Selgitustaotlus
| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-4/2444-3 |
| Registreeritud | 17.07.2026 |
| Sünkroonitud | 20.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | MAXIMA EESTI OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | MAXIMA EESTI OÜ |
| Vastutaja | Markko Künnapu (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
[email protected]
Selgitustaotlus
Pöördun seoses Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) sisustamisega.
Varasemalt (27.03.2026) pöördusin samasisulise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes 08.06.2026 vastas, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused nende vastutusalas ja märkis, et rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu andmine selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, peab andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Seetõttu on käesolev pöördumine adresseeritud teile.
Esiteks soovin täpsustust küsimuses, kas nimetatud seaduse kohaldamisalasse võib kuuluda ka ohutu töökeskkonna tagamisega seotud rikkumistest teavitamine olukorras, kus tegemist on töötaja õigusega töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisele.
Küsimus tõusetub eelkõige seoses Riigikohtu on lahendiga nr 3-2-1-39-11 (p 12), kus kohus leidis, et töötajat võib teatud kontekstis käsitleda tarbijana. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised (sh psühhosotsiaalsete ohtude maandamata jätmine) võiksid kuuluda teavitaja kaitse seaduse reguleerimisalasse näiteks tarbijakaitse või muude Euroopa Liidu õiguse valdkondade kaudu, mille eesmärk on kaitsta isikute tervist ja ohutust.
• Kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised kuuluvad TÕRTKS-i esemelisse kohaldamisalasse?
• Kas ja millistel tingimustel võiks töötajat käsitleda tarbijana selliselt, et tööohutusega seotud rikkumised kvalifitseeruksid Euroopa Liidu õiguse rikkumisena nimetatud seaduse tähenduses?
Teiseks kohustab TÕRTKS § 10 lõige 3 säilitama rikkumisteate kolm aastat alates tagasiside andmisest. Samas direktiivi art 18 lõike 1 kohaselt ei säilitata teateid kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et täita direktiiviga kehtestatud nõudeid või muid liidu või liikmesriigi õiguse kehtestatud nõudeid. Liikmesriikide praktikad teadete säilitamise tähtaja osas on erinevad. Siiski tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtetest, sh säilitamise piirangu põhimõttest, ei pruugi olla kõikide teadete säilitamine kolme aasta ulatuses põhjendatud. Kuna vilepuhumise kanalile saadetakse ekslikult ka muud infot, nt üldiseid kliendikaebusi üksikjuhtumi kohta, mis ei mahu TÕRTKS-i sisulisse kohaldamisalasse, oleks nende teadete säilitamine, eriti koos isikut tuvastada võimaldavate andmetega, ülemäärane. Seetõttu palun selgitada:
• Kas kõik vilepuhumise kanalile tulnud teated tuleb säilitada kolm aastat või ainult need, mis kuuluvad ka sisuliselt TÕRTKS-i kohaldamisalasse?
• Kui vilepuhumise kanalile saabub teade, mis ei lange TÕRTKS-i kohaldamisalasse, siis kas teate saatjat tuleb sellest teavitada ning kas sellisel juhul ei pea järgima TÕRTKS-s sätestatud vastamise korda?
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et TÕRTKS § 15 lõike 2 sõnastus, mis viitab võimalusele andmesubjektide õigusi piirata, ei vasta IKÜM art 23 nõuetele, sest ei sätesta lõikes 2 loetletuid kohustuslikke elemente. Kui TÕRKTS § 15 lõike 2 mõte on see, et andmesubjekt ei saa nõuda teavet ja koopiat oma isikuandmetest, mis sisaldab ka teise inimese isikuandmeid, siis see olukord peaks olema niigi kaetud IKÜM art 15 lõikega 4.
Lugupidamisega
Anni Pavlenko
Juriidilise osakonna juht
MAXIMA Eesti OÜ
From: Liisa Ojangu <[email protected]>
Sent: Friday, July 17, 2026 4:25 PM
To: Dana Kadanik-Liiv - MKM <[email protected]>; Kätlin-Chris Kruusmaa - JUSTDIGI <[email protected]>; Markko Künnapu - JUSTDIGI <[email protected]>;
Kristi Värk - JUSTDIGI <[email protected]>
Cc: Anni Pavlenko <[email protected]>
Subject: FW: TÕRTKS kohaldumine
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Täname MKM-i selgituste eest.
