TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEV VEETORU

KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2)

KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD

14175 PIKKNURME-PÕLTSAMAA TEE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEVA ÜHISVEETORUSTIKU JA SURVE- KANALISATSIOONITORU KAITSEVÖÖND 2 m

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE (orienteeruv, täpne asukoht antakse projektiga)

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV HOONE (orienteeruv asukoht)

OLEMASOLEV VÕRKPIIRE

OLEMASOLEV KRAAV

ÜKSIKELAMU ILLUSTREERIV VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI UUS ASUKOHT

PLANEERITUD TOLMUVABA KATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA JALG- JA JALGRATTATEE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA JALG- JA JALGRATTATEE

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TAGATAV LIITUMISNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 50 km/h

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

aj

Kaarlimõisa tee 5 61604:001:0720

Tampsi 61604:001:0054

Kaarlimõisa tee 3 61604:001:0163

14175 Pikknurm e-Põltsam

aa tee

61604:001:1260

Kaarlim õisa tee

61601:001:0367

Kaarli 61601:001:0498

Kaarlimõisa tee 1 61604:001:0164

1 1506 m²

2 1542 m²

3 1550 m²

4 1508 m²

5 1637 m²

6 1976 m²

7 1647 m²

8 1668 m²9

1692 m²

101882 m²

Kaarlivälja 61601:001:0496

14175 Pikknurm e-Põltsam

aa tee

aj

Põ lts

am aa

jõ gi

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Kaarli elamukvartali detailplaneering

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

4 5

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:1000 Kuupäev mai 2026

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Kaarli elamukvartali detailplaneering

Lepalaane OÜ

DP-07-25

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, 08.01.2026. a, töö nr 1415-25GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Ehituskeelu- ja piiranguvöönd on kantud joonisele Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardilt 24.04.2026. Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg 2 jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. 3. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja Kesk-Eesti üldgeoloogilisele kaardistamise alale. 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Krundi pos nr

Krundi planeeritud

pindala

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

POS 1 1506 m² elamumaa 100%

POS 2 elamumaa 100%

Lubatud katusekalle

Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve

Üksikelamu maa EP

Üksikelamu maa EP

Elamul kuni 2 maapealset korrust

abihoonel 1 maapealne ja

1 maa-alune korrus.

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

3 hoonet (1 üksikelamu +2 abihoonet)

Elamul kuni 10,0 m, abihoonel kuni 6,0 m 20-40°

300 m²

POS 3 elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

POS 4 elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

POS 5 1637 m² elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

POS 6

POS 7

elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

1542 m²

1550 m²

1508 m²

1976 m²

1647 m²

300 m²

300 m²

300 m²

320 m²

370 m²

340 m²

POS 10 1882 m² transpordimaa 100%Tee ja tänava maa LT - - - - -

POS 8 elamumaa 100%Üksikelamu maa EP1668 m² 320 m²

Abihoone suurim lubatud sügavus

(maapinnast)

2,5 m

-

POS 9 elamumaa 100%Üksikelamu maa EP1692 m² 320 m²

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEV VEETORU

KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m/ KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL/ OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE/ JALG- JA JALGRATTATEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU

14175 PIKKNURME-PÕLTSAMAA TEE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI/ IKÕ SEADMISE VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEV PUURKAEV JA HOOLDUSALA 10 m

OLEMASOLEV HOONE (orienteeruv asukoht)

OLEMASOLEV KRAAV

ÜKSIKELAMU ILLUSTREERIV VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI UUS ASUKOHT

PLANEERITUD TOLMUVABA KATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA JALG- JA JALGRATTATEE

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TAGATAV LIITUMISNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 50 km/h

PLANEERITUD VEEJUHTIMISSERVITUUDI/ IKÕ SEADMISE VAJADUS KRAAVILE

PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM/ PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMIS- JA JAOTUSKILBID

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD KESKPINGE ELEKTRIKAABEL/ PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD SIDEKAABEL

aj

PLANEERITUD REOVEE ÜLEPUMPLA JA KUJA 10 m

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI 30 m³ KUIVHÜDRANDIGA

Kaarlimõisa tee 5 61604:001:0720

Tampsi 61604:001:0054

Kaarlimõisa tee 3 61604:001:0163

14175 Pikknurm e-Põltsam

aa tee

61604:001:1260

Kaarlim õisa tee

61601:001:0367

Kaarli 61601:001:0498

Kaarlimõisa tee 1 61604:001:0164

1

3

Kaarlivälja 61601:001:0496

aj

10

2

4 5

6

7

8

9

planeeritud reovee

ülepumpla

planeeritud tuletõrje

veevõtukoht

14175 Pikknurm e-Põltsam

aa tee

Põ lts

am aa

jõ gi

TEHNOVÕRKUDE PLANEERING

Kaarli elamukvartali detailplaneering

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

5 5

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:1000 Kuupäev mail 2026

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Kaarli elamukvartali detailplaneering

Lepalaane OÜ

DP-07-25

TEHNOVÕRKUDE PLANEERING

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, 08.01.2026. a, töö nr 1415-25GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Ehituskeelu- ja piiranguvöönd on kantud joonisele Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardilt 24.04.2026. Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg 2 jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini.

3. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja Kesk-Eesti üldgeoloogilisele kaardistamise alale.

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-07-25

JÕGEVA MAAKOND, PÕLTSAMAA VALD, VÄIKE-KAMARI KÜLA

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Põltsamaa Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Lepalaane OÜ

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Tartu 2026

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid............................................ 3 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 4 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6 8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 7

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 7 8.2. Krundi ehitusõigus ............................................................................................... 7 8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 7

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9 8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................10 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................11 8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted .......................................................................11 8.8. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................12 8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................12

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................12 8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................13 8.9.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus ..........................................................................14 8.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................14 8.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................15

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................15 8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................17 8.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................18 8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................19 8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................19 8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................19

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................22 JOONISED

1. Situatsiooniskeem………………………………………………………………………….23

2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed………………………………………………….24

3. Olemasolev olukord………………………………………………………………………..25

4. Planeeringu põhijoonis……….............................……………………………………….26

5. Tehnovõrkude planeering…………………………………………………………………27

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põltsamaa Vallavalitsuse 13. oktoobri 2025.a

korraldus nr 2-3/2025/200 Kaarli elamukvartali detailplaneeringu algatamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Põltsamaa Vallavalitsus ja planeeringu

koostamisest huvitatud isikuks on Lepalaane OÜ.

2. Detailplaneeringu koostaja Planeeringut koostab Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise

keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr 223619).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Kaarli maaüksus üheksaks

elamukrundiks ja anda kruntidele ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks.

Lisaks lahendada planeeringuala juurdepääsuteed, haljastus, heakord, parkimiskorraldus

ja tehnovõrkudega varustatus. Planeeringuala suurus on 16 611 m²,

Planeeringualal kehtib Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39

kehtestatud Põltsamaa valla üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on käsitletava

ala maakasutuse juhtotstarve elamumaa. Seega on algatatav detailplaneering

üldplaneeringuga kooskõlas ning täidab läbi elamuarenduse üldplaneeringuga seatud

eesmärke.

Andmed planeeritava ala maaüksuste kohta:

• nimi- Kaarli;

• katastriüksuse tunnus- 61601:001:0498;

• maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

• pindala- 16611 m².

4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

• Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

• Põltsamaa valla üldplaneering;

• Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

• OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt 08.01.2026. a, koostatud geodeetiline alusplaan,

töö nr 1415-25GEO.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas ja hõlmab

Kaarli maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Kaarli maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kaarli maaüksus on

hoonestamata. Kaarli maaüksuse põhja-, kesk- ja idapoolsel alal kasvab mets. Ülejäänud ala

on looduslik rohumaa.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Planeeringualale puudub juurdepääs. Planeeritav ala piirneb riigiteega nr 14175 Pikknurme-

Põltsamaa, mille kahesuunalise liiklusega sõidutee laius on planeeringuga piirnes osas 6,1

kuni 6,4 m. Läänepool sõiduteed paikneb kraav ja 2,9 kuni 3,1 m laiune kergliiklustee.

5.3 Haljastus ja maastik

Planeeringuala põhja-, kesk- ja idapoolsel alal kasvab mets. Läänepoolsel alal kasvab võsa.

Ülejäänud ala on looduslik rohumaa.

Planeeringuala reljeef on suhteliselt lauge, maapind langeb läänest ida suunas. Maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku 57.32 (lääneosas) kuni 54.48 (kagus) meetrit.

Planeeringuala jääb Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel kaitsmata ja nõrgalt

kaitstud (planeeringuala kauguosa) põhjaveega alale. Planeeringuala jääb Pandivere ja

Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb

planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja

hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Üle planeeringuala lääne- ja lõuna-edelaosale kulgeb ühisvee- ja

survekanalisatsioonitorustikud. Riigitee nr 14175 Pikknurme-Põltsamaa ääres kulgevad

sidekaablid ja tänavavalgustuskaabel. Kergliiklustee ääres on tänavavalgustus.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

5.5 Kitsendused

Planeeringuala lääneosale ulatub riigitee nr 14175 Pikknurme-Põltsamaa tee kaitsevöönd 30

m.

Planeeringuala kaguosale ulatub Põltsamaa jõe kalda piiranguvöönd 100 m. Vastavalt

Looduskaitseseaduse §38 lg 2 jõe kaldal metsamaal metsaseaduse §3 lõike 2 tähenduses

ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini.

Planeeringuala lääne- ja lõuna-edelaosale ulatub ühisvee- ja kanalisatsioonitorustike

kaitsevöönd 2+2 m. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala paikneb Väike-Kamari külas Põltsamaa linnast lõuna suunas, jäädes linna

piirist ca 0,25 km kaugusele. Põltsamaa linn asub Jõgeva maakonna lääneosas Põltsamaa

jõe keskjooksul.

