KINNITATUD

14.07.2026 käskkirjaga nr 71

Lisa

Perelepitaja eksami läbiviimise kord

1. Üldsätted ja kasutatavad mõisted

1.1. Perelepitaja eksami läbiviimise kord (edaspidi kord) reguleerib Perelepitaja eksami

läbiviimise, eksamitulemuste hindamise ja vormistamise ning vaidlustamise korda.

1.2. Korras kasutatavad mõisted:

1.2.1. eksaminand – eksami sooritamiseks nõuetekohase taotluse esitanud isik;

1.2.2. eksamikomisjon – peadirektori käskkirjaga moodustatud komisjon;

1.2.3. portfoolio – juhendipõhiselt koostatud materjal eksaminandi varasema õppe ja

praktiliste kogemuste kirjeldamiseks.

2. Eksami korraldamine

2.1. Eksam tuleb sooritada perelepitajana tegutseda soovival isikul, kes ei ole läbinud

Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitud riiklikku perelepitaja põhikoolitust, vaid on läbinud

mõne muu perelepitaja koolituse, mis oma sisult ja mahult vastab riikliku perelepituse

seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.

2.2. Eksami toimumise aeg ja koht avaldatakse SKA siseveebis.

2.3. Eksami eesmärk on kontrollida ja hinnata perelepitajana tegutseda sooviva isiku teadmiste

ja oskuste vastavust riikliku perelepitaja nõuetele.

2.4. Eksami viib läbi eksamikomisjon.

2.5. Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa vähemalt kolm

eksamikomisjoni liiget.

3. Eksamil osalemise tingimused

3.1. Eksamil osalemiseks tuleb esitada dokumendid, mis peavad sisaldama järgmisi andmeid:

3.1.1. ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress ja telefoninumber;

3.1.2. tõend perelepituse koolituse läbimise (vähemalt 160 akadeemilist tundi) kohta;

3.1.3. kõrgharidust tõendava dokumendi koopia;

3.1.4. portfoolio, mis on koostatud vastavalt käesoleva korra lisale 1.

4. Eksam

4.1. Eksam koosneb kirjalikust ja praktilisest osast.

4.2. Kirjalik osa koosneb esitatud portfooliost ja eksamil koostatud vanemluskokkuleppest.

Portfoolio peab olema esitatud vähemalt 1 nädal (so 7 päeva) enne eksami toimumist.

4.3. Praktiline osa koosneb individuaalsest perelepitust imiteerivast rollimängust, millele eelneb

perelepituse teemaline grupiarutelu ja millele järgneb tagasisidestav arutelu koos

eksamikomisjoniga.

4.4. Eksaminand töötab perega kohandatud nõustamisruumis etteantud juhtumikirjelduse järgi.

4.5. Rollimäng kestab kuni 45 minutit.

4.6. Eksaminandil on õigus eksamile kaasa võtta isiklikke töövahendeid (näiteks

konstellatsiooninukud, märkmepaberid, teraapiakaardid, pabertahvlid, skeemid, kell).

4.7. Rollimängu vaatlevad eksamikomisjoni liikmed, kes täidavad rollimängu ajal kompetentsi

hindamise hindamislehti, hinnates eksaminandi tegevust.

4.8. Tagasisidestavas arutelus on eksaminandil võimalus eksamikomisjoniga analüüsida ja

peegeldada läbiviidud perelepitusprotsessi.

4.9. Rollimängule järgnevalt koostab eksaminand Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud

dokumendi põhjale vanemluskokkuleppe. Vanemluskokkulepe peab olema selge ja

täidetav täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel.

5. Hindamine

5.1. Eksaminandi sooritust hindab eksamikomisjon.

5.2. Iga eksamikomisjoni liige reflekteerib ja hindab eksaminandi kompetentse.

5.3. Eksamikomisjon teeb perelepitaja teadmiste ja oskuste alusel otsuse eksami sooritanutest

ja mittesooritanutest.

5.4. Eksam loetakse sooritatuks kui eksaminand kogub vähemalt 60% maksimaalsest

võimalikust punktisummast (sealhulgas iga eksami osa eest tuleb saada ka eraldiseisvalt

vähemalt 60% võimalikest punktidest).

5.5. Otsus eksami tulemuse kohta kantakse protokolli, millele kirjutavad alla kõik otsuse

tegemisel osalenud komisjoni liikmed. Protokolli säilitatakse dokumendihaldussüsteemis

Delta.