Kuivõrd saime vastuse nii Justdigi-lt kui MKM-lt, siis soovime mõnda küsimust nende vastuste pinnalt täpsustada. Lisan manusesse ka Justdigi vastuse. Lisaks on manuses meie selgitustaotlus, mille esmalt saatsime Justdigile ja seejärel MKM-le.
Saame MKM-i vastusest aru, et tööga seotud valdkonnad ei kuulu TÕRTKS-i kohaldamisalasse. Sellest tuleks loogiliselt järeldada, et sellistele pöördumistele TÕRTKS tervenisti ei kohaldu, sh et täita ei tule ka selliste pöördumiste säilitamise ja vastamise kohustust.
Samas on Justdigi oma vastuses seisukohal, et kõik rikkumisteated tuleb säilitada ja kõigile tuleb ka vastata, sest rikkumisteate saanud ettevõttel või asutusel ei tohiks olla liigset diskretsiooni säilitamise üle, vastasel juhul võib teate saaja hakata pöördumisi kustutama või varjama.
Sellest tulenevalt soovime teada, kas säilitada ja vastata tuleb mistahes pöördumistele, mis tulevad nn vilepuhumise kanali kaudu või TÕRTKS-i kohaldamisalast välja jäävatele pöördumistele võib vastata, et see ei kuulu vilepuhumise alla ning võimalusel juhendada pöördujat, kust abi otsida ning seejärel pöördumine kustutada?
Oleksime tänulikud, kui kaasaksite vastuse andmisesse ka Justdigi andmekaitseõiguse talituse, kuivõrd rikkumisteated sisaldavad isikuandmeid ja küsimus puudutab isikuandmete säilitamist ja selle põhjendatust.
Lugupidamisega
Liisa Ojangu
Andmekaitsespetsialist/ Data Protection Officer
MAXIMA EESTI OU
Aiandi tn 13/2, Mustamäe linnaosa, 12918 Tallinn, Eesti
Mobile: +372 5347 2007
E-post / e-mail
Selle kirja saite MAXIMA Eesti OÜ e-posti süsteemilt ja see on ette nähtud ainult adressaadile. Kirjas ja selle lisades olev informatsioon võib olla konfidentsiaalne ja selle kasutamine või avaldamine on piiratud. Kui Te saite selle kirja eksituse tõttu, informeerime, et selle kirja ja tema lisade avaldamine teistele isikutele, kopeerimine ja muul viisil levitamine on rangelt keelatud ja võib olla seadusevastane. Palume tagastada see kiri ja kõik lisad saatjale e-posti teel ning kustutada see kiri koos kõikide lisadega. MAXIMA Eesti OÜ ametliku tegevusega mitteseotud arvamused, järeldused ja muu informatsioon ei saa olla tõlgendatav kui ettevõtte poolt esitatav või toetatav. Privaatsusteatis. Sellele elektroonilisele kirjale rakenduvate MAXIMA Eesti OÜ privaatsuspõhimõtetega saate tutvuda sellel lingil.
This message has been sent by e-mail system of MAXIMA Eesti OÜ and it is intended for the addressee only. It may contain confidential or legally privileged information. If you received this e-mail in error, you are hereby notified that any disclosure, copying, distribution of this information is strictly prohibited and may be unlawful. Please return this e-mail without producing, distributing or retaining copies thereof. Opinions, conclusions and other information in this message that do not relate to the official business of MAXIMA Eesti OÜ shall be understood as neither given nor endorsed by it. Personal data notice. Information about Privacy policy of MAXIMA Eesti OÜ that is applied to this electronic message can be reached here.
