel, lisaks looduslikule esteetikale ka inimtekkelise pärandi

väärtustamisel. Elukeskkonna esteetilised väärtused hõlmavad nii

hajaasustuses kujunenud (küla)maastikulisi tervikuid, linnalises keskkonnas

kujunenud iseloomulikke miljöösid kui ka üksikehitiste kõrget arhitektuurset

kvaliteeti – nende säilimist ja jätkuvust tuleb pidada kvaliteetse

elukeskkonna üheks tagatiseks.

13. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse kaitstavate muinsus- ja

loodusväärtustega.

14. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide ning

nendega seotud piirangutega.

15. Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid

kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste

ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii

looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad

korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks

või rekreatsiooniks sobilike aladena.

16. Maakonna ruumilisel arendamisel peetakse silmas ohutuse tagamise

vajadust, mh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid

pakkuvate asutuste vahetus läheduses.

1.5 ÜLDINE LÄHENEMINE MAAKONNAPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISEL

Maakonnaplaneeringu eesmärk on suunata maakonna kestlikku ruumilist arengut,

mis loob tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna

asustus on jaotunud ebaühtlaselt ja elanikkond on pikema ajaperioodi jooksul

kahanemas ning vananemas. Lahenduses arvestati tasakaalustatult nii riiklike kui ka kohalike huvidega ning loodus- ja inimkeskkonna vajadustega.

Maakonna ruumilise arengu suunamisel võeti aluseks kõrgemalseisvad planeeringud

ja strateegilised arengudokumendid, maakonnaplaneeringu juhendid ja uuringud ning

seadustest tulenevad nõuded. Maakonnaplaneeringus toodud ruumilise lahenduse

oluliseks aluseks oli üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja selles toodud eesmärgid.

Planeeringulahenduse kujunemise kaalutlused on täpsemalt käsitletud KSH aruandes

(vt Lisa 1).

Maakonnaplaneeringus pöörati tähelepanu asustuse suunamisele, võttes eesmärgiks

kompaktse ruumistruktuuri ja selge keskuste võrgustiku loomise. Selline lähenemine

oli põhjendatud sundliikumiste ja sellest tuleneva keskkonnamõju vähendamise

vajadusega, sooviga säilitada loodusväärtused ja tagada inimväärseks eluks vajalikud

teenused kõikides Harju maakonna piirkondades. Teenuste kättesaadavuse

parandamiseks kõikidele elanike gruppidele pöörati lisaks ühistranspordile tähelepanu

ka paindlikele lahendustele. Ettevõtlusalade arengut nähakse eelkõige linnalise

asustusega aladel või nende vahetus läheduses, et vältida uute loodusalade

16 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

hõivamist, säilitada väärtuslikud põllumaad ja lühendada töörände vahemaid.

Ettevõtlusalade ja ka asustuse arenguks on vajalik kaasaegne tehniline taristu, mille

osas annab maakonnaplaneering pikaajalise tulevikuvisiooni. Maakonnaplaneeringu

lahendus soodustab erinevaid liikuvusviise, pöörates tähelepanu nii kergliiklusele kui

ka ühistranspordile (sh rööbastranspordile). Eelisarendatuna nähakse linnalise asustusega alasid, mis omavad raudteeühendust.

Planeeringu lahenduse välja töötamise peamine eeldus oli, et maakonnaplaneeringu

elluviimine toimub edaspidi eelkõige üldplaneeringute kaudu ning

maakonnaplaneeringuga seatavad tingimused on eelkõige sisendiks üldplaneeringute

koostamisele.

Tuginedes Harju maakonnaplaneeringu lähteseisukohtadele eristati joonobjektide

puhul planeeringuga kajastatav ja määratav lahenduse osa. Maakonnaplaneeringuga

määratud lahendus oli maakonnaplaneeringu menetlemise käigus vaidlustatav.

Planeeringus kajastatav lahenduse osa on varasemate maakonna

teemaplaneeringutega määratud ja kehtestatud tee, raudtee trassi jms asukoht ning

selle osas uut menetlust ei algatatud.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 17

2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE

Lähtudes üleriigilise planeeringu põhimõtetest, tuleb tihedalt asustatud aladel

kompaktsust tõsta ning hajaasustuses olemasolevat elukeskkonna kvaliteeti hoida,

sh säilitada püsiasustus äärealadel. Mitmekülgse elukeskkonna säilitamiseks tuleb

vältida sellist asustuse arengut, mis ei järgi olemasolevat hajaasustusstruktuuri, kuid

ei moodusta ka iseseisvat kompaktset asustusüksust.

Harju maakonnas on elanikkond ja surve asustuse laienemisele valdavalt koondunud

maakondlikku keskusesse Tallinna ja selle lähiümbrusesse. Maakonna tagamaal on

tegemist eelkõige elanike arvu kahanemise ja keskuste nõrgenemisega. Seetõttu on

Harju maakonnas vajalik tähelepanu suunata asustuse kompaktsuse

tõstmiseks pealinnaregioonis, tugevdades samaaegselt töökohti ja

teenuseid pakkuvaid keskusi maakonna tagamaal. Tallinna lähiümbruses on

oluline vältida valglinnastumise jätkuvat levikut, asustuse laienemisel järgida

olemasolevat väljakujunenud asustusstruktuuri ja keskkonnasäästliku rööbas-

transpordi olemasolu. Maakondliku keskuse tagamaal seevastu tuleb keskenduda

eelkõige olemasolevate kohalike keskuste tihendamisele ja ühenduste tugevdamisele

elujõulisemate keskustega, mis on olulised töökohtade ja teenuste pakkujatena.

Olemasolevate keskuste elujõulisuse säilimine on oluline elamistingimuste

tagamiseks maa piirkonnas ja jätkusuutliku arengu võimaldamiseks kogu Harju

maakonnas.

Maakonnaplaneeringus käsitleti asustusstruktuuri allpool joonisel 2 toodud mudeli

järgi, mis näitab asustuse suunamise võtmekomponentide – toimepiirkonna,

keskuste võrgustiku, linnalise asustuse ala ning seda ümbritseva maalise

piirkonna – omavahelisi seoseid. Asustussüsteem maakonnaplaneeringus on

omavahel hierarhiliselt ja funktsionaalselt seotud nii, et lähestikku paiknevad erineva

tasandi keskused toetaksid üksteist ning omaksid toimivaid ühendusi oma

tagamaaga.

Maakonnaplaneeringuga ei kavandata asustuse suunamisel maareformi seaduse

tähenduses tiheasustusalasid. Tiheasustusalad on määratud kehtivate üldpla-

neeringutega või nende puudumisel Harju maavanema vastavate korraldustega.

Joonis 2. Asustusstruktuuri ülevaatlik skeem: keskused toimepiirkonnas ja asustuse iseloom.

18 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

2.1 KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD

Asustuse arengu suunamise oluline lähteseisukoht on inimeste igapäevane ruumiline

käitumine kohalikul ja regionaalsel tasandil, mis on seotud nii elukoha, töökohtade

kui ka teenuste paiknemisega. Üleriigilise planeeringu järgi peab edaspidine

pikaajaline ruumiline areng lähtuma pendelrände peamistest sihtkohtadest ja nende

toimepiirkondadest ehk tagamaast, nende sees paiknevatest väiksematest keskustest

ja nende ühendamise võimalustest. Toimepiirkondade käsitlus iseloomustab

maakonna funktsionaalset toimivust ja näitab, kui suur hulk tagamaa elanikke on

seotud maakonna keskuslinnaga.

Maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustik6 (vt Joonis 3) moodustub

erineva tasandi keskustest, mille määramisel on lähtutud töökohtade ja erinevate

teenuste paiknemisest ja keskuse seotusest maakonna toimepiirkondade keskustega

– Tallinna ja Keilaga. Toimepiirkond on keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb

keskuslinnast ja sellega funktsionaalselt seotud tagamaast, mille elanikkonnale on

keskuslinn igapäevaselt oluline töökohtade ja teenuste tarbimise sihtkoht.

Keskuste võrgustik loob võimalused teenuste ja töökohtade ruumiliseks hajutamiseks

maakonnas ja nende kättesaadavuse parandamiseks äärealadel. Keskuste võrgustiku

seoseid teenuste ruumilise paiknemisega on käsitletud ptk 2.1.2.

Keskuste 4-astmeline hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama tasandi keskustest

kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, mida on antud tasandil oluline tagada.

Põhjalikuma ülevaate teenuste jagunemisest keskuste vahel annab peatükk 2.1.1.

Harju maakonnas määratud keskused ning nende hierarhia (vt Joonis 3):

 Maakondlik keskus ehk neljanda tasandi keskus – keskus, kuhu on

koondunud maakonna sees enim töökohti ja haridusasutusi, regionaalsed

avaliku sektori ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused. See on

keskus, kuhu maakonna elanikud igapäevaselt kõige enam töö- ja

haridusalaselt ning teenuste tarbimiseks liiguvad. Maakondlik keskus on

ühtlasi ka maakonna suurim ja tähtsaim ühistranspordi sõlmpunkt.

Regionaalseks keskuseks Harju maakonnas on maakondlik keskus Tallinn,

mis ühtlasi Eesti pealinnana kannab ka kõige tugevamat üleriigilise keskuse

rolli. Maakondliku keskuse tähtsus töökohtade ja regionaalsete teenuste

pakkujana on oluline kogu Harju maakonnas, sh maakonna äärealade

elanikele. Maakondliku keskuse osaks loetakse ka Tallinnaga vahetult

piirnevaid asumeid (näiteks Laagri alevik Saue vallas ja Peetri alevik ja

Järveküla Rae vallas), millel on tihedad sidemed Tallinnaga.

 Piirkondlik keskus ehk kolmanda tasandi keskus – keskus, mis

teenindab väiksemat hulka maakonna elanikkonnast ning pakub vähem

teenuseid ja töökohti, kui maakondlik keskus. Piirkondlikku keskust eristab

kohalikust keskustest teenuste parem kvaliteet ja mitmekesisus nii era- kui avalikus sektori teenuste valikus.

Piirkondlikud keskused jagunevad Harju maakonnas eeslinnalisteks ja

tagamaa keskusteks. Eeslinnalistes keskustes on elanike arv

valglinnastumise tagajärjel oluliselt suurenenud ja elanike töökohad ning

teenuste tarbimine on tihedalt seotud Tallinna linnaga. Vajalik on tähelepanu

6 Harju maakonna keskuste määratlemisel võeti aluseks maakonnaplaneeringu eeltööna koostatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringut „Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest Harju maakonnas.“ Samuti tugineti keskuste määramisel Statistikaameti poolt koostatud raportile “Toimepiirkondade määramine” (2014).

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 19

pöörata eeslinnaliste keskuste tugevdamisele läbi kohapealsete töökohtade ja

kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse parandamise ning töö- ja

kooliaegadega arvestavate ühenduste loomise nii Tallinna kui ka teiste

lähiümbruse keskustega. Eeslinnaliste keskuste arendamine lähtub

põhimõttest, et Tallinna ja tagamaa vahel peab edaspidi vähenema

pendelränne. Samas tuleb tagada toimivad ühendused neile, kes igapäevaste

liikumistega on tihedalt seotud Tallinnaga.

Eeslinnalisteks piirkondlikeks keskusteks on Jüri, Keila, Maardu, Saku,

Saue, Tabasalu, Haabneeme/Viimsi, Loo.

Tagamaa keskused on piirkondlikult olulised töö- ja teenuste tarbimise

sihtkohad, kuid nende konkurentsivõime võrreldes eeslinnaliste keskuste

arenguga on nõrgem. Kogu maakonnas kestliku arengu tagamiseks on oluline

tugevdada tagamaa keskusi ja suurendada investeeringuid töökohtade

tekkeks ja kohapealsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Tagamaa piirkondlikeks keskusteks onKose, Kuusalu, Loksa, Kehra,

Paldiski ja Riisipere.

 Kohalik keskus ehk teise tasandi keskus – keskus, mis pakub kodukoha

lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi

töökohtade pakkujaks. Keskustel on oluline roll oma tagamaa hajaasustuse

säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal.

Kohalikeks keskusteks on Aruküla, Kiisa, Kurtna, Kostivere (koos

Jõelähtmega), Lagedi, Padise, Raasiku, Rummu, Muraste, Turba, Ääsmäe,

Kiili, Aegviidu, Laulasmaa, Vaida, Kose-Uuemõisa, Kiiu, Harju-Risti, Ardu, Kernu-Haiba, Vasalemma, Neeme.

 Lähikeskus – keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes suhteliselt

väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel.

Lähikeskusteks on Alavere, Harku, Vääna-Jõesuu, Jõelähtme (koos

Kostiverega), Klooga, Lehola, Kaasiku-Laitse-Ruila koos, Oru, Kolga, Valkla, Habaja, Pikavere, Tõdva-Kajamaa koos, Prangli, Püünsi, Randvere.

Lähestikku paiknevaid keskuseid on mõistlik arendada funktsionaalselt

ühtse majanduspiirkonnana, kus tähelepanu pööratakse erinevate teenuse

jagamisele ja keskuste vahelistele ühendustele (kergliiklusteed,

ühistransport).

Mitme keskusega koostoimivad piirkonnad moodustuvad järgmiste keskuste

vahel:

a) Rummu–Vasalemma–Padise;

b) Kiiu–Kuusalu;

c) Turba–Riisipere;

d) Kurtna–Kiisa;

e) Kose–Kose-Uuemõisa;

f) Kostivere–Jõelähtme;

g) Laitse–Ruila–Kaasiku;

h) Tõdva–Kajamaa.

20 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Joonis 3.Harju maakonna keskuste võrgustik.

21 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Harju maakonnas on üks maakonnatasandi toimepiirkond, keskusega Tallinn ja

üks tugitoimepiirkond, keskusega Keila linn (vt Joonis 4). Vastavalt sellele, kui

suur osa elanikkonnast igapäevaselt Tallinna ja Keila linnaga seotud on, eristuvad

maalises piirkonnas vööndid – linnalähivöönd, siirdevöönd ja ääreline ala.

Kuna maalise asustuse vööndites, sh linnalähivööndis, elavad inimesed ei ole kõik

igapäevaselt toimepiirkonna keskusega seotud, siis on kogu toimepiirkonnas oluline

tagada teenuseid ja töökohti ka elanike kodulähedastes väiksemates keskustes: kohalikes keskustes ja lähikeskustes.

Harju maakonna toimepiirkonna keskus Tallinn on regionaalse toimepiirkonna

keskuse tunnustega keskus, mille mõjuala ulatub Harju maakonna piiridest

väljapoole, olles ühtlasi Eesti suurim toimepiirkond. Harju maakonna elanikkonna

seotus keskuslinna Tallinnaga on sedavõrd tugev, et maakonna äärealad

moodustavad siirdevööndi – st enam kui 15% Harju maakonna ääremaade

elanikkonnast on seotud Tallinnaga. Tallinna toimepiirkonna ääreala paikneb Harju maakonna piiridest väljaspool.

Harju maakonna tugitoimepiirkonna keskus on Keila linn, mis paikneb terves

ulatuses Tallinna toimepiirkonna sees, kuid moodustab olulise töö- ja teenuste

rände sihtkoha ümberkaudsetele elanikele. Keila linnaga on tugevamini seotud

eelkõige Harju maakonna edelaosa elanikud. Keila tugitoimepiirkonna ümber ei teki

tugevat linnalähivööndit, kuna antud piirkonnal on eelistatud seotus Tallinna linnaga.

Joonis 4. Harju maakonna toimepiirkondade skeem

22 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Põhimõtted teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks Harju maakonnas on järgmised:

1. Üldised põhimõtted:

1.1 Toimepiirkonnad on aluseks piirkonnaüleste funktsioonide sh. teenuste

väljatöötamiseks, mida toetab eritasandiline keskuste võrgustik.

1.2 Toime- ja tugitoimepiirkondade keskused on peamised ühistranspordi

sõlmpunktid, mis omavad kiiremaid ühendusi maakonna piirkondlike

keskustega.

1.3 Ühistranspordikorraldus, sh nõudetransport (vajadusel põhinev

transport), võimaldab vajalikke ühendusi keskuslinnaga kogu

toimepiirkonna sees. Erineva tasandi keskuste ühendamiseks on

muuhulgas kasutusel „pargi ja reisi“ parklad ja paindlikud lahendused

hajaasustuses.

1.4 Ühendused erineva tasandi keskuste vahel arvestavad töö- ja

kooliaegadega.

1.5 Soodustatakse raudteetranspordi kasutamist keskuste vaheliste

ühenduste tugevdamisel, sh graafikud ühildatakse teiste

transpordiliikidega ja tagatakse „pargi ja reisi“ parklate ja

kergliiklustaristu (sh jalgrataste hoiukohtade) olemasolu raudteepeatuste

lähedal.

1.6 Hajaasustuses, sh madalama tasandi keskustes, kus

ühistranspordiühendus on puudulik, võimaldatakse teenuste

kättesaadavus alternatiivsete lahendustega – nõudetransport,

kojukandeteenused, kogukonnateenused, mobiilsed teenused, e-

teenused.

2. Linnalähivöönd

2.1 Linnalähivööndis põhineb töökohtade ja teenuste kättesaadavus

keskuslinna ja keskuste vahelisel ühistranspordil, st töökohad ja teenused

paiknevad keskuslinnas. Vajadusel tuleb ühistranspordikorraldust

vastavalt korrigeerida, sh kombineerides era- ja ühistranspordi kasutust

„pargi ja reisi“ parklate ja kergliiklusteedega.

2.2 Keskuslinnas ja selle lähitagamaal integreeritakse ühistransport ühtsesse

liinivõrgu süsteemi, sh ühildatakse erinevad transpordiliigid,

sõidugraafikud ja piletisüsteem halduspiiride üleselt.

2.3 Ühendused keskuslinnade ja piirkondlike keskuste vahel võimaldavad

teenuse kasutamist sageli ja paindliku ajagraafiku alusel.

2.4 Rajatakse „pargi ja reisi“ parklad maakondliku keskuse piirkonda –

peamistele Tallinna sissesõidu suundadele.

2.5 Arendatakse kergrööbastransporti Tallinnas ja selle lähitagamaa

piirkondlike keskuste vahel (nt Tallinn-Jüri, Tallinn-Haabneeme (Viimsi),

Tallinn-Maardu, Tallinn-Tabasalu).

2.6 Kavandatakse ohutu ja kiire kergliiklusteede võrgustik Tallinnast

eeslinnalistesse keskustesse.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 23

3. Siirdevöönd:

3.1 Siirdevööndis paiknevate keskuste ühendused keskuslinnadega põhinevad

valdavalt töö- ja kooliaegadega arvestaval ühistranspordil, sh „pargi ja

reisi“ ja rattaparklate kasutamise võimalusel.

3.2 Jätkusuutliku elukeskkonna säilitamiseks Harju maakonna äärelistel aladel

on vajalik teenuste ja töökohtade olemasolu tagamiseks tugevdada

siirdevööndis paiknevaid piirkondlikke keskusi.

3.3 Siirdevööndi piirkondades, kus teenuseid osutavad keskused puuduvad,

jäävad kaugele või ei paku vastavat teenust, keskendutakse paindlikele

lahendustele – teenust osutatakse mobiilselt ja perioodiliselt

(kauplusauto, pangabuss jne), korraldatakse tellimussõidud väiksemate

sõidukitega üksikutele tellijatele (nõudebuss), toimivad integreeritud

kohapealsed teenused, Interneti-põhised lahendused (kui võimalik,

sõltuvalt teenusest), samuti arendatakse „pargi ja reisi“ parklaid

väiksemas mahus.

3.4 Kohapealsete töökohtade ja teenuste paindliku kättesaadavuse tagamine,

sh kogukonna algatuste toetamine, toimepiirkondade siirdevööndis eeldab

võrreldes linnalähivööndiga enam regionaalset tähelepanu ja erinevaid

toetusmehhanisme.

2.1.1 ETTEVÕTLUS JA TÖÖKOHAD

Harju maakond kannab üleriigiliselt tugevaimat positsiooni ettevõtluskeskkonnana.

Harju maakonnas, eelkõige Tallinnas, paikneb 90% Eestis tegutsevatest

ettevõtetest, mis loob pealinnaregioonist nii Eesti kui Harju maakonna kontekstis

olulisima töökohtade koondumiskoha. Samas iseloomustab maakondlikust

keskusest kaugemaid piirkondi oluliselt madalam ettevõtluskeskkonna aktiivsus, mistõttu on maakonnale iseloomulik tööränne Tallinna suunal.

Maakonnaplaneeringuga ei määratletud Harju maakonnas ettevõtlusalade täpset

paiknemist, vaid kavandati üldised ruumilised põhimõtted, millega tuleb arvestada

ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selline lähenemine võimaldab paindlikult

arvestada Eesti kõige kiiremini areneva majanduskeskkonna vajadustega. Lisaks

näitasid maakonnaplaneeringu ja arengustrateegia eeltööd, et seni kavandatud ettevõtlusalad ei ole veel ammendunud.

Arvestades aktiivse ettevõtluskeskkonna koondumist Tallinna linnaregiooni, tuleb

maakonna arengus tähelepanu suunata nii tagamaa piirkondade

ettevõtluskeskkonna elavdamisele kui ka töörännet toetavate ühenduste tugevdamisele.

Üldised ruumilised põhimõtted ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemisele:

1. Maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige

planeeringulahenduse järgseid linnalise asustusega alasid, kus on olemas nii

tehniline taristu, logistilised ühendused kui ka piirkonna parim

tööjõupotentsiaal.

2. Maalises asustuses ja väiksemates keskustes on oluline soodustada mikro- ja

väikeettevõtluse arengut, mis tagaks elanikele kohapealsete töökohtade

olemasolu.

24 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

3. Tähelepanu vajavad tööaegadega arvestavad ühistranspordiühendused,

sh nõudetransport ettevõtlusaladel, mis paiknevad keskuste äärealadel või

tagamaal.

4. Elamute läheduses tuleb arendada kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga

ettevõtlust, samuti büroo- ja kontoripindu, millega ei kaasne häirivat mõju

ümbritsevale tundlikule elukeskkonnale.