Lähim kauplus autoga sõites on Selver, mis asub planeeringualast ca 2,5 km kaugusel. Jalgsi

liikudes on lähima kauplus Põltsamaa Coop/Ehituskeskus, mis jääb Kaarli kinnistust ca 2 km

kaugusele. Põltsamaa Lasteaed jääb planeeringualast ca 3 km kaugusele ning Põltsamaa

Ühisgümnaasium jääb planeeringualast ca 2,7 km kaugusele.

Planeeringuala piirneb põhjast Tampsi maaüksusega, idast Kaarlimõisa tee 3 ja lõunast

Kaarlimõisa tee 5 maaüksustega. Läänest piirneb planeeritav ala 14175 Pikknurme-Põltsamaa

tee maaüksusega.

Planeeringuala ümbritsevad põhja-, ida- ja lõunasuunas elamumaa krundid. Alast põhja- ja

lääne suunda jäävad maatulundusmaad. Planeeringualast ida ja kagu suunda jääb Põltsamaa

jõgi.

Kinnistute suurused lähipiirkonnas on varieeruvad. Elamumaa krundid jäävad vahemikku 5421

- 19093 m2. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud jäävad vahemikku 8935 - 287610 m2.

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad üksikelamud on valdavalt

1+katusekorrus ja 2 korruselised viilkatusega. Abihooned piirkonnas on valdavalt

ühekorruselised viilkatusega hooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud valdavalt krohvi

ja puitlaudist. Olemasolevate hoonete katusematerjaliks on valdavalt plekk.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringuga jagatakse Kaarli kinnistu üheksaks elamumaa krundiks ning luuakse

Põltsamaa linna lähedale uus elamukvartal. Planeeringuga laiendatakse juba olemasolevat

Väike-Kamari küla külakeskust Põltsamaa linna suunas.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Põltsamaa valla üldplaneeringuga. Kehtiva

üldplaneeringu kohaselt on Kaarli kinnistule nähtud ette elamumaa juhtotstarve ja ala jääb

Väike-Kamari tihedama külakeskuse alale. Väike-Kamari küla on üldplaneeringu määratud

keskuste hierarhias väikekeskus. Põltsamaa valla üldplaneeringu peamised eesmärgid on

soodustada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid säilitada ja kaitsta

olemasoleva keskkonna väärtusi, eelistada arengu koondumist olemasolevatesse

keskustesse, et tagada nende jätkusuutlik areng. Luua eeldused elanikkonna vähenemise

peatamiseks. Eelpool toodust tulenevalt on koostatav detailplaneering kehtiva

üldplaneeringuga kooskõlas ja täidab selle eesmärke.

Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ järgi jääb ala maalise piirkonna alale. Maaline piirkond on

valdavalt hajusalt paikneva asustusega ala, kus on ka väiksemaid kompaktsema asustusega

alasid (nt alevikud, tihedamad külakeskused jmt). Ka maakonnaplaneeringuga tuleb eelistada

arengu koondumist olemasolevatesse keskustesse, et tagada juba toimivate keskuste

jätkusuutlikku ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu.

Seega kavandatava tegevuse maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja

üldplaneeringu põhimõttelisi arengusuundi, toetades piirkonna ja laiemalt valla säästlikku

ruumilist arengut, soodustades külakeskuse arengut ning tagades tõhusama

infrastruktuurikasutuse. Planeeringuala realiseerimine ja planeeritud tee väljaehitamine loob

eeldused ka Kaarlimõisa tee 3 ja Kaarlimõisa tee 1 kinnistute arenguks, millele on

varemkehtestatud detailplaneering üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks.

Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks planeeringualale on Põltsamaa linna

lähedus, kus kõik vajalikud teenused on kergesti kättesaadavad. Lisaks asub planeeringuala

looduskaunis kohas, kuhu elamute rajamine on atraktiivne. Liikluskorralduse seisukohast asub

planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jääb riigitee.

Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et arendamine soodustaks mitmekesise ja

kvaliteetse elukeskkonna säilimist, kuid ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja

sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil. Selle saavutamiseks on tarvis suurendada

olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, tõsta

kompaktsust ja leida uus rakendus aktiivsest kasutusest välja langenud aladele.

Detailplaneeringu realiseerimisel jälgitakse üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja püütakse

aidata kaasa valla elanike arvu kasvule luues uusi elamukrunte. Planeeringu realiseerimisel

tihendatakse olemasolevat külakeskust, samas järgides väljakujunenud olukorda ja teede

paiknemist.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Planeeringu

lahendus tõstab piirkonna kompaktsust, säilitades seejuures piirkonnale omase

ruumikvaliteedi. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna

hoonestuslaadi, arvestatud on olemasoleva ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse

sobivusega.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga jagatakse Kaarli maaüksus 9 elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks.

Planeeringuga moodustatakse kokku 10 krunti:

• 9 üksikelamu maa (elamumaa 100%) krunti suurustega 1506 m2 kuni 1976 m2,

• ja tee ja tänava maa (transpordimaa 100%) krunt suurusega 1882 m2.

