Lp Anu Suviste

Andmekaitse Inspektsioon

Allpool leiate meie vastused AKI puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise kirjale. AKI poolt välja toodud punktid on musta värviga, meie vastus on sinisega. Lisaks allpool kirjas olevatele täiendustele oleme täiendanud taotlust ka kahe sidusrühmaga, keda uuringu raames intervjueeritakse: Töötervishoiuarstide Selts ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Taotlusele on lisatud ka nende esindajatele mõeldud intervjuukavad (lisa 7 ja lisa 8), mida esialgses taotluses ei olnud. Lisandus ka SKA esindaja, keda intervjueerime poliitikakujundaja intervjuukavaga, mis oli lisatud juba esialgsesse taotlusesse.

1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 kohaselt kontrollib Andmekaitse Inspektsioon IKS paragrahvis 6 sätestatud tingimuste täidesaatva riigivõimu analüüsides ja uuringutes, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. AKI-le esitatud taotluses ei ole kirjeldatud uuringus toimuvat kogu andmetöötlust. IKS §-s 6 sätestatud tingimuste hindamiseks tuleb uuringu raames toimuv (nii andmesubjekti nõusolekuta, kui nõusoleku alusel)isikuandmete töötlemine terviklikult ja kogu ulatuses ära kirjeldada.

Näiteks on uuringu metoodika kohaselt on üheks andmekogumise viisiks intervjuud töövõime hindamist taotlenud inimestega ja sidusrühmade ekspertidega. Taotluses on välja toodud töövõime hindamise taotlejate isikuandmete töötlemise tingimused, kuid puudub teave ekspertide isikuandmete töötlemise kohta. Tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku ametialased, sh ka avalikustatud andmed, on samuti isikuandmed, mida uuringus andmesubjekti nõusolekuta töödeldakse.

Oleme täiendanud taotlust sidusrühmade ekspertide isikuandmete töötlemise tingimustega (sh kaks lisandunud sidusrühma).

Teiseks, intervjueeritavatega kontakteerumiseks ja valimi variatiivsuse tagamiseks ning täitumise jälgimiseks töödeldakse ilma nõusolekuta muu hulgas taustatunnusena üldistatud teavet isiku peamise piirangu valdkonna kohta. IKÜM artikli 5 lg 1 punkti c) järgi peab andmetöötlus vastama minimaalsuse põhimõttele ehk töödelda võib andmeid eesmärgi saavutamiseks võimalikult väheses mahus. Valimi koostamise andmetel sellise kriteeriumi kasutamist ette nähtud ei ole.

Andmetöötluse vähendamise eesmärgil oleme peamise piirangu valdkonna jätnud taustatunnusena välja. Taotlust on vastavalt täiendatud.

Uuringu valimis eristatakse esmast ja korduvat taotlust. Uuringu andmete allikaks on Töötukassa andmekogu. Kuid Töötukassa andmekogu põhimäärusekohaselt ei kanta andmekogusse andmeid taotluse korduvuse kohta. Seega tuleb vastutaval töötlejal veenduda, et soovitud andmed on olemas ja neid saab kavandatud viisil kasutada.

Selgitame, et „esmane/korduv taotlus“ ei pea olema töötukassa andmekogus eraldi registritunnus valmiskujul. Tegemist on valimi moodustamiseks tuletatud tunnusega, mille töötukassa saab moodustada olemasolevate registriandmete põhjal. Valimiväljavõtu tegemisel kontrollib töötukassa, kas sama isik on andmekogus varem taotluse esitanud. Kui varasem vastav taotlus puudub, käsitletakse valimisse kuuluvat juhtumit esmase taotlusena. Kui sama isiku kohta on andmekogus varasem taotlus olemas, käsitletakse juhtumit korduva taotlusena.

Seega ei eelda uuring, et töötukassa andmekogus oleks eraldi andmeväli „taotluse korduvus“. Korduvuse eristamine tehakse valimiväljavõtu käigus olemasolevate registriandmete alusel. Töötukassalt ei küsita selleks täiendavaid andmeid väljaspool andmekogus olemasolevaid andmeid ega varasemate taotluste detailset ajalugu, vaid üksnes valimi moodustamiseks vajalikku eristust, kas valimisse kuuluv juhtum on andmekogu andmete põhjal esmane või korduv.

AKI rõhutab, et käesolevas punktis on toodud vaid mõni näide ja tegemist ei ole ammendava loeteluga. Vastutaval töötlejal tuleb kõigi isikuandmete kõik töötlustoimingud kogu uuringu ulatuses taotluses ära kirjeldada.

Oleme taotluse metoodika- ja andmetöötluse osasid tervikuna üle vaadanud ning täiendanud nii, et kõik uuringu etapid (valimi moodustamine, kontaktandmete kasutamine, intervjuude läbiviimine, salvestamine, transkribeerimine, pseudonümiseerimine, analüüs, andmete säilitamine ja kustutamine) ning töödeldavad isikuandmed, õiguslik alus ja töötlemistoimingud on taotluses kirjeldatud.

2. AKI mõistab taotluse põhjal, et intervjuud salvestatakse (isiku nõusolekul) ning transkribeeritakse. Samas säilitatakse salvestisi pseudonüümitult kuni uuringu lõpuni. IKÜM lubab isikuandmeid töödelda, sh säilitada kuni eesmärgi täitmiseni. Palun kavandatud andmetöötlust kriitiliselt hinnata, kas pärast intervjuu transkribeerimist on helisalvestise säilitaminevajalik. Arvestades intervjueeritavate väikest arvu võib ka pärast isiku kontaktandmete ja koodivõtme kustutamist olla inimene helisalvestise põhjal siiski tuvastatav.

Taotlust on täiendatud selgitusega, miks on helisalvestiste säilitamine vajalik ja proportsionaalne. Muudetud on säilitamise aeg kuni lõpparuande valmimiseni. Taotlust on täiendatud vastavalt. Intervjuude transkribeerimiseks kasutatakse Teamsi automaatselt genereeritud transkriptsioone. Automaattranskriptsioonide kvaliteet võib olla ebaühtlane, sh võib esineda sisulisi eksimusi, väljajätte või ebatäpsusi terminite, hinnangute või intervjueeritava kogemuse kirjeldamisel.

Kõiki transkriptsioone ei kontrollita täielikult kohe pärast intervjuud käsitsi üle. Uurimisprotsessi käigus võib alles hilisemas analüüsietapis või lõpparuande koostamisel ilmneda vajadus kontrollida konkreetset kohta algse helisalvestise põhjal, et vältida intervjueeritava ütluste moonutamist või ebatäpset tõlgendamist. Seetõttu on helisalvestiste ajutine säilitamine kuni uuringu sisulise analüüsi ja aruande koostamise lõpuni vajalik uuringuandmete täpsuse, usaldusväärsuse ja kontrollitavuse tagamiseks.

Salvestisi kasutatakse üksnes transkriptsiooni täpsuse kontrollimiseks ja analüüsis tekkinud konkreetsete kahtluste lahendamiseks. Salvestisi ei kasutata uutel eesmärkidel ega edastata väljapoole uurimisrühma. Helisalvestistele on ligipääs ainult selleks volitatud uurimisrühma liikmetel, töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuude salvestisi säilitatakse krüpteeritud ja ligipääsupiiranguga keskkonnas.

Arvestades, et inimene võib olla salvestise põhjal tuvastatav ka pärast kontaktandmete ja koodivõtme kustutamist, kustutatakse helisalvestised viivitamata pärast seda, kui uuringu analüüs ja aruande koostamine on lõppenud ning helisalvestiste kasutamise vajadus on ära langenud, kuid mitte hiljem kui 31.01.2027. Pärast helisalvestiste kustutamist säilitatakse edasiseks analüüsiks üksnes pseudonümiseeritud transkriptsioonid ulatuses, mis on uuringu eesmärgi täitmiseks vajalik.

3. Andmekaitse Inspektsioon mõistab taotluse põhjal, et dokumendianalüüsis kasutatakse pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud, kuid muu hulgas terviseandmeid sisaldava teksti analüüsimiseks organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega tehisintellekti (GPT-5.* või uuem Azure platvormil).

Seoses tehisintellekti kasutamisega palun täiendada taotlust järgmise teabega:

- põhjendus tehisintellekti kasutamiseks;

- põhiõiguste ja -vabaduste (sh inimeste autonoomia, privaatsus ja andmekaitse) tagamine;

- eetiliste riskide (nt kallutatus, stigmatiseerimine, diskrimineerimine jms) minimeerimine;

- protsessi ja tulemuste kontrollimine, võimaliku negatiivse mõju vältimine.

Palun vastutaval töötlejal kirjeldada kõik tehisintellekti kasutamisega seotud võimalikud riskid ja meetmed nende vähendamiseks või vältimiseks.

Täpsustame, et uuringus ei kasutata tehisintellekti andmesubjektide suhtes otsuste tegemiseks ega individuaalsete hinnangute, profiilide või riskiskooride koostamiseks. TI-väljundeid ei kasutata inimese töövõime, õiguste, kohustuste, teenuste vajaduse ega muu individuaalse seisundi hindamiseks.

Uuringu üks eesmärk on hinnata, kas ja millistes töövõime hindamise protsessi osades võiks TI või automatiseerimine tulevikus anda sisulist tuge. See hõlmab muu hulgas terviseandmete töötlemise ja taotluse andmetega seostamise võimalusi, vabatekstiväljade analüüsi, töövõime langusele viitavate mustrite tuvastamist, otsustustoe lahendusi, otsuste sõnastamise toetust ning poolautomaatsete ekspertiisisüsteemide võimalikkust, kus TI võiks teha eeltööd, kuid otsustusprotsessist ei kaoks inimene.

Seetõttu käsitletakse TI-väljundite võimalikku ekslikkust, kallutatust ja erinevust uurimisrühma tehtavast analüüsist või ekspertarstide tööloogikast uuringu objektina, mitte andmesubjekti suhtes tehtava automaatse otsuse riskina. Uuringus analüüsitakse, millistes ülesannetes TI-väljundid on sisuliselt kasutatavad, millistes ülesannetes tekivad lahknevused ning milliseid õiguslikke, tehnilisi, eetilisi ja korralduslikke eeldusi oleks vaja, et TI kasutamine töövõime hindamise protsessis oleks võimalik, turvaline ja usaldusväärne.

Andmesubjektide kaitse seisukohalt on oluline, et TI-väljundeid kasutatakse ainult uurimisrühma kontrollitud analüüsi- ja võrdlusülesandes. Neid ei edastata töötukassale ega teistele osapooltele andmesubjekti kohta otsuse tegemiseks, neid ei kasutata üksikisiku õiguste või kohustuste mõjutamiseks ning uuringu järeldusi ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal.

Enne TI-põhist tekstianalüüsi viiakse läbi TVH dokumentide pseudonümiseerimine ja jääkriski minimeerimine. Jääkriski minimeerimine on oluline kaitsemeede, kuna TVH dokumendid sisaldavad vabatekstilist ja terviseandmetega seotud infot, milles võib ka pärast otseste identifikaatorite eemaldamist säilida kaudset tuvastamist võimaldavaid detaile. Taotluses on täpsemalt kirjeldatud, milliseid andmeid eemaldatakse või üldistatakse ning kuidas vähendatakse üksiku inimese otsese või kaudse tuvastamise riski enne sisulist analüüsi.

TI kasutamise peamiste riskidena käsitleme ebatäpseid või kontekstist väljas väljundeid, terviseandmete või tegevuspiirangutega seotud kallutatust, üksikjuhtumite kaudset äratuntavust, stigmatiseerivaid või lihtsustavaid tõlgendusi ning liigset tuginemist TI-väljundile. Nende riskide maandamiseks kasutatakse TI-d üksnes pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmetel, TI-väljundeid kontrollib uurimisrühm, ühtegi järeldust ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal, tulemusi ei kasutata üksikisikute hindamiseks ning aruandes esitatakse järeldused üldistatult.

Pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmete tekstianalüüsiks kasutatakse üksnes organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega TI-teenust, mille tingimused näevad ette, et sisestatud andmeid ei kasutata alusmudelite treenimiseks ega teenuse üldiseks arendamiseks, andmete töötlemine ja salvestamine toimub Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna piires ning teenusepakkuja rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid.

Taotlust on vastavalt täiendatud.

4. Vastutav töötleja soovib planeeritud intervjueeritavate hulga saavutamiseks pärida Töötukassa andmekogust valimi tunnuste alusel võimalike vastajate kontaktandmeid 5-kordses mahus. AKI juhib tähelepanu, et vastutaval töötlejal tuleb arvestada IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis a ja c sätestatud läbipaistvuse ning minimaalsuse põhimõtet. See tähendab, et vastutaval töötlejal tuleb määratleda valimi moodustamiseks võimalikult täpsed kriteeriumid, et vähendada uuringu eesmärgi täitmiseks sobimatute andmete saamist ja sellega vältida ülemäärast andmetöötlust. Läbipaistvuse põhimõtte täitmiseks on IKÜM artiklis 14 ette nähtud andmesubjekti teavitamise kohustus, millest tulenevalt tuleb kõigile valimi väljavõttu sattunud isikutele saata uuringus osalemise kutse.

Selgitame, et viiekordses mahus kontaktandmete pärimine ei tähenda valimi kriteeriumide ebapiisavat määratlemist ega uuringu eesmärgi seisukohalt sobimatute isikute kaasamist. Kontaktid päritakse üksnes nende isikute kohta, kes vastavad eelnevalt määratletud valimi põhikriteeriumidele ja kuuluvad uuringu sihtrühma. Tegemist on kvalitatiivse eesmärgistatud valimiga (vt Palinkas, L. A., Horwitz, S. M., Green, C. A., Wisdom, J. P., Duan, N., & Hoagwood, K. (2015). Purposeful Sampling for Qualitative Data Collection and Analysis in Mixed Method Implementation Research. Administration and Policy in Mental Health and Mental Health Services Research, 42(5), 533–544. https://doi.org/10.1007/s10488-013-0528-y), mille puhul on vajalik tagada nii planeeritud intervjuude arvu täitumine kui ka valimi sisuline mitmekesisus.

Varuvalim on vajalik, kuna uuringus osalemine on vabatahtlik ning osa isikuid ei pruugi uuringus osalemise kutsele vastata, ei ole kättesaadavad või ei soovi osaleda. Lisaks võib kvalitatiivse uuringu käigus ilmneda vajadus suunata edasist värbamist teatud tunnuste kombinatsioonide alusel, et vältida intervjuude koondumist liiga ühetaolistele kogemustele. Kui kontaktandmeid küsitaks üksnes planeeritud intervjuude arvuga võrdses mahus, tooks see tõenäoliselt kaasa korduvad andmepäringud, mis ei oleks andmetöötluse minimaalsuse ega halduskoormuse seisukohalt otstarbekas.

Eristame tehnilist varuvalimit ja tegelikku intervjuuvalimit. Tehnilisse varuvalimisse kuulumine ei tähenda, et isik kaasatakse uuringusse või et tema poole tingimata pöördutakse. Individuaalne teave uuringu kohta antakse kõigile isikutele, kellega uuringus osalemiseks tegelikult ühendust võetakse, hiljemalt esimesel kontaktil. Esimesel kontaktil selgitatakse, kust inimese kontaktandmed pärinevad, miks temaga ühendust võetakse, milliseid andmeid ja mis eesmärgil töödeldakse, mis on töötlemise õiguslik alus, millised on tema õigused ning et intervjuus osalemine on vabatahtlik.

