Maanteeserva kinnistu ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine

1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vastavus üldplaneeringule

Keila Linnavalitsus algatas 25.07.2024 korraldusega nr 2-2/195 Keila linn, Maanteeserva

kinnistu ning lähiala detailplaneeringu. Lähiala planeering puudutab ühendustee rajamist riigile

kuuluvalt kinnistult aadressil T-8 Tallinn-Paldiski, läbi Maanteeserva kinnistu, Sooserva kinnistu

ja Uus-Paldiski tee 6 kinnistu (edaspidi nimetatud ka detailplaneering ja planeering).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Maanteeserva maaüksusele äri- ja

tootmismaa krundid, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused kuni kolmekorruselistele

hoonetele, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada juurdepääsud, kujad, kitsendused,

haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja servituutide vajadused,

ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga (kehtestatud Keila

Linnavolikogu 26. märtsi 2024. a otsusega nr 1-3/7) ning detailplaneeringu lahenduse

koostamisel on arvestatud üldplaneeringus toodud põhimõtete ja tingimustega.

2. Planeeringuala asukoha kirjeldus, olemasolev olukord ja kontaktvöönd

Planeeringuala suurus on ca 2,58 ha ning see hõlmab järgmisi maaüksusi:

 Maanteeserva (katastritunnus 29601:001:0560, pindala 2,04 ha, sihtotstarve tootmismaa

50% ja ärimaa 50%);

 T-8 Tallinn-Paldiski (katastritunnus 19801:012:0221, sihtotstarve transpordimaa 100%);

 Sooserva (katastritunnus 29601:001:0559, sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%);

 Uus-Paldiski tee 6 (katastritunnus 29601:001:0316, sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%).

Keila 09.07.2026 nr 2-2/185

Planeeringuala asub Keila linna läbivast Tallinn Paldiski maanteest põhja pool. Planeeritav ala

piirneb põhjas Keila jõega, idas paiknevad Uus-Paldiski tee aadressiga äri, teenindus- ja

tootmishooned, Keila reoveepuhastusjaam ja jäätmejaam. Lõunas asub Tallinn-Paldiski maantee

ja läänes põllumaana kasutatav Kalda kinnistu. Planeeringuala on hoonestamata ja kaetud tiheda

puistuga, vaid Maanteeserva kinnistu idaserv on rohumaa ning puudest ja põõsastest lage.

Maapind Maanteeserva kinnistu ulatuses on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused

jäävad vahemikku +25.33 - +26.57 meetrit. Teisel pool Tallinn-Paldiski maanteed asub Olerex´i

tankla. Sõidukitega juurdepääs Maanteeserva kinnistule puudub, ka jalgsi liikumine alale on

keeruline. Looduskaitselisi objekte alal ei asu. Planeeritavale Maanteeserva kinnistule ulatub

riigi maantee 50 m laiune tee kaitsevöönd. Lähialal asuvad sideehitised ja elektrikaablid koos

kaitsevööndiga.

3. Kavandatav tegevus, planeeritavate ehitiste iseloom, maakasutus- ja ehitustingimused

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähteseisukohtades esitatud tingimusega -

ehitusõiguse lubamise eelduseks on Uus Paldiski tee pikenduse kavandamine läbi Uus Paldiski

tee 6 krundi ja Sooserva krundi ühenduseks kahe järjestikuse ringristmiku vahel Tallinna

Paldiski maanteel. Juurdepääs alale tagatakse olemasolevalt Tallinn-Paldiski maanteelt

ringristmiku kaudu.

Planeeringuga moodustatakse planeeritavale alale kolm äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti.

Planeeringulahendus näeb ette võimaluse kruntide liitmiseks ning krundipiiride üleselt suurema

hoonestuse rajamise võimaluse ning sellest tulenevalt on kruntidele määratud ühine

hoonestusala. Ühise hoonestusala määramine annab suurema paindlikkuse hoonestuse rajamisel

(vajadusel saab rajada suurema hoone üle krundi piiride või siis kolm eraldiseisvat väiksemat

hoonet). Hoonestuse näitajate osas on aluseks võetud lähteseisukohtades ette antud 12 000

brutoruutmeetrit hoonestuse korruste vahel. Samuti on lähtutud hoonestuse tihedusnäitajast, mis

on 0,65. Kruntide täisehituse protsendiks kujuneb nende näitajate alusel 40%. Kuigi see näitaja

ületab lähteseisukohtades toodud soovitusliku piiri, mille kohaselt sobivaks ehitisealuseks

pindalaks peetakse kuni 35%, vastab kavandatav lahendus kõigile teistele lähteseisukohtades

esitatud tingimustele ja üldplaneeringule.