Kruntide piirid ja andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis.

8.2. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus ja 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud krundi ehitusõigus on

esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Kruntidele POS 1 kuni POS 9 on lubatud ehitada igale krundile 1 üksikelamu ja 2

abihoonet, mis sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60

m² ja kuni 5 m kõrge) kohustuslikke hooneid.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud igale krundile ehitada 1 kuni 20

m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgune abihoone (kasvuhoone, grillmaja vms).

Kuni 20 m² suurused hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse.

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

POS 1 kuni POS 9 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

• 11101 üksikelamu;

• 12744 elamu abihoone.

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele

Üksikelamute lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Projekti koostamisel tuleb järgida Põltsamaa valla

üldplaneeringu üldisi tingimusi.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne ja

kõrgetasemeline.

• Krundile ehitatavad hooned ja rajatised peavad moodustama stiililiselt ühtse ja

tervikliku kompleksi. Krundile projekteeritavate erinevate hoonete juures tuleb

kasutada ühetaolisi materjale ning kokkusobivat värvilahendust.

• Välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma

väljakujunenud arhitektuurse olukorraga.

• Üksikelamute fassaadid peavad olema igast küljest esinduslikud.

• Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid

jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ega

eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää

teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema

varjestatud.

• Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

• Imiteerivad materjalid.

• Erksad värvitoonid.

Hoonete projekteerimisel POS 1 kuni POS 9 kruntidele arvestada tabelis 1 toodud

arhitektuursete tingimustega.

Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Katuseharja kulgemise suund Hoonete põhimahu katusehari peab paiknema planeeritud teega paralleelselt või risti.

Katuse tüüp Viilkatus, lisamahul ka kald- ja lamekatus.

Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne materjal.

Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, klaas, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne materjal.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus.

Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt

markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).

Piirete rajamisel kruntidele POS 1 kuni POS 9 tuleb arvestada järgnevaga:

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

• Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

• Piirded tuleb paigaldada krundi piirile (v.a. kraaviga piirnevas osas). Kraaviga piirnevas

osas tuleb piirdeaia paigaldamisel arvestada kraaviga ja piirded paigaldada naabriga

samale joonele.

• Tänavapoolne piirdeaed peab olema avaustega või läbipaistev ning sobituma kokku

naabruses olevate piiretega, lubatud on kasutada keevispaneelaeda või

keevispaneelaeda koos hekkide mahuga ja puitlippaeda kõrgusega kuni 1,2 m

maapinnast. Väravad ei tohi avaneda tänava poole.

• Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed, võrkpaneelaed või võrkaed

(sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast.

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala, mille piires võib rajada

ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine

keelatud. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja haljasalade

kavandamine.

Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis

näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem

hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni,

arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud

kaugused on esitatud pkt. 8.8. Planeeringu joonisel 4 on toodud kruntide POS 1 kuni POS 9

planeeritavate elamute võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Hoonete paigutusel

ja mahu kavandamisel tuleb arvestada tuleohutuskujade, normikohase parkimislahenduse ja

(kõrg)haljastuse tagamisega.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud kruntidele ehitada üks kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgune hoone (nt grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades

tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid. Nimetatud hoone püstitamisel peab

arvestama tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² ja 5 m kõrgete hoonete asukoht ja visuaalne

lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis mitteehitusloakohustuslike hoonete püstitamine

keelatud, kuid võimaluse korral on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi

omaniku kirjalikul nõusolekul kavandada abihooneid väljapoole hoonestusala krundipiirile

lähemale kui 4 m. Antud tingimus ei kehti tänavapoolse krundipiiri ja kraavi poolse piiri suhtes,

hoonestusalast krundi esipiiri ja kraavi suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt 16.12.2025 a.

väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/25/19677-2.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 14175 Pikknurme-Põltsamaa tee (edaspidi riigitee) km

19,74-19,80. Planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd 30 m. Tee kaitsevööndis on keelatud

tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku

teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Planeeringualale puudub juurdepääs. Planeeritud kruntidele on juurdepääs kavandatud

riigitee ca km 19,77 uue mahasõidu kaudu. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei ole lubatud

rajada. Planeeringu joonisel 4 Põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel

on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurgaga, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Lähtutud on kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“

riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa

2 joonisele 8.

Planeeringuala kruntidele juurdepääsu tagamiseks on planeeritud riigiteelt nr 14175

Pikknurme-Põltsamaa algav tupiktänav POS 10. Planeeritud teelt on tagatud servituudiga

juurdepääs ka Kaarlimõisa tee 3, Kaarlimõisa tee 1 ja Pardikääru kinnistutele läbi POS 5

krundi.