Nende isikute puhul, kelle kontaktandmed satuvad üksnes tehnilisse varuvalimisse, kuid kelle poole uuringus osalemiseks ei pöörduta, tagatakse läbipaistvus avalikult kättesaadava uuringuteavituse kaudu. Avalikus teavituses kirjeldatakse vastutavat töötlejat, uuringu eesmärki, töödeldavate andmete kategooriaid, andmeallikat, õiguslikku alust, säilitamistähtaegu, kaitsemeetmeid ja andmesubjekti õigusi. Selline lahendus on proportsionaalne, sest individuaalse kutse saatmine kõigile tehnilisse varuvalimisse kuuluvatele isikutele tähendaks nende aktiivset kaasamist olukorras, kus ei ole veel teada, kas nende poole uuringu eesmärgil üldse pöördutakse.

Minimaalsuse põhimõtte järgimiseks kasutatakse kontaktide reservi üksnes planeeritud intervjuude arvu ja valimi mitmekesisuse saavutamiseks. Kontaktandmeid ei kasutata muul eesmärgil ega edastata väljapoole uurimisrühma. Kui intervjuuvalim on täitunud või on selgunud, et täiendavaid kontakte ei ole enam vaja, kasutamata jäänud kontaktandmeid rohkem ei töödelda ning need kustutatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt intervjuude läbiviimise perioodi lõppemisel.

5. AKI juhib tähelepanu, et uuringusse kutsumisel tuleb isikule arusaadavalt eristada uuringus osalemise nõusolekut ja isikuandmete töötlemise nõusolekut. Tulenevalt IKÜM artiklist 7 ja arvestades põhjendusega 32 peab isikuandmete töötlemiseks kehtiv andmesubjekti nõusolek olema antud aktiivses vormis vabatahtlik, ühemõtteline, konkreetne ja teadlik tahteavaldus. IKÜM artiklis 9 sätestatud suuremat kaitset vajavate isikuandmete eriliikide, sh terviseandmete töötlemise nõusolekule on kehtestatud täiendav tingimus. Nõusolek peab olema selgesõnaline. Nõuetekohase nõusoleku eeltingimus on avaldus või selget nõusolekut väljendav tegevus. Selgesõnaline viitab nõusoleku väljendamise viisile, st andmesubjekt peab esitama sõnaselge avalduse nõusoleku kohta, soovitavalt kirjalikult. Teadusuuringutes nõusoleku alusel eriliiki isikuandmete töötlemisel tõlgendatakse põhjendusega 33 ette nähtud paindlikku lähenemisviisi rangemalt ja rakendatakse tugevamat kontrolli. Andmesubjekti kehtiva nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus on isikuandmete vastutaval töötlejal. Palun nende nõuetega uuringus arvestada.

Oleme täiendanud taotlust ja töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuukava nii, et intervjueeritavale eristatakse eri nõusolekud ning terviseandmete töötlemiseks küsitakse eraldi selgesõnaline nõusolek.

Töövõime hindamist taotlenud inimeselt küsitakse intervjuu alguses kolm eraldi nõusolekut: intervjuus osalemiseks, salvestamiseks ja selgesõnaline nõusolek intervjuus avaldatavate terviseandmete töötlemiseks uuringu eesmärgil. Need esitatakse eraldi, et osalemise otsus ja andmetöötluse nõusolek oleksid andmesubjektile üheselt eristatavad.

Osalemise ja salvestamise nõusolek antakse enne salvestamise algust ja intervjueerija teeb selle kohta kirjaliku märke. Kui inimene on kutsele vastanud e-kirjaga, käsitatakse tema kirjalikku vastust osalemise nõusoleku tõendina. Terviseandmete selgesõnaline nõusolek küsitakse pärast salvestamise algust ja jäädvustatakse salvestisel, nõusoleku tekst on kirjalikult esitatud intervjuukavas (vt täiendatud lisa 3).

Sidusrühmade ekspertidelt küsitakse osalemise ja salvestamise nõusolek, kuna nende intervjuudes töödeldakse üksnes ametialast sisu, mitte intervjueeritava enda terviseandmeid.

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid, aga

vastavalt IKS § 6 lg 51

otsustab AKI ise, kas

pöördub eetikakomiteesse

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

MKM

andmekaitsespetsialisti

kontakt

[email protected]

TK andmekaitsespetsialisti

kontakt

[email protected]

Centari

andmekaitsespetsialisti

kontakt

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, lisatud

intervjuukavad, sh

nõusoleku küsimine

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood: 70003158

Aadress: Suur-Ameerika 1

15001 Tallinn Harju maakond

Kontakt: Kirsti Melesk

[email protected], +372 5443 0834

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

OÜ

Reg kood: 11343217

Aadress: Rataskaevu 2-6, 10123 Tallinn

Kontakt: Kati Kadarik-Trei, e-post:

[email protected], tel. 51963868

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Töötukassa

Registrikood: 74000085

Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412

Kontakt: Monika Aasa

[email protected], 614 8632

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Uuring on poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidav uuring IKS § 6 lg 5 tähenduses;

eriliigiliste isikuandmete töötlemise korral

kohaldub IKS § 6 lg 5¹. Osa uuringust toimub

isiku nõusoleku alusel.

Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6

kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine

teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5

kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid.

Uuringu tellija ja vastutav töötleja on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Uuringu eesmärk on saada tõenduspõhist

sisendit töövõime hindamise metoodika ja

hindamissüsteemi arendamiseks, sh töövõime

hindamise protsessi, taotlusvormi, otsuste

arusaadavuse, hindamispraktika, töövõimet

toetavate soovituste ning automatiseerimise ja

tehisintellekti kasutamise võimaluste

hindamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

pädevus uuringu tellimiseks ja

poliitikakujundamiseks tuleneb Vabariigi

Valitsuse seaduse § 63 lõikest 1 ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärusest. Ministeeriumi valitsemisalasse

kuulub muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-,

tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine. Uuringu tulemusi

kasutatakse nimetatud valdkonna poliitika,

korralduse ja võimalike õiguslike või

metoodiliste muudatuste kavandamisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 304428),

mille tulemuste põhjal volitas Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

(töövõtjana) uuringut läbi viima 6. aprillil 2026

sõlmitud lepinguga nr 8-2/64-1 (vt taotluse lisa

1)

Uuringu läbiviimiseks on vaja kasutada Eesti

Töötukassa andmeid kahel eesmärgil:

1. töövõime hindamist (edaspidi TVH)

taotlenud isikute kontakt- ja

taustandmed selleks, et moodustada

uuringu eesmärgile vastav

intervjueeritavate valim ning kutsuda

isikuid intervjuus osalema. Intervjuus

osalemine toimub isiku teadlikul

nõusolekul ja vabatahtlikult.

2. täidetud TVH protsessi dokumentide

analüüs, et hinnata seoseid dokumentide

vahel ja automatiseerimise ning

tehisintellekti kasutamise võimalusi

protsessi käigus.

Uuringus esineb eriliigiliste isikuandmete

töötlemist, kuivõrd töövõime hindamise

dokumentatsioon ja hindamisprotsess

puudutavad terviseseisundit ja

tegevuspiiranguid. Kuna tegemist on IKS § 6

lõike 5 alusel tehtava poliitikakujundamise

uuringuga, kohaldub IKS § 6 lõikes 5¹

sätestatud erisus, mille kohaselt ei kohaldata

sellisele uuringule IKS § 6 lõikes 4 sätestatud

valdkondliku eetikakomitee kontrolli

kohustust. Uuringu kooskõlastamiseks

esitatakse taotlus Andmekaitse Inspektsioonile,

kes kontrollib IKS § 6 tingimuste täitmist ja

vajadusel konsulteerib eetikakomiteega.

Isikuandmete töötlemine isikut tuvastaval kujul

on piiratud üksnes nende tegevustega, mille

puhul uuringu eesmärki ei ole võimalik

saavutada anonüümsete andmetega või mille

puhul anonüümsete andmete kasutamine

muudaks eesmärgi saavutamise ebamõistlikult

raskeks. Isikuandmeid töödeldakse

minimaalses vajalikus mahus, tulemused

avaldatakse üksnes üldistatud kujul ning

uuringu käigus ei tehta andmesubjektide suhtes

individuaalseid otsuseid ega muudeta nende

õiguste ega kohustuste mahtu.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja

olemasoleva töövõime ulatuse tuvastamine, mille käigus võetakse arvesse inimese

terviseseisundit, inimese enda hinnangut oma tegutsemisvõimele ning tervisepiirangutest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.4 2016.

aastal käivitus Eestis töövõimereform, mille eesmärk oli töövõimetuspensionäride ja

töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustumine ning süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse

tagamine. Laiemas plaanis taotleti ühiskondlike hoiakute muutumist vähenenud töövõimega

inimestesse ning nende paremat ligipääsu tööturule. Reformi nurgakiviks oli varasema

töövõimetuse hindamise asendamine inimese säilinud töövõime ja tegutsemisvõime piirangute

hindamisega. Reformi käigus viidi töövõime hindamine Sotsiaalkindlustusametist töötukassasse,

kuna fookus nihkus säilinud töövõime toetamisele, mis on Töötukassa tegevusalas. Töövõime

hindamine viidi uuele alusele ja selleks töötati välja ning võeti kasutusele uus metoodika.

Töövõime hindamise metoodika kasutuselevõtust on praeguseks möödas rohkem kui 10 aastat.

Selle aja jooksul on üles kerkinud mitmeid kitsaskohti metoodika rakendamisel. Näiteks on välja

4 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium. 31.03.2020 korrigeeritud versioon. Töövõime toetamise

süsteem | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

toodud, et taotlejatele on töövõime hindamine sageli keeruline ja emotsionaalselt koormav.

Puudub selgus, kuivõrd arvestatakse hindamise otsuse tegemisel taotluses esitatud subjektiivseid

kirjeldusi võrreldes tervise infosüsteemi andmetega, mis võib tekitada taotlejates ka ebakindlust.

Töövõime hindamise otsustele on ette heidetud üldsõnalisust, juriidilist keelekasutust ja

personaalsuse puudumist, mistõttu on taotlejal keeruline mõista, kuidas otsuseni jõuti või

millistele teenustele ja toetustele ta selle alusel kvalifitseerub. Ametlikes otsustes ei kajastu

ekspertarsti soovitused, kuigi neis võib olla olulist infot inimese tööelus osalemiseks ja edasiste

teenuste planeerimiseks. Praktikas ilmneb taotlejate vähest omavastutust tervisekäitumises –

soovitusi ei järgita ja tööelus jätkatakse viisil, mis võib terviseseisundit halvendada.5

Töövõime hindamine on oluline, paljusid inimesi puudutav sotsiaalkaitse ja tööturu meede. 2025.

aastal taotles töövõime hindamist 44 176 inimest ja kokku oli aasta lõpu seisuga 91 421 inimest,

kellel oli tuvastatud vähenenud töövõime. Vähenenud töövõime annab võimaluse saada

töövõimetoetust, mille väljamaksed olid 2025. aastal kokku 493 miljonit eurot.6

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise metoodika vastab

erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarstid) vajadustele ja kuidas seda oleks võimalik

parandada. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut tuleb kaaluda muuhulgas, kuidas saaks

töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel kasutada

tehisintellekti (edaspidi TI). Praegu puudub süsteemne ülevaade sellest, millised töövõime

hindamise protsessi osad on TI kasutuselevõtuks sobivaimad ja Eesti oludes rakendatavad.

Uuringu käigus vaadatakse kriitiliselt üle töövõime hindamise protsess ja metoodika ning tehakse

ettepanekuid selle parandamiseks, lihtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks, arvestades

automatiseerimise ja TI rakendamise võimalusi.

Uuringu metoodika koosneb järgmistest andmete kogumise ja analüüsimise etappidest:

1. Dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust töövõime hindamise süsteemi ja

kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad. Dokumendianalüüsi raames

analüüsitakse ka valimisse sattunud isikute TVH dokumente (TVH taotlusvorm,

TVH eksperdiarvamus, TVH otsus, vaide olemasolul vaide otsus). Dokumendianalüüs

annab ülevaate töövõime hindamise aluseks olevate andmete koosseisust ja iseloomust

ning võimaluse analüüsida, kas, millises protsessi osas ja mis tingimustel saab

töövõime hindamise protsessis kasutada tehisintellekti.

2. Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle

probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest, sh rakendusasutuste

(töötukassa töötajad, SKA esindaja), ekspertarstide, poliitikakujundajate (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist ja Sotsiaalministeeriumist) ning sotsiaalpartnerite

(Eesti Puuetega Inimeste Koda, Töötervishoiuarstide Selts).

3. Intervjuud töövõime hindamist taotlenud inimestega (sh nii inimesed, kellel ei

tuvastatud töövõime vähenemist kui inimesed, kellel tuvastati osaline või puuduv

töövõime), et kaardistada taotleja kasutajateekonda ja siduda probleemid konkreetsete

etappidega taotlusprotsessis ning sõnastada parandused, mis lihtsustavad ja

parendavad kasutajakogemust.

4. Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine.

Taotleme Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastust isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks,

mis puudutab uuringu kahte osa:

5 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti Rakendusuuringute

Keskus Centar. (2022). Lk 28 6 Töötukassa, statistika ja uuringud, peamised statistilised näitajad, töövõime hindamise taotlused ja otsused.

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TVH/Taotlusedotsused

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TT/Mramisedkestus

1. TVH-d taotlenud inimeste valimi moodustamine intervjuude läbiviimiseks,

kontaktide päring Töötukassast ja intervjuukutsete saatmine.

2. TVH-d taotlenud inimeste valimi koostamine dokumendianalüüsi jaoks ja

dokumentide pseudonümiseerimine.

Muid uuringu meetodeid ja allikaid, sh isikute nõusolekul andmete kogumist, kirjeldame

taotluses üldiselt. Taotluse vormile on lisatud TVH taotlenud inimeste ja sidusrühmade ekspertide

andmete kogumise instrumendid:

 uuringu infoleht lisas 2,

 nõusolekupõhiste intervjuude esialgsed kavad koos nõusoleku küsimustega

o TVH taotlenud inimeste intervjuu kava lisas 3,

o Töötukassa töötajate intervjuu kava lisas 4,

o Ekspertarstide intervjuu kava lisas 5,

o Poliitikakujundajate ja SKA esindaja intervjuu kava lisas 6,

o EPIKoja esindaja intervjuu kava lisas 7,

o Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja intervjuukava lisas 8.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta toimub

minimaalses võimalikus mahus ja on vajalik ainult uuringu ettevalmistavas etapis, sidusrühmade

ekspertidele intervjuukutsete saatmiseks, töövõime hindamist taotlenud inimeste valimi

moodustamiseks ja intervjuukutsete saatmiseks ning TVH dokumentide valimi moodustamiseks

ja pseudonümiseerimiseks. Nendele etappidele järgnev analüüs toimub kas isiku nõusolekul

(intervjuud) või isikuid otseselt mitte tuvastada võimaldaval pseudonüümiseeritud kujul (TVH

dokumendid).

1. Intervjuukutsete saatmine töövõime hindamist taotlenud inimestele.

TVH-d taotlenud inimeste intervjueerimine on vajalik, et hinnata taotlejate kogemusi

taotluse täitmisel, eksperdiarvamuse ja otsuse mõistmisel ning neis esitatud soovituste

kasutamisel. Ilma taotlejate kogemuseta pole võimalik hinnata, millised protsessi osad

toimivad praegusel kujul hästi, millised on koormavad või segadust tekitavad ja vajavad

parandamist.

