Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid, aga

vastavalt IKS § 6 lg 51

otsustab AKI ise, kas

pöördub eetikakomiteesse

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

MKM

andmekaitsespetsialisti

kontakt

[email protected]

TK andmekaitsespetsialisti

kontakt

[email protected]

Centari

andmekaitsespetsialisti

kontakt

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, lisatud

intervjuukavad, sh

nõusoleku küsimine

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood: 70003158

Aadress: Suur-Ameerika 1

15001 Tallinn Harju maakond

Kontakt: Kirsti Melesk

[email protected], +372 5443 0834

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

OÜ

Reg kood: 11343217

Aadress: Rataskaevu 2-6, 10123 Tallinn

Kontakt: Kati Kadarik-Trei, e-post:

[email protected], tel. 51963868

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Töötukassa

Registrikood: 74000085

Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412

Kontakt: Monika Aasa

[email protected], 614 8632

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Uuring on poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidav uuring IKS § 6 lg 5 tähenduses;

eriliigiliste isikuandmete töötlemise korral

kohaldub IKS § 6 lg 5¹. Osa uuringust toimub

isiku nõusoleku alusel.

Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6

kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine

teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5

kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid.

Uuringu tellija ja vastutav töötleja on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Uuringu eesmärk on saada tõenduspõhist

sisendit töövõime hindamise metoodika ja

hindamissüsteemi arendamiseks, sh töövõime

hindamise protsessi, taotlusvormi, otsuste

arusaadavuse, hindamispraktika, töövõimet

toetavate soovituste ning automatiseerimise ja

tehisintellekti kasutamise võimaluste

hindamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

pädevus uuringu tellimiseks ja

poliitikakujundamiseks tuleneb Vabariigi

Valitsuse seaduse § 63 lõikest 1 ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärusest. Ministeeriumi valitsemisalasse

kuulub muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-,

tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine. Uuringu tulemusi

kasutatakse nimetatud valdkonna poliitika,

korralduse ja võimalike õiguslike või

metoodiliste muudatuste kavandamisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 304428),

mille tulemuste põhjal volitas Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

(töövõtjana) uuringut läbi viima 6. aprillil 2026

sõlmitud lepinguga nr 8-2/64-1 (vt taotluse lisa

1)

Uuringu läbiviimiseks on vaja kasutada Eesti

Töötukassa andmeid kahel eesmärgil:

1. töövõime hindamist (edaspidi TVH)

taotlenud isikute kontakt- ja

taustandmed selleks, et moodustada

uuringu eesmärgile vastav

intervjueeritavate valim ning kutsuda

isikuid intervjuus osalema. Intervjuus

osalemine toimub isiku teadlikul

nõusolekul ja vabatahtlikult.

2. täidetud TVH protsessi dokumentide

analüüs, et hinnata seoseid dokumentide

vahel ja automatiseerimise ning

tehisintellekti kasutamise võimalusi

protsessi käigus.

Uuringus esineb eriliigiliste isikuandmete

töötlemist, kuivõrd töövõime hindamise

dokumentatsioon ja hindamisprotsess

puudutavad terviseseisundit ja

tegevuspiiranguid. Kuna tegemist on IKS § 6

lõike 5 alusel tehtava poliitikakujundamise

uuringuga, kohaldub IKS § 6 lõikes 5¹

sätestatud erisus, mille kohaselt ei kohaldata

sellisele uuringule IKS § 6 lõikes 4 sätestatud

valdkondliku eetikakomitee kontrolli

kohustust. Uuringu kooskõlastamiseks

esitatakse taotlus Andmekaitse Inspektsioonile,

kes kontrollib IKS § 6 tingimuste täitmist ja

vajadusel konsulteerib eetikakomiteega.

Isikuandmete töötlemine isikut tuvastaval kujul

on piiratud üksnes nende tegevustega, mille

puhul uuringu eesmärki ei ole võimalik

saavutada anonüümsete andmetega või mille

puhul anonüümsete andmete kasutamine

muudaks eesmärgi saavutamise ebamõistlikult

raskeks. Isikuandmeid töödeldakse

minimaalses vajalikus mahus, tulemused

avaldatakse üksnes üldistatud kujul ning

uuringu käigus ei tehta andmesubjektide suhtes

individuaalseid otsuseid ega muudeta nende

õiguste ega kohustuste mahtu.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja

olemasoleva töövõime ulatuse tuvastamine, mille käigus võetakse arvesse inimese

terviseseisundit, inimese enda hinnangut oma tegutsemisvõimele ning tervisepiirangutest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.4 2016.

aastal käivitus Eestis töövõimereform, mille eesmärk oli töövõimetuspensionäride ja

töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustumine ning süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse

tagamine. Laiemas plaanis taotleti ühiskondlike hoiakute muutumist vähenenud töövõimega

inimestesse ning nende paremat ligipääsu tööturule. Reformi nurgakiviks oli varasema

töövõimetuse hindamise asendamine inimese säilinud töövõime ja tegutsemisvõime piirangute

hindamisega. Reformi käigus viidi töövõime hindamine Sotsiaalkindlustusametist töötukassasse,

kuna fookus nihkus säilinud töövõime toetamisele, mis on Töötukassa tegevusalas. Töövõime

hindamine viidi uuele alusele ja selleks töötati välja ning võeti kasutusele uus metoodika.

Töövõime hindamise metoodika kasutuselevõtust on praeguseks möödas rohkem kui 10 aastat.

Selle aja jooksul on üles kerkinud mitmeid kitsaskohti metoodika rakendamisel. Näiteks on välja

4 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium. 31.03.2020 korrigeeritud versioon. Töövõime toetamise

süsteem | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

toodud, et taotlejatele on töövõime hindamine sageli keeruline ja emotsionaalselt koormav.

Puudub selgus, kuivõrd arvestatakse hindamise otsuse tegemisel taotluses esitatud subjektiivseid

kirjeldusi võrreldes tervise infosüsteemi andmetega, mis võib tekitada taotlejates ka ebakindlust.

Töövõime hindamise otsustele on ette heidetud üldsõnalisust, juriidilist keelekasutust ja

personaalsuse puudumist, mistõttu on taotlejal keeruline mõista, kuidas otsuseni jõuti või

millistele teenustele ja toetustele ta selle alusel kvalifitseerub. Ametlikes otsustes ei kajastu

ekspertarsti soovitused, kuigi neis võib olla olulist infot inimese tööelus osalemiseks ja edasiste

teenuste planeerimiseks. Praktikas ilmneb taotlejate vähest omavastutust tervisekäitumises –

soovitusi ei järgita ja tööelus jätkatakse viisil, mis võib terviseseisundit halvendada.5

Töövõime hindamine on oluline, paljusid inimesi puudutav sotsiaalkaitse ja tööturu meede. 2025.

aastal taotles töövõime hindamist 44 176 inimest ja kokku oli aasta lõpu seisuga 91 421 inimest,

kellel oli tuvastatud vähenenud töövõime. Vähenenud töövõime annab võimaluse saada

töövõimetoetust, mille väljamaksed olid 2025. aastal kokku 493 miljonit eurot.6

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise metoodika vastab

erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarstid) vajadustele ja kuidas seda oleks võimalik

parandada. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut tuleb kaaluda muuhulgas, kuidas saaks

töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel kasutada

tehisintellekti (edaspidi TI). Praegu puudub süsteemne ülevaade sellest, millised töövõime

hindamise protsessi osad on TI kasutuselevõtuks sobivaimad ja Eesti oludes rakendatavad.

Uuringu käigus vaadatakse kriitiliselt üle töövõime hindamise protsess ja metoodika ning tehakse

ettepanekuid selle parandamiseks, lihtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks, arvestades

automatiseerimise ja TI rakendamise võimalusi.

Uuringu metoodika koosneb järgmistest andmete kogumise ja analüüsimise etappidest:

1. Dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust töövõime hindamise süsteemi ja

kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad. Dokumendianalüüsi raames

analüüsitakse ka valimisse sattunud isikute TVH dokumente (TVH taotlusvorm,

TVH eksperdiarvamus, TVH otsus, vaide olemasolul vaide otsus). Dokumendianalüüs

annab ülevaate töövõime hindamise aluseks olevate andmete koosseisust ja iseloomust

ning võimaluse analüüsida, kas, millises protsessi osas ja mis tingimustel saab

töövõime hindamise protsessis kasutada tehisintellekti.

2. Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle

probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest, sh rakendusasutuste

(töötukassa töötajad, SKA esindaja), ekspertarstide, poliitikakujundajate (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist ja Sotsiaalministeeriumist) ning sotsiaalpartnerite

(Eesti Puuetega Inimeste Koda, Töötervishoiuarstide Selts).

3. Intervjuud töövõime hindamist taotlenud inimestega (sh nii inimesed, kellel ei

tuvastatud töövõime vähenemist kui inimesed, kellel tuvastati osaline või puuduv

töövõime), et kaardistada taotleja kasutajateekonda ja siduda probleemid konkreetsete

etappidega taotlusprotsessis ning sõnastada parandused, mis lihtsustavad ja

parendavad kasutajakogemust.

4. Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine.

Taotleme Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastust isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks,

mis puudutab uuringu kahte osa:

5 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti Rakendusuuringute

Keskus Centar. (2022). Lk 28 6 Töötukassa, statistika ja uuringud, peamised statistilised näitajad, töövõime hindamise taotlused ja otsused.

