| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2.-1/26/27-4 |
| Registreeritud | 24.07.2026 |
| Sünkroonitud | 27.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks |
| Toimik | 2.2.-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
From: Anu Suviste - AKI <[email protected]>
Sent: Fri, 24 Jul 2026 18:05:20 +0000
To: Deisi Tamme - MKM <[email protected]>
Subject: RE: MKM-i taotlus Eesti tööjõu-uuringu pseudonüümitud andmetele ligipääsu saamiseks 11-1/1211-1
Tere!
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) pöördus Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimustega IKS § 6 lg 5 rakendamise kohta. AKI saab anda selgitused oma senise praktika pinnalt.
AKI nõustub selles, et uuring ja analüüs ei ole päris sama sisuga mõisted. IKS seletuskirjas ei ole neid mõisteid küll otseselt eristatud, vaid kasutatud läbisegi sama tegevust ühes lauses nii analüüsiks, kui uuringuks nimetades. AKI hinnangul ei ole aga siinkohal sisulist vahet, kas ministeerium soovib teha uuringut või analüüsi, mõlema tegevuse puhul on olemas konkreetne eesmärk, kestus jm tingimused ehk teisisõnu tegevus peab olema kuidagi piiritletud (nö projekt). Frascati manuaalis antud teadustegevuse selgitus on AKI jaoks nö orientiir uuringu eristamiseks lihtsalt andmete kasutamisest. Teatav paindlikkus jääb igal juhul. Näiteks ka ajaloouuring on klassikalisest teadusuuringust oluliselt erinev tegevus.
IKS § 6 on andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemise õiguslik alus teadus- ja ajaloouuringute ning riikliku statistika tegemiseks. Teadusuuringutega on võrdustatud täidesaatva riigivõimu poliitika kujundamise eesmärgil tehtavad analüüsid ja uuringud. MKM sooviks on isikuandmeid töödelda püsivalt erinevate analüüside ja tööülesannete täitmiseks, sh päringutele vastamise jms jaoks, mida ei saa kuidagi uuringuks või analüüsiks kvalifitseerida. Sel juhul ei ole IKS § 6 isikuandmete töötlemiseks sobiv õiguslik alus.
Seega ei ole probleem uuringus või analüüsis, vaid peamine küsimus on isikuandmete töötlemise õiguslikus aluses ja muudes nõuetes. AKI kooskõlastus ei anna õigust isikuandmete töötlemiseks, vaid on nö täiendav kaitsemeede ilma andmesubjekti nõusolekuta toimuva isikuandmete töötlemise puhul, mis toimub IKS § 6 alusel. AKI eelkontrolli kohustus on kehtestatud IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täidetuse hindamiseks, mis eeldab, et andmetöötluse ulatus ja muud tingimused on teada.
MKM kavandatud tegevus on siiski pigem andmete püsiv kasutus erinevate jooksvate tööülesannete täitmiseks, sh ka uuringute ning analüüside tegemiseks. Püsikasutusel ei ole selget eesmärki, ei ole teada kui kaua andmeid töödeldakse, kuidas töödeldakse, nt millised andmed omavahel liidetakse jne. Kokkuvõttes ei ole isikuandmete töötlemine läbipaistev ja ei võimalda hinnata ka IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist, sh kas andmetöötlus võib olla andmesubjekti õigusi ülemääraselt kahjustav.
IKS § 6 lõikes 5 on sätestatud erand AKI kontrollikohustusest. IKS §-i 6 nõuete täitmist ei pea eelnevalt kontrollima juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS seletuskiri täiendab (lk 16), et näiteks olukorras, kus andmekogu põhimääruses on täpselt ette nähtud analüüsi ja statistika kord. Korras peaks olema kirjeldatud, milliste andmetega analüüsi või statistikat tehakse, kas selleks esitatakse päringuid teistesse andmekogudesse ning selgitatud, kas analüüsi väljund on anonüümsel või isikustatud kujul. Sellest nähtuvad miinimumtingimused, mis peaksid olema teada. Õigusaktis sätestatud uuringu puhul on seadusandja ära hinnanud andmesubjekti õiguste riive lubatavuse. Ühtlasi täidab see läbipaistvusnõude, kus andesubjektil on võimalik teada, kes ja mil viisil tema isikuandmeid töötleb.