5. Uute tööstusettevõtete planeerimisel tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks

kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid,

millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekomplekside

maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel tuleb

arvestada põhjavee reostuse riskiga.

6. Suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elamu-,

puhke- ja virgestusalade ning ühiskondlike hoonete vahetusse lähedusse tuleb

need eraldada haljastatud puhveraladega. Vajadusel tuleb rakendada

võimalikke negatiivseid mõjusid, nagu normatiive ületava müra ja välisõhu

saastet leevendavaid meetmeid.

7. Välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutavat uusettevõtlust tuleb üldjuhul

vältida. Juhul, kui uusettevõtlusega kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud

(nt arvukalt töökohti) tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid

keskkonnatervisele, pöörates eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele.

8. Nii olemasolevatel kui ka uutel välisõhu kvaliteeti mõjutavatel sh

lõhnahäiringuid põhjustavatel ettevõtlusaladel tuleb igati soosida asjakohaste

seadmete ja alternatiivsete meetmete kasutuselevõttu heitmekoguste

vähendamiseks, sh Maardus ja Muuga ning Paldiski sadamate piirkonnas

paiknevates naftaterminalides.

9. Arendada edasi olemasolevaid potentsiaali omavaid tööstus- ja logistikaalasid

ning piirkondi, kus on olemas juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiit-

koridoridega (maanteede ja raudteedega), nt Muuga ja Paldiski sadamate

piirkonnad, Ämari–Rummu piirkond, Loksa linna sadama piirkond jne.

10. Rasketööstusettevõtete ja olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha valikul

tuleb järgida ohutuid kaugusi elamu- ja puhkealade suhtes ning rakendada

negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid (nt puhvertsoonid).

2.1.2 TEENUSED

Teenuste paiknemine ja liigitamine Harju maakonnas lähtus ptk 2.1 määratletud

erineva tasandi keskuste hierarhiast, millega käsitletakse koos nii kohapealsete

töökohtade kui ka teenuste olemasolu. Teenuste paiknemise suunamine

maakonnaplaneeringus toetab tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtet, millega tuleb tagada elujõulise elukeskkonna säilimine kogu Harju maakonnas.

Teenuste vajaduse piirkondlikul prognoosimisel toetus maakonnaplaneering

uuringule “Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse

tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes”.7

Maakonnaplaneeringuga määratud teenuste liigitus keskuste tasandi järgi

on soovitusliku olemusega ja näitab optimaalset teenuste hulka vastava

tasandi keskuse ja selle tagamaa toimimiseks (vt Joonis 5). Teenuste

kättesaadavuse tagamise võimaldamine on eelkõige seotud elanike arvu st tarbijate

7 “Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes”. TÜ RAKE, Tartu, 2015.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 25

hulgaga, liikumisvõimalustega teenuseni ja töökohtade paiknemisega. Jätkusuutlik

majanduslik ja sotsiaalne keskkond on aluseks sellele, et säilitada väljaspool

keskuslinnu nii kohalike avalike kui ka erateenuste olemasolu ja mitmekesisus.

Teenuse osutamise majanduslik tasuvus näitab, kui suur peab olema kvaliteetse

teenuse osutamiseks vajalik teenuspiirkond ja teenuse kättesaadavuse optimaalne

kaugus, et neid jätkusuutlikult osutada.

Keskuste 4-astmeline hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama tasandi

keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid (vtJoonis 4). Tulenevalt

piirkondlikest eripäradest ei pruugi kõikides keskustes olla kõiki

soovitatavaid teenuseid, mistõttu üksikute teenuse tagamiseks tuleb

kaaluda erinevaid parendusvõimalusi, sh paindlikke lahendusi.

Vastavalt sotsiaalmajanduslikele eeldustele ja kvaliteedinõuetele jaotati Harju

maakonnaplaneeringus erineva tasandi keskuste alusel teenused vastavalt:

 maakondlik keskus – regionaalsed teenused

 piirkondlik keskus – kohalikud kvaliteetsed teenused

 kohalik keskus – kohalikud põhiteenused

 lähikeskus - lihtteenused

Regionaalsed teenused (maakondlik keskus) ehk maakondliku keskuse

optimaalsed teenused, mis on suunatud kogu maakonna elanikkonna

teenindamiseks. Maakondliku keskuse teenuseid iseloomustab regionaalselt

kõrgeim kvaliteet ja mitmekesisus, kuhu kuuluv taristu on üleriigilise võrgustiku osa

ja kulud teenuste ülalpidamisele kõige suuremad. Maakondlikust keskusest

kaugemal paiknevate elanike jaoks on antud teenuste kasutus väikese sagedusega ja juhuslik (v.a gümnaasium).

Kohalikud kvaliteetsed teenused (piirkondlik keskus) mis on olulised

tugiteenused maakonna keskusele ja neid iseloomustab suurem spetsialiseerunud

meeskond ja/või suurte investeerimis- ja majandamiskuludega taristu. Kvaliteet-

teenuste kasutus ei ole valdavalt sagedane, mistõttu on tegemist teenustega, mida

kasutavad ka madalama tasandi keskuse ja selle tagamaa elanikud.

Kohalikud põhiteenused (kohalik keskus), mille kasutamine rahuldab elanike

igapäevaelu põhivajadused (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg) ja teenuste

osutamine eeldab lihtteenustega võrreldes suuremat professionaalset meeskonda

ja/või kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut. Keskuste

läheduse ja tagamaade kattuvuse alusel on võimalik eristada mitme keskusega

kobarat, mille puhul on otstarbekas kohalike põhiteenuste arendamine ühiselt ja

samu teenuseid mitte dubleerides. Teenuste kättesaadavuse tagamisel kohalikes

keskustes kasutatakse piirkondlike keskustega võrreldes enam paindlikke

lahendusi.

Lihtteenused (lähikeskus), mida iseloomustab sagedane kasutus igapäevaelus.

Lihtteenused on alternatiiviks kohalikele põhiteenustele, olles oma funktsioonilt

samad, kuid neile on esitatud väiksemad nõuded võrreldes põhiteenustega (nt

toidu- ja esmatarbekaupade kauplus, lastehoid, algkool, postipunkt,

haruraamatukogu). Suurel määral põhineb teenuste kättesaadavuse tagamine

paindlikel lahendustel.

26 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

MAAKONDLIK KESKUS

(Riigi)gümnaasium

Kutsekool

Maakonna-raamatukogu

Võistlusstaadion

Tervisespordi-keskus

Regionaalhaigla

Haigekassa kliendi-teenindusbüroo

PIIRKONDLIK KESKUS Teised regionaalsed teenindusbürood*

Politseijaoskond

Pangakontor

Gümnaasium**

Kultuurikeskus

Ujula

Hambaraviteenus

Esmatasandi tervishoiukeskus (perearst)

Apteek

Kiirabijaam (brigaadi asukoht)

Riiklik päästekomando

KOHALIK KESKUS Politsei- või konstaablijaoskond

Töötukassa büroo

Ehituskaupade kauplus

Põhikool

Lasteaed

Sularahaautomaat või postipank

Spordisaal

Postkontor

Päevakeskus

Rahvamaja

Raamatukogu

LÄHIKESKUS Noortekeskus

Sotsiaaltöötaja vastuvõtukoht

Tankla

Toidu- ja esmatarbekaupade kauplus

Lastehoid

Algkool

Postipunkt

Haruraamatukogu

* EMTA, PPA, Maanteeameti liiklustregister, SKA klienditeenindus, Haigekassa, Keskkonnaamet, PRIA ja Põllumajandusameti Keskus

** Kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine on riigi prioriteet, mida viiakse ellu gümnaasiumivõrgu arendamisega valdavalt maakondlikes keskustes lähtudes haridusstrateegiast ja selle programmidest. Piirkondlikes keskustes gümnaasiumihariduse arendamine toimub vastavalt riiklikele vajadustele.

Joonis 5.Erinevatel keskuse tasanditel optimaalne teenuste vajadus8

8 Vastavalt RAKE uuringule “Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes” määrati maakonnaplaneeringutes erinevatele keskuste tasanditele soovituslik optimaalne teenuste hulk.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 27

Teenuste kättesaadavuse tagamise põhimõtted maakonnaplaneeringus:

1. Teenused koonduvad valdavalt erineva tasandi keskustesse.

2. Lähestikku paiknevad keskused võivad moodustada ühtse teeninduskeskuse,

kus erineva funktsiooniga teenused on jaotunud mitme keskuse vahel.

3. Erinevat liiki teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paraneb liikudes madalama

tasandi keskustest kõrgemale. Võimalikud on olukorrad, kus läbi teenuse

kättesaadavuse parandamise halveneb teenuse kvaliteet.

4. Teenuse olemasolu, kvaliteet ja mitmekesisus sõltub eelkõige keskuse ja selle

tagamaa elanikkonna hulgast ja majandusliku keskkonna aktiivsusest.

5. Keskuste tasandid määravad, milline on erinevate teenuste osutamise

optimaalne vajadus antud piirkonna elanike igapäevaelu toetamiseks ja sellega

jätkusuutliku elukeskkonna tagamiseks.

6. Teenuse puudumisel madalama tasandiga keskuses tagatakse teenuse

kättesaadavus ühistranspordi või paindlike lahendustega lähimas keskuses, kus

vajaminev teenus on olemas.

7. Piirkondades, kus ühistranspordikorraldus ei võimalda teenuseni jõudmist,

st kui puuduvad ühistranspordiliinid või sõidugraafikud ei võimaldada mõistliku

ajavahega edasi-tagasi liikumist, siis korraldatakse teenuste pakkumine

paindlike lahendustega.

8. Juhul, kui teenuse ülalpidamine ei ole majanduslikult otstarbekas, kuid

mõistliku ajakulu kaugusel puudub sama funktsiooniga teenus ning teenuse

olemasolu on vajalik piirkonna elujõulisuse säilitamiseks, tuleb võimalusel luua

teenuste kättesaadavuse parandamiseks regionaalsed toetusmehhanismid.

9. Teenuste kavandamisel tuleb arvestada erinevate kultuuriruumide eripäradega,

nt Eesti venekeelne kogukond.

2.2 LINNALISE ASUSTUSEGA ALAD

Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida

iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal.

Maakonnaplaneeringu eesmärk on koondada kahaneva rahvastiku tingimustes

asustust sh ressursse (teenuste tarbijaid, tööjõudu, tehnilist infrastruktuuri,

ettevõtlust) ja arendada edaspidi juba välja kujunenud kompaktseid

polüfunktsionaalseid asustusalasid. Polüfunktsionaalsed alad aitavad paremini säilitada ka neid ümbritsevate maapiirkondade elujõulisust.

Kohaliku arengu suunamisel sh üldplaneeringute koostamisel tuleb polüfunktsio-

naalsete keskustena ette näha eelkõige maakonnaplaneeringu järgseid linnalise

asustusega alasid. Isetoimiv polüfunktsionaalne keskus eeldab, et teenuste ja

töökohtade kättesaadavus kohapeal on piisav selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse.

28 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Linnalise asustusega alade määratlemisel on lähtutud järgmistest linnalisele asustusele omastest tunnustest:

 Hoonete vaheline kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja seal elab

vähemalt 200 inimest (Statistikaameti ameti metoodika alusel määratud

tiheasustusega paikkond9).

 Asustustihedus on vähemalt 500 in/km2 (tiheasumi määratluse alampiir

vastavalt juhendile10).

 Polüfunktsionaalsuse olemasolu (elamu, äri- ja tootmismaad, puhkealad,

välja arendatud tehniline infrastruktuur, väljakujunenud teenuste ja

töökohtade baas).

 Arenguperspektiivi toetavad asukoha eelised (maanteekoridoride- ja

transpordi – sh rongiühenduste lähedus) ja positiivsed rahvastiku

suundumused.

Üldplaneeringutega saab täpsustada maakonnaplaneeringu järgsete linnalise

asustusega alade piire. Uute linnalise asustusega alade kavandamist käsitletakse

erandina. Juhul, kui pärast Harju maakonnaplaneeringu kehtestamist tekib vajadus

kavandada uusi linnalise asustusega alasid, peab kohalik omavalitsus põhjalikult

hindama, kas perspektiivne maa-ala omab kõiki eelpool nimetatud linnalise

asustusega ala arenguks vajalikke tingimusi. Linnalise asustusega alad võivad, kuid

ei pruugi kattuda maareformi tähenduses määratud tiheasustusaladega. Väljaspool

linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka

edaspidi tihendada ning laiendada. Tihendamisel ja laiendamisel tuleb silmas

pidada, et juhul, kui väiksemad tiheasustusalad oluliselt laienevad ja omandavad

linnalise asustusega alade omased tunnuseid (vt eelpool toodud tunnused), tuleb

edaspidisel planeerimisel neid ka vastavalt käsitleda.

Linnalise asustusega alade põhimõttelised asukohad on kajastatud

maakonnaplaneeringu jooniselAsustuse suunamine, millest tuleb lähtuda üldplaneeringute koostamisel.

Harju maakonnas on linnalise asustusega alad määratud järgmiste suuremate

asulate juurde:

Aegviidu

Ardu

Aruküla

Jüri

Kangru

Kehra

Keila

Kiili

Kiisa

Kiiu

Klooga

Kloogaranna

Kose

Kose-Uuemõisa

Kostivere

Lagedi

Kuusalu

9 Statistikaameti metoodika tiheasustusega paikkondade määramiseks: http://www.stat.ee/76744 10 „Asustuse arengu suunamise ülesande lahendamise võimalused maakonnaplaneeringus“ Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja planeerimise osakond.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 29

Laulasmaa

Loksa

Loo

Luige

Maardu

Paldiski

Raasiku

Riisipere

Rummu

Saku

Saue

Tabasalu

Tallinn (koos Laagri ja Peetri alevikega)

Turba

Vaida

Vasalemma

Viimsi/Haabneeme

Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustusega aladel:

1. Linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi

kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid.

2. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega

eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist.

3. Liikuvus linnalistel aladel põhineb erinevate transpordiliikide integreerimisel

(ühistransport, sh rong, kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad) ja

eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ning tervislikke liikumisviise.

4. Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige

puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku

sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu

struktuuridega. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Linnalise

asutusega rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb

hinnata mõju rohetaristule, selle säilimisele ja toimimisele.

5. Rohelise võrgustikuga kattumine ei välista otseselt linnalise asustusega alal

ehitustegevust, kui säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused

ning toimivus. Rohealade piire ja kasutustingimusi tuleb täpsustada

üldplaneeringutega.

6. Linnalise asustusega ala kattuvusel maardlaga peab maavara säilima

kaevandusväärsena ja olema tagatud juurdepääs maavaravarule ning säilima

kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandustegevus.

7. Linnalise asustusega ala kattuvuse korral riigikaitselise ala, selle ehitise või

piiranguvööndiga, peab asustuse areng toimuma koostöös Kaitseminis-

teeriumiga. Võimalikud on olukorrad, kus soovitav tegevus ei ole sellisena

riigikaitselistel kaalutlustel võimalik.

8. Üleujutusaladel on soovitav ehitustegevust vältida. Kui see ei ole võimalik

peavad ehitustegevusele eelnema edasistes planeerimis- ja projekteeri-

misetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et

tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine.

30 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Üldised tingimused linnalise asustusega aladele üldplaneeringu

koostamisel:

9. Asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult

tihendamisel.

10. Uute linnalise asustusega alade kavandamine on erand, mis eeldab

põhjendatud argumentatsiooni ja arutelu avaliku planeerimisprotsessi raames.

11. Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustusega

arenguala sees ja tuleb siduda terviklikult olemasoleva kompaktse asustusega.

12. Linnalise asustusega alade piiride täpsustamisel üldplaneeringutega tuleb

lähtuda ennekõike olemasolevast maakasutusest.

13. Linnalise asustusega alade juurde kuuluvate tootmisalade, sh sadamate alade

juurde, tuleb ette näha puhveralad, millega tagatakse tootmistegevuse

jätkumisest tulenevate mõjude leevendamine.

14. Linnalise asustusega alal tuleb alati kaaluda detailplaneeringu koostamise

vajadust ning kui piirdutakse ehitusõiguse andmisel projekteerimis-

tingimustega, siis tuleb kaaluda avatud menetluse läbiviimise vajadust.

15. Linnalise asustusega alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja

ühtne taristu, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte.

16. Üldplaneeringutes määratakse linnalise asustusega alade piires tiheasumid11,

millele koostatakse ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudelid (vt Joonis

6):

16.1 Tiheasum võib hõlmata maa-alasid haldusjaotuspiire ületavalt, kuid

sõltumata sellest tuleb tiheasumit käsitleda ja planeerida tervikuna.

16.2 Tiheasum võib hõlmata nii äri- (sh kaubanduskeskusi), elamu- kui

tootmisüksusi, samuti puhkealasid jt kvaliteetse elukeskkonna jaoks

vajalikke funktsioone.

16.3 Olemasoleva tiheasumi laienemine saab toimuda vaid tervikliku, sh nii

olemasolevat kui kavandatavat laiendust hõlmava ruumilahenduse

alusel.

16.4 Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele

vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul

ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks.

16.5 Tiheasumi soovitavaks tiheduseks on 500 in/km2, erandkorras vähem

(nt elaniketa tootmis- ja ärialade puhul).

16.6 Tiheasumi piiritlemisel lähtutakse maastikkulisest, funktsionaalsest ning

kogukondlikust loogikast.

11 olemasoleva kompaktse asustusega üksused (nt linnaosad vm ruumiliselt terviklik üksus), mille piiresse lisanduvad vajadusel kavandatavad laiendused või erandjuhul uued planeeritavad kompaktse asustusega terviklikult piiritletud üksused.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 31

Joonis 6. Näide ruumimudeli põhimõttelisest võimalikust lahendusest.

17. Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute koostamisele, hoonete, taristu

ja avaliku ruumi suhete vastastikuste seoste ja tiheasumi ruumiliste seoste

arendamisele.

18. Linnalise asustusega alade reoveekogumisaladel tuleb detailsemate

planeeringutega soodustada tsentraalsete veevarustus- ja reovee-

lahenduste väljaehitamist. Vajadusel tuleb määrata uued reovee-

kogumisalad või hinnata olemasolevate reoveekogumisalade laiendamise

vajadust asustusstruktuuri muutusi arvesse võttes.

19. Hinnata tuleb ühisveevärgi mõju põhjavee kasutamisele ja vajadust

joogiveeressursside kaitse kavandamiseks (nt Männiku piirkond).

20. Ühisveevärgi kavandamisel uues asukohas tuleb tagada kvaliteedinõuetele

vastava joogivee olemasolu ja arvestada kinnitatud põhjaveevaruga.

Vajadusel tuleb teostada põhjavee kvaliteediuuring.

21. Arendustegevus suurõnnetusohuga (A- ja B-kategooria ohtlike ettevõtete

ohualad) ning ohtlike ettevõtete ohualas tuleb planeeringud kooskõlastada

Päästeametiga või muu institutsiooniga, kelle vastutusalasse kuulub riiklik

kriisireguleerimine.

22. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb

järgida Kiirguskeskuse väljaantud soovitusi radooniohutu hoone

kavandamiseks ja kehtivaid standardeid.12

12 Standard EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“.

32 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

2.3 MAALISED PIIRKONNAD

Maaline piirkond on maa-ala väljaspool linnalise asustusega alasid. Maaline piirkond

on valdavalt hajusa asustusmustriga, kusjuures üldises hajaasustuses esineb

väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (nt alevikud, tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad).

Maalise piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringutega, mis arvestavad

rahvastikuprognoosist tulenevate trendidega ning eesmärgiga säilitada asustuse arendamisel juba välja kujunenud struktuure ja väärtusi.

Üldised tingimused maalise piirkonna üldplaneeringu koostamisel:

1. Üldplaneeringu koostamisel tuleb vältida valglinnastumise tunnustele vastava

asustuse, sh monofunktsionaalsete elamualade, kavandamist, millele on

iseloomulik:

1.1 Ligipääsu sõltuvus isiklikust transpordist, paiknemine reisirongi- ja

bussipeatusest eemal.

1.2 Avalike teenuste puudumine või nende vähesus.

1.3 Kaubanduse areng ribaliste vormidena piki suuremaid maanteid, toetades

logistilist mugavust, kuid eirates elanikkonna väljakujunenud,

igapäevaselt toimivaid liikumistrajektoore.

2. Kehtivate detailplaneeringute puhul, mis jäävad väljapoole maakonna-

planeeringus määratud linnalise asustusega ala ning vastavad

valgalinnastumisele iseloomuliku asustuse tunnustele (vt eelnevad punktid) on

kohustus kaaluda nende kehtetuks tunnistamise vajadust.

3. Pinna- ja põhjavee kaitseks tuleb hajaasustuses, kus puudub võimalus

ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, eelistada reoveekäitlemiseks nõuetekohaseid

reoveepuhasteid.

4. Liigniisketel aladel ei ole otstarbekas kavandada uusi hoonestusalasid.

5. Asustuse kavandamisel maalises piirkonnas tuleb arvestada rohelise

võrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa ja maardlate paiknemisega seotud

maakasutuslike piirangutega (vt ptk 3.2.1 ja 3.2.2) ja rahvastikuprognoosidest

tulenevate tulevikuperspektiiviga.

6. Üleujutusaladel on soovitav ehitustegevust vältida. Kui see ei ole võimalik,

peavad ehitustegevusele eelnema edasistes planeerimis- ja projek-

teerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete

väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside

jätkumine.

7. Elamualasid ei planeerita üldjuhul maanteede lähedusse ja kaitseväe

harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvööndisse vältimaks negatiivseid

keskkonnamõjusid (müra, tolm, ja heitgaasid). Juhul kui huvitatud isik soovib

planeerida elamualasid maanteede ja raudteede lähedusse, peab ta ühtlasi

rakendama negatiivset mõju leevendavaid meetmeid.

8. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida radooniohtlikes

piirkondades Kiirguskeskuse väljaantud soovitusi radooniohutu hoone

kavandamiseks ja kehtivaid standardeid.13

13 Standard EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 33

2.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD

Maakonnaplaneering annab soovituse detailplaneeringu koostamise kohustusega

alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes. Detailplaneeringu koostamise kohustuse vajadus on järgmistel aladel ja juhtudel:

1. Planeerimisseaduses14 ettenähtud aladel ja juhtudel.

2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel, kus

planeerimisseadus ei nõua detailplaneeringu koostamist, kuid on määratud või

määratakse üldplaneeringuga.

Tulenevalt üleriigilises planeeringus sätestatust on eesmärgiks senisest ühtsem ja

läbimõeldum asustuse kujundamine. Eesmärgi täitmine eeldab planeeringute ajakohasust ning vajadusel varasema perioodi “üleplaneerimise” korrigeerimist.

Selleks peavad kohalikud omavalitsused võtma senisest suurema vastutuse

kohaliku ruumilise arengu läbimõeldud kujundamise eest ning vajadusel tunnistama

kehtetuks detailplaneeringud, mille elluviimine ei taga kestlikku arengut ega kõrget elukeskkonna kvaliteeti.

14 Alates 1. juuli 2015 kehtima hakanud planeerimisseadus.

34 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

3. RUUMILISTE VÄÄRTUSTE VÕRGUSTIKUD JA ARENGUT SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED

3.1 ELUKESKKONNA VÄÄRTUSED

3.1.1 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA PUHKEALAD

Harju maakonna väärtuslikud maastikud määrati Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

(vt Lisa 4).“15

Harju maakonnaplaneeringuga väärtuslike maastike teemat ei avatud ja

teemaplaneeringu lahendus viidi käesolevasse maakonnaplaneeringusse

sisse täiendavat menetlust läbi viimata.

Väärtuslike maastike inventeerimine ja hindamine teemaplaneeringus tehti

järgmiste väärtuste alusel:

 kultuurilis-ajalooline väärtus

 esteetiline väärtus

 looduslik väärtus

 identiteediväärtus  rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus

Väärtuslike maastike määramine ja nendega arvestamine läbi erineva tasandi

planeeringute aitab kaasa:

a) kultuuripärandi hoidmisele traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri

ning muude ajaloo jälgede näol;

b) maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu

säilitamisele põllumajanduslikel aladel ning arendussurvega aladel Tallinna

lähiümbruses;

c) kohaliku elu, sh maaelu toetamisele.

Väärtuslike maastike puhul eristatakse väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke

(MR, M) ning algupäraseid ajastumaastikke (M, K).16

Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud kannavad endas oma kindlat

ökoloogilist identiteeti rohelises võrgustikus või omavad unikaalseid loodusobjekte,

moodustades terviklikke puhkeväärtusega loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste

hulgas on arvestatud loodukaitsealade ja asustusstruktuuri paiknemisega.

Algupärased ajastumaastikud on traditsioonilised kultuurmaastikud, kus on

säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine

aitab säilitada erinevate piirkondade kohalikku eripära.

Harju maakonnas määrati 32 väärtuslikku looduslikku- ja puhkemaastikku ja 30

algupärast ajastumaastikku (vt Tabel 1).

15 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kehtestatud Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356. 16 MR – maakondliku või/ja rahvusliku (riikliku) väärtusega; M – maakondliku tähtsusega; K- kohaliku tähtsusega.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 35

Tabel 1. Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud ning algupärased

ajastumaastikud Harju maakonnas.

LOODUS- JA PUHKEMAASTIKUD ALGUPÄRASED AJASTUMAASTIKUD

1. Keibu-Vihterpalu 1. Vihterpalu-Änglema

2. Suursoo, Tänavjärv 2. Hatu

3. Pakri saared 3. Harju-Risti

4. Pakri poolsaar 4. Kurkse

5. Kloogaranna 5. Audevälja

6. Lohusalu 6. Padise-Kasepere

7. Keila-Joa - Türisalu 7. Kobru

8. Vääna 8. Aude

9. Padise 9. Madise

10. Valgejärve 10. Laoküla

11. Suurupi 11. Nissi-Riisipere

12. Rannamõisa 12. Nurme

13. Naissaar 13. Odulemma

14. Toompea 14. Suurküla

15. Mustamäe nõlv 15. Muusika

16. Pirita jõeorg 16. Kirikla

17. Aegna (saar) 17. Kohatu

18. Prangli (saar) 18. Kumna

19. Ülgase 19. Vääna

20. Rebala 20. Üksnurme

21. Jägala jõeorg 21. Maidla

22. Neeme 22. Kurtna

23. Kaberneeme-Salmistu 23. Kallavere

24. Kolga lahe saared 24. Kalesi

25. Lahemaa (Harju maakonna piires)

25. Salu

26. Põhja-Kõrvemaa 26. Lükati

27. Soodla 27. Kaberla

28. Aegviidu-Nelijärve 28. Valkla

29. Voose 29. Sõitme

30. Paunküla 30. Kursi

31. Tuhala

32. Kadriorg

Käesoleva planeeringuga ei kavandatud täiendavalt uusi väärtuslikke

maastikke.

36 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste

suurendamiseks:

1. Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille

põhjal koostatakse väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning

arendamiseks vajalikud tegevused.

2. Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid

hoolduskavadega või üldplaneeringuga.

3. Juhul, kui väärtusliku maastiku alal on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule

maastikule ning väärtusliku maastiku olemasoluga tuleb arvestada

kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja

nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevan-

damisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

4. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni

ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende

sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool

külasüdamikke hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele

(vanadele alusmüüridele).

5. Ehituskeeluvööndi laiuse määratlemisel rannikupiirkonnas tuleb lisaks

õigusaktides sätestatud nõuetele arvestada muuhulgas väärtusliku maastiku

eripära ja vaatelisuse säilitamise vajadusega. Väärtuslike maastike

määratlemise kriteeriumid ja neile seatavad tingimused on leitavad lisast 4

(„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“).

6. Tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide ja muude kõrgrajatiste kavandamine

väärtuslikele maastikele ei ole üldjuhul lubatud. Objektide asukoha valikul on

soovitav igal konkreetsel juhul lähtuda ekspertide maastikuanalüüsist.

Väärtusliku maastiku omapärast tulenevalt on väärtuslikele maastikele seatud

teatud eritingimusi, mis kehtivad üksnes antud ala piires (vt tabelid 2 ja 3 Mõjud ja

soovitused). Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste

ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav

ruumiline areng.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 37

Tabel 2. Mõjud ja soovituslikud meetmed väärtuslike loodus- ja puhkemaastikele.

38 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Tabel 3. Mõjud ja soovituslikud meetmed algupärastele ajastumaastikele.

Täiendavalt määrati käesoleva maakonnaplaneeringuga üldised tingimused puhkealade kavandamiseks üldplaneeringus:

1. Tagada tuleb juurdepääs avalikele rannaaladele.

2. Vajalik on puhke-eeldustega avalike rannaalade korrastamine, puhketegevust

toetavate rajatiste ja ehitiste ning juurdepääsu tagava taristu (sõidu- ja

kergliiklusteed, parklad) kavandamine.

3. Soodustada tuleb puhkemajandusliku ettevõtluse arendamist (nt kohalikel

ettevõtjatel põhineva koostöövõrgustiku loomist).

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 39

4. Linnalistel aladel ja nende vahetus läheduses on soovitav vältida lageraiet –

metsased linnalähivööndid säilivad puhkealadena.

5. Soodustada tuleb rekreatsioonirajatiste kavandamist asustusalade

läheduses, nt jalutus-, jooksu- ja suusaradasid – paranevad võimalused

puhkealade mitmekülgseks kasutamiseks.

3.1.2 KULTUURIVÄÄRTUSED

Harju maakonna kultuuriväärtusteks on kultuurimälestised, XX sajandi

arhitektuuripärandi- ja pärandkultuuriobjektid.

Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on Harju maakonnas kantud 275 ajaloo-

mälestist, 1689 arheoloogiamälestist, 1272 ehitismälestist, 2 muinsuskaitseala17,18.

Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus.

Harju maakonnas on kaks muinsuskaitseala – Rebala MKA Jõelähtme vallas ja

Tallinna vanalinn, I - II a-tuh – muinsuskaitseala Tallinnas, mis kuulub ka UNESCO

maailmapärandi objektide hulka.

XX sajandi arhitektuuripärandi objektideks on tsaari-, vabariigi- ja nõukogude-

aegsed ehitised: elamud, administratiivhooned, kolhoosikeskused, oote-

paviljonid jms. Harju maakonnas on Muinsuskaitseameti andmebaasi kantud

317 objekti.19

Pärandkultuuriobjektid on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad

märgid, mis on seotud asustuse kujunemisloo, maa ja rahva ajaloo, kogukonna

ajalooga, traditsioonilise elulaadi, metsamajanduse ajaloo ning kohaliku töölaadiga.

Harju maakonnas on pärandkultuuriobjektideks näiteks taluhoonete ajaloolised

asukohad, vesiveskid ja elektrijaamad, raudteetrassid, militaarrajatised, kiviaiad,

vanad metsateed, veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad jne.

Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all.

Üldised tingimused kultuuriväärtuste arvestamiseks üldplaneeringus:

1. Maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel tuleb arvestada ajaloolise

maakasutuse ja asustusmustriga ning säilitada maastikuliselt väärtuslikud

elemendid sh ajaloolised vaated.

2. Piirkonnad, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suurem, tuleb

arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et

muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib veel olla leidmata

kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms).

3. Ajalooliselt väärtuslike objektide (sh hooned, monumendid, sillad, teed,

tähised jne) säilimiseks tuleb seada kaitsetingimused.

4. Üldplaneeringute koostamisel tuleb kaaluda XX sajandi arhitektuuripärandi ja

pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasandil.

5. Ruumilise arengu kavandamisel tuleb arvestada piirkonna kultuuriliste

eripäradega.

17 Maakonnaplaneeringu täpsusastmes ei käsitleta kunstimälestisi ega vallasmälestisi 18 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 28.05.2015 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument 19 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 28.05.2015 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument

40 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Käesolev planeering ei tee ettepanekuid täiendavate kultuurimälestiste

määramiseks.

Harju maakonna kultuurimälestised on kajastatud joonisel Ruumilised väärtused.

3.1.3 LINNALINE KESKKOND

Linnaliste asulate arendamise eesmärk on polüfunktsionaalse linnaruumi tekkimine,

kus erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi

kvaliteeti, harmoonilisust, turvalisust ja inimmõõtmelisust. Linnakeskkonna

arendamisel soodustatakse erinevaid liikumisvõimalusi, pööratakse tähelepanu

tänavavõrgu kujundamisele, avalikule ruumile, hoonestusele ja haljastusele.

Linnaruumi turvalisuse tagavad läbimõeldud ruumilahendused ja tänavavalgustus.

Üldised tingimused linnalise keskkonna arendamiseks:

1. Linnaruum on polüfunktsionaalne, soodustades omavahel sobivate maa-

kasutusotstarvete koostoimet: elu-, töö-, ettevõtlus- ja kultuurilise keskkonna

koostoimimine.

2. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega

eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist;

3. Linnaliste asulate arendamisel keskendutakse eelkõige inimeste vajadustele ja

pööratakse sellega suuremat tähelepanu kergliiklusele, st lähtutakse

inimmõõtmelisusest.

4. Eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, nagu jalgsi ja

jalgrattaga liiklemine (sh turvaline ja sujuv ülelinnaline jalgrattavõrk) ning

ühistransport. Linnaruumi arendamine põhineb integreeritud transpordi-

süsteemil, kus omavahel ühilduvad jalg- ja jalgrattaliiklus ning

ühistranspordivõrk.

5. Kesklinna piirkondades pööratakse tähelepanu avaliku ruumi laiendamisele ja

jalgrattateede lisamisele sõiduteede ning parkimiskohtade arvelt.

6. Avalik ruum on erinevaid tegevusi pakkuv, inimsõbralikult kujundatud ja

mitmekesise haljastusega.

7. Tänavavõrku kuuluvad tänavad on omavahel ühendatud, tupikteid on pigem

vähe.

8. Hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastandu üldjuhul väljakujunenud

linnaehituslikule ilmele ja on inimmõõtmeline (soovituslikult kuni neli korrust,

üldjuhul orienteeritud tänavajoonele).

9. Lähtutakse avatud fassaadi põhimõttest, st “tumma seina” asemel on ukse-ja

aknaavad, hooneelemendid paiknevad inimese tasandil (akna- ja ukseavad,

fassaadi liigendatus, trepid jms).

10. Linnaehituslik kultuuripärand on väärtustatud - omanäolise ehitatud keskkonna

säilitamiseks kaitstakse erinevatele ajastutele iseloomulikke hoonestusalasid.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 41

3.1.4 VEEALAD JA PÕHJAVESI

Veealad

Harju maakond piirneb põhjast Soome lahega, mistõttu on oluline osa maakonna

asustusest seotud rannikualaga. Piirkondade arendamisel maakonna rannikualadel

tuleb arvestada üleujutustest tingitud ohuga, seda nii tiheasustusalade kui üksikute

eluasemekohtade kavandamisel veekogude äärde, säilitada tasakaal

looduskeskkonna ja inimtegevuse vahel ning soodustada puhketegevusi veekogude

ääres.

Veealad on elukeskkonna oluliseks osaks, pakkudes muuhulgas puhkevõimalusi.

Hoolimata pikast rannajoonest, on vee- ja rannikualade kasutamine puhkealadena

kogu maakonna ulatuses tagasihoidlik – kõik avalikud supluskohad Harju

maakonnas paiknevad Tallinna linna territooriumil (Kakumäe, Pirita, Pikakari, Stroomi), järvedest ainuke avalik supluskoht on samuti Tallinnas Harku järve ääres.

Puhkeväärtusega liivaseid rannaalasid, mis omavad potentsiaali kujuneda avalikeks

supluskohtadeks, paikneb nii maakonna lääne kui idarannikul. Aktiivselt

kasutatavad liivarannad on näiteks Kloogarand, Laulasmaa, Vääna-Jõesuu, Valkla,

Salmistu rand.

Harju maakond on rikas jõgede poolest. Maastikulisest eripärast tulenevalt on Harju

maakonnale omased kärestikulised jõed, nt Pirita, Jägala ja Keila jõgi. Suurimad

järved on Ülemiste, Harku ja Maardu, mis paiknevad kõik linnade territooriumil ning

on seetõttu tugevalt mõjutatud inimtegevusest. Ülemiste järv on Tallinna linna

joogivee allikas, mistõttu ei ole järv ja selle kaldaala avatud avalikuks kasutuseks.

Maakonnaplaneeringuga ei ole kavandatud täiendavalt uusi avalikult

kasutatavaid veekogusid. Maakonnaplaneeringus on toodud maakonna avalikud

supluskohad, täiendavalt määratakse avalikud supluskohad üldplaneeringute raames.

Üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardistamise tulemusel on Harju

maakonnas määratletud järgmised riskipiirkonnad tiheasustusalal (ohuga piirkonnad on kajastatud joonisel Asustuse suunamine):20

a) Tallinn (Põhja-Tallinn, Kesklinn, Haabersti, Pirita) (rannikumere

üleujutus);

b) Maidla tiheasustusala Saue vallas (vooluveekogu sängi täitumisest

põhjustatud);

c) Maardu linn (järve üleujutus).21

20 „Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“(eelnõu), Keskkonnaministeerium, 2015. 21 Maardu järvest tuleneva võimaliku üleujutusohu hindamiseks on Keskkonnaagentuuri poolt läbiviimisel täiendavad uuringud, et välja selgitada järve üleujutusohu tõenäosus. Kuna Keskkonnaministeeriumi poolt hallatav riiklik andmebaas käsitles maakonnaplaneeringu koostamise ajal Maardu järve üleujutusohuga riskipiirkonnana, siis on sellele vastavalt Maardu järve maakonnaplaneeringus ka kajastatud. Edasiste planeeringute koostamisel ning ehitus-ja maakasutustingimuste seadmisel tuleb arvestada võimalusega, et Maardu järv arvatakse üleujutusohuga riskipiirkondade nimistust välja.

42 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja veekogude kasutamiseks:

1. Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogu kasutamine ei

tohi halvendada veekogu keskkonnaseisundit.

2. Üleujutusohuga veekogud ja alad:

2.1 Üldplaneeringutes tuleb täpsustada kohapõhiseid meetmeid22, millega

vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt

üleujutava veekogu reostumist.

2.2 Üleujutusohuga veekogude ääres tuleb ehitustingimuste seadmisel

teadvustada üleujutusohtu.

3. Kavandada tuleb avalikke supluskohti väljaspool Tallinna, nt Laulasmaa, Vääna-

Jõesuu, Valkla, Kloogarand, Salmistu jne.

4. Üldplaneeringute koostamisel tuleb tagada juurdepääsud supluskohtadele ning

planeerida piisaval arvul juurdepääse kallasrajale.

5. Tehisveekogude kaldad tuleb muuta ohutuks (ohutu nõlvakalde kujundamine

püsivuse tagamiseks ja veekogule juurepääsu tagamiseks), et alasid oleks

võimalik nt rekreatiivsel eesmärgil kasutusele võtta.

6. Pinnavee reostusohu vähendamiseks tuleb üldplaneeringutes arvestada

Keskkonnaministeeriumi koostatud programmi „Jääkreostusobjektide

inventariseerimine“ tulemusel kaardistatud jääkreostusobjektidega ja rakendada

nende puhul reostusohu vähendamiseks vajalikke meetmeid.

7. Kalade rändetingimuste tagamiseks tuleb teha koostööd riigiasutuste ja kohalike

omavalitsustega kohapõhiste lahenduste leidmiseks. Vooluveekogude

tõkestusrajatiste likvideerimine või kalade rändetingimuste parandamine muul

viisil (kalapääsud) tuleb lahendada juhtumipõhiselt, lähtudes vastavatest

uuringutest, tehnilistest alternatiividest ning mõju igakülgsest, tasakaalustatud

ja objektiivsest hindamisest (sh sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline mõju).

8. Üldplaneeringute koostamisel tuleb käsitleda kuivendatud maa-alade

kasutustingimusi, et tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik

funktsioneerimine.

Põhjavesi

Harju maakonna paetasandikele on iseloomulik väga õhuke pinnakate, mistõttu on

põhjavesi maakonnas suures ulatuses halvasti kaitstud või kaitsmata. Väljaspool

Tallinna kasutatakse kogu Harju maakonna territooriumil joogiveena põhjavett.

Harju maakonna suure veehaarde tõttu on oluline maakonnas põhjavee säästlik

kasutus.

Kaitsmata põhjaveekihid on kõige ulatuslikumalt levinud Pakri ps, Keila, Harku, Saue, Jõelähtme, Kuusalu vallas ja Tallinna lääneosas.23

Põhjavee hea seisundi tagamiseks on oluline põhjavee säästlik kasutamine ja reostuse ärahoidmine.

22 Erinevate üleujutusriskide maandamise meetmeid leiab Keskkonnaministeeriumi eelnõust „Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“. 23 Harju alamvesikonna põhjaveekaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus (koostanud), Tallinn, 2003.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 43

Üldised tingimused põhjavee hea seisundi ja varude tagamiseks:

1. Põhjavee kasutamisel ja selle kaitse korraldamisel lähtutakse Harju maakonna

ulatuses Lääne-Eesti veemajanduskavast.

2. Põhjavee kasutamise kavandamisel (sh ettevõtete riskianalüüside koostamisel)

tuleb arvestada põhjaveevaru hulgaga.

3. Linnalise asustuse aladel tuleb üldplaneeringutega määrata reoveekogumisalad

(nende puudumisel) ning planeerida ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni

väljaehitamine, et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses ja tagada

joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus. Reovee-

kogumisalade määramisel tuleb kaaluda ka suvilapiirkondade määratlemist

reoveekogumisaladeks, et tagada parem kontroll tiheasustustalade reovee-

käitluse üle. Reoveekogumisala määratlemisega luuakse eeldused ühis-

veevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks, millega tagatakse kvaliteetse

joogivee kättesaadavus ja vähendatakse reostuskoormust põhjaveele.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK kava) alusel.

4. Kaitsmata põhjaveega aladel tuleb soodustada tsentraalsete lahenduste

rajamist, linnalistel aladel on see kohustuslik.

5. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel tuleb arvestada põhjavee reostuse

riskiga.

6. Põhjavee kasutamise reguleerimine on eelkõige vajalik piirkondades, kus

elanike ja tootmistegevuse vajaduseks puhta põhjavee varu ei ole piisav, seda

eelkõige Tallinna lähiümbruses, kus asustuse ja tootmistegevuse surve on

suurem.

7. Uute suure tootlikkusega kaevude või kontsentreeritud veehaarete

(nt tööstuspiirkonnad, kaevandusalad) tööle rakendumisel tuleb arvestada, et

veetase ümbruskonna seni kasutatavates kaevudes võib langeda.

8. Kaevandustegevuse kavandamisel tuleb vajalikke keskkonnameetmeid ellu viia

juba kaevandustegevuse ajal, et rakendada võimalikult varakult leevendavaid

meetmeid põhjavee taseme muutustele.

9. Põhjavee reostusohu vähendamiseks tuleb üldplaneeringutes arvestada

Keskkonnaministeeriumi koostatud programmi „Jääkreostusobjektide

inventariseerimine ja ohutustamine“ tulemusel kaardistatud jääk-

reostusobjektidega ja rakendada nende puhul reostusohu vähendamiseks

vajalikke meetmeid.

3.2 ETTEVÕTLUSKESKKONNA VÄÄRTUSED

Maakonnaplaneeringuga tuuakse välja ettevõtluskeskkonna väärtused, mis on

samaaegselt nii loodusväärtused kui ka vajalikud ressursid majandusliku keskkonna

arendamiseks.

3.2.1 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud üldised põhimõtted väärtuslike

põllumajandusmaade (VPM) kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastatud

44 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

esialgse informatiivse andmekihina 24

väärtuslike põllumajandusmaade

paiknemist Harju maakonnas.