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TVH/Taotlusedotsused

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TT/Mramisedkestus

1. TVH-d taotlenud inimeste valimi moodustamine intervjuude läbiviimiseks,

kontaktide päring Töötukassast ja intervjuukutsete saatmine.

2. TVH-d taotlenud inimeste valimi koostamine dokumendianalüüsi jaoks ja

dokumentide pseudonümiseerimine.

Muid uuringu meetodeid ja allikaid, sh isikute nõusolekul andmete kogumist, kirjeldame

taotluses üldiselt. Taotluse vormile on lisatud TVH taotlenud inimeste ja sidusrühmade ekspertide

andmete kogumise instrumendid:

 uuringu infoleht lisas 2,

 nõusolekupõhiste intervjuude esialgsed kavad koos nõusoleku küsimustega

o TVH taotlenud inimeste intervjuu kava lisas 3,

o Töötukassa töötajate intervjuu kava lisas 4,

o Ekspertarstide intervjuu kava lisas 5,

o Poliitikakujundajate ja SKA esindaja intervjuu kava lisas 6,

o EPIKoja esindaja intervjuu kava lisas 7,

o Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja intervjuukava lisas 8.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta toimub

minimaalses võimalikus mahus ja on vajalik ainult uuringu ettevalmistavas etapis, sidusrühmade

ekspertidele intervjuukutsete saatmiseks, töövõime hindamist taotlenud inimeste valimi

moodustamiseks ja intervjuukutsete saatmiseks ning TVH dokumentide valimi moodustamiseks

ja pseudonümiseerimiseks. Nendele etappidele järgnev analüüs toimub kas isiku nõusolekul

(intervjuud) või isikuid otseselt mitte tuvastada võimaldaval pseudonüümiseeritud kujul (TVH

dokumendid).

1. Intervjuukutsete saatmine töövõime hindamist taotlenud inimestele.

TVH-d taotlenud inimeste intervjueerimine on vajalik, et hinnata taotlejate kogemusi

taotluse täitmisel, eksperdiarvamuse ja otsuse mõistmisel ning neis esitatud soovituste

kasutamisel. Ilma taotlejate kogemuseta pole võimalik hinnata, millised protsessi osad

toimivad praegusel kujul hästi, millised on koormavad või segadust tekitavad ja vajavad

parandamist.

Intervjuudes osalejate leidmiseks on vaja kasutada töötukassa TVH-d taotlenud inimeste

kontaktandmeid. Alternatiivsed värbamise meetodid nagu sotsiaalmeedia kaudu

värbamine, lumepallimeetod või osalejate leidmine esindusorganisatsioonide kaudu pole

võimalik, kuna TVH taotlemise protsessi on vaja analüüsida spetsiifilistelt kitsamate

sihtrühmade vaates (nt inimesed, kelle TVH tulemusena ei tuvastatud töövõime

vähenemist või inimesed, kes vaidlustasid TVH tulemuse). Selliste spetsiifiliste kitsaste

sihtrühmade leidmine alternatiivsete värbamismeetoditega, ei ole mõistliku kulu ja ajaga

võimalik.

Isikustatud kontaktandmeid kasutatakse üksnes intervjuukutsete saatmiseks, et küsida

inimese nõusolekut intervjuu andmiseks. Intervjuus osalemine ja selle salvestamine on

vabatahtlik ning toimub ainult inimese teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Intervjuu

alguses küsitakse kolm eraldi nõusolekut: nõusolek intervjuus osaleda, nõusolek intervjuu

salvestamiseks ja selgesõnaline nõusolek intervjuus avaldatavate terviseandmete

töötlemiseks uuringu eesmärgil. (vt taotluse lisa 3). Nõusoleku tagasivõtmise tingimusi

tutvustatakse uuringu infolehel (vt taotluse lisa 2) ja intervjuude alguses.

Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult ning tsitaate kasutatakse selliselt, et

intervjueeritav ei oleks tuvastatav.

2. Täidetud TVH dokumentide analüüs.

Uuringus analüüsitakse täidetud TVH dokumentide sisu ja seoseid. Dokumentide

päringuks koostatakse taotlejate valim. Välja võetakse valimisse sattunud taotlejate TVH

dokumendid: taotlus, eksperdihinnang, otsus, vaide olemasolul selle otsus.

TVH täidetud dokumentide analüüs on vajalik, et analüüsida taotluses esitatud info

seoseid eksperdiarvamuse ja otsusega. Dokumentide analüüsimine on vajalik protsessi

lihtsustamise, automatiseerimise ja TI rakendamise potentsiaali hindamiseks, et mõista

milliseid taotluse ja hindamise osi saab kaaluda automatiseerimiseks või TI

rakendamiseks. TVH täidetud dokumentide analüüsimise alternatiivina kaalutud

metoodikana sünteetilised või statistiliselt agregeeritud andmed ei ole piisav alternatiiv

tegelikele hindamise dokumentidele, kuna need ei suuda säilitada juhtumite sisulist ja

tekstilist mitmekesisust ega võimalda hinnata konkreetsetel juhtumitel taotleja esitatud

info, terviseandmete, ekspertarsti kaalutluste ja lõplike otsuste omavahelisi seoseid.

Seetõttu on täidetud TVH dokumentide analüüs uuringu eesmärgi saavutamiseks

möödapääsmatu.

Töötukassa pseudonümiseerib valimisse sattunud taotlejate TVH dokumendid,

eemaldades kõik isikut otseselt tuvastada võimaldavad väljad. Juhtumitele antakse

uuringusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks,

tagasisidestavat koodivõtit ei looda. Centarile edastatakse pseudonümiseeritud andmed.

Isikute kaudse tuvastamise võimaluse minimeerimiseks viib Centar enne analüüsi läbi

jääkriski minimeerimise (vt punkt 10.2).

3. Intervjuud sidusrühmade ekspertidega.

Sidusrühmade ekspertide – töötukassa töötajate, SKA esindaja, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundajate,

ekspertarstide, EPIKoja esindaja ning Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja –

intervjueerimine on vajalik, et kirjeldada töövõime hindamise praegust süsteemi, selle

kitsaskohti ja võimalikke lahendusi rakendaja, poliitikakujundaja ja töövõime hindamise

ekspertarvamuse koostaja vaatest. Ilma nende osapoolte kogemuse ja erialateadmiseta ei

ole võimalik hinnata, millised protsessi ja metoodika osad toimivad, kus esineb ebaühtlust

ning kus on ruumi lihtsustamiseks, automatiseerimiseks või tehisintellekti rakendamiseks.

Sobivate ekspertide väljaselgitamiseks, valimisse valimiseks ja nendega

kontakteerumiseks töödeldakse ekspertide ametialaseid isikuandmeid ilma andmesubjekti

nõusolekuta. Töödeldavad andmed on isiku nimi, ametikoht ja tööalane e-posti aadress.

Valimid koostavad uuringu tellija MKM ja töötukassa. Ekspertarstide, töötukassa

töötajate, EPIKoja esindaja ja Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja kontaktandmed

saadakse töötukassalt ning poliitikakujundajate (sh SKA esindaja) kontaktandmed uuringu

tellijalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Tegemist on tuvastatud füüsilise

isiku ametialaste (sh võimalik, et avalikustatud) andmetega, mida käsitatakse

isikuandmetena ja mida töödeldakse üksnes eksperdi valimisse arvamiseks ja

intervjuukutse edastamiseks.

Ekspertide ametialaste kontaktandmete töötlemine ilma nõusolekuta on vältimatu, kuna

vajalik erialateadmine on seotud konkreetsete rollide ja isikutega nimetatud asutustes ning

nende poole on võimalik pöörduda üksnes ametialaste kontaktandmete kaudu.

Töödeldakse üksnes kontakteerumiseks ja valimi moodustamiseks minimaalselt vajalikke

andmeid (nimi, amet, e-posti aadress); eksperdi eriliiki isikuandmeid ei töödelda.

Intervjuu läbiviimine, selle salvestamine ja kasutamine toimub üksnes eksperdi teadlikul

ja vabatahtlikul nõusolekul. Nii intervjuus osalemise kui ka salvestamise nõusolekut

küsitakse intervjuu alguses suuliselt (vt taotluse lisad 4-8). Ekspertintervjuudes

töödeldakse üksnes ametialast, töövõime hindamise protsessi ja metoodikat puudutavat

sisu. Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Töövõime hindamise süsteem on osa selle

põhiseadusliku kaitse tagamisest, kuna selle kaudu otsustatakse inimese juurdepääs

töövõimetoetusele, töövõimega seotud teenustele ja teistele toetavatele meetmetele. Seetõttu on

avalik huvi hinnata, kas töövõime hindamise metoodika ja korraldus toimivad eesmärgipäraselt,

õiglaselt, läbipaistvalt ja tõhusalt.

Uuringu lähtekoht on, et töövõime hindamise süsteemis on ilmnenud mitu olulist kitsaskohta.

Peamiste probleemidena on esile kerkinud taotlusvormi keerukus ja ebaselgus, otsuste ja

eksperdiarvamuste vähene arusaadavus ning ekspertarstide hinnangute võimalik varieeruvus.