Tupiktänava koridor on planeeritud 10,5 m laiune ja lõpeb 18,0 meetrise läbimõõduga

ümberpööramiskohaga. Planeeritud tolmuvabakattega tee on 5,0 meetri laiune ja kahele poole

sõiduteed on kavandatud haljasribad. Kuna teeala hakkavad kasutama vaid planeeritud

kruntide elanikud ja külalised, siis on teeala planeeritud segaliiklusega aladena ja jalgsi liiklejad

liiguvad tee servas. Lume vallitamiseks kasutatakse planeeritud haljasribasid.

Planeeritud teekoridori elementide põhimõtteline lahendus on esitatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis, täpne tehniline lahendus (teekalded, liikluskorraldus koos liiklusmärkidega jms)

antakse edasise projekteerimise käigus.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks on planeeritud riigitee nr 14175 Pikknurme-Põltsamaa ääres

paiknevale jalgratta- ja jalgteele juurdepääs (sh truup) üle kraavi.

Krunt POS 10 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku

kasutusse jääva alana. Krunt POS 10 võõrandatakse vallale tasuta pärast rajatiste

väljaehitamist ja kasutuselevõttu.

Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada

juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus. Igale

krundile on lubatud rajada üks mahasõit ehk juurdepääsutee.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ning riigiteel parkimine ega tagurdamine ei ole

lubatud. Planeeringuala kruntide minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal

olema tagatud vähemalt kolm parkimiskohta. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise

käigus.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Kruntidel POS 1 kuni POS 9 tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel

arvestada järgnevaga:

• Vähemalt 60 % krundi pinnast säilitada haljastatud alana või looduslikuna.

Haljastatud või looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega kaasnevate

mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Haljastuses

kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja

murule ka põõsaid-puhmaid.

• Säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju

olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust. Kruntide kõrghaljastuse

osakaal peab olema vähemalt 15% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra

pindala järgi).

• Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised

hoonete ja taristu kavandamisega.

• Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

• Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.

Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.

• Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul.

Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamiseks tuleb tagada järgmised tingimused:

✓ säilitatavad puud ei tohi jääda pinnaveega täituvatesse umblohkudesse;

✓ puutüvesid ega juurekava ei tohi vigastada ehitustegevuse käigus;

✓ pinnast ei tohi tõsta kõrgemale kui puu juurekaela kõrgus.

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt

juurdepääsuteedel ja hoonete ümbruses, et oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud

kruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega,

vertikaalplaneerimisel ei ole soovitav tekitada järske üleminekuid. Kruntide maapinna kõrguste

muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

8.8. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ [RT I,

23.02.2021] või kooskõlas hetkel kehtiva seadusandlusega. Detailplaneeringualal lubatud

naaberkinnistute hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada

ehituslike või muude abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering.

Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi

tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrgud tuleb projekteerida maa-alustena. Lokaalsed vee- ja

kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud. Kohustuslik on planeeritud kruntide

liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus lahendatakse vastavalt Põltsamaa Vesi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele

tingimustele.

Ühisveevärgiga liitumiseks on planeeritud väljavõte olemasolevast ühisveetorustikust,

ühendades sadulühendusega Kaarlimõisa tee poolse DN 90 PE-veetoruga. Väljavõtte järgselt

tuleb kinnistule paigaldada peamaakraan, mis varustatakse spindlipikenduse ja maapealse

kapega. Peamaakraanist edasi rajatakse kinnistusisene veetorustik PE-plasttorust. Kuna

kinnistu on jagatud mitmeks krundiks, tuleb torustiku hargnemine ette näha pärast

peamaakraani. Igale krundile tuleb liitumiseks paigaldada eraldi maakraan krundi piirile, mis

varustatakse spindlipikenduse ja maapealse kapega. Kõik maa-alused veetorustiku

ühendused tuleb teostada keevismuhvidega. Täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine planeeringualal kokku on 4,5 m³/d.

Käesoleval hetkel ega ka tulevikus ei ole võimalik ühisveevärgi torustikust saada

tuletõrjehüdrandi jaoks vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett. Tuletõrjevee tagamisel tuleb

arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille §

7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks

vähemalt 30 m³. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Sama määruse § 6 lõige 1 alusel

peab päästetehnika ohutuse tagamiseks veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri

kaugusel.

Tuletõrje veevarustuse lahendamiseks on planeeritud maa-alune tuletõrje veemahutit

mahutavusega 30 m3 koos kuivhüdrandiga- krundile POS 9 sõidutee äärde. Tuletõrje

veemahuti tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt kehtivale seadusandlusele. Tuletõrjevee

tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ esitatud nõuetega. Tuletõrje veemahuti täitmise täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus.

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritud kruntide kanalisatsioon lahendatakse vastavalt Põltsamaa Vesi OÜ poolt

väljastatavatele tehnilistele tingimustele.

Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks on planeeritud Kaarlimõisa tee poolse survekanalisatsiooni

torustiku pealt teha väljavõte ning planeeritud ülepumpla reovee ära juhtimiseks koos

tagasilöögiklappide ja sulgsiibritega. Ülepumpla on planeeritud avalikult kasutatavale teealale,

Ülepumplale tuleb rajada teenindusplats. Ülepumpla tuleb varustada automaatikaga ning

tagada selle liidestamine Põltsamaa Vesi kaugseire (SCADA) süsteemiga vastavalt Põltsamaa

Vesi nõuetele. Täpne lahendus ülepumpla ja kanalisatsiooni lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus.

Reoveepumpla kuja on määratud 10 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr

31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1.

Kinnistusiseste isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamiseks tuleb kasutada PVC

väliskanalisatsiooni torusid. Kinnistu liitumispunktidesse tuleb paigaldada plastist

vaatluskaevud (DN 400). Torustiku pöördekohtades ei ole lubatud kasutada 90° käändmiku;

pöörded tuleb lahendada kontrollkaevude abil või kahe 45° käändmikuga. Samuti tuleb

torustikust väljavõtted teostada kaevude kaudu.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk planeeringuala kokku on nagu arvestuslik

veetarbiminegi 4,5 m³/d.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Riigitee nr 14175 Pikknurme-Põltsamaa ääres on kraav, mis on ühenduses planeeringuala

põhjapiiril paikneva kraaviga ja kust sademevesi edasi voolab Põltsamaa jõkke.

Kuna läheduses ühissademeveetoru ei ole, siis tuleb planeeringuala kruntide sademevesi

immutada krundisiseselt või kruntidel POS 1 kuni POS 5 võib juhtida kruntide põhjapiiril

paiknevasse olemasolevasse kraavi.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele.

Sademevee immutamiseks kruntidel kasutada looduslähedasi immutusviise. Kruntidel

kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid (suurem parkimisala nt murukivist),

kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, nõva, puhverriba vm lahendusi. Sademevee

immutamiseks krundi siseselt võib kasutada ka killustikpadjast immutusala või immutusplokke.

Katuse sademevesi on soovitav igal krundil koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse.

Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele.

Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse

ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine

kõrvalkinnistutele. Vt ka seletuskiri pkt 8.7.

8.9.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Elektrivarustus on lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele

tingimustele nr 515179.

Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele on planeeringuala sissesõidutee äärde POS

1 krundi juurde ette nähtud uus komplektalajaam. Alajaama teenindamiseks on tagatud

ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 15 kV maakaabelliini

sisselõikest keskpinge maakaabelliinile, mis kulgeb Kaarlivälja kinnistu (61601:001:0496) piiril.

Planeeritud on tarbimiskohtadele ette planeeritavast alajaamast 0,4 kV maakaabelliinid

ringtoiteliinidena. Tarbimiskohtade võrguühendustele on ette nähtud kruntide piiridele

liitumiskilbid ja jaotuskilbid.

Riigitee nr 14175 Pikknurme-Põltsamaa tee ääres on tänavavalgustus. Planeeritud tee äärde

POS 10 on planeeritud tänavavalgustuse väljaehitamine.

8.9.4. Soojavarustus

Hoonete soojavarustus on ette nähtud lahendada lokaalselt. Kruntide POS 1 kuni POS 9

hoonete täpne soojavarustuse lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Küttelahenduse valikul kasutada võimalikult energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke

lahendusi. Võimalikud lisakütteallikad on soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump),

elektri-, õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maaraamidele

päikesepaneelide paigaldamine ei ole lubatud). Tänavapoolsele fassaadile paigaldatavad

tehnoseadmed peavad olema paigaldatud varjestatult. Keelatud on märkimisväärselt

jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja kivisüsi.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

8.9.5. Sidevarustus

Sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatavatele

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 40232758.

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud ühendus Telia sidevõrgu

lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas paigaldada sidekaev

ELASA poolt antud puntki ELASA trassile. Sidekaevu kõrvale paigaldada sidekaev KKS2.

Sidekaevust paigaldada igale hoonele individuaalne mikrotoru (tuvastustraadiga) hoone

andmesidejaotlani. Optiline kaabel (vähemalt 48kiuline) paigaldada olemasoleva ja

paigaldatava mikrotorustiku kaudu alates sidekaevust tähisega 081K21 (sidekaevu jätta

kaablivaru ca 15m) rajatavasse sidekaevu paigaldada jätk (kaabel ühendada jätku) ning

vajalikmahulised individuaalsed optilised kaablid hooneteni. Hoonetes otsastada optiline

kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega.

Liitumiskaevust hooneni minev liini osa jääb Tellija omandisse, ELA_SA trassi jääv osa

ELA_SA-le. Ehitustöödega alustamisel teavitada Telia Eesti AS-i. Hoonete sisevõrgud ehitada

vähemalt CAT6 kaabliga.

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine

Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Prügikonteineri(te)

paiknemine krundil lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Kohustuslik on

kas ehitada prügimaja, varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et need ei tekitaks

visuaalset häiringut.

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 14175 Pikknurme-Põltsamaa, mille läheduses tuleb

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsiooni, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Transpordiamet on planeeringu

koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale

kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning vajadusel

leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringu arendajal.