From: Anni Pavlenko <[email protected]>
Sent: Thursday, July 16, 2026 14:33
To: Liisa Ojangu <[email protected]>
Subject: FW: TÕRTKS kohaldumine
From: Dana Kadanik-Liiv - MKM <[email protected]>
Sent: Thursday, July 16, 2026 2:30 PM
To: Anni Pavlenko <[email protected]>
Cc: Kätlin-Chris Kruusmaa - JUSTDIGI <[email protected]>
Subject: TÕRTKS kohaldumine
Tere, Anni!
Täname Teid pöördumise eest! (pöördumine lisatud manusesse)
Vastame Teie küsimusele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavas osas. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) üldise kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes on pädev täiendavaid selgitusi andma Justiits- ja Digiministeerium kui seaduse väljatöötaja. Jagan Justiits- ja Digiministeeriumi eelnõu koostaja kontakti (lisatud kirja koopiasse), kust saate abi kirja teise osa küsimustele, mis puudutavad teadete säilitamiskohustust.
Alljärgnevalt selgitame TÕRTKS kohaldumist töötervishoiu ja tööohutuse poole pealt.
TÕRTKS kohaldub Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamisele üksnes seaduse §-s 2 nimetatud valdkondades. TÕRTKS-i kohaldatavus ei sõltu sellest, kes on teavitaja või kaitset vajav isik, vaid sellest, kas teavitatav rikkumine kuulub just seaduse §-s 2 loetletud valdkondade hulka. Nimetatud loetelus ei ole töötervishoidu ega tööohutust eraldi nimetatud, seega ei ole töökeskkonna või tööohutuse teated TÕRTKS kohaldamisalas.
Viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-39-11 käsitleb võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamist töötajale töösuhtes. Lahendis käsitletud põhimõtted puudutavad töölepingu tüüptingimuste kehtivuse hindamist, kuid ei ole oma olemuselt ülekantavad töökeskkonna- ja tööohutuse küsimustele.
Samas ei tähenda TÕRTKS-i mittekohaldumine, et töötaja oleks töökeskkonnaga seotud probleemidest teavitamisel kaitseta. Töölepingu seaduse (TLS) § 2 prim näeb ette, et tööandja ei tohi kohelda töötajat ebasoodsalt seetõttu, et töötaja toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat tema õiguste kaitsel. TLS § 3 lisab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) näeb ette tööandjale kohustuse tagada töötajale ohutu töökeskkond ja neutraliseerida TTOS §-des 6–9 prim loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju (TTOS § 13 lg 1 p 6 prim). TTOS § 14 lg 5 p 7 annab töötajale õiguse juhtida tähelepanu töökeskkonna puudustele ning pöörduda nende lahendamiseks tööandja, töötajate esindajate või Tööinspektsiooni poole. Tööinspektsiooni poole saab töötaja pöörduda sh läbi anonüümse vihjeliini, samuti pakub Tööinspektsioon nõustamisjuristide teenust ning töökeskkonna konsultantide nõustamist. Psühhosotsiaalsete ohutegurite osas on võimalik pöörduda Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi poole, kes aitab otsida lahendust töökeskkonnas tõusetunud väljakutsetele.
Andke märku, kui on tekkinud täiendavaid küsimusi.
Lugupidamisega
|
|
Dana Kadanik-Liiv |
[email protected]
Selgitustaotlus
Pöördun seoses Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) sisustamisega.
Varasemalt (27.03.2026) pöördusin samasisulise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes 08.06.2026 vastas, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused nende vastutusalas ja märkis, et rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu andmine selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, peab andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Seetõttu on käesolev pöördumine adresseeritud teile.
Esiteks soovin täpsustust küsimuses, kas nimetatud seaduse kohaldamisalasse võib kuuluda ka ohutu töökeskkonna tagamisega seotud rikkumistest teavitamine olukorras, kus tegemist on töötaja õigusega töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisele.