Samuti on tähelepanu juhitud korduvhindamiste ja otsuste kehtivusaegade põhjendatusele,

menetluse ressursimahukusele, visiidipõhiste hindamiste vähesele kasutamisele, võimalikule

dubleerimisele teiste süsteemidega ning sellele, et hindamise käigus kogutud andmeid

kasutatakse inimese edasisel toetamisel piiratud määral. Need probleemid puudutavad nii

taotlejaid, ekspertarste ja töötukassat kui ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning riiki tervikuna.

Uuringu eesmärk on anda tõenduspõhine sisend töövõime hindamise süsteemi arendamiseks

Eestis. Selleks analüüsitakse töövõime hindamise protsessi taotlejate, ekspertarstide, töötukassa

töötajate ja poliitikakujundajate vaatest. Uuringus hinnatakse taotlusvormi, otsuste ja

eksperdiarvamuste arusaadavust, hindamiskriteeriumide rakendamist, hinnangute kujunemist,

otsuste kehtivusaegade ja korduvhindamiste põhjendatust ning töövõime hindamise andmete

kasutamise võimalusi.

Uuringu tulemusena töötatakse välja ettepanekud, kuidas muuta süsteemi kasutajasõbralikumaks,

metoodiliselt ühtlasemaks, halduslikult säästlikumaks ja paremini põhjendatuks. Ettepanekud

annavad sisendi võimalike regulatiivsete, metoodiliste, korralduslike ja tehniliste muudatuste

kavandamiseks. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb ka sellest, et töövõime hindamise süsteem

mõjutab otseselt suure hulga inimeste sotsiaalset kaitset, toimetulekut ja tööturule pääsu või seal

püsimist. Kui süsteem on taotleja jaoks raskesti mõistetav, menetlus on ülemäära koormav või

hinnangud ei ole piisavalt ühtlased ja läbipaistvad, võib see kahjustada inimeste õiguskindlust,

usaldust avaliku võimu vastu ja toetuste sihipärast määramist. Samal ajal mõjutab ebaefektiivne

või ebaühtlane süsteem ka avalike vahendite kasutamist, halduskoormust, vaiete hulka ning

tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostoimet. Uuringu eesmärk on neid mõjusid paremini mõista ja

teha ettepanekuid, mis parandavad nii süsteemi õiguspärasust kui ka toimivust.

Lisaks toetab uuring järgmiste avalike ülesannete täitmist

 Töötukassa ülesanne hinnata ja arendada töövõime hindamise süsteemi vastavalt

töövõimetoetuse seadusele;

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevus riigi infosüsteemide ja avalike e-

teenuste arendamise koordineerimisel (Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus § 11 ja § 12);

 Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026, Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 ja

Digiühiskonna arengukava 2035 seavad riigi e-teenuste digitaliseerimise eesmärgid.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringus lähtutakse minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja turvalise töötlemise põhimõtetest.

Isikuandmeid töödeldakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik uurimisülesande täitmiseks.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse üksnes uuringu ettevalmistavas ja

andmekogumise etapis: töövõime hindamist taotlenud inimeste ja sidusrühmade ekspertide valimi

moodustamiseks, intervjuukutsete saatmiseks ning dokumendianalüüsis kasutatavate TVH

dokumentide valimi koostamiseks ja dokumentide pseudonümiseerimiseks. Intervjuud toimuvad

isiku nõusolekul.

Uuringu tulemusena ei tehta andmesubjektide suhtes individuaalseid otsuseid, ei hinnata inimeste

töövõimet, ei muudeta inimese õigusi ega kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud

kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid.

Andmesubjektide õiguste ja eraelu kaitseks rakendatakse järgmisi kaitsemeetmeid.

Intervjuud 1. Vabatahtlik ja teadlik osalemine intervjuudes:

Intervjuudes osalemine on vabatahtlik ja toimub ainult isiku teadlikul nõusolekul

(taotlusele on lisatud uuringus osaleja infoleht, vt taotluse lisa 2; nõusoleku küsimine

toimub intervjuukutses ja intervjuude alguses, vt taotlusele lisatud intervjuude kavad

lisades 3-8). Intervjuukutses selgitatakse, kust inimese kontaktandmed pärinevad, mis on

uuringu eesmärk, kuidas andmeid kasutatakse ning osalemise vabatahtlikkust. Kui

inimene ei soovi intervjuud anda, siis temaga rohkem ei kontakteeruta. Kui inimene

vastab intervjuukutse e-kirjale, et ta on intervjuuga nõus, siis seda käsitleme inimese

kirjaliku nõusolekuna intervjuus osalemiseks. Intervjuu alguses küsime uuesti üle, kas ta

on intervjuuga nõus ja kui inimene vastab, et ta on nõus, siis teeb intervjueerija

sellekohase kirjaliku märke, mis dokumenteeritakse nõusoleku tõendamise eesmärgil.

2. Intervjueeritavate TVH taotlenud inimeste vabatahtlik, teadlik ja selgesõnaline nõusolek

terviseandmete töötluseks:

Kuna TVH taotlenud inimesed võivad intervjuu käigus rääkida ka enda tervisest, siis

intervjuu alguses küsitakse nõusolekut intervjuus avaldatavate terviseandmete

töötlemiseks uuringu eesmärgil. Nõusoleku andmine salvestatakse.

3. Õigus loobuda intervjuust:

Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, intervjuu korraldust, andmete

töötlemise tingimusi ja vabatahtlikkust. Töövõime hindamist taotlenud inimesel on

võimalus loobuda intervjuust kuni intervjuu kontaktide ja intervjuude

pseudonüümiseerimiseks kasutatud koodivõtme kustutamiseni. Pärast seda ei ole

konkreetset intervjuumaterjali enam võimalik intervjueeritavaga usaldusväärselt seostada

ning seda ei saa uuringuandmetest eraldi eemaldada. Sidusrühmade ekspertide

intervjuusid ei pseudonüümita ja seega on neil võimalus loobuda intervjuust kuni raporti

kirjutamise alguseni, pärast seda ei ole konkreetset intervjuumaterjali enam võimalik

intervjueeritavaga usaldusväärselt seostada ning seda ei saa uuringuandmetest eraldi

eemaldada.

4. Salvestamiseks nõusolek:

Intervjuu salvestatakse ainult juhul, kui inimene annab selleks nõusoleku. Salvestamise

nõusolekut küsitakse intervjuu alguses (vt lisad 3-8). Kui inimene salvestamiseks

nõusolekut ei anna, intervjuud ei toimu. Kui inimene annab salvestamiseks nõusoleku,

teeb intervjueerija sellekohase kirjaliku märke, mis dokumenteeritakse nõusoleku

tõendamise eesmärgil. TVH taotlenud inimeste intervjuude salvestisi hoitakse

pseudokoodiga krüpteeritult ja neile on ligipääs ainult uurimisrühma liikmetel.

Sidusrühmade ekspertide intervjuude salvesti ei hoita krüpteeritult, kuna intervjuud

sisaldavad ainult ametialaseid seisukohti ja arvamusi. Sidusrühmade ekspertide

intervjuude salvestistele on ligipääs ainult uurimisrühma liikmetel.

5. Intervjuuandmete pseudonüümiseerimine:

TVH taotlenud inimeste intervjuudele antakse pseudonüümsed koodid, koodivõti (mis

seob inimese kontaktid ja nime salvestisega) on uuringujuhil ja koodivõtit hoitakse

salvestiste kaustast eraldi. Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi.

Intervjueerija salvestab intervjuu pseudokoodiga ja helisalvestisi hoitakse pseudonüümse

koodiga tähistatult krüpteeritud kaustas. Analüüsis kasutatakse pseudokoodiga

intervjuumaterjale.

6. Tulemuste esitamine üldistatult:

Uuringuaruandes ei avaldata intervjueeritavate nimesid ega muid isikut tuvastada

võimaldavaid andmeid. Analüüsi väljundiks on üldistus. Uuringuraportis võidakse

kasutada vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et üksik

töövõimehindamise taotleja pole otseselt ega kaudselt tuvastatav.

7. Ligipääsu piiramine:

Uuringuandmetele pääsevad ligi ainult need uurimisrühma liikmed, kellel on vaja

ligipääsu uuringuülesannete täitmiseks. Andmeid ei jagata kõrvaliste isikutega.

8. Andmete kustutamine:

TVH taotlenud inimeste kontaktandmed ja koodivõti kustutatakse pärast intervjuude

läbiviimise perioodi lõppu. Sidusrühmade ekspertide kontaktandmed kustutatakse uuringu

lõppedes, sest võib olla vajalik nende poole uuesti pöördumine täpsustusteks. Intervjuude

salvestised kustutatakse pärast lõpparuande valmimist. Uuringus kasutatakse automaatselt

genereeritud Teamsi transkriptsioone ning kõiki transkriptsioone ei kontrollita käsitsi üle.

Kuna Teamsi transkriptsioonide kvaliteet pole ideaalne ja mõned kohad võivad olla

segased, võib olla vajalik helisalvestise ülekuulamine uuringu käigus. Seetõttu on

helisalvestiste ajutine säilitamine kuni uuringu sisulise analüüsi ja aruande koostamise

lõpuni vajalik uuringuandmete täpsuse, usaldusväärsuse ja kontrollitavuse tagamiseks.

Helisalvestised kustutatakse viivitamata pärast seda, kui uuringu analüüs ja aruande

koostamine on lõppenud ning helisalvestiste kasutamise vajadus on ära langenud, kuid

mitte hiljem kui 31.01.2027.