Intervjuudes osalejate leidmiseks on vaja kasutada töötukassa TVH-d taotlenud inimeste

kontaktandmeid. Alternatiivsed värbamise meetodid nagu sotsiaalmeedia kaudu

värbamine, lumepallimeetod või osalejate leidmine esindusorganisatsioonide kaudu pole

võimalik, kuna TVH taotlemise protsessi on vaja analüüsida spetsiifilistelt kitsamate

sihtrühmade vaates (nt inimesed, kelle TVH tulemusena ei tuvastatud töövõime

vähenemist või inimesed, kes vaidlustasid TVH tulemuse). Selliste spetsiifiliste kitsaste

sihtrühmade leidmine alternatiivsete värbamismeetoditega, ei ole mõistliku kulu ja ajaga

võimalik.

Isikustatud kontaktandmeid kasutatakse üksnes intervjuukutsete saatmiseks, et küsida

inimese nõusolekut intervjuu andmiseks. Intervjuus osalemine ja selle salvestamine on

vabatahtlik ning toimub ainult inimese teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Intervjuu

alguses küsitakse kolm eraldi nõusolekut: nõusolek intervjuus osaleda, nõusolek intervjuu

salvestamiseks ja selgesõnaline nõusolek intervjuus avaldatavate terviseandmete

töötlemiseks uuringu eesmärgil. (vt taotluse lisa 3). Nõusoleku tagasivõtmise tingimusi

tutvustatakse uuringu infolehel (vt taotluse lisa 2) ja intervjuude alguses.

Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult ning tsitaate kasutatakse selliselt, et

intervjueeritav ei oleks tuvastatav.

2. Täidetud TVH dokumentide analüüs.

Uuringus analüüsitakse täidetud TVH dokumentide sisu ja seoseid. Dokumentide

päringuks koostatakse taotlejate valim. Välja võetakse valimisse sattunud taotlejate TVH

dokumendid: taotlus, eksperdihinnang, otsus, vaide olemasolul selle otsus.

TVH täidetud dokumentide analüüs on vajalik, et analüüsida taotluses esitatud info

seoseid eksperdiarvamuse ja otsusega. Dokumentide analüüsimine on vajalik protsessi

lihtsustamise, automatiseerimise ja TI rakendamise potentsiaali hindamiseks, et mõista

milliseid taotluse ja hindamise osi saab kaaluda automatiseerimiseks või TI

rakendamiseks. TVH täidetud dokumentide analüüsimise alternatiivina kaalutud

metoodikana sünteetilised või statistiliselt agregeeritud andmed ei ole piisav alternatiiv

tegelikele hindamise dokumentidele, kuna need ei suuda säilitada juhtumite sisulist ja

tekstilist mitmekesisust ega võimalda hinnata konkreetsetel juhtumitel taotleja esitatud

info, terviseandmete, ekspertarsti kaalutluste ja lõplike otsuste omavahelisi seoseid.

Seetõttu on täidetud TVH dokumentide analüüs uuringu eesmärgi saavutamiseks

möödapääsmatu.

Töötukassa pseudonümiseerib valimisse sattunud taotlejate TVH dokumendid,

eemaldades kõik isikut otseselt tuvastada võimaldavad väljad. Juhtumitele antakse

uuringusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks,

tagasisidestavat koodivõtit ei looda. Centarile edastatakse pseudonümiseeritud andmed.

Isikute kaudse tuvastamise võimaluse minimeerimiseks viib Centar enne analüüsi läbi

jääkriski minimeerimise (vt punkt 10.2).

3. Intervjuud sidusrühmade ekspertidega.

Sidusrühmade ekspertide – töötukassa töötajate, SKA esindaja, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundajate,

ekspertarstide, EPIKoja esindaja ning Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja –

intervjueerimine on vajalik, et kirjeldada töövõime hindamise praegust süsteemi, selle

kitsaskohti ja võimalikke lahendusi rakendaja, poliitikakujundaja ja töövõime hindamise

ekspertarvamuse koostaja vaatest. Ilma nende osapoolte kogemuse ja erialateadmiseta ei

ole võimalik hinnata, millised protsessi ja metoodika osad toimivad, kus esineb ebaühtlust

ning kus on ruumi lihtsustamiseks, automatiseerimiseks või tehisintellekti rakendamiseks.

Sobivate ekspertide väljaselgitamiseks, valimisse valimiseks ja nendega

kontakteerumiseks töödeldakse ekspertide ametialaseid isikuandmeid ilma andmesubjekti

nõusolekuta. Töödeldavad andmed on isiku nimi, ametikoht ja tööalane e-posti aadress.

Valimid koostavad uuringu tellija MKM ja töötukassa. Ekspertarstide, töötukassa

töötajate, EPIKoja esindaja ja Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja kontaktandmed

saadakse töötukassalt ning poliitikakujundajate (sh SKA esindaja) kontaktandmed uuringu

tellijalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Tegemist on tuvastatud füüsilise

isiku ametialaste (sh võimalik, et avalikustatud) andmetega, mida käsitatakse

isikuandmetena ja mida töödeldakse üksnes eksperdi valimisse arvamiseks ja

intervjuukutse edastamiseks.

Ekspertide ametialaste kontaktandmete töötlemine ilma nõusolekuta on vältimatu, kuna

vajalik erialateadmine on seotud konkreetsete rollide ja isikutega nimetatud asutustes ning

nende poole on võimalik pöörduda üksnes ametialaste kontaktandmete kaudu.

Töödeldakse üksnes kontakteerumiseks ja valimi moodustamiseks minimaalselt vajalikke

andmeid (nimi, amet, e-posti aadress); eksperdi eriliiki isikuandmeid ei töödelda.

Intervjuu läbiviimine, selle salvestamine ja kasutamine toimub üksnes eksperdi teadlikul

ja vabatahtlikul nõusolekul. Nii intervjuus osalemise kui ka salvestamise nõusolekut

küsitakse intervjuu alguses suuliselt (vt taotluse lisad 4-8). Ekspertintervjuudes

töödeldakse üksnes ametialast, töövõime hindamise protsessi ja metoodikat puudutavat

sisu. Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Töövõime hindamise süsteem on osa selle

põhiseadusliku kaitse tagamisest, kuna selle kaudu otsustatakse inimese juurdepääs

töövõimetoetusele, töövõimega seotud teenustele ja teistele toetavatele meetmetele. Seetõttu on

avalik huvi hinnata, kas töövõime hindamise metoodika ja korraldus toimivad eesmärgipäraselt,

õiglaselt, läbipaistvalt ja tõhusalt.

Uuringu lähtekoht on, et töövõime hindamise süsteemis on ilmnenud mitu olulist kitsaskohta.

Peamiste probleemidena on esile kerkinud taotlusvormi keerukus ja ebaselgus, otsuste ja

eksperdiarvamuste vähene arusaadavus ning ekspertarstide hinnangute võimalik varieeruvus.

Samuti on tähelepanu juhitud korduvhindamiste ja otsuste kehtivusaegade põhjendatusele,

menetluse ressursimahukusele, visiidipõhiste hindamiste vähesele kasutamisele, võimalikule

dubleerimisele teiste süsteemidega ning sellele, et hindamise käigus kogutud andmeid

kasutatakse inimese edasisel toetamisel piiratud määral. Need probleemid puudutavad nii

taotlejaid, ekspertarste ja töötukassat kui ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning riiki tervikuna.

Uuringu eesmärk on anda tõenduspõhine sisend töövõime hindamise süsteemi arendamiseks

Eestis. Selleks analüüsitakse töövõime hindamise protsessi taotlejate, ekspertarstide, töötukassa

töötajate ja poliitikakujundajate vaatest. Uuringus hinnatakse taotlusvormi, otsuste ja

eksperdiarvamuste arusaadavust, hindamiskriteeriumide rakendamist, hinnangute kujunemist,

otsuste kehtivusaegade ja korduvhindamiste põhjendatust ning töövõime hindamise andmete

kasutamise võimalusi.

Uuringu tulemusena töötatakse välja ettepanekud, kuidas muuta süsteemi kasutajasõbralikumaks,

metoodiliselt ühtlasemaks, halduslikult säästlikumaks ja paremini põhjendatuks. Ettepanekud

annavad sisendi võimalike regulatiivsete, metoodiliste, korralduslike ja tehniliste muudatuste

kavandamiseks. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb ka sellest, et töövõime hindamise süsteem

mõjutab otseselt suure hulga inimeste sotsiaalset kaitset, toimetulekut ja tööturule pääsu või seal

püsimist. Kui süsteem on taotleja jaoks raskesti mõistetav, menetlus on ülemäära koormav või

hinnangud ei ole piisavalt ühtlased ja läbipaistvad, võib see kahjustada inimeste õiguskindlust,

usaldust avaliku võimu vastu ja toetuste sihipärast määramist. Samal ajal mõjutab ebaefektiivne

või ebaühtlane süsteem ka avalike vahendite kasutamist, halduskoormust, vaiete hulka ning

tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostoimet. Uuringu eesmärk on neid mõjusid paremini mõista ja

teha ettepanekuid, mis parandavad nii süsteemi õiguspärasust kui ka toimivust.

Lisaks toetab uuring järgmiste avalike ülesannete täitmist

 Töötukassa ülesanne hinnata ja arendada töövõime hindamise süsteemi vastavalt

töövõimetoetuse seadusele;

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevus riigi infosüsteemide ja avalike e-

teenuste arendamise koordineerimisel (Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus § 11 ja § 12);

 Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026, Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 ja

Digiühiskonna arengukava 2035 seavad riigi e-teenuste digitaliseerimise eesmärgid.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringus lähtutakse minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja turvalise töötlemise põhimõtetest.

Isikuandmeid töödeldakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik uurimisülesande täitmiseks.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse üksnes uuringu ettevalmistavas ja

andmekogumise etapis: töövõime hindamist taotlenud inimeste ja sidusrühmade ekspertide valimi

moodustamiseks, intervjuukutsete saatmiseks ning dokumendianalüüsis kasutatavate TVH

dokumentide valimi koostamiseks ja dokumentide pseudonümiseerimiseks. Intervjuud toimuvad

isiku nõusolekul.

Uuringu tulemusena ei tehta andmesubjektide suhtes individuaalseid otsuseid, ei hinnata inimeste

töövõimet, ei muudeta inimese õigusi ega kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud

kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid.

Andmesubjektide õiguste ja eraelu kaitseks rakendatakse järgmisi kaitsemeetmeid.

Intervjuud 1. Vabatahtlik ja teadlik osalemine intervjuudes:

Intervjuudes osalemine on vabatahtlik ja toimub ainult isiku teadlikul nõusolekul

(taotlusele on lisatud uuringus osaleja infoleht, vt taotluse lisa 2; nõusoleku küsimine

toimub intervjuukutses ja intervjuude alguses, vt taotlusele lisatud intervjuude kavad

lisades 3-8). Intervjuukutses selgitatakse, kust inimese kontaktandmed pärinevad, mis on

uuringu eesmärk, kuidas andmeid kasutatakse ning osalemise vabatahtlikkust. Kui

inimene ei soovi intervjuud anda, siis temaga rohkem ei kontakteeruta. Kui inimene

vastab intervjuukutse e-kirjale, et ta on intervjuuga nõus, siis seda käsitleme inimese

kirjaliku nõusolekuna intervjuus osalemiseks. Intervjuu alguses küsime uuesti üle, kas ta

on intervjuuga nõus ja kui inimene vastab, et ta on nõus, siis teeb intervjueerija

sellekohase kirjaliku märke, mis dokumenteeritakse nõusoleku tõendamise eesmärgil.

2. Intervjueeritavate TVH taotlenud inimeste vabatahtlik, teadlik ja selgesõnaline nõusolek

terviseandmete töötluseks:

Kuna TVH taotlenud inimesed võivad intervjuu käigus rääkida ka enda tervisest, siis

intervjuu alguses küsitakse nõusolekut intervjuus avaldatavate terviseandmete

töötlemiseks uuringu eesmärgil. Nõusoleku andmine salvestatakse.

3. Õigus loobuda intervjuust:

Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, intervjuu korraldust, andmete

töötlemise tingimusi ja vabatahtlikkust. Töövõime hindamist taotlenud inimesel on

võimalus loobuda intervjuust kuni intervjuu kontaktide ja intervjuude

pseudonüümiseerimiseks kasutatud koodivõtme kustutamiseni. Pärast seda ei ole

konkreetset intervjuumaterjali enam võimalik intervjueeritavaga usaldusväärselt seostada

ning seda ei saa uuringuandmetest eraldi eemaldada. Sidusrühmade ekspertide

intervjuusid ei pseudonüümita ja seega on neil võimalus loobuda intervjuust kuni raporti

kirjutamise alguseni, pärast seda ei ole konkreetset intervjuumaterjali enam võimalik

intervjueeritavaga usaldusväärselt seostada ning seda ei saa uuringuandmetest eraldi

eemaldada.

4. Salvestamiseks nõusolek:

Intervjuu salvestatakse ainult juhul, kui inimene annab selleks nõusoleku. Salvestamise

nõusolekut küsitakse intervjuu alguses (vt lisad 3-8). Kui inimene salvestamiseks

nõusolekut ei anna, intervjuud ei toimu. Kui inimene annab salvestamiseks nõusoleku,

teeb intervjueerija sellekohase kirjaliku märke, mis dokumenteeritakse nõusoleku

tõendamise eesmärgil. TVH taotlenud inimeste intervjuude salvestisi hoitakse

pseudokoodiga krüpteeritult ja neile on ligipääs ainult uurimisrühma liikmetel.

Sidusrühmade ekspertide intervjuude salvesti ei hoita krüpteeritult, kuna intervjuud

sisaldavad ainult ametialaseid seisukohti ja arvamusi. Sidusrühmade ekspertide

intervjuude salvestistele on ligipääs ainult uurimisrühma liikmetel.

5. Intervjuuandmete pseudonüümiseerimine:

TVH taotlenud inimeste intervjuudele antakse pseudonüümsed koodid, koodivõti (mis

seob inimese kontaktid ja nime salvestisega) on uuringujuhil ja koodivõtit hoitakse

salvestiste kaustast eraldi. Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi.

Intervjueerija salvestab intervjuu pseudokoodiga ja helisalvestisi hoitakse pseudonüümse

koodiga tähistatult krüpteeritud kaustas. Analüüsis kasutatakse pseudokoodiga

intervjuumaterjale.

6. Tulemuste esitamine üldistatult:

Uuringuaruandes ei avaldata intervjueeritavate nimesid ega muid isikut tuvastada

võimaldavaid andmeid. Analüüsi väljundiks on üldistus. Uuringuraportis võidakse

kasutada vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et üksik

töövõimehindamise taotleja pole otseselt ega kaudselt tuvastatav.

7. Ligipääsu piiramine:

Uuringuandmetele pääsevad ligi ainult need uurimisrühma liikmed, kellel on vaja

ligipääsu uuringuülesannete täitmiseks. Andmeid ei jagata kõrvaliste isikutega.

8. Andmete kustutamine:

TVH taotlenud inimeste kontaktandmed ja koodivõti kustutatakse pärast intervjuude

läbiviimise perioodi lõppu. Sidusrühmade ekspertide kontaktandmed kustutatakse uuringu

lõppedes, sest võib olla vajalik nende poole uuesti pöördumine täpsustusteks. Intervjuude

salvestised kustutatakse pärast lõpparuande valmimist. Uuringus kasutatakse automaatselt

genereeritud Teamsi transkriptsioone ning kõiki transkriptsioone ei kontrollita käsitsi üle.