Transpordiamet ja Põltsamaa Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate

keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Leevendava meetmena on hooned planeeritud väljapoole riigitee kaitsevööndit, lisaks on

riigitee äärsetel kruntidel POS 1 ja POS 9 soovitav tee kaitsevööndisse istutada hekk ja

kõrghaljastust, et vähendada liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsiooni, õhusaaste).

Lisaks on soovitav võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete riigimaantee

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

poolsesse ossa. Hoonete sees leviv müra on reguleeritud Rahvatervishoiu seadusega (§ 16

lg 5).

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus

hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise

käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud

radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust

vähendavad meetmed. Juhul kui radooniuuringut ei tellita, siis tuleb võtta hoonete

projekteerimisel ja ehitamisel kasutusele radoonitõkestamise meetmed. Tagada tuleb

ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase.

Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt Veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud

nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua

negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna

seisundile. Sademevesi juhtida pinnasesse ja sademeveekraavi vastavalt Veeseaduse §-s

129 nõuetele.

Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides

sademevee reostumist. Veeseaduse kohaselt juhtimisele (sh immutamisel) kehtestatud

nõuded, sh tingimus, et immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2

m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale

aluspõhja kivimitest, ei kohaldu. Kui sademevett soovitakse immutada, tuleb eeltoodud

tingimus ning muud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud tingimused täita.

Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt

korras olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

kinni veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel

keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõetest.

Kuna tegemist on planeeringuala piirneb olemasolevate elamutega, siis on mõistlik hilisõhtusel

ja öisel ajal tööde tegemist vältida, minimeerimaks võimalikku mürast tingitud häiringut.

Kindlasti tuleb töödeks kasutada tehniliselt töökorras tehnikat, mis vähendab õhusaaste teket

ja asjatut müra teket ja levikut ning rakendada parimaid teadaolevaid töövõtteid. Ebasobivate

ilmastikuolude esinemise ajal tuleb pinnast niisutada ja vältida rohkelt tolmu tekitavaid töid.

Juhul, kui ehitustöödega peaks kaasnema vibratsiooni tekitamine, siis tuleb kinni pidada

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

Ehitusjäätmed tuleb käidelda jäätmeseaduses ja Põltsamaa Vallavolikogu poolt 20.10.2022 a.

vastu võetud määruses nr 24 „Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri“ ettenähtud korras.

8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Positiivse mõjuna võib välja tuua, et detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse küla

kompaktsust, uusehitised ja haljastus muudavad piirkonda ilmekamaks ja samas säilib

piirkonnale omane tihedus. Positiivse mõjuna võib välja tuua, et planeeringu realiseerimisel

võetakse aktiivsest kasutusest väljas olev ala aktiivsesse kasutusse. Planeeringuala

realiseerimine ja planeeritud tee väljaehitamine loob eeldused ka Kaarlimõisa tee 3 ja

Kaarlimõisa tee 1 kinnistute arenguks, millele on varemkehtestatud detailplaneering

üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks.

Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara

väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Kaasaegse arhitektuuriga hoonestus ja uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju

piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele. Detailplaneeringu

realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike

lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.

Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne

mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik

mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitiste

valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste

ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks

pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane

liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete

tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

looduskeskkonnale puudub.

8.12. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks.

Isiklik kasutusõigus ja servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt

asjaõigusseadusele. Isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise vajadusega alad on

näidatud planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude planeering.

Detailplaneeringuga määratakse vajadus isiklike kasutusõiguste ja servituutide seadmiseks.

Planeeringualal on vajadus seada järgmised isiklikud kasutusõigused ja servituudid:

• POS 5 krundile juurdepääsu servituut Kaarlimõisa tee 3 (kü tunnus 61604:001:0163),

Kaarlimõisa tee 1 (kü tunnus 61604:001:0164) ja Pardikääru (kü tunnus

61604:001:0165) kinnistute kasuks.

• Kruntidele POS 1, POS 9, POS 8 ja POS 7 veejuhtimisservituut Põltsamaa Vesi OÜ

kasuks olemasolevale vee- ja survekanalisatsioonitorustikule.

• POS 9 krundile planeeritud ühiskasutatavale tuletõrje veevõtukohale valla kasuks;

• Krundile POS 5 planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikele POS 6 krundi kasuks.

• Krundi POS 1 põhjapiiril paiknevale kraavile veejuhtimisservituut Transpordiameti ja

valla kasuks.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

• Krundi POS 2 põhjapiiril paiknevale kraavile veejuhtimisservituut Transpordiameti,

valla ja krundi POS 1 kasuks.

• Krundi POS 3 põhjapiiril paiknevale kraavile veejuhtimisservituut Transpordiameti,

valla, kruntide POS 1 ja POS 2 kasuks.

• Krundi POS 4 põhjapiiril paiknevale kraavile veejuhtimisservituut Transpordiameti,

valla, kruntide POS 1, POS 2 ja POS 3 kasuks.