Uuringus osalejate eetiline kaitse ja riski-kasu hinnang

Uuringus arvestatakse, et töövõime hindamist taotlenud inimesed võivad oma terviseseisundi,

tegevuspiirangute, vähenenud töövõime, varasema menetluskogemuse või sotsiaalmajandusliku

olukorra tõttu olla haavatavamas positsioonis. Seetõttu on uuringu läbiviimisel keskne põhimõte

osaleja autonoomia, väärikuse ja heaolu kaitse.

Uuringu eeldatav ühiskondlik kasu kaalub üles osalejatele kaasneva minimaalse riski. Uuring ei

hõlma sekkumist inimese tervisesse, ravi, töövõime hindamise otsustesse ega õiguste või

kohustuste muutmist. Osaleja võimalik koormus piirdub vabatahtliku intervjuus osalemisega ning

tundlike teemade käsitlemisel on tagatud õigus küsimustele mitte vastata, teha paus, intervjuu

lõpetada ja nõusolek tagasi võtta.

Osalemisest keeldumine, intervjuu katkestamine või nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta inimese

töövõime hindamise otsust, töövõimetoetust, töötukassa teenuseid, tulevasi menetlusi ega muid

õigusi või hüvesid. Seda selgitatakse osalejale uuringukutses, infolehel ja intervjuu alguses.

Uuringu võimalik risk osalejale on eelkõige vähene emotsionaalne ebamugavus, kuna intervjuus

võidakse käsitleda töövõime hindamise kogemust, tervisepiirangutega seotud asjaolusid ja

varasemat kokkupuudet menetlusega. Intervjueerijad väldivad survet tundlike asjaolude

avaldamiseks. Kui intervjuu käigus ilmneb, et mõni teema põhjustab osalejale ebamugavust või

ärevust, pakub intervjueerija pausi, küsimuse vahele jätmist või intervjuu lõpetamist.

Uuringu läbiviijad ei osale töövõime hindamise otsuste tegemises, toetuste määramises ega

töötukassa teenuste osutamises. Uuringu käigus kogutud intervjuuandmeid ei edastata

töötukassale ega kasutata ühegi konkreetse inimese menetluse hindamiseks, muutmiseks või

kontrollimiseks.

Uuringus osalejale antav teave esitatakse selges ja arusaadavas keeles. Intervjueerija kontrollib

enne intervjuu alustamist, kas osaleja on aru saanud uuringu eesmärgist, osalemise

vabatahtlikkusest, salvestamisest, isikuandmete töötlemisest ja õigusest nõusolek tagasi võtta.

Vajadusel selgitab intervjueerija infot täiendavalt ning annab inimesele võimaluse küsida

küsimusi enne nõusoleku andmist.

Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult. Tsitaatide kasutamisel hinnatakse iga tsitaadi

puhul eraldi kaudse tuvastamise riski. Vajadusel eemaldatakse või üldistatakse tsitaadist detailid,

mis võiksid võimaldada inimest tuvastada või teda häbimärgistada.

TVH hindamise dokumendid

1. Uuringus ei kasutata TI-d andmesubjektide kohta otsuste tegemiseks, vaid hinnatakse, kas

ja millistes töövõime hindamise protsessi osades võiks TI või automatiseerimine tulevikus

tuge pakkuda ning millised riskid, piirangud ja eeldused sellega kaasnevad.

2. TI-väljundite sisuline erinevus uurimisrühma tehtavast analüüsist, ekspertarstide

tööloogikast või olemasolevast töövõime hindamise praktikast ei ole selles uuringus

iseenesest andmesubjekti suhtes tehtava otsuse risk. Uuringus ei kasutata TI-väljundeid

andmesubjektide töövõime, õiguste, kohustuste, teenuste vajaduse ega muu individuaalse

seisundi hindamiseks ning nende põhjal ei tehta andmesubjektide suhtes otsuseid,

hinnanguid, profiile ega riskiskoore.

3. TI võimaliku ekslikkuse, kallutatuse ja piirangute tuvastamine on üks uuringu sisulisi

eesmärke. Uuringus analüüsitakse, millistes töövõime hindamise protsessi osades võiks

TI või automatiseerimine tulevikus anda sisulist tuge, näiteks terviseandmete töötlemisel,

terviseandmete seostamisel taotluse andmetega, vabatekstiväljade analüüsil, töövõime

langusele viitavate mustrite või märksõnade tuvastamisel, otsustustoe pakkumisel või

otsuste sõnastamise toetamisel. Samuti hinnatakse, millistes osades TI-väljundid erinevad

uurimisrühma tehtavast analüüsist või ekspertarstide tööloogikast ning milliseid

õiguslikke, tehnilisi, eetilisi ja korralduslikke eeldusi oleks vaja, et TI kasutamine

töövõime hindamise protsessis oleks võimalik, turvaline ja usaldusväärne.

4. Neid erinevusi ei käsitata automaatselt veana, vaid uurimistulemusena, mille põhjal saab

hinnata TI kasutamise võimalusi, piiranguid ja riske töövõime hindamise protsessi

kontekstis. Risk uuringu usaldusväärsusele tekiks eelkõige siis, kui TI-väljundeid

tõlgendataks ilma piisava uurijapoolse kontekstita või kasutataks üksikisikuid

puudutavate järelduste tegemiseks. Seda uuringus ei tehta. TI-väljundeid kasutatakse

ainult uurimisrühma kontrollitud võrdlus- ja analüüsiülesandes ning ühtegi uuringu

järeldust ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal.

5. TI kasutamise peamiste riskidena käsitleme ebatäpseid või kontekstist väljas väljundeid,

terviseandmete või tegevuspiirangutega seotud kallutatust, üksikjuhtumite kaudset

äratuntavust, stigmatiseerivaid või lihtsustavaid tõlgendusi ning liigset tuginemist TI-

väljundile. Nende riskide maandamiseks kasutatakse TI-d üksnes pseudonümiseeritud ja

jääkriski minimeerimise läbinud andmetel (vt 10.2), TI-väljundeid kontrollib

uurimisrühm, ühtegi järeldust ei tehta üksnes TI-väljundi põhjal, tulemusi ei kasutata

üksikisikute hindamiseks ning aruandes esitatakse järeldused üldistatult.

6. Dokumente hoitakse krüpteeritud kaustas ja neile on ligipääs ainult uurimisrühma

liikmetel.

7. Andmete kustutamine:

Töötukassalt saadud pseudonümiseeritud materjalid kustutatakse kohe, kui Centaris on

läbi viidud jääkriski minimeerimine. Analüüsis kasutatakse jääkriski minimeerise läbinud

andmeid, mis kustutatakse uuringu lõppedes.

Meetmete tulemusena on isikuandmete töötlemine piiratud, eesmärgipärane ja proportsionaalne.

Uuring ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega eraelu puutumatust ega muuda ühegi

andmesubjekti õiguste või kohustuste mahtu. Uuringu tulemus aitab kujundada poliitikasoovitusi,

mis võib mõjutada töövõime hindamise taotlejaid ja taotlemist kaaluvaid inimesi kaudselt uue

poliitika näol tulevikus.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Uuringus liiguvad andmed (pseudonümiseeritud TVH dokumendid, intervjueeritavate kontaktid)

töötukassalt Centarile. TVH taotlenud inimeste kontaktide ja pseudonümiseeritud TVH

dokumentide edastamine toimub krüpteerituna uuringu vastutava isiku isikukoodiga. Andmed

võtab vastu Centari kontaktisik. Andmeid saavad töödelda üksnes Centari uurimisrühma liikmed,

kellel on uuringuülesannete täitmiseks vajalik ligipääs krüpteeritud andmetele.

Andmete edastamiseks ja säilitamiseks kasutatakse Centari Microsoft 365 keskkonda, sh

Outlooki ja OneDrive’i, mille ligipääs on piiratud uurimisrühma liikmetega. Microsoft 365 teenus

on seadistatud kasutama Euroopa Liidu andmeresidentsust. Andmeid ei edastata kolmandatele

isikutele ega kasutata väljaspool uuringu eesmärki.

Intervjuud salvestatakse vastavalt kokkulepitud intervjueerimise viisile: kui intervjuu toimub

veebikeskkonnas, siis kasutatakse selleks MS Teams platvormi, kui intervjuu toimub telefoni teel

või näost-näkku, siis salvestatakse intervjuu diktofoniga (Olympus Digital Voice Recorder DS-40).

Diktofonist tõstetakse intervjuu salvestis uuringu jagatud OneDrive kausta. Diktofonilt

kustutatakse salvestis kohe pärast seda. MS Teams platvormi kaudu tehtud intervjuude salvestised

ja transkriptsioonid salvestuvad Centari Microsoft 365 keskkonnas OneDrive’i, kust nad tõstetakse

Centari määratud krüpteeritud OneDrive’i asukohta ja seejärel kustutakse krüpteerimata salvestis

Teamsi kaustast.

Pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmete tekstianalüüsiks kasutatakse

organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega tehisintellekti (GPT-5.* või uuem Azure

platvormil). Uuringuandmeid ei sisestata avalikult kättesaadavatesse, tasuta ega isiklikuks

kasutuseks mõeldud TI-teenustesse. Kasutatakse üksnes organisatsiooni lepingulist ärikliendi TI-

lahendust, mille tingimused näevad ette, et sisestatud andmeid ei kasutata alusmudelite

treenimiseks ega teenuse üldiseks arendamiseks, andmete töötlemine ja salvestamine toimub

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna piires ning teenusepakkuja rakendab asjakohaseid

tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid.