5.6. Eksamiprotokolli kinnitavad kõik eksamikomisjoni liikmed oma allkirjaga.

5.7. Eksamiprotokoll allkirjastatakse digitaalselt.

6. Eksami tulemused ja neist teavitamine

6.1. Otsus eksami sooritamise või mittesooritamise kohta tehakse eksaminandile teatavaks

kolme tööpäeva jooksul.

6.2. Eksami sooritanutele väljastab Sotsiaalkindlustusamet Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu

tunnistuse viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

6.3. Otsust saab vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

KINNITATUD

14.07.2026 käskkirjaga nr 71

Perelepitaja eksami läbiviimise korra Lisa 1

PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND

Portfoolio koosneb kahest osast. Esimene osa sisaldab kirjalikku analüüsi ja refleksiooni lähtuvalt

perelepitaja väljaõppest, käsitletud materjalidest ja vaatluspraktikal saadud kogemustest. Teine

portfoolio osa sisaldab vaatluspraktika analüüsi.

Portfoolio maksimaalne pikkus on 10 lk kirjalikku teksti (Times New Roman, kirjasuurus 12,

reavahe 1,5).

Portfoolio eesmärk on hinnata, kuidas eksamil osaleja mõtestab perelepitaja tööd ning analüüsib

end kui perelepitajat riikliku perelepitusteenuse teenuseosutajana. Portfoolio koostab eksamil

osaleja etteantud teemapunktide abil, kasutades asjakohaseid akadeemilisi allikaid või praktilisi

kogemusi. Muuhulgas on oluline, et selguvad perelepitaja enda eetilised lähtekohad ja

mõtestamine perelepitaja tööst, teenuse vajadusest ja praktika-teooria koosloomest.

Portfoolio esimeses osas kirjeldab eksamil osaleja järgmist:

• Perelepitaja identiteet: haridus, väljaõpe ja kogemus, mis on aluseks perelepitajaks

kujunemisel.

• Perelepitaja teadmised ja nende rakendamine praktikas: teooriad (näiteks konfliktiteooria)

või teised baaskoolituselt saadud teoreetilised teadmised, millest perelepitaja oma töös

lähtub. Mida perelepitaja peab oma töös kõige tähtsamaks ja kuidas neid igapäevaselt oma

töös rakendaks?

• Laste kaasamine ja huvide kaitse: ülevaade perelepitaja olulisematest tõekspidamistest

laste huvide kaitsmisel ja laste kaasamise põhimõtetest perelepitaja töös.

• Eneseareng perelepitajana: eneseanalüüsi, supervisiooni ja professionaalsuse (kvaliteedi)

tagamine töös perelepitajana. Minu kui perelepitaja arengukohad.

• Seadusandlikud aluspunktid perelepitaja töös: tähtsamad seadusandluslikud nõuded,

millest oma igapäevatöös juhinduda.

• Perelepitaja erapooletus: perelepitaja töö neutraalse osapoolena.

Portfoolio teine osa sisaldab ühe vaatluspraktika loo analüüsi.

Oluline on kasutada allpool väljatoodud analüüsi raami.

Perelepitusprotsessi analüüs.

Osapoolte kirjeldused (vanus jms oluline teave arvestades konfidentsiaalsusnõudeid):

Ema:

Isa:

Laps(ed):

Perelepitusseansid

Toimumisaeg,

koht

Osalejad Arutluse all olnud

teemad

Protsessi kokkuvõte ja

analüüs

KINNITATUD

14.07.2026 käskkirjaga nr 71

Perelepitaja eksami läbiviimise korra Lisa 2

PERELEPITAJA KOMPETENTSI HINDAMISE VORM

I osa – perelepitaja rolli ja oskuste analüüs

Õpiväljund: perelepitaja oskuste kirjalik analüüs

Hindamismeetod: portfoolio koostamine

Vaadeldavad kompetentsid Hindamiskriteeriumid Hinnang (1 -

kompetents puudub; 5 –

oskused on olemas, kuid

need vajavad

täiendamist; 7- oskused

on head; 10 punkti –

oskused on

suurepärased) ja

kommentaarid

1 Perelepitaja identiteet:

haridus, väljaõpe ja

kogemus, mis on aluseks

perelepitajaks kujunemisel.

Perelepitaja kirjeldab enda

teekonda perelepitajaks

kujunemisel, tuues välja

haridusliku tausta ja töökogemuse

või mõne muu asjakohase

kogemuse. Perelepitaja

põhjendab sellega motiveeritust ja

sobilikkust perelepitusteenust

osutada.

2 Perelepitaja teadmised ja

nende rakendamine

praktikas: teooriad (näiteks

konfliktiteooria) või teised

baaskoolituselt saadud

teoreetilised teadmised,

millest perelepitaja oma töös

lähtub. Mida perelepitaja

peab oma töös kõige

tähtsamaks ja kuidas neid

igapäevaselt oma töös

rakendab?