Küsimus tõusetub eelkõige seoses Riigikohtu on lahendiga nr 3-2-1-39-11 (p 12), kus kohus leidis, et töötajat võib teatud kontekstis käsitleda tarbijana. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised (sh psühhosotsiaalsete ohtude maandamata jätmine) võiksid kuuluda teavitaja kaitse seaduse reguleerimisalasse näiteks tarbijakaitse või muude Euroopa Liidu õiguse valdkondade kaudu, mille eesmärk on kaitsta isikute tervist ja ohutust.
• Kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised kuuluvad TÕRTKS-i esemelisse kohaldamisalasse?
• Kas ja millistel tingimustel võiks töötajat käsitleda tarbijana selliselt, et tööohutusega seotud rikkumised kvalifitseeruksid Euroopa Liidu õiguse rikkumisena nimetatud seaduse tähenduses?
Teiseks kohustab TÕRTKS § 10 lõige 3 säilitama rikkumisteate kolm aastat alates tagasiside andmisest. Samas direktiivi art 18 lõike 1 kohaselt ei säilitata teateid kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et täita direktiiviga kehtestatud nõudeid või muid liidu või liikmesriigi õiguse kehtestatud nõudeid. Liikmesriikide praktikad teadete säilitamise tähtaja osas on erinevad. Siiski tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtetest, sh säilitamise piirangu põhimõttest, ei pruugi olla kõikide teadete säilitamine kolme aasta ulatuses põhjendatud. Kuna vilepuhumise kanalile saadetakse ekslikult ka muud infot, nt üldiseid kliendikaebusi üksikjuhtumi kohta, mis ei mahu TÕRTKS-i sisulisse kohaldamisalasse, oleks nende teadete säilitamine, eriti koos isikut tuvastada võimaldavate andmetega, ülemäärane. Seetõttu palun selgitada:
• Kas kõik vilepuhumise kanalile tulnud teated tuleb säilitada kolm aastat või ainult need, mis kuuluvad ka sisuliselt TÕRTKS-i kohaldamisalasse?
• Kui vilepuhumise kanalile saabub teade, mis ei lange TÕRTKS-i kohaldamisalasse, siis kas teate saatjat tuleb sellest teavitada ning kas sellisel juhul ei pea järgima TÕRTKS-s sätestatud vastamise korda?
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et TÕRTKS § 15 lõike 2 sõnastus, mis viitab võimalusele andmesubjektide õigusi piirata, ei vasta IKÜM art 23 nõuetele, sest ei sätesta lõikes 2 loetletuid kohustuslikke elemente. Kui TÕRKTS § 15 lõike 2 mõte on see, et andmesubjekt ei saa nõuda teavet ja koopiat oma isikuandmetest, mis sisaldab ka teise inimese isikuandmeid, siis see olukord peaks olema niigi kaetud IKÜM art 15 lõikega 4.
Lugupidamisega
Anni Pavlenko
Juriidilise osakonna juht
MAXIMA Eesti OÜ
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Anni Pavlenko MAXIMA EESTI OÜ [email protected]
Teie 27.03.2026 Meie 07.06.2026 nr 8-4/2444-2
Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud Anni Pavlenko Pöördusite Justiits- ja Digiministeeriumi poole küsimustega tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (edaspidi TÕRTKS) rakendamise kohta. Justiits- ja Digiministeerium soovib siin anda järgmised selgitused. Esmalt märgime, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused meie vastutusalas. Vastavalt TÕRTKS §-le 2 kohaldatakse seadust erinevates Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkondades, sealhulgas rahvatervise ja tarbijakaitse valdkonnas. Valdkondadega seotud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu on omakorda toodud direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitatavate isikute kaitse kohta) lisas. Kuna TÕRTKS kohaldamisala osas mis puudutab Euroopa Liidu õigust on suhteliselt lai ning seda sisustatakse läbi direktiivi lisas viidatud erinevate Euroopa Liidu õigusaktide, siis ei kuulu kõik seda puudutavad küsimused paraku Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalasse. Seetõttu peaks nii rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Esitasite täiendavalt ka küsimuse rikkumisteadete säilitamise kohta. Vastavalt TÕRTKS § 10 lg-le 3 säilitatakse rikkumisteadet kolm aastat alates tagasiside andmisest. Vajalik on säilitada kõik esitatud teated. Juhul, kui asutus saaks ise otsustada, et missugused teated säilitada ja missugused mitte, annaks see liigse diskretsiooni sellele asutusele ning see omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus teated rikkumise kohta võidakse kustutada või hävitada ning sellega seotud võimalik Euroopa Liidu õiguse rikkumine jääb tähelepanuta. Vastavalt TÕRTKS § 10 lõike 1 kohaselt on vajalik saata alati rikkumisteate kohta teavitajale kinnitus, välja arvatud juhtudel kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või kui see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse. TÕRTKS § 11 näeb lisaks ette tagasiside andmise järelmeetmete kohta, samuti tagasiside menetluse lõpptulemise kohta. Nimetatud kohustused kehtivad ka juhtudel, kui teavituse sisuks olnud rikkumist ei tuvastatud või kui leitakse, et rikkumine ei kuulu TÕRTKS kohaldamisalasse. Erandiks on olukorrad, kus teavitaja on ise tagasiside saatmise keelanud või kui see seaks ohtu tema konfidentsiaalsuse.