Kruntide liitmisel tekkiva krundi ehitusõigus moodustub järgnevalt: lubatud hoonete arvud

liituvad, lubatud hoonete ehitisealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ja korruselisus ei

muutu. Planeeritava ala hoonestustiheduse näitajaks kujuneb maksimaalse lubatud täisehituse

korral 0,65. Kruntide täisehitusprotsent on määratud 40%. Kavandatava hoonestuse maksimaalne

kõrgus on 3 korrust ning maksimaalne kõrgus 14 m.

Kruntidele on lubatud rajada kuni 3 hoonet (arvesse ei lähe alla 20 m2 suuruse ehitisealuse

pinnaga hooned nagu prügimajad, rattamajad, jne). Hoonete katusekalle võib olla 0–45º. Hoonete

välisviimistluses vältida põhivärvina tehislikke ja kirkaid toone, mis ei sobitu miljöösse ning

samuti vältida ehitusmaterjale, mis imiteerivad traditsioonilisi ehitusmaterjale. Maantee ja tänava

äärne hoonestus peab olema kujundatud esteetiliselt ja linnakeskkonda arvestavalt (sh alla 20 m2

suurused ehitised).

Kruntide kõrghaljastatud osa protsent peab olema 10% kogu krundi pindalast ning kruntide

haljastatava osa pindala peab olema 20% (st muruala ja kõrghaljastusala kokku).

Planeeritav ala kujundatakse piirkonna aktsendiks ning avatakse linnaelanikele. Seega on antud

ala hoonestusnäitajad tihedamad ja hoonete kõrgused kõrgemad kui kõrvalalal. Hoonestuse

kõrguse määramisel on arvestatud läheduses asuva Vesiveski keskusega, mille kõrguseks on

samuti 14 m. Planeeringulahenduse elluviimisel ja hoonestamisel tuleb kujundada kvaliteetne

läbimõeldud arhitektuuriga ja tervikliku ruumilise lahendusega linnaruum.

4. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad olulisemad mõjud

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub enamike

tegurite osas planeeringualaga. Kõrvalala mõjutab ühendustee rajamine läbi Sooserva kinnistu,

mille mõju võib pidada pigem positiivseks. Planeeringuala külgneb Keila jõe luha-alaga ja

olemasolevate ärimaa kruntide ning jäätmekäitlusmaaga. Kolme äri- ja tootmismaa krundi

hoonestamise ruumiline ulatus on pigem lokaalne ja jääb antud ala piiridesse. Mõju taimestikule

ja loomastikule on olemas, kuid see on lokaalne.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimise tulemusena muutub planeeritaval alal kasutus,

olemasolev metsa-ala kaob detailplaneeringu elluviimise järgselt. Planeeritava ala maapinda

tõstetakse, krundid hoonestatakse, rajatakse teed ja tehnovõrgud ning selle tulemusel väheneb

alal kõrghaljastuse osakaal.

Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded, mida tuleb arvestada detailplaneeringuga kavandatu

elluviimiseks:

 Hoone projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga, kuna planeeritaval alal esineb

tõenäoliselt kõrge radooni sisaldus.

 Selleks et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaalselt, tuleb

järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringualale kavandatud

teed ja tehnovõrgud.

 Hoonete rajamine on lubatud vaid planeeringu joonistel näidatud hoonestusalade sees.

 Projekteerimise etapis tuleb välja selgitada ehitusgeoloogilise uuringu koostamise

vajadus.

 Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti

kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks või

kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojuspumpasid ja energiatõhusaid

ehituslahendusi, et hoonete kütmisel oleks võimalikult väike mõju keskkonnale.

Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus.

 Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada haljastus.

 Kuna planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest

liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet ei võta

endale kohustusi planeeringuga kavandatu leevendusmeetmete rakendamiseks.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee

ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded ehitamiseks.

 Planeeringualal ohutuse tagamiseks ja hoonete projekteerimise etapis tuleb arvestada

Olerex tankla riskianalüüsis esitletud ohtude ja ohualadega ning arvestada

õnnetusjuhtumi tekkimise korral riskianalüüsis toodud kohustuslike tegevustega.

5. Toimunud menetlus

Keila linnavalitsus algatas 25.07.2024 korraldusega nr 2-2/195 Maanteeserva kinnistu ja selle

lähiala detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad.

Transpordiameti seisukohad planeeringule on esitatud 27.08.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/13257-2

ning need on võetud detailplaneeringu koostamise aluseks. Juurdepääs planeeritavatele

kruntidele tagatakse 8 Tallinn-Paldiski maantee ringristmikult rajatava neljanda haru kaudu.

