VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S

Viiratsi .... august 2026 nr

Loodi tee 40 detailplaneeringu algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine (EELNÕU)

Huvitatud isik esitas Viljandi Vallavalitsusele ettepaneku detailplaneeringu koostamise

algatamiseks (reg 27.01.26 nr 7-2/26/1-1) Vardi külas Loodi tee 40 katastriüksusel (katastritunnus

89901:001:2223). Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 0,8 ha.

Huvitatud isiku soov on muuta Loodi tee 40 kinnistu sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks,

määrata ehitusõigus ning kavandada kinnistu jagamine viieks elamumaa krundiks koos elamute ja

neid teenindavate abihoonete rajamise võimalusega. Detailplaneeringuga lahendatakse samuti

juurdepääs ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Detailplaneeringuala loodeosa läbib Köökmäe oja, mis suubub Rahetsema järve. Juurdepääs on

tagatud riigiteelt Raudna–Loodi tee (tee nr 24157) ning avalikult kasutatavalt Emamänni teelt (tee

nr 6290136). Arvestades olemasolevat suvilapiirkonda, kus hooned on valdavalt ümber ehitatud

elamuteks, on ala sobiv elamufunktsiooni kavandamiseks.

05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi

valla õigusjärglane.

Taotletaval detailplaneeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13

„Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering),

mille kohaselt on planeeringualale määratud põllumajandusmaa põhisihtotstarve, mis vastab

maatulundusmaa sihtotstarbele. Üldplaneeringu kohaselt asub Loodi tee 40 kinnistu

detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Arvestades asjaolu, et maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele ei määrata samaaegselt

elamumaa sihtotstarvet (maakatastriseadus § 182 lg 2), nähakse detailplaneeringu koostamisel ette

uute elamumaa kruntide moodustamine. Kavandatava tegevuse elluviimine, sh krundi jagamine

viieks elamumaaks, muudab piirkonna asustus- ja hoonestustihedust.

Koostatav detailplaneering muudab kehtivas üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet

ja krundi minimaalsuurust, seega on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 2 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldada üldplaneeringu koostamisele

ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele

ettenähtud nõudeid.

PlanS § 142 lg 6 sätestab, et üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH),

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg-s 4 ja

5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 1 p 3 kohaselt KSH tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on

detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevust.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p 3 sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS

§ 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul.

KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes muu hulgas strateegilise

dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt

mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

OÜ Mõnus Minek (registrikood 11383719) esitas (reg 29.01.2026 nr 7-2/26/1-2) KSH

eelhinnangu „Viljandi vallas Vardi külas asuva Loodi tee 40 kinnistu detailplaneeringu võimaliku

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, milles jõuti järeldusele, et kavandataval

tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 5 tähenduses. Loodi tee 40 kinnistu

maakasutuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks ei põhjusta mõjusid, mis

ületaksid keskkonna taluvusvõimet, tooksid kaasa pöördumatuid muutusi või ohustaksid inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Köökmäe oja ehituskeeluvööndi järgimisel ei ole oodata

negatiivset mõju veekeskkonnale. Tulenevalt eeltoodud analüüsi ja KSH eelhinnangu järeldustest

ei ole KSH algatamine käesoleva detailplaneeringu puhul vajalik.

Viljandi Vallavalitsus on läbi vaadanud OÜ Mõnus Minek koostatud KSH eelhinnangu materjalid

ning tuginedes KeHJS § 33 lg 4 ja 5, asub seisukohale, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju. Planeeringuga ei kavandata tegevust, mis KeHJS kohaselt on olulise

keskkonnamõjuga tegevus. Kavandatava tegevusega ja detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Kõikidelt kaasatud isikutelt ja ametkondadelt küsiti seisukohti „Loodi tee 40 detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu kohta.

(Ametkondade arvamused otsuse eelnõu kohta, täiendamisel)

(Kaasatud isikute arvamused otsuse eelnõu kohta, täiendamisel)

Huvitatud isik on allkirjastatud lepinguga (reg 09.06.2026 nr 15-1/26/213) võtnud üle

detailplaneeringu finantseerimise kohustuse.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Viljandi Vallavalitsus ([email protected],

tel: 5303 5482), koostaja on Ekelis Projekt OÜ ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Viljandi

Vallavolikogu ([email protected], tel: 5303 5482).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda alates 17.06.2026

Viljandi valla kodulehel aadressil www.viljandivald.ee ja tööpäevadel Viljandi Vallavalitsuses

(Sakala tn 1, Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101 Viljandimaa).

Detailplaneeringu algatamine on haldusmenetluse toiming. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 2

sätestab, et haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega).

Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lg 41,

planeerimisseaduse § 77 lg 1 ja lg 4, §142 lg 2 ja lg 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 ning arvestades esitatud taotlust, Viljandi Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine Vardi külas Loodi tee 40

katastriüksusel (katastritunnus 89901:001:2223) vastavalt lisatud asendiplaanile (lisa1).

Detailplaneeringu eesmärk on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbe muutmine ja jagamine

elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks.

Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 0,8 ha.

