From: Deisi Tamme - MKM <[email protected]>
Sent: Mon, 13 Jul 2026 06:30:00 +0000
To: Anu Suviste - AKI <[email protected]>
Subject: MKM-i taotlus Eesti tööjõu-uuringu pseudonüümitud andmetele ligipääsu saamiseks 11-1/1211-1
Lugupeetud Anu Suviste
MKM esitas 01.04.2026 taotluse Eesti tööjõu-uuringu pseudonüümitud andmetele ligipääsu saamiseks. 22.04.2026 tegi AKI otsuse taotluse läbi vaatamata jätmiseks järgmise põhjendusega:
"Uuringuks või analüüsiks saab pidada hüpoteesil või ideel põhinevat, juhitud ja korraldatud kindla eesmärgiga ning tulemusele suunatud süstemaatilist tegevust1. Seega on uuring või analüüs piiritletud tegevus, millel on eesmärk
ja tulemus. Taotluse kohaselt on MKM eesmärgiks saada juurdepääs ETU isikuandmetele nende kasutamiseks. MKM soovib isikuandmeid kasutada püsivalt ministeeriumi igapäevaste põhiülesannete täitmiseks. Ministeeriumi igapäevaste põhiülesannete täitmist ei ole
võimalik käsitleda piiritletud ja konkreetse eesmärgiga uuringu või analüüsina või ka alamuuringutest koosneva laiema uuringuna, mis viiakse läbi poliitika kujundamiseks. Asutuse püsivate ülesannete täitmiseks vajalik isikuandmete töötlemine tuleb ette näha
õigusaktis, milles tuleb minimaalselt sätestada andmetöötluse eesmärk, töödeldavate isikuandmete kategooriad, vastutav töötleja ja isikuandmete säilitamise tähtaeg.2"
Soovime tagasisidet, kas allolevaid argumente arvestades oleks AKI valmis taotluse uuesti esitamise korral selle menetlusse võtma:
-
Viidatud Frascati manuaal, millele uuringute ja analüüside määratlemisel on viidatud, defineerib teadus- ja arendustegevust (R&D) ning seab sellele tunnused nagu uudsus, loovus, määramatus, süstemaatilisus ning tulemuste ülekantavus ja korratavus.
Need kriteeriumid on välja töötatud teadus- ja arendustegevuse piiritlemiseks, ega ole mõeldud otseselt poliitikakujundamise eesmärgil tehtavate uuringute ega analüüside defineerimiseks.
-
Teiseks, isegi kui lähtuda "uuringu" defineerimisel rangelt Frascati manuaalist, kasutab IKS § 6 lg 5 sõnastust "analüüsid ja uuringud", mis viitab sellele, et seadusandja on pidanud neid erinevateks nähtusteks. Kui ka poliitikaanalüüs peaks:
a) põhinema hüpoteesil; b) olema süstemaatiline uurimisprojekt, ja c) vastama teadusuuringu tunnustele, siis poleks olnud põhjust IKS-is sõna
"analüüs" eraldi kasutada.
-
Kolmandaks, MKM teeb pidevalt tööturupoliitika kujundamiseks erinevaid analüüse, prognoose, seireid ja mõjuhinnanguid. Iga analüüs on eesmärgistatud, kuid analüüsivajadused tekivad jooksvalt. IKS § 6 lg 5 kasutab teadlikult mõistet "analüüs", et hõlmata ka
selliseid poliitikakujundamise tegevusi, mis ei vasta teadusuuringu kitsale definitsioonile. Seda kinnitab ka
IKS § 6 seletuskiri (lk 15), kus on välja toodud, et
poliitikakujundamise analüüsideks võivad olla ka taustamaterjalid eelnõude koostamiseks ning seletuskirjade mõjuanalüüsid: "
Teise vastutava või volitatud töötleja andmekoguna peetakse silmas
olukorda, kus näiteks üks ministeerium soovib teise ministeeriumi käest saada andmeid, et koostada taustamaterjali mõne eelnõu koostamiseks. Samuti on see oluline, et koostada näiteks eelnõu seletuskirjades olevaid mõjuanalüüse".
-
MKM-i ülesanded on seaduses loetud ja need katavad poliitikakujundamise ja selleks vajaliku info analüüsimise. Iga konkreetse ülesande täpsustamine seaduse tasandil ei ole asjakohane kuivõrd praegused ülesanded katavad vajaduse analüüsida ja hinnata valdkondlikku
poliitikat ja selle tulemusi.
Eelnevast tulenevalt ei saa meie hinnangul ainuüksi asjaolust, et analüüse tehakse regulaarselt või ministeeriumi püsivate ülesannete täitmiseks, järeldada, et need jäävad IKS § 6 lg 5 kohaldamisalast välja. Palume tagasisidet, kas eeltoodud argumente arvestades
oleks AKI valmis taotluse uuesti esitamise korral selle sisuliselt menetlusse võtma.
Lugupidamisega
|
|
|
Deisi Tamme
töövaldkonna andmete juht
Tööala valdkond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 5912 7349
[email protected]
www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn
|