Planeeringualalt tagatakse juurdepääs ka läänepool asuvale Kalda katastriüksusele

(katastritunnusega 19801:012:0220).

Planeeritav ala asub põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski ääres. Planeeringuala ulatuses on maantee

lõigul ette nähtud piirkiirus 50 km/h. Nähtavuskolmnurgad on kavandatud vastavalt tee

projekteerimise normidele. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid objekte

(puud, põõsad, aiad, jms). Ristumised jalgteedega (teeületuskohad ja mahasõidud) kavandada

tõstetud aladena, et oleks tagatud kergliiklejate turvalisus. Samuti tuleb kavandada tõstetud alad

ringristmiku teeületuskohale. Täpne lahendus antakse teeprojektiga.

09.06.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/13257-4 jättis Transpordiamet planeeringulahenduse

kooskõlastamata paludes täpsustada seletuskirja ja korrigeerida tehnovõrkude joonist.

03.09.2025 kirjaga nr 7-4/1043-1 edastas Keila Linnavalitsus korrigeeritud planeeringulahenduse

Transpordiametile kooskõlastamiseks. 29.09.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/13257-6 kooskõlastas

Transpordiamet planeeringulahenduse tingimustega: 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud

ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha

projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi

EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata

Transpordiametit menetlusse.

30.04.2025 kirjaga nr 13.2-5/25/7178-2 kooskõlastas Maa- ja Ruumiamet kui

maaparandustoimingute korraldaja Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva

jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust

avaldada. Kuna Päästeamet ei vastanud tähtaegselt, loetakse vastavalt eeltoodule detailplaneering

kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle

kohta arvamust avaldada.

Peale 05.11.2025 korraldusega nr 2-2/348 „Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

vastuvõtmine ning avalikustamine” detailplaneeringu vastuvõtmist Keila Linnavalitsuse poolt

avaliku väljapaneku jooksul arvamusi detailplaneeringu osas ei laekunud.

Planeeringu koostamise korraldaja on detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlminud 02.07.2026

halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse välja ehitada detailplaneeringukohased ja

planeeringulahenduse elluviimiseks vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud rajatised.

6. Planeeringu elluviimise tegevuskava

Planeeringu elluviimise tegevuskava täpsustub detailplaneeringu järgselt vastavalt arendaja ja

omavalitsuse vahelisi või teiste osapoolte vahelisi kokkuleppeid arvestades. Planeeringu

elluviimise tegevuskava on järgmine:

 Katastriüksuste moodustamine;

 Katastriüksustele sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel või ehitise

tegeliku kasutuse või kasutusloa alusel (maakatastriseadus § 18);

 Rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja projekteerimine;

 Hoonete ehitusprojektide koostamine;

 Ehituslubade väljastamine hoonete/rajatiste ehitamiseks. Kui Keila Linnavalitsus annab

planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi

riigitee kaitsevööndis, siis tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet;

 Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS §

99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks;

 Tehnovõrkude väljaehitamine kuni liitumispunktideni ning kasutuslubade väljastamine.

Tehnovõrkude lahenduse koostamisel tuleb juhinduda Transpordiameti juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“;

 Hoonete ja kinnistusiseste ehitiste väljaehitamine ja kasutuslubade väljastamine;

 Kruntide heakorrastamine.

7. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering vastab õigusaktidele. Detailplaneeringu koostamise lähteandmed, olemasoleva

olukorra iseloomustus ja planeeringu sisulised lahendused on esitatud detailplaneeringu

seletuskirjas, mida tuleb käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus olevate kõigi joonistega.

Seletuskirja ja teiste planeeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Keila Linnavalitsuse

veebilehel.

Eelnevast lähtudes ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 30 lõike 1

punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punktide 3 ja 4, lõike 2 punktide 1 ja 3,

planeerimisseaduse § 3 lõike 5, § 139, ning Keila Linnavolikogu 28. septembri 2010 määruse nr

14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 1 punktide 3 ja 7 alusel:

1. Kehtestada Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering (OÜ Entec Eesti, töö nr

1510/24). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Maanteeserva

maaüksusele äri- ja tootmismaa krundid, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused kuni

kolmekorruselistele hoonetele, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada

juurdepääsud, kujad, kitsendused, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted,

tehnovõrkude ja servituutide vajadused, ning seada keskkonnatingimused planeeringuga

kavandatu elluviimiseks.