Planeeringu koostamise ajal toimus Maaeluministeeriumi poolt väärtuslike

põllumajandusmaade määramise kasutamistingimusi reguleeriva seaduseelnõu

koostamine, mistõttu väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad

kasutamistingimused ja kaardikiht võivadtäpsustuda pärast

maakonnaplaneeringu kehtestamist. Vastava õigusakti kehtestamisel tuleb järgida

sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid.

Maaeluministeeriumi käsitluse aluseks on põllumajandusmaa massiivide keskmine

reaalboniteet. VPM on haritav maa ja püsirohumaa ning ja püsikultuuride all olev

maatulundusmaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem

Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Kui maakonna keskmine

boniteet on väiksem eesti keskmisest boniteedist, määratletakse VPM-na maakonna

keskmise boniteediga võrdne või sellest suurema boniteediga põllumassiiv.25

Harju maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 39, mille järgi

moodustavad VPM massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast 51%.

Maakonnaplaneeringuga on määratud üldised põhimõtted järgmise tasandi

planeeringutele VPM säilitamiseks ja täpsustamiseks.

VPM määramine loob aluse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja

kasutustingimuste seadmiseks läbi erinevate planeeringute.

Üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks:26

1. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllu-

majanduslikuks tegevuseks.

2. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid

väärtuslikule põllumajandusmaale.

3. Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise

vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate

meetmete rakendamiseks.

4. Üldplaneeringuga võib määrata täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid.

5. Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade

kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud

põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt, kehtivate ja

24 Planeeringuga ei kehtestatud väärtuslike põllumajandusmaade ulatust, kuna planeeringus toodud kaardikiht on informatiivne ning võib muutuda. Kajastatav kaardikiht on koostatud Põllumajandusuuringute Keskuse poolt Maaeluministeeriumi tellimusel.

25 Väärtusliku põllumajandusmaa kihi loomine. P. Penu, T. Kikas, K. Allik, Mullaseire büroo,

Põllumajandusuuringute Keskus. Põllumajandusministeeriumi tellimusel, 2015, Kuressaare. 26 Väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad kasutamistingimused on täpsustamisel, kuna planeeringu koostamise ajal toimub väärtuslike põllumajandusmaade kasutamistingimusi reguleeriva seaduseelnõu koostamine. Vastava õigusakti valmimisel tuleb järgida seal sätestatavaid tingimusi ja nõudeid.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 45

taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt ning maanteede planeeritavatest

trassikoridoridest).

Väärtuslik põllumajandusmaa on kantud maakonnaplaneeringu joonisele Ruumilised

väärtused.

3.2.2 MAAVARAD

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud üldised tingimused maardlate ja

maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel, käsitledes maavara kaevandamist

avaliku huvina.27 Uusi aktiivseid mäeeraldisi ja uuringualasid maakonnaplaneeringuga ei määratud.

Maavarade kaevandamise üldised tingimused, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused:

1. Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad

väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus

ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud

aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

2. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja

linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandusloale

tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel

korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale

tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

3. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad

majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti28 abil korrastada, et

võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või

ehitusalana.

4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.

5. Linnalise asustuse alal peab säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub

kaevandustegevus.

6. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs

maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui

kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise

või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

7. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise

(mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas

planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine

mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja

selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

8. Kaevandamine juba asustatud alade piirkonnas on problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanike elutingimustes. Eelistatud on sama maavara

kaevandamine esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel, et selle

maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda võimaldavad.

27 Täpsem argumentatsioon ja põhjendused maavara kaevandamise käsitlemiseks avaliku huvina on esitatud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas 2011-2020“, mis on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel. 28 Harju maakonnaplaneeringu koostamise ajal käsitles kaevandamisega rikutud maa korrastamist Maapõueseadus ja selle alusel kehtestatud Keskkonnaministri 26.05.2005 määrus nr 43.

46 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

9. Kaevandustegevuse loa taotlemisele eelnevalt on soovitav viia võimalikult

varakult läbi avalik protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud

huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped ja kompromissid.

Ennetav koostöö aitab vähendada hilisemate kaebuste ja probleemide

tekkimise võimalusi.

10. Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis

vastavad maardla kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb

kavandada olemasolevate teede (sh riigimaanteede) kandevõime tugevdamine.

11. Kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev

maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering või detailplaneering

planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või

keskkonnaministri volitatud isikuga.

Riigi tasandil on oluline erinevate ametkondade vahelise koostöö tõhustamine ja

seeläbi ametliku seisukoha kujundamine ühtsete ruumiliste tingimuste

väljatöötamiseks, et anda suunised maardla, rohelise võrgustiku, asustusalade,

väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise kattumisega

kaasnevate konfliktide lahendamiseks.

3.3 LOODUSKESKKONNA VÄÄRTUSED

3.3.1 ROHELINE VÕRGUSTIK

Maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad

2003. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Maakonna-

planeeringuga täpsustati rohelise võrgustiku määramise metoodikat, piire

ja tingimusi, lähtudes nii maakonna arengusuundumustest kui rohelise

võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest. Täpsustamisel on lähtutud valdavalt kehtestatud üldplaneeringute lahendustest.

Looduskaitse eesmärkide saavutamiseks on Euroopa looduskaitsepoliitikas välja

töötatud rohetaristu strateegia. Rohetaristu käsitlust võib pidada uuenenud

lähenemiseks rohelisele võrgustikule. Rohetaristu kujutab endast omavahel seotud

rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja

funktsioonid ning pakub nii looduskeskkonnale kui inimestele vastavaid hüviseid.

Rohetaristu nn ökosüsteemiteenuste pakkumise osas omandab Harju maakond

suhteliselt tiheda inimasustuse kontekstis olulise tähtsuse.

Rohetaristu kontseptsiooni järgides on Harju maakonnaplaneeringuga määratud

roheline võrgustik, mida iseloomustab alljärgnev:

 Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt

täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega

ühtseks terviklikuks süsteemiks.

 Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või

ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas.

See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi

ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse

(põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide

looduslikud ringed jne).

 Keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 47

Rohelise võrgustiku alad on kantud maakonnaplaneeringu Asustuse suunamise ja

Ruumiliste väärtuste joonisele ning selles eristatakse järgmisi omavahel seotud

struktuurielemente:

 Tuumalad – on alad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt

toetub.

 Rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad

tuumalad terviklikuks võrgustikuks.

Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade”

määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus-

ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumi struktuuri säilitamine, tuginedes

sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja

vajaduste analüüsile.

Rohelise võrgustiku toimimine ja konfliktid

Rohelise võrgustiku seisukohalt on Harju maakond Eesti kontekstis üks

konfliktsematest piirkondadest. Harju maakonna looduskeskkonda kujundab

suhteliselt tihe ja laienev asustus ning arvukad taristuobjektid. Seetõttu on siin

suuri looduslikke omavahel sidusaid alasid vähe, seda eelkõige Tallinna

lähiümbruses, kus paljud säilinud looduslikud alad on inimasustuse surve all ja

seetõttu killustatud. Sellest tulenevalt domineerivad ka rohevõrgu struktuurides

pigem väiksema läbimõõduga tuumalad.

Ulatuslikum terviklik looduslik ala kulgeb kirde-edela suunaliselt piki Harju ja

Lääne-Viru, Järva maakonna piiri. See Lahemaa rahvuspargist alguse saav Vahe-

Eesti metsade ja soode vöönd jääb osaliselt Harju maakonda ja on määratletud

rahvusvahelise tähtsusega tuumalaks.

Muudes piirkondades on roheline võrgustik oluliselt killustatum, kuna esineb

arvukalt asustusest ja taristust tulenevaid konfliktalasid. Transporditaristu puhul on

peamisteks konfliktobjektideks suure liiklusintensiivsusega maanteed (neist

olulisemad Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Luhamaa, Tallinna ringtee, Tallinn-Paldiski,

Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Rapla-Türi). Vähem konfliktsed on oma madalama

kasutusintensiivsuse tõttu raudteed. Välja võib siiski tuua planeerimisjärgus oleva

Rail-Balticu raudteetrassi, mis koos kavandatavate loomataradega on rohevõrku

killustavaks objektiks. Nii olemasoleva kui ka planeeritava transporditaristu puhul

on äärmiselt oluline arvestada maakonnaplaneeringus kehtestatud rohelise

võrgustiku struktuuridega ning rakendada meetmeid, mis tagaksid rohevõrgu

sidususe ja leevendaksid mõjusid konfliktsetes kohtades. Oluline on sealjuures ka

konfliktkohtade täpsustamine.

Teiseks oluliseks teemaks Harjumaal on asustuse ja rohelise võrgustiku

koostoimimine, mille paremaks korraldamiseks on maakonnaplaneeringus toodud

üldised kasutustingimused. Eraldi on maakonnaplaneeringus käsitletud Tallinna

lähiala rohelist võrgustikku.

Tallinna lähiala roheline võrgustik

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ määratles Tallinna linna rohelise vööndi, mis on linnaelanike

lähipuhkeala, kus metsad on asukoha tõttu suurlinna läheduses kõrge

puhkeväärtusega. Teemaplaneeringu nägemuses olid Tallinna rohelise vööndi piires

rohevõrgu kasutustingimused mõnevõrra rangemad (soovitati metsad määrata

kaitsemetsadeks ja koostada täpsustav teemaplaneering). Rohelise vööndi

48 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

rohealade kasutuses ja arengus reaalsuses aga muudest aladest erinevust ei

saavutatud, kuna konkreetseid meetmeid ei rakendatud.

Harju maakonnaplaneeringu joonisele on kantud informatiivsena endine

Tallinna rohelise vööndi piir Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirina.

Eestis on seni roheline võrgustik enamasti planeeritud funktsioneerima ökoloogilise

võrgustikuna, mis keskendub eeskätt ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse

säilitamisele. Tänapäevane rohetaristu kontseptsioon käsitleb rohelise võrgustiku

funktsioone laiemalt. Erinevalt varasemast rohevõrgustiku käsitlusest hinnatakse

rohetaristu puhul rohelise võrgustiku erinevaid osasid nende funktsioonide

(pakutavate hüvede) järgi – nt kaitstavad alad, looduslikud maastikuelemendid,

taastatud elupaigad, kunstlikud rajatised (ökoduktid või –sillad), linnaehitus-

elemendid (pargid), kliimamuutusega kohanemisele ja selle leevendamisele kaasa

aitavad maastikuelemendid. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal

paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide

strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et

pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid.29

Ökosüsteemiteenuseid jaotatakse üldiselt nelja erinevasse kategooriasse, mis on

kõik inimese tervisele ja heaolule eluliselt tähtsad:

 Varustusteenused tagavad meile otsesed kaubad, nagu nt toit, vesi ja puit.

 Reguleerimisteenused mõjutavad kliimat ja sademeid, vett (nt üleujutused),

jäätmekäitlust ning haiguste levikut.

 Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused — teenused, millega loodus

pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on meeldi koht lõõgastumiseks

ja uute teadmiste omandamiseks.

 Tugiteenused hõlmavad mullateket, fotosünteesi ja toitaineringlust, mis on

kasvamise ja tootmise alustaladeks.

Tulenevalt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku paiknemisest tiheda

asustuse ja intensiivse inimtegevuse surve piirkonnas, on antud piirkonna

rohevõrgu käsitluse puhul oluline võrgu ökoloogilise funktsiooni kõrval

rõhutada ka inimkeskseid eesmärke. Selles osas on rekreatiivsed teenused

inimese poolt üheks tajutavamaks ökosüsteemi hüveks. Tugeva inimkasutuse surve

tõttu on selles piirkonnas sidusa rohevõrgu säilitamise jälgimine eriti oluline.

Tallinna lähiala rohelise võrgustiku struktuuri ja kasutustingimuste osas

maakonnaplaneeringus erisusi ei tehtud. Tulenevalt asustuse ja inimtegevuse

intensiivsest survest on vajalik pöörata Tallinna lähiala valdade

üldplaneeringutes enam tähelepanu rohelise võrgustiku erinevatele

elementidele ja võimalusel kaardistada neid, lähtudes konkreetsemalt ka

rohetaristu kontseptsioonist.30

Rohelise võrgustiku üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks:

Keskkonnatingimuste määramisel on lähtutud rohelise võrgustiku uuenenud

lähenemisest (rohetaristu) ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest. Sellest

tulenevalt on rohelist võrgustikku analüüsitud koos teiste infrastruktuuridega ja

29 Ökosüsteemiteenused - väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad.

30 Erilist tähelepanu nõuab rohetaristu sidususe säilimine rannaaladel, mida kinnitab ka vastavasisulise ettepaneku laekumine Keila valla elanikelt maakonnaplaneeringu koostamise raames.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 49

seatud tingimused, mille järgimisel on võimalik tagada looduskeskkonna tasakaal

säästva arengu alusena.

Käesolev planeering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised

kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise.

1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb

igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima.

2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku

funktsioneerimist ja sidusust. Sidususe säilitamisel on keskne roll

rohekoridoridel. Eriti kriitiline on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku sidususe

säilitamine ja parandamine.

3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas

langeda alla 90%.

4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just

kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise

võrgustiku funktsionaalset toimimist.

5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul

lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

6. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt

olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata

maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste

omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda

täpsustatud.

7. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued

asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi

lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja

hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu

koostamise vajadust.

8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus

ületada 0,4 ha, säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada

ulukite vaba liikumist.

9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset

juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta.

10. Tuumaladele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute

(kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid)

rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu

käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju

hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid).

11. Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed

negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks.

12. Rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad,

I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus

seadusega keelatud või piiratud.

13. Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja

loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades

vajadusel välja leevendavad meetme. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine.

14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus

metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majandus-

50 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

piirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad

õigusaktidest.

15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa

uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja

suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust

ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku

mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi,

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne

metsakasutus.

16. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda

metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna lähiala

rohelise võrgustiku piirkonnas.

17. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet.

18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja

energiapuistute rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu

kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad

metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes

protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.

20. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi tegevusega kaasneda põhjavee

reostusohtu.

21. Vajadusel tuleb üldplaneeringutega käsitleda tuumaalade äärealade säilitamise

vajadust, lähtudes selle ulatuse määramisel täpsemalt rohevõrgustikuga

piirneva maakasutuse funktsioonist.

22. Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes tuleb enam tähelepanu pöörata

rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja konfliktidele ning võimalusel ka

kaardistada neid, lähtudes siis konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist.

23. Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna lähiala

rohelises võrgustikus, kus tuumalasid ja koridore ei ole piisavalt.

24. Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse

omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad

rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil

kehtiva rohevõrguga.

3.3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Harju maakonna looduskeskkonna väärtusteks on 5895 kaitstavat loodusobjekti31,

mille seas on:

 131 kaitseala, sh looduskaitsealad, maastikukaitsealad, kaitsealused pargid

ja puistud, uuendamata piiridega pargid, puistud ja arboreetumid ning vana

kaitsekorraga alad;

 34 hoiuala;

 5353 kaitsealuse liigi leiukohta;

 126 kaitsealuse liigi püsielupaika;

 241 üksikobjekti, sh puud ja puudegrupid, pinnavormid, rändrahnud ja

kivikülvid;

 10 kohalikku kaitstavat objekti.

31 Keskkonnaregistri andmebaas, seisuga 22.04.2016 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPUpK2eB0ekVAXOJCnUxbbAy07Aw0E58

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 51

Kavandatavaid kaitsealasid on Keskkonnaregistri andmetel 13 (sh loodus- ja

maastikukaitsealad).32

Põhimõtted kaitstavate loodusobjektidega arvestamiseks üldplaneeringus:

1. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub

maa-ala kasutamine koostatud kaitse-eeskirjast ning looduskaitseseadusest

(LKS) tulenevatest tingimustest ja piirangutest.

2. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub LKS

sätestatud tingimustest ja piirangutest.

3. Riikliku ja kohaliku tähtsusega kaitsealade moodustamisel on oluline erinevate

huvigruppide (riik, kohalik omavalitsus, avalikkus, maaomanikud) huvidega

arvestamine.

4. Kaitsealadel on võimalik looduskaitselisi tingimusi järgides kavandada puhke-,

rekreatsiooni- ja õppetegevusi.

Maakonnaplaneering ei teinud ettepanekut uute loodusobjektide kaitse alla

võtmiseks, samuti ei muutnud olemasolevate kaitstavate loodusobjektide

kaitserežiimi.

32 Keskkonnaregistri andmebaas, seisuga 8.05.2016.

52 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

4. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD

Maakonnaplaneeringuga määrati maakonnatähtsusega tehnilise taristu

põhimõttelised asukohad, käsitledes liikuvusvajadustega seotud perspektiivseid

trassikoridore (maanteed, raudtee, kergliiklusteed), maa-alasid (lennuväljad, sadamad, jäätmete ladestuspaigad) ning tehnorajatiste trassikoridore.

Maakonnaplaneeringu lahenduses on kajastatud varasemalt kehtestatud või

paralleelselt koostamisel olnud maakonnatasandi planeeringutega kavandatud

tehnilise taristu objektid, mille osas täiendavat menetlust ega arutelu ei avatud.

Maakonnaplaneeringuga integreeritud lahendused on kajastatud maakonna- planeeringu joonistel Asustuse suunamine ja Tehnilised võrgustikud.

Maakonnaplaneering arvestas järgmiste eraldi protsessidena koostamisel olnud või

varem kehtestatud maakonnatasandi joonobjekti teemaplaneeringutega:

 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0–44,0“ (kehtestatud 2014)

 „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

 „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“

Nimetatud planeeringute lahendused viidi käesolevasse maakonna-

planeeringusse sisse ilma täiendavat menetlust ega arutelu avamata.

4.1 LIIKUVUSVAJADUSED

Liikuvusvajadused kätkevad endas erinevaid liikumisviise ja -vahendeid arvestavaid

ruumilisi arenguid, mis on kooskõlas elanike suureneva mobiilsusega ning toetavad tasakaalustatud ruumilist arengut.

4.1.1 MAANTEED

Harju maakonna maanteedevõrk on Eesti tihedaim, olles sõlmpunktiks riiklikult

olulisematele I klassi maanteedele (Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu) ning omades arvukalt eritasandilisi ristmikke Tallinna linnaregioonis.

Olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas on seotud asulate

omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber- ja möödasõidu võimaluste

kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste

ja turvalisuse tagamiseks.

Maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks:

a) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa (põhimaantee nr 2) Kose–Mäo

perspektiivne trassilõik Kose vallas, liiklusohutuse ja läbilaskvuse

suurendamiseks;

b) Tallinn-Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee

nr 11) rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks;

c) Keila ja Saku ümbersõitude kavandamine transiitliikluse mööda

juhtimiseks tiheasustusest;

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 53

d) Juuliku–Tabasalu perspektiivne uus trassikoridor – Tallinna ringtee ja

T11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteede läänepoolse

ühendustee kavandamine asustuse arengu soodustamiseks (keskuste Saku,

Laagri, Harku, Tabasalu tugevdamine);

e) Tallinna väikese ringtee (Tartu maantee Delta) perspektiivne

trassikoridor – Tallinnas Smuuli tee pikenduse ühendamine, lennuraja alt

läbi Rae valla, Valdeku tänavaga Tallinnas. Eesmärk on Ülemiste ristmiku ja

Tallinnasse siseneva Tartu maantee liikluskoormuse hajutamine ning

Tallinna tagamaa asustusalade paremate ühendusteede tagamine.

f) Tallinna-Rapla-Türi (-Viljandi) (tugimaantee nr 15) rekonstrueerimine

ja selle viimine osaliselt perspektiivsesse trassikoridori Saku vallas ning

Luige piirkonnas – liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks.

g) Paldiski linnas Vana-Tallinna mnt ja Sadama tänava lõik, et tagada

alternatiivne juurdepääs Paldiski linnale.

h) Paldiski raudtee kaubajaama realiseerumisel vajalik

maanteekoridor, et ühendada Paldiski lõunasadam Tallinna-Paldiski

maanteega (põhimaantee nr 8).

i) Paldiski LNG terminali sadama ühendamine Tallinna-Paldiski

maanteega (põhimaantee nr 8).

j) Reidi tee Tallinnas - Tallinna Vanasadamast rahvusvahelisele liiklusele ja

kaubavoogudele juurdepääsu parandamine põhimaanteedele E67 – Tallinn-

Pärnu-Ikla ja E20 – Tallinn-Narva.

Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste

trassikoridoride aladel. Maakonnaplaneering määrab põhimõttelise uute

teekoridoride vajaduse. Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste

teekoridoride kulgemine, mis näitavad indikatiivselt perspektiivsete trasside

asukohti ning vajadust tulevikus maakonnaplaneeringuga näidatud perspektiivsele

ühendusele taristuobjekt kavandada. Põhimõtteliste koridoride kaardistamine annab

olulise sisendinfo riigimaadega tehingute tegemiseks pärast planeeringu

kehtestamist. Maanteekoridoride täpsemad asukohad selguvad edasise

planeerimise käigus (vastavalt kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus, kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringus või riigi eriplaneeringus).

Seoses perspektiivse Tallinna-Helsingi raudteetunneli kavandamisega on

võimalus kaaluda esialgselt tunnelisse suubuva perspektiivse raudteega samasse koridori sõidutee kavandamist.

Üldised tingimused maanteevõrgu arendamisel:

1. Tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus

lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris,

liikluskoormusest, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse

vajadustest ning keskkonnahoiust.

2. Arvestades maanteede võimalikku teekoridori laiendamise vajadust teede

rekonstrueerimise käigus, tuleb kaaluda üldplaneeringute koostamisel

maanteedele välimise sõiduraja välimisest servast 20 m laiuste tehnoloogiliste

vööndite määramise vajadust tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede

õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks,

avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede

püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul

tuleb lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Tehnoloogilises vööndis

tuleb ehitustegevuse planeerimisel tee ohutuse tagamiseks teha koostööd

54 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Maanteeametiga. Koostöö Maanteeametiga ei ole vajalik tehnoloogilises vööndis

asuvatel olemasolevatel õuealadel ehitusloa kohustuseta ehitiste kavandamise

puhul.