Microsoft 365, Teams, OneDrive ja Azure teenuseid kasutatakse tehnilise pilveteenuse ja

töötluskeskkonnana Centari lepingulise teenuse raames. Microsoft tegutseb selles ulatuses Centari

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

pilveteenuse pakkujana ega kasuta uuringuandmeid oma eesmärkidel, sh alusmudelite treenimiseks

ega teenuse üldiseks arendamiseks.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid

Töövõime hindamist taotleb aastas ca 47 000 inimest. Intervjueeritakse inimesi, kelle TVH otsus

on tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026. Seega intervjueeritavate kontaktide valimi

tegemiseks töödeldakse töötukassas ca 19 600 TVH taotlenud inimese andmeid. Märtsis 2026 on

töövõime hindamise otsused töövõime ulatuse järgi jagunenud järgmiselt: töövõime pole

vähenenud 21%, 50% osaline töövõime ja 27% puuduv töövõime (ülejäänud taotlused on

menetlemata jäetud).

Intervjueeritavate valim on 15 inimest, sh 5, kellel ei tuvastatud töövõime vähenemist ja 10,

kellel tuvastati osaline või puuduv töövõime. Arvestades osalise ja puuduva töövõime

tuvastamise jaotust hindamisel võiks kujuneda vähenenud töövõimega inimeste jaotuseks 10

intervjueeritava seas 7 osalise töövõimega inimest ja 3 puuduva töövõimega inimest.

Kontaktide arv, mis tuleb intervjueerimiseks taotleda peab olema suurem, kui kavandatav

intervjuude arv, kuna kõik inimesed ei ole nõus intervjuud andma ja osa kontakte ei ole toimivad,

kuna inimeste kontaktid võivad aja jooksul muutuda. Seetõttu taotleme 15 intervjuu läbiviimiseks

5 korda suurema arvu kontakte ehk 75 inimese andmed. TVH taotlenud inimeste kontaktandmete

valim on järgmine:

33 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks osaline töövõime,

17 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks puuduv töövõime ja

25 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks töövõime ei ole vähenenud.

75 kontakti moodustavad tehnilise varuvalimi, mitte lõpliku intervjuuvalimi. Tehnilisse

varuvalimisse kuulumine ei tähenda, et isik kaasatakse uuringusse või et tema poole tingimata

pöördutakse. Kontaktide reservi kasutatakse üksnes planeeritud intervjuude arvu ja valimi

mitmekesisuse saavutamiseks. Kui intervjuuvalim on täitunud või on selgunud, et täiendavaid

kontakte ei ole enam vaja, kasutamata kontaktandmeid rohkem ei töödelda ning need

kustutatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt intervjuude läbiviimise perioodi lõppemisel.

Arvestades TVH taotlemise erisusi, on vaja intervjuudega katta erinevate taustatunnustega

inimeste kogemused. Seega võetakse eraldi valimid järgmistest gruppidest: inimesed, kes on

esitanud TVH taotluse iseseisvalt ja need, kes on esitanud taotluse töövõime hindamise

spetsialisti abiga, inimesed, kes on esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kes ei ole esitanud

vaideid. Sellest lähtuvalt on täpne TVH taotlenud kontaktide valim järgmine:

Hindamise

tulemus

Taotluse esitamise viis Vaide olemasolu Kontaktide

arv

KOKKU

Töövõime ei

ole

vähenenud

Töövõime hindamise

spetsialisti abiga

On esitanud vaide 2

25 Ei ole esitanud vaide 10

Iseseisvalt On esitanud vaide 2

Ei ole esitanud vaide 11

Osaline Töövõime hindamise

spetsialisti abiga

On esitanud vaide 2 33

Ei ole esitanud vaide 14

Iseseisvalt On esitanud vaide 2

Ei ole esitanud vaide 15

Puuduv Töövõime hindamise

spetsialisti abiga

9

17

Iseseisvalt 8

KOKKU kontaktide arv 75

2. Sidusrühmade ekspertide kontaktid intervjuukutsete saatmiseks

 Poliitikakujundajad – Centarile edastatakse 3-5 kontakti, täpse kontaktide valiku teeb

uuringu tellija ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

 Töötukassa töötajad – Centarile edastatakse 4-8 töötaja kontakti, täpse kontaktide

valiku teeb töötukassa;

 Ekspertarstid – Centarile edastatakse 5-10 kontakti töötukassa lepinguliste

ekspertarstide seast, täpse kontaktide valiku teeb töötukassa;

 EPIKoja esindaja – Centarile edastatakse 1 kontakt, kelle valiku teeb töötukassa;

 Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja – Centarile edastatakse 1 kontakt, kelle valiku teeb

töötukassa.

3. Täidetud TVH dokumentide analüüs Täidetud TVH dokumentide valim moodustatakse perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH

taotlustest. Kokku esitati sel perioodil 138 177 taotlust. Valimi suuruseks kavandame 0,8%

taotlustest ehk 1150 juhtumit. Eraldi valimid võtame esmaste TVH taotluste ja korduvate

taotluste kohta. Seega jagame valimi kaheks: 50% moodustavad esmased taotlused, 50%

korduvad taotlused. Mõlemas grupis võetakse eraldi valimid ka juhtumite kohta, kus taotleja on

esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kus ei ole esitatud vaiet. 2024. aasta andmetel moodustasid

vaidega juhtumid ca 7% kõikidest taotlustest.

Seega juhtumite valim on järgmine:

Esmane/korduv taotlus Vaide olemasolu Juhtumite arv Kokku

Esmane taotlus ja sellega

seotud dokumendid

Taotleja on esitanud vaide 40 575

Ilma vaideta 535

Korduv taotlus ja sellega

seotud dokumendid

Taotleja on esitanud vaide40 575

Ilma vaideta535

Kokku juhtumite arv 1150

Esmase ja korduva taotluse eristamine ei eelda, et töötukassa andmekogus oleks eraldi andmeväli

„taotluse korduvus“. Tegemist on valimi moodustamiseks tuletatud tunnusega, mille töötukassa

moodustab olemasolevate registriandmete põhjal, kontrollides, kas sama isik on andmekogus

varem töövõime hindamise taotluse esitanud. Centarile ei edastata varasemate taotluste detailset

ajalugu, vaid üksnes valimi moodustamiseks vajalik eristus, kas valimisse kuuluv juhtum on

esmane või korduv.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid: inimesed,kelle TVH otsus on

tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026.

2. Täidetud TVH dokumentide analüüs: perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH

taotlused ja nendega seotud dokumendid.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

TVH taotlenud inimese kontakteerumiseks ja valimi variatiivsuse tagamiseks ning täitumiseks

vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist:

Andmeühik Põhjendus

Ees- ja perenimi Kontakteerumiseks

E-posti aadress Kontakteerumiseks

Telefoninumber Kontakteerumiseks

Töövõime hindamise tulemus (osaline

töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud)

Valimi täituvuse jälgimiseks

Taotluse täitmise viis (iseseisvalt/töötukassa töötaja

abiga)

Valimi täituvuse jälgimiseks

Vaide olemasolu (jah/ei) Valimi täituvuse jälgimiseks

Sidusrühmade ekspertidega kontakteerumiseks töödeldavad andmed:

Andmeühik Põhjendus

Ees- ja perenimi Eksperdi väljaselgitamiseks ja temaga kontakteerumiseks

Ametikoht / roll Sobiva valdkonna ja rolli eksperdi valimisse valimiseks ning

kontakteerumiseks

Tööalane e-posti aadress Kontakteerumiseks ja intervjuukutse saatmiseks

Täidetud TVH dokumentide analüüsiks vajalikud andmed:

Dokument Põhjendus

TVH taotlusvorm Taotleja esitatud info, valikvastuste ja vabatekstiväljade analüüsiks.

Vajalik, et hinnata taotlusvormi arusaadavust, koormust, dubleerimist,

vabatekstiväljade lisandväärtust ja lihtsustamise võimalusi.

TVH eksperdiarvamus Ekspertarsti hinnangu, kaalutluste ja metoodika rakendamise

analüüsiks. Vajalik, et hinnata, millist infot ekspertarst kasutab,

kuidas kujuneb hinnang ning kus võib esineda varieeruvust või

ebaühtlust.

TVH otsus Otsuse vormi, sisu, põhjenduste ja arusaadavuse analüüsiks. Vajalik,

et hinnata, kas otsus selgitab inimesele piisavalt töövõime hinnangu

kujunemist, kehtivusaega ja tagajärgi.

Vaide olemasolu

(jah/ei) ja vaideotsus

Vaidlustamise põhjuste ja otsuse mõistetavuse probleemide

analüüsiks. Vajalik, et mõista, millised otsuse või hindamisprotsessi

aspektid tekitavad taotlejates vaidlusi või arusaamatust

Juhtumi üldine seos

dokumentide vahel

Sama juhtumi taotluse, eksperdiarvamuse, otsuse ja vaideotsuse

omavaheliseks analüüsiks. Vajalik, et hinnata kasutajateekonda

tervikuna ning seost taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse vahel.