2. Detailplaneeringu eesmärk on vastavuses Keila linna üldplaneeringuga, detailplaneering

vastab õigusaktidele ning linna ruumilise arengu eesmärkidele.

3. Nõuded detailplaneeringu elluviimiseks:

3.1. Detailplaneeringu elluviimisega alustamine 2 aasta jooksul kehtestamisest.

3.2. Detailplaneeringu elluviimise alguseks loetakse kehtiva detailplaneeringu alusel

maakorraldusseaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud

maakorraldustoimingute lõpetamist.

3.3. Detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima

kümne aasta möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Kohaliku

omavalitsuse üksus võib detailplaneeringu kehtivust põhjendatud juhul pikendada

ühe korra kuni viie aasta võrra.

3.4. Planeeritud maa-ala haljastus tuleb lahendada hoone ehitusprojektis või eraldi

haljastusprojektiga.

3.5. Hoonete rajamisel jälgida heliisolatsiooninõudeid ning kehtivaid standardeid ja

seadusi. Rakendada müra tõkestavaid ehituslikke võtteid hoonete rajamisel

maantee äärsel alal, kus esineb kõrgem müratase.

3.6. Projektide edasisel koostamisel tuleb tehnovõrkude asukoht projekteerida

võimalikult ühte koridori (lubatud kujasid arvesse võttes). Tehnovõrkude

lahenduse koostamisel tuleb juhinduda Transpordiameti juhendist „Nõuded

tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

4. Planeeringu koostamise korraldaja on detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlminud

02.07.2026 halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse projekteerida ja välja

ehitada detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks vajalikud ning

sellega funktsionaalselt seotud rajatised.

5. Detailplaneeringu elluviimiseks esimesele hoonele ehitusloa andmise eelduseks on

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, sh jalg- ja

jalgrattateede, mis on märgitud põhiplaanil kui krunt 4, teega seonduvate tehnorajatiste,

sh tänavavalgustus projekteerimine ning kinnistule mahasõidu projekteerimine avalikult

kasutatavalt ringristmikult koos vajalike liikluskorralduslike ja tehniliste lahendustega.

6. Planeeringualale ehitusõiguse lubamise eelduseks on Uus Paldiski tee pikenduse

kavandamine läbi Uus Paldiski tee 6 krundi ja Sooserva krundi ühenduseks kahe

järjestikuse ringristmiku vahel T-8 Tallinn-Paldiski maanteel. Planeeringualalt tagatakse

ka juurdepääs läänepool asuvale Kalda katastriüksusele. Eelnimetatud kohustuste täitmise

tagamiseks määratakse kinnistu krunt 4 avaliku kasutusena ja seatakse sundvaldus või kui

Maanteeserva kinnistu omanik soovib teed linnale üle anda, ei ole kinnistu omanikul

õigust selle eest tasu küsida.

7. Hiljemalt enne detailplaneeringu alusel projekteeritud esimesele hoonele kasutusloa

väljastamist tuleb täita järgmised lepingujärgsed kohustused: Kinnistult (Krunt 4)

mahasõidu projekteerimine ja väljaehitamine Kalda kinnistuni; planeeringualalt kuni

Põhjakaare tänav 3 kinnistu lõunaservani jalgtee, mis on märgitud plaanil kollasega ja ca

17,5 m pikkune lõik rohelisega, projekteerimine ja väljaehitamine; jalakäijatele

teeületuseks ette nähtud ohutussaarega ülekäigukoha üle T-8 Tallinn-Paldiski maantee

projekteerimine ja väljaehitamine; ühenduse Sooserva kinnistul asuva tiigiga sh

Päästeameti auto ümberkeeramiskoht (joonisel ümberkeeramisplats) projekteerimine ja

väljaehitamine; Sooserva kinnistule tiigi projekteerimine ja väljaehitamine sademevee

kogumiseks Maanteeserva omaniku kinnistutelt ja vajadusel ülevoolu kraavi Keila jõkke

ca 120 meetrit jõe poolses otsas projekteerimine ja väljaehitamine.

8. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest:

8.1. 30 päeva jooksul ajalehtedes Keila Leht ja Harju Elu;

8.2. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes, Keila linna veebilehel ning saata

planeering maakatastri pidajale;

8.3. 14 päeva jooksul planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikele ning isikutele

ja asutustele, kelle õigusi võib planeering puudutada.

9. Esitada 14 päeva jooksul planeerimisseaduse § 4 1 lõikes 6 nimetatud andmed ja

dokumendid planeeringute andmekogusse.