Perelepitaja toob välja vähemalt

kaks teooriat ja tõendab nende

kasutamist läbi praktiliste näidete,

kasutades sealjuures analüütilist

lähenemist või toetudes

teaduskirjandusele. Analüüsist

ilmneb, milliseid teadmisi hindab

ja rakendab perelepitaja kõige

enam. Esitatud teooriad on

perelepitusteenuse osutamiseks

vajalikud ja asjakohased.

3 Laste kaasamine ja huvide

kaitse: ülevaade perelepitaja

olulisematest tõekspidamised

laste huvide kaitsmisest ja

laste kaasamise

põhimõtetest perelepitaja

töös.

Perelepitaja mõtestab laste

kaasamise rolli riikliku

perelepitusteenuse osana ja töös

perelepitajana. Perelepitaja

illustreerib oma arusaamu

asjakohaste näidete abil,

tuginedes teooriale, käsitletud

materjalidele või senistele

kogemustele.

4 Eneseareng perelepitajana:

eneseanalüüsi, supervisiooni

Perelepitaja kirjeldab seni

kasutusel olnud asjakohaseid

ja professionaalsuse

(kvaliteedi) tagamine töös

perelepitajana.

eneseanalüüsi meetodeid ja

nende rakendamist, et tagada

kvaliteetne teenuseosutamine.

Perelepitaja toob välja vähemalt

kaks asjakohast enesearengu või

eneseanalüüsi meetodit.

5 Seadusandlikud aluspunktid

perelepitaja töös: tähtsamad

seadusandluslikud nõuded,

millest oma igapäevatöös

juhinduda.

Perelepitaja toob välja olulisemad

(vähemalt neli) seadusandliku

aluspunkti.

6 Perelepitaja erapooletus:

perelepitaja töö neutraalse

osapoolena.

Perelepitaja mõtestab erapooletu

vahendaja rolli, mõtestab enda

piire ja kirjeldab läbi praktiliste

näidete selle saavutamist.

Perelepitaja kirjeldab läbi

eneseanalüüsi, kuidas

erapooletust saavutada,

sellekohaseid riskikohti ja nende

maandamisi, mida praktikas

rakendada.

II osa – perelepitaja praktilised oskused

Õpiväljund: perelepitaja oskuste rakendamine perelepitusprotsessis

Hindamismeetod: perelepitusprotsessi juhtumipõhine praktiline läbimäng eksamikomisjoni

vaatlusel

Vaadeldavad kompetentsid Hindamiskriteeriumid Hinnang (1 -

kompetents puudub; 5 –

oskused on olemas,

kuid need vajavad

täiendamist; 7 -

oskused on head; 10

punkti – oskused on

suurepärased) ja

kommentaarid

1 Oskus jääda

lapsevanematega

suhtlemises täielikult

neutraalseks ja erapooletuks.

Perelepitaja kasutab

vanematega suhtlemisel

neutraalset ja erapooletut

sõnavara, andes mõlemale

vanemale võrdse võimaluse

sõna võtta. Perelepitaja ei

väljenda oma eelistust ühe või

teise vanema suhtes.

2 Lapsekesksus ja mõtestatud

lapse heaolu eest seismine.

Perelepitaja toob protsessi

käigus (kasutades vähemalt

kahte metoodikat) lapse

protsessi keskele.

3 Empaatiavõime, võime

intuitiivselt mõista ja

inimestega suhelda.

Perelepitaja näitab protsessi

käigus oskusliku ja

professionaalset suhtlust

vanematega.

4 Erinevate metoodikate ja

töövahendite asjakohane

kasutamine.

Perelepitaja demonstreerib

sessiooni ajal vähemalt ühte

metoodikat ja ühe töövahendi

kasutamist tööprotsessi osana.

5 Oskus arvestada paaride

lahkuminekul nii

emotsionaalsete kui ka

praktiliste vajadustega,

sealhulgas oskust reageerida

kriisiolukorras, kus osalejate

ebaratsionaalsed

reaktsioonid võivad vaidlust

pikendada ja süvendada.

Perelepitaja normaliseerib

vanemate lahkumineku

protsessi, tuues välja senised

võidud ja ühised eesmärgid,

mis aitavad protsessi edasi viia.

Perelepitaja demonstreerib

protsessi käigus vähemalt ühte

asjakohast konfliktide

maandamise tehnikat ja ei lase

konfliktil eskaleeruda.