3. Üldplaneeringute koostamise käigus tuleb üle vaadata avalikult kasutatavate

teede kaitsevööndite ulatus ja seda vajadusel täpsustada.

4. Üldplaneeringute raames tuleb kehtivate normdokumentide alusel määrata teede

ristumiskohtade ja kogujatee33 rajamise üldised põhimõtted, et tagada

juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. Avalikult

kasutatavate teede eritasandiliste ristumiste ja ühendusteede asukohad ja

maavajadus täpsustatakse üldplaneeringute raames koostöös Maanteeametiga.

5. Põhimaanteede ristumised teiste teede ja raudteega tuleb lahendada

liiklusohutusest tulenevalt eelistatult eritasandiliselt, vajaduse määramisel tuleb

eelnevalt arvesse võtta nii teede liiklussagedust kui ka projekteerimisnorme.

6. Põhimaanteedel välditakse täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et

tagada sujuv liiklusvoog.

7. Maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede

rekonstrueerimine – näiteks Tallinna-Paldiski mnt (2+2 või 2+1 sõidurada),

Tallinna ringtee, Viljandi mnt laiendamine, Rannamõisa tee laiendamine kuni

Tabasaluni.

8. Liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada

viaduktide ja sildade seisukorda.

9. Arvestada tuleb rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise

tagamisega, vajadusel kavandada meetmed potentsiaalsete negatiivsete mõjude

leevendamiseks täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel läbiviidava

keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.

Väiksema prioriteediga teedevõrgu arendamiseks toob maakonna-

planeering välja täiendavalt järgmised perspektiivsed sõidutee kavandamise ja rekonstrueerimise vajadused (joonisel ei kajastata):

k) Jõelähtme vallas Nuudi tee pikendusena ettenähtud teelõik Nuudi tee ja

Saviranna küla vahel, et tagada evakuatsiooni võimalus Muuga

sadamast suurõnnetusohu korral.

l) Kalevi tee rekonstrueerimine Jõelähtme vallas, et tagada parem

otseühendus Neeme, Ihasalu, Jõesuu külade ja Kaberneeme, Haapse ja

Kullamäe külade vahel.

m) Rekonstrueerida Keila–Haapsalu mnt (17) Keila ja Ämari vahelise

ühenduse parandamiseks.

n) Narva mnt ja Pärnamäe tee ristmikul liikluse reguleerimine (foorid,

kergliiklustee, bussipeatus).

o) Juuliku-Tabasalu tee ja Saue linna vaheline ühendus.

p) Kiiu ringtee ja Jõelähtme-Kemba maantee ühendustee.

33 Maanteega põhiliselt samasuunaliselt kulgev tee, mille eesmärgiks on maanteel oluliselt vähendada ristmike ja pealesõitude arvu, kuid samal ajal tagada vajalik juurdepääs maanteega külgnevale alale. Maanteede projekteerimistingimused: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 55

Harju maakonna teedevõrk on kantud joonisele Tehnilised võrgustikud, eristatud on

olemasolevad põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed.

4.1.2 RÖÖBASTRANSPORT

Raudteevõrk Harju maakonnas on tihe ja mitmeotstarbeline, pakkudes keskkonna-

säästlikku liikumisvõimalust nii reisijatele, tööstustoodangule kui ka toorainele.

Tallinn on oluline raudteede sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised

raudteekoridorid (Tallinna-Tartu-Valga, Tallinna-Viljandi, Tallinna-Narva, Tallinna-

Pärnu), sh rahvusvahelised ühendused Tallinna-Moskva ja Tallinna-Peterburi.

Raudteeveod Harju maakonnas tuginevad peamiselt üleriigilise tähtsusega Muuga, Paldiski ja Kopli sadamate teenindamisele.

Maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsed põhimõttelised

raudteekoridorid, mis on kajastatud maakonnaplaneeringu põhijoonisel Tehnilised võrgustikud:

a) Raudteekoridor Ämarisse ja Rummule, mille eesmärk on Ämari

lennuvälja kasutusvõimaluste laiendamine ja reisirongi ühenduste tagamine,

et tõsta piirkonna sh Rummu kui keskuse arengupotentsiaali.

b) Tallinna-Helsingi perspektiivne raudteetunnel ja selle ühendamine

olemasolevate trassidega, sh kavandatava Rail Baltic raudteega

Tallinna linnas ja selle lähipiirkonnas, mille eesmärk on Tallinn-Helsingi

kui kaksiklinna arengu ja täiendavate kaubavoogude võimaldamine ning

transpordi läbilaskevõime suurendamine nii kauba- kui ka reisijateveol.

Püsiühendus aitab tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet ja loob paremad

eeldused võimalike investeeringute toomiseks Eestisse, sh Tallinna ning

Harju maakonda.

c) Tallinna ümbersõiduraudtee (kajastatud kaks trassikoridori alternatiivi),

mille eesmärk on Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude

väljaviimine Kopli kaubajaamast.

Edaspidi koostatav liigilt täpsem planeering selgitab välja, milline Tallinna

ümbersõiduraudtee trassialternatiiv on parim võimalik lahendus. Planeeringu

koostamise käigus tuleb arvestada riigikaitseliste vajadustega (Männiku

harjutusvälja töövõime) ning teha koostööd Kaitseministeeriumiga.

Riigikaitselisest huvist lähtuvalt eelistab Kaitseministeerium Tallinna

ringraudtee põhjapoolset varianti. Lõunapoolse variandi puhul on Männiku

harjutusvälja naabruses eelistatud paiknemine kavandatava Rail Balticu

trassist ida pool. Tallinna ümbersõiduraudtee rajamine ei tohi kahjustada

Männiku harjutusvälja töövõimet.

d) Tallinna-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamine, trassilõik Harju

maakonnas, mille eesmärk on paremate eelduste loomine Hiiumaa,

Läänemaa ja Lääne-Harjumaa sotsiaalmajanduslikuks arenguks ja

trassikoridori ääres paiknevate keskuste tugevdamiseks keskkonnasäästlike

ning kiirete ühenduste loomise kaudu töö-, elu- ja teenuskohtade vahel.

e) Rail Baltic raudteetrassi koridor, mille eesmärk on kiirraudteeühenduse

loomine Lääne-Euroopaga ja Eesti sisese regionaalse raudteeühenduse

parandamine Pärnu suunal.

f) Euroopa laiusega (1435 mm) perspektiivne reisiraudtee ühendus

täiendava haruna mööda olemasolevat raudteekoridori Sakust läbi

Männiku Ülemiste raudteeterminali, mille eesmärk on muuta Tallinna-

Helsingi perspektiivse raudteetunneli realiseerumisel Rail Balticu Ülemiste

ühistransporditerminal tupikjaamast läbisõidetavaks vahejaamaks.

56 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste

koridoride alal. Maakonnaplaneering määrab uute raudteekoridoride põhimõttelise

vajaduse. Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste raudteede-

koridoride kulgemine, mis näitavad indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti

ning vajadust tulevikus raudteetrass kavandada. Põhimõtteliste koridoride

kaardistamine annab olulise sisendinfo nt riigimaadega tehingute tegemiseks pärast

planeeringu kehtestamist.Raudteekoridoride täpsemad paiknemised selguvad

edasise planeerimise käigus (vastavalt kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus, kohaliku omavalitsus eriplaneeringus või riigi eriplaneeringus).

Harju maakonnaplaneeringuga paralleelselt koostati maakonnatasandil

teemaplaneeringut„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille

lahendus on kajastatud käesolevas maakonnaplaneeringus. Rail Baltic raudtee

eesmärk on luua kiirraudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti

siseselt kiire regionaalne ühendus Pärnu suunal. Maakonnaplaneeringu joonisel

Tehnilised võrgustikud on kajastatud Rail Balticu perspektiivne trassikoridor.

Tallinna Ülemistele on kavandatud Rail Baltic reisirongide lõppjaam, mis

integreeritakse Tallinna ühistransporditerminaliga ning luuakse jätkuühendused

erinevatele linna- ja regionaalühendustele. Rail Baltic kaubavedude transiidikoridor

suunatakse Muuga sadamasse ja reisirongide depoojaam on ette nähtud Rae valda

Tallinna piirile. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic perspektiivsele

trassikoridorile kohalike peatuste põhimõttelised asukohad (vt joons 7, peatuste põhimõttelised asukohad on kantud ka joonisele “Tehnilised võrgustikud”).

Joonis 7. Kohalike peatuste põhimõttelised asukohad kavandataval Rail Balticu

kiirraudteel.

Peatuskoha võimalikkus Luige piirkonnas vajab täpsemat analüüsi lähtuvalt

vajadusest säilitada Männiku harjutusvälja töövõime. Raudteeinfrastruktuuri ja

peatuskoha rajamine ei tohi vähendada harjutusvälja töövõimet ning peab ühtlasi

olema reisijatele ohutu ja turvaline. Selleks, et harjutusväljal oleksid tagatud

tingimused kavandatud väljaõppe, nt laskmiste ja õppuste korraldamiseks ning

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 57

muuks vajalikuks riigikaitseliseks tegevuseks, on vaja rajada täiendavaid ehitisi (nt

ohutusvalle, kuulipüüdjad). Ehitised peavad tagama selle, et harjutusväljal

kavandatud laskmiste ohualad ei kattu raudteeinfrastruktuuriga. Kirjeldatud

vajalike täiendavate meetmete väljaehitamine vajab lisarahastust, riigikaitselise

eelarve vahendeid nimetatud otstarbeks ei kasutata. Männiku harjutusvälja

töövõime tagamiseks sobivate lahenduste väljatöötamiseks tuleb teha koostööd

Kaitseministeeriumiga. Samuti tuleb harjutusvälja töövõimet mõjutavad

kavandatavad tegevused Kaitseministeeriumiga kooskõlastada.

Üldised tingimused rööbastranspordi arendamisel:

1. Raudtee ja maantee ristumine tuleb lahendada liiklusohutusest tulenevalt

võimalusel eritasandiliselt.

2. Olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb

arvestada asustuse paiknemisega ja perspektiivsete arengutega.

3. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse raudteetrassi või rongipeatuste

kavandamisel tuleb alustada koostööd Kaitseministeeriumiga planeeringu

võimalikult varajases etapis ning kooskõlastada Kaitseministeeriumiga nii

planeering kui projekteerimistingimused

4. Uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja

ühistranspordi võimalikud liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste

parkimisvõimalused uue peatuskoha piirkonnas (nt Saue ja Valingu vahelisel

raudteelõigul).

5. Uute ja olemasolevate terminalide/depoode kavandamine või laiendamine tuleb

lahendada vastavalt raudteeliikluse koormuse kasvule ja funktsioonile

(nt Pääsküla reisirongide depoo laiendamine, täiendava jaama vajadus Paldiski

linnas, Balti jaama laiendus ning arendamine terviklikuks reisiterminaliks).

6. Tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga

kohtades, kus puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad.

7. Jalg- ja jalgrattateede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse

seisukohalt üksteisele mitte lähemale kui 2 km.

8. Jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked

jalgratturi otsese raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks.

9. Seoses rongiliikluse tihenemise ja piirkiiruste kasvuga tuleb üldplaneeringutes

arvestada vajadusega näha ette alasid teede ja raudteede eritasandiliste

ristumiste väljaehitamiseks (Perspektiivsed eritasandilised ristumised on

kajastatud joonisel Tehnilised võrgustikud).

Tallinna olemasoleva trammivõrgu edasiarendusena teeb maakonnaplaneering

ettepaneku laiendada kergrööbastranspordi võrku Tallinnas ja selle tagamaal.

Eelkõige on võrgu laiendus vajalik piirkondades, kus asustus on oluliselt laienenud ja pendelränne Tallinna ja tagamaa vahel märgatavalt kasvanud.

58 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Maakonnaplaneeringuga kavandatud põhimõttelised kergrööbastranspordi koridorid:

d) Tallinna-Lennujaama-Mõigu–Jüri trassikoridor Tallinna linnas ja Rae

vallas;

e) Tallinna-Lasnamäe-Maardu trassikoridor, Tallinna ja Maardu linnades ja

Jõelähtme vallas;

f) Tallinna-Tabasalu trassikoridor Tallinna linnas ja Harku vallas;

g) Tallinna-Haabneeme trassikoridor Tallinna linnas ja Viimsi vallas;

h) olemasoleva Tondi trammiliini pikendus Järve keskuseni Tallinnas;

i) Mustamäe–Väike-Õismäe ühendamine Tallinna kesklinnaga

(maakonnaplaneeringu üldistusastmest tulenevalt joonisel ei kajastata);

j) Vanasadama (reisterminali ) ühendamine Lennujaama suunalise

trammiliiniga (maakonnaplaneeringu üldistusastmest tulenevalt joonisel ei

kajastata).

Täpsemate vajaduste ja lahenduste väljatöötamiseks on vaja koostada

edaspidi täpsemad planeeringud.

Üldised tingimused kergrööbastranspordi arendamisel:

10. Tagada tuleb kiired ja ohutud ühendused ja ristumised teiste

transpordiliikidega, eelistades eraldatud sõiduradasid.

11. Kergrööbastranspordi koridore arendatakse tervikliku võrgustikuna ja nähakse

ette ümberistumise võimalused teistele ühistranspordiliikidele.

12. Töötatakse välja ja rakendatakse ühtne piletisüsteem Tallinna ja linna

lähitagamaa ühistranspordile.

13. Kavandatakse „pargi ja reisi“, sh ka rattaparklad, Tallinna piirkonda ja trammi

algus-lõppjaamadesse.

Täiendavalt käsitles maakonnaplaneering järgmisi perspektiivseid

raudteetrassi kavandamise ja rekonstrueerimise vajadusi

(maakonnaplaneeringu üldistusastmest tulenevalt joonisel ei kajastata):

k) Tallinna-Keila lõigul teise rööpapaari kavandamine läbilaskevõime

suurendamiseks:

- Pääsküla raudteejaama ja Padula peatuskoha vahel 4,1 km

- Valingu peatuskoha ja Keila raudteejaama vahel 3 km

l) Muuga sadama ja Lagedi vahelisele raudteelõigule teise rööpapaari

kavandamine;

m) Balti jaama-Kitseküla raudteelõigul täiendava rööpapaari kavandamine koos

Paldiski mnt raudteeviadukti laiendamisega.

4.1.3 VEETEED JA SADAMAD

Veeteed

Harju maakonna olulisemad veeteed on saarte vahelised ühendused. Laevatatav

siseveekogu on Harju maakonnas Pirita jõgi (suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 59

59°27,864'N34). Maakonna väikesaartest on mandriga püsiühendus olemas Prangli

saarel.

Hooajaliselt on Harju maakonnas püsivate ühendustega tagatud juurdepääs

mandrilt järgmistele väikesaartele:

 Väike-Pakri saar

 Aegna saar

 Naissaar

Oluline on säilitada regulaarsed ühendused eelpool nimetatud Harju maakonna

suuremate saartega. Vajalik on toetada paindlikke ühendusi maakonna väiksemate

saartega, et tagada sealse olemasoleva asustuse jätkusuutlikkus ning anda

võimalus huvilistel osa saada väikesaarte loodusliku ja kultuurilise keskkonna

eripärast. Ühenduste loomisel tuleb arvestada kohaliku keskkonna (nii loodusliku, kultuurilise kui sotsiaalse) koormustaluvusega.

Sadamad

Harju maakond omab üleriigiliselt tähtsat positsiooni transiidi- ja logistikasõlmena,

milles olulist osa kannavad Muuga ja Paldiski kaubasadamad ning Tallinnas paiknev

Vanasadam Eesti suurima reisisadamana. Kõik eelpool nimetatud sadamad omavad

head raudtee- ja maanteeühendust. Ühendusi kasutab enamus Eesti

rahvusvahelisest kauba- ja reisijate veost. Harju maakonna sadamad omavad

tugevat potentsiaali mahtude suurendamiseks.

Rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega sadamad Harju maakonnas: Paldiski

sadamad, Muuga sadam, Tallinna Vanasadam (reisisadam).

Maakondliku tähtsusega reisi- ja kaubasadamad: Miiduranna sadam, Loksa

sadam, Kopli ja Paljassaare kaubasadamad.

Eesti väikesadamate võrgustiku tugevdamiseks ja arendamiseks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium välja töötanud “Väikesadamate võrgustiku

kontseptsioon 2014-2020”35. Harju maakonnas on väikesadamate võrgustiku

sadamatena määratletud Lohusalu, Naissaare, Noblessner, Lennusadam,

Vanasadama Jahisadam, Pirita TOP, Kalevi Jahtklubi, Leppneeme, Aegna,

Kelnase, Koljunuki ja Viinistu sadamad.

Vastavalt kohalike omavalitsuste huvile(-dele) käsitletakse täiendavalt maakondliku

tähtsusega perspektiivsete väikesadamatena Kurkse, Väike-Pakri saare, Tilgu,

Kakumäe, Kalasadam, Neeme, Kaberneeme ja Salmistu sadamaid.

Üldised tingimused sadamate arendamiseks:

1. Soodustada tuleb olemasolevate Muuga ja Paldiski kaubasadamate arengut ja

reserveerida täiendavalt maa-alasid sadamate laiendamiseks. Sealjuures tuleb

vältida elamualade laiendamist kaubasadamate vahetus läheduses ning

arvestada seda edasiste planeeringute koostamisel“.

2. Paadi- ja jahisadamad ning lautri/sildumiskohad rajatakse üldplaneeringu

kohaselt, tagada tuleb avalik ligipääs.

34 Veeteede Ameti avaliku teabe portaal 35 “Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020” Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), 2014.

60 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

3. Suurendatakse Tallinna reisi- ja kaubasadamate läbilaskevõimet, seda

arvestades tuleb arendada Tallinna teedevõrku.

4. Tallinna Vanasadam (reisisadam) kui Eesti üks olulisem turismivärav

arendatakse terviklikuks avatud ja atraktiivseks linnaruumiks.

5. Väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühendada erinevad kasutusotstarbed

(kalandus, turism, rekreatsioon jne), soodustades seeläbi väikeettevõtlust.

6. Tagada tuleb hea ligipääs väikesadamatele.

7. Sadamategevuste juures arvestatakse keskkonnamõju ja reostamise

leevendamise nõudeid.

4.1.4 LENNUVÄLJAD

Harju maakonnas paiknevad rahvusvaheline Lennart Meri Tallinna lennujaam ja

riikliku julgeoleku seisukohalt tähtsaim militaarlennuväli Ämaris.

Maakonnaplaneeringuga ei kavandatud Harju maakonna territooriumil uusi rahvusvahelisi reisi- ja militaarlennuvälju.

Üldised tingimused lennuväljade arendamisel:

1. Rahvusvaheliste lendude vastuvõtmise võimekuse suurendamiseks

pikendatakse Tallinna lennuvälja maandumisrada koos ruleerimisradadega

idasuunaliselt.

2. Vajadusel peab olema võimalik kasutada Ämari lennujaama rahvusvahelise

Tallinna reisilennujaama varulennujaamana.

3. Ämari militaarlennuvälja arendatakse vastavalt riigi julgeoleku vajadusele –

reserveeritakse maa-alad lennuvälja laiendamiseks. Kaaluda tuleb Ämari

lennuvälja logistikapotentsiaali kasutuselevõtmist tsiviillennunduses.

4. Lennuväljade arendamiseks tagatakse piisav taristu olemasolu –

nt rongiühenduse pikendamine Ämari militaarlennuväljani, sh sõjaväelaste

linnaku kavandamine ja sõidutee ühenduse parandamine Paldiski ja Keila

suunal.

5. Tallinna lennujaama reisiterminal ühendatakse paremini teiste ühistranspordi-

liikidega, sh Tallinna linna suunal, üleriigilised ja regionaalsed ühendused.

6. Väikelennuväljade36 arendamiseks vajalike/sobivate asukohtade määramisel

tuleb arvestada lennuvälja lähiümbruse mõõtmetega37 ja tuleb ette näha nende

kasutamiseks vajaliku taristu planeerimine.

7. Uute väikelennuväljade kavandamist ei käsitleta maakonnaplaneeringut

muutvana.

8. Kohaliku omavalitsuse poolt koostatud detailplaneering või välja antud

projekteerimistingimused ja ehitusprojekt uute väikelennuväljade

kavandamiseks kooskõlastatakse Lennuametiga.

36 Lennuväljad, mida ei käsitleta planeerimisseaduse § 95 lõike 2 alusel Olulise ruumilise mõjuga

ehitistena (vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega peamaandumisrajaga lennuväli). NB ka lühema kui KeHJS § lg 1 p 13 määratud 2100 m lennuraja puhul on ka tegemist väikelennuväljaga.

37 Majandus –ja taristuministri määrus 6.05.2015 nr 50 “Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded”

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 61

Olemasolevad ja kavandatavad Harju maakonna riikliku tähtsusega lennuväljad ja

väikelennuväljad on kajastatud maakonnaplaneeringu joonisel Tehnilised võrgustikud.

4.1.5 KERGLIIKLUSTEED

Kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusgruppidele sobiv liikumisviis, mis

on oluline eelkõige ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks nii linnalises kui ka

maalises piirkonnas. Maakonnaplaneeringu lahendus näeb kergliiklust olulise

liikumisviisina eelkõige toimepiirkondade linnalähivööndis ja ka siirdevööndis ja linnalise asustusega aladel.

Harju maakonna kergliiklusteede osas on varem koostatud põhjalik

lahendus teemaplaneeringuga “Harjumaa kergliiklusteed.” (vt lisa 5).38

Käesoleva planeeringuga täiendati ja täpsustati kergliiklusteede lõike

vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures

kergliiklusteede rajamise prioriteetsust. Kergliiklusteede kavandamise põhimõtteid käesoleva planeeringuga ei muudetud.