Kuna Teamsi transkriptsioonide kvaliteet pole ideaalne ja mõned kohad võivad olla

segased, võib olla vajalik helisalvestise ülekuulamine uuringu käigus. Seetõttu on

helisalvestiste ajutine säilitamine kuni uuringu sisulise analüüsi ja aruande koostamise

lõpuni vajalik uuringuandmete täpsuse, usaldusväärsuse ja kontrollitavuse tagamiseks.

Helisalvestised kustutatakse viivitamata pärast seda, kui uuringu analüüs ja aruande

koostamine on lõppenud ning helisalvestiste kasutamise vajadus on ära langenud, kuid

mitte hiljem kui 31.01.2027.

Uuringus osalejate eetiline kaitse ja riski-kasu hinnang

Uuringus arvestatakse, et töövõime hindamist taotlenud inimesed võivad oma terviseseisundi,

tegevuspiirangute, vähenenud töövõime, varasema menetluskogemuse või sotsiaalmajandusliku

olukorra tõttu olla haavatavamas positsioonis. Seetõttu on uuringu läbiviimisel keskne põhimõte

osaleja autonoomia, väärikuse ja heaolu kaitse.

Uuringu eeldatav ühiskondlik kasu kaalub üles osalejatele kaasneva minimaalse riski. Uuring ei

hõlma sekkumist inimese tervisesse, ravi, töövõime hindamise otsustesse ega õiguste või

kohustuste muutmist. Osaleja võimalik koormus piirdub vabatahtliku intervjuus osalemisega ning

tundlike teemade käsitlemisel on tagatud õigus küsimustele mitte vastata, teha paus, intervjuu

lõpetada ja nõusolek tagasi võtta.

Osalemisest keeldumine, intervjuu katkestamine või nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta inimese

töövõime hindamise otsust, töövõimetoetust, töötukassa teenuseid, tulevasi menetlusi ega muid

õigusi või hüvesid. Seda selgitatakse osalejale uuringukutses, infolehel ja intervjuu alguses.

Uuringu võimalik risk osalejale on eelkõige vähene emotsionaalne ebamugavus, kuna intervjuus

võidakse käsitleda töövõime hindamise kogemust, tervisepiirangutega seotud asjaolusid ja

varasemat kokkupuudet menetlusega. Intervjueerijad väldivad survet tundlike asjaolude

avaldamiseks. Kui intervjuu käigus ilmneb, et mõni teema põhjustab osalejale ebamugavust või

ärevust, pakub intervjueerija pausi, küsimuse vahele jätmist või intervjuu lõpetamist.

Uuringu läbiviijad ei osale töövõime hindamise otsuste tegemises, toetuste määramises ega

töötukassa teenuste osutamises. Uuringu käigus kogutud intervjuuandmeid ei edastata

töötukassale ega kasutata ühegi konkreetse inimese menetluse hindamiseks, muutmiseks või

kontrollimiseks.

Uuringus osalejale antav teave esitatakse selges ja arusaadavas keeles. Intervjueerija kontrollib

enne intervjuu alustamist, kas osaleja on aru saanud uuringu eesmärgist, osalemise

vabatahtlikkusest, salvestamisest, isikuandmete töötlemisest ja õigusest nõusolek tagasi võtta.

Vajadusel selgitab intervjueerija infot täiendavalt ning annab inimesele võimaluse küsida

küsimusi enne nõusoleku andmist.

Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult. Tsitaatide kasutamisel hinnatakse iga tsitaadi

puhul eraldi kaudse tuvastamise riski. Vajadusel eemaldatakse või üldistatakse tsitaadist detailid,

mis võiksid võimaldada inimest tuvastada või teda häbimärgistada.

TVH hindamise dokumendid

1. Uuringus ei kasutata TI-d andmesubjektide kohta otsuste tegemiseks, vaid hinnatakse, kas

ja millistes töövõime hindamise protsessi osades võiks TI või automatiseerimine tulevikus

tuge pakkuda ning millised riskid, piirangud ja eeldused sellega kaasnevad.

2. TI-väljundite sisuline erinevus uurimisrühma tehtavast analüüsist, ekspertarstide

tööloogikast või olemasolevast töövõime hindamise praktikast ei ole selles uuringus

iseenesest andmesubjekti suhtes tehtava otsuse risk. Uuringus ei kasutata TI-väljundeid

andmesubjektide töövõime, õiguste, kohustuste, teenuste vajaduse ega muu individuaalse

seisundi hindamiseks ning nende põhjal ei tehta andmesubjektide suhtes otsuseid,

hinnanguid, profiile ega riskiskoore.

3. TI võimaliku ekslikkuse, kallutatuse ja piirangute tuvastamine on üks uuringu sisulisi

eesmärke. Uuringus analüüsitakse, millistes töövõime hindamise protsessi osades võiks

TI või automatiseerimine tulevikus anda sisulist tuge, näiteks terviseandmete töötlemisel,

terviseandmete seostamisel taotluse andmetega, vabatekstiväljade analüüsil, töövõime

langusele viitavate mustrite või märksõnade tuvastamisel, otsustustoe pakkumisel või

otsuste sõnastamise toetamisel. Samuti hinnatakse, millistes osades TI-väljundid erinevad

uurimisrühma tehtavast analüüsist või ekspertarstide tööloogikast ning milliseid

õiguslikke, tehnilisi, eetilisi ja korralduslikke eeldusi oleks vaja, et TI kasutamine

töövõime hindamise protsessis oleks võimalik, turvaline ja usaldusväärne.

4. Neid erinevusi ei käsitata automaatselt veana, vaid uurimistulemusena, mille põhjal saab

hinnata TI kasutamise võimalusi, piiranguid ja riske töövõime hindamise protsessi

kontekstis. Risk uuringu usaldusväärsusele tekiks eelkõige siis, kui TI-väljundeid

tõlgendataks ilma piisava uurijapoolse kontekstita või kasutataks üksikisikuid

puudutavate järelduste tegemiseks. Seda uuringus ei tehta. TI-väljundeid kasutatakse

ainult uurimisrühma kontrollitud võrdlus- ja analüüsiülesandes ning ühtegi uuringu

järeldust ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal.

5. TI kasutamise peamiste riskidena käsitleme ebatäpseid või kontekstist väljas väljundeid,

terviseandmete või tegevuspiirangutega seotud kallutatust, üksikjuhtumite kaudset

äratuntavust, stigmatiseerivaid või lihtsustavaid tõlgendusi ning liigset tuginemist TI-

väljundile. Nende riskide maandamiseks kasutatakse TI-d üksnes pseudonümiseeritud ja

jääkriski minimeerimise läbinud andmetel (vt 10.2), TI-väljundeid kontrollib

uurimisrühm, ühtegi järeldust ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal, tulemusi ei kasutata

üksikisikute hindamiseks ning aruandes esitatakse järeldused üldistatult.

6. Dokumente hoitakse krüpteeritud kaustas ja neile on ligipääs ainult uurimisrühma

liikmetel.

7. Andmete kustutamine:

Töötukassalt saadud pseudonümiseeritud materjalid kustutatakse kohe, kui Centaris on

läbi viidud jääkriski minimeerimine. Analüüsis kasutatakse jääkriski minimeerise läbinud

andmeid, mis kustutatakse uuringu lõppedes.

Meetmete tulemusena on isikuandmete töötlemine piiratud, eesmärgipärane ja proportsionaalne.

Uuring ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega eraelu puutumatust ega muuda ühegi

andmesubjekti õiguste või kohustuste mahtu. Uuringu tulemus aitab kujundada poliitikasoovitusi,

mis võib mõjutada töövõime hindamise taotlejaid ja taotlemist kaaluvaid inimesi kaudselt uue

poliitika näol tulevikus.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Uuringus liiguvad andmed (pseudonümiseeritud TVH dokumendid, intervjueeritavate kontaktid)

töötukassalt Centarile. TVH taotlenud inimeste kontaktide ja pseudonümiseeritud TVH

dokumentide edastamine toimub krüpteerituna uuringu vastutava isiku isikukoodiga. Andmed

võtab vastu Centari kontaktisik. Andmeid saavad töödelda üksnes Centari uurimisrühma liikmed,

kellel on uuringuülesannete täitmiseks vajalik ligipääs krüpteeritud andmetele.

Andmete edastamiseks ja säilitamiseks kasutatakse Centari Microsoft 365 keskkonda, sh

Outlooki ja OneDrive’i, mille ligipääs on piiratud uurimisrühma liikmetega. Microsoft 365 teenus

on seadistatud kasutama Euroopa Liidu andmeresidentsust. Andmeid ei edastata kolmandatele

isikutele ega kasutata väljaspool uuringu eesmärki.

Intervjuud salvestatakse vastavalt kokkulepitud intervjueerimise viisile: kui intervjuu toimub

veebikeskkonnas, siis kasutatakse selleks MS Teams platvormi, kui intervjuu toimub telefoni teel

või näost-näkku, siis salvestatakse intervjuu diktofoniga (Olympus Digital Voice Recorder DS-40).

Diktofonist tõstetakse intervjuu salvestis uuringu jagatud OneDrive kausta. Diktofonilt

kustutatakse salvestis kohe pärast seda. MS Teams platvormi kaudu tehtud intervjuude salvestised

ja transkriptsioonid salvestuvad Centari Microsoft 365 keskkonnas OneDrive’i, kust nad tõstetakse

Centari määratud krüpteeritud OneDrive’i asukohta ja seejärel kustutakse krüpteerimata salvestis

Teamsi kaustast.

Pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmete tekstianalüüsiks kasutatakse

organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega tehisintellekti (GPT-5.* või uuem Azure

platvormil). Uuringuandmeid ei sisestata avalikult kättesaadavatesse, tasuta ega isiklikuks

kasutuseks mõeldud TI-teenustesse. Kasutatakse üksnes organisatsiooni lepingulist ärikliendi TI-

lahendust, mille tingimused näevad ette, et sisestatud andmeid ei kasutata alusmudelite

treenimiseks ega teenuse üldiseks arendamiseks, andmete töötlemine ja salvestamine toimub

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna piires ning teenusepakkuja rakendab asjakohaseid

tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid.

Microsoft 365, Teams, OneDrive ja Azure teenuseid kasutatakse tehnilise pilveteenuse ja

töötluskeskkonnana Centari lepingulise teenuse raames. Microsoft tegutseb selles ulatuses Centari

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

pilveteenuse pakkujana ega kasuta uuringuandmeid oma eesmärkidel, sh alusmudelite treenimiseks

ega teenuse üldiseks arendamiseks.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid

Töövõime hindamist taotleb aastas ca 47 000 inimest. Intervjueeritakse inimesi, kelle TVH otsus

on tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026. Seega intervjueeritavate kontaktide valimi

tegemiseks töödeldakse töötukassas ca 19 600 TVH taotlenud inimese andmeid. Märtsis 2026 on

töövõime hindamise otsused töövõime ulatuse järgi jagunenud järgmiselt: töövõime pole

vähenenud 21%, 50% osaline töövõime ja 27% puuduv töövõime (ülejäänud taotlused on

menetlemata jäetud).

Intervjueeritavate valim on 15 inimest, sh 5, kellel ei tuvastatud töövõime vähenemist ja 10,

kellel tuvastati osaline või puuduv töövõime. Arvestades osalise ja puuduva töövõime

tuvastamise jaotust hindamisel võiks kujuneda vähenenud töövõimega inimeste jaotuseks 10

intervjueeritava seas 7 osalise töövõimega inimest ja 3 puuduva töövõimega inimest.

Kontaktide arv, mis tuleb intervjueerimiseks taotleda peab olema suurem, kui kavandatav

intervjuude arv, kuna kõik inimesed ei ole nõus intervjuud andma ja osa kontakte ei ole toimivad,

kuna inimeste kontaktid võivad aja jooksul muutuda. Seetõttu taotleme 15 intervjuu läbiviimiseks

5 korda suurema arvu kontakte ehk 75 inimese andmed. TVH taotlenud inimeste kontaktandmete

valim on järgmine:

33 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks osaline töövõime,

17 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks puuduv töövõime ja

25 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks töövõime ei ole vähenenud.

75 kontakti moodustavad tehnilise varuvalimi, mitte lõpliku intervjuuvalimi. Tehnilisse

varuvalimisse kuulumine ei tähenda, et isik kaasatakse uuringusse või et tema poole tingimata

pöördutakse. Kontaktide reservi kasutatakse üksnes planeeritud intervjuude arvu ja valimi

mitmekesisuse saavutamiseks. Kui intervjuuvalim on täitunud või on selgunud, et täiendavaid

kontakte ei ole enam vaja, kasutamata kontaktandmeid rohkem ei töödelda ning need

kustutatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt intervjuude läbiviimise perioodi lõppemisel.

Arvestades TVH taotlemise erisusi, on vaja intervjuudega katta erinevate taustatunnustega

inimeste kogemused. Seega võetakse eraldi valimid järgmistest gruppidest: inimesed, kes on

esitanud TVH taotluse iseseisvalt ja need, kes on esitanud taotluse töövõime hindamise

spetsialisti abiga, inimesed, kes on esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kes ei ole esitanud

vaideid. Sellest lähtuvalt on täpne TVH taotlenud kontaktide valim järgmine:

Hindamise

tulemus

Taotluse esitamise viis Vaide olemasolu Kontaktide

arv

KOKKU

Töövõime ei

ole

vähenenud

Töövõime hindamise

spetsialisti abiga

On esitanud vaide 2

25 Ei ole esitanud vaide 10

Iseseisvalt On esitanud vaide 2

Ei ole esitanud vaide 11

Osaline Töövõime hindamise

spetsialisti abiga

On esitanud vaide 2 33

Ei ole esitanud vaide 14

Iseseisvalt On esitanud vaide 2

Ei ole esitanud vaide 15

Puuduv Töövõime hindamise

spetsialisti abiga

9

17

Iseseisvalt 8

KOKKU kontaktide arv 75

2. Sidusrühmade ekspertide kontaktid intervjuukutsete saatmiseks

 Poliitikakujundajad – Centarile edastatakse 3-5 kontakti, täpse kontaktide valiku teeb

uuringu tellija ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

 Töötukassa töötajad – Centarile edastatakse 4-8 töötaja kontakti, täpse kontaktide

valiku teeb töötukassa;

 Ekspertarstid – Centarile edastatakse 5-10 kontakti töötukassa lepinguliste

ekspertarstide seast, täpse kontaktide valiku teeb töötukassa;

 EPIKoja esindaja – Centarile edastatakse 1 kontakt, kelle valiku teeb töötukassa;

 Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja – Centarile edastatakse 1 kontakt, kelle valiku teeb

töötukassa.

3. Täidetud TVH dokumentide analüüs Täidetud TVH dokumentide valim moodustatakse perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH

taotlustest. Kokku esitati sel perioodil 138 177 taotlust. Valimi suuruseks kavandame 0,8%

taotlustest ehk 1150 juhtumit. Eraldi valimid võtame esmaste TVH taotluste ja korduvate

taotluste kohta. Seega jagame valimi kaheks: 50% moodustavad esmased taotlused, 50%

korduvad taotlused. Mõlemas grupis võetakse eraldi valimid ka juhtumite kohta, kus taotleja on

esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kus ei ole esitatud vaiet. 2024. aasta andmetel moodustasid

vaidega juhtumid ca 7% kõikidest taotlustest.