• Krundi POS 5 põhjapiiril paiknevale kraavile veejuhtimisservituut Transpordiameti,

valla, kruntide POS 1, POS 2, POS 3 ja POS 4 kasuks.

8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

• hea nähtavus ning elav keskkond;

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

• teealade korrashoid;

• võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada

planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.

8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks

Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna

ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

Planeeringu realiseerimiseks vajalikud tegevused:

o katastriüksuste moodustamine;

o projekteeritud teeala ja avalik taristu terviklikult ning väljastatud ehitusload- ja -

teatised;

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

o tehnovõrkude ja -rajatiste (ühisveevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,

nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks

vajalikud ehitised, välisvalgustus) väljaehitamine kuni liitumispunktideni ja

avalikuks kasutamiseks määratud tee väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade

või -teatiste väljastamine. Servituutide kanded kinnistusraamatusse.

o hoonete ja kinnistusiseste rajatiste projekteerimine ning vastavate ehituslubade-

ja –teatiste väljastamine hoonetele ja rajatistele;

o kinnistusiseste rajatiste ja hoonete välja ehitamine ja vastavate kasutuslubade ja

–teatiste väljastamine.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

• Planeeringu koostamisega ei kaasne Põltsamaa Vallavalitsusele kohustust avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seotud rajatiste, haljastuse,

välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks/ ümberehitamiseks või vastavate

kulude kandmiseks.

• Planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh

sademeveekanalisatsioon või sademeveekraavid ja –truubid, ühisveevärk ja -

kanalisatsioon) väljaehitamise või ümberehitamise tagab ja vastavad kulud kannab

planeeringust huvitatud isik;

• Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne

planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nende

teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate

kasutuslubade või -teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus-

ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu- ja

elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised,

välisvalgustus) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist.

Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne

kui on detailplaneeringukohased servituudid ja isiklik kasutusõigus seatud ja kantud

kinnistusraamatusse.

• Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi

koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule,

Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

21

• Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne

omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

• Ühendused tehnovõrkudega alates liitumispunktist rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda

EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui

kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiametit

menetlusse.

• Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

KAARLI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

22

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põltsamaa Vallavalitsus

[email protected]

Lossi tn 9

48104, Jõgeva maakond, Põltsamaa

vald, Põltsamaa linn

Teie 16.06.2026 nr 7-1/2026/47-1

Meie 13.07.2026 nr 7.2-2/26/19677-4

Kaarli elamukvartali detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Põltsamaa valla Väike-Kamari küla Kaarli elamukvartali

detailplaneeringu (katastritunnus 61601:001:0498, edaspidi planeering). Planeeringuga

soovitakse luua eeldused planeeringuala jagamiseks üheksaks elamukrundiks ning anda kruntidele

ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks; planeeringuga lahendatakse ka

juurdepääsuteed, haljastus, heakord, parkimiskorraldus ning tehnovõrkudega varustatus.

Väljastasime seisukohad planeeringu koostamiseks 16.12.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/19677-2

(edaspidi seisukohad).

Oleme tutvunud kooskõlastamiseks esitatud materjalidega ning palume planeeringut korrigeerida

järgmiselt.

1. Käsitleda planeeringu seletuskirja p 8.15. „Tingimused planeeringu elluviimiseks“ ka

kohustust ühendada planeeringuala teisel pool riigiteed nr 14175 asuva kergliiklusteega,

tuua välja ajaline tähtaeg, millal nimetatud ühendus peab olema välja ehitatud (vt ka meie

seisukohtade p 11).

2. Mitte kavandada sidetrassi liitumist (kaevu) kavandatava riigitee ristumiskoha alla.

3. Näha ette planeeritud reovee ülepumplale selline asukoht, kus pumpla kuja ei ulatu riigitee

alusele maaüksusele (vt ka meie seisukohtade p 9).

4. Täiendada planeeringu jooniseid vastavalt meie seisukohtade p 12.

5. Planeeringu seletuskirja p 8.12. „Servituutide vajaduse määramine“ on kirjeldatud kruntide

Pos 1-5 põhjapiiril paiknevale kraavile veejuhtismisservituudi määramine Transpordiameti

ja kohaliku omavalitsuse kasuks.

Me ei pea vajalikuks olemasolevale kraavile veejuhtimisservituudi seadmist, oluline on, et

olemasolev kraav säilib ning selle kaudu on tagatud vee juhtimine riigitee truubist ning

riigitee muldkehast eemale. Planeeringu seletuskirjas sobivas kohas kirjeldada

planeeringualalt sademevee ärajuhtimise olemasolevat lahendust ning vajadusel

kavandatavaid lahendusi, kusjuures kraavi likvideerimine (kinni ajamine) ning vajadusel

selle hooldamise ja/või puhastamise takistamine ei ole lubatud.

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 126 lg 9 ja 17 jätame planeeringu kooskõlastamata.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Kaarli DP_SELETUSKIRI

2. Kaarli DP-PÕHIJOONIS

3. Kaarli DP-TEHNOVÕRGUD

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]