Kergliiklusteede trasside asukohtade määramisel lähtuti esmajoones järgmistest

kriteeriumitest:

 elanike igapäevane liikumine, sh keskuste vahelised liikumised ning

vastavate sihtpunktide ja suundade olulisus (kasutustihedus, ohutuse

tõstmise vajadus);

 kergliiklusteede võrgustiku sidumine ühistranspordipeatuste, eelkõige

rongipeatustega;

 kohalike omavalitsuste piiride üleste ühenduste tagamine, linnaosade ja

suuremate asustusalade sidumine ettevõtluspiirkondadega;

 piirkonna vaatamisväärsuste ning looduskaunite paikade ühendamine

laiemasse marsruutide võrku, mis hõlmab olemasolevaid matkaradasid ja

madala liiklussagedusega teid.

Esmatähtsateks põhimõteteks kergliiklusteede planeerimisel on võrgustiku

turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus. Kergliiklusteede võrguga tuleb

ühendada olulised sihtpunktid nagu koolid, vaba aja veetmise paigad

(nt noortekeskused, kultuuri- ja rahvamajad, spordihooned jmt), kauplused, suuremad tööandjad, (teenindus)ettevõtted, ameti- ja meditsiiniasutused.

Kergliiklustee valgustamist tuleb oluliseks pidada järgmistel juhtudel:

 kõige kasutatavamad teelõigud

 ohtlikud teelõigud

 tihedas kasutuses kooliteed

 aastaringselt kasutatavad terviserajad või nende osad  rulluisu- ja rullsuusarajad või nende osad

Üldised tingimused kergliiklusteede kavandamiseks üld- ja

detailplaneeringutes ja projektides:

1. Vältida tuleb üleliigseid kergliiklustee katkestusi ja teeületusi.

38 Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering “Harjumaa kergliiklusteed”.

62 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

2. Maanteede rekonstrueerimisel ning ümbersõitude rajamisel tuleb lähtuda

põhimõttest, et kergliiklustee läbiks asulat ka siis, kui sellega samas suunas

kulgev maantee viiakse asustusest eemale.

3. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi

kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda

liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond.

Kaalumisel tuleb arvestada, et kergliiklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi

põhjustada kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse

tõttu. Jalgrattaraja kavandamine on soositud ruumipuuduse, pika vahemaa

ning väheste eeldatavate liiklejate korral. Lõikudel ja olukorras, kus

kergliiklejaid on väga arvukalt, on mõistlik rajada rattarada lisaks eraldiseisvale

jalgteele või kõnniteele.

4. Kergliiklustee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja

normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest „rahuldav“, erandlikult kitsaid

lahendusi võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb

pidada, et kui kergliiklusteed ääristab kõrge piire (ratta juhtrauani või

kõrgemale ulatuv sein, müür, hekk, vmt), on ratturite ruumivajadus suurem

tavapärasest.

5. Sõidutee lähedal kulgev kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega

kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine.

6. Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt.

7. Kergliiklusteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte

valik) tuleb ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku

kergliiklusteede võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada

orienteerumist.

8. Kergliiklustee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta

üleminek teetasapindade vahel.

9. Vältida tuleb kergliiklusteede põhjendamatuid ja ohtlikes kohtades ristumisi

raudteega. Kergliiklusteede ristumised raudteetrassiga kavandada eelkõige

eritasandilistena. Ühetasandiliste ülekäikude rajamine peab olema põhjendatud

nende planeerimis- ja projekteerimistööde käigus.

10. Raudtee kaitsevööndisse kergliiklustee kavandamisel või raudtee kaitsevööndit

läbiva kergliiklustee kavandamisel tuleb teha koostööd raudtee valdajaga ja

Tehnilise Järelevalve Ametiga ning lähtuda vastavatest õigusaktidest.

11. Olemasolevad ning kavandatavad kergliiklustunnelid tuleb valgustada, et

tagada kasutajate turvalisus.

12. Tervisespordiga tegelemist võimaldavate ja vaatamisväärsusi ühendavate

kergliiklusteede juurde on otstarbekas kavandada autoparklad.

13. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel planeerida raamkinnitust võimaldavad

jalgrattaparklad ametiasutuste, koolide, kortermajade, teenindusasutuste

(raamatukogu, pood, kaubanduskeskus), vaba aja veetmise paikade

(kultuurimaja, spordihoone, staadion, noortekeskus), rongijaamade ja

ühistranspordisõlmede, ujumiskohtade, eelkõige avalike randade, matkaradade

ligipääsude ning kalmistute juurde. Kõrge kasutuskoormusega kohtades peavad

parklad olema ilmastiku eest kaitstud ja valgustatud.

14. Kergliiklusteede täpsed tehnilised lahendused ja paiknemine määratakse

madalama tasandi planeeringutega või projekteerimistingimustega.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 63

4.1.6 ÜHISTRANSPORT

Harju maakonna ühistranspordisüsteemi arendatakse Harju maakonna ühistrans-

pordi arengukava39 alusel, mis oli sisendiks Harju maakonnaplaneeringus

ühistranspordikorralduse põhimõtete kujundamisele.

Harju maakonnaplaneeringuga kavandati üldised suunised, mis on edaspidi

aluseks maakonna ühistranspordi korraldamisel, sh ka ühistranspordi

arengukava uuendamisel maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt:

1. Ühistranspordikorraldus võimaldab vajalikke ühendusi keskuslinnaga kogu

toimepiirkonnas, st vajadusel ka halduspiiride üleselt.

2. Toimepiirkonna linnalähivööndis on eelduseks ühistranspordiga keskuslinna

tööle/kooli käimise võimalikkus, sh kombineerides era- ja ühistransporti „pargi

ja reisi“ parklate võimalusi kasutades.

3. Ühistranspordikorraldus võimaldab vajalikke ühendusi toimepiirkonna sees

toimivatesse keskustesse ning nende vahel, lähtudes eeskätt tööle ja kooli

liikumise suundadest, aegadest ja mahtudest.

4. Ühistranspordikorraldus arvestab suuremate tööandjate paiknemisega ning seal

töötavate inimeste peamiste liikumissuundadega, võimaldades piisava samal

suunal liikujate hulga korral ühistranspordiga tööl käimist ka väljaspool keskusi

asuvatel töökohti koondanud aladel.

5. Vajalike ühenduste ja peamiste liikumissuundade planeerimine selgub elanike

vajaduste kaardistamise käigus.

6. Raudtee-äärsetes keskustes on ühendatud erinevate transpordiliikide

kasutamine (erinevate ühistranspordiliikide graafikute ühildamine, „pargi ja

reisi“ parklad).

7. Raudteest eemal asuvad keskused toimivad sarnasel põhimõttel eelnevale

(sh ajalis-ruumiline kasutusmugavus), kuid rongiliiklust asendab olulisematesse

keskustesse suunduv kiire bussiühendus, mida toetavad keskuse ümbrusest

reisijaid koondavad bussiliinid, sh nõudetransport.

8. Välditakse samade marsruutide katmist erinevate transpordiliikidega

(nt samasuunalised rongid ja bussid), eelistatud on bussitranspordi

korraldamine rongiliiklust toetavana.

9. Arendatakse mandri väikesadamate vahelisi ühendusi nt veetakso Tallinna linna

liikluskoormuse hajutamiseks Pirita ja Kesklinna vahel ning vajadusel luuakse

ühistranspordiühendused väikesaarte vahel.

10. Ühistranspordi ühenduste arendamisel tuleb arvestada erivajadustega inimeste

liikumisvajadustega.

11. Piirkondlikes keskustes on ühistranspordi sõlmpunktid varustatud

ooteterminalide ja infotabloodega.

12. Ühistranspordipeatused erineva tasandi keskustes on varustatud ootekodade ja

infotabloodega.

13. Ühistranspordipeatused, sh nõudetranspordiga seotud ootepunktid,

lähikeskustes ja maalises piirkonnas on varustatud pinkide ja infotabloodega.

14. Erinevate ühistranspordiliikide piletisüsteemid on võimalusel omavahel

ühildatud ja rakendatavad elektroonse piletimüügisüsteemina.

39 Harju maakonna ühistranspordi arengukava aastani 2025 (tugineb riiklikule transpordi arengukavale).

64 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

4.2 MUU TEHNILINE TARISTU

4.2.1 GAASITRASSI KORIDORID JA GAASITERMINALID

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud põhimõttelised gaasitrassikoridorid,

eristamata C- või D-kategooriat ning kajastatud perspektiivsete gaasiterminalide

võimalikud asukohad. Terminalide ja trasside täpsed asukohad määratakse edasise

planeerimistegevuse kaudu eriplaneeringuga, üldplaneeringuga või detailplaneeringutega.

Maakonnaplaneeringuga määratud põhimõttelised perspektiivsed gaasiterminalide ja gaasitrassi koridoride vajadused:

a) LNG ja LPG terminalid Muuga sadamas;

b) LNG terminal Pakri poolsaarel;

c) Paldiski–Kiili gaasitrassi maismaatorustik Kiili vallas, Saku vallas, Saue

vallas, Keila vallas, Paldiski linnas (Paldiski linnas on trassi asukohana

märgitud kaks põhimõttelist trassikoridori alternatiivi);

d) Muuga sadama LNG gaasitrassi ühenduse vajadus Muuga sadama

idaosast Jõelähtme vallas (joonisel ei kajastata);

e) perspektiivne Eesti-Soome vaheline gaasitrassi ühenduse vajadus

Paldiski poolsaarelt (joonisel ei kajastata).

Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste

koridoride alal. Maakonnaplaneeringuga on määratud ja kajastatud põhimõtteliste

gaasitrasside kulgemine, mis näitavad indikatiivselt perspektiivsete trasside

asukohti ja vajadust tulevikus maakonnaplaneeringuga näidatud perspektiivsele

ühendusele gaasitrass kavandada.

Üldised tingimused gaasiterminalide ja gaasitrasside arendamiseks:

1. Gaasiterminalide ja gaasitrassi koridori asukoha valikul tuleb arvestada trassi

ehitustegevuse ja käitamise ning hooldamise võimaliku mõjuga loodus ja

sotsiaalmajanduslikule keskkonnale (looduslikult tundlikud alad, sh Natura

2000, pinna- ja põhjavesi, maavarad, väärtuslikud puhke- ja kultuurmaastikud,

sh kultuuripärand, ehitatud keskkond, inimese tervis ja heaolu jne).

2. Gaasitrassi kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate või täiendavalt

koostatavate gaasivõrgu riskianalüüsidega, et välja selgitada gaasitrassi

võimalikud ohud ja neid ennetavad meetmed.

3. Tagada tuleb ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid

gaasiterminalide/gaasitrassi ja elamurajoonide, ühiskondlike hoonete ja alade,

puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele.

Perspektiivsed LNG/LPG terminalide ja gaasitrassi koridorid on kajastatud joonisel

Tehnilised võrgustikud.

4.2.2 KÕRGEPINGELIINI KORIDORID

Maakonnaplaneeringuga kavandati perspektiivsed põhimõttelised kõrgepingeliinide

koridorid ja kajastati olemasolevad elektriliinid, millel on vajadus tõsta pinget. Maakonnaplaneeringuga käsitleti elektriliine ja alajaamu pingega alates 110 kV.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 65

Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste

koridoride alal. Maakonnaplaneering määrab põhimõttelised uute

kõrgepingeliinide vajadused. Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste

kõrgepingeliinide kulgemine, mis näitab indikatiivselt perspektiivsete liinide

asukohti ning vajadust tulevikus kõrgepingeliin kavandada.

Maakonnaplaneeringuga määratud uued põhimõttelised perspektiivsed kõrgepingeliinide koridorid:

a) Olemasoleva Paldiski 110 kV õhuliini kõrvale täiendav 330 kV

õhuliin;

b) Aruküla-Kallavere 110/330 kV õhuliin;

c) Aruküla-Järveküla-Kiisa 330 kV õhuliini rajamine,kasutades 110 kV

liinide koridore.

Maakonnaplaneeringu lahendusse integreeriti teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-

Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kavandatud elektriliini

koridor, mille eesmärk on viia olemasolev Harku-Lihula-Sindi 110 kV õhuliini trass

vastavusse 330 kV pingeklassiga õhuliini nõuetega. Sellega tagatakse muuhulgas

Harju maakonnas Tallinna piirkonna parem varustuskindlus Narva toitepunktidest

sõltumatult.

Täiendavalt eeltoodule on Lisas 8 toodud AS Eleringi ja Elektrilevi OÜ kavandatud

muudatused.

Üldised tingimused kõrgepingeliinide arendamiseks:

1. Planeeritavate uute 110 kV ja kõrgema pingega trassikoridoride asukohtade

määramiseks tuleb koostada täiendavad planeeringud.

2. Elektriliinide kavandamine lähtub üldplaneeringutes kavandatud maakasutuse

mahust. Juhul kui väheneb kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega

kavandatud arenduste maht, väheneb sellega ka elektrivõrgu laienemise

vajadus lisavõimsuse tagamiseks.

3. Pinge tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus

säilib (35 kV pinge üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada

tehniline projekt, täiendava planeeringu koostamise vajadus puudub. Kui

rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori

asukohta, tuleb koostada trassikoridori asukohta määrav täiendav planeering.

4. Alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega

piirkonnas ei rajata uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele

lähemale kui 15 km.

5. Liinide kavandamisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkondade

nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustus-

kindlusele ja mõjusid keskkonnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega

liinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude

minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega maadele

(nt teede tehnoloogilisse vööndisse, kergliiklusteede äärde, sobival trassivalikul

võimalusel sildade kasutus).

6. Maakasutuslikult kavandatakse eraldi kinnistud võrguettevõttele ainult

piirkonnaalajaamade tarbeks.

7. Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga

liitumise kulude optimeerimise seisukohalt eelistada olemasolevate piirkonna-

alajaamade lähedust. Juhul, kui uus liitumine elektrivõrguga tingib

66 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

ümberehitustööd piirkonnaalajaamas ja/või uue liitumise Elering AS-ga, on

liitumise prognoositav valmimise tähtaeg kolm aastat.

8. Elektriliinide kavandamisel ja rekonstrueerimisel linnalistes asulates kaalutakse

võimalusel maakaabli rajamist.

9. Kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama raskeveokite ja põllumajandustehnika

liikumisvõimalused.

4.2.3 SIDEVÕRGUD

Kiire sideteenuse (lairibaühenduse) jõudmine tarbijani eeldab tehnilise taristu

arendamist.

Üldised tingimused sidevõrgu arendamiseks:

1. Võimaldamaks paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja kaugtööd,

on vajalik kvaliteetse sideteenuse väljaarendamine keskustest kaugemale

jäävates maalistes piirkondades.

2. Eelistatult paigaldatakse sidevõrgud avaliku kasutusega maadele (nt teede

tehnoloogilisse vööndisse, kergliiklusteede äärde).

4.2.4 TAASTUVENERGEETIKA

Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku energia-

majanduse oluline eesmärk. Taastuvenergia on energiaressurss, mida saab

kasutada järjepidevalt (päikese-, tuule, maasoojuse- või lainete energia) või mis

taastub erinevate ökosüsteemide ringluse käigus (biomassi energia – puit (hake,

pelletid, halud, energiavõsa), põhk jms) ilma, et selle kogus inimtegevuse mõjul

kahaneks määral, mis ohustab kohalikke ökosüsteeme40.

Taastuvenergia suuremamahulise kasutuselevõtu oluliseks eelduseks on tootmise

ebaühtlust kompenseerivate elektritootmisvõimsuste rajamine. Harju maakonda

soovitakse selleks rajada pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ), mille

võimalikeks asukohtadeks on Muuga sadama idaosa või Pakri poolsaar41.

Harju maakonnas on perspektiivikas arendada tuuleenergiat. Maakonna suurim

olemasolev tuulikupark paikneb Pakri poolsaarel. Samas on maismaatuulikuparkide

kavandamine suhteliselt tihedalt asustatud Harjumaal, kus on ka arvukalt

looduslikke piiranguid, keerukas. Suuremaks võib pidada avamere tuulikuparkide rajamise potentsiaali, mida saab käsitleda mereala planeeringus.

Maakonnaplaneeringu koostamise käigus laekunud ettepanekute alusel on Harju

maakonnas huvi tuulikupargi kavandamiseks olemas Suur-Pakri saarele, mis suures

osas kuulub Natura 2000 alade võrgustikku. Maakonnaplaneeringu kui ruumilist

arengut pikaajaliselt suunava raamdokumendi olemus ei võimalda Natura-aladele

tegevuste kavandamiseks vajalikus täpsusastmes alusuuringute koostamist ja

asjakohase hindamise läbiviimist. Sellest tulenevalt ei kavandatud

maakonnaplaneeringuga Natura-aladel arendustegevusi, sh ka

tuulikuparke.

Harju maakonnas on hüdroenergia tootmises olulised Linnamäe

hüdroelektrijaam Jõelähtme vallas ja Keila-Joa hüdroelektrijaam Keila vallas.

40 Eesti Taastuvenergia Koda, http://www.taastuvenergeetika.ee/statistika/ 41 Kuna asukohad vajavad täpsemat analüüsi, siis neid maakonnaplaneeringu joonisel ei kajastata. Juhul, kui PHAJ hakatakse rajama, tuleb kindlasti hinnata keskkonnamõju vastava planeeringu koosseisus.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 67

Kuigi Harju maakonnas on mitmeid hüdroenergia tootmiseks sobilikke jõgesid, siis

moodustab nende hüdroenergia maht elektrienergia tootmises väikese osa.

Võrreldes teiste taastuvate energiaallikatega on hüdroenergia Eestis kõige piiratum.

Sellest hoolimata on vajalik ka edaspidi hüdroenergia tootmisesse panustada ja

võimalikult suures mahus olemasolevat veeressurssi kasutada ning olemasolevaid

hüdroelektrijaamu renoveerida.

Perspektiivi omab ka päikeseenergia, mille potentsiaali siin saab võrrelda

Saksamaaga, kus aastane päikesest tulenev kiirguse hulk on vaid natukene suurem

kui Eestis. Kui arvestada meie kliima madalamaid temperatuure, mis tõstavad

paneelide efektiivsust, siis on energia tootlikkus sarnane.

Samuti on oluliseks energiaallikaks biomass, millest saaks hinnanguliselt

jätkusuutlikult toota vähemalt kolmandiku Eesti energiavajadusest. Kohalikust

biomassist on võimalik toota kuni 2/3 vajaminevast soojusenergiast. Anaeroobse

kääritamise teel saadava biogaasi allikateks on lisaks ka prügilad. Spetsiaalsete

käärititega on võimalik kasutada sõnnikut, reovett ja teisi biolagunevaid jäätmeid.

Biogaasist on võimalik toota elektrit, soojust ja transpordikütuseid, kuid see

taastuvenergia allikas on Eestis seni alahinnatud.

Maakonnaplaneering annab üldised suunised taastuvenergeetika arendamiseks,

mida tuleb arvestada täpsemate planeeringute ja projektide koostamisel.

Üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks:

1. Elektrituulikute minimaalne kaugus tehnilise taristu objektidest (kõrgepinge-

liinid, maanteed, raudtee, gaasitrass jmt) peab olema vähemalt võrdne

elektrituuliku kogukõrgusega.

2. Elektrituulikute kavandamisel rohelise võrgustiku aladele ei tohi halvendada

rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust.

3. Elektrituulikute rajamine väärtuslikele maastikele (sh puhkealade) ja

pärandkultuuri objektidele ei ole üldjuhul lubatud (v.a üksikmajapidamiste

tarbeks rajatavad väiketuulikud).

4. Arendustegevuse kavandamisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju

ümberkaudsetele aladele (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad

väiketuulikud).

5. Tuulikupargi arendamiseks tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada

elektrituulikute võimalikud positsioonid ja tuulegeneraatorite võimalikud

kõrgused. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikupargi

arendamise algstaadiumis.42

6. Maasoojuse kasutamise kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada

maastikuilme säilimine.

7. Ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel

maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal.

Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja

inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on

päikeseparke kavandada nt parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandus-

maadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms.

8. Enne hüdroenergia kasutusele võtmist tuleb eelnevalt põhjalikult hinnata selle

mõjusid vee-elustiku ökoloogilisele seisundile.

42 Tingimus on lisatud käesoleva maakonnaplaneeringu koostamise ajal tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3.

68 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

4.2.5 JÄÄTMETE LADESTUSPAIGAD

Eesti riigi jäätmemajanduse43 arengusuund on jäätmete enam taaskasutusse

suunamine ja prügilatesse ladestamise vähendamine.

Oluline muutus jäätmekäitluses kaasnes Eesti Energia Iru elektrijaama

jäätmepõletusploki avamisega, millega kasutatakse segaolmejäätmeid elektri ja

soojuse tootmiseks. Jäätmeplokis kasutusel olev tehnoloogia sobib mitmesugust

liiki jäätmete põletamiseks ning ei vaja segaolmejäätmete põletamiseelset

sorteerimist, purustamist ega sõelumist. Jäätmeenergiaploki võimsus on piisav, et

tulevikus kogu Harju maakonnas tekkivate segaolmejäätmete hulk suunata taaskasutusse energia tootmiseks.

Suurim jäätmete ladestuspaik Harju maakonnas on Jõelähtme vallas paiknev

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (pindala 67 ha), mis teenindab üle 500 000 elaniku Põhja- ja Lääne-Eestis ning Lääne-Virumaal.

Harju maakonna suuremad jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise liinid,

sh jäätmekütuse (RDF) tootmisliinid asuvad Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses

ja AS Ragn-Sells territooriumil Tallinnas Suur-Sõjamäel. Ehitus- ja

lammutusjäätmeid ladestab ja suunab edasi taaskasutusse Põhja-Tallinnas

OÜ SLOPS. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS tööstusjäätmete endisele prügila maa-

ala on ette nähtud tööstusjäätmete prügila ja reoveesette kompostimisalana.

Maakonnaplaneeringuga ei kavandatud täiendavaid jäätmete

ladestuspaiku Harju maakonnas.

Harju maakonna jäätmekäitluse pikemaajalisem arengu eesmärk on jäätmete taaskasutusvõimaluste parandamine ja ladestatavate jäätmete hulga vähendamine.