2. Anda detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale 2.

3. Jätta algatamata detailplaneeringu KSH, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma

KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju.

4. Viljandi Vallavalitsuse ehitusosakonnal korraldada planeeringu algatamise ja KSH algatamata

jätmise teate avaldamine vastavalt planeerimisseadusele.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kase

vallavolikogu esimees

Koostaja: Kaido Koppel, planeeringute peaspetsialist

Esitaja: Viljandi Vallavalitsus

Hääletamine: poolthäälteenamus

Koostaja: planeeringute peaspetsialist Kaido Koppel

planeeringuala

Lisa 1. Loodi tee 40 katastriüksuse detailplaneeringu algatamise asendiplaan

Lisa 2

Viljandi Vallavolikogu….2026

otsuse nr …. juurde

Loodi tee 40 detailplaneeringu (DP378)

koostamise lähteseisukohad

1. Ehitusõigus

1.1 Eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on planeeritava ala

maakasutuse juhtotstarbe muutmine ja jagamine

elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramine elamu

ja abihoonete rajamiseks.

1.2 Üldplaneering Detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringuga

määratud põllumajandusmaa muutmine elamumaaks (E)

1.3 Planeeringuala suurus Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 0,8 ha.

1.4 Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Määrata detailplaneeringuga.

1.5 Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

krundil

Määrata detailplaneeringuga.

1.6 Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

krundil

Määrata detailplaneeringuga.

1.7 Hoonete suurim lubatud

sügavus krundil

Määrata detailplaneeringuga.

2. Muud nõuded

2.1 Detailplaneeringu

ülesanded

Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse

§ 126 sätestatud ülesanded.

2.2 Lähtematerjalid • Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13

„Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla

üldplaneering

• Riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75

kehtestatud Viljandi maakonnaplaneering 2030+.

• „Viljandi vallas Vardi külas asuva Loodi tee 40 kinnistu

detailplaneeringu võimaliku keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang“ (reg 29.01.2026 nr 7-2/26/1-2)

Eeltoodut arvestades hinnata planeeringu elluviimisega

kaasnevat koosmõju. Vajadusel tuleb käesolevas

detailplaneeringus määrata negatiivsete mõjude

leevendamise meetmed.

2.3 Uuringute vajadus •Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on

olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega

M 1:500. Planeeringuala topo-geodeetiline uuring peab

vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud

nõuetele. Geodeetiline alusplaan peab katma

detailplaneeringuala ning vajadusel ka lähiala.

Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan

peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab

hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud

sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

•Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata ning

seletuskirjas kajastada selle elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh seada

keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Kui menetluse

käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks

ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse vms, siis tuleb need vastavalt

vajadusele läbi viia. Uuringute eest tasumine on

planeeringu koostamisest huvitatud isiku kohustus.

2.4 Nõuded vormistamisele

•Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest.

Planeering vormistatakse ja ehitatakse üles vastavalt

riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“.

•Detailplaneeringu joonised koostada mõõtkavas M 1:500.

Joonisele märgitakse planeeringu nimetus, joonise

nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu

koostamise korraldaja ja planeeringu koostaja.

Kokkuleppel Viljandi Vallavalitsusega on lubatud jooniste

mõõtkava muuta.

2.5 Planeeringuala

kruntideks jaotamine

Määrata detailplaneeringuga. Krundi minimaalne suurus

1200 m2.

2.6 Hoonestusalad Detailplaneeringuga määrata hoonestusala, piiritledes

krundi osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud

hooneid ja rajatisi. Kõik ehitised peavad mahtuma

hoonestusala sisse, kuna detailplaneeringu alas sees on

võimalik määrata vajalike ehitiste ja rajatiste ehitusõigust.

Detailplaneeringus seada tingimused ehitusloa/

ehitusteatise kohustuseta ehitiste püstitamiseks.

2.7 Arhitektuurilised ja

kujunduslikud

tingimused

Määrata detailplaneeringuga.

2.8 Tehniline taristu Uute kavandatavate tehnovõrkude liitumise korral või

olemasolevate tehnovõrkude liitumiskohtade muutmisel

tuleb detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu

valdaja tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised

tingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas.

Kui detailplaneeringu lahendus näeb ette avalikus

kasutuses välisvalgustuse ja tehnorajatised, siis

detailplaneeringu elluviimise tingimuseks on sellise taristu

väljaehitamine arendaja kulul.

2.9 Liikluskorraldus Määrata detailplaneeringuga. Kui detailplaneeringuga

kavandatakse planeeringualale avalikuks kasutamiseks

ette nähtud tee ja sellega seotud rajatised, siis planeeringu

elluviimise tingimuseks on nende väljaehitamine arendaja

kulul.

2.11 Haljastus ja heakord Määrata detailplaneeringuga. Kui detailplaneeringuga

kavandatakse avalikus kasutuses olevaid haljasalasid, siis

on nende rajamine arendaja/krundi omaniku kohustus.

2.12 Krundi piirded Piirdeaedade/hekkide vajadus ja tingimused näha ette

detailplaneeringuga.