TVH ekspertiisi hinnangu vorm on leitav Töövõime metoodika lisas 48. Töövõime hindamise

taotlusvorm on leitav töötukassa veebilehelt töövõime ja hindamise alt9.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

8 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf 9 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine

1. Töövõime hindamist taotlenud inimeste kontaktid valimi alusel - töötukassa andmekogu;

2. Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuud (taotlusele on lisatud esialgne

intervjuukava, vt taotluse lisa 3);

3. TVH protsessi täidetud dokumendid valimi alusel – töötukassa andmekogu.

4. Sidusrühmade ekspertide (ekspertarstide, töötukassa töötajate, EPIKoja esindaja,

Töötervishoiuarstide Seltsi esindaja) kontaktandmed - töötukassa;

5. Poliitikakujundajate kontaktandmed – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(uuringu tellija);

6. Sidusrühmade ekspertide intervjuud (taotlusele on lisatud esialgsed intervjuukavad, vt

taotluse lisad 4, 5, 6, 7 ja 8).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, töötukassaga on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse

kokku leppimiseks ning töötukassa on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid

väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

1. Intervjueerimiseks valimisse sattunudtöövõime hindamist taotlenud isikute andmed.

Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene pseudokood. Intervjuu salvestis, intervjuu

käigus tehtud märkmed ja muud intervjuumaterjalid tähistatakse pseudokoodiga, mitte

intervjueeritava nime või kontaktandmetega. Pseudonüümimise viib läbi uuringu läbiviija

Centar.

2. Sidusrühmade ekspertide intervjuusid ei anonümiseerita ega pseudonümiseerita. Kuna

sidusrühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või esindaja rollis

olukorra kirjeldamiseks, siis sellisena kasutatakse ka kogutud andmeid.

3. Täidetud TVH dokumendid

Täidetud TVH dokumendid pseudonümiseeritakse volitatud töötlejate poolt enne sisulist

analüüsi. Pseudonümiseerimise teeb töötukassa, seejärel viib Centar läbi jääkriski

minimeerimise. Pseudonümiseeritud TVH dokumentide sidumiseks algsete dokumentidega

tagasisidestavat koodivõtit ei looda ega säilitata. Pseudonümiseerimist selgitatakse lähemalt

punktis 10.2.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute intervjuuandmeid

järgmises koosseisus:

 uuringusisene intervjueeritava kood;

 intervjuu helisalvestis, kui intervjueeritav on salvestamiseks nõusoleku andnud;

 intervjuu transkriptsioon, kokkuvõte või uurimismärkmed;

 intervjuu läbiviimisega seotud tehnilised andmed, näiteks intervjuu toimumise viis ja aeg;

 valimi täituvuse ja analüüsi seisukohalt vajalikud taustatunnused: töövõime hindamise

tulemus, taotluse täitmise viis, vaide olemasolu .

Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute täidetud dokumente

järgmises koosseisus:

 TVH taotlusvorm

 TVH eksperdiarvamus

 TVH otsus

 Olemasolul TVH vaide otsus.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

TVH taotlenud isikute intervjuuandmete pseudonümiseerimine:

Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene kood. Intervjuude salvestised, transkriptsioonid,

kokkuvõtted ja analüüsimärkmed tähistatakse selle koodiga, mitte intervjueeritava nime või

kontaktandmetega. Koodivõti, mis võimaldab uuringusisese koodi siduda intervjueeritava

isikuga, hoitakse intervjuude salvestistest, transkriptsioonidest ja analüüsimaterjalidest eraldi.

Koodivõtit säilitab Centari uuringujuht. Ligipääs koodivõtmele on üksnes nendel uurimisrühma

liikmetel, kellel on seda vaja intervjuude korraldamiseks ja nõusolekute haldamiseks. Koodivõtit

ei jagata kõrvaliste isikutega. Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi lõppu

31.12.2026.

Intervjuude helisalvestisi hoitakse piiratud ligipääsuga krüpteeritud kaustas. Intervjuude

salvestised kustutatakse pärast uuringu lõpparuande valmimist (hiljemalt 31.01.2027). Kui

intervjuu toimub telefoni teel ja salvestamiseks kasutatakse diktofoni, tõstetakse salvestis

esimesel võimalusel turvalisse uuringu kausta, nimetatakse pseudokoodiga ning kustutatakse

diktofonist.

TVH dokumentide pseudonümiseerimine.

1. Esiteks eemaldab töötukassa enne dokumentide Centarile edastamist kõik otseselt isikut tu-

vastada võimaldavad andmeväljad ja dokumendi metaandmed, sh taotleja nimi, isikukood,

sünniaeg, kontaktandmed, aadress, esindaja andmed, otsuse või taotluse numbrid, allkirjas-

taja andmed, töötukassa töötaja või ekspertarsti nimi, tervishoiuteenuse osutaja nimi, arsti

nimi, asutuse nimi, täpsed kuupäevad ja kellaajad ning muud vormiväljad, mille eesmärk on

isiku või menetluse tuvastamine, mitte uuringu sisuline analüüs. Juhtumitele antakse uurin-

gusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks, tagasisidestavat

koodivõtit ei looda.

2. Seejärel viib Centar enne sisulist analüüsi ja enne võimalikku TI-põhist tekstianalüüsi läbi

jääkriski minimeerimise, et vähendada võimalikult suures ulatuses isikut kaudselt tuvastada

võimaldava teabe säilimise riski. Arvestades dokumentide mahtu, ei tähenda jääkriski

minimeerimine iga dokumendi täielikku käsitsi läbivaatamist, vaid mitmeastmelist tehnilist

ja korralduslikku puhastusprotsessi. Esmalt eemaldab töötukassa enne dokumentide

Centarile edastamist struktureeritud väljadest ja metaandmetest otsesed identifikaatorid.

Seejärel Centar eemaldab või üldistab jääkriski minimeerimise käigus enne analüüsi

vabatekstiväljadest ja sisust automatiseeritud tekstipuhastuse ning kontrollireeglite abil

teadaolevad ja tüüpilised kaudsed identifikaatorid, sh kuupäevad, kohad, asutused, arstide ja

teiste isikute nimed, tööandjad ning muud korduvate kontrollireeglitega tuvastatavad

eristuvad detailid. Vajadusel tehakse riskipõhist või pistelist kontrolli, et hinnata

puhastusreeglite toimimist ja täiendada neid enne analüüsi. Automatiseeritud tekstipuhastus

ja kontrollireeglite rakendamine toimub Centari kontrollitud töökeskkonnas.

Eemaldamine või üldistamine tehakse nii, et säiliks uuringu eesmärgi jaoks vajalik sisuline

info töövõime hindamise protsessi, taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse arusaadavuse ning

automatiseerimise võimaluste kohta, kuid väheneks võimalikult suurel määral üksiku

inimese otsese või kaudse tuvastamise risk.

Vabatekstidest ja muudest sisuväljadest eemaldatakse või üldistatakse automatiseeritud

puhastusreeglite abil vähemalt järgmised andmed:

1) Nimed ja rollid (sh tervishoiuteenuse osutajad, arstid, tööandjad)

2) Isikukoodid, sünnikuupäevad, vanus ja muud unikaalsed tunnused

3) Kontaktandmed ja aadressid

4) Kuupäevad, kellaajad ja täpsed ajaperioodid

5) Asutused

6) Välisriikide nimed

7) muud korduvate kontrollireeglitega tuvastatavad eristuvad detailid, mis võivad

suurendada kaudse tuvastamise riski.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

1. TVH taotlenud inimeste intervjuude kontakteerumise andmestik ja koodivõti kustutatakse

pärast intervjuude toimumist (eeldatavalt 31.12.2026), sidusrühmade ekspertide kontaktid

kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt I kvartal 2027). Intervjuude helisalvestised

kustutatakse pärast uuringu lõpparuande valmimist (hiljemalt 31.01.2027).

2. Töötukassalt saadud esialgselt pseudonümiseeritud TVH dokumendid kustutatakse

Centaris pärast jääkriski minimeerimise läbiviimist. Edasises analüüsis kasutatakse üksnes

jääkriski minimeerimise läbinud analüüsimaterjali, mis kustutatakse pärast uuringu lõppu,

eeldatavalt I kvartalis 2027.

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse isikuandmete

töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage10

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Uuringu erinevates osades teavitatakse andmesubjekte

erineval viisil.

Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust

laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete

analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid

nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut

andmete töötlemiseks küsida. Sellisteks uuringu osadeks

on täidetud TVH dokumentide analüüs ja intervjuudeks

vajalike kontaktandmete töötlemine. TVH dokumentide

valimisse sattunud isikuid ei teavitata individuaalselt, see

tähendaks täiendavat kontaktivõttu suure hulga inimestega

10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

olukorras, kus uuringu läbiviijale edastatakse dokumendid

pseudonümiseeritud kujul ja uuringu tulemusi ei kasutata

ühegi isiku kohta otsuse tegemiseks.

Intervjuude puhul antakse individuaalne teave kõigile

isikutele, kellega uuringus osalemiseks tegelikult ühendust

võetakse. Esimesel kontaktil selgitatakse, kust inimese

kontaktandmed pärinevad, miks temaga ühendust

võetakse, milliseid andmeid ja mis eesmärgil töödeldakse,

mis on töötlemise õiguslik alus, millised on tema õigused

ning et intervjuus osalemine on vabatahtlik.

Intervjueeritavate informeerimiseks on koostatud uuringu

infoleht (vt taotluse lisa 2) ja intervjueerimisel toimub

nõusoleku küsimine intervjuu alguses (vt taotlusele lisatud

esialgsed intervjuude kavad lisades 3-8). Juhul, kui

inimesed ei nõustu intervjuuga või intervjuu

salvestamisega, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu.