Seega juhtumite valim on järgmine:

Esmane/korduv taotlus Vaide olemasolu Juhtumite arv Kokku

Esmane taotlus ja sellega

seotud dokumendid

Taotleja on esitanud vaide 40 575

Ilma vaideta 535

Korduv taotlus ja sellega

seotud dokumendid

Taotleja on esitanud vaide40 575

Ilma vaideta535

Kokku juhtumite arv 1150

Esmase ja korduva taotluse eristamine ei eelda, et töötukassa andmekogus oleks eraldi andmeväli

„taotluse korduvus“. Tegemist on valimi moodustamiseks tuletatud tunnusega, mille töötukassa

moodustab olemasolevate registriandmete põhjal, kontrollides, kas sama isik on andmekogus

varem töövõime hindamise taotluse esitanud. Centarile ei edastata varasemate taotluste detailset

ajalugu, vaid üksnes valimi moodustamiseks vajalik eristus, kas valimisse kuuluv juhtum on

esmane või korduv.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid: inimesed,kelle TVH otsus on

tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026.

2. Täidetud TVH dokumentide analüüs: perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH

taotlused ja nendega seotud dokumendid.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

TVH taotlenud inimese kontakteerumiseks ja valimi variatiivsuse tagamiseks ning täitumiseks

vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist:

Andmeühik Põhjendus

Ees- ja perenimi Kontakteerumiseks

E-posti aadress Kontakteerumiseks

Telefoninumber Kontakteerumiseks

Töövõime hindamise tulemus (osaline

töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud)

Valimi täituvuse jälgimiseks

Taotluse täitmise viis (iseseisvalt/töötukassa töötaja

abiga)

Valimi täituvuse jälgimiseks

Vaide olemasolu (jah/ei) Valimi täituvuse jälgimiseks

Sidusrühmade ekspertidega kontakteerumiseks töödeldavad andmed:

Andmeühik Põhjendus

Ees- ja perenimi Eksperdi väljaselgitamiseks ja temaga kontakteerumiseks

Ametikoht / roll Sobiva valdkonna ja rolli eksperdi valimisse valimiseks ning

kontakteerumiseks

Tööalane e-posti aadress Kontakteerumiseks ja intervjuukutse saatmiseks

Täidetud TVH dokumentide analüüsiks vajalikud andmed:

Dokument Põhjendus

TVH taotlusvorm Taotleja esitatud info, valikvastuste ja vabatekstiväljade analüüsiks.

Vajalik, et hinnata taotlusvormi arusaadavust, koormust, dubleerimist,

vabatekstiväljade lisandväärtust ja lihtsustamise võimalusi.

TVH eksperdiarvamus Ekspertarsti hinnangu, kaalutluste ja metoodika rakendamise

analüüsiks. Vajalik, et hinnata, millist infot ekspertarst kasutab,

kuidas kujuneb hinnang ning kus võib esineda varieeruvust või

ebaühtlust.

TVH otsus Otsuse vormi, sisu, põhjenduste ja arusaadavuse analüüsiks. Vajalik,

et hinnata, kas otsus selgitab inimesele piisavalt töövõime hinnangu

kujunemist, kehtivusaega ja tagajärgi.

Vaide olemasolu

(jah/ei) ja vaideotsus

Vaidlustamise põhjuste ja otsuse mõistetavuse probleemide

analüüsiks. Vajalik, et mõista, millised otsuse või hindamisprotsessi

aspektid tekitavad taotlejates vaidlusi või arusaamatust

Juhtumi üldine seos

dokumentide vahel

Sama juhtumi taotluse, eksperdiarvamuse, otsuse ja vaideotsuse

omavaheliseks analüüsiks. Vajalik, et hinnata kasutajateekonda

tervikuna ning seost taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse vahel.

TVH ekspertiisi hinnangu vorm on leitav Töövõime metoodika lisas 48. Töövõime hindamise

taotlusvorm on leitav töötukassa veebilehelt töövõime ja hindamise alt9.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

8 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf 9 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine

1. Töövõime hindamist taotlenud inimeste kontaktid valimi alusel - töötukassa andmekogu;

2. Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuud (taotlusele on lisatud esialgne

intervjuukava, vt taotluse lisa 3);

3. TVH protsessi täidetud dokumendid valimi alusel – töötukassa andmekogu.

4. Sidusrühmade ekspertide (ekspertarstide, töötukassa töötajate, EPIKoja esindaja,

Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja) kontaktandmed - töötukassa;

5. Poliitikakujundajate kontaktandmed – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(uuringu tellija);

6. Sidusrühmade ekspertide intervjuud (taotlusele on lisatud esialgsed intervjuukavad, vt

taotluse lisad 4, 5, 6, 7 ja 8).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, töötukassaga on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse

kokku leppimiseks ning töötukassa on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid

väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

1. Intervjueerimiseks valimisse sattunudtöövõime hindamist taotlenud isikute andmed.

Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene pseudokood. Intervjuu salvestis, intervjuu

käigus tehtud märkmed ja muud intervjuumaterjalid tähistatakse pseudokoodiga, mitte

intervjueeritava nime või kontaktandmetega. Pseudonüümimise viib läbi uuringu läbiviija

Centar.

2. Sidusrühmade ekspertide intervjuusid ei anonümiseerita ega pseudonümiseerita. Kuna

sidusrühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või esindaja rollis

olukorra kirjeldamiseks, siis sellisena kasutatakse ka kogutud andmeid.

3. Täidetud TVH dokumendid

Täidetud TVH dokumendid pseudonümiseeritakse volitatud töötlejate poolt enne sisulist

analüüsi. Pseudonümiseerimise teeb töötukassa, seejärel viib Centar läbi jääkriski

minimeerimise. Pseudonümiseeritud TVH dokumentide sidumiseks algsete dokumentidega

tagasisidestavat koodivõtit ei looda ega säilitata. Pseudonümiseerimist selgitatakse lähemalt

punktis 10.2.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute intervjuuandmeid

järgmises koosseisus:

 uuringusisene intervjueeritava kood;

 intervjuu helisalvestis, kui intervjueeritav on salvestamiseks nõusoleku andnud;

 intervjuu transkriptsioon, kokkuvõte või uurimismärkmed;

 intervjuu läbiviimisega seotud tehnilised andmed, näiteks intervjuu toimumise viis ja aeg;

 valimi täituvuse ja analüüsi seisukohalt vajalikud taustatunnused: töövõime hindamise

tulemus, taotluse täitmise viis, vaide olemasolu .

Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute täidetud dokumente

järgmises koosseisus:

 TVH taotlusvorm

 TVH eksperdiarvamus

 TVH otsus

 Olemasolul TVH vaide otsus.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

TVH taotlenud isikute intervjuuandmete pseudonümiseerimine:

Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene kood. Intervjuude salvestised, transkriptsioonid,

kokkuvõtted ja analüüsimärkmed tähistatakse selle koodiga, mitte intervjueeritava nime või

kontaktandmetega. Koodivõti, mis võimaldab uuringusisese koodi siduda intervjueeritava

isikuga, hoitakse intervjuude salvestistest, transkriptsioonidest ja analüüsimaterjalidest eraldi.

Koodivõtit säilitab Centari uuringujuht. Ligipääs koodivõtmele on üksnes nendel uurimisrühma

liikmetel, kellel on seda vaja intervjuude korraldamiseks ja nõusolekute haldamiseks. Koodivõtit

ei jagata kõrvaliste isikutega. Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi lõppu

31.12.2026.

Intervjuude helisalvestisi hoitakse piiratud ligipääsuga krüpteeritud kaustas. Intervjuude

salvestised kustutatakse pärast uuringu lõpparuande valmimist (hiljemalt 31.01.2027). Kui

intervjuu toimub telefoni teel ja salvestamiseks kasutatakse diktofoni, tõstetakse salvestis

esimesel võimalusel turvalisse uuringu kausta, nimetatakse pseudokoodiga ning kustutatakse

diktofonist.

TVH dokumentide pseudonümiseerimine.

1. Esiteks eemaldab töötukassa enne dokumentide Centarile edastamist kõik otseselt isikut tu-

vastada võimaldavad andmeväljad ja dokumendi metaandmed, sh taotleja nimi, isikukood,

sünniaeg, kontaktandmed, aadress, esindaja andmed, otsuse või taotluse numbrid, allkirjas-

taja andmed, töötukassa töötaja või ekspertarsti nimi, tervishoiuteenuse osutaja nimi, arsti

nimi, asutuse nimi, täpsed kuupäevad ja kellaajad ning muud vormiväljad, mille eesmärk on

isiku või menetluse tuvastamine, mitte uuringu sisuline analüüs. Juhtumitele antakse uurin-

gusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks, tagasisidestavat

koodivõtit ei looda.

2. Seejärel viib Centar enne sisulist analüüsi ja enne võimalikku TI-põhist tekstianalüüsi läbi

jääkriski minimeerimise, et vähendada võimalikult suures ulatuses isikut kaudselt tuvastada

võimaldava teabe säilimise riski. Arvestades dokumentide mahtu, ei tähenda jääkriski

minimeerimine iga dokumendi täielikku käsitsi läbivaatamist, vaid mitmeastmelist tehnilist

ja korralduslikku puhastusprotsessi. Esmalt eemaldab töötukassa enne dokumentide

Centarile edastamist struktureeritud väljadest ja metaandmetest otsesed identifikaatorid.

Seejärel Centar eemaldab või üldistab jääkriski minimeerimise käigus enne analüüsi

vabatekstiväljadest ja sisust automatiseeritud tekstipuhastuse ning kontrollireeglite abil

teadaolevad ja tüüpilised kaudsed identifikaatorid, sh kuupäevad, kohad, asutused, arstide ja

teiste isikute nimed, tööandjad ning muud korduvate kontrollireeglitega tuvastatavad

eristuvad detailid. Vajadusel tehakse riskipõhist või pistelist kontrolli, et hinnata

puhastusreeglite toimimist ja täiendada neid enne analüüsi. Automatiseeritud tekstipuhastus

ja kontrollireeglite rakendamine toimub Centari kontrollitud töökeskkonnas.

Eemaldamine või üldistamine tehakse nii, et säiliks uuringu eesmärgi jaoks vajalik sisuline

info töövõime hindamise protsessi, taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse arusaadavuse ning

automatiseerimise võimaluste kohta, kuid väheneks võimalikult suurel määral üksiku

inimese otsese või kaudse tuvastamise risk.

Vabatekstidest ja muudest sisuväljadest eemaldatakse või üldistatakse automatiseeritud

puhastusreeglite abil vähemalt järgmised andmed:

1) Nimed ja rollid (sh tervishoiuteenuse osutajad, arstid, tööandjad)

2) Isikukoodid, sünnikuupäevad, vanus ja muud unikaalsed tunnused

3) Kontaktandmed ja aadressid

4) Kuupäevad, kellaajad ja täpsed ajaperioodid

5) Asutused

6) Välisriikide nimed

7) muud korduvate kontrollireeglitega tuvastatavad eristuvad detailid, mis võivad

suurendada kaudse tuvastamise riski.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

1. TVH taotlenud inimeste intervjuude kontakteerumise andmestik ja koodivõti kustutatakse

pärast intervjuude toimumist (eeldatavalt 31.12.2026), sidusrühmade ekspertide kontaktid

kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt I kvartal 2027). Intervjuude helisalvestised

kustutatakse pärast uuringu lõpparuande valmimist (hiljemalt 31.01.2027).

2. Töötukassalt saadud esialgselt pseudonümiseeritud TVH dokumendid kustutatakse

Centaris pärast jääkriski minimeerimise läbiviimist. Edasises analüüsis kasutatakse üksnes

jääkriski minimeerimise läbinud analüüsimaterjali, mis kustutatakse pärast uuringu lõppu,

eeldatavalt I kvartalis 2027.

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse isikuandmete

töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage10

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Uuringu erinevates osades teavitatakse andmesubjekte

erineval viisil.

Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust

laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete

analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid

nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut

andmete töötlemiseks küsida. Sellisteks uuringu osadeks

on täidetud TVH dokumentide analüüs ja intervjuudeks

vajalike kontaktandmete töötlemine. TVH dokumentide

valimisse sattunud isikuid ei teavitata individuaalselt, see

tähendaks täiendavat kontaktivõttu suure hulga inimestega

10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

olukorras, kus uuringu läbiviijale edastatakse dokumendid

pseudonümiseeritud kujul ja uuringu tulemusi ei kasutata

ühegi isiku kohta otsuse tegemiseks.

Intervjuude puhul antakse individuaalne teave kõigile

isikutele, kellega uuringus osalemiseks tegelikult ühendust

võetakse. Esimesel kontaktil selgitatakse, kust inimese

kontaktandmed pärinevad, miks temaga ühendust

võetakse, milliseid andmeid ja mis eesmärgil töödeldakse,

mis on töötlemise õiguslik alus, millised on tema õigused

ning et intervjuus osalemine on vabatahtlik.

Intervjueeritavate informeerimiseks on koostatud uuringu

infoleht (vt taotluse lisa 2) ja intervjueerimisel toimub

nõusoleku küsimine intervjuu alguses (vt taotlusele lisatud

esialgsed intervjuude kavad lisades 3-8). Juhul, kui

inimesed ei nõustu intervjuuga või intervjuu

salvestamisega, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu.

Nende isikute puhul, kelle kontaktandmed satuvad üksnes

tehnilisse varuvalimisse, kuid kelle poole uuringus

osalemiseks ei pöörduta, tagatakse läbipaistvus avalikult

kättesaadava uuringuteavituse kaudu.

Kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel:

Uuringud ja analüüsid | Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused11?

Andmekaitse tingimused on leitavad:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsetingimused on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel:

https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/isikuandmete-tootlemine.

Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse töötukassa

veebilehel:

https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-

tootukassa-andmekaitsetingimused)

Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel:

https://centar.ee/andmekaitsetingimused

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad14:

Lisa 1: Tehniline kirjeldusLisatud

Lisa 2: Uuringus osaleja infolehtLisatud

Lisa 3: Töövõime hindamist taotlenud inimeste kutse intervjuule ja intervjuu kava, sh

nõusoleku küsimise tekst

Lisatud

Lisa 4: Töötukassa töötaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 5: Ekspertarsti intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 6: Poliitikakujundaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 7: EPIKoja esindaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 8. Töötervishoiuarstide seltsi metoodika väljatöötaja kava, sh nõusoleku küsimise

tekst

Lisatud

13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuu

E-KIRJA KUTSE

Teemarida: Kutse osaleda töövõime hindamise uuringu intervjuul

Tere

Kutsume Teid osalema intervjuus ja jagama oma töövõime hindamise kogemust. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel töövõime hindamise uuringut, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas praegune töövõime hindamise metoodika vastab taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide vajadustele ning mida saaks teha selleks, et protsess oleks arusaadavam ja sujuvam.

Teie kontaktandmed saime Andmekaitse Inspektsiooni loal Eesti Töötukassalt.

Intervjuul soovime rääkida Teie kogemustest töövõime hindamisel alates taotluse esitamise vajaduse tekkimisest kuni otsuse saamiseni. Intervjuu kestab ligikaudu tund aega ja see toimub kas veebis (Microsoft Teamsi kaudu) või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele.

Intervjuul osalemine on vabatahtlik. Teie nõusolekul intervjuu salvestatakse, salvestist kasutatakse analüüsi koostamiseks. Uuringu tulemused esitame üldistatud kujul ning Teie nime ega muid Teid tuvastada võimaldavaid andmeid uuringuraportis ei avaldata.

Täpsemat infot uuringu korralduse ja andmete kasutamise kohta leiate uuringus osaleja infolehelt: [LINK UURINGU INFOLEHELE CENTARI VEEBILEHEL]

Intervjuul osalemise eest anname tänutäheks 20-eurose Partner e-kinkekaardi.

Palume Teilt hiljemalt …. vastata järgmistele küsimustele:

 Kas olete nõus intervjuus osalema ja jagama oma töövõime hindamise kogemusi?