10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

11. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082)

30 päeva jooksul arvestades korralduse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Keiu Valge

linnapea (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Mäger

linnasekretär

Maanteeserva kinnistu ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine

1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vastavus üldplaneeringule

Keila Linnavalitsus algatas 25.07.2024 korraldusega nr 2-2/195 Keila linn, Maanteeserva

kinnistu ning lähiala detailplaneeringu. Lähiala planeering puudutab ühendustee rajamist riigile

kuuluvalt kinnistult aadressil T-8 Tallinn-Paldiski, läbi Maanteeserva kinnistu, Sooserva kinnistu

ja Uus-Paldiski tee 6 kinnistu (edaspidi nimetatud ka detailplaneering ja planeering).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Maanteeserva maaüksusele äri- ja

tootmismaa krundid, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused kuni kolmekorruselistele

hoonetele, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada juurdepääsud, kujad, kitsendused,

haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja servituutide vajadused,

ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga (kehtestatud Keila

Linnavolikogu 26. märtsi 2024. a otsusega nr 1-3/7) ning detailplaneeringu lahenduse

koostamisel on arvestatud üldplaneeringus toodud põhimõtete ja tingimustega.

2. Planeeringuala asukoha kirjeldus, olemasolev olukord ja kontaktvöönd

Planeeringuala suurus on ca 2,58 ha ning see hõlmab järgmisi maaüksusi:

 Maanteeserva (katastritunnus 29601:001:0560, pindala 2,04 ha, sihtotstarve tootmismaa

50% ja ärimaa 50%);

 T-8 Tallinn-Paldiski (katastritunnus 19801:012:0221, sihtotstarve transpordimaa 100%);

 Sooserva (katastritunnus 29601:001:0559, sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%);

 Uus-Paldiski tee 6 (katastritunnus 29601:001:0316, sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%).

Keila 09.07.2026 nr 2-2/185

Planeeringuala asub Keila linna läbivast Tallinn Paldiski maanteest põhja pool. Planeeritav ala

piirneb põhjas Keila jõega, idas paiknevad Uus-Paldiski tee aadressiga äri, teenindus- ja

tootmishooned, Keila reoveepuhastusjaam ja jäätmejaam. Lõunas asub Tallinn-Paldiski maantee

ja läänes põllumaana kasutatav Kalda kinnistu. Planeeringuala on hoonestamata ja kaetud tiheda

puistuga, vaid Maanteeserva kinnistu idaserv on rohumaa ning puudest ja põõsastest lage.

Maapind Maanteeserva kinnistu ulatuses on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused

jäävad vahemikku +25.33 - +26.57 meetrit. Teisel pool Tallinn-Paldiski maanteed asub Olerex´i

tankla. Sõidukitega juurdepääs Maanteeserva kinnistule puudub, ka jalgsi liikumine alale on

keeruline. Looduskaitselisi objekte alal ei asu. Planeeritavale Maanteeserva kinnistule ulatub

riigi maantee 50 m laiune tee kaitsevöönd. Lähialal asuvad sideehitised ja elektrikaablid koos

kaitsevööndiga.

3. Kavandatav tegevus, planeeritavate ehitiste iseloom, maakasutus- ja ehitustingimused

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähteseisukohtades esitatud tingimusega -

ehitusõiguse lubamise eelduseks on Uus Paldiski tee pikenduse kavandamine läbi Uus Paldiski

tee 6 krundi ja Sooserva krundi ühenduseks kahe järjestikuse ringristmiku vahel Tallinna

Paldiski maanteel. Juurdepääs alale tagatakse olemasolevalt Tallinn-Paldiski maanteelt

ringristmiku kaudu.

Planeeringuga moodustatakse planeeritavale alale kolm äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti.

Planeeringulahendus näeb ette võimaluse kruntide liitmiseks ning krundipiiride üleselt suurema

hoonestuse rajamise võimaluse ning sellest tulenevalt on kruntidele määratud ühine

hoonestusala. Ühise hoonestusala määramine annab suurema paindlikkuse hoonestuse rajamisel

(vajadusel saab rajada suurema hoone üle krundi piiride või siis kolm eraldiseisvat väiksemat

hoonet). Hoonestuse näitajate osas on aluseks võetud lähteseisukohtades ette antud 12 000

brutoruutmeetrit hoonestuse korruste vahel. Samuti on lähtutud hoonestuse tihedusnäitajast, mis

on 0,65. Kruntide täisehituse protsendiks kujuneb nende näitajate alusel 40%. Kuigi see näitaja

ületab lähteseisukohtades toodud soovitusliku piiri, mille kohaselt sobivaks ehitisealuseks

pindalaks peetakse kuni 35%, vastab kavandatav lahendus kõigile teistele lähteseisukohtades

esitatud tingimustele ja üldplaneeringule.