Nende isikute puhul, kelle kontaktandmed satuvad üksnes

tehnilisse varuvalimisse, kuid kelle poole uuringus

osalemiseks ei pöörduta, tagatakse läbipaistvus avalikult

kättesaadava uuringuteavituse kaudu.

Kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel:

Uuringud ja analüüsid | Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused11?

Andmekaitse tingimused on leitavad:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsetingimused on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel:

https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/isikuandmete-tootlemine.

Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse töötukassa

veebilehel:

https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-

tootukassa-andmekaitsetingimused)

Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel:

https://centar.ee/andmekaitsetingimused

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad14:

Lisa 1: Tehniline kirjeldusLisatud

Lisa 2: Uuringus osaleja infolehtLisatud

Lisa 3: Töövõime hindamist taotlenud inimeste kutse intervjuule ja intervjuu kava, sh

nõusoleku küsimise tekst

Lisatud

Lisa 4: Töötukassa töötaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 5: Ekspertarsti intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 6: Poliitikakujundaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 7: EPIKoja esindaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 8. Töötervishoiuarstide seltsi metoodika väljatöötaja kava, sh nõusoleku küsimise

tekst

Lisatud

13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Arvamus Andmekaitse Inspektsioonile Kuupäev: 07.09.26 Uuring: „Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring“

Konsultatsiooni küsimise asjaolud

Andmekaitse Inspektsioon pöördus ETAGi teaduseetika komitee poole isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5¹ alusel, et saada arvamus uuringu eetiliste aspektide kohta. Konkreetsemalt küsis AKI teaduseetika komitee hinnangut uuringu eetiliste aspektide osas, kus analüüsitakse ilma andmesubjektide nõusolekuta töövõime hindamise dokumente, mis sisaldavad terviseandmeid ja muud tundlikku teavet, ning dokumentide analüüsimisel kavandatakse kasutada tehisintellekti. Teiseks küsis AKI hinnangut uuringu valimi ja uurimismeetodite piisavuse osas.

Teaduseetika valdkonna juht Marten Juurik edastas 4. augustil 2026 konsultatsioonipalve ja uuringu materjalid komitee liikmetele. Vastutavaks määrati sotsiaal- ja humantiaarteaduste alamkomitee. Arvamus koostati kirjalikus menetluses komitee liikmete tähelepanekute alusel.

Uuringu asjaolud

Uuringu tellija ning isikuandmete vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Volitatud töötlejad on Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ning Eesti Töötukassa. Uuringu eesmärk on hinnata töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi toimimist ning töötada välja ettepanekud töövõime hindamise protsessi, taotlusvormi, eksperdiarvamuste ja otsuste arusaadavuse ning hindamispraktika parandamiseks. Uuringus käsitletakse ka töövõime hindamise protsessi automatiseerimise ja tehisintellekti kasutamise võimalusi.

Uuring koosneb järgnevatest tegevustest:

1) Intervjuud töövõime hindamist taotlenud inimestega: intervjuud on nõusolekupõhised, kontaktandmed saadakse Töötukassast ning plaanis on 15 intervjuud.

2) Intervjuud ekspertidega: intervjuud poliitikakujundajate, töötukassa töötajate, ekspertiisi tegevate arstide, EPIKoja esindaja ning töötervishoiuarstide seltsi esindajaga.

3) Töövõime hindamise dokumentide analüüs: uuringus kasutatakse 1150 perioodil 01.01.2023–31.12.2025 esitatud töövõime hindamise taotlust koos seonduvate dokumentidega. Dokumentides sisaldub terviseandmeid ja hinnanguid inimese töövõime kohta. Dokumendid pseudonüümitakse enne Centarile üleandmist. Seejärel viib Centar läbi täiendava umbisikustamise (jääkriskide minimeerimise), et vähendada kaudse tuvastamise riski. Selleks eemaldatakse või üldistatakse dokumentides kaudset tuvastamist võimaldav teave. Töötlemise tulemusena saadud andmeid käsitletakse uuringus pseudonüümitud andmetena.

Töövõime hindamise dokumentide kasutamise eetilisus

Teaduseetika komitee hinnangul on dokumentide kasutamine üldjoontes põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Valimi suurus on vaid 0,8% vaadeldaval perioodil esitatud taotlustest, mis on kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. 1150 juhtumi dokumendid moodustavad mahuka analüüsimaterjali, mis võib olla piisav selgelt piiritletud tehisintellektil põhinevate tekstianalüüsi kasutusjuhtude hindamiseks. Valimi tegelikku piisavust ei ole siiski võimalik hinnata enne, kui on täpsustatud analüüsitavad kasutusjuhud, valimi moodustamise põhimõtted, kasutatav meetod ja tulemuste hindamise kriteeriumid.

Taotluses nimetatakse töövõime hindamise süsteemi mitut juba teadaolevat probleemkohta, sealhulgas otsuste üldsõnalisust, juriidilist keelekasutust, personaalsuse puudumist ning ebaselgust selles, kuidas arvestatakse otsustamisel inimese enda kirjeldusi. Taotluses põhjendatakse pseudonüümitud tervikdokumentide kasutamist vajadusega säilitada juhtumite sisuline ja tekstiline mitmekesisus ning seosed taotluse, terviseandmete, ekspertarsti hinnangu ja lõpliku otsuse vahel. Dokumentide analüüs võib aidata hinnata nende probleemide ulatust, avaldumisviise ja omavahelisi seoseid.

Tehisintellekti kasutamine dokumentide töötlemiseks on iseenesest põhjendatud, kuna uuringu eesmärk ongi välja selgitada, kas ja millises osas oleks praegune töövõime hindamise protsess automatiseeritav. Samas ei selgu taotlusest, mis meetodil ja milliste kriteeriumide alusel tehisintellekti kasutatavust hinnatakse. Soovitatav on dokumendianalüüsi ja tehisintellekti kasutamise osas täiendavalt selgitada:

1) milliseid teadaolevaid probleemkohti soovitakse empiiriliselt kontrollida või täpsustada;

2) milliseid seni teadmata mustreid või seoseid soovitakse tuvastada;

3) milliseid töövõime hindamise protsessi osi hinnatakse automatiseerimise või tehisintellekti kasutamise seisukohalt;

4) milliseid analüüsimeetodeid ja kriteeriume kasutatakse automatiseerimise hindamiseks.

Intervjuude valimi piisavus

Teaduseetika komitee hinnangul võib 15 intervjuud olla kvalitatiivses uuringus piisav, kui taotluses on selgelt põhjendatud intervjuude eesmärk, järelduste ulatus ja piisavuse hindamise kriteeriumid. Käesolevas taotluses ei ole need tingimused piisavalt selgelt välja toodud. Taotluse lk 5 kohaselt ei ole töövõime hindamist taotlenud inimestega tehtavate intervjuude eesmärk üksnes kogemuste illustreerimine, vaid ka taotleja kasutajateekonna kaardistamine, probleemide sidumine konkreetsete taotlusprotsessi etappidega ning paranduste sõnastamine kasutajakogemuse lihtsustamiseks ja parandamiseks. Seetõttu vajab taotluses täpsustamist, miks piirdutakse just 15 intervjuuga.

AKI küsimuse valguses tuleks hinnata ka seda, kas 15 intervjuu läbiviimiseks on põhjendatud edastada uuringu läbiviijale enne inimese nõusoleku saamist 75 inimese kontaktandmed koos töövõime hindamise tulemuse, taotluse täitmise viisi ja vaide olemasolu puudutava teabega. Taotluses on esitatud põhjendus, et neid tunnuseid on vaja valimi mitmekesisuse tagamiseks. Samas ei pruugi praegune lahendus seda eesmärki saavutada. Taustatunnuste kombineerimisel on moodustatud 10 uuritavate alarühma, kuid 15 intervjuud ei võimalda nende tunnuste lõikes teha sisulisi võrdlusi ega tagada iga alamrühma tähenduslikku esindatust. Taotluse ptk 9 tabelist nähtub ka, et neli kavandatud alamrühma koosnevad vaid kahest kontaktist. Seetõttu võib juba üksikute inimeste keeldumine või mittevastamine tähendada, et lõplik intervjuuvalim ei kata kavandatud tunnuste mitmekesisust.

Kui kihistatud eelvalim ei taga taotluses soovitud mitmekesisust, ei ole veenvalt põhjendatud ka taustatunnustega kontaktandmete nõusolekueelne edastamine uuringu läbiviijale. Intervjuukava järgi küsitakse samu või sisuliselt samalaadseid taustatunnuseid ka intervjuu käigus, mis viitab sellele, et samu andmeid on võimalik koguda ka intervjuu raames.

Komitee soovitab taotlejal värbamislahendus uuesti läbi vaadata ning kaaluda järgmisi võimalusi:

1) etapiviisiline värbamine, mille puhul hinnatakse intervjuude käigus temaatilise küllastatuse saavutamist;

2) konkreetsete uurimisküsimustega seotud sihitud värbamine, kasutades ainult selleks vältimatult vajalikke taustatunnuseid;

3) lahendus, mille puhul Töötukassa edastab uuringukutse sobivatele inimestele ise ning uurijale antakse kontaktandmed alles pärast inimese nõusolekut;

4) nende lahenduste kombineerimine.