4.3 RIIGIKAITSE JA TURVALISUS

4.3.1 RIIGIKAITSELISED EHITISED

Maakonnaplaneeringuga kajastati üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste

asukohad ja määratakse riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks

piiranguvööndite ulatus. Ehitusseadustiku alusel määratakse riigikaitseliste ehitiste

piiranguvööndite ulatuseks hajaasustuses kuni 2000 m ja linnades, alevites ning alevikes kuni 300 m.

Kavandatavad riigikaitselised ehitised:

a) Männiku harjutusvälja laiendus Saku vallas, piiranguvööndi ulatus kuni

2000 m kinnisasja välispiirist ja linnades, alevites, alevikes kuni 300 m

kinnisasja välispiirist;

b) Soodla harjutusväli Kuusalu ja Anija vallas, piiranguvööndi ulatus kuni

2000 m kinnisasja välispiirist;

Olemasolevad riigikaitselased ehitised:

43 Riigi jäätmekava 2014-2020

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 69

c) Kaitseministeeriumi hoone Tallinna linnas, piiranguvöönd ohu

vältimiseks 25 m;

d) Kaitseliidu peastaabi hoone Tallinna linnas, piiranguvöönd ohu

vältimiseks 25 m;

e) Kaitseväe keskpolügoon Kuusalu vallas,piiranguvööndi ulatus kuni

2000 m kinnisasja välispiirist;

f) Männiku harjutusväli Saku vallas,piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m

kinnisasja välispiirist ja linnades, alevites, alevikes kuni 300 m kinnisasja

välispiirist;

g) Klooga harjutusväli Keila vallas,piiranguvööndi ulatus külades kuni

2000 m kinnisasja välispiirist ja linnades, alevites, alevikes kuni 300 m

kinnisasja välispiirist;

h) Kaitseliidu (KL) Männiku lasketiir Saku vallas, piiranguvööndi ulatus

kuni 2000 m kinnisasja välispiirist ja linnades, alevites, alevikes kuni 300 m

kinnisasja välispiirist;

i) KL Harju maleva staabi- ja tagalakeskus Tallinna linnas, piiranguvööndi

ulatus kuni 300 m kinnisasja välispiirist;

j) KL Tallinna maleva staap Tallinna linnas, piiranguvööndi ulatus kuni

300 m kinnisasja välispiirist;

k) KL Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskus Tallinna linnas,

piiranguvööndi ulatus kuni 300 m kinnisasja välispiirist;

l) Männiku linnak Saku vallas, piiranguvööndi ulatus külades kuni 2000 m

kinnisasja välispiirist ja linnades, alevites, alevikes kuni 300 m kinnisasja

välispiirist;

m) Ämari linnak Vasalemma vallas,piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m

kinnisasja välispiirist;

n) Lintsi linnak Nissi vallas,piiranguvööndi ulatus 2000 m kinnisasja

välispiirist;

o) Paldiski linnak Paldiski linnas,piiranguvööndi ulatus kuni 300 m kinnisasja

välispiirist;

p) Jägala linnak Jõelähtme vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m

kinnisasja välispiirist;

q) Tallinna linnakud (Juhkentali, Fitlri, Suur-Sõjamäe, Magasini,

Rahumäe) Tallinna linnas,piiranguvööndi ulatus kuni 300 m kinnisasja

välispiirist;

r) Pikva linnak Anija vallas,piiranguvööndi ulatus kuni 300 m kinnisasja

välispiirist.

Maakonnaplaneeringu põhijoonisel on kajastatud ka tulepositsioonide asukohad,

millele ei ole määratud piiranguvööndi vajadust.

Väljaspool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel

riigimetsa aladel – taktikaaladel (vt Joonis 6).

Üldised tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks üld- ja detailplaneeringutes ning projekteerimisel:

1. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada:

70 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

1.1 Kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad

planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel

ehitusloa eelnõu või ehitusteatis.

1.2 Kogu maakonnas kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja

tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid.

1.3 Kogu maakonnas üle 28 m kõrgete ehitiste planeeringud ja projek-

teerimistingimused või nende puudumise korral ehitusloa eelnõu või

ehitamise teatis.

2. Linnalise asustusega ala kattuvuse korral riigikaitselise ala, ehitise või

piiranguvööndiga toimub linnalise asustusega ala arendamine koostöös

Kaitseministeeriumiga ning sõltuvalt konkreetsest juhust ja tingimustest.

Võimalikud on olukorrad, kus soovitav tegevus ei ole sellisena riigikaitselistel

kaalutlustel võimalik.

3. Taktikaalasid kasutatakse metsaseaduse alusel Harju maakonnas sõjaliseks

väljaõppeks (vt Joonis 8). Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade

elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning

raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

Joonis 8. Kaitseliidu allüksused ja 2015. aasta seisuga enim kasutatud taktikaalad

Harju maakonna territooriumil (vajadusel kasutatakse teisi taktikaalasid).

Kaitseväe harjutusväljade arendamise vajadus

Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel, mille

tagab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty

Organization, edaspidi NATO) liikmelisus. Üheks olulisemaks osaks Eesti iseseisvast

kaitsevõimest on mehhaniseeritud pataljoni loomine. Vabariigi Valitsuse

24.01.2013 a heaks kiidetud riigikaitse arengukava 2013–2022 näebki

maismaaoperatsioonide puhul ette kiirreageerivate jalaväebrigaadide loomist,

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 71

soomusmanöövervõime arendamist ja tankitõrje tugevdamist. Tugevdatud

soomusjalaväe pataljonile vajalike väljaõppe tingimuste tagamiseks ja riigikaitse

arengukava eesmärkide täitmise toetamiseks on Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi üheks suunaks muuhulgas harjutusväljade arendamise

jätkamine.44

Kuna olemasolev keskpolügoon on suhteliselt kitsas (kitsamas kohas ca 3,5 km lai)

ning ligi poole alast moodustavad sood ja liigniisked alad, siis seavad polügooni

kitsus ja looduslikud tingimused selle kasutamisele piirangud. Täiendavad piirangud

tulevad tänaseks keskpolügoonile välja ehitatud teedevõrgust ja olemasolevast

sihtmärgialast.

Kaitseväe keskpolügooni väljaõppe võimalusi tuleb parandada sellepärast, et selle

kitsusest tingituna saab harjutusvälja täna kasutada ainult jalaväe lahingumasinate

ja tankide lasketiiruna, kus kuni kolm masinat teevad kohapealt ühes suunas

laskmisi. Hetkel ei võimalda keskpolügoon mehhaniseeritud pataljoni tasemel

taktikalist väljaõpet.

Lähtudes eeltoodust asutas Vabariigi Valitsus 09.07.2015 a korraldusega nr 282

„Soodla harjutusvälja asutamine“ Harju maakonnas Kuusalu ja Anija valla

territooriumil uue harjutusvälja. 27.08.2015 a korraldusega nr 352 andis Vabariigi

Valitsus „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks

väljaõppeks loa andmine“ alalise loa kasutada Keskkonnaministeeriumi valitsemisel

olevaid, Harju ja Lääne-Viru maakonnas asuvaid metsaalasid riigikaitselise

väljaõppe korraldamiseks.

Kaitseväe harjutusväljade arendamine on oluline, sest vastasel juhul:

1. Puudub piisav Eesti esmane iseseisev kaitsevõime, sest mehhaniseeritud

jalaväepataljon pole vajalikul tasemel välja õpetatud. Mehhaniseeritud

jalaväepataljon on Eesti iseseisva kaitsevõime, sealhulgas kiirreageerimis-

võime, alustalasid.

2. Eesti ei suuda pakkuda liitlasvägede üksustele nõutaval tasemel väljaõpet,

mistõttu väheneb liitlaste soov Eestis paikneda, nõrgeneb sõjaline heidutus

ja aeglustub kollektiivkaitse käivitumise kiirus. Seejuures on usutav heidutus

üheks Eesti kaitsepoliitika peamiseks eelduseks.

3. Lisaks liitlaste väljaõppele kannatab ka rasketehnika eelpaigutuse argument,

mistõttu nõrgeneb sõjaline heidutus ja aeglustub kollektiivkaitse käivitumise

kiirus.

4. Kuvandirisk: Eesti riik käitub vastupidiselt oma kõrgeimal tasemel

rahvusvaheliselt väljaöeldud sõnumitele, mille kohaselt teeb Eesti

kõikvõimaliku, et siin saaksid paikneda ja väljaõpet läbi viia liitlaste üksused,

tagamaks vajalik heidutus ja NATO nähtav kohalolek.

Kokkuvõtvalt, kui Eesti ei arenda Kaitseväe harjutusväljasid, toob see kaasa riigi

esmase iseseisva kaitsevõime taandarengu, mis on vastuolus Põhja-Atlandi lepingu

artikliga 3. Nimetatud lepingu artikli 3 järgi säilitavad ja arendavad lepinguosalised

pidevalt ja tulemuslikult oma individuaalset kaitsevõimet. Samuti nõrgeneb Eesti

kaitsepoliitika põhieeldus, milleks on usutav heidutus läbi kollektiivkaitse

võimekuse. Kõik need tegurid kokku vähendavad oluliselt Eesti riigikaitse võimet ja

ohustavad Eesti riigi iseseisvuse säilimist.

44 6.17. Jätkame harjutusalade ja lasketiirude arendamist, et tagada vajalikud väljaõppetingimused Eesti kaitseväele, Kaitseliidule ja Eestisse lähetatud liitlasüksustele (https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/re-sde-irl-valitsusliidu-lepe-2015.pdf).

72 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Soodla harjutusvälja asukoha eelvalik

Planeeritav Soodla harjutusväli asub Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas.

Harjutusvälja pindala on 5865 hektarit. Harjutusväljale kavandatakse kaks laske- ja

õppevälja, mida ümbritsevad müra tõkestamiseks metsaalad. Laske- ja

õppeväljasid kasutab korraga kuni mehhaniseeritud kompanii suurune üksus.

Mehhaniseeritud kompanii koosneb 14 jalaväelahingumasinast ja ligikaudu

150 inimesest.

Enne Kaitseväe keskpolügooni asutamist sõlmis Katseministeerium 1997. aasta

suvel lepingu, et selgitada välja optimaalsed maa-alad Eestis, kus oleks üldse

võimalik rajada keskset harjutusvälja. Sobiva asukohavaliku töösse kaasati Tartu

Ülikooli Geograafia Instituut, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (täna

Keskkonnaagentuur), OÜ Georemest, AS Maves ja AS EcoPro. Esialgse vaatluse

tarbeks valiti välja 24 piirkonda, millest 14 lülitati perspektiivitutena välja juba

tööde algusjärgus. Töö tegemisel selgus, et kõikidele asukohavaliku kriteeriumitele

vastavaid paiku Eestis ei ole, mistõttu tuli valiku kriteeriumite osas teha mitmeid

kompromisse. Kriteeriumid, mida valiku tegemisel arvestati olid järgmised:

 idapool Pärnu-Paldiski joont;

 väljaspool olemasolevaid kaitsealasid;

 kaugemal kui 2 km linnadest ja asulatest;

 kaugemal kui 20 km riigipiirist;

 mitte kaugemal kui 20 km raudteest;

 ei hõlma kõvakattega üldkasutatavaid teid;

 reljeefi kõrgusvahemik vähemalt 15 m;

 mineraalpinnast vähemalt 70%;

 läbivoolav jõgi;

 minimaalselt kinnistuid;

 minimaalselt kommunikatsioone.

Püstitatud valikukriteeriumitele ja keskkonnaekspertiisile tuginedes osutus

Kaitseväe keskse harjutusvälja rajamiseks sobivaimaks asukohaks Kuusalu

piirkond. Oluline on ka asjaolu, et Nõukogude Liidu ajal rajati samasse piirkonda

33 000 hektari suurune Aegviidu polügoon tanki- ja suurtükiväe harjutusalana.

Nõukogude Liidu ajal hõlmas Aegviidu polügoon kogu tänapäeval kasutatava

Kaitseväe keskpolügooni, planeeritava harjutusvälja ja kogu Põhja-Kõrvemaa

looduskaitseala. Seejuures kasutas Nõukogude armee Soodla veehoidla lõunakallast

tankodroomina. Aegviidu polügooni tõttu säilis piirkonna looduskeskkond suhteliselt

puutumatuna, mistõttu loodi alal pärast Nõukogude Liidu armee lahkumist Põhja-

Kõrvemaa looduskaitseala. Ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava

2011–2020 tõdeb, et paradoksaalsel kombel on Nõukogude Liidu armee olnud väga

oluline organisatsioon looduse kaitsmisel. Paljudel juhtudel said neil inimasustuseta

aladel aastakümnete jooksul kujuneda looduskooslused praktiliselt inimmõjudeta.

Riigikaitse arengukava 2013–2022 eesmärkide täitmiseks ja lähtudes Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammist koostati sõjalise väljaõppe võimaluste

parandamiseks täiendav kaardianalüüs uue harjutusvälja asukoha leidmiseks (vt

Joonis 9).

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 73

Joonis 9. Uue harjutusvälja asukoha kaardianalüüsi tulemused (lillad kastid –

Soodla HV asukoha valikud; punane – asulat ümbritsev 2 km puhverala; helesinine

– avalik-õiguslik omand; roosa – eraomand; sinine ja punane viirutus –

LK liikumispiirangutega ala).

Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korralduse nr 282 seletuskirjas on selgitatud, et

harjutusväljaks sobiva maa-ala leidmiseks tuli leida piisava pindalaga territoorium,

mis vastab järgmistele kriteeriumitele:

 võimalikult kaugel asulatest;

 võimalikult vähe elanikke;

 valdavalt riigi omandis;

 sobiv maastik ja pinnas;

 mõistlikul kaugusel Tapal asuvast Kaitseväe linnakust ja võimalikult lähedal

olemasolevale Kaitseväe keskpolügoonile;

 ei ole sõjalist väljaõpet piiravaid looduskaitselisi tegureid;

 ei ole sõjalist väljaõpet takistavaid elektriliine, gaasitrasse, veetrasse,

ühiskanalisatsiooni trasse, üldkasutatavaid teid, raudteid jmt;

 ei asu liiga lähedal Eesti piirile.

Kuna kõikidele kriteeriumitele vastavat maa-ala ei leitud, siis tuli erinevate

kriteeriumite vahel kompromisse teha. Üheks olulisemaks kriteeriumiks lisaks

mõistlikule kaugusele Tapa linnakust ja keskpolügoonist oli piisava suurusega maa-

ala leidmine. Ala suuruse määravad eelkõige soomukite, jalaväe lahingumasinate ja

tankide laskmistel tekkivad ohualad.45 Ohuala näitena võib tuua jalaväe

45 Ohuala on ala, mille piires relva kuul, miin, mürsk, granaat vms võib tavalistes lasketingimustes lennata, tabada märki, plahvatada, rikošettida jne. Seepärast on ohualas laskmiste ajal kõrvaliste isikute juurdepääs alale tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine võib olla eluohtlik. Samal ajal Kaitseväe vahetut väljaõpet ohualadel ei pea toimuma.

74 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

lahingumasina CV9035 treeningmoona ohuala, mis on 6,8 km pikk ja 4 km lai (vt Joonis 10).

Joonis 10. Jalaväe lahingumasina CV9035 treeningmoona ohuala, tulepositsioon ja

sihtmärk.

Ohualade ulatuse juures on oluline, et laskmisel üheaegselt erinevatelt

tulepositsioonidelt liidetakse erinevate tulepositsioonide ohualad üheks tervikuks

(vt Joonis 11).

Joonis 11. Üheks tervikuks liidetud erinevate tulepositsioonide ohualad. Roheline

joon tähistab laskesuunda, sinine koonus tähistab iga laskekoha ohuala eraldi ja

punane koonus tähistab laiendatud terviklikku ohuala.

Kaardi analüüsi käigus leiti harjutusvälja jaoks kaks alternatiivset asukohta. Soodla

veehoidla ümbrus osutus sobivamaks, sest see asub lähemal keskpolügoonile ja ala

on kasutatud ajalooliselt ja ka praegu sõjaliseks väljaõppeks. Lisaks rajades

ühendusteed uue harjutusvälja ja keskpolügooni vahele saab sõjaliseks väljaõppeks

kasutada korraga kahte harjutusvälja. Lähtudes eeltoodust jõutigi järeldusele, et

kõige otstarbekam on rajada uus harjutusväli Harju maakonda Kuusalu ja Anija

valdade territooriumile Soodla veehoidla põhja- ja lõunakaldale (vt Joonis 12).

Arvestades ülaltoodud kriteeriume alternatiivne asukoht uuele harjutusväljale puudub.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 75

Joonis 12. Vabariigi Valitsuse asutatud Soodla harjutusvälja asukoht Harjumaal

Kuusalu ja Anija vallas Soodla veehoidla põhja- ja lõunakaldal (Aluskaart: Maa-

amet).

Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel

määratakse planeeringualal Soodla harjutusvälja laske- ja õppeväljade ning teede

asukohad. Laske- ja õppeväljadel tuleb omakorda määrata laskmiste ohualad ning

sobivad alad tulepositsioonideks, sihtmärgialadeks ja teenindusaladeks. Samuti

täpsustatakse harjutusvälja välispiiri kulgemine, määratakse Koitjärve külas Soodla

harjutusväljast välja jääva põhja-lõuna suunalise tee asukoht ning Soodla

harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni vaheliste ühendusteede asukohad. Veel

tuleb detailse lahenduse koostamisel määrata harjutusvälja ja ühendusteede kasutusintensiivsus ja harjutusvälja kasutamisest teavitamise kord.

Planeeringuga samaaegselt hinnatakse kavandatava tegevuse strateegilist

keskkonnamõju, sh viiakse läbi Natura 2000 hindamine. Keskkonnamõju

strateegilise hindaja ülesandeks on täiendavalt Soodla harjutusvälja keskkonna-

korralduskava, sh keskkonnaseirekava koostamine. Keskkonnamõjude strateegi-

liseks hindamiseks inventeeritakse kavandatavast tegevusest negatiivselt

mõjutatud alal Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, Loodusdirektiivi II lisa looma-

ja taimeliigid ning Linnudirektiivi I lisa linnuliigid. Määratakse pinnase- ja

veeproovide tulemuste alusel pinnase, põhjavee ja pinnavee seisund.

Modelleeritakse müra ja vibratsiooni levik harjutusvälja kasutamisel sõjaliseks

väljaõppeks ning analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju kohalikule majandusele ja elukeskkonnale.

Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevate metsaalade kasutamine

Ligikaudu 12 000 hektari suurusel Kaitseväe keskpolügoonil tugevdatud

soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmiste tegemiseks on vaja võtta kasutusele

polügoonist väljaspool asuvad maa-alad, kus väljaõppe käigus on väike tõenäosus

metsa kahjustumiseks. Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korralduse nr 352 „Kaitseväe

keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa

andmine“ seletuskirja järgi suletakse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala matkateed ja

76 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

puhkepaigad külastajatele keskpolügoonil toimuvate laskmiste pärast kuni

90 päeval aastal. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala matkaradade ja puhkepaikade

sulgemisest teavitatakse meedia vahendusel, infotahvlitel, piirkonna loodus-

keskustes, kohalike omavalitsuste, Kaitseväe harjutusväljade ja Riigimetsa Majandamise Keskuse veebilehel.

Väljaspool keskpolügooni asuvate maa-alade määramiseks koostati analüüs46.

Ühtlasi on nende metsaalade näol tegemist lahingutehnika kasutamisega kaasnevate ohualadega.

Keskpolügooni sõjalise väljaõppe võimaluste parendamine on oluline seepärast, et

polügoon asub Tapa linna läheduses, kus asuvad nii väljaõppega seotud üksused

kui ka jalaväe lahingumasinad. Peale selle puuduvad mujal Eestis piisavalt suured

asustamata alad tugevdatud soomusjalaväe pataljoni väljaõppeks. Pataljon koosneb

kolmest jalaväekompaniist ja kahest lahingtoetuse kompaniist. Üks pataljoni

kompanii koosneb 14 jalaväe lahingumasinast.

Tugevdatud soomusjalaväe pataljoni lahingkoridori laiuseks on 4–5 km ja pikkuseks

10–15 km. Ala on vajalik selleks et pataljoni üksustel oleks eesmärgi

saavutamiseks võimalik enda liikumiskoridoris tuld kasutada ja liikuda. Veel peab

46 Huvitatud isikul on vajadusel võimalus tutvuda antud analüüsiga Kaitseministeeriumis.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 77

pataljon arvestama, et ükski ründav üksus ei oleks teise üksuse ohualas.

Joonis 13. Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualade paiknemisest Põhja-

Kõrvemaa looduskaitsealal ja tulejoonest (sinine joon) keskpolügoonil.

Lähtudes eeltoodust ei ole tänasel polügoonil soovitud väljaõpet võimalik

korraldada (vt Joonis 13), mistõttu andis Vabariigi Valitsus 27.08.2015 a

korraldusega nr 352 alalise loa kasutada Keskkonnaministeeriumi valitsemisel

78 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

olevaid, Harju ja Lääne-Viru maakonnas asuvaid metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks.

4.3.2 RISKIALLIKAD

Maakonnaplaneeringu lahenduse välja töötamisel arvestati erinevate riskiallikatega,

mis võivad esile kutsuda ootamatuid ja laiaulatuslikke hädaolukordi.

Hädaolukorrana käsitletakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude

inimeste elu, tervist ning põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid

ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses. Päästeameti juhtimisel on

koostatud erinevate hädaolukordade kohta riskianalüüsid.

Päästeameti käsitletud hädaolukorra riskide kohaselt paiknevad Harju maakonnas

järgmised riskiallikad, mida tuleb arvestada ruumilisel planeerimisel ja mille osas

tuleb rakendada hädaolukordi ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid:

a) suurõnnetusohuga ettevõtted (kontsentratsioon on suur Muuga sadamas,

Maardu linnas, Tallinnas Kopli kaubasadamates, Paldiski sadamates ja

linnas, Miiduranna sadamas);

b) üleujutusoht tiheasustusalal (suure ohuga piirkonnad Tallinnas, Saue vallas,

Maardu linnas47);

c) kiirgustegevusluba omavad objektid;

d) ohtlikud veosed maanteel ja raudteel (kontsentratsioon suur Tallinnas ning

Maardu linna, Muuga ja Paldiski sadamatesse suunduvatel tee- ja

raudteetrassidel);

e) gaasi või kütusetranspordiks kasutatavad torujuhtmed (nt Muuga sadamas

ja Maardu linnas).