Kruntide liitmisel tekkiva krundi ehitusõigus moodustub järgnevalt: lubatud hoonete arvud

liituvad, lubatud hoonete ehitisealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ja korruselisus ei

muutu. Planeeritava ala hoonestustiheduse näitajaks kujuneb maksimaalse lubatud täisehituse

korral 0,65. Kruntide täisehitusprotsent on määratud 40%. Kavandatava hoonestuse maksimaalne

kõrgus on 3 korrust ning maksimaalne kõrgus 14 m.

Kruntidele on lubatud rajada kuni 3 hoonet (arvesse ei lähe alla 20 m2 suuruse ehitisealuse

pinnaga hooned nagu prügimajad, rattamajad, jne). Hoonete katusekalle võib olla 0–45º. Hoonete

välisviimistluses vältida põhivärvina tehislikke ja kirkaid toone, mis ei sobitu miljöösse ning

samuti vältida ehitusmaterjale, mis imiteerivad traditsioonilisi ehitusmaterjale. Maantee ja tänava

äärne hoonestus peab olema kujundatud esteetiliselt ja linnakeskkonda arvestavalt (sh alla 20 m2

suurused ehitised).

Kruntide kõrghaljastatud osa protsent peab olema 10% kogu krundi pindalast ning kruntide

haljastatava osa pindala peab olema 20% (st muruala ja kõrghaljastusala kokku).

Planeeritav ala kujundatakse piirkonna aktsendiks ning avatakse linnaelanikele. Seega on antud

ala hoonestusnäitajad tihedamad ja hoonete kõrgused kõrgemad kui kõrvalalal. Hoonestuse

kõrguse määramisel on arvestatud läheduses asuva Vesiveski keskusega, mille kõrguseks on

samuti 14 m. Planeeringulahenduse elluviimisel ja hoonestamisel tuleb kujundada kvaliteetne

läbimõeldud arhitektuuriga ja tervikliku ruumilise lahendusega linnaruum.

4. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad olulisemad mõjud

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub enamike

tegurite osas planeeringualaga. Kõrvalala mõjutab ühendustee rajamine läbi Sooserva kinnistu,

mille mõju võib pidada pigem positiivseks. Planeeringuala külgneb Keila jõe luha-alaga ja

olemasolevate ärimaa kruntide ning jäätmekäitlusmaaga. Kolme äri- ja tootmismaa krundi

hoonestamise ruumiline ulatus on pigem lokaalne ja jääb antud ala piiridesse. Mõju taimestikule

ja loomastikule on olemas, kuid see on lokaalne.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimise tulemusena muutub planeeritaval alal kasutus,

olemasolev metsa-ala kaob detailplaneeringu elluviimise järgselt. Planeeritava ala maapinda

tõstetakse, krundid hoonestatakse, rajatakse teed ja tehnovõrgud ning selle tulemusel väheneb

alal kõrghaljastuse osakaal.

Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded, mida tuleb arvestada detailplaneeringuga kavandatu

elluviimiseks:

 Hoone projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga, kuna planeeritaval alal esineb

tõenäoliselt kõrge radooni sisaldus.

 Selleks et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaalselt, tuleb

järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringualale kavandatud

teed ja tehnovõrgud.

 Hoonete rajamine on lubatud vaid planeeringu joonistel näidatud hoonestusalade sees.

 Projekteerimise etapis tuleb välja selgitada ehitusgeoloogilise uuringu koostamise

vajadus.

 Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti

kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks või

kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojuspumpasid ja energiatõhusaid

ehituslahendusi, et hoonete kütmisel oleks võimalikult väike mõju keskkonnale.

Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus.

 Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada haljastus.

 Kuna planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest

liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet ei võta

endale kohustusi planeeringuga kavandatu leevendusmeetmete rakendamiseks.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee

ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded ehitamiseks.

 Planeeringualal ohutuse tagamiseks ja hoonete projekteerimise etapis tuleb arvestada

Olerex tankla riskianalüüsis esitletud ohtude ja ohualadega ning arvestada

õnnetusjuhtumi tekkimise korral riskianalüüsis toodud kohustuslike tegevustega.

5. Toimunud menetlus

Keila linnavalitsus algatas 25.07.2024 korraldusega nr 2-2/195 Maanteeserva kinnistu ja selle

lähiala detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad.

Transpordiameti seisukohad planeeringule on esitatud 27.08.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/13257-2

ning need on võetud detailplaneeringu koostamise aluseks. Juurdepääs planeeritavatele

kruntidele tagatakse 8 Tallinn-Paldiski maantee ringristmikult rajatava neljanda haru kaudu.