Oluline on arvestada, et intervjuude arv võib olla 15 või ka suurem, kui see on uuringu eesmärkide jaoks vajalik. Minimeerida tuleb võimalusel just ilma nõusolekuta isikuandmete töötlemist ehk taustatunnuste edastamist Töötukassalt Centarile.

Osalemise vabatahtlikkus

Kuna uuringukutse saadetakse töövõime hindamise kontekstis ning kontaktandmed pärinevad Töötukassalt, tuleb arvestada võimalusega, et inimene võib seostada kutset käimasoleva või tulevase menetlusega. Seetõttu peaks intervjuukutse ja infoleht selgelt eristama uuringus osalemist töövõime hindamisest ning üheselt selgitama, et osalemisest keeldumine, intervjuu katkestamine või nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta inimese töövõime hindamise otsust, toetusi, teenuseid ega tulevasi menetlusi.

Kokkuvõttev hinnang

Kokkuvõtteks peab teaduseetika komitee töövõime hindamise dokumentide kasutamist põhjendatuks, kui on täpsustatud tehisintellekti kasutamise eesmärk, analüüsimeetod ja hindamiskriteeriumid. Intervjuude osas ei pea komitee probleemiks 15 intervjuu arvu iseenesest, kuid ei pea põhjendatuks kavandatud lahendust, mille kohaselt edastatakse uuringu läbiviijale enne inimese nõusoleku saamist 75 inimese kontaktandmed koos töövõime hindamise tulemuse, taotluse esitamise viisi ja vaide olemasolu puudutava teabega. Vähem riivava lahendusena soovitab komitee temaatilise küllastatuse põhimõttel toimivat järkjärgulist kaasamist, kus ei edastada uurijatele tundlikke taustaandmeid.

Käesolev arvamus käsitleb vaid uuringus plaanitud tegevusi, mitte võimalikku töövõime hindamise automatiseerimist tulevikus. Pöörame tähelepanu sellele, et uuringus tehtav tekstianalüütiline katsetus ei saa iseenesest olla piisav alus järelduseks, et tehisintellekti kasutamine töövõime hindamise otsustustoe või menetlusliku abivahendina oleks eetiliselt aktsepteeritav. Sellise kasutuse eetilist ja õiguslikku põhjendatust tuleb hinnata eraldi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simm Teaduseetika komitee sotsiaal- ja humanitaarteaduste alamkomitee esimees

(allkirjastatud digitaalselt) Marten Juurik teaduseetika valdkonna juht Eesti Teadusagentuur

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/41-8

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Kirsti Melesk

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring"

13.07.2026 täiendatud taotluses ja käesoleva otsuse punktis 4 sätestatud tingimustel

ja mahus;

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitada algandmete hävitamisakt või

kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt

31.03.2027.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on

täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib

enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste

täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja

isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (4)

2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema.

Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist

võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine

ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku

huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste

mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

3. IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6

lõikes 4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva

riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.

Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse

Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse

hindamist.

Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel konsulteerinud SA Eesti

Teadusagentuur teaduseetika komiteega ja arvestanud eetikakomitee 07.09.26 arvamusega

(Lisa 2).

4. Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu nõuetele, millega taotleja peab uuringu

läbiviimisel arvestama:

4.1.Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) art 5 lg 1 punkt c minimaalsuse põhimõte

IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peab vastutav töötleja tagama, et töödeldavad

isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise

eesmärgi seisukohalt. Teisisõnu, vastutav töötleja ei või koguda ega töödelda, sh edastada

isikuandmeid ulatuses, mis ületab eesmärgi täitmiseks mõistlikult vajaliku mahu, kui

töötlemise eesmärki saab täita väiksema hulga isikuandmetega. Minimaalsuse põhimõtte

rakendamiseks peab vastutav töötleja enne isikuandmete kogumist hindama töötlemise

eesmärgi olemust, ulatust ja vajalikkust, määratlema selgelt töödeldavate andmete

kategooriad ning välistama igasuguse liigse või ebaproportsionaalse andmetöötluse, võttes

arvesse ka alternatiive, mis võimaldavad sama eesmärgi saavutada väiksema hulga

isikuandmete või vähemate töötlustoimingute abil. Riigikohus2 on ka õigusliku aluse

kontekstis selgitanud, et lisaks IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtetele, tuleb

isikuandmete töötlemisel arvestada vajalikkuse kriteeriumiga. See tähendab, et

konkreetsete isikuandmete töötlemine peab vastama IKÜM art 5 põhimõtetele ning olema

vajalik püstitatud eesmärgil töötlemiseks.

Eeltoodust tulenevalt peab vastutav töötleja hindama, kas uuringus 15 intervjuu

läbiviimiseks 5-kordses mahus moodustatava koguvalimi ehk kõigi 75 inimese nii kontakt-

, kui ka taustaandmete väljavõtt registrist ja edastamine volitatud töötlejale on põhjendatud,

arvestades, et valim jaguneb tehniliseks varuvalimiks ja tegelikuks intervjuuvalimiks,

mistõttu kõiki valimisse kuuluvaid inimesi uuringusse ei kaasata.

Vastutaval töötlejal tuleb leida lahendus, et andmeid töödeldakse eesmärgi täitmiseks

minimaalselt vajalikus mahus vastavalt valimikihtides vastajate arvu täituvusele jt

asjaoludele.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24

3 (4)

4.2.Tehisintellekti kasutamine uuringus

Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu, et ChatGPT tasuline versioon ainuüksi ei ole

piisav, et pidada terviseandmete töötlemist selles lubatavaks. Vajalikuks võib osutuda

terviseandmete töötlemiseks eraldi lisalepingu sõlmimine.

Taotluse p 8. kohaselt kasutatakse pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud

andmete tekstianalüüsiks organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega tehisintellekti

(GPT-5.* või uuem Azure platvormil).

Tasulise ärikliendi versiooni kasutamisel ei pruugi aga olla kõikide andmekaitsenõuete

järgimine tagatud. Ärikliendi teenuste puhul, näiteks ChatGPT Business, ChatGPT

Enterprise või API, kehtib OpenAI äriklientidele ja arendajatele mõeldud teenuste leping.

Tasuline või ärikliendi teenus ei tähenda iseenesest, et inimese terviseandmeid võib selles

töödelda. OpenAI on oma teenuste tingimustes (OpenAI teenuste leping) rõhutanud, et

kõik OpenAI pakutavad teenused ei ole terviseinfo töötlemiseks mõeldud (vt p 5.4).

Tervisealase info töötlemiseks tuleb ChatGPT puhul sõlmida Open-AI-ga eraldi lisaleping.

Nii ei piisa ChatGPT ärikliendi versiooni kasutusele võtmisel lihtsalt sellest, et tegemist on

tasulise või ärikliendi teenusega; enne kasutamist tuleb veenduda, et teenuse tingimused,

andmetöötluse lisa, säilitamis- ja kustutamisreeglid, isikuandmetele ligipääsud,

turvameetmed ning võimalikud andmeedastused vastavad IKÜM-i nõuetele ja kavandatud

tervishoiuteenuse osutamise kontekstile. (vt AKI varasemat selgitust selle kohta

Tahelepanu juhtimine. Üldotstarbelise tehisintellekti kasutamine tervishoius_0.pdf)

5. Täiendavalt juhib AKI tähelepanu, et sõltuvalt võimalikest lahendustest tuleb juba praegu

arvestada võimalike tulevaste tehisintellekti määrusest tulenevate nõuetega.

Taotluse kohaselt soovitakse kaaluda muuhulgas, kuidas saaks töövõime hindamise

protsessi efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel kasutada tehisintellekti. Uuringus

ei kasutata TI-d andmesubjektide kohta otsuste tegemiseks, vaid hinnatakse, kas ja

millistes töövõime hindamise protsessi osades võiks TI või automatiseerimine tulevikus

tuge pakkuda ning millised riskid, piirangud ja eeldused sellega kaasnevad.

Nagu eetikakomitee viitas, siis taotlusest ei ilmne, milliseid töövõime hindamise protsessi

osi hinnatakse automatiseerimise või tehisintellekti kasutamise seisukohalt. Seetõttu ei ole

praegu võimalik hinnata, kas tulevikus kavandatavad lahendused jääksid üksnes

tööprotsessi toetavateks tööriistadeks või võiksid need hakata mõjutama töövõime

hindamise sisulist tulemust. Kuna uuringu tulemusena väljatöötatavad lahendusvariandid

ei ole veel teada, tuleks juba kavandamise etapis arvestada võimalusega, et mõne lahenduse

suhtes võivad tulevikus kohalduda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/16893 nõuded. Näiteks juhul, kui süsteem hakkaks iseseisvalt tuvastama või

prognoosima terviseseisundit, koostama meditsiinilisi hinnanguid või tegema järeldusi

töövõime kohta isiku terviseandmete põhjal, võib tegemist olla suure riskiga

tehisintellektisüsteemiga. Nii võib juba praegu olla põhjendatud hinnata võimalike

tulevaste lahenduste vastavust mitte üksnes isikuandmete kaitse nõuetele, vaid vajaduse

korral ka tehisintellekti määrusest tulenevale riskipõhisele regulatsioonile.

6. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 13.07.2026inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses ning käesoleva otsuse punktis 4 sätestatud tingimustel.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1689, 13. juuni 2024, millega nähakse ette tehisintellekti

käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr

168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL)

2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus)

4 (4)

7. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

2. Teaduseetika komitee arvamus