Harju maakonnas on riskiallikad koondunud valdavalt Tallinna, Maardu ja Paldiski

linnade territooriumitele, mis tuleneb eelkõige kaubasadamate tegevusest.

Sadamatesse on koondunud suurõnnetusohuga ettevõtted ja kütuse või

gaasitorustikud. Teine oluline riskitegur Harju maakonnas on seotud

üleujutusohuga rannikul ja kaldaaladel paiknevatele tiheasustusaladele.

Suurõnnetusohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse järgi A- ja B-kategooria

ettevõteteks.48

Maakonnaplaneeringuga ei kavandatud uusi alasid suurõnnetusohuga ettevõtetele.

Vastavalt üleujutusohuga riskide hinnangule49 käsitletakse Harju maakonnas

riskipiirkondadena Maardu linna (Maardu järve ümbrus), Tallinna linnas Haabersti,

Põhja-Tallinna, Kesklinna ja Pirita linnaosa ning Saue vallas Maidla tiheasustusala.50

47 Maardu järvest tuleneva võimaliku üleujutusohu hindamiseks on Keskkonnaagentuuri poolt läbiviimisel täiendavad uuringud, et välja selgitada järve üleujutusohu tõenäosus. Kuna Keskkonnaministeeriumi poolt hallatav riiklik andmebaas käsitles maakonnaplaneeringu koostamise ajal Maardu järve üleujutusohuga riskipiirkonnana, siis on sellele vastavalt Maardu järve maakonnaplaneeringus ka kajastatud. Edasiste planeeringute koostamisel ning ehitus-ja maakasutustingimuste seadmisel tuleb arvestada võimalusega, et Maardu järv arvatakse üleujutusohuga riskipiirkondade nimistust välja. 48 Künniskogused ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohtlikkuse kategooria määratlemine on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011. a määrusega nr. 40 "Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord". 49 Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/uleujutusohuga-seotud-riskide-esialgne-hinnang 50Hädaolukorra riskianalüüs “Üleujutus tiheasustusalal”

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 79

Maakonnaplaneeringuga ei kavandatud uusi tiheasustusalasid üleujutus-

riskiga piirkondadesse.

Üldised tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks üldplaneeringute koostamisel:

1. Uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte või olemasolevas ettevõttes muudatuste

planeerimisel või suurõnnetusohuga ettevõtte ümbruse planeerimisel tuleb

arvestada kemikaaliseaduse kohase Päästeameti kriisireguleerimise

juhendiga51.

2. Tuginedes kemikaaliseaduse §-le 14 peab kohalik omavalitsus detail- ja

üldplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade väljastamisel

arvestama suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuva riskiga vastavalt

hädaolukorra riskianalüüsile „Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas

ettevõttes või muus tööstus– või laohoones“52.

3. Tagada tuleb ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike objektide

(suurõnnetuse ohuga ettevõtted, kütusetorustikud) ja elamurajoonide,

ühiskondlike hoonete ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide

vahele.

4. Detail- ja üldplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade

väljastamisel tuleb arvestada hädaolukorra riskianalüüsiga „Üleujutus

tiheasustusalal“ ja rakendada üleujutusriske leevendavaid meetmeid vastavalt

„Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavale“.

5. Üleujutusaladel tuleb ehitustingimuste seadmisel arvestada üleujutusriskiga.

Ehitustegevusele peavad eelnema edasistes planeerimis- ja projek-

teerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete

väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside

jätkumine.

6. Tiheasustusaladel tuleb tagada toimiv sademeveesüsteem, et vältida

sademeveeüleujutusi.

7. Võimalike üleujutuste ohuga tiheasustusaladega piirkondadest koostatakse

täiendav riskianalüüs, millest selgub, milliseid objekte tohib antud piirkonda

rajada.

8. Ohtlike veoste marsruutide kavandamisel tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs,

et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud.

9. Vältida tuleb kogunemiskohtade ja puhkealade planeerimist suure riskiohuga

objektide ohuala piirkonda või tööstusalade vahetusse lähedusse.

10. Arvestada tuleb kõrgema radooniohuga Harju maakonnas.

4.3.3 PÄÄSTETEENUS

Päästeteenus on otseselt seotud elanike igapäevase turvatundega. Päästeteenuse

kättesaadavuse tagamine kogu Harju maakonna territooriumil siseturvalisuse

tõstmisel on nii riikliku kui ka kohaliku tähtsusega.

Päästeteenuse kättesaadavuse seisukohalt on olulised riiklikud päästekomandod

ning neid toetavad kohalikud vabatahtlikud päästekomandod, mis on olulised

51 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute kooskõlastamise ja ehitusprojektide heakskiitmise otsuse tegemine. Päästeamet, Kriisi reguleerimise osakond, versioon 16.04.2012. 52 Hädaolukorra riskianalüüs, „Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus – või laohoones“ Kinnitatud Päästeameti peadirektori 01.07.2013 käskkirjaga nr 286. Päästeamet.

80 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

partnerid Päästeametile päästetööde ja ennetustöö teostamisel. Vabatahtlike

päästekomandode tegevuse algatamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on

aktiivse ja teotahtelise kogukonna kõrval vajalik riiklik ning KOV-i poolne tugi

päästedepoo, vajaliku tehnika ja vabatahtlike päästjate väljaõppe tagamisel.

Aladel, mis ei ole kaetud riikliku komando teeninduspiirkonnaga, on eriti

tähtis vabatahtliku päästekomando toetamine.

Harju maakonda teenindavad riiklikud päästekomandod Tallinnas (Koplis, Lillekülas,

Pirital, Muugal, Lasnamäel, Nõmmel, Kesklinnas), Paldiskis, Assakul, Muugal,

Keilas, Kohilas, Kosel, Kehras, Tapal, Loksal (vt Joonis 14). Vabatahtlikud

päästekomandod asuvad Ida-Harjumaal Aegnal, Aegviidus, Ardus, Arukülas,

Kaberneemes, Kolgal, Kostiveres, Neemel, Pranglil, Raasikul, Raes, Urvastes,

Vaidas ja Lääne-Harjumaal Habajas, Kibunas, Lohusalus, Naissaarel, Nissis,

Murastes, Padisel, Sakus, Turbas.53

Joonis 14. Riiklike päästekomandode asukohad ja reageerimisajad.

Tõhusa päästevõimekuse ja sündmusele reageerimiskiiruse tõstmiseks Harju

maakonnas on vajadus reserveerida riigimaid olemasolevate päästekomandode päästevõimekuse parandamiseks:

 Paldiski linnas Tallinna mnt vahetus läheduses vahemikus Rae tänavast

Soomepoiste teeni;

 Viimsi vallas Randvere teel Lubja külas;

 Maardu teel, Maardu linna sissesõidu vahetus läheduses;

53 Päästevõimekus: http://paasteamet.ee/et/kodanikule/komandodekaart/, andmed seisuga 22.05.2015

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 81

 Kose alevikus Pikk tänava ja Ujula tänava ringristmiku vahetus läheduses;

 Loksa linnas Tallinna mnt ja Rohuaia tänava ristumiskoha läheduses;

 Rae vallas Assakul Tartu maantee ja Järve tee lõikumise vahetus läheduses;

 Laagri alevikus Instituudi, Veskitammi ja Männimetsa tee ringristmiku

vahetus läheduses.

82 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

5. MAAKONNAPLANEERINGU ELLUVIIMISE

TEGEVUSKAVA

Harju maakonnaplaneeringuga määrati maakonna pikaajalised strateegilised

arengusuunad. Maakonnaplaneeringus kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur

keskuste võrgustiku ja linnalise asustuse alade näol ning sellega seonduv taristu –

on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele ja otsustele nii riiklikul kui

kohalikul tasandil.

Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab nii riiklike kui kohalike ametkondade

sihipärast tegevust. Ruumiliste arengusuundade realiseerimisel on võtmetähtsusega

koostöö ja valdkondade ülesed kokkulepped. Maakonnaplaneeringuga on oluline

arvestada riiklike sektorarengukavade koostamisel ja elluviimisel. Harju

maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdavalt läbi kohalike

omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Uute üldplaneeringute koostamisel võetakse aluseks käesolev maakonnaplaneeringu lahendus.

Maakonnaplaneeringu lisas 8 on toodud maakonnaplaneeringu elluviimise

tegevuskava (ei kuulu kehtestamisele), mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja

vajadusel täiendada. Tegevuskava eesmärk on maakonnaplaneeringuga

kavandatud pikaajaliste arengueesmärkide koordineeritud elluviimine. Tegevuskava

täpsustab koostöö vajadust erinevate riigi tasandite vahel, tuues iga tegevuse

juures välja teostaja (riik, maakond, kohalik omavalitsus), kelle pädevuses on antud tegevuse elluviimine.

Maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava sisaldab konkreetseid ettepanekuid

omavalitsuste üldplaneeringute täiendamiseks, aga ka teemaplaneeringute või

detailplaneeringute ja nendega seotud uuringute koostamiseks. Tegevuskava annab

olulise aluse maakonnplaneeringu koostamise käigus läbi viidud koostöö tulemuste

osas kokkulepete saavutamiseks, mis on esmatähtsad avaliku sektori

investeeringute ettevalmistamisel ja elluviimisel.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 83

6. KASUTATUD MÕISTED

Asustuse arengu suunamine – Eelduste loomine ja tingimuste seadmine sellise

asustussüsteemi ja asulate ruumilise struktuuri kujundamiseks, mille järgimisel

asustuse areng soodustaks mitmekesise, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna,

esteetilise miljöö ning olemasolevate väärtuste säilimist, kuid ei tooks kaasa

ülemääraseid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja

ekspluatatsioonil ning põhjendamatut uutele aladele ehitamist.

Eeslinnalised keskused – Tallinnaga tihedalt seotud keskused, kus elanikkond on

valglinnastumise mõjul oluliselt suurenenud ja vajadus kohapealsete teenuste

järele on seeläbi suurenenud.

Ettevõtluspiirkond – Spetsiaalselt arendatud infrastruktuuriga ala, kuhu äri- ja

tootmisettevõtted koonduvad logistiliste, maakasutuslike, tööjaotuslike,

maksunduslike või muude eeliste tõttu.

Harju maakond – Maakond koos Tallinnaga.

Harjumaa – Maakond ilma Tallinnata.

Hoonetekompleks – Üldjuhul ühel kinnistul paiknevad visuaalselt ja

funktsionaalselt terviku moodustavad hooned.

Inimmõõde planeerimises – Inimese vajadustele keskenduva ruumilahenduse

kavandamine, mille juures arvestatakse inimeste taju, liikumise, huvide ja

käitumisega ning elanikud on kaasatud oma elukeskkonna arendamisse.

Inimmõõtmeline välisruum on kvaliteetne ja turvaline, soodustab jalgsi või

kergliiklusvahendiga liikumist, väärtustab linnaruumi sotsiaalseid ja kultuurilisi

funktsioone, soodustab kogukondlikku tegevust ja suhtlemist.

Juhuslik arendamine – Kavandataval maakasutusel/arendusel puudub loogiline

ruumiline seos olemasolevate struktuuridega, sh on katkestatud nii maakasutuslik

kui ka taristute ruumiline järjepidevus olemasolevate struktuuride suhtes ning

kavandatu elluviimine eeldab uute, olemasolevatest eraldiseisvate taristute

rajamist; ulatuslik, üheotstarbeline, intensiivne (elamu- või äri/tootmisotstarbeline)

maakasutus madalate hoonetega, krundijaotus on ühetüübiline.

Kergliiklustee – Jalakäija ning jalgrattaga, tasakaaluliikuriga jms liiklemiseks

ettenähtud eraldi tee või tee osa, kus kergliiklejad on eraldatud autoliiklusest.

Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid

olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad) ja

moodustaksid pideva võrgustiku.

Keskuslinn - Toimepiirkonna keskus.

Kogukonnateenus - Kohalikule arengule ja töökohtade loomisele orienteeritud

teenus, mille pakkuja on valdavalt kohalik kogukond, kes kasutab kohapealseid

ressursse. Kogukonnateenused on paindlikud, suutes mitmeid teenuseid pakkuda

ettevõtjast odavamalt ja sihtgruppi arvestavamalt.

Kohalik keskus – Keskus, kus on soovitavalt kättesaadavad teenused, mille

kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused. Kohaliku keskuse

teeninduspiirkonna elanike arvestuslik arv: > 1500. (TÜ RAKE uuringus II tasandi

keskus).

Koostoimivad keskused – Lähestikku paiknevad, funktsionaalselt omavahel

seotud ja koos toimivad keskused, kus teenuste kättesaadavus tagatakse mitme

keskuse koostöös.

84 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Linnalise asustusega ala – Kompaktse asustuse arenguks sobiv ala, mida

iseloomustavad erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, linnaliselt ühtsed

teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal.

Linna lähivöönd (linnastu) – Linna ümbritsev toimepiirkonna osa, kus vähemalt

31% elanikest on teenuste ja töökohtade tõttu linnaga (toimepiirkonna keskusega)

igapäevaselt seotud.

Lähikeskus – Keskus, mis aitab parandada teenuste kättesaadavust suurematest

keskustest eemal paiknevates piirkondades. Lähikeskuse teeninduspiirkonna

arvestuslik elanike arv: > 500. (TÜ RAKE uuringus I tasandi keskus).

Maakondlik keskus – Maakonna olulisim töökohtade ja teenuste koondumise

koht, võib kattuda maakonna haldus- ja administratiivkeskusega (TÜ RAKE

uuringus IV tasandi keskus).

Maaline piirkond – Hajusa asustusmustriga ala väljaspool linnalise asustusega

alasid, kus esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (nt alevikud,

tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad).

Mälestis – Riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum

või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline,

linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu

kultuuriväärtus, mille tõttu see on tunnistatud mälestiseks (MuKS § 2).

Nõudetransport – Vajaduspõhine kombineeritud transpordisüsteem.

Rakendatakse eelkõige maalises piirkonnas ja maakonna äärealadel.

Nõudetransporti rakendatakse, kui püsiliini ülalpidamine ei ole otstarbekas, aga

vajadus ühenduste järele on olemas. Nõudetransporti on võimalik siduda nii

teenuste, töö, kooli kui ka lastehoiuga.

Paindlikud lahendused – Teenust osutatakse mobiilselt ja perioodiliselt

(kauplusauto, pangabuss jne), korraldatakse tellimussõidud väiksemate sõidukitega

üksikutele tellijatele (nõudebuss), toimivad integreeritud kohapealsed teenused,

Interneti-põhised lahendused (kui võimalik, sõltuvalt teenusest).

Piirkondlik keskus – Maakondlikust keskusest väiksem keskus, piirkonnas oluline

teenuste ja töökohtade koondumise koht. Piirkonna elanike arvestuslik

arv: > 4500. (TÜ RAKE uuringus III tasandi keskus).

Päikesepark – Koosneb päikesepaneelidest, mis toodavad päikesekiirguse abil

elektrienergiat.

Riigikaitseline ehitis – Ehitis või riigikaitselise otstarbega ehitisi teenindav maa-

ala, mis on Kaitseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses,

sealhulgas riigikaitseline tee. (EhS 13 peatükk § 115).

Riigikaitselise ehitis piiranguvöönd - Vöönd riigikaitselise hoone välisseinast või

riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest, kus ehitise

püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud

kooskõlastuseta on keelatud. (EhS 13 peatükk § 120 ja kaitseministri 26.06.2015

määrus nr 16).

Roheline võrgustik – Planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab

kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks

süsteemiks.

Rohetaristu – Looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide

strateegiliselt kavandatud, ruumiliselt, funktsionaalselt ja ökoloogiliselt sidus ning

erinevatel hierarhilistel tasanditel koos toimiv võrgustik, mis on loodud ja mida

hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid.

Ruumimudel – Üldplaneeringu osa, mis kavandab tiheasumite ruumilist struktuuri

ja terviklahendust, näidates ära põhimõttelised hoonestusmahud, hoonete

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 85

paigutuse ja tänavavõrgustiku. Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute

koostamisele, hoonete ja avaliku ruumi suhete, samuti elamispindade ja taristute

vastastikuste seoste ning tiheasumi ruumilise struktuuri arendamisele.

Siirdevöönd (tagamaa) – Toimepiirkonna osa, mille elanikest 16−30% on

teenuste ja töökohtade tõttu toimepiirkonna keskusega igapäevaselt seotud.

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted – Kemikaaliseadusest tulenevalt

künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad

ettevõtted. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad kemikaalide koguse alusel

A- ja B-kategooria ettevõteteks.

Tagamaa keskused – Piirkondlikult olulised töö- ja teenuste tarbimise sihtkohad,

kuid nende konkurentsivõime võrreldes eeslinnaliste keskuste arenguga on nõrgem.

Teenuskeskus – Ühtsesse võrgustikku kuuluvad keskused, mida iseloomustab

teenuste kättesaadavus kohapeal. Teenuskeskused ja nende klassifikatsioon on

määratletud TÜ RAKE uuringus (2015). Maakonnaplaneeringu keskuste hierarhias

pakub lähikeskus I tasandi, kohalik keskus II tasandi, piirkondlik keskus III tasandi

ja maakondlik keskus IV tasandi teenuskeskusele omaseid teenuseid. Iga kõrgema

tasandi keskus pakub ühtlasi ka kõigi temast madalama tasandi keskustele omaseid

teenuseid.

Tehisveekogu – Inimtegevuse tagajärjel tekkinud veekogu (tiigid, kraavid,

karjäärijärved ja veehoidlad).

Tiheasum – Olemasoleva kompaktse asustusega territooriumi osa või kompaktse

asustuse arenguks kavandatav piiritletud maa-ala, kus ruumiline areng on

reguleeritud üld- ja detailplaneeringutega. Üldplaneeringu koostamisel määratakse

tiheasumi paiknemine ja piirid. Ruumiline struktuur täpsustatakse ruumimudeli abil.

Tiheasumiteks on eelkõige olemasolevad tiheasustusega paikkonnad, millele

lisanduvad vajadusel kavandatavad laiendused või erandjuhul uued planeeritavad

kompaktse asustusega terviklikult piiritletavad maa-alad. Suuremaid linnu võib käsitleda tiheasumite kogumina.

Toimepiirkond – Keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna

keskusest (maakondlikust keskusest) ja sellega funktsionaalselt seotud

piirkondlikest, kohalikest ja lähikeskustest ning nende tagamaal asuvatest

paikkondadest, mille elanike jaoks on antud keskused peamiseks igapäevase ja

perioodilise liikumise sihtkohaks. Maakonnatasandi toimepiirkond on funktsionaalne

piirkond, kust on võimalik jõuda tööle, kooli ja igapäevateenusteni poole tunniga.

Toimepiirkond jaguneb linna lähivööndiks, siirdevööndiks ja äärealaks.

Toimepiirkonna keskus - Kõige olulisem töökohtade ja teenuste koondumise koht

toimepiirkonnas, maakondlik keskus.

Tugi-toimepiirkond – Toimepiirkonda toetav, piirkondliku keskusega

funktsionaalne piirkond.

Tugi-toimepiirkonna keskus – Piirkondlik keskus, mille ülesanne on toetada

maakondlikku toimepiirkonna keskust teenuste ja töökohtade osutamisel.

Vajaduspõhine kombineeritud transpordisüsteem – Rakendatakse eelkõige

piirkondades, kus asustustihedus ei ole piisav, et säilitada elanike vajadusele

vastavad transpordivõimalused. Kombineeritud transpordisüsteem võib sisaldada

nõudetransporti, söödutransporti, sõidukite ühiskasutust, autode jagamist jms.

Valglinnastumine – Planeerimata, kontrollimata ja koordineerimata üheots-

tarbelise maakasutusega areng, kus maakasutus ei ole funktsionaalselt seotud

ümbritseva maakasutusega ja mis väljendub madala tihedusega, ribakujulise,

hajutatud ja isoleeritud asustuse levikus.

86 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

Väärtuslik maastik – Maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud

ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik,

identiteedi- või puhkeväärtus.

Väärtuslik põllumajandusmaa – Haritav maa ja looduslik rohumaa, mille

tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Eesti

põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist 40. Kui maakonna

keskmine boniteet on väiksem kui Eesti keskmine boniteet, siis on väärtusliku

põllumajandusmaa alampiiriks maakonna keskmine boniteet.

Ääreala – Toimepiirkonna servaala, valdavalt hajaasustusega piirkond, kus

toimepiirkonna keskusega on igapäevaselt teenuste ja töökohtade tõttu seotud kuni

15% elanikest.

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 87

7. JOONISED

ASUSTUSE SUUNAMINE

TEHNILISED VÕRGUSTIKUD

RUUMILISED VÄÄRTUSED

88 HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI

8. LISAD

LISA 1 KSH ARUANNE

KSH aruanne on esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 2 MAAKONNAPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 3 RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS

Ruumilise arengu analüüs on esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 4 ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD

KESKKONNATINGIMUSED (KEHTESTATUD 2003)

Esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 5 HARJUMAA KERGLIIKLUSTEED (KEHTESTATUD 2012)

Esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 6 PÕHIMAANTEE NR 4 (E67) TALLINN-PÄRNU –IKLA (VIA

BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 12,0-44,0 (KEHTESTATUD 2014)

Esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 7 HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 KV ELEKTRILIINI TRASSI

ASUKOHA MÄÄRAMINE (KEHTESTATUD 2016)

Esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 8 MUUDATUSED ELEKTRIVÕRGUS VASTAVALT ELEKTRILEVI OÜ

JA ELERING AS TEGEVUSKAVADELE

Esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 9 MAAKONNAPLANEERINGU ELLUVIIMISEKAVA

Elluviimisekava on esitatud eraldiseisva dokumendina