Planeeringualalt tagatakse juurdepääs ka läänepool asuvale Kalda katastriüksusele

(katastritunnusega 19801:012:0220).

Planeeritav ala asub põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski ääres. Planeeringuala ulatuses on maantee

lõigul ette nähtud piirkiirus 50 km/h. Nähtavuskolmnurgad on kavandatud vastavalt tee

projekteerimise normidele. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid objekte

(puud, põõsad, aiad, jms). Ristumised jalgteedega (teeületuskohad ja mahasõidud) kavandada

tõstetud aladena, et oleks tagatud kergliiklejate turvalisus. Samuti tuleb kavandada tõstetud alad

ringristmiku teeületuskohale. Täpne lahendus antakse teeprojektiga.

09.06.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/13257-4 jättis Transpordiamet planeeringulahenduse

kooskõlastamata paludes täpsustada seletuskirja ja korrigeerida tehnovõrkude joonist.

03.09.2025 kirjaga nr 7-4/1043-1 edastas Keila Linnavalitsus korrigeeritud planeeringulahenduse

Transpordiametile kooskõlastamiseks. 29.09.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/13257-6 kooskõlastas

Transpordiamet planeeringulahenduse tingimustega: 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud

ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha

projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi

EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata

Transpordiametit menetlusse.

30.04.2025 kirjaga nr 13.2-5/25/7178-2 kooskõlastas Maa- ja Ruumiamet kui

maaparandustoimingute korraldaja Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva

jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust

avaldada. Kuna Päästeamet ei vastanud tähtaegselt, loetakse vastavalt eeltoodule detailplaneering

kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle

kohta arvamust avaldada.

Peale 05.11.2025 korraldusega nr 2-2/348 „Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

vastuvõtmine ning avalikustamine” detailplaneeringu vastuvõtmist Keila Linnavalitsuse poolt

avaliku väljapaneku jooksul arvamusi detailplaneeringu osas ei laekunud.

Planeeringu koostamise korraldaja on detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlminud 02.07.2026

halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse välja ehitada detailplaneeringukohased ja

planeeringulahenduse elluviimiseks vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud rajatised.

6. Planeeringu elluviimise tegevuskava

Planeeringu elluviimise tegevuskava täpsustub detailplaneeringu järgselt vastavalt arendaja ja

omavalitsuse vahelisi või teiste osapoolte vahelisi kokkuleppeid arvestades. Planeeringu

elluviimise tegevuskava on järgmine:

 Katastriüksuste moodustamine;

 Katastriüksustele sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel või ehitise

tegeliku kasutuse või kasutusloa alusel (maakatastriseadus § 18);

 Rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja projekteerimine;

 Hoonete ehitusprojektide koostamine;

 Ehituslubade väljastamine hoonete/rajatiste ehitamiseks. Kui Keila Linnavalitsus annab

planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi

riigitee kaitsevööndis, siis tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet;

 Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS §

99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks;

 Tehnovõrkude väljaehitamine kuni liitumispunktideni ning kasutuslubade väljastamine.

Tehnovõrkude lahenduse koostamisel tuleb juhinduda Transpordiameti juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“;

 Hoonete ja kinnistusiseste ehitiste väljaehitamine ja kasutuslubade väljastamine;

 Kruntide heakorrastamine.

7. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering vastab õigusaktidele. Detailplaneeringu koostamise lähteandmed, olemasoleva

olukorra iseloomustus ja planeeringu sisulised lahendused on esitatud detailplaneeringu

seletuskirjas, mida tuleb käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus olevate kõigi joonistega.

Seletuskirja ja teiste planeeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Keila Linnavalitsuse

veebilehel.

Eelnevast lähtudes ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 30 lõike 1

punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punktide 3 ja 4, lõike 2 punktide 1 ja 3,

planeerimisseaduse § 3 lõike 5, § 139, ning Keila Linnavolikogu 28. septembri 2010 määruse nr

14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 1 punktide 3 ja 7 alusel:

1. Kehtestada Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering (OÜ Entec Eesti, töö nr

1510/24). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Maanteeserva

maaüksusele äri- ja tootmismaa krundid, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused kuni

kolmekorruselistele hoonetele, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada

juurdepääsud, kujad, kitsendused, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted,

tehnovõrkude ja servituutide vajadused, ning seada keskkonnatingimused planeeringuga

kavandatu elluviimiseks.