 Kui olete nõus, siis millised intervjuu ajad oleksid Teile ….. kuus kõige sobivamad?

 Kas eelistate intervjuu anda veebi teel (Microsoft Teams) või telefoni teel? Kui Teil on küsimusi uuringu või intervjuu kohta, võtke meiega julgelt ühendust!

Heade soovidega Anu Rentel Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR

Rävala 11-8, 10143 Tallinn tel 55606221 koduleht https://centar.ee/

INTERVJUU KAVA

UURINGU TAUST JA NÕUSOLEKUD

Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas praegune töövõime

hindamise metoodika vastab taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide vajadustele. Uuringu tulemuste põhjal

tehakse ettepanekuid töövõime hindamise süsteemi arendamiseks.

Tänasel intervjuul soovin Teiega rääkida Teie kogemusest töövõime hindamise protsessis – alates taotluse

esitamise vajaduse tekkimisest kuni otsuse saamiseni. Intervjuu eesmärk on paremini mõista, millised protsessi

osad toimivad hästi ning mida saaks parandada, et protsess oleks taotlejate jaoks arusaadavam ja sujuvam.

Teie nõusolekul salvestame intervjuu. Salvestist kasutame hiljem intervjuust kokkuvõtete ja analüüsi tegemiseks.

Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Kõik Teie vastused on täielikult konfidentsiaalsed.

Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda.

Teie kontaktandmed kustutame siis, kui kõik uuringu intervjuud on tehtud, s.o. [kuupäev]. Teil on õigus oma

nõusolek uuringus osalemiseks ja intervjuu salvestamiseks tagasi võtta kuni kontaktandmete kustutamiseni. Kui

võtate nõusoleku tagasi enne seda, kustutame Teie intervjuu salvestise ning seda ei kasutata edasises analüüsis.

Kõik intervjuude salvestised kustutame uuringu lõppedes.

Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma

arvamust julgelt ja ausalt. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

Nüüd ma küsin Teilt intervjuuga seoses kolme nõusolekut.

1. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma?

2. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu?

[intervjueerija paneb intervjuu salvestama ja küsib nõusoleku isikuandmete töötlemiseks, nii et see jääks

salvestisele]

Nii, intervjuu hakkas salvestama ja küsin veel kolmanda nõusoleku ka.

3. Kas Te olete nõus, et intervjuus avaldatavaid teie terviseandmeid töödeldakse uuringu eesmärgil?

TAUST

1. Palun rääkige natuke endast, kui vana Te olete, kus piirkonnas elate ja mis on Teie praegune

põhitegevus (kas töötate, otsite tööd, olete kodune)?

2. Milline on Teie üldine hariduslik ja töötamise taust? Millistes ametites ja valdkondades olete töötanud?

3. Mitu korda Te olete taotlenud töövõime hindamist ja mis aastal Te viimati taotlesite?

KUI ON MITU KORDA TAOTLENUD, SIIS:

Mis aastal taotlesite esimest korda töövõime hindamist?

4. Milline oli töövõime hindamise tulemus viimati?

KUI ON MITU KORDA TAOTLENUD, SIIS:

Milline oli hindamise tulemus esimest korda töövõime hindamisel?

5. Kas Te olete vaidlustanud või kaalunud töövõime hindamise otsuse vaidlustamist?

TAOTLEMISE VAJADUSE TEKE JA TAOTLUSE ESITAMISE OTSUS

Seda plokki küsida esimese töövõime hindamise taotluse kohta.

Palun kirjeldage, kuidas Te jõudsite esimest korda töövõime hindamise taotluse esitamise otsuseni:

6. Milline oli Teie olukord (töö, tervise ja igapäevase toimetuleku mõttes) ning mis oli taotluse esitamise

peamine põhjus või ajend?

7. Milline info taotlemise kohta Teil oli ja millist infot või nõu ja kellelt Te enne taotluse esitamist saite?

 Kas keegi soovitas taotlus esitada (perearst, eriarst, lähedane, töötukassa, tööandja vms)?

 Milline info oleks aidanud Teil otsustada, kas taotluse esitamine on Teie olukorras põhjendatud?

TAOTLUSE TÄITMISE KOGEMUS

Korduvtaotlejatelt küsida viimase töövõime hindamise taotluse kohta ja lõpus küsida eraldi võrdlust esimese korraga.

Palun rääkige, kuidas Teil (viimati) töövõime hindamise taotluse täitmine kulges.

8. Kuidas Te taotluse täitsite ja millist abi seejuures kasutasite?

 KUI TÄITIS KOOS TÖÖVÕIME HINDAMISE SPETSIALISTIGA: Kuidas spetsialist Teid taotluse täitmisel

abistas? Kas Te täitsite taotluse telefoni või videokõne teel või käisite töötukassas kohapeal taotlust

täitmas või küsisite lihtsalt nõu, kuidas taotlust täita?

9. Kui kaua Teil taotluse täitmine aega võttis?

10. Mis läks taotluse täitmisel kergelt ja mis tekitas raskusi või ebakindlust?

 KUI TÄITIS ISE VEEBIS: Kui lihtne või keeruline oli Teil töötukassa iseteeninduskeskkonnas taotlust täita?

Kui oli keeruline, siis mis oli iseteeninduskeskkonna kasutamises keerulist?

 Kas taotluse täitmisel esines tehnilisi probleeme? Kui jah, siis milliseid?

11. Kuidas Te hindate taotluses esitatud küsimuste, vastuste ja selgituste sõnastust, kas oli küsimusi, mis

tekitasid segadust?

 Kas taotluses oli mõisteid, mis ei olnud Teie jaoks arusaadavad? Kui oli, siis mis ei olnud arusaadav?

12. Kuidas Te tunnete, kas taotluse täitmisel saite kirjeldada kõik Teie töövõimet mõjutavad olulised

asjaolud, kas mõni küsimus oli puudu või ülearune?

 Kas vabatekstiväljad, kuhu saite oma sõnadega vastata, olid Teie jaoks abiks või oli see pigem

lisakoormus?

 Kas tundsite, et Teil tuli taotluses sama infot mitmes kohas korrata? Kui jah, siis millist infot ja millistes

kohtades?

 Kas Teile jäi tunne, et esitasite piisavalt infot, et Teie olukorda mõistetaks õigesti? Mida Te oleksite

tahtnud lisada, mida ei küsitud? Kui palju infot lisasite iga valdkonna viimase punkti alla, mis on mõeldud

muude piirangute kirja panemiseks? Kas ankeeti oleks lihtsam täita, kui muude piirangute välja täita ei

tuleks?

13. Mida tagantjärele vaadates näete, et oleksite saanud ise teha teisiti, et taotluse täitmine oleks olnud

lihtsam?

 Mis oleks Teid taotluse täitmisel aidanud: näited; lisaselgitused; videojuhendid; nõustaja tugi; eeltäidetud

väljad vms?

 Kas Teid aitaks, kui taotlus annaks täitmise ajal automaatseid selgitusi või märku, kui mõni vastus vajab

täpsustamist?

14. Mida tuleks Teie arvates üldises plaanis muuta või parandada, et inimestel, kes hakkavad töövõime

hindamist taotlema, oleks seda lihtsam teha?

KUI ON KORDUVALT TAOTLENUD

15. Kuidas Te kirjeldaksite oma esimest töövõime hindamise taotlemise kogemust? Kas see oli Teie jaoks

lihtsam või keerulisem kui viimane taotlemine?

 Palun selgitage, mis oli lihtsam/keerulisem?

16. Mida Te tegite viimasel töövõime hindamise taotlemisel teisiti kui esimesel taotlemisel?

17. Mis teeks korduva töövõime hindamise taotlemise Teie olukorras lihtsamaks? Mis võiks olla korduval

taotlemisel teisiti?

 Kas Teie arvates võiks korduva töövõime hindamise taotlemine olla teatud juhtudel praegusest lihtsam, näiteks siis, kui inimese terviseseisund ja toimetulek ei ole võrreldes eelmise hindamisega oluliselt muutunud? Millistel juhtudel võiks lihtsustatud korduvtaotlemine olla põhjendatud ning kuidas saaks usaldusväärselt kindlaks teha, et inimese olukord ei ole muutunud?

 Kuidas Te suhtuksite sellesse, kui korduvtaotluses oleks osa andmeid eelmise taotluse põhjal eeltäidetud?

HINDAMISPROTSESS

Küsida viimase taotluse kohta

18. Palun rääkige, kuidas Teie töövõime hindamise protsess pärast taotluse esitamist Teie jaoks edasi

läks.

 Kas Teie jaoks oli arusaadav, mis pärast taotluse esitamist saab? Kui ei, siis mis ei olnud arusaadav?

 Kas Teil tuli pärast taotluse esitamist midagi täpsustada või täiendavalt mingeid andmeid esitada? Kas

kõik laabus või tekkis mingeid probleeme?

 Kas Teil oli visiidipõhine hindamine või dokumentide põhine hindamine? Kas Teie sooviga arvestati, kui

taotluse täitmisel olite palunud vabatekstiväljal visiidipõhist hindamist?

19. Kui palju aega kulus taotluse esitamisest kuni töövõime hindamise otsuse saamiseni?

 Kas see oli Teie hinnangul mõistlik aeg või liiga pikk aeg? Kas Teie jaoks oli arusaadav, miks aeg pikenes?

20. Kas pärast taotluse esitamist või hindamisprotsessi ajal oli Teil suhtlust Töötukassaga? Kellega ja mis

asjus Te suhtlesite?

 Kuidas Te hindate töötukassast saadud abi ja tuge töövõime hindamise protsessis?

OTSUSE ARUSAADAVUS JA PÕHJENDUSTE MÕISTMINE

Seda plokki küsida viimase töövõime hindamise taotluse kohta. Korduvtaotlejalt küsida lõpus eraldi võrdlust esimese

korraga.

21. Kuidas saite teada töövõime hindamise tulemusest? Millised dokumendid sellega kaasnesid?

 Intervjueerijale: kindlasti edastati otsus. Kui inimene ise ei ütle, siis küsida eksperdiarvamuse kohta ja

küsida, kas oli veel mingeid dokumente.

 Kas Te teadsite, et eksperdiarvamusega on võimalik tutvuda e-töötukassas või tervisportaalis? KUI

TEADIS: Kust Te saite teada, et Teil on võimalik eksperdiarvamusega tutvuda? Kas Te tutvusite

eksperdiarvamusega? KUI EI TUTVUNUD: Mis põhjustel Te ei tutvunud sellega? KUI TUTVUS: Kas

eksperdiarvamust oli lihtne leida? Kas eksperdiarvamus oli Teie jaoks arusaadav, kas see aitas Teil otsust

paremini mõista?

22. Kui Te mõtlete töövõime hindamise otsusele, siis kas see oli Teie jaoks arusaadav ja piisavalt

põhjendatud? Mis oli Teile selge ja mis jäi ebaselgeks või tekitas segadust:

o kas saite aru, miks selline otsus tehti?

o kes otsuse tegi?

o kuidas otsus oli sõnastatud?

o kui pikaks ajaks otsus määrati?

o mida see otsus Teie jaoks tähendab ja mida see Teile kaasa toob?

23. Mis võiks töövõime hindamise otsuses teisiti olla, et see oleks Teie või ka teiste taotlejate jaoks

arusaadavam?

KUI ON KORDUVTAOTLEJA:

24. Kuidas erines Teie viimane töövõime hindamise otsus esimesest otsusest? Kas viimane otsus oli Teie

jaoks arusaadavam või tekitas see rohkem segadust? Mille poolest?

KUI ON VAIDLUSTANUD VÕI KAALUNUD VAIDLUSTAMIST (ükskõik milline töövõimehindamise otsus)

25. Mis põhjusel vaidlustasite või kaalusite vaidlustamist? Kui vaidlustasite, siis kuidas see protsess Teie

jaoks sujus? Mis oli vaidlustamise tulemus?

SOOVITUSED, JÄRELTEGEVUSED JA MÕJU INIMESELE

Küsida hindamise kohta, mille käigus soovitusi anti. Kui töövõime ei olnud vähenenud ja soovitusi ei antud, küsida

lühemalt, kas inimene oleks mingit selgitust või soovitust vajanud

26. Kas ja milliseid soovitusi Teile anti töövõime hindamise käigus töötamiseks, raviks või igapäevaeluks?

27. Kuidas Te neid soovitusi hindate — kas need olid Teie jaoks arusaadavad ja kasulikud? Millest oli kasu

ja millest mitte?

 Kui hästi on Teil olnud võimalik neid soovitusi järgida? Palun kirjeldage, mida Te olete nende soovituste

põhjal teinud. KUI EI OLE VÕI AINULT OSALISELT: Mis on seda takistanud (tervislik seisund, rahalised

võimalused, teenuste kättesaadavus, tööandja valmisolek, vähene info vms)?

 Kas töövõime hindamise tulemus või sellega kaasnenud soovitused on mõjutanud Teie edasisi valikuid,

näiteks töötamise, töö otsimise, õppimise, igapäevaelu korraldamise või tervise hoidmisega seoses?

Kuidas on see Teie valikuid muutnud?

28. Kas Te olete kursis sellega, kas ja milline info töövõime hindamise tulemusest või soovitustest on

jõudnud Teie perearsti, raviarsti või töötervishoiuarstini? Kas ja milline töövõime hindamise info võiks

nendeni jõuda?

29. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate

oluliseks?

Suur tänu Teile intervjuu eest!

Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja intervjuukava

SISSEJUHATUS JA NÕUSOLEKUD

Tänasel intervjuul räägime Teiega kui Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajaga töövõime hindamise

süsteemi toimimisest, puudega ja vähenenud töövõimega inimeste kogemustest, probleemidest ja nende

lahendamise võimalustest.

Teie loal salvestan intervjuu. Salvestist kasutame hiljem intervjuust kokkuvõtete ja analüüsi tegemiseks.

Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportisse me ei pane

intervjueeritavate nimesid, kuid viitame intervjuudes välja toodud probleemidele, seisukohtadele ja

võimalikele lahendustele. Intervjueeritavaid tsiteerime ameti ja/või asutuse kaudu. Spetsialistide

intervjuudes ei saa me tagada anonüümsust, kuna asutus ja amet võivad kaudselt tuvastada

intervjueeritava isiku. Uuringu salvestisi hoiame kuni uuringu lõpuni, misjärel kustutame need.

S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

S2. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma?

S3. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu?

TAUST

1. Milline on Teie kokkupuude töövõime hindamise valdkonnaga?

SÜSTEEMI EESMÄRGID

2. Mis peaks Teie hinnangul olema töövõime hindamise süsteemi peamine eesmärk puudega ja vähenenud töövõimega inimese vaates praegu ja tulevikus?

o Kas põhirõhk peaks olema töövõime ulatuse tuvastamisel, töövõimetoetuse õiguse kindlakstegemisel, tööelus püsimise toetamisel, teenustesse suunamisel, inimese õiguste ja toimetuleku tagamisel või nende eesmärkide kombinatsioonil?

o Milliseid tulemusi peaks töövõime hindamise süsteem inimese, tema lähedaste, tööturu ja riigi vaatest saavutama?

o Kas näete süsteemi eesmärkide vahel vastuolusid, näiteks tööle aitamise, toetuse maksmise, kontrolli ja inimese toetamise vahel?

o Kus näete suurimat vastuolu süsteemi eesmärkide ja inimeste tegeliku kogemuse vahel?