AKI mõistab MKM vajadust andmete kasutamiseks. Võimalik, et kehtiv IKS § 6 ei vasta enam praegustele vajadustele. Kuid AKI ei saa õiguse rakendaja ja järelevalveasutusena kehtivat korda eirata. Kui MKM-l on võimalik oma analüüsivajadus mingiks perioodiks ette planeerida (nt kvartal vms), saab kaaluda võimalust järgneva perioodi uuringute ja analüüside isikuandmete töötlemine AKI-ga jooksvalt kooskõlastada.
Teadaolevalt on Vabariigi Valitsusele esitatud kaasajastatud IKS § 6 eelnõu, kuid täpsem teave selle menetlusstaadiumi kohta AKI-l praegu puudub. IKS on välja töötatud Justiits- ja Digiministeeriumi poolt, kes on vajadusel pädev andma täpsemaid selgitusi konkreetse sätte tõlgendamise kohta, aga ka uue eelnõu menetluse osas.
Loodan, et selgitustest on abi.
P.S. Kui tekib vajadus jätkuaruteluks, siis oleks hea plaanida see pärast puhkust, augusti teise poolde.
Heade soovidega
|
From: Deisi Tamme - MKM <[email protected]>
Sent: Monday, July 13, 2026 9:30 AM
To: Anu Suviste - AKI <[email protected]>
Subject: MKM-i taotlus Eesti tööjõu-uuringu pseudonüümitud andmetele ligipääsu saamiseks 11-1/1211-1
Lugupeetud Anu Suviste
MKM esitas 01.04.2026 taotluse Eesti tööjõu-uuringu pseudonüümitud andmetele ligipääsu saamiseks. 22.04.2026 tegi AKI otsuse taotluse läbi vaatamata jätmiseks järgmise põhjendusega:
"Uuringuks või analüüsiks saab pidada hüpoteesil või ideel põhinevat, juhitud ja korraldatud kindla eesmärgiga ning tulemusele suunatud süstemaatilist tegevust1. Seega on uuring või analüüs piiritletud tegevus, millel on eesmärk ja tulemus. Taotluse kohaselt on MKM eesmärgiks saada juurdepääs ETU isikuandmetele nende kasutamiseks. MKM soovib isikuandmeid kasutada püsivalt ministeeriumi igapäevaste põhiülesannete täitmiseks. Ministeeriumi igapäevaste põhiülesannete täitmist ei ole võimalik käsitleda piiritletud ja konkreetse eesmärgiga uuringu või analüüsina või ka alamuuringutest koosneva laiema uuringuna, mis viiakse läbi poliitika kujundamiseks. Asutuse püsivate ülesannete täitmiseks vajalik isikuandmete töötlemine tuleb ette näha õigusaktis, milles tuleb minimaalselt sätestada andmetöötluse eesmärk, töödeldavate isikuandmete kategooriad, vastutav töötleja ja isikuandmete säilitamise tähtaeg.2"
Soovime tagasisidet, kas allolevaid argumente arvestades oleks AKI valmis taotluse uuesti esitamise korral selle menetlusse võtma:
Eelnevast tulenevalt ei saa meie hinnangul ainuüksi asjaolust, et analüüse tehakse regulaarselt või ministeeriumi püsivate ülesannete täitmiseks, järeldada, et need jäävad IKS § 6 lg 5 kohaldamisalast välja. Palume tagasisidet, kas eeltoodud argumente arvestades oleks AKI valmis taotluse uuesti esitamise korral selle sisuliselt menetlusse võtma.
Lugupidamisega
Deisi Tamme |
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Selgitustaotlus | 13.07.2026 | 1 | 2.2.-1/26/27-3 | Sissetulev kiri | aki | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Taotluse läbi vaatamata jätmine | 21.04.2026 | 1 | 2.2.-1/26/27-2 | Otsus | aki |