Vajadusel teeb pausi või

kasutab mõnda muud tehnikat

ja näitab enda oskust

kriisiolukorras toime tulla.

6 Isikupärase ja paindliku

tööstiili kasutamine, mis

võimaldab varieerida

protsessi struktuuri ja tempot

töös oleva paari ja perekonna

vajaduste järgi.

Perelepitaja jälgib oma töös

kindlat struktuuri, kuid

kohandab neid vastavalt

vajadusele. Perelepitaja näitab

40 minutilise sessiooni vältel

vähemalt kahte perelepituse

protsessi osa (näiteks

sissejuhatus ja teemade

ülevaade). Perelepitaja valib

oskuslikult ülemineku ühelt

tööstiililt teisele, tunnetades

vanemate konfliktitaset ja

hetkeolukorda sessioonil.

7 Oskus näha perekonda kui

tervikut, kus pereliikmete

head suhted ja koostöö on

olulisemal kohal kui

kokkulepped iseenesest.

Perelepitaja toob oskuslikult

välja pereliikmete hea

läbisaamise olulisuse ja

rõhutab selle olulistust nii

protsessi osana kui ka

vajadusel kasutades teisi

meetodeid.

8 Suurepärased

suhtlemisoskused – selge ja

sobiva keele kasutamine,

küsimuste küsimine,

ümbersõnastamisoskus.

Perelepitaja on suhtluses

vanemaga sõbralik kuid

professionaalne, kasutades

asjakohast sõnavara.

Perelepitaja peegeldab

vanemate vastuseid ja kasutab

teisi ümbersõnastamise

meetodeid.

III osa – Vanemluskokkuleppe koostamine

Õpiväljund: õiguslikult korrektse ja täidetava vanemluskokkuleppe koostamine

Hindamismeetod: koostatud vanemluskokkulepe on selge ja täidetav

Vaadeldavad kompetentsid Hindamiskriteeriumid Hinnang (1 -

kompetents puudub; 5 –

oskused on olemas,

kuid need vajavad

täiendamist; 7- oskused

on head; 10 punkti –

oskused on

suurepärased) ja

kommentaarid

1 Lapse parima huviga

arvestamine

Vanemluskokkulepe keskendub

lapse parimale huvile, tagades

tema heaolu ning vastavuse

vanusele, arengule ja

vajadustele.

2 Kokkuleppe selgus ja

täidetavus

Vanemluskokkulepe on

sõnastatud selgelt. Lapse

viibimiskoha, suhtluskorra ja

tema ülalpidamisega seotud

tingimused on

vanemluskokkuleppes

kajastatud selgelt.

3 Õiguslik korrektsus Vanemluskokkulepe vastab

täitedokumendi nõuetele.

Vanemluskokkulepe on selge,

konkreetne ja täidetav.

4 Konfliktide ennetamine Vanemluskokkulepe sisaldab

punkte võimalike tekkivate

eriarvamuste lahendamiseks

(muud kokkulepped lapse

kasvatamise osas).

5 Neutraalsus ja tasakaal Vanemluskokkuleppes on

mõlema vanema õigusi ja

kohustusi arvestatud võrdselt.

Hindamispunktid

Maksimaalne hinne Minimaalne hinne (60%)

I osa 60 punkti 36 punkti

II osa 80 punkti 48 punkti

III osa 50 punkti 30 punkti

Kokku 190 punkti 114 punkti

KÄSKKIRI

14.07.2026 nr 71

Perelepitaja eksami läbiviimise korra muutmine Riikliku perelepitusteenuse seaduse § 6 lõike 2 ja sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 "Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus" § 10 lõike 2 alusel, eesmärgiga tagada paindlikum eksamikorraldus 1. Teen Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 28.10.2024 käskkirjaga nr 150 kinnitatud

perelepitaja eksami läbiviimise korras järgmised muudatused: 1.1. Muudan korra punkti 2.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„Eksam tuleb sooritada perelepitajana tegutseda soovival isikul, kes ei ole läbinud Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitud riiklikku perelepitaja põhikoolitust, vaid on läbinud mõne muu perelepitaja koolituse, mis oma sisult ja mahult vastab riikliku perelepituse seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.