TAOTLUSVORM, HINDAMISMETOODIKA JA OTSUS

3. Kas praegune taotlusvorm on Teie hinnangul inimese jaoks arusaadav ja samas piisav töövõime hindamiseks vajaliku info kogumiseks? Kas ja milliseid lihtsustamise võimalusi näete? Kui Te ei tea vormi detailselt, siis millistest põhimõtetest peaks lihtsustamisel lähtuma.

o Millised küsimused, sõnastused või valikvastused tekitavad inimestes kõige rohkem

segadust või tõlgendamisraskusi?

o Millist infot ei tohiks lihtsustamise käigus kaotada, et inimese tegelik tegevuspiirang ja

abivajadus oleks hindamisel nähtav?

o Kuidas tuleks taotlusvormis ja andmete kogumisel rakendada andmete minimaalsuse

põhimõtet nii, et inimene ei peaks korduvalt esitama juba riigil olemas olevat infot?

4. Kas taotlusvormi või korduvtaotluste lihtsustamine eeldaks Teie hinnangul hindamismetoodika muutmist?

o Kas korduvtaotluste või muutumatute seisundite puhul oleks põhjendatud lihtsustatud

menetlus? Millistel tingimustel?

5. Kas töövõime hindamise otsuse praegust ülesehitust või sisu oleks vaja muuta, et otsus

oleks inimese jaoks selgem ja informatiivsem? Kui jah, siis millist teavet peaks otsus

kindlasti sisaldama?

o Kas töövõime hindamise otsuses peaks olema selgemini välja toodud, kuidas

eksperdiarvamusest jõuti lõpliku otsuseni? Kuidas seda võiks teha?

o Kuidas saaks riik toetada seda, et inimesed mõistaksid töövõime hindamise otsuse sisu,

põhjendusi ja tagajärgi paremini?

KAALUTLUSKRITEERIUMID JA OTSUSTE KEHTIVUSAEG

6. Kuidas Teie hinnangul peaks töövõime hindamise süsteemis olema määratletud piir osalise ja puuduva töövõime vahel? o Kas praegune metoodika ja praktika annavad inimestele piisavalt selge ja etteaimatava

aluse nende kahe kategooria eristamiseks?

o Kas Teieni on jõudnud juhtumeid, kus sarnases olukorras inimesed on saanud erinevaid

otsuseid või kus otsus ei vasta inimese enda ja tema lähedaste arusaamale tegelikust

töövõimest?

o Kas näete vajadust kaalutuskriteeriume täpsustada või praktikat ühtlustada? Kui jah, siis

millised põhimõtted peaksid olema inimese jaoks kõige olulisemad: läbipaistvus,

individuaalsus, diagnoosideülene lähenemine, funktsionaalse võimekuse hindamine või

midagi muud?

o Kui palju peaks süsteem võimaldama individuaalset kaalutlust inimese terviseseisundi,

prognoosi (seisundi püsivuse, muutumise või progresseerumisega) ja tööelus osalemise

võimaluste arvestamisel?

o Kuidas leida tasakaal ühetaolise kohtlemise ja paindliku, inimese olukorda arvestava

otsustamise vahel?

7. Kas praegused otsuste kehtivusajad on Teie hinnangul inimeste jaoks piisavalt põhjendatud ja paindlikud?

o Kas oleks põhjendatud võimaldada teatud seisundite puhul pikema kui 5 a kehtivusajaga

otsuseid? Millistel põhimõtetel?

o Kas Teieni on jõudnud tagasisidet seisundite või olukordade kohta, kus korduvhindamine

tundub inimesele ebamõistlikult koormav või sisuliselt põhjendamatu?

o Kuidas peaks olema korraldatud töövõime hindamise otsuse ajakohasuse tagamine juhul,

kui otsus kehtib pikemat aega, kuid inimese terviseseisund või tööelus osalemise

võimalused võivad aja jooksul muutuda?

PROTSESSI LIHTSUSTAMINE, ROLLIJAOTUS, SÜSTEEMI SISENEMINE

8. Milliseid töövõime hindamise protsessi osi võiks Teie hinnangul lihtsustada ja milliseid ei tohiks muuta?

o Kus näete praegu kõige suuremat dubleerimist, ebaefektiivsust või põhjendamatut

halduskoormust?

o Milline peaks olema tasakaal otsuste kvaliteedi ja menetluse kiiruse vahel? Kuidas saaks

seda Teie arvates saavutada?

o Milliseid lihtsustusi ei tohiks Teie hinnangul teha, isegi kui need vähendaksid osapoolte

koormust?

o Millised piirid peaksid kehtima andmete kogumisel ja kasutamisel, et süsteem oleks

korraga tõhus ja õiguspärane?

9. Kas praegune rollijaotus süsteemis on Teie hinnangul inimese jaoks arusaadav ja põhjendatud? Kui ei, siis milline see rollijaotus võiks olla?

o Milline peaks olema töötukassa, ekspertarstide, pere- ja eriarstide, töötervishoiu,

Sotsiaalkindlustusameti, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide roll?

o Kas mõni ülesanne või vastutus võiks liikuda teise asutuse või spetsialisti vastutusse?

10. Kas Teie hinnangul jõuab töövõime hindamisse inimesi, kelle puhul hindamise taotlemine ei ole sisuliselt põhjendatud? Kuidas saaks süsteem neid inimesi paremini suunata?

o Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia töövõime hindamisele pöördumiseni

enne, kui see on sisuliselt põhjendatud?

o Kuidas saaks inimesi enne taotluse esitamist sobivama info, nõustamise, ravi või teenuse

juurde suunata?

o Milline roll võiks selles olla perearstidel, eriarstidel, töötukassa nõustajatel, puuetega

inimeste organisatsioonidel, tööandjatel või avalikul kommunikatsioonil?

SÜSTEEMIDE SIDUMINE JA TEENUSTE LÕIMUMINE

11. Kuidas peaks töövõime hindamise süsteem olema seotud teiste töötukassa teenuste, töövahenduse ja karjääriteenustega?

o Kuidas tagada, et süsteemide sidumine lihtsustaks inimese teekonda ja ei muudaks

asjaajamist keerukamaks?

12. Milline töövõime hindamise käigus tekkiv info peaks liikuma tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning millistel tingimustel?

o Kas töövõime hindamise tulemused ja soovitused peaksid olema nähtavad perearstidele,

eriarstidele, töötervishoiuarstidele või teistele spetsialistidele?

o Kui jah, siis millist infot neil vaja oleks, mis eesmärgil ning kuidas peaks olema tagatud

inimese teadlikkus ja nõusolek?

13. Mida Te arvate sellest, et siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega seotud töövõime kaotuse ulatuse tuvastamise ja kahjuhüvitamise protsessiga?

o Millised oleksid sellise sidumise peamised eelised ja riskid? Milliseid muudatusi eeldaks

see rollijaotuses, õigusraamistikus või rahastamises?

o Milline arst või ekspert peaks tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime langust

hindama ning millist lisapädevust see eeldaks?

o Kuidas võiks lahendada nende inimeste hindamise, kes ei kuulu töövõime hindamise

sihtrühma, näiteks vanaduspensioniealised, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise

taotlemiseks?

14. Mida Te arvate puude tuvastamise ja töövõime hindamine sidumisest? Praegu on Eestis tööealisel inimesel võimalik taotleda puude raskusastme tuvastamist ja töövõime hindamist koos, ühise taotlusega, kas see süsteem peaks jätkuma või tuleks seda muuta?

o Millised on inimeste vaatest praeguse ühistaotluse ja kahe eraldi otsuse tegemise

peamised eelised ja probleemid?

o Kas ja millistes olukordades kogevad inimesed töövõime hindamise ja puude tuvastamise

menetlustes korduvat või dubleerivat info esitamist?

o Kas inimestele on piisavalt arusaadav, miks töövõime hindamise ja puude tuvastamise

tulemused võivad erineda?

o Millised muudatused võiksid vähendada inimese halduskoormust ja vajadust oma

terviseseisundit, tegevuspiiranguid või abivajadust mitmes kohas uuesti kirjeldada,

säilitades samas kahe hindamise erinevad eesmärgid?

o Millised oleksid töövõime hindamise ja puude tuvastamise tihedama sidumise peamised

riskid?

15. Milline oleks Teie arvates parim viis tagada vajalikud tugiteenused ja rahaline tugi inimesele, kelle tervis on töö tõttu halvenenud ja kes ei saa senist tööd jätkata, kuid kelle töövõime ei ole hindamise metoodika järgi vähenenud — eriti juhul, kui ümberõpe kestab kauem kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood? Kas tööalane rehabilitatsioon ja töötukassa rahaline tugi võiksid sellisel juhul laieneda ka neile inimestele kuni ümberõppe lõpuni?

AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT

16. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete kõige suuremat potentsiaali automatiseerimise või tehisintellekti kasutamiseks?

o Millised eesmärgid võiksid automatiseerimisel olla: halduskoormuse vähendamine, otsuste

kiirem tegemine, taotleja jaoks lihtsam protsess, otsuste ühetaolisus või midagi muud?

o Millistes protsessi osades võiks automatiseerimine olla kõige realistlikum, näiteks andmete

eeltäitmine, info koondamine, terviseandmete struktureerimine, otsuse teksti selgemaks

tegemine/lihtsustamine või eksperdi töö toetamine?

o Millistes protsessi osades peaks Teie hinnangul automatiseerimisega olema eriti

ettevaatlik puudega ja vähenenud töövõimega inimeste õiguste, võrdse kohtlemise ja

privaatsuse kaitseks?

o Kas automatiseerimine peaks olema pigem tehniline abivahend või võiks see tulevikus

mõjutada ka sisulist otsustamist?

17. Milliseid õiguslikke, eetilisi ja korralduslikke tingimusi tuleks arvestada, kui töövõime hindamise süsteemis soovitakse kasutada rohkem automatiseerimist või tehisintellekti?

o Kas praegune õigusraamistik võimaldab selliseid lahendusi või eeldaks see muudatusi?

o Millised andmekaitse nõuded ja läbipaistvuse põhimõtted peaksid olema selliste

lahenduste puhul kindlasti tagatud?

o Millises ulatuses peaks taotlejat teavitama automatiseeritud tööriistade või tehisintellekti

kasutamisest? Näiteks kas taotlejale peaks olema selgelt arusaadav, millises protsessi

osas automatiseerimist kasutatakse, milliseid andmeid lahendus kasutab ning kuidas see

võib hindamist mõjutada?

o Kas ja millisel määral tuleks taotlejale selgitada ka kasutatava lahenduse tehnilisi aspekte?

o Millised riskid võivad kaasneda automatiseerimise või tehisintellekti kasutamisega

töövõime hindamises? Kuidas neid riske maandada?

o Milline roll peaks jääma inimese tehtavale sisulisele otsusele ka siis, kui osa protsessist

automatiseeritakse?

KOKKUVÕTE JA LÕPUKÜSIMUSED

18. Millised on Teie hinnangul praeguse töövõime hindamise süsteemi kõige suuremad probleemid puudega ja vähenenud töövõimega inimeste vaatest? Millist tagasisidet olete inimestelt ja liikmesorganisatsioonidelt saanud?

19. Milliseid lahendusi Te neile probleemidele näete lühemas ja pikemas perspektiivis?

20. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate Eesti Puuetega Inimeste Koja vaates oluliseks?

Suur tänu Teile intervjuu eest!

1

Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja ja töövõime hindamise metoodika

väljatöötaja intervjuukava

SISSEJUHATUS JA NÕUSOLEKUD

Tänasel intervjuul räägime Teiega kui Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja ning töövõime hindamise

metoodika väljatöötajaga töövõime hindamise protsessist: kuidas hindamismetoodika on üles ehitatud,

kuidas see toetab ekspertarste ja teisi osapooli, kus tekib metoodika kasutamisel probleeme ning millised

muudatused võiksid protsessi parandada, säilitades samas hindamise sisulise täpsuse, ühtluse ja

usaldusväärsuse.

Teie loal salvestan intervjuu. Salvestist kasutame hiljem intervjuust kokkuvõtete ja analüüsi tegemiseks.

Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportisse me ei pane

intervjueeritavate nimesid, kuid viitame intervjuudes välja toodud probleemidele, seisukohtadele ja

võimalikele lahendustele. Spetsialistide intervjuudes ei saa me tagada täielikku anonüümsust, kuna

asutus, roll ja käsitletav teema võivad kaudselt tuvastada intervjueeritava isiku. Uuringu salvestisi hoiame

kuni uuringu lõpuni, misjärel kustutame need.

S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

S2. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma?

S3. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu?

TAUST

1. Palun kirjeldage lühidalt oma erialast tausta, rolli Töötervishoiuarstide Seltsis ja

kokkupuudet töövõime hindamisega.

o Milline oli Teie roll töövõime hindamise metoodika väljatöötamisel või hilisemal arendamisel?

o Kui kaua olete töövõime hindamise valdkonnaga kokku puutunud?

TÖÖVÕIME HINDAMISE EESMÄRK

2. Kui töövõime hindamise metoodikat välja töötati, siis milliseid senise süsteemi või praktika

puudujääke sooviti sellega eelkõige parandada? Kas eesmärk oli näiteks muuta hindamine

ühtlasemaks, õiglasemaks, läbipaistvamaks, funktsioonivõime-kesksemaks, tööeluga

paremini seotuks või vähendada halduskoormust?

3. Mil määral lähtuti metoodika koostamisel ICF-i ehk rahvusvahelise funktsioneerimisvõime,

vaeguste ja tervise klassifikatsiooni loogikast? Millistes osades võeti ICF-i põhimõtted üle

ning millistes osades kohandati neid Eesti töövõime hindamise eesmärkide, menetluse või

andmete järgi?

4. Mis peaks Teie hinnangul olema töövõime hindamise süsteemi peamine eesmärk praegu ja

tulevikus?

o Kas põhirõhk peaks olema töövõime ulatuse tuvastamisel, töövõimetoetuse õiguse kindlakstegemisel, tööelus püsimise toetamisel, teenustesse suunamisel või nende eesmärkide kombinatsioonil?

2

o Kus näete suurimat vastuolu süsteemi eesmärkide ja tegeliku toimimise vahel?

TAOTLUSVORM

5. Millised taotlusel esitatavad taotleja andmed on Teie hinnangul eksperdiarvamuse

koostamisel vältimatult vajalikud ja millise info kogumist võiks vähendada või teisiti

korraldada?

o Millised taotlusvormi osad või väljad annavad ekspertiisile vähe lisaväärtust või tekitavad taotlejale põhjendamatut koormust? Näiteks registriandmed, valikvastustega küsimused, vabatekstiväljad, mitteskooritavad küsimused 8–9 ja „Tahte“ küsimused.

6. Kuidas peaks ekspertarst metoodika järgi hindamisel arvestama nii taotleja enesehinnangut

kui ka TIS-is olevaid terviseandmeid, eriti juhul, kui taotleja kirjeldatud piirangud ja

terviseandmed ei lange täielikult kokku?

7. Kas olete saanud tagasisidet, et mõni taotlusvormi osa tekitab taotlejatele raskusi või annab

hindamiseks ebatäpset infot? Kui jah, siis millised osad ja kuidas võiks neid muuta?

8. Kuidas võiks muuta korduvtaotluste ja muutumatu või vähe muutuva seisundiga inimeste

taotluste käsitlemist, et vähendada koormust, kuid säilitada otsuse metoodiline korrektsus?

o Millised andmed võiksid korduvtaotlusel olla eeltäidetud? o Millal oleks lihtsustatud korduvtaotlus põhjendatud ja millal mitte? o Kuidas hinnata, kas inimese seisund on muutunud? o Millised riskid kaasneksid korduvtaotluste või muutumatute seisundite lihtsama

hindamisega ja kuidas neid maandada?