2. Detailplaneeringu eesmärk on vastavuses Keila linna üldplaneeringuga, detailplaneering

vastab õigusaktidele ning linna ruumilise arengu eesmärkidele.

3. Nõuded detailplaneeringu elluviimiseks:

3.1. Detailplaneeringu elluviimisega alustamine 2 aasta jooksul kehtestamisest.

3.2. Detailplaneeringu elluviimise alguseks loetakse kehtiva detailplaneeringu alusel

maakorraldusseaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud

maakorraldustoimingute lõpetamist.

3.3. Detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima

kümne aasta möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Kohaliku

omavalitsuse üksus võib detailplaneeringu kehtivust põhjendatud juhul pikendada

ühe korra kuni viie aasta võrra.

3.4. Planeeritud maa-ala haljastus tuleb lahendada hoone ehitusprojektis või eraldi

haljastusprojektiga.

3.5. Hoonete rajamisel jälgida heliisolatsiooninõudeid ning kehtivaid standardeid ja

seadusi. Rakendada müra tõkestavaid ehituslikke võtteid hoonete rajamisel

maantee äärsel alal, kus esineb kõrgem müratase.

3.6. Projektide edasisel koostamisel tuleb tehnovõrkude asukoht projekteerida

võimalikult ühte koridori (lubatud kujasid arvesse võttes). Tehnovõrkude

lahenduse koostamisel tuleb juhinduda Transpordiameti juhendist „Nõuded

tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

4. Planeeringu koostamise korraldaja on detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlminud

02.07.2026 halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse projekteerida ja välja

ehitada detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks vajalikud ning

sellega funktsionaalselt seotud rajatised.

5. Detailplaneeringu elluviimiseks esimesele hoonele ehitusloa andmise eelduseks on

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, sh jalg- ja

jalgrattateede, mis on märgitud põhiplaanil kui krunt 4, teega seonduvate tehnorajatiste,

sh tänavavalgustus projekteerimine ning kinnistule mahasõidu projekteerimine avalikult

kasutatavalt ringristmikult koos vajalike liikluskorralduslike ja tehniliste lahendustega.

6. Planeeringualale ehitusõiguse lubamise eelduseks on Uus Paldiski tee pikenduse

kavandamine läbi Uus Paldiski tee 6 krundi ja Sooserva krundi ühenduseks kahe

järjestikuse ringristmiku vahel T-8 Tallinn-Paldiski maanteel. Planeeringualalt tagatakse

ka juurdepääs läänepool asuvale Kalda katastriüksusele. Eelnimetatud kohustuste täitmise

tagamiseks määratakse kinnistu krunt 4 avaliku kasutusena ja seatakse sundvaldus või kui

Maanteeserva kinnistu omanik soovib teed linnale üle anda, ei ole kinnistu omanikul

õigust selle eest tasu küsida.

7. Hiljemalt enne detailplaneeringu alusel projekteeritud esimesele hoonele kasutusloa

väljastamist tuleb täita järgmised lepingujärgsed kohustused: Kinnistult (Krunt 4)

mahasõidu projekteerimine ja väljaehitamine Kalda kinnistuni; planeeringualalt kuni

Põhjakaare tänav 3 kinnistu lõunaservani jalgtee, mis on märgitud plaanil kollasega ja ca

17,5 m pikkune lõik rohelisega, projekteerimine ja väljaehitamine; jalakäijatele

teeületuseks ette nähtud ohutussaarega ülekäigukoha üle T-8 Tallinn-Paldiski maantee

projekteerimine ja väljaehitamine; ühenduse Sooserva kinnistul asuva tiigiga sh

Päästeameti auto ümberkeeramiskoht (joonisel ümberkeeramisplats) projekteerimine ja

väljaehitamine; Sooserva kinnistule tiigi projekteerimine ja väljaehitamine sademevee

kogumiseks Maanteeserva omaniku kinnistutelt ja vajadusel ülevoolu kraavi Keila jõkke

ca 120 meetrit jõe poolses otsas projekteerimine ja väljaehitamine.

8. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest:

8.1. 30 päeva jooksul ajalehtedes Keila Leht ja Harju Elu;

8.2. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes, Keila linna veebilehel ning saata

planeering maakatastri pidajale;

8.3. 14 päeva jooksul planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikele ning isikutele

ja asutustele, kelle õigusi võib planeering puudutada.

9. Esitada 14 päeva jooksul planeerimisseaduse § 4 1 lõikes 6 nimetatud andmed ja

dokumendid planeeringute andmekogusse.

10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

11. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082)

30 päeva jooksul arvestades korralduse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Keiu Valge

linnapea (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Mäger

linnasekretär