2
Soovime Teid ühtlasi tänada tähelepanu juhtimise eest TÕRTKS § 15 lõikele 2. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsus. Võtame Teie poolt tõstatatud küsimuse teadmiseks ning analüüsime seda täiendavalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Markko Künnapu 53911687 [email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Anni Pavlenko MAXIMA EESTI OÜ [email protected]
Teie 27.03.2026 Meie 07.06.2026 nr 8-4/2444-2
Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud Anni Pavlenko Pöördusite Justiits- ja Digiministeeriumi poole küsimustega tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (edaspidi TÕRTKS) rakendamise kohta. Justiits- ja Digiministeerium soovib siin anda järgmised selgitused. Esmalt märgime, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused meie vastutusalas. Vastavalt TÕRTKS §-le 2 kohaldatakse seadust erinevates Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkondades, sealhulgas rahvatervise ja tarbijakaitse valdkonnas. Valdkondadega seotud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu on omakorda toodud direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitatavate isikute kaitse kohta) lisas. Kuna TÕRTKS kohaldamisala osas mis puudutab Euroopa Liidu õigust on suhteliselt lai ning seda sisustatakse läbi direktiivi lisas viidatud erinevate Euroopa Liidu õigusaktide, siis ei kuulu kõik seda puudutavad küsimused paraku Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalasse. Seetõttu peaks nii rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Esitasite täiendavalt ka küsimuse rikkumisteadete säilitamise kohta. Vastavalt TÕRTKS § 10 lg-le 3 säilitatakse rikkumisteadet kolm aastat alates tagasiside andmisest. Vajalik on säilitada kõik esitatud teated. Juhul, kui asutus saaks ise otsustada, et missugused teated säilitada ja missugused mitte, annaks see liigse diskretsiooni sellele asutusele ning see omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus teated rikkumise kohta võidakse kustutada või hävitada ning sellega seotud võimalik Euroopa Liidu õiguse rikkumine jääb tähelepanuta. Vastavalt TÕRTKS § 10 lõike 1 kohaselt on vajalik saata alati rikkumisteate kohta teavitajale kinnitus, välja arvatud juhtudel kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või kui see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse. TÕRTKS § 11 näeb lisaks ette tagasiside andmise järelmeetmete kohta, samuti tagasiside menetluse lõpptulemise kohta. Nimetatud kohustused kehtivad ka juhtudel, kui teavituse sisuks olnud rikkumist ei tuvastatud või kui leitakse, et rikkumine ei kuulu TÕRTKS kohaldamisalasse. Erandiks on olukorrad, kus teavitaja on ise tagasiside saatmise keelanud või kui see seaks ohtu tema konfidentsiaalsuse.
2
Soovime Teid ühtlasi tänada tähelepanu juhtimise eest TÕRTKS § 15 lõikele 2. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsus. Võtame Teie poolt tõstatatud küsimuse teadmiseks ning analüüsime seda täiendavalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Markko Künnapu 53911687 [email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|