Saatja: Herkki Rõõm <[email protected]>
Saatmisaeg: teisipäev, 21. aprill 2026 09:43
Adressaat: [email protected]
Koopia: Egle Nõmmoja <[email protected]>; Kadi Kukk <[email protected]>
Teema: Tartu maakond Tartu vald Lähte alevik ja Kastli küla Loogaaia ja Tuisula kinnistute planeeringuala teede ja taristu projekteerimistingimuste taotlus

From: Egle Nõmmoja <[email protected]>
Sent: Tuesday, April 14, 2026 5:03 PM
To: Herkki Rõõm <[email protected]>
Cc: Kadi Kukk <[email protected]>
Subject: FW: Ed: (TEED-234643) Tartu maakond Tartu vald Lähte alevik ja Kastli küla Loogaaia ja Tuisula kinnistute planeeringuala teede ja taristu projekteerimistingimuste taotlus

Tere,

Tänan kirja eest, kuid täpsustaksin mõnda asjaolu käesoleva projektiga.

Nimelt me ei teegi kiiruse alandamise ettepanekut sellepärast, et arendaja seda soovib, vaid see on üks lahendus projekti realiseerimiseks.  JJT jaoks lihtsalt pole ruumi teatud lõigus, et tagada 7 m vahekaugus maanteest. Saame selle vahekauguse tagada Odori kinnistult kuni Sojamaa tee 3//Mesila tn kinnistuni. Seal on ka vastav lahendus tehtud teeprojektiga. Sojamaa tee 3//Mesila ja Mäetuisu kinnistud on kahjuks problemaatilised ja sinna JJT rajamine on raskendatud. Detailplaneeringuga on tehtud ja kooskõlastatud lahendus (ka TRAM KK), kus  ohutusriba laius on 3 m ja JJT jääb erakinnistule. Seega on ka JJT projekt tehtud selliselt, et DP lahendus on teostatav, sel juhul saab rakendada sundvalduse seadmist vastavalt kehtestatud DP lahendusele. Rohkem kinnistule sisse minnes kooskõlastust saada pole võimalik Mesila kinnistul ning tuleks likvideerida kõrghaljastust, mis kinnistuomanikule ei olnud aktsepteeritav menetluse käigus.  

Seega oleme me olukorras, kus on kehtestatud detailplaneering, mida on korduvalt Transpordiameti märkustega/kohtumistega korrigeeritud ja JJT saanud lõpuks kooskõlastuse eritingimuste alusel. Meile arusaamatutel põhjustel, me ei tea tagamaid, on seletuskirjast täielikult välja jäetud TRAM ettepanekud kiiruse alandamise sõnastamiseks. Samas vaadates norme ja tabeleid, siis DP lahendus on tehtud vastavalt eritingimustele 50 km/h puhul.

Projekteerimiseks võetud tingimused on kahjuks vastuolus kehtestatud detailplaneeringu joonistega ja nüüd olemegi olukorras, et leida lahendus erandjuhul puhul – erakinnistutele pole võimalik rohkem sisse minna, kehtestatud on DP ja lisaks on arendusala JJT Kase tn-le ainuke teeületuskoht, kus varem või hiljem tuleb lisaks liiklust reguleerida, arvestades lisanduva ca 113 majapidamisega, so ca 396 elanikku.

Seega loodame koostööle, et leida toimiv lahendus JJT-le lõigus Mesila kinnistu kuni Kase tn ristmik.

Teeme ettepaneku jätta ohutusriba laiusega 3 m (KK TRAM DP lahendus) ning vajadusel vastavalt TRAM varasematele märkustele lisada seletuskirja juurde kiiruse alandamise teksti, kui piirkond on arendatud/kasutusloa saanud (vt tekst allpool).

JJT peab jääma projektis toodud asukohta, sel juhul alternatiivseks lahenduseks on põrkepiirete või äärekivide rajamine, mis toob takistused lumekoristusele ja hooldusele. Põrkepiire kahjuks ei anna piisavat kaitseefekti, sest peab arvestama kinnisute sissesõitude jt asjaoludega ning on nö hakitud lahendus.

Vajadusel võime teha kohtumise projekti arutamiseks ja lahenduse leidmiseks ning kaasata sinna ka Tartu Vallavalitsus.

Panen järgnevalt DP ja projekti menetluskäigu seoses TRAM-iga, mida oleme JJT projekteerimisel arvestanud:

TRAM seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 17.08.2022 7.2-2/22/16271-3

TRAM keeldutud kooskõlastus detailplaneeringule 08.10.2024 7.2-2/24/16271-6.

Kergliiklustee laiuse kavandamisel lähtuda normidest (lisa 1 tabel 40); kergliiklustee ja riigitee vahelise ohutusriba laiuse määramisel lähtuda samuti normidest (lisa 1 tabel 41, antud asukohas 5 m) ning riigitee olemasolevast kiirusrežiimist. Mitte siduda kergliiklustee ja riigitee ohutusriba laiust (hetkel planeeringuga kavandatav 3 m) võimaliku riigitee kiirusrežiimi muutusega. Planeeringuala ulatuses kavandada kergliiklustee riigiteest ühtlase kaugusega (ohutusriba laius 5 m). Sojamaa tee 3 // Mesila kinnistu riigitee ristumiskoha asukoha lõigus oleme valmis kaaluma planeeringuga kavandatava kergliiklustee ja riigitee vahelise ohutusriba laiust erandkorras kuni 3 m.