HINDAMISLOOGIKA, KAALUTLUSKRITEERIUMID JA SKOORIMINE

9. Kuidas peaks ekspertarst metoodika järgi jõudma hinnanguni, kas inimese töövõime on

vähenenud ning kas vähenenud töövõime korral on tegemist osalise või puuduva

töövõimega?

o Milline roll on skooril ja millal tekib arsti kaalutlusruum?

o Kuidas peaks arvestama eri valdkondade piirangute koosmõju?

o Kuidas peaks arvestama haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust?

o Millistes olukordades on piir osalise ja puuduva töövõime vahel metoodiliselt kõige

keerulisem?

10. Kui hästi metoodikas ette antud kaalutluskriteeriumid ekspertarste hindamisel toetavad?

o Millistes kohtades on piisav selgus ja millistes jätavad kriteeriumid liiga palju

tõlgendusruumi?

o Millised kaalutluskohad võivad põhjustada ekspertarstide vahel erinevaid tulemusi?

o Milliseid täpsustusi, juhendeid või näiteid oleks vaja, et suurendada eksperdiarvamuste

ühtlust ja läbipaistvust?

o Kas metoodikas peaks olema rohkem näiteid või samm-sammulisi otsustusskeeme, mis

aitaksid ekspertarstidel keerukates olukordades ühtsemalt hinnata?

11. Kas ja kuidas peaks töövõime ulatuse kaalumisel arvesse võtma inimese töötamist,

töökoormust, töö iseloomu, tervisekäitumist või ravijärgimust? Kas nende asjaolude

arvestamine peaks olema metoodikas selgemalt reguleeritud?

o Millal on need asjaolud töövõime hindamise seisukohast sisuliselt asjakohased?

o Millal võivad need asjaolud viia ebaühtlase või ebaõiglase hindamiseni?

o Milliseid reegleid või juhiseid oleks selles osas vaja?

o Kuidas suhestub see ekspertarsti teadmistega töökeskkonna ja töötingimuste kohta?

12. Kas ja milliseid muudatusi oleks eeltoodust tulenevalt vaja teha töövõime hindamise

metoodikas?

o Millised muudatused oleksid sisuliselt kõige olulisemad?

3

o Millised muudatused oleksid realistlikud lühiajalises vaates ja millised vajavad pikemat

ettevalmistust?

o Kuidas tuleks metoodikamuudatusi testida või valideerida enne rakendamist?

VISIIDIPÕHISED HINDAMISED

13. Millistel juhtudel ei piisa metoodika järgi dokumendipõhisest hindamisest ja täiendavatest

päringutest ning on vajalik visiidipõhine hindamine?

o Mis peaks olema otsustamise alus: vastuolu taotluse ja TIS-i vahel, puudulik terviseinfo,

funktsionaalse võimekuse hindamise vajadus, keeruline või mitmetahuline juhtum?

o Milliste juhtumite puhul tuleks Teie hinnangul kindlasti visiidipõhist hindamist kasutada?

o Milline võiks olla erinevate arstide ja teiste tervisespetsialistide roll visiidipõhises

hindamises?

14. Miks tehakse visiidipõhiseid hindamisi Teie hinnangul praegu vähe ja mida oleks vaja

muuta, et neid kasutataks rohkem või paremini?

o Millised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks visiidipõhiseid hindamisi tehakse

oluliselt vähem kui metoodikas algselt kavandati (1–2% vs 20%)?

o Kas visiidipõhiste hindamiste osakaalu suurendamine oleks vajalik (võrreldes

praegusega)? Millised meetmed aitaksid suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu?

o Kuidas muuta visiidipõhise hindamise protsess sujuvamaks ja vähem koormavaks kõigi

osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarst) jaoks?

OTSUSE KEHTIVUSAEG

15. Milliste kriteeriumide ja kaalutluste alusel peaks metoodika järgi määrama töövõime

hindamise otsuse kehtivusaja?

o Kuidas peaks kehtivusaja määramisel arvestama terviseseisundi olemust ja haiguse

kulgu, näiteks seisundi püsivust, progresseerumist, ravitavust ja töövõime muutumise

tõenäosust?

o Millised andmed või kriteeriumid peaksid toetama pikema või lühema kehtivusaja

põhjendamist?

16. Kuidas sobivad praegused otsuste kehtivusajad inimeste tegelike olukordadega ning kas

näete vajadust neid muuta?

o Kas praegused kehtivusajad — 6 kuud, 1–5 aastat, kuni vanaduspensionieani või

täisealiseks saamiseni — on erinevate seisundite puhul piisavalt põhjendatud ja

paindlikud?

o Milliste seisundite või juhtumite puhul oleks põhjendatud pikem kui 5-aastane või

vastupidi lühem kehtivusaeg? Milline peaks olema eeltöö (andmeanalüüs, võrdlus teiste

riikide praktikaga), et tuvastada need seisundid? Kuidas sel juhul tekib

kaalutluskriteerium, kas töövõime on puuduv või osaline?

o Kas metoodikas oleks vaja täpsemaid juhiseid, et kehtivusaja määramine oleks

ekspertarstide vahel ühtlasem?

OTSUSE JA EKSPERDIARVAMUSE ARUSAADAVUS TAOTLEJALE

17. Kas olete saanud tagasisidet selle kohta, mis võib muuta töövõime hindamise otsuse või

eksperdiarvamuse taotleja jaoks raskesti mõistetavaks? Kui jah, siis mis?

4

o Kas arusaadavust võivad mõjutada näiteks meditsiiniline või juriidiline sõnastus,

põhjenduste detailsus, otsuse ja eksperdiarvamuse omavaheline seos või

eksperdiarvamuse ülesehitus?

o Kuidas muuta töövõime hindamise otsuse vormi (otsuse ülesehitus) ja sisu taotlejale

selgemaks? Kas sellele peaks veel lisama lihtsas keeles lisa?

o Kui arusaadav on täismahus eksperdiarvamus taotlejate jaoks ja kas see aitab neil

paremini mõista otsuse sisu ja põhjendusi?

18. Kas ja kuidas peaks töövõime hindamise otsust ja eksperdiarvamust paremini omavahel

siduma, et taotleja saaks otsusest paremini aru, kuid otsus ei oleks samas liiga mahukas?

o Millist teavet (põhjendused, näited, viited) peaks TVH otsus sisaldama, et see oleks

taotlejale piisavalt informatiivne ning mõistetav?

o Milline peaks olema eksperdiarvamuse roll otsuse põhjenduste avamisel?

KOOSTÖÖ, ERIALANE TUGI JA EKSPERTIISI ÜHTLUS

19. Kuidas mõjutab ekspertarsti erialane taust töövõime hindamise ekspertiisi koostamist ja

millist tuge vajab arst juhtumites, mis ei kuulu tema põhieriala alla?

o Milliseid täiendavaid toetavaid meetmeid võiks ekspertarstidele pakkuda nende erialaga

mitte seotud juhtumite hindamiseks lisaks juba olemasolevatele võimalustele (koolitused,

juhendid, koostöövõimalus teiste ekspertarstidega)?

20. Milline on erineva erialase taustaga ekspertarstide või teiste spetsialistidega

konsulteerimise praktika töövõime hindamise protsessis ja kuidas seda paremini

korraldada?

o Millised tegurid takistavad ekspertarstide vahelist konsulteerimist (nt ajakulu,

töökorraldus, vastutuse jagunemine, rahastamine)?

o Kui esineb konsulteerimist ja koostööd, siis kas ja kuidas see aitab suurendada

ekspertiiside objektiivsust?

o Kuidas saaks soodustada ja süsteemselt korraldada ekspertarstide vahelist

konsulteerimist ekspertiiside koostamisel?

PROTSESSI LIHTSUSTAMINE JA SÜSTEEMI SISENEMINE

21. Kuidas Te hindate töövõime hindamise protsessi tervikuna? Mis toimib hästi ja kus on

probleeme?

o Millised etapid toimivad hästi?

o Millised etapid on Teie hinnangul kõige ajamahukamad või ressursinõudlikumad? Miks?

o Kus näete praegu dubleerimist, ebaefektiivsust või põhjendamatut halduskoormust?

o Millised protsessi osi oleks kõige olulisem lihtsustada või parandada, ilma et ekspertiisi

kvaliteet kannataks?

22. Kuidas hindate praegust rollijaotust taotleja, töötukassa, ekspertarsti, raviarsti,

töötervishoiuarsti ja teiste osapoolte vahel?

o Kas osapoolte rollid ja vastutus on Teie hinnangul selged ja toimivad? o Kas rollijaotus on taotlejale arusaadav? o Millistes kohtades võiks rollijaotust muuta või selgemaks teha? o Kas töötervishoiuarstidel võiks olla senisest selgem roll töövõime säilitamise või

töötingimuste hindamise vaatest? 23. Kas Teie hinnangul jõuab töövõime hindamisse inimesi, kelle puhul hindamise taotlemine ei

ole sisuliselt põhjendatud? Millistes olukordades seda esineb?

o Millistel põhjustel hinnatakse esmakordselt töövõime hindamise taotlejatel töövõime mitte vähenenuks?

o Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia töövõime hindamisele pöördumiseni enne, kui see on sisuliselt põhjendatud?

5

o Millist rolli mängivad perearstid, eriarstid, lähedased, tööandjad või töötervishoiuarstid taotluse esitamise otsuse kujunemisel?

o Millised meetmed aitaksid vähendada töövõimeliste, sh ajutise tervisepiiranguga inimeste sisenemist töövõime hindamise süsteemi?

24. Milline oleks Teie arvates parim viis tagada vajalikud tugiteenused ja rahaline tugi inimesele,

kelle tervis on töö tõttu halvenenud ja kes ei saa senist tööd jätkata, kuid kelle töövõime ei

ole hindamise metoodika järgi vähenenud — eriti juhul, kui ümberõpe kestab kauem kui

töötuskindlustushüvitise maksmise periood? Kas tööalane rehabilitatsioon ja töötukassa

rahaline tugi võiksid sellisel juhul laieneda ka neile inimestele kuni ümberõppe lõpuni?

TÖÖÕNNETUSEST JA KUTSEHAIGUSEST TINGITUD TÖÖVÕIME LANGUS

25. Mida Te arvate võimalusest siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega

seotud töövõime kaotuse ulatuse tuvastamise ning kahjuhüvitise määramise protsessiga?

o Millised oleksid sellise sidumise peamised eelised ja riskid? o Milline arst või ekspert peaks sellist töövõime kaotust tuvastama? Kas ja millist

lisapädevust see eeldaks? Milline võiks olla töötervishoiuarstide roll tööõnnetuse või kutsehaigusega seotud töövõime languse hindamisel?

o Kuidas võiks lahendada nende inimeste hindamise, kes ei kuulu töövõime hindamise sihtrühma, näiteks vanaduspensioniealised või alla 16-aastased, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise taotlemiseks?

EKSPERTIISIS ANTAVAD SOOVITUSED

26. Milline roll peaks Teie hinnangul olema ekspertiisis antavatel töötingimuste ja töövõime

toetamise soovitustel?

o Kellele on soovitused Teie hinnangul eelkõige mõeldud: taotlejale, töötukassa nõustajale, raviarstile, tööandjale või mõnele teisele osapoolele?

o Millised soovitused on Teie kogemuse põhjal sisuliselt vajalikud ja rakendatavad ning millised kipuvad jääma liiga üldiseks?

o Kuidas tagada, et taotlejad oleksid teadlikud neile antud soovitustest? Kas ja millises vormis peaks soovitused lisama töövõime hindamise otsusele, et need oleksid taotlejale arusaadavad ja kasutatavad? Kuidas aidata taotlejal paremini teadvustada vajadust muuta oma tervisekäitumist või tervist kahjustavat töist tegevust töövõime säilitamise eesmärgil?

o Kuidas võiks ekspertiisis antud soovitused paremini jõuda nende osapoolteni, kes saavad inimese töövõimet, tervisekäitumist, töötingimusi või tööelus püsimist toetada?

o Kas töötervishoiuarstide teadlikkust olemasolevatest võimalustest aitaks suurendada see, kui koolitustel tutvustataks põhjalikumalt Töötukassa ja SKA teenuseid?

o Kas ja kuidas võiks ekspertiisis sisalduvat infot ja soovitusi kasutada laiemalt tervise- ja sotsiaalvaldkonnas, et toetada inimese töövõime säilimist?

o Kas ekspertarsti soovitused võiksid olla üks tervisjuhtimise töölauale (TJT) kuvatava heaoluplaani osa?

o Kas peate põhjendatuks võimalust soovitada ekspertarsti poolt vajadusel töötervishoiuarsti visiiti, kes hindaks, milliseid raviteenuseid taotleja vajab ja vajaduse korral suunaks taotleja edasi nendele?

27. Millistele andmetele peaksid soovitused tuginema, et need oleksid sisuliselt põhjendatud ja

rakendatavad (nt terviseandmed, funktsionaalne võimekus, hariduse ja töötamise andmed)

ning kuidas saaks ekspertarstile soovituste andmist lihtsamaks teha?

o Kuidas muuta soovituste andmine ekspertarstide jaoks sisuliselt ja tehniliselt lihtsamaks? o Kas ja kuidas oleks võimalik muuta soovituste andmine andmepõhiseks, nt kasutades

masinõppepõhiseid soovitusmudeleid või integreerides sobivaid klassifikaatoreid?

6

AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT

28. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete kõige realistlikumat automatiseerimise

või tehisintellekti kasutamise potentsiaali?

o Millised tehnoloogilised lahendused (nt eeltäidetud vormid, otsustustoe süsteemid, otsuste sõnastamine) võiksid toetada töövõime hindamise protsessi tõhusust ja kvaliteeti?

o Kas ja kuidas saaks automatiseerida ja kiirendada terviseandmete töötlemist ja nende seostamist taotluse andmetega?

o Kas ja kuidas saaks automatiseerida vabatekstiväljade analüüsi, et tuvastada mustreid ja töövõime langusele viitavaid märksõnu?

o Kas TI võiks aidata ka taotlejale otsuse selgitamisel (meditsiinikeele lihtsustamine)? o Kas ja kuidas oleks võimalik arendada poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme, kus

tehisintellekt teeb esmase hinnangu ja ekspertarst kinnitab või korrigeerib seda? 29. Millised riskid võivad kaasneda automatiseerimise või tehisintellekti kasutamisega töövõime

hindamises? Kuidas neid riske maandada?

KOKKUVÕTE JA LÕPUKÜSIMUSED

30. Millised on Teie hinnangul praeguse töövõime hindamise süsteemi kõige suuremad

probleemid?

31. Milliseid lahendusi Te neile probleemidele näete lühemas ja pikemas perspektiivis?

32. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida

peate oluliseks?

Suur tänu Teile intervjuu eest!

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Anu Suviste

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

Teie 02.07.2026

Meie 13.07.2026 nr 11-1/1980-3

Vastus

Lugupeetud Anu Suviste

Esitame vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni esitatud märkustele vastused esitatud küsimustele

ning parandatud taotluse koos täiendatud lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kirsti Melesk

tööhõive osakonna juhataja

Lisa: 1. Vastused Andmekaitse Inspektsiooni küsimustele

2. Täiendatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

3. Lisa 3. Töövõime hindamist taotlenud inimeste nõusoleku küsimise kiri ja intervjuu

kava

4. Lisa 7. Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja intervjuu kava

5. Lisa 8. Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja intervjuu kava

Kirsti Melesk

[email protected]

2