2.13 Servituudi seadmise

vajadus

Vajadusel näha ette detailplaneeringuga.

2.14 Detailplaneeringu

eelnõu/eskiisi

koostamise vajadus

Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) koostamine on

kohustuslik. Eelnõu põhjal hindab vallavalitsus täiendavalt

isikute kaasamise vajadust. Eskiis tuleb esitada digitaalselt

omavalitsusele.

2.15 3D lahendus Detailplaneeringu eelnõu lisana tuleb koostada vähemalt

üks 3D joonis.

2.16 Detailplaneeringu

esitamine

kooskõlastamises ja

vastuvõtmise otsuse

tegemiseks

Vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks

esitatakse planeeringu seletuskiri ja nõutud joonised

digitaalselt koos tehnovõrkude valdajate arvamusega ning

muu planeeringu koostamise dokumentatsiooniga

2.17 Detailplaneeringu

vormistus enne

kehtestamist

Kehtestamiseks esitatakse planeering digitaalselt (joonised

dwg/dgn/shp ja pdf formaadis, seletuskiri pdf formaadis,

faili nimed sisuga kooskõlas). Eraldi kaustana lisamaterjal,

mille koosseisus peavad olema detailplaneeringu

menetlusdokumendid: kirjad, koosolekute protokollid,

kuulutused, kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud aktid,

koostatud uuringud/hinnangud, väljastatud tehnilised

tingimused, kooskõlastused, esitatud arvamused,

illustreeriv materjal jms. Lisade kausta komplekteerimisel

peavad faili nimed vastama sisukorrale. Samuti tuleb

esitada vastavalt PLANIS süsteemi juhendile vormistatud

kujul detailplaneeringu kaust.

3 Ajakava. Kaasamine ja koostöö

3.1 Detailplaneeringu

koostamise eeldatav

ajakava

Detailplaneering peab olema esitatud vastuvõtmiseks

hiljemalt kahe aasta jooksul alates algatamisest.

Detailplaneering koostatakse eeldatavalt 2026-2028

aastate jooksul.

Kui detailplaneeringut ei esitata kohalikule omavalitsusele

vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul planeeringu

algatamisest arvates, siis peab planeeringu koostamisest

huvitatud isik esitama kohalikule omavalitsusele taotluse

lähteseisukohtade muutmise või täiendamise vajaduse

väljaselgitamiseks.

3.2 Koostöö

valitsusasutustega

Detailplaneering koostatakse koostöös järgmiste

asutustega:

• Maa- ja Ruumiamet;

• Transpordiamet;

• Päästeamet;

• Keskkonnaamet.

• Täiendavalt kaasatakse ametkondi, kui detailplaneeringu

sisust nähtuvalt tekib selleks vajadus.

3.3 Kaasatavad isikud Planeeringu koostamisse kaasatakse:

•Töö sisust nähtuvalt tehnovõrkude omanikud, kelle

taristuga liitumisühendust kavandatakse või muudetakse;

• Elektrilevi OÜ

• Teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3

sätestatud alustel, kes selleks soovi avaldavad või kelle

huve võib planeering puudutada, kui see selgub

planeeringu koostamise käigus:

Viljandi maakond. Viljandi vald. Vardi küla. Ojaküla tee

8

Viljandi maakond. Viljandi vald. Vardi küla. Ojaküla tee

6

Viljandi maakond. Viljandi vald. Vardi küla. Järve tee

17

Viljandi maakond. Viljandi vald. Vardi küla. Järve tee

21

Viljandi maakond. Viljandi vald. Vardi küla. Järve tee

25

Viljandi maakond. Viljandi vald. Vardi küla. Loodi tee

31

Viljandi maakond. Viljandi vald. Loodi küla. Õisu

metskond 13

Viljandi maakond. Viljandi vald. Vardi küla. Loodi tee

33

Viljandi maakond. Viljandi vald. Vardi küla. Loodi tee

33

Viljandi maakond. Viljandi vald. Vardi küla. Loodi tee

33

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viljandi Vallavalitsus

[email protected]

Sakala tn 1

Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101,

Viljandi maakond

Teie 19.06.2026 nr 7-2/26/1-3

Meie 15.07.2026 nr 7.2-2/26/3186-3

Seisukohtade väljastamine Vardi külas

Loodi tee 40 detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Vardi külas Loodi tee 40 detailplaneeringu algatamise (katastritunnus

89901:001:2223, edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise eelnõu koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu eesmärgiks on

planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbe muutmine ja jagamine elamumaa kruntideks ning

ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks.

Planeeritav ala asub riigitee nr 24157 (edaspidi riigitee nr 24157) Raudna-Loodi tee km 6,42–6,63

kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 345 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 6,47 ja kohalikku teed

nr 6290136 Emamänni tee. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna riigitee kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

2 (2)

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

8. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

9. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

11. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. DP378 Loodi tee 40 VOL otsuse eelnõu algatamine 2026

2. DP378 Lisa 1 Loodi tee 40 asendiplaan

3. DP378 Lisa 2 Loodi tee 40 LS

Mildred Liinat

58786958, [email protected]