Planeeringu seletuskirjas erinevates kohtades on käsitletud riigitee kiirusrežiimi muutmist (70 km/h > 50 km/h).
Põhimõtteliselt nõustume, et planeeringualal / planeeringualaga külgnevatel riigitee lõikudel võib olla õigustatud riigitee kiirusrežiimi alandamine 50 km/h planeeringu realiseerimise järgselt. Hetkel on nimetatud teemat käsitletud planeeringu seletuskirjas erinevates kohtades, sellega on seotud erinevad võimalikud lahendused ning seda käsitletakse ka kui tulevikus kindlasti olemasolevat olukorda. Meie hinnangul ei ole selline käsitlus erinevatel põhjustel korrektne ning teeme ettepaneku käsitleda riigitee kiirusrežiimi muutmist (vähendamine 50 km/h) järgmiselt.
8.1. Käsitleda riigitee kiirusrežiimi muutmist (vähendamist 50 km/h) planeeringu seletuskirjas ühes kohas (nt planeeringu elluviimist puudutavas osas). Mitte käsitleda seda teemat kindlas kõneviisis (st mitte käsitleda seda kui midagi, mis kindlasti saab olema – nt planeeringu seletuskirja ptk 3). Tegemist on võimaliku lahendusega, mida menetletakse käesoleva planeeringu realiseerimise väliselt ning mille tulemust käesolev planeering ei saa ette määrata.
8.3. Oleme valmis kaaluma riigitee kiirusrežiimi võimalikku vähendamist pärast seda, kui planeeringuga kavandavast arendusest on realiseeritud vähemalt (väljastatud kasutusluba) 50 % hoonestusmahust tingimusel, et planeeringus (planeeringu elluviimise kavas) määratletakse nimetatud 50% ka ruumiliselt – st eelisjärjekorras on välja arendatud 50% planeeringuala riigitee poolsetest kinnistutest.
Vastasel juhul, kui planeeringualale kavandatavat hoonestusmahtu realiseeritakse
5 (5) pisteliselt või nt valdavas osas riigiteest eemal asuvatel kinnistutel, ei ole riigitee
kiirusrežiimi muutmine õigustatud, sest planeeringuala riigiteega külgneval lõigul säilib olemasolev maakasutus, mis ei toeta riigitee kiirusrežiimi vähendamist.

DP seletuskiri 26.08.2025

JALGRATTA- JA JALGTEED, ÜLEKÄIGURAJAD JA TEEÜLETUSKOHAD, HALJASRIBAD

Lammiku-Lähte tee äärde rajatakse 3 m laiuse kõvakattega jalgratta- ja jalgtee, mis kulgeb rajatava elamurajooni teedevõrgustikust kuni Kase tn ristmikuni planeeringuala pool, ületades Lammiku-Lähte tee Kase tn ristmiku juurde ja liitudes Kase tn jalg- ja jalgrattateega. Jalgratta- ja jalgtee eraldatakse sõiduteest haljasriba ehk ohutusribaga. Ohutusriba minimaalne laius teekatendite vahel on 5 m.
Ohutusriba peab selgelt eristuma teekatenditest. Põhjendatud juhtudel erandkorras võib ohutusriba laius olla minimaalselt 3 m, või jalgratta- ja jalgtee võib külgneda sõiduteega ilma ohutusribata vahega minimaalselt 1 m. Sellistel juhtudel tuleb jalgratta- ja jalgtee eraldada sõiduteest äärekivi või piirdega.
Kirjeldatud lahendused on lubatud vastavalt Transpordiameti 26.06.2022 juhendmaterjali „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ tabelile 4 ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ tabelitele nr 40 ja 41, kus „erandjuhul“ on lubatud, kuna Mäetuisu ja Mesila kruntide olemasolevat maakasutust tuleb minimaalselt piirata ja häirida ning elamute ja maantee vahel (kinnistud B3, B4) säilitada ja luua kõrghaljastust maksimaalselt.

Transpordiameti DP kooskõlastus 29.04.2025 nr 7.2-2/25/16271-8

Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud planeeringut on korrigeeritud vastavalt meie märkustele.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

TRAM tingimused projekteerimiseks 05.01.2026 nr 7.1-2/26/21478-2.

JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks palume saata eskiislahendus arvamuse andmiseks.

Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega.

JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel).

22.01.2026 Tartu Vallavalitsuse ja TRAM koosolek. Tartu vald tõi teemaks kiiruse alandamise 50 km/h.  Meile edastatud infol kohe midagi ei lubatud, aga ära ka ei öeldud. Janar Taal lubas omas majas seda teemat arutada.

Tere

Oleme vastavalt Loogaaia detailplaneeringule (TRAM kooskõlastus 29.04.2025 nr 7.2-2/25/16271-8) ja Transpordiameti projekteerimistingimustele (05.01.2026 nr 7.1-2/26/21478-2) paika saanud kergliiklustee ja torustike asendiplaanilise lahenduse.

Tartu Vallavalitsusega koosolekul sai arutatud kergliiklusteega paralleelsel sõiduteel kiiruse alandamisest 50 km/h -le Sojamaa tee  -  Kase tn ristmikult kuni Jõgeva-Aravete teeni. Selle teemaline arutelu oli ka olnud Transpordiameti ja Tartu Vallavalitsuse vahel jaanuari kuus.

Hetkel olemegi kergliiklustee lahenduse teinud arvestusega 50 km/h. Eramaale enam kaugemale sisseminek ei ole võimalik.

Jääme ootama Teie tagasisidet teelahendusele ja seejärel vormistame projekti Transpordiametiga kooskõlastamiseks.

Tere,

Teie taotlus "Tartu maakond Tartu vald Lähte alevik ja Kastli küla Loogaaia ja Tuisula kinnistute planeeringuala teede ja taristu projekteerimistingimuste taotlus" on töösse võetud ja sellega tegeleb Peeter Uibo.

Lisaküsimuste korral leiate tema kontaktid siit: https://transpordiamet.ee/kontaktid

Lugupidamisega,
Transpordiamet