1.2. Muudan korra punkti 2.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

"Eksami toimumise aeg ja koht avaldatakse SKA siseveebis.“ 1.3. Lisan punkti 2.3. ja sõnastan selle järgmiselt:

„Eksami eesmärk on kontrollida ja hinnata perelepitajana tegutseda sooviva isiku teadmiste ja oskuste vastavust riikliku perelepitaja nõuetele.“

1.4. Eelmise punkti lisamisega seoses muudan järgmiste alajaotuste numeratsiooni 2.3.

asendub 2.4-ga ja 2.4 asendub 2.5-ga. 1.5. Eemaldan punktid 3.1.5. ja 3.1.6:

1.6. Muudan korra punkti 4.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„Kirjalik osa koosneb esitatud portfooliost ja eksamil koostatud vanemluskokkuleppest. Portfoolio peab olema esitatud vähemalt 1 nädal (so 7 päeva) enne eksami toimumist.“

1.7. Muudan korra punkti 4.6. ja sõnastan selle järgmiselt:

„Eksaminandil on õigus eksamile kaasa võtta isiklikke töövahendeid (näiteks konstellatsiooninukud, märkmepaberid, teraapiakaardid, pabertahvlid, skeemid, kell).“

1.8. Lisan punkti 4.9. ja sõnastan selle järgmiselt:

„Rollimängule järgnevalt koostab eksaminand Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud dokumendi põhjale vanemluskokkuleppe. Vanemluskokkulepe peab olema selge ja täidetav täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel.“

1.9. Muudan korra punkti 5.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„Eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand kogub vähemalt 60% maksimaalsest võimalikust punktisummast (sealhulgas iga eksami osa eest tuleb saada ka eraldiseisvalt vähemalt 60% võimalikest punktidest).“

2

1.10. Muudan korra punkti 6.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „Otsus eksami sooritamise või mittesooritamise kohta tehakse eksaminandile teatavaks kolme tööpäeva jooksul.“

1.11. Muudan korra punkti 6.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„Eksami sooritanutele väljastab Sotsiaalkindlustusamet Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu tunnistuse viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.“

1.12. Asendan korra Lisa 1 portfoolio koostamise juhendis sõna praktika sõnaga vaatluspraktika. 1.13. Muudan Lisa 1 perelepitusprotsessi analüüsi vormi:

Toimumisaeg, koht

Osalejad Arutluse all olnud teemad

Protsessi kokkuvõte ja analüüs

1.14. Eemaldan Lisa 1 portfoolio koostamise juhendist vanemluskokkuleppe koostamise nõuded. 1.15. Eemaldan Lisa 2 ja Lisa 3. 1.16. Muudan Lisa 4 numeratsiooni Lisa 2-ks.

1.17. Lisan perelepitaja kompetentsi hindamise vormi III osa ja sõnastan selle järgmiselt:

III osa – Vanemluskokkuleppe koostamine

Õpiväljund: õiguslikult korrektse ja täidetava vanemluskokkuleppe koostamine Hindamismeetod: koostatud vanemluskokkulepe on selge ja täidetav

Vaadeldavad kompetentsid

Hindamiskriteeriumid Hinnang (1 - kompetents puudub; 5 – oskused on olemas, kuid need vajavad täiendamist; 7- oskused on head; 10 punkti – oskused on suurepärased) ja kommentaarid

1 Lapse parima huviga arvestamine

Vanemluskokkulepe keskendub lapse parimale huvile, tagades tema heaolu ning vastavuse vanusele, arengule ja vajadustele.

2 Kokkuleppe selgus ja täidetavus

Vanemluskokkulepe on sõnastatud selgelt. Lapse viibimiskoha, suhtluskorra ja tema ülalpidamisega seotud tingimused on vanemluskokkuleppes kajastatud selgelt.

3 Õiguslik korrektsus Vanemluskokkulepe vastab täitedokumendi nõuetele. Vanemluskokkulepe on selge, konkreetne ja täidetav.

3

4 Konfliktide ennetamine

Vanemluskokkulepe sisaldab punkte võimalike tekkivate eriarvamuste lahendamiseks (muud kokkulepped lapse kasvatamise osas).

5 Neutraalsus ja tasakaal

Vanemluskokkuleppes on mõlema vanema õigusi ja kohustusi arvestatud võrdselt.

1.18. Muudan Lisa 2 hindamispunktide arvestust ja sõnastan selle järgmiselt:

Maksimaalne hinne Minimaalne hinne (60%)

I osa 60 punkti 36 punkti

II osa 80 punkti 48 punkti

III osa 50 punkti 30 punkti

Kokku 190 punkti 114 punkti

2. Tulenevalt tehtud muudatustest kehtestan Sotsiaalkindlustusameti perelepitaja

eksamiläbiviimise korra uues redaktsioonis vastavalt käskkirja lisale.

3. Tunnistan kehtetuks peadirektori 28.10.2024 käskkirja nr 150 "Perelepitaja eksami läbiviimise korra kinnitamine" kinnitatud lisa (Perelepitaja eksami läbiviimise kord).

4. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor