1

EELNÕU

22.06.2021

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus1

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab seaduse kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse

ligipääsetavusnõuded, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning

riikliku järelevalve ja vastutuse.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolev seadus kohaldub järgmistele toodetele:

1) tarbijale kasutamiseks mõeldud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem ja selle

operatsioonisüsteem;

2) makseterminal;

3) sularaha- või makseautomaat;

4) piletiautomaat;

5) registreerimisautomaat;

6) teavet pakkuv interaktiivne iseteenindusterminal, välja arvatud sõiduki, õhusõiduki, laeva

või veeremi integreeritud osana paigaldatud terminal;

7) tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse

elektroonilise side teenuse osutamisel;

8) tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse

ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenusele;

9) e-luger.

(2) Käesolev seadus kohaldub järgmistele tarbijale osutatavatele teenustele või nende osadele:

1) elektroonilise side teenus, sealhulgas hädaabiühendus, välja arvatud masinatevahelise side

teenus;

2) teenus, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele;

3) lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse sõitjateveoteenuse osad, milleks on veebileht,

mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus,

transpordialase teabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine ning interaktiivne teabeekraan ja

iseteenindusterminal;

4) pangandus- ja finantsteenus ning teenuse osutamisega seotud leping;

5) e-raamat ja selle kasutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara;

6) e-kaubanduse teenus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 nimetatud toodetele kohalduvad käesolevas

seaduses sätestatud ligipääsetavusnõuded juhul, kui neid kasutatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud teenuste osutamisel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud teenus on:

2

1) tarbijakrediidi ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmine krediidiandjate ja

-vahendajate seaduse § 3 tähenduses;

2) väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud investeerimisteenused

ja -tegevused;

3) väärtpaberituru seaduse § 44 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud investeerimisteenuse

kõrvalteenused;

4) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud makseteenused;

5) võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud maksekontoga seotud põhimakseteenused;

6) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud e-raha väljastamine.

(5) Teenuse ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata:

1) sõidukisse integreeritud iseteenindusterminalile, mida kasutatakse sõitjateveoteenuse mis

tahes osa osutamisel;

2) ühistranspordiseaduse § 4 lõike 2 kohasele valla-, linna- või maakonnaliinile, mille suhtes

kohaldatakse ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud interaktiivsetele

iseteenindusterminalidele ette nähtud ligipääsetavusnõudeid;

3) ühistranspordiseaduse § 5 kohasele juhuveole;

4) internetipõhisele kaardile ja kaardistamisteenusele, tingimusel et navigeerimiseks kasutatava

kaardi puhul esitatakse esmatähtis teave ligipääsetaval digitaalsel kujul;

5) kolmandele isikule pakutava veebilehe ja mobiilirakenduse sisu suhtes, mida ei rahasta ega

arenda asjaomane ettevõtja ja mida asjaomane ettevõtja ei saa mõjutada;

6) veeliikluse sõitjateveoteenusele, mida osutatakse laeval, mis on ette nähtud kuni 12 reisija

vedamiseks; laeval, mille meeskond koosneb kuni kolmest meeskonnaliikmest; mis tahes

laeval, kui teenuse vahemaa on ühes suunas väiksem kui 500m; ekskursioonide ja lõbureiside

(välja arvatud ristlused) ilma mehaanilise jõuallikata laeval (purjelaevad); enne 1965. aastat

projekteeritud ajaloolisel algupärasel reisilaeval ja selle üksikkoopial, mis on ehitatud valdavalt

algupärastest materjalidest ja mis on ette nähtud kuni 36 reisija vedamiseks.

(6) Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutaja tegevusele.

(7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust

käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(8) Käesoleva seaduse kohaldamisalas oleva toote tootja, tema volitatud esindaja, importija ja

levitaja kohustustele, toote vastavushindamisele ja turujärelevalvele ning vastutusele

kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 3. Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) e-kaubanduse teenus on vahemaa tagant osutatav teenus, mida osutatakse veebilehtede ja

mobiilseadmetel põhinevate teenuste kaudu elektroonilisel teel tarbija isiklikul taotlusel

eesmärgiga sõlmida tarbijaleping;

2) elektrooniline pilet on mis tahes süsteem, mille puhul ühe- või mitmekordse sõidupileti,

sõiduabonemendi või sõidukrediidi vormis reisimise õigus on salvestatud elektrooniliselt

füüsilisele transpordikaardile või muule seadmele, mitte ei ole trükitud paberile;

3) elektroonilise piletimüügi teenus on mis tahes süsteem, mille puhul sõitja ostab pileti muu

hulgas veebipõhiselt, kasutades interaktiivse andmetöötlusvõimsusega seadet, ning see

tarnitakse ostjale elektrooniliselt nii, et seda saab trükkida paberile või kuvada sõidu ajal,

kasutades interaktiivse andmetöötlusvõimsusega mobiilsideseadet;

3

4) e-luger on eriotstarbeline seade, sealhulgas nii riist- kui tarkvara, mida kasutatakse raamatu

elektroonilisele failile ligipääsu saamiseks, selles navigeerimiseks, selle lugemiseks ja

kasutamiseks;

5) e-raamat on raamatu digitaalse faili edastamise teenus, mis võimaldab ligipääsu raamatu

elektroonilisele versioonile, selle navigeerimist, lugemist ja kasutamist;

6) e-raamatu tarkvara on eriotstarbeline tarkvara, sealhulgas mobiilsideseadmetel põhinev

teenus, mida kasutatakse ligipääsuks e-raamatu failidele, nendes navigeerimiseks, nende

lugemiseks ja kasutamiseks ning mis ei ole e-lugeri tarkvara;

7) ettevõtja on tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja või teenuseosutaja;

8) interaktiivne andmetöötlusvõimsus on funktsionaalsus, mis toetab inimese ja seadme suhtlust

ning võimaldab töödelda ja edastada andmeid, heli või videot või mis tahes kombinatsiooni

nendest;

9) iseteenindusterminal on iseteenindust võimaldav elektrooniline seade, mida kasutatakse

infopäringute (interaktiivsed teabeekraanid), maksete (makseterminalid), printimise

(piletiautomaat) ja pangandus- ja finantsteenuste toodete (sularahaautomaat, makseautomaat,

registreerimisautomaat) pakkumiseks, moodustades interaktiivse keskkonna;

10) lennuliikluse sõitjateveoteenus on äriline lennuteenus, mida osutatakse liikmesriigi

territooriumil asuvast lennujaamast väljumisel, selle läbimisel või sinna saabumisel, hõlmates

kolmandas riigis asuvast lennujaamast väljuvaid lendusid liikmesriigi territooriumil asuvasse

lennujaama, kui teenust osutab liidu lennuettevõtja;

11) makseterminal on seade, mille peamine eesmärk on võimaldada kasutada maksete tegemisel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul,

direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010

muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015,

lk 35–127) artikli 4 punktis 14 määratletud makseinstrumente füüsilises müügikohas, kuid mitte

virtuaalses keskkonnas;

12) mikroettevõtja on ettevõtja, kelle töötajate arv on vähem kui kümme inimest ja kelle

aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot;

13) operatsioonisüsteem on tarkvara, mis muu hulgas käsitleb välisseadmete riistvara, planeerib

ülesandeid ja säilitab andmeid ning on kasutaja jaoks vaikeliideseks, kui ükski rakendusliides

ei ole kasutusel, hoolimata sellest, kas selline tarkvara on tarbijale kasutamiseks ette nähtud

üldotstarbelise arvuti riistvara lahutamatu osa või eraldiseisev tarkvara, mis on mõeldud

tarbijale kasutamiseks ette nähtud üldotstarbelise arvuti riistvaral, välja arvatud

operatsioonisüsteemi laadija, põhiline sisendi- ja väljundisüsteem või muu püsivara, mis on

vajalik alglaadimisel või operatsioonisüsteemi paigaldamisel;

14) tarbija on füüsiline isik, kes ostab asjaomase toote või tarbib asjaomast teenust eesmärgil,

mis ei ole seotud tema kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- ega kutsetegevusega;

15) tarbijale kasutamiseks ette nähtud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem on riistvara

kombinatsioon, mis moodustab arvuti ja mida iseloomustab mitmeotstarbeline olemus ja võime

täita asjakohase tarkvara abil tarbijate poolt kõige sagedamini soovitavaid arvutitoiminguid;

16) tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse

ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenusele, on seade, mille peamine eesmärk on anda ligipääs

audiovisuaalmeedia teenusele;

17) teenus on teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta

siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68) artikli 4 punkti 1 tähenduses;

18) teenus, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele, on elektroonilise sidevõrgu

kaudu edastatav teenus, mida kasutatakse audiovisuaalmeedia teenuse kindlakstegemiseks,

valimiseks, selle kohta teabe saamiseks ja vaatamiseks, ning mis tahes seonduvad funktsioonid

nagu subtiitrid kurtidele ja vaegkuuljatele, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja

viipekeelne tõlge ning elektroonilised saatekavad;

4

19) teenuseosutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes osutab liidu turul teenust või teeb

pakkumisi, et liidus tarbijatele sellist teenust osutada;

20) veeliikluse sõitjateveoteenus on teenus, mille puhul pardalemineku või pardalt mahatuleku

sadam asub liikmesriigi territooriumil, seejuures veeliikluse sõitjateveo teenus ristluslaevaga

on hõlmatud üksnes juhul, kui pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil.

2. peatükk

Ligipääsetavusnõuded

§ 4. Ligipääsetavusnõuded tootele ja teenusele

(1) Toode peab selle turule laskmisel ja teenus peab selle osutamisel vastama

ligipääsetavusnõuetele, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja käesoleva seaduse §-s 5

sätestatud erisusi.

(2) Toode peab olema kavandatud ja toodetud viisil, mis tagab puudega inimsetele toote

maksimaalse kasutatavuse. See nõue kehtib ka käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 7, 8

ja 9 nimetatud toodete pakendite ja juhendite suhtes. Kui see on toote olemust arvestades

võimalik, lisatakse toote sisse või peale ligipääsetavusnõutele vastavas vormingus teave toote

toimimise ja ligipääsetavuselementide kohta.

(3) Teenuse osutamisel kasutatakse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja teenuse

toimimises tehtavaid muudatusi, mis vastavad puudega inimeste vajadustele, tagades neile

teenuse maksimaalse kasutatavuse. Teenuse elemendid peavad olema vastavate

tugitehnoloogiatega koostalitlusvõimelised. Teenuse üldtingimustes või samaväärses

dokumendis esitatakse teenusele kohaldatavate ligipääsetavusnõuete kirjeldus ning teave

teenuse kavandamise ja tööpõhimõtete kohta.

(4) Toote ja teenuse täpsemad funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Käesolevas seaduses sätestatud ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse tootele ja teenusele

üksnes niivõrd, kuivõrd nende järgimine:

1) ei eelda toote või teenuse märkimisväärset muutmist selliselt, et selle tagajärjel muutuks

täielikult toote või teenuse põhiolemus;

2) ei too kaasa ebaproportsionaalset koormust ettevõtjale käesoleva seaduse § 5 tähenduses.

§ 5. Toote või teenuse täielik muutmine ja ettevõtja ebaproportsionaalne koormamine

(1) Kui ettevõtjal on kahtlus, et toote või teenuse vastavusse viimine käesoleva seaduse §-s 4 ja

selle alusel kehtestatud ühe või mitme ligipääsetavusnõudega võib endast kujutada toote või

teenuse täielikku muutmist või tuua kaasa ebaproportsionaalse koormuse, teeb ettevõtja selle

kohta hindamise.

(2) Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete

kohaldamata jätmisest teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Ettevõtja, välja arvatud toodetega tegelev mikroettevõtja, dokumenteerib käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise ning säilitab hindamistulemusi viis aastat toote

viimasest turul kättesaadavaks tegemisest või teenuse viimasest osutamisest arvates.

5

(4) Teenuseosutaja, kes tugineb ebaproportsionaalsele koormamisele, peab tegema käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise juhul, kui:

1) teenust muudetakse;

2) seda taotleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või

3) hindamisest on möödunud viis aastat.

(5) Kui ettevõtjat rahastatakse ligipääsetavuse parandamise eesmärgil muudest ressurssidest kui

ettevõtja omavahendid, ei ole tal õigust tugineda ebaproportsionaalsele koormamisele.

(6) Kui ettevõtja, välja arvatud toodetega tegelev mikroettevõtja, leiab pärast hindamist, et talle

ei kohaldu üks või mitu ligipääsetavusnõuet, teavitab ta sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametit ja esitab viimase taotlusel dokumenteeritud hindamise tulemuse. Toodetega

tegelev mikroettevõtja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viimase taotlusel

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise seisukohast olulised asjaolud.

3. peatükk

Ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamisel

1. jagu

Tootega tegeleva ettevõtja kohustused

§ 6. Tootja kohustused

(1) Enne toote turule laskmist koostab tootja toote kohta tehnilise dokumentatsiooni ja teeb või

laseb teha toote vastavushindamise, järgides kõiki käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud

nõudeid. Kui toode vastab ligipääsetavusnõuetele, koostab tootja Euroopa Liidu

vastavusdeklaratsiooni (edaspidi vastavusdeklaratsioon) ja kinnitab tootele vastavusmärgise.

(2) Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni viis aastat pärast toote

turule laskmist.

(3) Tootja tagab, et tootega kaasas olevad juhised, teave ja märgistus on selged, arusaadavad ja

mõistetavad.

(4) Tootja teavitab turule lastud toote ühele või mitmele kohaldatavale ligipääsetavusnõudele

mittevastavusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades üksikasjad toote

mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta.

(5) Tootja säilitab andmeid kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastavate turule lastud

toodete ja nendega seotud kaebuste kohta.

§ 7. Volitatud esindaja ülesanne

Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud kohustusi võib täita tootja nimel ja vastutusel tootja poolt

selleks volitatud esindaja. Volitatud esindaja hoiab käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 nimetatud

tehnilist dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti jaoks kättesaadavana viis aastat pärast toote turule laskmist.

§ 8. Importija kohustused

6

(1) Importija tagab, et vastavusdeklaratsiooni koopia ja tehniline dokumentatsioon on

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 sätestatud aja

jooksul kättesaadav.

(2) Importijale kohaldatakse käesoleva seaduse § 6 lõigetes 3–5 sätestatud nõudeid.

§ 9. Levitaja kohustused

(1) Levitaja teavitab turule lastud toote kohaldatavale ligipääsetavusnõudele mittevastavusest

tootjat, importijat ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamisel esitab levitaja üksikasjad toote

mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta.

§ 10. Toodetega tegelevate ettevõtjate kindlakstegemine

Käesoleva seaduse §-des 6–9 nimetatud ettevõtja teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametit viimase nõudmisel kõigist ettevõtjatest, keda ta on tootega varustanud või kes on teda

tootega varustanud viie aasta jooksul alates sellest, kui talle toodet tarniti, ja viie aasta jooksul

alates sellest, kui ta toodet tarnis.

2. jagu

Teenusega seotud ettevõtja kohustused

§ 11. Teenuseosutaja kohustused

(1) Teenuseosutaja tagab teenuse vastavuse kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

(2) Teenuseosutaja koostab teenuse kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele vastavust selgitava

teabe, mille teeb kirjalikult ja suuliselt ligipääsetavas vormis avalikult kättesaadavaks.

Teenuseosutaja säilitab teavet kogu teenuse osutamise aja jooksul.

(3) Teenuseosutaja võtab asjakohaselt arvesse muutusi teenuse osutamise tingimustes,

kohaldatavates ligipääsetavusnõuetes ja harmoneeritud standardites või tehnilistes

spetsifikatsioonides, millest lähtuvalt määratakse kindlaks teenuse vastavus

ligipääsetavusnõuetele.

(4) Kui osutatav teenus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudele, kohustub

teenuseosutaja:

1) rakendama teenuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimiseks asjakohaseid

parandusmeetmeid;

2) teavitama mittevastavusest viivitamata järelevalveasutust, esitades üksikasjad

mittevastavuse ja vastavusse viimiseks rakendatavate parandusmeetmete kohta.

(5) Teenuseosutaja teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga viimase nõudmisel

igakülgset koostööd teenuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimiseks parandusmeetmete

rakendamisel.

4. peatükk

Vastavushindamine ja vastavuseeldus

7

§ 12. Toote vastavushindamine

(1) Toote ligipääsetavusnõuetele vastavust tõendatakse toote turule laskmisel käesoleva

seaduse §-des 13 ja 14 sätestatud nõuete täitmisega (vastavushindamine).

(2) Tootja rakendab vajalikke meetmeid, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaks toote

vastavuse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tehnilisele dokumentatsioonile ning

kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

§ 13. Toote tehniline dokumentatsioon

(1) Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni viisil, mis võimaldab hinnata toote vastavust

kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ning mis käsitleb hindamiseks vajalikul määral toote

konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist.

(2) Kui tootja tugineb toote täielikule muutmisele või ettevõtja ebaproportsionaalsele

koormamisele, peab tehniline dokumentatsioon võimaldama tõendada, et üks või mitu

kohaldatavat ligipääsetavusnõuet põhjustaksid toote täielikku muutmist või

ebaproportsionaalset koormust.

(3) Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohases ulatuses vähemalt järgmist:

1) toote üldkirjeldus;

2) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud

standardite ja asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu või kohaldatavate

ligipääsetavusnõuete järgimiseks kasutatud lahenduste kirjeldus;

3) viited osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või tehniliste spetsifikatsioonide nende

osade kohta, mida on kohaldatud.

§ 14. Toote vastavusdeklaratsioon ja vastavusmärgis

(1) Tootja koostab tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni, millega kinnitab, et

tootele kohaldatavad ligipääsetavusnõuded on täidetud. Vastavusdeklaratsioonis määratakse

kindlaks selle toote mudel, mille kohta see koostati.

(2) Vastavusdeklaratsiooni koostamisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse

nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.08.2008, lk 82–128) III lisas sätestatud näidise

ülesehitust. Vastavusdeklaratsiooni ajakohastatakse pidevalt.

(3) Kui tootjale ei kohaldu üks või mitu ligipääsetavusnõuet toote täieliku muutmise või

ettevõtja ebaproportsionaalse koormamise tõttu, peab vastavusdeklaratsioonis olema märgitud,

millise ligipääsetavusnõude suhtes on kõnealust erandit kohaldatud.

(4) Vastavusmärgis kinnitatakse igale ligipääsetavusnõuetele vastavale tootele või selle

andmeplaadile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui toote laadist tingituna ei ole

võimalik või otstarbekas märgist tootele kinnitada, kinnitatakse see pakendile ja lisatakse

tootega kaasas olevatele dokumentidele.

§ 15. Toote ja teenuse vastavuseeldus

8

(1) Kui toote või teenuse vastavuse hindamisel on järgitud ligipääsetavusnõudeid hõlmavat

harmoneeritud standardit või selle osa, eeldatakse, et sellisele standardile või selle osale vastav

toode või teenus vastab standardi või selle osaga kaetud nõuete puhul ligipääsetavusnõuetele.

(2) Kui toote või teenuse vastavuse hindamisel on järgitud ligipääsetavusnõudeid hõlmavat

tehnilist spetsifikatsiooni või selle osa, eeldatakse, et sellisele tehnilisele spetsifikatsioonile või

selle osale vastav toode või teenus vastab tehnilise spetsifikatsiooni või selle osaga kaetud

nõuete puhul ligipääsetavusnõuetele.

5. peatükk

Riiklik järelevalve

§ 16. Järelevalveasutus

Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teeb

järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 17. Järelevalve erimeetmed

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku

järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 18. Järelevalve erisused

(1) Kui ettevõtja tugineb toote täielikule muutmisele või ettevõtja ebaproportsionaalsele

koormamisele, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus:

1) kontrollida, kas ettevõtja on teinud käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud hindamise;

2) vaadata läbi käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud hindamise tulemused ja hindamise

kriteeriumide nõuetekohane kasutamine;

3) kontrollida vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus:

1) nõuda ettevõtjalt asjakohaste meetmete viivitamatut rakendamist toote või teenuse kõigi

kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimiseks;

2) juhul kui ettevõtja ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asjakohaseid meetmeid

rakendanud, keelata või piirata toote või teenuse kättesaadavaks tegemist riigisisesel turul või

nõuda toote või teenuse viivitamatut turult kõrvaldamist või toode turult kõrvaldada.

§ 19. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras

rakendatava sunniraha ülemmäär 10 000 eurot.

6. peatükk

Vastutus

§ 20. Ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamine

(1) Ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

9

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 21. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 22. Ligipääsetavusnõuete kohaldamise erisused

(1) Käesoleva seaduse nõudeid kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist turule lastava toote

ja osutatava teenuse suhtes.

(2) Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping kehtib edasi muutmata kujul kuni selle

kehtivusaja lõpuni, kuid kõige kauem 2030. aasta 28. juunini.

(3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud iseteenindusterminali, mida

teenuseosutaja kasutab teenuse osutamiseks enne 2025. aasta 28. juunit, võib jätkuvalt kasutada

sarnase teenuse osutamiseks kuni selle majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid kõige kauem

20 aastat pärast selle kasutuselevõttu.

(4) Teenuseosutaja võib jätkata teenuse osutamist kuni 2030. aasta 28. juunini, kasutades

toodet, mida ta kasutas sarnase teenuse osutamiseks ka enne 2025. aasta 28. juunit.

(5) Teenuse ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata veebilehe ja mobiilirakenduse järgmise sisu

suhtes:

1) eelsalvestatud ajas muutuv meedium, mis on avaldatud enne 2025. aasta 28. juunit;

2) kontoritarkvara failiformaat, mis on avaldatud enne 2025. aasta 28. juunit;

3) veebilehe ja mobiilirakenduse sisu, mida pärast 2025. aasta 28. juunit ei ajakohastata ega

muudeta.

§ 23. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 50 lõiget 5 täiendatakse punktiga 123 järgmises sõnastuses:

„123) tooted, millele kehtestatud ligipääsetavusnõuete täitmise üle järelevalve tegemine on tema

pädevusse antud seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga;“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115).“.

§ 24. Riigihangete seaduse muutmine

10

Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 88 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud, tuleb tehnilise kirjelduse

koostamisel võtta arvesse puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi seoses hankelepingu

esemega või koostada tehniline kirjeldus nii, et kõigil oleks võimalik hankelepingu eset

kasutada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kui kohustuslikud

ligipääsetavusnõuded on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktis, lisab hankija tehnilisele

kirjeldusele viite vastavale õigusaktile.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115).“.

§ 25. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 28. juunil.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115).

Jüri Ratas

Riigikogu esimees

Tallinn „…..“……………………2021. a

___________________________________________________________________________

Algatanud Vabariigi Valitsus

„…..“……………………2021. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse (LiPS) terviktekst. Eelnõuga

võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta1 (edaspidi ka direktiiv või ligipääsetavuse direktiiv). Direktiivi nõuetega

ühtlustatakse ligipääsetavusega seotud regulatsiooni siseturul, et edendada iga isiku täielikku ja

teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus osalemist, sõltumata tema võimetest. Euroopa Liidu

(edaspidi EL) liikmesriikide ligipääsetavusnõuete ühtlustamisega hõlbustatakse piiriülest

kaubandust ja inimeste vaba liikumist ning suurendatakse toodete ja teenuste siseturul

kättesaadavust, samuti parandatakse ligipääsu teabele. Seeläbi soovitakse luua kaasavam ühiskond,

mis lihtsustab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut.

Eelnõus sätestatakse ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuded, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning riiklik järelevalve ja

vastutus.

Eelnõuga võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ning mille

määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.

Lisaks muudetakse eelnõuga teisi seadusi. Eelnõuga muudetakse toote nõuetele vastavuse seadust

(TNVS), millega laiendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA)

pädevust teha turujärelevalvet toodetele kehtestatud ligipääsetavusnõuete täitmise üle. Eelnõuga

muudetakse ka riigihangete seadust (RHS), millega pannakse hankijale kohustus võtta tehnilise

kirjelduse koostamisel arvesse hanke esemele kohalduvaid kohustuslikke ligipääsetavusnõudeid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka SoM),

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM), Rahandusministeeriumi

(edaspidi ka RaM), Siseministeeriumi (edaspidi ka SiM) ja Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka

KuM) esindajad.

Eelnõu ja seletuskirja autorid on SoMi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Virge Kuningas-Turu

(626 9114, [email protected]), Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures tegutsev

sotsiaalala erialadiplomaat Kati Keel (+32 2227 3929, [email protected]), MKMi ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse juhataja Thea Palm (625 6460,

[email protected]), MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna toote ohutuse ja

tarbijakaitse talituse metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa (625 6391,

[email protected]), MKMi sideosakonna nõunik Elena Reilent (639 7666,

[email protected]), MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Liis

Vahter (939 7616, [email protected]), RaMi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist

Kätlin Meekler (611 3132, [email protected]), SiMi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika

1 ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115.

2

osakonna nõunik Kaili Tamm (612 3415, [email protected]), KuMi kunstide

osakonna kirjandusnõunik Asta Trummel (628 2223, [email protected]), KuMi

audiovisuaalnõunik Siim Rohtla (628 2338, [email protected]) ja KuMi õigus- ja

varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (628 2225, [email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud SoMi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271,

[email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostöös teiste seletuskirja autoritega koostanud

SoMi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Marion Rummo (626 9712, [email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud RaMi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge

Tammaru (626 9320, [email protected]).

Eelnõu koostamisse on panustanud TTJA tehnikaosakonna ekspert Meelis Kärt ja ettevõtluse

osakonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus. Eelnõu koostamisel oli partneriks

Justiitsministeerium. Eelnõu on enne kooskõlastusringile saatmist tutvustatud Eesti Puuetega

Inimeste Kojale (edaspidi EPIKoda), Lastekaitse Liidule, TTJA-le ja Eesti Pangaliidule.

1.3. Märkused

Eelnõu on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd eelnõuga võetakse üle ligipääsetavuse direktiiv.

Eelnõu on kooskõlas ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille kohaselt peavad

konventsiooniosalised rakendama asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele teistega

võrdsetel alustel ligipääs muu hulgas teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega2 (edaspidi põhiseadus), milles sätestatakse

Eestis viibivate isikute põhiõigused, vabadused ja kohustused, sealjuures inimese õigus olla seaduse

ees teistega võrdne ning vaba diskrimineerimisest (võrdsuspõhiõigus), samuti vaba ennast teostama

(eneseteostusvabadus). Võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi ning

isikuline kaitseala hõlmab igaüht.3 Õigust õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega ja

informatsioonilise enesemääramise õigust on Riigikohus sõnaselgelt pidanud inimväärikuse

esimesteks elementideks.4 Üheks inimväärikuse väljenduseks on ka vaba eneseteostus, mille

elementide hulka on õiguskirjanduses muu hulgas arvatud vaba eneseväljendus ja vabadus teha või

tegemata jätta seda, mida isik soovib.5 Riik peab rakendama meetmeid, et saavutada isikute

kohtlemisel faktiline võrdsus. Põhiseadus toob iseäranis esile puudega inimesed, kellele riik peab

oma tegevuses eriliselt tähelepanu pöörama, muu hulgas õiguse loomisel, et vältida olulisi takistusi

põhiõiguste ja vabaduste realiseerimisel.

Eelnõu koostamisel on arvestatud asjakohaste riigisiseste strateegiadokumentidega. Eelnõu arvestab

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2021–2023, mille kohaselt parandatakse elukeskkonna,

teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.6 Eelnõu on kooskõlas heaolu

2 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT I, 15.05.2015, 2. 3 RKOJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13. 4 RKKKo 26.08.1997, 3-1-1-80-97, p I. 5 R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura 2004, lk 347–348; T. Annus. Riigiõigus.

2. tr. Juura 2006, lk 255–256. 6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023, p 5.20. Kättesaadav Vabariigi Valitsuse veebilehelt:

https://valitsus.ee/media/3803/download.

3

arengukava 2016–2023 eesmärkidega, mis panustavad puudega ja erivajadusega inimeste heaolu

parandamisse.7

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

- toote nõuetele vastavuse seadus (RT I, 06.04.2021, 6);

- riigihangete seadus (RT I, 08.07.2020, 8).

Eelnõu koostamisel on lähtutud korrakaitseseadusest (KorS) ja TNVS-ist ning nõuete ülevõtmisel

on arvestatud järgmiste Riigikogu menetluses olevate eelnõudega: elektroonilise side seaduse,

ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu 301 SE), toote

nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu 372 SE), avaliku teabe

seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu 409 SE) ja meediateenuste seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu 327 SE).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõllaligipääsetavuse direktiiviga. Vastavalt hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist

koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, sest eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist

ning menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Alljärgnevalt tutvustatakse ligipääsetavuse

direktiiviga ja käesoleva eelnõuga seonduvat lähemalt.

Direktiivi õiguslikuks aluseks on EL-i toimimise lepingu artikli 114 lõige 1, mis võimaldab võtta

õigus- ja haldusnormide ühtlustamise meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle

toimimine. Nimetatud lõige sätestab, et seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast

konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu

liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu

rajamine ja selle toimimine.

Ligipääsetavuse direktiiv on osa Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 elluviimise

kavast. Direktiiv väljendab strateegia eesmärki anda puudega inimestele võimalus kasutada kõiki

oma õigusi ja saada kasu ühiskonnas osalemisest teistega võrdsetel alustel.

Ligipääsetavuse direktiiviga reguleeritakse muu hulgas EL-i erasektori ligipääsetavust. Kuivõrd

varem ei ole erasektori ligipääsetavust EL-i tasemel keskselt reguleeritud, astutakse direktiiviga

ligipääsetavuse tagamisel suur samm edasi. Ligipääsetavuse direktiiviga standardiseeritakse toodete

ja teenuste ligipääsetavust käsitlevaid eeskirju, s.o ühtlustatakse ligipääsetavusnõudeid EL-i

liikmesriikides, ning kohustatakse EL-i liikmesriikides registreeritud ja EL-i territooriumil

tegutsevaid ettevõtjaid arendama ja pakkuma tooteid ja teenuseid kaasavat disaini silmas pidades.

Direktiiv on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2102, mis käsitleb

avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust8 (edaspidi avaliku

sektori veebidirektiiv). Avaliku sektori veebidirektiivis määratakse kindlaks avaliku sektori asutuste

7 Heaolu arengukava 2016–2023, alaeesmärk 3. Kättesaadav Sotsiaalministeeriumi veebilehelt:

https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023. 8 ELT L 327/1, 02.12.2016, lk 1–15.

4

veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavusnõuded ning sätestatakse muud sellega seonduvad

aspektid, eeskätt asjakohaste veebilehtede ja mobiilirakenduste vastavust käsitlevad nõuded.

Avaliku sektori veebidirektiiv sisaldab konkreetset erandite loetelu. Samalaadseid erandeid

kohaldatakse ka ligipääsetavuse direktiivi suhtes. Mõned avaliku sektori veebilehtede ja

mobiilirakenduste kaudu toimuvad tegevused, nagu ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvad sõitjateveoteenused või e-kaubanduse teenused, peaksid lisaks olema kooskõlas

ligipääsetavuse direktiivi kohaste ligipääsetavusnõuetega, tagamaks et toodete ja teenuste

internetimüük on puudega inimestele ligipääsetav sõltumata sellest, kas müüjaks on avalik-õiguslik

või erasektori ettevõtja.

Direktiiv on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972, millega

kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi sidedirektiiv)9, mis võetakse Eesti

õigusesse üle eelnõuga 301 SE. Direktiivis sätestatakse, et liikmesriigid peaksid võtma erimeetmeid,

et tagada võrdväärne juurdepääs hädaabiteenistustele, sealhulgas Euroopa ühtsele hädaabinumbrile

112, puuetega lõppkasutajate, eelkõige kurtide, kuulmis- või kõnepuudega ning pimekurtide

lõppkasutajate jaoks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega.

Eesmärk on hõlbustada piiriülest kaubandust ja inimeste (ligipääsetavuse direktiivis rõhutatakse, et

silmas on peetud eeskätt puudega inimesi, kuid kasu saavad ka teised piiratud funktsionaalse

võimekusega inimesed) vaba liikumist ning suurendada toodete ja teenuste siseturul kättesaadavust,

samuti parandada juurdepääsu toodete ja teenuste kohta antavale teabele. Ligipääsetavuse direktiivi

kasusaajate hulka loetakse seeläbi füüsiliste isikute (tarbijate) kõrval ka ettevõtjad, kes saavad

tooteid ja teenuseid EL-is hõlpsamini piiriüleselt pakkuda ning samas vältida vajadust kohandada

neid liikmesriikide eeskirjadega. Ligipääsetavuse direktiivi üldine eesmärk on kujundada kaasavam

ühiskond, et lihtsustada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut.

Ligipääsetavuse direktiiv lähtub avaliku sektori veebidirektiivis kasutatud neljast põhimõttest, mis

omakorda tulenevad rahvusvahelisest suuniste standardist WCAG (ingl web content accessibility

guidelines), mis on välja töötatud veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse tagamiseks

kiiresti arenevas info- ja veebitehnoloogias. Need põhimõtted on: 1) tajutavus – teavet ja

kasutajaliidese komponente tuleb kasutajatele esitada viisil, mida nad suudavad tajuda;

2) talitlusvõimelisus – kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kasutatavad;

3) mõistetavus – teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema arusaadavad; 4) töökindlus – sisu

peab olema piisavalt töökindel selleks, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada väga erinevad

kasutajaagendid, sh tugitehnoloogiad.

Ligipääsetavuse direktiiv on orienteeritud digitaalse turu nõuete ühtlustamisele. Samuti on direktiivi

kohaldamisruum suhteliselt kitsapiiriline, hõlmates vaid kindlaid tooteid ja teenuseid.

Ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisala valim on kujunenud koostöös sidusrühmade ja

ekspertidega ning arvesse on võetud ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid

kohustusi. Seeläbi on püütud direktiiviga hõlmata selliseid tooteid ja teenuseid, mis on puudega

inimeste jaoks olulisimad, kuid mille ligipääsetavuse reguleeritus EL-i liikmesriikides suure

tõenäosusega oluliselt varieerub.

Selleks et suurendada direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate teenuste kasutamist puudega inimeste

poolt, seab direktiiv nõudeid (III lisa) ka tehiskeskkonnale, kuid üksnes sellisele tehiskeskkonnale,

mida kasutavad direktiiviga hõlmatud teenuste kasutajad. Nende nõuete ülevõtmisel on

otsustusvabadus jäetud liikmesriikidele. Käesoleva eelnõuga tehiskeskkonnale sätestatud nõudeid ei

9 ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214.

5

hõlmata. Ligipääsetavama ühiskonna loomise suunas on riik käesoleva eelnõu koostamise kõrval

liikumas ka teiste protsesside kaudu. Paralleelselt ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisega tegutseb

Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal loodud ligipääsetavuse rakkerühm, mille eesmärk on koostöös

oluliste osapooltega selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates

elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis

võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna,

avaliku ruumi ja teenuste suunas. Rakkerühma töö on direktiivi kohaldamisalast tunduvalt laiem –

sinna kuulub ligipääs kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele. Ligipääsetavuse rakkerühm

rõhutab ühe põhimõttena oma tegevuse vahearuandes,10 et riiklik lähenemine ligipääsetavusele peab

olema terviklik, kuid terviklikkust ei taga üksiku teenuse või ehitise vastamine kaasava disaini

põhimõtetele – oluline on kasutaja teekonna tervikvaade alates koduuksest kuni teenuse või kaubani

soovitud asukohas. Seega kannab rakkerühma töö direktiivis sätestatust terviklikumat

tehiskeskkonna ligipääsetavuse suunist.

Uue tervikseaduse väljatöötamise otsus kujunes välja ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmise

töörühma aruteludes ning koostöös Justiitsministeeriumiga. Kuigi üldisest õigusloomepoliitikast

lähtuvalt peab uue seaduse koostamine olema n-ö viimane abinõu ning uue seaduse koostamise

asemel tuleb eelistada olemasolevate õigusaktide muutmist, on oluline, et sätted, mida muuta

plaanitakse, sobiksid ka sisuliselt ning arvestaksid konkreetse õigusakti reguleerimis- ja

kohaldamisala. Arutelude tulemusel selgus, et sobivaid katusseaduseid ligipääsetavuse direktiivi

nõuete ülevõtmiseks ei leidu ning ka eriseaduste muutmise variandi puhul võivad tekkida

probleemid ühe õigusakti piires või eri õigusaktide vahel. Samuti tõusetus regulatsiooni killustatuse

küsimus. Seetõttu leiti, et ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmiseks on otstarbekas välja töötada uus

tervikseadus.

Ligipääsetavuse direktiivi normid peavad kohalduma alates 2025. aasta 28. juunist. Norme

kohaldatakse kõikidele uutele toodetele, mis pärast 2025. aasta 28. juunit turule lastakse, samuti

alates 2025. aasta 28. juunist osutatavatele teenustele. Erandina võib teenuste osutamisel neid

tooteid, mida kasutati sarnaste teenuste osutamiseks ka enne seda kuupäeva, kasutada kuni

2030. aasta 28. juunini. Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuselepingud võivad edasi kehtida

muutmata kujul, kuid kõige kauem 2030. aasta 28. juunini. Seega on üleminekuperioodi lõpuks

2030. aasta 28. juuni. Üleminekuperioodi erandiks on iseteenindusterminalid, mida on lubatud

kasutada kuni nende majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid kõige kauem 20 aastat pärast nende

esmast kasutuselevõttu. Käesolev eelnõu on direktiivi ülevõtmise tähtajast tulenevalt planeeritud

jõustuma 2022. aasta juunis.

Seni on ligipääsetavus sarnases tähenduses Eesti õiguses reguleeritud näiteks: 1) avaliku teabe

seaduses (AvTS), mille §-s 32 on avaliku sektori veebilehte või mobiilirakendust pidavale

teabevaldajale kehtestatud veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuded. AvTS § 32 lõike 2 alusel

on kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrus nr 20 „Veebilehe

ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“;

2) ühistranspordiseaduses, mille § 46 lõike 4 punktis 5 on liiniloa saajale veotingimuste ühe

elemendina pandud kohustus avaldada teave sõidukite ligipääsetavuse kohta liikumispuudega ja

piiratud liikumisvõimega isikutele; 3) RHS-is, mille § 85 lõike 8 kohaselt võib pakkumuse

hindamise üheks sotsiaalseks kriteeriumiks olla ka ligipääsetavus. RHS § 126 lõike 7 järgi peab

hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel võtma muu hulgas arvesse teenuse

ligipääsetavuse; 4) muinsuskaitseseaduses, mille § 35 lõike 2 alusel on kehtestatud kultuuriministri

9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise

10 Leitav Riigikantselei veebilehelt.

6

tingimused ja kord“, mille § 16 lõike 1 punkti 6 kohaselt on üheks tähtajalistesse taotlusvoorudesse

esitatud taotluste hindamiskriteeriumiks mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ligipääsetavus,

sealhulgas ligipääsetavus erivajadustega inimestele; 5) haridus- ja teadusministri 20. mai 2009. a

määruses nr 50 „Meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri

kaasajastamine” tingimused ja kord“, mille § 2 punktides 4 ja 5 on teenindava infrastruktuuri

mõistesse hõlmatud füüsilise ligipääsetavuse parandamise seadmed ning õppekeskkonna mõistesse

ligipääsetavus.

Lisaks kajastub ligipääsetavuse tagamise nõue: 1) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai

2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“, millega

kehtestatakse puudega inimeste erivajadusi arvestades nõuded ehitisele eesmärgiga tagada, et

puudega inimesed saaksid ehitist kasutada takistusteta; 2) võlaõigusseaduses (VÕS), mille § 711

lõigetes 7–9 on makseteenuse pakkujale sätestatud kohustus teha tarbija õiguste infoleht sobivas

formaadis kättesaadavaks ka puudega kliendi jaoks, arvestades kliendi puuet.

Edaspidi saab LiPS olla toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kehtestamise keskseks kohaks, kui

riik peab vajalikuks ligipääsetavusnõudeid laiendada muudele toodetele ja teenustele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 25 paragrahvist.

Eelnõu 1. peatükis esitatakse eelnõu üldsätted.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala.

Eelnõuga reguleeritakse LiPS-i kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuded, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning riiklik järelevalve ja

vastutus.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse eelnõu kohaldamisala.

Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad vaid need tooted ja teenused, mida hõlmab ligipääsetavuse

direktiiv. Arvestades, et direktiiv on siseturgu harmoneeriv õigusakt, hõlmab ka seda üle võtva

eelnõu kohaldamisala kitsapiiriliselt konkreetseid tooteid ja teenuseid või nende gruppe.

Eelnõu § 2 lõikes 1 esitatakse seaduse kohaldamisalasse kuuluvate toodete nimekiri.

Eelnõu § 2 lõike 1 punktiga 1 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse tarbijale kasutamiseks

mõeldud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem ja selle operatsioonisüsteem (direktiivi art 2 lg 1 p

a). Määratlus on seaduses defineeritud ka terminina ning sisuliselt käib jutt nõukogu määruses

(EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta11 sätestatud

Euroopa üldiste kaupade klassifikatsiooni tähenduses automaatsetest andmetöötlusmasinatest, mida

tarbija saab osta ja mida kasutatakse internetile juurdepääsuks (lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti,

nutitelefon, nutikell, nutiprillid jne, aga ka nende välised seadmed, nagu monitor, klaviatuur,

juhtkang, arvutihiir, salvestusüksused (välised kõvakettad, mälupulgad, mälukaardid), printerid,

skännerid), ning nende operatsioonisüsteemidest. Kohaldamisalast jäävad seega välja

tarbeelektroonika toodetesse integreeritud eriotstarbelised arvutid (nt nutikodumasinad,

11 EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675.

7

sõidukielektroonika jms), kuivõrd neid ei peeta tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelisteks

arvuti riistvarasüsteemideks. Samuti jäävad kohaldamisalast välja konkreetsete funktsioonidega

üksikud riistvara komponendid, nagu emaplaat või mälukiip, mida kasutatakse või võidakse

kasutada riistvarasüsteemi komponentidena. Kuna reguleerida on mõeldud vaid selliseid arvuteid ja

nende operatsioonisüsteeme, mida tavatarbija saab turult soetada, jääb kohaldamisalast välja ka

üksnes professionaalseks otstarbeks soetatavad arvuti riistvara ja operatsioonisüsteemid.

Operatsioonisüsteemiks loetakse tarkvara (nii riistavara lahutamatu osana kui eraldiseisva

tarkvarana), mis käsitleb väliste seadmete riistvara, planeerib ülesandeid, säilitab andmeid ning on

kasutaja jaoks vaikeliideseks.

Eelnõu § 2 lõike 1 punktidega 2–6 tuuakse seaduse kohaldamisalasse iseteenindusterminalid

(direktiivi art 2 lg 1 p b). Iseteenindusterminalideks on siin makseterminal, sularaha- või

makseautomaat, piletiautomaat, registreerimisautomaat ja selline teavet pakkuv interaktiivne

iseteenindusterminal, mis ei ole püsivalt paigaldatud sõitjateveoteenust osutava transpordivahendi

külge.

Nõuded seab eelnõu vaid nendele iseteenindusterminalidele, mis on seotud eelnõu kohaldamisalas

olevate teenustega. Näiteks on eelnõu kohaldamisalas piletiautomaadid, mis väljastavad füüsilisi

pileteid teenustele ligipääsuks (nt sõidupileteid väljastavad automaadid, pangakontori

järjekorrapileteid väljastavad masinad jms). Samuti on eelnõu kohaldamisalas

registreerimisautomaadid (ingl check-in machines) ja teavet pakkuvad interaktiivsed

iseteenindusterminalid, sealhulgas interaktiivsed teabeekraanid (nt sõitjateteveoteenuse osutamisel

kasutatavad infotulbad sõiduaegade otsimiseks-vaatamiseks, aga ka interaktiivsed

iseteenindusterminalid, mille kaudu saab tarbija teavet teenuseosutaja reisijateveo toodete ja

teenuste kohta ning mis tahes teavet reisi kohta, nt teenuse tühistamisel või väljumise hilinemisel

antavat teavet, samuti muud teavet, nt teavet hindade ja sooduskampaaniate kohta).

Iseteenindusterminalidena on vaadeldavad ka sellised automaadid, mille kasutamine on eelnõu

kohaldamisala teenuste kasutamise eelduseks. Näiteks hõlmab registreerimisautomaat ka

pangakontorites olevaid Smart-ID konto registreerimise automaate, sest Smart-ID konto on vajalik

selleks, et kasutada pangateenuseid internetipangas. Siiski on pangakontoris ainult üks võimalik

Smart-ID konto registreerimise meetod lisaks mobiil-ID-le, biomeetrilisele isikutuvastusele ja

tuvastamisele pangalingi kaudu.12

Erandiks on makseterminal, mis ühegi seaduse kohaldamisalas oleva teenusega seotud ei ole.

Makseterminali määratlus on defineeritud eelnõus ka terminina – makseterminal on seade, mille

peamine eesmärk on võimaldada kasutada maksete tegemisel direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4

punktis 14 määratletud makseinstrumente füüsilises müügikohas, kuid mitte virtuaalses keskkonnas.

Makseinstrumendiks loetakse makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud

isikustatud seadet ja/või toimingute kogumit (ehk kasutajaga kokku lepitud tegevust), mida

kasutatakse maksekäsundi algatamiseks (nt pangakaart, nutikell). Maksekäsundi võib algatada nii

müügikohas kui ka näiteks kaupmehe e-poe lehel (internetis). Siiski kohaldub LiPS

makseterminalidele kaupmehe füüsilises müügikohas.

Eelnõu § 2 lõike 1 punktiga 7 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse tarbija terminalseade, millel

on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel

(direktiivi art 2 lg 1 p c). Terminalseadme mõiste on kasutusel elektroonilise side seaduse § 2 punktis

60 ning seda täpsustatakse eelnõuga 301 SE õigusselguse huvides. Terminalseade on tehniline seade

või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktist võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või

12 Täiendav informatsioon veebilehel: https://www.smart-id.com/et/laadi-alla/registreeri-konto//.

8

edastada andmeid. Lihtsustatult, terminalseadme näol on tegemist elektroonilise side teenusele

ligipääsu loomiseks vajaliku tarbija terminalseadmega (nt modem, ruuter) ehk seadmega, mis peab

tarbijal olemas olema, et tal oleks juurdepääs elektroonilise side teenustele.

Eelnõu § 2 lõike 1 punktiga 8 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse audiovisuaalmeedia teenustele

ligipääsuks vajalikud tarbija terminalseadmed, mis võimaldavad kasutajal saata, töödelda või vastu

võtta kõnet või edastada andmeid (direktiivi art 2 lg 1 p d). Sellisteks seadmeteks on näiteks

ringhäälingusignaali digimuundurid, kodutehnika nutipuldid, arvutivõrgu ruuterid ja modemid, mis

on tavapäraselt teenuseosutajatelt renditavad ja osa pakutavast teenusest ehk seadmed, mis peavad

tarbijal olemas olema, et tal oleks juurdepääs audiovisuaalmeedia teenustele.

Eelnõu § 2 lõike 1 punktiga 9 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse e-lugerid, mis on

eriotstarbelised seadmed, mida kasutatakse raamatute elektroonilistele failidele ligipääsu saamiseks,

nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks (direktiivi art 2 lg 1 p e). E-lugerid ehk

spetsiaalselt e-raamatute lugemiseks mõeldud seadmed annavad kõige raamatulähedasema

kogemuse ning neid peetakse e-raamatute lugemiseks kõige mugavamaks ja silmasõbralikumaks.

E-lugeritel on nn e-ink (e-tint) ekraan, mis sarnaneb paberile ja ei väsita silmi, samas võimaldab e-

luger muuta teksti suurust ja muuta e-raamatu sisu kergemini loetavaks.

Eelnõu § 2 lõikes 2 esitatakse seaduse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste nimekiri.

Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 1 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse elektroonilise side teenus,

sealhulgas hädaabiühendus, ning rõhutatakse, et masinatevahelise side teenus jääb kohaldamisalast

välja (direktiivi art 2 lg 2 p a). Elektroonilise side teenuse definitsiooni muudetakse sidedirektiiviga,

mis võetakse Eesti õigusesse üle eelnõuga 301 SE. Kuna elektroonilise side teenus sisaldab kolme

elementi (internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus ning muu sideteenus), millest

ligipääsetavuse direktiiv hõlmab kahte, tuleb välistatud element selgelt esile tuua. Välistatud on muu

sideteenus, s.o on teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, sh

masinatevaheline sideteenus. Käesoleva eelnõu kohaldamisalasse on hõlmatud vaid

internetiühenduse side teenus ja isikutevahelise side teenus. Seega on eelnõu kohaldamisalas

elektroonilise side teenused, nagu kaabelleviteenus ja andmeside (internetiühendus), ning

isikutevahelise side teenus (nt tavapärane telefoni- ja mobiiltelefoniteenus ning Skype’i, Viberi jt

kaudu helistamine, samuti Skype’i ja Viberi grupivestlused). Elektroonilise side teenus hõlmab ka

hädaabiühendust.

Hädaabiühenduse mõiste tuleneb samuti sidedirektiivist, mis võetakse Eesti õigusesse üle eelnõuga

301 SE ning kus see terminina defineeritakse. Hädaabiühendus hõlmab kõiki isikutevahelise side

teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu hädaabiteenistustele. Hädaabiteadete menetlemise nõudeid

täpsustatakse siseministri 13. juuni 2017. a määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja

hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“. Häirekeskus ja PPA peavad

menetlema teateid, mis saabuvad hädaabiühenduse kaudu.

Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 2 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse teenus, millega antakse

ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele (direktiivi art 2 lg 2 p b). Audiovisuaalmeedia sisuteenused

on käesoleva eelnõu kohaldamisalast väljas, sest nõuded neile tulenevad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivist (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL

audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide

koordineerimise kohta13 (edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), mitte ligipääsetavuse

13 ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92.

9

direktiivist. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle eelnõuga 327 SE.

Küll aga seab käesolev eelnõu kohustusi kõigile teenuseosutajatele (nt mobiilsideoperaator), kes

võimaldavad tarbijal audiovisuaalset sisu vastu võtta. Väärib märkimist, et kui audiovisuaalmeedia

sisuteenust pakutakse ligipääsetavalt (nt subtiitrid, viipetõlge, häälsubtiitrid, kirjeldustõlge), peab

sisu vastuvõtmist võimaldav teenuseosutaja suutma tagada ka sisuteenuse ligipääsetavate

funktsioonide vastuvõtmise. Kohaldamisalasse kuuluvad siin ka elektroonilised saatekavad,

veebilehed, mobiilirakendused ja digiboksipõhised rakendused.

Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 3 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse lennu-, bussi-, raudtee- ja

veeliikluse sõitjateveoteenuste teatud elemendid (direktiivi art 2 lg 2 p c). Nendeks on veebileht,

mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus,

transpordialase teabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine ning interaktiivne teabeekraan ja

iseteenindusterminal. Nimetatud elementide pakett kehtib tervikuna vaid kaugliinidele. Valla-,

linna- või maakonnaliinidele kehtivad üksnes interaktiivsetele iseteenindusterminalidele ette nähtud

ligipääsetavusnõuded. Täielikult jäävad kohaldamisalast välja juhuveod. Kohaldamisalast jäävad

välja ka sellised interaktiivsed iseteenindusterminalid, mis on sõidukitesse, õhusõidukitesse,

laevadesse või veeremisse püsivalt paigaldatud osad.

Lennuliikluse sõitjateveoteenuse määratlus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ)

nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul.14 Määrust

nr 1107/2006 kohaldatakse lennureisi tegevate puudega ja liikumispuudega inimeste suhtes, kes

kasutavad või kavatsevad kasutada reisijatele mõeldud kommertslennuteenuseid, et lahkuda

asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast, istuda

seal ümber või sinna saabuda (art 1 lg 2). EL-is registreeritud lennuettevõtjad on kohustatud tagama,

et ligipääsetavuse direktiivi nõudeid täidetakse ka nende lendude puhul, mis väljuvad kolmandas

riigis asuvast lennujaamast EL-i liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama. Bussiliikluse

sõitjateveoteenuse määratlus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 181/2011,

mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/200415. Määrust

nr 181/2011 kohaldatakse nii pikematele kui ka lühematele kui 250 km kaugliinidele (art 2 lg-d 1 ja

2). Raudteeliikluse sõitjateveoteenuse määratlus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest

(EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta16. Määrusega nr 1371/2007 on kaetud

kõik raudteereisid ja -teenused, mida osutab üks või mitu litsentseeritud raudtee-ettevõtjat.

Veeliikluse sõitjateveoteenuse määratlus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 2006/200417. Määrust nr 1177/2010 kohaldatakse sellistele veeliikluse

sõitjateveoteenustele, mille puhul pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil või

teenuseosutaja on EL-is registreeritud ettevõtja ja pardalemineku sadam asub väljaspool liikmesriigi

territooriumi, kuid pardalt mahatuleku sadam asub liikmesriigi territooriumil; ristluslaevade puhul

on oluline, et pardalemineku sadam asuks liikmesriigi territooriumil (art 2 lg 1). Välja jäävad sellised

veeliikluse sõitjateveoteenused, mida osutatakse: a) kuni 12 reisija vedamiseks ettenähtud laevadel;

b) laevadel, mille käitamise eest vastutavasse meeskonda ei kuulu rohkem kui kolm liiget või mille

kogu reisijateveoteenuse vahemaa ühes suunas on väiksem kui 500 meetrit; c) ekskursioonidel ja

lõbureisidel (välja arvatud ristlused); või d) ilma mehaanilise jõuallikata laevadel (purjelaevad) ning

algupärastel, enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolistel reisilaevadel ja nende üksikkoopiatel, mis

on ehitatud valdavalt algupärastest materjalidest ja mis on ette nähtud kuni 36 reisija vedamiseks

(art 2 lg 2).

14 ELT L 204, 26.07.2006, lk 1–9. 15 ELT L 55, 28.02.2011, lk 1–12. 16 ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41. 17 ELT L 334, 17.12.2010, lk 1–16.

10

Olemasolev EL-i transpordisektori regulatsioon ei kata läbivalt kõiki ligipääsetavuse direktiivi

huvigruppe. Reisijate õigusi puudutavates EL-i õigusaktides on kohati kas väga üldised

ligipääsetavust käsitlevad sätted või on ligipääsetavust mainitud vaid põhjenduspunktides. Erandiks

on raudteetransport, kus on detailsemad nõuded ka informatsioonile. Ligipääsetavuse direktiiviga

nõuded ühtlustatakse – juhtudel, kus sektoriaalne regulatsioon direktiivis sätestatud

ligipääsetavusnõudeid juba katab, loetakse ligipääsetavusnõuded täidetuks, ent kui ligipääsetavuse

direktiiv loob sektoriaalsele regulatsioonile lisanõudeid, tuleb neid täielikult rakendada. Eeskätt

puudutab see teabe ligipääsetavust.

Elektrooniline pilet ja elektroonilise piletimüügi teenus on eelnõus eraldi välja eraldi, sest nimetatud

teenus ei pea lõppema elektroonilise pileti ostuga, vaid võib lõppeda ka pileti väljaprintimisega.

Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 4 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse pangandus- ja finantsteenus

ning teenuse osutamisega seotud leping (direktiivi art 2 lg 2 p d). Selle kohaldamisala punkti

määratlus tuleb paremini välja käesoleva paragrahvi lõikes 4, kus on konkreetsed teenused punktide

kaupa selgelt nimetatud. Sisuliselt on seaduse kohaldamisalasse hõlmatud tarbijale pakutavad

teenused, mis on mobiilseadmetes, veebilehtedel ja iseteenindusterminalides.

Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 5 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse e-raamat ja selle kasutamiseks

vajalik eriotstarbeline tarkvara (direktiivi art 2 lg 2 p e). E-raamatu termin on eelnõus ka defineeritud

ning selle kohaselt on e-raamat raamatu digitaalse faili edastamise teenus, mis võimaldab ligipääsu

raamatu elektroonilisele versioonile, selle navigeerimist, selle lugemist ja kasutamist. Eraldi on

eelnõus defineeritud e-raamatu tarkvara termin, et eristada e-raamatu ja e-lugeri eriotstarbelist

tarkvara: e-raamatu tarkvara on käsitatav teenusena, samal ajal kui e-lugeri tarkvara on toode. E-

raamatu tarkvara on eelnõu § 3 punktis 6 esitatud definitsiooni järgi eriotstarbeline tarkvara,

sealhulgas mobiilsideseadmetel põhinev teenus, mida kasutatakse ligipääsuks e-raamatu failidele,

nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks ning mis ei ole e-lugeri tarkvara.

Tegemist ei ole ainult tarkvara ja failidega, vaid oluline on rõhutada, et e-raamat on reeglina trükitud

paberraamatu elektrooniline loetav või kuulatav versioon, kuid võib olla ka ainult elektroonilises

versioonis väljaantud teos. Tähtsaim on eelkõige raamatu enda sisu, sõltumata raamatu

kättesaadavuse erinevatest vormidest.

Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 6 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse e-kaubanduse teenus

(direktiivi art 2 lg 2 p f). Eelnõu seab nõuded neile e-kaubanduse teenust osutavatele ettevõtjatele,

kes müüvad kaupa või teenust tarbijale. See ilmneb ka eelnõu § 3 punktis 1 esitatud definitsioonist,

mille kohaselt on e-kaubanduse teenus vahemaa tagant osutatav teenus, mida osutatakse

veebilehtede ja mobiilseadmetel põhinevate teenuste kaudu elektroonilisel teel tarbija isiklikul

taotlusel eesmärgiga sõlmida tarbijaleping. Sealjuures tähendab määratlus „vahemaa tagant“ seda,

et teenust osutatakse ilma poolte üheaegse kohalolekuta; määratlus „elektroonilisel teel“ tähendab,

et teenus saadetakse lähtepunktist ära ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh

digitaalne pakkimine) ja -säilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu

täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil;

määratlus „tarbija isikliku taotluse põhjal“ tähendab, et teenust osutatakse füüsilise isiku (tarbija)

nõudel.

Eelnõu kohaseid ligipääsetavuskohustusi e-kaubanduse teenustele tuleb kohaldada mis tahes toote

või teenuse internetimüügi suhtes ning seetõttu ka käesoleva eelnõuga eraldiseisvalt hõlmatud toote

või teenuse müügi suhtes tagamaks, et toodete ja teenuste internetimüük on puudega inimestele

ligipääsetav. See nõue ei sõltu sellest, kas e-kauplejaks on avalik-õiguslik või erasektori ettevõtja.

11

Sisuliselt on e-kauplejal kohustus avaldada ligipääsetavas vormis teavet tema veebilehel pakutavate

toodete ja teenuste kohta ning tagada, et pakutava teenuse osad (autentimis-, turva-, makseviisid,

elektroonilised allkirjad) oleksid ligipääsetavad. Täpsemad ligipääsetavusnõuded reguleeritakse

LiPS-i rakendusaktides. Selles osas, milles nõudeid ei ole reguleeritud, tuleb ettevõtjal lähtuda kõige

uuemas rahvusvahelises suuniste standardis WCAG sätestatust.

Eelnõu § 2 lõikega 3 seotakse iseteenindusterminalid (v.a makseterminal) eelnõu kohaldamisalas

olevate teenustega (direktiivi art 2 lg 1 p b alapunkt ii). Näiteks on eelnõu kohaldamisalas

piletiautomaadid, mis väljastavad füüsilisi pileteid teenustele ligipääsuks (nt sõidupileteid

väljastavad automaadid, pangakontori järjekorrapileteid väljastavad masinad jms).

Eelnõu § 2 lõikes 4 täpsustatakse LiPS § 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud kohaldamisala piire.

Täpsustus on vajalik, kuivõrd ligipääsetavuse direktiiv defineerib pangandusteenuseid

olemasolevate EL-i õigusaktide kaudu, mille nõuded on Eesti õigusesse varem üle võetud (direktiivi

art 3 p 28 alapunktid a–e). Nii on kohaldamisalas vaid järgmiste pangandus- ja finantsteenuste

osutamine: a) krediidileping, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 87/102/EMÜ18 (edaspidi direktiiv 2008/48/EÜ), või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega

muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/201019 (edaspidi direktiiv

2014/17/EL); b) teenus, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL

finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL20

(edaspidi direktiiv 2014/65/EL) I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 ning B jao punktides 1, 2, 4 ja 5;

c) makseteenus, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366

makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse

(EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta21 (edaspidi

direktiiv (EL) 2015/2366) artikli 4 esimese lõigu punktis 3; d) maksekontoga seotud teenus, mis on

määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude

võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta22 (edaspidi direktiiv

2014/92/EL) artikli 2 esimese lõigu punktis 3; e) e-raha, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning

usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja

2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ23 (edaspidi direktiiv 2009/110/EÜ)

artikli 2 esimese lõigu punktis 2.

Direktiiviga 2008/48/EÜ ja direktiiviga 2014/17/EL hõlmatud krediidilepingud on finantsteenuse

lepingu raames tarbijakrediidi ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmine krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse § 3 tähenduses.

Direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 ning B jao punktides 1, 2, 4 ja 5 määratletud

teenus on väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud investeerimisteenused

ja -tegevused ning § 44 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud investeerimisteenuse kõrvalteenused.

18 ELT L 133, 22.05.2008, lk 66–92. 19 ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85. 20ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496.21 ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127. 22 ELT L 257, 28.08.2014, lk 214–246. 23 ELT L 267, 10.10.2009, lk 7–17.

12

Investeerimisteenused, mille suhtes tuleb tagada ligipääsetavusnõuete täitmine on järgmised:

väärtpaberitega seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine; väärtpaberitega seotud korralduste

täitmine kliendi nimel ja arvel, st mis tahes toiming lepingu sõlmimiseks või lepingu sõlmimine

kliendi nimel või arvel eesmärgiga omandada või võõrandada väärtpabereid, kaasa arvatud selliseid

väärtpabereid, mille emitendiks nende emiteerimise hetkel on investeerimisühing;

väärtpaberiportfelli valitsemine ehk ühest või mitmest väärtpaberist moodustatud portfelli

valitsemine kliendi antud volituse alusel, omal äranägemisel ja iga kliendi puhul eraldi;

investeerimisnõustamine ehk kliendile väärtpaberiga seotud tehingu kohta isikliku soovituse

andmine komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate

organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud

mõistetega24, artikli 9 tähenduses.

Hõlmatud investeerimisteenuste kõrvalteenused on järgmised: väärtpaberite hoidmise ja haldamise

teenus, sealhulgas väärtpaberi ülekande- ja pandikorralduste vastuvõtmine ja edastamine; investorile

väärtpaberitehinguks laenu või krediidi andmine (tingimusel, et krediidi- või laenuandja ise on

seotud nimetatud tehinguga); investeerimisteenuse osutamisega seotud valuutavahetusteenus;

investeerimis- ja finantsanalüüsi või muu üldise soovituse koostamine või andmine seoses

väärtpaberitehingutega.

Investeerimisteenuseid võib osutada selleks Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud isik –

investeerimisühing, krediidiasutus, fondivalitseja või reguleeritud turu korraldaja (s.o

börsikorraldaja, nt Nasdaq Tallinn AS). Tegevusluba võib hõlmata ka ühte või mitut

investeerimisteenuse kõrvalteenust. Samas, üksnes kõrvalteenuste osutamiseks tegevusluba eraldi

ei anta.

Direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 esimese lõigu punktis 3 määratletud makseteenus on

makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 3 lõikes 1 nimetatud makseteenus ning

direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 esimese lõigu punktis 2 määratletud e-raha kui teenus on MERAS

§ 6 lõikes 1 nimetatud e-raha väljastamine.

Makseteenuseid osutavad ja e-raha väljastavad ettevõtjad, kellel on selleks vastav makseasutuse ja

e-raha asutusena tegutsemise tegevusluba, sealhulgas osutavad makseteenuseid ka pangad.

Makseteenuseid võib osutada nii pikaajalise kestvuslepingu raames kui ka ühekordse lepingu alusel.

Lihtsustatult öeldes on makseteenused need teenused, mida makseteenuse pakkuja klient kasutab

maksetehingute tegemiseks oma rahaga, sh rahaliste vahendite ülekandmine internetipangas või

pangakontoris, samuti makseinstrumendi (pangakaart) kaudu algatatud maksed, sularaha

väljavõtmine või sularaha maksmine oma kontole jms. Teenuse raames avatakse reeglina isiku

nimele ka maksekonto, kuid mitte alati. Teatud makseteenuseid võib osutada ka kliendile

maksekontot avamata või ei eelda teenuse osutamine maksekonto avamist selle teenuse pakkuja

juures. Näiteks rahasiirdeteenust osutatakse ilma, et makse saajale või maksjale avataks

maksekonto. Kontoteabe või makse algatamise teenus eeldab maksekonto olemasolu aga mõne teise

makseteenuse pakkuja juures. Samas ei ole valuutavahetusteenus makseteenus, kui vääringu

ümberarvestamine ei toimu kliendi kontol (raha ei hoita kontol). Ka kõikvõimalikud piiratud

kasutusvõimalustega kliendikaartidega toimuvad tehingud ei ole üldjuhul makseteenuse

regulatsiooniga hõlmatud.

24 ELT L 87, 31.03.2017, lk 1–83.

13

E-raha on elektroonilisel kandjal säilitatav rahaline väärtus, mida väljastatakse rahalise sissemakse

vastu ja mida aktsepteerib maksevahendina vähemalt üks isik, kes ei ole ise e-raha väljastaja. E-raha

kasutatakse samuti maksetehingute tegemiseks. Tavalised on e-raha kaardid, millele on salvestatud

rahalise sissemakse eest saadud nimiväärtuses e-raha ja mida saab kasutada teenuste ja kaupade eest

tasumisel kui nn ettemakstud rahakaarti.

Direktiivi 2014/92/EL artikli 2 esimese lõigu punktis 3 määratletud maksekontoga seotud teenus on

sisult makseteenuse lepingu alusel pakutav maksekontoga seotud VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud

põhimakseteenus. Kõik makseteenused ei eelda maksekonto avamist teenusepakkuja juures.

Põhimakseteenuse osutamine eeldab aga alati maksekonto olemasolu ja hõlmab nii teenuseid, mis

on vajalikud konto haldamiseks/pidamiseks, kui ka maksekontoga seotud makseteenuseid, näiteks

sularaha maksmine kontole, maksekontolt sularaha väljavõtmine, maksekäsundite täitmine, sh

makseinstrumendi kaudu makse algatamine, püsikorralduste täitmine, arvelduskrediidi pakkumine

jne. Põhimakseteenuste lepingu näitena võibki tuua pankades pakutavaid erinevaid nn

arvelduspakette, mille alusel makseteenuseid pakutakse.

Ligipääsetavusnõudeid tuleb kohaldada tarbijale osutatavatele teenustele ja toodetele, mis on

vajalikud nende teenuste osutamiseks (nt sularaha- või makseautomaadid). Nõudeid kohaldatakse

ka veebilehtede kaudu pakutavatele finantsteenustele, sealhulgas mobiilseadmetel põhinevatele

teenustele ja erinevatele mobiilirakendustele. Klient saab oma nutitelefoni alla laadida vastava

teenust pakkuva panga (või makseasutuse) mobiilirakenduse, mis võimaldab tal kasutada erinevaid

finantsteenuseid, näiteks ülekannete tegemine, maksed telefoninumbri alusel, kontoteabe nõue,

kaartide ja limiitide haldamine (mh nt internetiostude lubamine), väärtpaberite ostmine või

müümine.

Loetletud finantsteenuste tarbimiseks tuleb astuda teenusepakkujaga lepingulisse suhtesse. Direktiiv

hõlmab nii finantsteenuseid kui nende osutamiseks sõlmitavaid lepinguid (tarbijakrediit,

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit, makseteenuste leping). Ligipääsetavusnõudeid tuleb seega

täita mitte üksnes vastava teenuse kohta lepingu sõlmimise kontekstist lähtudes (nt lepingulise teabe

andmise kohustuse kaudu), vaid nõudeid tuleb täita ka lepingu alusel vastava teenuse osutamisel.

Ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse nende finantsteenuste suhtes, mida pakutakse pärast

2025. aasta 28. juunit. Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuselepingud jäävad kehtima, kuid

teenuse pakkumine tuleb viia nõuetega kooskõlla. See tähendab, et teenused, mida pakutakse mõne

finantsteenuse lepingu alusel ja mida ostutakse pärast 2025. aasta 28. juunit, peavad vastama

ligipääsetavusnõuetele (vt ka üleminekusätete selgitusi).

Teatud finantsteenuste lepingueelse teabe esitamise formaat või sisu on EL-i õigusega juba

ühtlustatud. Näitena võib tuua järgmised: makseteenuste lepingu tarbijale suunatud Euroopa

Komisjoni tarbija õiguste infoleht (VÕS § 711 lg 7, § 711¹ lg 7), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht (VÕS § 403¹ lg 8), Euroopa standardinfo teabeleht elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingu kohta (VÕS § 4033 lg 3), jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete

põhiteabedokument (PRIIP). Tarbijale suunatud lepingueelse info standardiseeritud teabeleht peab

olema esitatud tavatarbijale arusaadaval viisil, peab aitama mõista teenuse olemust, riske ja kulusid

ning võrrelda erinevaid teenuseid ja nende põhitingimusi. Lepingueelne teave, sh standardiseeritud

infolehed tuleb teha tarbijale kättesaadavaks. Reeglina tuleb muu hulgas avalikustada teave

teenusepakkuja veebilehel. Teabe esitamisele ei ole üldjuhul ette nähtud eraldi formaati puudega

isiku jaoks või kohustust esitada teave talle sobivas alternatiivses formaadis, v.a makseteenuse

lepingu kohta esitatava teabe korral, kus EL-i õigusest tulenevalt tuleb info kättesaadavaks tegemisel

14

arvestada ka tarbija puuet. Loetletud finantsteenuste pakkumisel peavad ka teenuse osutamise

veebikeskkonnad ja mobiilirakendused olema ligipääsetavusnõuetega kooskõlas.

Makseteenused, mis võimaldavad sularaha maksekontolt välja võtta ja sularaha maksekontole

maksta on samuti eelnõu kohaldamisalas. Sularahaautomaadi suhtes tuleb järgida ka toote

ligipääsetavusnõudeid.

Eelnõu § 2 lõikes 5 tuuakse välja teenuse ligipääsetavusnõuete kohaldamisala välistused.

Kohaldamisala välistused lähtuvad direktiivis sätestatud välistustest.

Ligipääsetavama ühiskonna loomise suunas on riik käesoleva eelnõu koostamise kõrval liikumas ka

teiste protsesside kaudu. Paralleelselt ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisega tegutseb Vabariigi

Valitsuse poolt 2019. aastal loodud ligipääsetavuse rakkerühm, mille eesmärk on koostöös oluliste

osapooltega selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates

elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis

võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna,

avaliku ruumi ja teenuste suunas. Rakkerühma töö on direktiivi kohaldamisalast tunduvalt laiem,

sinna kuuluvad ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle

eri osadele. Näiteks hõlmab rakkerühma töö ligipääsetavust kaubandusettevõtetes, kultuuri- ja

meelelahutusasutustes, ühiskasutatavates välijõusaalides, kergliiklusteedel ja spordihoonetes.

Samuti on rakkerühma tähelepanu keskmes ligipääsetavus riigi- ja erasektori teenustele, nt

pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused ja muud sarnased teenused, aga ka e-teenustele,

elukondlikule kinnisvarale ja transpordivahenditele. Ka ligipääsetav transporditaristu on

rakkerühma fookusteema, arvestades selle olulisust võrdsete võimaluste tagamisel ühiskonnaelus

osalemiseks. Rakkerühma töö raames analüüsitakse puudujääke ja arenguvõimalusi nii liikumisinfo

kättesaadavuse ja hõlpsasti mõistetavuse kui transporditaristu kujundamise seisukohast.

Rakkerühma lõpparuanne ühes laiaulatuslike ettepanekute ja soovitustega nende rakendamiseks

valmib 2021. aasta juulis. Osa rakkerühma vaheettepanekutest on riigi poolt juba ka töös ning

lõpparuanne saab aluseks edasiste tegevuste kavandamisel, muu hulgas transpordisüsteemi ja -

teenuste ning tehiskeskkondade ligipääsetavuse parandamisel.

Eelnõu § 2 lõike 5 punkti 1 kohaselt jäävad eelnõu kohaldamisalast välja need

iseteenindusterminalid, mis on püsivalt paigaldatud sõitjateveoks kasutatavasse sõidukisse ning

mida kasutatakse sõitjateveoteenuse mistahes osa osutamisel (nt valideerimisaparaadid

ühistranspordis). Välistus lähtub direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti c alapunktist v.

Eelnõu § 2 lõike 5 punktis 2 piiratakse kohaldamisala valla- ja linnaliinide ning ka maakonnaliinide

puhul, seades nõuded limiteeritult vaid interaktiivsete iseteenindusterminalide suhtes. Välistus

lähtub direktiivi artikli 2 lõike 2 punktist c ja selle alapunktist v.

Eelnõu § 2 lõike 5 punktis 3 täpsustatakse, et eelnõu kohaldamisalas oleva bussiveo puhul

mõistetakse üksnes liinivedusid, seega juhuveod eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu. Täpsustus lähtub

direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis c sätestatud määratlusest.

Eelnõu § 2 lõike 5 punktiga 4 jäetakse eelnõu kohaldamisalast teatud tingimustel välja

internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused. Välistuse tingimuseks on see, et esmatähtis teave

navigeerimiseks kasutatava kaardi puhul esitatakse ligipääsetaval digitaalsel kujul. Välistus lähtub

direktiivi artikli 2 lõike 4 punktist c. Navigeerimiseks (mitte ala geograafiliseks kirjeldamiseks)

mõeldud kaartide puhul võib olla vaja ligipääsetavat teavet, mis aitaks nt pimedal ja vaegnägijal

teenuste osutamise koha üles leida (sest pime ja vaegnägija ei saa / ei pruugi saada visuaalset teavet,

15

intellektuaalse puudega inimene ei pruugi osata keerukaid navigatsioonifunktsioone hästi kasutada).

Seetõttu tuleb internetipõhisele kaardile ja kaardistamisteenusele pakkuda ligipääsetav alternatiiv,

mis enamiku kasutajate jaoks on lihtsas ja loetavas vormis (nt postiaadress, läheduses asuvad

ühistranspordipeatused või kohtade või piirkondade nimed).

Eelnõu § 2 lõike 5 punktiga 5 jäetakse eelnõu kohaldamisalast välja selline kolmandale isikule

pakutav veebilehe ja mobiilirakenduse sisu, mille arendamist ettevõtja ise mõjutada ei saa. Välistus

lähtub direktiivi artikli 2 lõike 4 punktist d. Näiteks kui veebilehele või mobiilirakendusele lisandub

hiljem täiendav sisu, nagu e-posti programm või blogi või kommenteeritav artikkel või muud

kasutajate panustatavat sisu toetavad rakendused. Veebileht võib koosneda erinevatelt panustajatelt

saadud sisust või lisatakse veebilehele sisu muudest allikatest aja jooksul automaatselt, näiteks

dünaamiliselt lisatavad reklaamid. Põhimõtteliselt ei tohiks kasutada veebilehtedel ja

mobiilirakendustes sellist sisu, mis takistab või vähendab pakutava teenuse funktsionaalsust.

Eelnõu § 2 lõike 5 punktiga 6 jäetakse eelnõu kohaldamisalast välja selline veeliikluse

sõitjateveoteenus, mida osutatakse laeval: mis on ette nähtud kuni 12 reisija vedamiseks, mille

meeskond koosneb kuni kolmest meeskonnaliikmest ning mis tahes laeval, kui teenuse vahemaa on

ühes suunas väiksem kui 500m. Samuti jääb kohaldamisalast välja sõitjateveoteenus, mida

osutatakse ekskursiooni ja lõbureiside (välja arvatud ristlus) ilma mehaanilise jõuallikata laeval

(purjelaev) ning enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolisel algupärasel reisilaeval ja selle

üksikkoopial, mis on ehitatud valdavalt algupärastest materjalidest ja mis on ette nähtud kuni 36

reisija vedamiseks. Välistus lähtub direktiivi artikkel 3 punktis 34 toodud määratlusest.

Eelnõu § 2 lõikega 6 luuakse erand teenust osutavale mikroettevõtjale. Mikroettevõtja on eelnõus

defineeritud. Eeskätt eristatakse mikroettevõtjaid teistest ettevõtjatest nende piiratud tööjõu,

aastakäibe ja aastabilansi tõttu. Eeldus on see, et ligipääsetavusnõuete järgimine nõuab

mikroettevõtjatelt suuremate ettevõtjatega võrreldes suuremat osa nende finantsressurssidest ja

tööjõust, mis on suurema tõenäosusega ebaproportsionaalne. Märkimisväärne osa mikroettevõtjate

kuludest tuleneb dokumentide ja registrite täitmisest või säilitamisest, et näidata vastavust EL-i

õiguse kohastele nõuetele. Eelnõus eristatakse siiski toodetega tegelevaid mikroettevõtjaid ja

teenuseosutajatest mikroettevõtjaid. Kõnealune erand kohaldub vaid teenuseosutajatest

mikroettevõtjatele, kuivõrd nende puhul kujutab ligipääsetavusnõuete täitmise

ebaproportsionaalsuse hindamise nõudmine iseenesest ebaproportsionaalset koormust. Kui

mikroettevõtja osutab teenust ja samal ajal laseb turule ka tooteid, kohaldub eelnõus sätestatud erand

vaid tema tegevuse sellele osale, mis on seotud tema kui teenuseosutajaga. Erandi kohaldamisel on

lähtutud direktiivi artikli 4 lõikest 5.

Eelnõu § 2 lõikes 7 sätestatakse, et eelnõus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades eelnõu erisusi.

KorS § 1 lõikes 3 sätestatakse, et riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtub

korrakaitseorgan eriseaduses sätestatust, järgides KorS-i põhimõtteid. Eriseaduses reguleerimata

juhul lähtutakse KorS-is sätestatust. Eelnõus seda sätet ei korrata.

Eelnõu § 2 lõikes 8 sätestatakse, ettoodetega tegeleva ettevõtja suhtes, toodete

vastavushindamisele, turujärelevalvele ja vastutusele kohaldatakse TNVS-i, arvestades eelnõu

erisusi. TNVS-i kohaldatakse ka dokumentatsiooniga ning EL-i vastavusdeklaratsiooni (edaspidi

vastavusdeklaratsioon) ja -märgisega seotud kohustustele, kuid arvestades, et dokumentatsiooni

nõuded on TNVS-is seotud ettevõtjate kohustustega ning vastavusdeklaratsiooni ja -märgisega

seotud nõuded on TNVS-is seotud vastavushindamisega. Seda eelnõus eraldi lahti ei kirjutata.

16

Ligipääsetavuse direktiiv põhineb EL-i õigusaktide järjepidevuse tagamiseks toodetega seotud

nõuete puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusel nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise

raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ25 (edaspidi otsus nr

768/2008). Ligipääsetavuse direktiiviga hõlmatud tooted kuuluvad EL-i harmoneeritud toodete

regulatsiooni alla ja direktiiv kuulub toodete puhul EL-i ühtlustatud õigusaktide hulka. TNVS-i on

koondatud regulatsioon, mis tuleneb horisontaalse iseloomuga kaupade vaba liikumist takistavate

tehniliste kaubandustõkete vältimisele suunatud EL-i õigusaktidest, sh otsusest nr 768/2008. TNVS

sätestab toote nõuetele vastavuse tagamise nõuded, toote nõuetele vastavuse tõendamise ja

turujärelevalve korraldamise alused. TNVS on üldseadus ning seda kohaldatakse vaid juhul, kui

puuduvad asjakohased sätted eriõigusaktides (lex specialis). Eriõigusakti olemasolul kohaldatakse

TNVS-i vaid nende nõuete puhul, mida eriõigusakt ei reguleeri. Eeltoodust tulenevalt on toodete, sh

toodete turujärelevalve regulatsiooni puhul LiPS eriõigusakt TNVS-i suhtes ja eelnõuga lisatakse

vaid ligipääsetavuse direktiivi tooteid käsitlevad sätted, mis erinevad üldisest toodete raamistikust.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse eelnõus kasutatud terminite tähendused. Defineeritud on need terminid,

mida ei ole tänaseni õiguslikult defineeritud või mille senised õiguslikud määratlused eelnõus

kasutatuga ei ühti. Terminid on defineeritud vastavalt direktiivi artiklis 3 kasutatud

definitsioonidele.

Alljärgnevalt tuuakse esiteks eraldi välja eelnõus määratletud terminid, mis on Eesti õiguses juba

defineeritud, ning selgitatakse nende käesolevas eelnõus defineerimise vajadust. Teiseks tuuakse

välja terminid, mida Eesti õiguses veel ei defineerita, kuid mille määratlused sätestatakse menetluses

olevate eelnõude raames. Mitmed terminid on avatud LiPS § 2 kohaldamisala selgituste juures.

Käesoleva paragrahvi selgitustes on välja toodud üksnes järgmised terminid.

Kuigi termin teenus on Eesti õiguses defineeritud tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lõike 1 punktis 4,

on TKS-is esitatud tähendus ligipääsetavuse direktiivis kasutatust oluliselt kitsam. Ligipääsetavuse

direktiiv defineerib teenuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta

siseturul26 (edaspidi teenuste direktiiv) artikli 4 punktis 1, milles omakorda viidatakse

asutamislepingu artiklis 50 sätestatule, et teenus on mis tahes iseseisev majandustegevus, mida

tavaliselt osutatakse tasu eest, kusjuures teenuse hulka kuuluvad eelkõige tööstuslik tegevus,

kaubanduslik tegevus, käsitöönduslik tegevus ja vabakutseline tegevus. Teenuste direktiivi kohaselt

on ka jaekaubandus teenus.

Kuigi termin mikroettevõtja on Eesti õiguses defineeritud raamatupidamise seaduse (RPS) § 3

punktis 14, on viidatu ja direktiivis esitatud määratluse vahel oluline erinevus. Selleks, et eelnõus

oleks võimalik mikroettevõtja suuruse kindlaks määramisel lähtuda direktiivi juhistest, on eelnõus

defineeritud ka termin mikroettevõtja. Direktiivi määratlus ühtib Euroopa Komisjoni soovituse nr

2003/361/EL, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete

määratlust27 (edaspidi komisjoni soovitus 2003/361/EÜ), artikli 3 punktis 3 esitatud määratlusega,

mille kohaselt on mikroettevõtja selline ettevõtja, mis annab tööd vähem kui kümnele inimesele ja

mille aastane käive ja/või aasta bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot. Eelnõus esitatud termin

defineeribki mikroettevõtja kui ettevõtja, kus töötab vähem kui kümme inimest ja mille aastakäive

ei ületa kahte miljonit eurot või mille aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot.

25 ELT L 218, 13.08.2008, lk 82–128. 26 ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68. 27 ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41.

17

Kuigi termini ettevõtja definitsioonile viitab TNVS § 4 lõige 2, mis omakorda viitab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja

turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr

339/9328 (edaspidi määrus nr 765/2008), ning kuigi TNVS-i muutmise seaduse eelnõus (372 SE)

täiendatakse § 4 lõiget 2 viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2019/1020

turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja

määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/201129 (edaspidi määrus nr 2019/1020), defineeritakse

käesolevas eelnõus siiski ka termin ettevõtja. Ligipääsetavuse direktiivi tähenduses on ettevõtja

laiem mõiste kui TNVS § 4 lõikes 2 viidatud ning määrustest nr 765/2008 ja nr 2019/1020 tulenev,

kuna hõlmab ka teenuseosutajaid.

Kuigi termin tarbija on Eesti õiguses defineeritud TKS § 2 lõike 1 punktis 1, defineeritakse see

siiski ka käesolevas eelnõus. Tarbija mõiste on direktiivis inspireeritud mitmest tarbijakaitsega

seotud EL-i õigusaktist, mis kõik sisaldavad teatud sarnaseid elemente (nt tegemist on füüsilise

isikuga, kes tegutseb väljaspool ametitegevust). Seepärast on ligipääsetavuse direktiivi tähenduses

tarbija täpsem termin kui TKS § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud, tuues otsesõnu välja, et

ametitegevuse all peetakse silmas isiku tegutsemist kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- ja

kutsetegevuse eesmärgil.

Kuigi ligipääsetavuse direktiiv defineerib termini audiovisuaalmeedia teenus, puudub vajadus

termini defineerimiseks käesolevas eelnõus, kuivõrd termin defineeritakse ligipääsetavuse

direktiivis sätestatud mahus ja ulatuses ammendavalt eelnõus 327 SE.

Kuigi ligipääsetavuse direktiiv defineerib terminid elektroonilise side teenus, spetsiaalne

isikutevaheline sideteenus ja hädaabiühendus, puudub vajadus terminite defineerimiseks käesolevas

eelnõus, kuivõrd terminid defineeritakse ligipääsetavuse direktiivis sätestatud mahus ja ulatuses

ammendavalt eelnõus 301 SE.

Eraldi ei ole eelnõus defineeritud termineid väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, sest

nende definitsioonid tulenevad komisjoni soovitusest 2003/361/EL ning sellest lähtuvad praegu kõik

ametkonnad.

Eelnõu 2. peatükis esitatakse ligipääsetavusnõuded.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse ligipääsetavuse horisontaalsed üldnõuded.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et tooted peavad ligipääsetavusnõuetele vastama nende turule

laskmisel ja teenused peavad ligipääsetavusnõuetele vastama siis, kui neid osutatakse. Lõikes

sätestatud kohustus tuleneb direktiivi artikli 4 lõikest 1. Säte on vajalik selleks, et panna paika

konkreetne pidepunkt, alates millisest hetkest peavad tooted ja teenused ligipääsetavusnõuetele

vastama. Toode lastakse turule, kui see tehakse esimest korda EL-i turul kättesaadavaks. Turul

kättesaadavaks tehtud tooted peavad turule laskmise ajal vastama kohaldatavatele

ligipääsetavusnõuetele. Kättesaadavaks tegemise mõistel on keskne roll liidu

ühtlustamisõigusaktides ja see tähendab seda, et kõikidel tarneahelasse kuuluvatel ettevõtjatel, nagu

tootja, importija, volitatud esindaja ja levitaja, on jälgitavusega seotud kohustused ning nad peavad

ka ise aktiivselt tagama, et EL-i turul ringleksid ainult nõuetele vastavad tooted. Turule laskmise ja

kättesaadavaks tegemise puhul on tegemist tavapärase toodete nõuetele vastavuse hetkega EL-i

ühtlustatud õigusaktides, mille korral tagatakse, et lõppkasutajateni ehk tarbijateni jõuavad vaid

28 ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47. 29 ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44.

18

nõuetekohased tooted. Turul kättesaadavad eelnõu kohaldamisalas olevad tooted peavad vastama

ligipääsetavusnõuetele hoolimata kasutusviisist. Näiteks tavatarbijale kasutamiseks ettenähtud

arvuti riistavara ja operatsioonisüsteemid peavad vastama neile kohalduvatele

ligipääsetavusnõuetele sõltumata sellest, kas arvuti pannakse üles kontoris töötegemiseks või kodus

uudiste lugemiseks.

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse üldised nõuded toodetele. Sättes käsitletakse direktiivi artikli 4

lõikest 2 tulenevat nõuet. Lähtuda tuleb eeldusest, et tooted peavad olema puudega inimestele

kasutatavad. Kasutatavuse all on silmas peetud seda, et tooted on eeskätt juhitavad, tajutavad ja

mõistetavad.

Juhitavus tähendab, et toodete peenmotoorsele juhtimisele on ette nähtud alternatiivid, võimaldatud

on järjestikjuhtimine ning kasutajatel on vajaduse korral võimalik toote töörežiimi kohandada.

Alternatiive peenmotoorsele juhtimisele võivad vajada näiteks liikumispiiranguga kasutajad, kellel

on probleemid hoidmise, haaramise, haarde vabastamisega hiire, klaviatuuri ja muu taoliste

seadmete kasutamisel. Alternatiivid on sel juhul mistahes toetavad riistvara kohandused (nt

laiendatud klaviatuurid piiratud peenmotoorika kontrolliga inimestele või miniklaviatuurid

kasutajatele, kellel on peenmotoorika üle kontroll, kuid piiratud liigutamisulatus) ning

tarkvaraprogrammid (nt kleepuvate klahvide funktsioon (ingl sticky keys), aeglaste klahvide

funktsioon (ingl slow keys) jms). Järjestikjuhtimine on funktsioon, mis võimaldab tooteid juhtida

üksteisele järgnevate kindlas järjekorras käsklustega, kasutades kasutajaliidest (nt võimaldatakse

kasutajal teha järjestikuseid klahvivajutusi, mis tavaliselt vajavad mitmeid samaaegseid

klahvivajutusi). Kohandatud töörežiime võivad näiteks vajada kasutajad, kellel on motoorse

piiratuse, piiratud tugevuse või ulatuse tõttu raske või võimatu kasutada standardseid riistvara

funktsioone. Toote töörežiimide kohandamine võib tähendada riistvara kohandamist (nt

võimaldatakse juhtkuul, puuteplaat, juhtkang jne) ja tarkvara, mis kohandab riistvara funktsioone

(nt hääljuhtimine, klaviatuur ekraanil) või võimaldab ühildada toote tehnilise abivahendiga (nt

Braille klaviatuuriga või kuvariga).

Tajutavus tähendab, et toodete kasutamise teave ja kasutajaliidese komponendid peavad olema

esitatud kasutajatele viisil, mida nad suudavad hoomata. Teisisõnu peab kogu toote sisu olema

kättesaadav, sh abivahendiga (nt peab nägemispiiranguga kasutajal olema lugemise asemel võimalik

teavet kuulata või taktiilselt kombata, kuulmispiiranguga kasutajal peab helilise teabe puhul olema

kuulamise asemel võimalik saada teavet läbi videosisu, nagu viipekeelne juhis, pilt, video,

animatsioon vms). Arvestada tasub reaaleluliste nüanssidega, sest näiteks kuulmispiiranguga

kasutajad ei pruugi osata lugeda-kirjutada ning nende emakeeleks on valdavalt viipekeel.

Mõistetavus tähendab seda, et tootega on kaasas asjakohased juhised ja ohutusteave viisil ja vormis,

mis on lõppkasutajale kergesti arusaadav. See tähendab seda, et teave peab olema esitatud

võimalikult lihtsas keeles. See tähendab ka seda, et teabe sisu ja teave kasutajaliidese toimimise

kohta peavad olema lihtsas keeles. Teksti sisu peab olema kasutajale loetav, sealjuures abistava

tehnoloogiaga, ning tuleb tagada, et teave, mis on vajalik selle mõistmiseks, on olemas.

Sisuliselt peavad tooted sisaldama omadusi ja funktsioone, mis võimaldavad puudega kasutajatel

toodetele ligi pääseda.

Ligipääsetavad peavad olema ka toodete pakendid (v.a iseteenindusterminalide pakendid) ning

pakendil peab olema info vähemalt pakendi avamise, sulgemise, utiliseerimise kohta. Erandiks on

iseteenindusterminalide pakendid, kuna iseteenindusterminalid ei ole tarbijatele müümiseks

mõeldud tooted. Samuti peavad ligipääsetavad olema toodetel olev teave (märgistus, kasutusjuhend,

19

hoiatused), toodetega kaasas olevad või veebis kättesaadavad kasutusjuhised, sh juhised toodete

paigaldamiseks. Sealjuures peab toodetel olema võimaluse korral info selle kohta, milliseid

ligipääsetavuselemente tooted sisaldavad.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse üldised nõuded teenuse osutamisele. Sättes käsitletakse direktiivi

artikli 4 lõikest 3 tulenevat nõuet. Nõuded on suunatud sellele, et ka puudega inimesed saaksid

teenuseid kasutada kasutajale eeldataval ja optimaalsel viisil, s.o teistega võrdsetel alustel. Samal

põhjusel peab ligipääsetav olema ka teave teenuse toimimise kohta ning kui kasutatakse tooteid, siis

ka teave toodete ligipääsetavuse kohta. Siin on siiski mõeldud vaid neid tooteid, mis on n-ö

teenuseosutaja kontrolli all. Teenuste pakkumisel kasutatavad tooted peavad olema kooskõlas

konkreetsele tootele seatud ligipääsetavusnõuetega.

Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse volitusnorm, et toote ja teenuse täpsemad funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega. Rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud.

Volitusnorm on vajalik selleks, et võtta rakendusaktiga Eesti õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi

I lisas sätestatud toodetele ja teenustele kohalduvad täpsemad funktsionaalsed nõuded, millest

ettevõtja peab lähtuma toote või teenuse ja selle kohta antava teabe ligipääsetavuse tagamisel.

Määrusega kehtestataksegi käesoleva eelnõu kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse

ligipääsetavaks muutmisel kohalduvad täpsemad nõuded, samuti nõuded nimetatud toote ja teenuse

kohta antava teabe ligipääsetavale esitamisele.

Rakendusaktis on sätestatud see, milliseid funktsioone peab toode või teenus täitma, kuid see, kuidas

täpselt ühe või teise nõude täitmiseni jõuda, on jäetud lahtiseks, arvestusega, et nõuded peavad jätma

ruumi innovatsioonile. Funktsionaalsete ligipääsetavusnõuete aluseelduseks on see, et tarbijale tuleb

pakkuda alternatiive. Teisisõnu peavad toode ja teenus ning nende kohta antav teave olema tarbijale

hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu. Nii ei pea me sensoorsetest kanalitest rääkides silmas

kõiki sensoorseid kanaleid, vaid peame silmas alternatiive.

Euroopa Komisjon on jätnud endale volituse ligipääsetavuse direktiivi I lisas sätestatud

ligipääsetavusnõudeid täiendada (direktiivi art 4 lg 9). Komisjon kasutab oma volitust vaid juhul,

kui selgub, et I lisas sätestatud ligipääsetavusnõuded ei saa oma olemuse tõttu anda soovitud

tulemust.

Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse ühe või mitme ligipääsetavusnõude kohaldamata jätmise eeldused.

Eeldused tulenevad direktiivi artikli 14 lõikest 1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ei pruugi

ettevõtjal olla mõistlikult võimalik täielikult kohaldada ühte või mitut käesolevast eelnõust tulenevat

ligipääsetavusnõuet. Sellepärast luuakse välistus, mille järgi võib ettevõtja jätta nõude või nõuded

erandjuhul kohaldamata kahe eelduse korral: 1) kui konkreetse nõude kohaldamine tähendab toote

või teenuse ulatuslikku sisulist muutmist, mille tagajärjel muutuks toote või teenuse põhiolemus;

2) kui konkreetse nõude järgimine toob ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalse haldus- või

finantskoormuse.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse ettevõtjale tegutsemisvõimalus juhuks, kui ta leiab, et ligipääsetavusnõude

või -nõuete kohaldamine toob endaga suure tõenäosusega kaasa ebaproportsionaalse haldus- või

finantskoormuse ja toote või teenuse täieliku muutmise.

Selle paragrahvi eesmärk on luua erand ning nõuda ettevõtjalt ligipääsetavusnõuete täitmist vaid

siis, kui nõuete täitmine ei käi tal üle jõu. Rõhutamist väärib see, et tegemist ei ole läbiva välistusega.

20

Kui mõne nõude täitmine käib ettevõtjal üle jõu, tuleb tal siiski jõukohaseid ligipääsetavusnõudeid

täita. Teisisõnu ei tähenda ühe või mitme konkreetse ligipääsetavusnõude täitmisest tulenev

ebaproportsionaalselt suur koormus automaatselt seda, et ettevõtja ei pea täitma ühtegi

ligipääsetavusnõuet. Ettevõtja peab käesoleva eelnõu kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse

tegema nii ligipääsetavaks kui võimalik, kohaldades ligipääsetavusnõudeid ulatuses, mis ei põhjusta

ebaproportsionaalset koormust. Ebaproportsionaalsest koormusest tulenevad ühe või mitme

ligipääsetavusnõude järgimise erandid ei või minna kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik, et

seda koormust vähendada konkreetse toote või teenuse puhul konkreetsel juhul.

Eelnõu § 5 lõikes 1 nähakse kahtluse korral ette vastav konkreetsete kriteeriumite alusel tehtav

hindamine, mis tuleb ettevõtjal teha siis, kui talle tundub, et mõne ligipääsetavusnõude kohaldamine

võib põhjustada ebaproportsionaalset koormust. Eeskätt saab ebaproportsionaalset koormust

iseloomustada toote puhul tehniline dokumentatsioon, mille koostamise kohustus on tootjal. Teistel

toodetega tegelevatel ettevõtjatel lasub kohustus tagada, et tootega on kaasas vajalik

dokumentatsioon ja toode kannab vastavusmärgist. Seega saavad importija ja levitaja kasutada

ebaproportsionaalse koormamise argumendile tuginedes muu hulgas tootja esitatud teavet.

Kõnealuse hindamise kriteeriumid sisaldavad aga küsimusi, mis ei piirdu vaid tootmisega ning mis

võivad olla ka näiteks levitaja vastutusel. Seepärast tuleb asjakohaseid nõudeid hinnata kõigil

toodetega tegelevatel ettevõtjatel. Kohustus sätestatakse direktiivi artikli 14 lõike 2 ülevõtmisel.

Neid ligipääsetavusnõudeid, mille puhul ettevõtja ei ole leidnud, et need põhjustavad

ebaproportsionaalse koormuse, tuleb kohaldada täiel määral. Hindamisel tuleb ebaproportsionaalne

koormus kõrvutada tõenäolise kasuga, mida nõuete täitmine võib puudega kasutajale tuua.

Hindamisel tuleb arvesse võtta üksnes õiguspäraseid põhjuseid. Õiguspäraseks põhjuseks ei saa olla

see, et ligipääsetavust ei peeta prioriteediks, et puudub aeg või puuduvad teadmised.

Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse volitusnorm, et ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise

kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord kehtestatakse Vabariigi

Valitsuse määrusega. Rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud.

Volitusnorm on vajalik selleks, et võtta rakendusaktiga Eesti õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi

VI lisas sätestatud kriteeriumid, millest ettevõtja peab lähtuma, kui ta teeb ebaproportsionaalse

koormuse hindamist.

Määrusega kehtestataksegi käesoleva eelnõu § 5 lõikes 1 viidatud ebaproportsionaalse koormuse

hindamise kriteeriumid.

Kriteeriumide sisuks on: 1) nõuete netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise

või teenuse osutamise kogukulu suhe ettevõtja jaoks; 2) ettevõtja kulud ja tulud võrrelduna kasuga

puudega inimestele; 3) ligipääsetavuse netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe. Kriteeriumide

kehtestamine võimaldab muu hulgas nii ettevõtjatel kui järelevalveasutusel võrrelda erinevaid

olukordi ning hinnata süstemaatiliselt ebaproportsionaalse koormuse võimalikku olemasolu.

Euroopa Komisjon on jätnud endale volituse ligipääsetavuse direktiivi VI lisas sätestatud

ebaproportsionaalsuse hindamise kriteeriume täiendada, kuid ei plaani viidatud volitust kasutada,

kui kriteeriumide täiendamise vajadust otseselt ei ilmne (direktiivi art 14 lg 7 ja art 26 lg 2).

Eelnõu § 5 lõike 6 järgi peab ettevõtja teavitama TTJA-d, kui ligipääsetavusnõuete järgimine on

ebaproportsionaalselt koormav või seetõttu tuleb toote olemust täielikult muuta. Nõuete

21

kohaldamata jätmisest teavitamise sujuvamaks toimimiseks sätestatakse rakendusaktis täpsustused,

mida ja kuidas peab ettevõtja TTJA-le esitama.

Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse ettevõtjale (v.a toodetega tegelevale mikroettevõtjale) kohustus

hindamine dokumenteerida ning hindamistulemusi kajastavat dokumentatsiooni säilitada viis aastat,

mis hakkab kulgema alates toote viimasest turul kättesaadavaks tegemisest või teenuse viimasest

osutamisest. Kohustus sätestatakse direktiivi artikli 14 lõike 3 ülevõtmisel. Hindamistulemused

tuleb TTJA-le esitada vaid viimase nõudmisel (vt ka § 5 lõike 6 selgitust). Toodetega tegelevatele

mikroettevõtjatele kehtib küll dokumenteerimise erand, kuid nõuetekohase hindamise kohustus on

ka neil ning TTJA nõudmisel tuleb toodetega tegelevatel mikroettevõtjatel esitada siiski faktid.

Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse ebaproportsionaalsele koormamisele tuginevale teenuseosutajale

täiendav kohustus ebaproportsionaalse koormuse hinnang teatud juhtudel uuesti läbi vaadata.

Teenuseosutaja peab uue hindamise tegema kolmel alternatiivselt esineval juhul: 1) kui teenust

muudetakse; 2) kui TTJA seda nõuab; 3) igal juhul iga viie aasta tagant. Kohustus lähtub direktiivi

artikli 14 lõikes 5 sätestatud nõudest.

Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse, et kui ettevõtja saab ligipääsetavuse parandamiseks rahastust

välistest allikatest (nendeks võivad olla nii avalik-õiguslikud kui eraõiguslikud allikad), ei ole tal

õigust tugineda ebaproportsionaalsele koormamisele. Säte käsitleb direktiivi artikli 14 lõikes 6

olevat nõuet. See tähendab, et ettevõtja saab tugineda ebaproportsionaalsele koormamisele vaid

juhul, kui ta peab kasutama ligipääsetavuse parandamiseks omavahendeid ehk sisemisi

finantseerimisallikaid, mis tulenevad ettevõtte enda kasumist (säilitatud tulust). Seega, kui kolmas

isik on maksnud selle eest, et ettevõtja muudaks oma toote või teenuse ligipääsetavaks (olgu selleks

riigi või mõne eraõigusliku isiku toetus), ei saa ettevõtja ebaproportsionaalse koormamise

argumendile tugineda.

Eelnõu § 5 lõikes 6 sätestatakse ettevõtjale kohustus teavitada ebaproportsionaalsest koormamisest

TTJA-d ja esitada vastav dokumentatsioon. Kohustus sätestatakse direktiivi artikli 14 lõigete 3 ja 8

ülevõtmisel. Ettevõtja teavitab TTJA-d peale proportsionaalse koormuse hindamise tulemuste

selgumist viivitamata. Dokumenteeritud hindamise tulemuse esitab ettevõtja TTJA-le vaid viimase

nõudmisel, s.o ettevõtja ei pea esmase teavituse esitamisel tõendama dokumentaalselt faktilisi

asjaolusid. Nõue kehtib ka toodetega tegelevale mikroettevõtjale, välja arvatud dokumenteerimise

kohustuslikkus. Toodetega tegelevad mikroettevõtjad võivad siiski hindamist dokumenteerida, kui

nad leiavad, et see lihtsustab TTJA-le hindamise seisukohast oluliste asjaolude esitamist. Eelnõu § 5

lõike 6 alusel antud rakendusaktis täpsustatakse missuguseid andmeid tuleb esitada TTJA-le.

Eelnõu 3. peatükis esitatakse ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamisel.

Peatükk jaguneb kaheks jaoks. Esimeses jaos esitatakse tootega tegeleva ettevõtja kohustused ning

teises jaos esitatakse teenusega seotud ettevõtja kohustused.

Eelnõu 3. peatüki 1. jaos esitatakse tootega tegeleva ettevõtja kohustused.

Vastavalt eelnõu § 2 lõikes 8 sätestatule kohaldatakse toodetega tegeleva ettevõtja kohustuste puhul

TNVS-i (2. peatükk) ning käesolevas eelnõus on sätestatud üksnes erisused TNVS-i suhtes.

TNVS 2. peatüki 2. jagu sätestab ettevõtjate üldised kohustused, mis laienevad nii harmoneeritud

kui harmoneerimata valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. TNVS 2. peatüki 3. jaos on sätestatud

ettevõtjate kohustused toote nõuetele vastavuse tagamiseks harmoneeritud valdkonnas, kuhu kuulub

22

ka käesolev eelnõu. Kõik ettevõtjad peavad tooteid turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes

olema vastutustundlikud, järgima hoolsuskohustust ning tagama kooskõla asjakohaste

ligipääsetavusnõuetega. Hoolsuskohustus tähendab seda, et ettevõtja peab tegema kõik endast

oleneva, et talle kohalduvad nõuded oleksid täidetud. Ettevõtjate kohustused jagunevad selgelt ja

proportsionaalselt vastavalt iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis. Kuna teatud ülesandeid

saab täita ainult tootja, tuleb teha selget vahet tootja ja turustusahela edasiste ettevõtjate vahel.

Samuti tuleb teha selget vahet importija ja levitaja vahel, sest importija toob tooteid EL-i turule

kolmandatest riikidest. Importija peab seega tagama nimetatud toodete vastavuse EL-i nõuetele.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse tootja kohustused.

Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse tootja kohustus oma toote turule laskmisel tagada, et see on

projekteeritud ja toodetud kooskõlas ligipääsetavuse direktiivis sätestatud nõuetega, kasutades

eelnõu §-s 12 sätestatud vastavushindamismenetlust. Sättes käsitletakse direktiivi artikli 7 lõikes 2

olevat nõuet. Kui vastavushindamisega on tõendatud toote vastavus nõuetele, koostab tootja EL-i

vastavusdeklaratsiooni ning kinnitab tootele vastavusmärgise. Erinevus TNVS § 14 lõigetest 1 ja 2

on see, et sättes täpsustatakse ligipääsetavusnõuetele kohalduvat konkreetset

vastavushindamismenetlust, milleks on tehnilise dokumendi koostamine ja selle järgimisel põhinev

tootmise sisekontroll (otsuse nr 768/2008 II lisa vastavushindamise moodul A).

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse dokumentide säilitamise tähtaeg (direktiivi art 7 lg 3). TNVS § 14

lõike 3 järgi on tootjal kohustus säilitada tehnilist dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni pärast

toote turule laskmist vähemalt kümme aastat. Arvestades, et direktiiv loob ligipääsetavusnõuetega

seonduvalt TNVS-ist erineva tähtaja, sätestatakse vastavalt ka käesoleva eelnõuga tootjale tehnilise

dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni säilitamise kohustuseks vaid viieaastane tähtaeg.

Tähtaeg hakkab kulgema pärast toote turule laskmist.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse tootega kaasas oleva teabe selguse, arusaadavuse ja mõistetavuse

nõue. Nõue lähtub direktiivi artikli 7 lõikest 6. Selge on teave, mille mitmeti mõistetavus on viidud

miinimumini. Selleks et võimaldada tarbijale arusaadavat teavet toote kohta, peab tootja TNVS § 14

lõike 7 järgi tagama, et tarbijale turul kättesaadavaks tehtavate toodete puhul on nendega kaasas

juhised ja ohutusteave. Ligipääsetavuse tagamiseks peab teave vastama ka eelnõu nõuetele.

Arusaadav on teave, mis on tajutav (teabe sisu on kättesaadav) ja on loetav. Mõistetav on teave, mis

on esitatud lihtsas keeles.

Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse tootjale järelevalveasutuse teavitamise kohustus. Sättes käsitletakse

direktiivi artikli 7 lõikes 8 olevat nõuet. Kui tootjale saab teatavaks turule lastud toote ühele või

mitmele ligipääsetavusnõudele mittevastavus, teavitab ta sellest viivitamata järelevalveasutust.

Teavitus on vormivaba, kuid selles tuuakse välja üksikasjad mittevastavuse ja rakendatud

parandusmeetmete kohta. Nõue on ajendatud tootja kohustusest tagada, et turul oleksid vaid nõuetele

vastavad tooted. Parandusmeetmed võivad olla nii toote vastavusse viimine kui ka toote turult

kõrvaldamine, toote turult tagasi kutsumine ja toote hävitamine. Kuigi TNVS § 13 lõige 1 sätestab

kohustuse teavitada turujärelevalveasutust TNVS § 6 kriteeriumite alusel ohutusnõuetele

mittevastavatest toodetest, tuleb üksikasjadest ja parandusmeetmetest teavitada ainult tõsise ohu

korral (TNVS § 13 lg 2). Teavitamisest olulisem on TNVS § 14 lõike 8 järgi tootja kohustus, et kui

tootja arvab, et toode, mille ta on turule lasknud, ei vasta nõuetele või kujutab endast ohtu, on ta

viivitamata kohustatud võtma sobivad meetmed – viima toote nõuetega vastavusse, nõudma selle

tarbijatelt tagasi või turult kõrvaldama. Tootjad on kohustatud tegema koostööd

turujärelevalveasutustega.

23

Eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatakse tootja kohustus säilitada andmeid ligipääsetavusnõuetele

mittevastavate turule lastud toodete ja seotud kaebuste kohta. Kohustus sätestatakse direktiivi

artikli 7 lõike 8 nõude ülevõtmisel. Tegemist on ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisega, et tagada

ettevõtjal endal parem ülevaade oma toodete ja tootmise kvaliteedist.

Lisaks eeltoodule kohalduvad tootjale TNVS §-des 11 ja 13 olevad sätted, mida eelnõu ei käsitle.

Iga toote tuvastamise ja jälgitavuse tagamiseks kogu turustusahelas peab see olema nõuetekohaselt

märgistatud. Tootja peab tagama, et tema toode kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud

märget, mis võimaldab seda tuvastada. Kui toote suurus või iseloom ei võimalda kanda märget

tootele, peab nõutud teave olema pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis. Samuti peab toode

olema varustatud andmetega tootja kohta. Tootja märgib tootele või kui see ei ole võimalik,

pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti vähemalt oma nime või kaubamärgi ja

kontaktaadressi. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse volitatud esindaja ülesanne. Volitatud esindaja rolli reguleerib direktiivi

artikkel 8 ja IV lisa punkt 5. TNVS §-s 15 on sätestatud volitatud esindaja nõuded, mis kohalduvad

ka LiPS-i korral ja seetõttu ei ole sätteid dubleeritud. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata

teatud ülesannete täitmiseks volitatud esindaja, kellel on pädevus tegutseda tootjalt saadud volituste

piires. Volitatud esindaja ülesannete hulka ei kuulu tootja kohustus tagada oma toote turule

laskmisel, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas asjakohases õigusaktis sätestatud nõuetega,

ega tehnilise dokumentatsiooni koostamine. Volitatud esindaja puhul on oluline rõhutada, et tootja

volitatud esindajaks ei ole mistahes tootja esindaja või toote importija. Tootja volitatud esindaja

peab omama vastavat kirjalikku volitust tegutseda volitatud esindajana, suhelda

turujärelevalveasutustega, allkirjastada vastavusdeklaratsiooni toote kohta, hoida toote nõuetele

vastavust tõendavat dokumentatsiooni jne. Kirjalikus volituses peab olema kirjas volitatud esindaja

volituse ulatus ja volitatud esindaja saab ülesandeid täita volituse piires. Eelnõu §-s 7 on direktiivi

IV lisas sätetatud võimalus määrata vastavusdeklaratsiooniga ja -märgisega seotud kohustuste

täitjaks volitatud esindaja. Kuigi volitatud esindaja dokumentatsiooni hoidmise kohustus on

sätestatud ka TNVS-is, seisneb erinevus säilitustähtajas, mis TNVS-i kohaselt on volitatud

esindajale kümme aastat, kuid käesolevas eelnõus on dokumentide hoidmise säilitustähtajaks

vastavalt direktiivile viis aastat.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse importija kohustused. Importija on isik, kes laseb toote kolmandast riigist

EL-i turule. Importijale kohalduvad ka TNVS §-s 16 sätestatud kohustused. Importija peab tagama,

et kolmandatest riikidest pärit tooted vastavad ligipääsetavusnõuetele ning et ta ei lase turule

selliseid tooteid, mis nendele nõuetele ei vasta. See hõlmab ka importija kohustust tagada, et tootja

on teinud asjakohase vastavushindamise, koostanud tehnilise dokumentatsiooni, toode on

nõuetekohaselt märgistatud ning tootega on kaasas nõutud dokumendid. Importijale kohaldatakse

ka nõudeid, mis on sätestatud tootja kohustustena. Seega peab sarnaselt tootjaga ka importija

varustama toote enda nime või kaubamärgi ja kontaktandmetega. Kui toote suurus või iseloom ei

võimalda seda teavet kanda tootele, võib teabe lisada pakendile või tootega kaasasolevasse

dokumenti. See hõlmab ka juhud, kui importija peaks andmete lisamiseks avama pakendi. Samuti

vastutab importija tema poolt turule lastud toodete nõuetele vastavuse ja ohutuse eest ning on

viivitamata kohustatud võtma sobivad abinõud nende nõuete tagamiseks ja tegema koostööd

turujärelevalveasutustega.

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse importija kohustus hoida järelevalveasutusele kättesaadavana tootja

koostatud vastavusdeklaratsiooni koopiat ja tehnilist dokumentatsiooni. Dokumentide hoidmise

kohustus on importijal viis aastat pärast toote turule laskmist. Kuigi sarnane kohustus on sätestatud

24

ka TNVS-is (TNVS § 16 lg 5 ja § 14 lg 3), seisneb erinevus säilitustähtajas, mis direktiivi artikli 9

lõike 7 ligipääsetavusnõuete puhul on üksnes viis aastat, TNVS-is aga kümme aastat.

Eelnõu § 8 lõikes 2 viidatakse, et importijale kehtivad osaliselt tootjale sätestatud kohustused

(direktiivi art 9 lg-d 4 ja 8). Nende hulgas on importijal kohustus tagada, et tootega kaasas olev teave

on selge, arusaadav ja mõistetav (vt eelnõu§ 6 lõike 3 selgitust), teavitada toote

ligipääsetavusnõuetele mittevastavusest järelevalveasutust (vt eelnõu § 6 lõike 4 selgitust) ja omada

ligipääsetavusnõuetele mittevastavate toodete ja seotud kaebuste kohta andmeid (vt eelnõu § 6

lõike 5 selgitust).

Eelnõu §-s 9 sätestatakse levitaja kohustused. Levitaja on mis tahes turustusahelas osalev isik, välja

arvatud tootja, või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks. Levitajale kohalduvad ka TNVS

§-des 12 ja 17 sätestatud kohustused. Levitaja teeb toote turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja

või importija on selle turule lasknud, ning on kohustatud tegutsema hoolsalt, et tagada tema

vastutusel oleva toote nõuetele vastavus. Levitaja peab enne toote kättesaadavaks tegemist

kontrollima, et toode on nõuetekohaselt märgistatud ja sellega on kaasas kõik õigusaktidega nõutud

dokumendid. Samuti peab ta kontrollima, et tootja ja/või importija on kandnud tootele oma nime ja

kontaktandmed ning et tootja on kandnud tootele toodet tuvastada võimaldava märke. Kui toode,

mille levitaja on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta nõuetele, on levitaja kohustatud tagama, et

viivitamata võetakse meetmed – viiakse toode nõuetega vastavusse, nõutakse see tarbijatelt tagasi

või kõrvaldatakse turult. Ohtliku toote korral teavitab levitaja viivitamata asjakohast

turujärelevalveasutust. Sarnaselt teiste ettevõtjatega on levitaja kohustatud tegema koostööd TTJA-

ga.

Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse levitaja kohustus teavitada turule lastud toote

ligipääsetavusnõuetele mittevastavuse ilmnemisest tootjat, importijat ja TTJA-d. Säte käsitleb

direktiivi artikli 10 lõikes 3 olevat nõuet.

Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse, et järelevalveasutusele esitab levitaja eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatud

teates üksikasjad mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta. Säte käsitleb direktiivi

artikli 10 lõikes 5 olevat nõuet. Parandusmeetmed võivad olla nii toote vastavusse viimine kui ka

toote turult kõrvaldamine, toote turult tagasi kutsumine ja toote hävitamine.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse toodetega tegelevate ettevõtjate kindlakstegemise viis (direktiivi art 12).

Toodetega tegeleval ettevõtjal on kohustus teavitada järelevalveasutust viimase nõudmisel kõigist

ettevõtjatest, keda ta on tootega varustanud või kes on teda tootega varustanud. Teave hõlmab viit

möödunud aastat, mida hakatakse arvestama ajahetkest, mil toimus viimane toote tarne. Komisjonil

on õigus delegeeritud õigusaktiga pikendada eelnimetatud ajavahemikku teatud toodete korral, kui

leitakse, et pikendamine on toote majanduslikult kasuliku tööeaga proportsionaalne.

Eelnõu 3. peatüki 2. jaos esitatakse teenusega seotud ettevõtja kohustused.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse teenuseosutaja kohustused.

Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse teenuseosutaja kohustus tagada teenuse vastavus kohaldatavatele

ligipääsetavusnõuetele. Sättes käsitletakse direktiivi artikli 13 lõikes 1 olevat nõuet. Sisuliselt tuleb

teenuseosutajal tagada, et ta kavandab ja osutab teenust kooskõlas käesoleva eelnõu ja selle alusel

antavate rakendusaktide nõuetega.

25

Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse teenuseosutaja kohustus koostada teenuse ligipääsetavusnõuetele

vastavust selgitav teabedokument, mille peab tegema suuliselt ja kirjalikult avalikult kättesaadavaks

ning mida peab säilitama kogu teenuse osutamise vältel. Teabedokument peab olema tehtud

avalikuks ligipääsetaval viisil. Teave on ligipääsetavalt esitatud siis, kui teave on tajutav (info

antakse edasi rohkem kui ühe meeleelundi kaudu), kasutatav, arusaadav ja töökindel. Kohustus

sätestatakse direktiivi artikli 13 lõike 2 nõude ülevõtmisel.

Teave on tajutav, kui seda ja kasutajaliidese komponente esitatakse kasutajale viisil, mida ta suudab

tajuda. Näiteks saab veebilehe tajutavuse parandamiseks mittetekstilisele sisule (pilt, video,

animatsioon vms) lisada tekstilise kirjelduse, mida piiratud funktsionaalse võimekusega kasutaja (sh

puudega kasutaja) saab alternatiivse infoallikana kasutada. Tajutavuse põhimõtte eesmärk on

rõhutada, et kogu sisu peab olema kättesaadav, sh abivahendiga (nt nägemispiiranguga inimesel on

lugemise asemel võimalik saada teavet auditiivsete töörežiimide või taktiilselt kombatavate

töörežiimide vahendusel; kuulmispiiranguga inimesel on helilise teabe puhul kuulamise asemel

võimalik teavet lugeda ja saada viipekeele vahendusel). Teabe tajutavuse juures on oluline ka see,

et teave oleks kättesaadavas tekstiformaadis ning sobiva suuruse ja kujuga kirjafondis.

Teave on kasutatav, kui see on kasutajale kättesaadav piisavalt kaua (nt selle lugemiseks on piisavalt

aega) ja piisavalt selgelt navigeeritavalt (nt konkreetset sisu on võimalik lihtsalt leida). Teave on

arusaadav, kui see on esitatud võimalikult lihtsas keeles ning teabe sisu ja teave kasutajaliidese

toimimise kohta on mõistetavad (esitatud loogilisel kujul, konstantselt ühte moodi). Teksti sisu peab

olema loetav kasutaja poolt ka abistava tehnoloogiaga, kusjuures tuleb tagada, et teave, mis on

vajalik selle mõistmiseks, on olemas.

Teave on töökindel, kui seda on võimalik saada erinevate abivahendite ja tugitehnoloogiate

kasutamise kaudu.

Teabedokument peab sisaldama hinnangut, kus tuleb selgitada, kuidas teenused nõuetele vastavad.

Sisuliselt tuleb arusaadaval viisil kirjeldada teenust ja selgitada selle tööpõhimõtteid. Samuti tuleb

kirjeldada, kuidas teenus asjakohaseid ligipääsetavusnõudeid täidab.

Eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatakse teenuseosutaja kohustus arvestada muutusi teenuse osutamise

tingimustes ja nõuetes, millest lähtuvalt määratakse kindlaks teenuse vastavus

ligipääsetavusnõuetele (direktiivi art 13 lg 3).

Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestatakse teenuseosutaja tegutsemiskohustus juhul, kui teenus ei vasta

asjakohastele ligipääsetavusnõuetele. Teenuseosutajal tuleb sel juhul teenus ligipääsetavusnõuetega

kooskõlla viia ning teavitada mittevastavusest ja rakendatud parandusmeetmetest järelevalveasutust.

Kohustus tuleneb direktiivi artikli 13 lõikest 4.

Eelnõu § 11 lõikes 5 täpsustatakse, et teenuseosutajal on rakendatud parandusmeetmete puhul

kohustus teha järelevalveasutusega igakülgset koostööd. Nõue tuleneb direktiivi artikli 13 lõikest 5.

Eelnõu 4. peatükis esitatakse toote vastavushindamise elemendid ning toote ja teenuse

vastavuseeldused. Toote vastavushindamise elemendid kajastavad direktiivi IV lisa nõudeid.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse toote vastavushindamise põhinõuded (direktiivi IV lisa p-d 1 ja 3).

Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et toote nõuetele vastavust tõendatakse, lähtudes eelnõu

4. peatükis sätestatud nõuetest, ning lõikes 2 sätestatakse tootja kohustus tootmisprotsessi ja selle

26

kontrolliga tagada, et toode on sellele kohalduvate ligipääsetavusnõuetega ja toote kohta koostatud

tehnilise dokumentatsiooniga vastavuses. Toodete vastavushindamise suhtes tuleb kasutada

tootmise sisekontrolli moodulit A, mis on esitatud otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas. Direktiivis (IV

lisa) on valitud vastavushindamiseks tootmise sisekontrolli menetlus, sest see võimaldab ettevõtjatel

näidata, et turul kättesaadavaks tehtud tooted vastavad ligipääsetavusnõuetele, tekitamata samal ajal

liigset koormust. Tootmise sisekontrolli menetlusse ei kaasata kolmanda osapoole hindamist ehk

vastavushindamisasutust ning tootja tagab ise toodete vastavuse ligipääsetavusnõuetele tehnilise

dokumentatsiooni koostamisega ning tootmisel tehnilise dokumentatsiooni ja ligipääsetavusnõuete

järgimisega.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse tehnilise dokumentatsiooni sisunõuded (direktiivi IV lisa p 2).

Eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatakse tootja kohustus koostada toote kohta tehniline dokumentatsioon

sellisel viisil, mis võimaldab hinnata toote vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

Sealjuures peavad tehnilised dokumendid käsitlema hindamiseks vajalikul määral toote

konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist.

Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et tehniline dokumentatsioon peab olema koostatud viisil, mis

võimaldab tootjal asjakohasel juhul tõendada, et teatud ligipääsetavusnõude või nõuete järgimine

põhjustaks talle ebaproportsionaalset haldus- või finantskoormust või tooks kaasa toote täieliku

muutmise. Asjakohaseks juhuks saab pidada olukorda, kus tootja ei pea õigeks järgida ühte või mitut

tootele kohalduvat ligipääsetavusnõuet, tuginedes täieliku muutmise või ebaproportsionaalse

koormamise argumendile.

Eelnõu § 13 lõike 3 punktides 1–3 sätestatakse tehnilise dokumentatsiooni kohustuslikud

sisuelemendid. Nendeks on toote üldkirjeldus, ELT-s avaldatud harmoneeritud standardite ja

asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu ning ligipääsetavusnõuete järgimiseks kasutatud

lahenduste kirjeldused. Kui harmoneeritud standardeid või tehnilisi spetsifikatsioone kohaldati

osaliselt, täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis seda, milliseid osi kohaldati.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse toote vastavusdeklaratsiooni ja vastavusmärgisega seotud tootja

kohustused.

Eelnõu § 14 lõikest 1 tuleneb tootja kohustus koostada ligipääsetavusnõuetele vastava toote kohta

vastavusdeklaratsioon. Lõikes käsitletakse direktiivi artikli 16 lõikes 4 ja IV lisa punktis 4 olevaid

nõudeid. Sellega kinnitab tootja, et asjakohased ligipääsetavusnõuded, mis tootele kohalduvad, on

täidetud. Vastavusdeklaratsioonist peab ilmnema, millise tootemudeli kohta see koostati. Tootja

võib vastavusdeklaratsiooni koostamiseks ja täitmiseks volitada ka volitatud esindaja.

Eelnõu § 14 lõikes 2 antakse tootjale juhis vastavusdeklaratsiooni vormi järgimise kohta. Juhis

tuleneb direktiivi artikli 16 lõikest 2. Selleks viidatakse otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas esitatud

näidisele. Vastavusdeklaratsioon on dokument, millest nähtub, milliste nõuetega on tootja

arvestanud ning millistele nõuetele toode vastavaks on deklareeritud või tunnistatud. Kui

ligipääsetavusnõuete kohaldamisalas olevale tootele kohaldub ka muu ühtlustatud toodete EL-i

õigusakt (nt madalpinge direktiiv), koostatakse toote kohta üks vastavusdeklaratsioon, mis käsitleb

kõiki tootele kohalduvaid nõudeid. Deklaratsioon peab sisaldama kogu olulist teavet, et määrata

kindlaks EL-i õigusaktid, mida toote suhtes kohaldatakse, viiteid harmoneeritud standarditele või

tehnilistele spetsifikatsioonidele, toote identifitseerimisandmeid (nt mudel või tüüp) ning tootja või

volitatud esindaja kontaktandmeid ja allkirja. EL-i vastavusdeklaratsiooni koostamise ja

27

allkirjastamisega võtab tootja endale vastutuse toote nõuetele vastavuse eest. Tootja peab

vastavusdeklaratsiooni järjepidevalt ajakohastama.

Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse, et kui tootja on ühe või mitme ligipääsetavusnõude puhul

kasutanud käesoleva eelnõu § 4 lõikes 5 ja §-s 5 sätestatud erandit, peab vastavusdeklaratsioonist

ilmnema, millise ligipääsetavusnõude puhul on kõnealust erandit kohaldatud (direktiivi art 16 lg 1).

Eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse tootja kohustus tagada, et igale tootele, mis ligipääsetavusnõuetele

vastab, on kinnitatud vastavusmärgis ehk CE-märgis. Sättes käsitletakse direktiivi artikli 18 lõikes 1

olevat nõuet. Vastavusmärgis kinnitatakse loetaval ja kustutamatul viisil otse tootele või selle

andmeplaadile. Põhjendatud juhul võib vastavusmärgise kinnitada pakendile või lisada tootega

kaasas olevatele dokumentidele, näiteks juhul, kui toote väga väiksed mõõtmed või olemus ei

võimalda CE-märgise paigaldamist. Tootja võib volitada CE-märgise paigaldamiseks ka volitatud

esindajat.

Eelnõu §-s 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toote ja teenuse vastavuseeldus vastavalt direktiivi

artikli 15 lõigetele 1 ja 4. Toode ja teenus loetakse ligipääsetavusnõuetele vastavaks, kui need on

kooskõlas ligipääsetavusnõudeid hõlmava harmoneeritud standardiga või standardi asjakohase

osaga ja kui need on vastavuses ligipääsetavusnõudeid hõlmava tehnilise spetsifikatsiooni või selle

osaga.

Eelnõu 5. peatükis esitatakse riikliku järelevalve sätted.

Eelnõu §-s 16 määratakse järelevalveasutus.Nõue tuleneb direktiivi artikli 23 lõikest 2. Käesolevas

eelnõus ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet

TTJA.

Laiemalt koondatakse ligipääsetavusnõuetega seonduv järelevalve TTJA-le. Seeläbi on käesolev

eelnõu tihedalt seotud eelnõuga 409 SE. 01.12.2018 jõustunud avaliku teabe seaduse muutmise

seadusega võeti riigisisesesse õigusesse üle avaliku sektori veebidirektiiv ning AvTS § 45 lõike 1

punktis 11 sätestati, et teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt veebilehe ja

mobiilirakenduse pidamise nõuete täitmisel teeb Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI).

Eelnõuga 409 SE antakse AvTS-is sätestatud teabevaldajate üle riikliku ja haldusjärelevalve

tegemine veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel AKI-lt TTJA-le. MKM on

oma eelarvest eraldanud TTJA-le rahalised vahendid veebilehtede ja mobiilirakenduste

ligipääsetavusega seotud kompetentsi arendamiseks.

Igal tarbijal on õigus pöörduda TTJA kui järelevalveasutuse (pädeva haldusasutuse) poole, kes saab

täitmist tagada ettekirjutuse ja sunniraha abil. TTJA poole võivad pöörduda nii tarbijaühendused kui

ka näiteks puudega inimeste ühingud jne. TTJA tegevust on võimalik vaidlustada halduskohtus.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse järelevalve erimeetmed. Sättega antakse TTJA-le õigus kohaldada KorS

§-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Nendeks erimeetmeteks

on küsitlemine ja dokumentide nõudmine, isiku ametiruumi kutsumine ja sundtoomine,

isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja

vallasasja hoiulevõtmine. TTJA võib erimeetmeid kohaldada KorS-is sätestatud alustel ja korras.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse järelevalve erisused. Järelevalveasutuse tehtava järelkontrolli eesmärk

on veenduda, et ligipääsetavusnõuete kohaldamisest erandi tegemine on õigustatud. Kuna käesoleva

eelnõu § 2 lõike 8 kohaselt kohaldatakse toodete turujärelevalve puhul TNVS-i kui üldseadust,

28

tulenevad toodete turujärelevalve erisused TNVS 6. peatükist, ja käesolevas eelnõus nimetatud

sätteid ei dubleerita. Samuti on eelnõu tihedalt seotud TNVS-i muutmise seaduse eelnõuga (372

SE), mille eesmärk on tõhustada toodete turujärelevalvet, et EL-is (sh Eestis) turule lastavad tooted

oleksid ohutud ja vastaksid nii Eesti kui EL-i õigusaktidele. TNVS-i muutmise seaduse eelnõuga

(372 SE) laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevust seoses e-kaubanduses müüdavate

toodetega, parandatakse piiriülest koostööd teiste EL-i liikmesriikidega ning pannakse

turujärelevalveasutusele kohustus edastada harmoneeritud valdkonna turujärelevalve käigus

kogutud teave Euroopa Komisjonile määruse nr 2019/1020 artiklis 34 sätestatud ulatuses ja korras.

Sarnase teavitamise juhise annab ka ligipääsetavuse direktiiv (art 20 lg-d 4–8), mistõttu puudub

vajadus eelnõus sätestada Euroopa Komisjoni ja teiste EL-i liikmesriikide toote mittevastavusest

teavitamise korda.

Eelnõu § 18 lõikes 1 sätestatakse TTJA ülesanded juhuks, kui ettevõtja on tuginenud täielikule

muutmisele või ebaproportsionaalsele koormamisele. Nõue tuleneb direktiivi artikli 19 lõikest 2 ja

artikli 23 lõikest 1. Sõltumata sellest, et TTJA on eelnõu kohaselt ainuke järelevalveasutus ning

pädev kontrollima kõikide eelnõus sätestatud nõuete täitmist, on käesolev säte vajalik, sest

direktiivis tuuakse täieliku muutmise ja ebaproportsionaalse koormamise järelevalvetoimingute

elemente esile nii toodete kui teenuste vastavuse puhul. Toote või teenuse täieliku muutmise ja

ettevõtja ebaproportsionaalse koormamise argument on Eesti õiguses ka esmakordne nähtus,

mistõttu on õigusselguse huvides vajalik tuua direktiivist otsesõnu üle ka sellega seotud

järelevalveelemendid, et tagada TTJA-le vastav tegutsemisõigus. Nende kohustuslike tegevuste

täitmiseks on TTJA-l kasutada KorS-is sätestatud järelevalve erimeetmed, millele on viidatud

käesoleva eelnõu §-s 17.

Eelnõu § 18 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et kui ettevõtja tugineb toote täielikule muutmisele või

ettevõtja ebaproportsionaalsele koormamisele, on TTJA-l õigus järelevalve käigus kontrollida, kas

ettevõtja on teinud proportsionaalse koormuse hindamise.

Eelnõu § 18 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et TTJA-l on pädevus hinnata, kas ettevõtja hindamine

on tehtud vastavalt selleks kehtestatud kriteeriumidele, ja kontrollida, kas hindamistulemused

lubavad teha ettevõtja tehtud järeldusi jätta ligipääsetavusnõuded järgimata.

Eelnõu § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatakse, et TTJA-l tuleb kontrolli tegemisel hinnata asjakohase

toote või teenuse vastavust igale sellele kohaldatavale ligipääsetavusnõudele. See tähendab, et

TTJA-l on õigus hinnata, kas ettevõtja peab ligipääsetavusnõudeid täitma osaliselt. Näiteks on

nägemispuudega inimestele ligipääsu võimaldamiseks taktiilse kirja tootele lisamata jätmine

ebaproportsionaalse koormamise seisukohast õigustatud, aga kuulmispuudega inimestele ligipääsu

võimaldamiseks piktogrammide lisamine ei ole ebaproportsionaalselt koormav ning sel puhul

ligipääsetavusnõuded kohalduvad (vt ka § 5 selgitust).

Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatakse TTJA õigused seoses ligipääsetavusnõuetele mittevastava toote ja

teenusega (direktiivi art 20 lg-d 1 ja 8, art 22 ja art 23 lg 1). Direktiivis on esitatud selged ja täpsed

juhised kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastava tootega tegelemise menetlusele riigi

tasandil (art 20). Neile juhistele vastab küll osaliselt TNVS § 56 lõige 2, hõlmates toote turul

kättesaadavaks tegemise piiramise ja turult kõrvaldamise nõudeid, kuid õigusselguse huvides ning

arvestades ligipääsetavusnõuete eripära, on siiski mõistlik sätestada järelevalve erisused just

käesolevas eelnõus. Ehkki direktiivis puuduvad konkreetsed juhised teenuste vastavuse menetlusele

riigi tasandil, tuleneb õigus teenuseosutajalt nõuete täitmist nõuda direktiivi üldisest loogikast

tagada toote ja teenuse ligipääsetavusnõuetele vastavus. Seda tõlgendust toetab ka ligipääsetavuse

direktiivi artiklis 23 sätestatu, mille kohaselt on riigi ülesanne luua mehhanismid teenuse vastavuse

29

ja rakendatud parandusmeetmete asjakohasuse kontrolliks. Mehhanismid järelevalve tegemiseks on

Eestis loodud KorS-iga, milles sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmed kohalduvad ka käesolevas

eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel. Lisaks on TTJA-l järelevalve tegemisel

kasutada KorS-is sätestatud need järelevalve erimeetmed, millele viidatakse eelnõu §-s 17.

Sellegipoolest on ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse ligipääsetavusnõuetega kooskõlla

viimise nõue ja vajaduse korral turult kõrvaldamise nõue asjakohane käesolevas eelnõus eraldi

sätestada.

Eelnõu § 18 lõike 2 punktis 1 sätestatakse TTJA õigus nõuda ettevõtjalt toote või teenuse kooskõlla

viimist kõigi ligipääsetavusnõuetega.

Eelnõu § 18 lõike 2 punktis 2 sätestatakse TTJA õigus keelata või piirata toote ja teenuse

kättesaadavaks tegemine riigisisesel turul, samuti nõuda toote või teenuse turult kõrvaldamist või

kõrvaldada toode turult.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär.Kuivõrd asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lõike 2 järgi sätestatakse sunniraha igakordse rakendamise

ülemmäär otsesõnu seaduses, tuleb sunniraha ülemmäär summana LiPS-is välja tuua. Seda praktikat

toetab ka KorS § 28 lõike 2 kolmas lause, märkides, et sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär

sätestatakse riikliku järelevalve eriseaduses. Riikliku järelevalve üldseadusena sätestab KorS

sunniraha igakordse kohaldamise ülemmääraks 9600 eurot (KorS § 28 lg 2 neljas lause) juhuks, kui

järelevalve eriseaduses ülemmäära ei sätestata. Eelnõus on sunniraha ülemmääraks 10 000 eurot,

mis toodete puhul vastab TNVS-is sätestatud muudele harmoneeritud toodetele kohaldatavale

sunniraha ülemmäärale. Toodetele ja teenustele erineva määra kehtestamine ei oleks asjakohane.

Kõrgemat sunniraha ülemmäära rakendamist ei saa samuti pidada asjakohaseks, kuna

ligipääsetavusnõuete rikkumine ei põhjusta võrreldes muude toodete (nt ehitustoodete) nõuete

rikkumisega suuremat ohuolukorda ja on piisavalt heidutav. Madalama sunniraha ülemmäära

kehtestamine ei ole seepärast asjakohane, et maksimaalne võimalik sunniraha määr peab olema

selline, mis kaalub üles ka kõige suurema ärihuvi. Sätestatud ülemmäärasumma on hoiatav, piisavalt

tõhus, et kallutada ettekirjutuse adressaati ettekirjutust täitma. Kuna sunniraha ei ole karistusliku

iseloomuga, vaid tegemist on haldustäitemenetlusega, tuleb sunniraha määramisel valida selline

sunnivahend, mis isikut võimalikult vähe kahjustades teda ettekirjutust täitma motiveeriks.

Sunniraha ülemmäär ei tähenda, et sunniraha tuleks määrata just selles summas. Valitud sunniraha

ülemmäära summa ei pärsi seepärast proportsionaalsuse põhimõttega arvestamist. Proportsionaalse

sunniraha summa määramisel tuleb iga kord arvesse võtta ettekirjutuse olulisust, rikkumise

asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit.

Eelnõu 6. peatükis esitatakse vastutuse sätted.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse karistus ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamise eest.

Toote turule laskmise nõuete rikkumise korral kohaldatakse TNVS 7. peatükis vastutuse kohta

sätestatut vastavalt käesoleva eelnõu § 2 lõikes 8 sätestatule. TNVS-i muutmise seaduse eelnõuga

(372 SE) kehtestatakse toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel

ning toote ohtudest teavitamata jätmise ja vastavusmärgise väärkasutamise trahvisummaks 32 000

eurot. Muudatus tehakse trahvimäärade tõsiseltvõetavuse tagamiseks ning sarnaste väärtegude eest

ettenähtud karistusmäärade ühtlustamiseks. Praegu lubab karistusseadustiku § 47 kohaldada

juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot. EL-i määruse nr 2019/1020 artikkel 41 sätestab,

et EL-i liikmesriigi poolt määratavad karistused, mida määruse rikkumise korral kohaldatakse,

peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Sama põhimõtte sätestab ka ligipääsetavuse

direktiivi artikkel 30. Mõnes teises seaduses sätestatud sarnaste rikkumiste eest ettenähtud

30

trahvimäärad on samad. Näiteks näeb kehtiv jäätmeseadus ette, et keelatud toote turule laskmise eest

on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Ka seadme ohutuse

seadus näeb seadme kasutusele võtmise ja kasutamise ning seadmetöö nõuete rikkumise eest

juriidilistele isikutele ette kuni 32 000 euro suuruse trahvimäära. Samuti nähakse mõõteseaduse

kehtivas redaktsioonis ette kuni 32 000-eurone trahvimäär taatlusmärgise võltsimise, võltsitud

taatlusmärgise müümise ja võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest.

Füüsilise isiku trahvimäärad TNVS-s on 200 ja 300 ühikut. Eelnõuga füüsilisele isikule sätestataval

trahvimääral otsest seost TNVS-ga ei ole. Karistusmäärade kehtestamisel on lähtutud õiguskorra

kaitsmise huvidest. Silmas on peetud, et trahvimäärad omaksid eri- kui üldpreventiivset mõju ehk

kujundaksid nii süüdlase kui kogu ühiskonna hoiakut, arvestades sealjuures rikkumise võimalikku

olemusest ja selle tagajärgi. Samuti on arvesse võetud analoogiat ja üldist keskmist. Näiteks on

raudteeseaduses (§ 167) reisijaõiguste (muuhulgas ka puudega inimestele teabe või abi andmata

jätmise eest) rikkumise eest füüsilise isiku trahvimäär 100 ühikut, ent samas juriidilisele isikule 100

000 eurot; kaubandusliku meresõidu seaduses ja lennundusseaduses samasisulise sätte puhul on

trahvimäärad vastavalt 150 ühikut ja 3200 eurot; ühistranspordiseaduses bussireisijate puhul on

trahvimäärad vastavalt 50 ühikut ja 3200 eurot. Tarbijakaitseseaduse alusel on juriidilise isiku

trahvimäärad vahemikus 2000 kuni 32 000 eurot ning infoühiskonna teenuste seaduse alusel on

füüsilise isiku trahvimääraks 300 ühikut ja juriidilise isiku trahvimääraks 3200 eurot.

Eelnõu § 20 lõikes 1 sätestatakse ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamise eest

füüsilisele isikule karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

Eelnõu § 20 lõikes 2 sätestatakse ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamise eest

juriidilisele isikule karistuseks rahatrahv kuni 20 000 eurot.

Eelnõu §-s 21 määratakse kindlaks väärtegude kohtuväline menetleja. Väärtegude kohtuväline

menetleja on TTJA.

Eelnõu 7. peatükis esitatakse rakendussätted.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse ligipääsetavusnõuete kohaldamise erisused.

Eelnõu § 22 lõikes 1 sätestatakse, et LiPS-i nõudeid kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist

turule lastava toote ja osutatava teenuse suhtes. Kohaldamise aja määramisel on lähtutud direktiivi

artikli 31 lõikest 2. Nõuded kohalduvad kõigile teenustele, mida osutatakse 2025. aasta 28. juunil ja

pärast seda (sh teenus, mida osutatakse enne 2025. aasta 28. juunit). Nõuetega tuleb kooskõlla viia

kõik uued tooted, s.o tooted, mis lastakse turule 2025. aasta 28. juunil ja pärast seda. Enne 2025.

aasta 28. juunit turule lastud tootele käesoleva eelnõu nõuded ei kohaldu. Nõuetega tuleb muu hulgas

kooskõlla viia veebilehtedel ja mobiilirakendustel põhinevad teenused või teenuse elemendid.

Eelnõu § 22 lõikes 2 sätestatakse teenuselepingu kohaldamise erisus vastavalt direktiivi artikli 32

lõikele 1. Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping kehtib edasi muutmata kujul kuni selle

kehtivusaja lõpuni, kuid kõige kauem 2030. aasta 28. juunini. See tähendab, et kui teenuselepingus,

mis on sõlmitud enne 2025. aasta 28. juunit, on sätestatud pikem kehtivusaeg kui 2030. aasta 28.

juunini, tuleb teenuseleping hiljemalt 2030. aasta 28. juunil lõpetada.

Eelnõu § 22 lõikes 3 sätestatakse teenuse osutamisel kasutatavale iseteenindusterminalile täiendav

nõuete kohaldamise erisus. Iseteenindusterminali, mida teenuseosutaja kasutab teenuse osutamiseks

enne 2025. aasta 28. juunit, võib jätkuvalt kasutada sarnase teenuse osutamiseks kuni selle

31

majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid kõige kauem 20 aastat pärast selle esmast

kasutuselevõttu. Erisus lähtub direktiivi artikli 32 lõikest 2.

Eelnõu § 22 lõikes 4 sätestatakse vastavalt direktiivi artikli 32 lõikele 1, et teenuseosutaja võib

jätkata teenuse osutamist kuni 2030. aasta 28. juunini, kasutades toodet, mida ta kasutas sarnase

teenuse osutamiseks ka enne 2025. aasta 28. juunit. See tähendab, et teenuseosutaja peab tagama, et

ta kasutab teenuse osutamisel ligipääsetavaid tooteid ning see nõue kohaldub teenuseosutajale alates

2030. aasta 28. juunist.

Eelnõu § 22 lõikes 5 sätestatakse täiendav nõuete kohaldamise erisus veebilehe ja mobiilirakenduse

teatud sisu suhtes. Lõige jaguneb kolmeks punktiks.

Eelnõu § 22 lõike 5 punktis 1 sätestatakse, et teenuse ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata veebilehe

ja mobiilirakenduse puhul enne 2025. aasta 28. juunit avaldatud eelsalvestatud ajas muutuvate

meediumite suhtes. Nõue lähtub direktiivi artikli 2 lõike 4 punktist a. Selle all tuleb mõista

meediumit (ainult audio, ainult video, audio-video, interaktsiooni sisaldav audio ja/või video), mida

esitatakse enne 2025. aasta 28. juunit reaalajas ja mida pärast esmakordset avaldamist hoitakse

internetis või mis avaldatakse pärast reaalajas edastamist uuesti.

Eelnõu § 22 lõike 5 punktis 2 sätestatakse, et teenuse ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata enne

2025. aasta 28. juunit avaldatud kontoritarkvara failiformaatide suhtes. Nõue lähtub direktiivi

artikli 2 lõike 4 punktist b. Selle all tuleb mõista enne 2025. aasta 28. juunit avaldatud

dokumendiformaate, mis on mõeldud peamiselt väljaspool veebi kasutamiseks ning on

veebilehtedele lisatud (sh Adobe pdf-failid, Microsoft Office’i dokumendid või nende (avatud

lähtekoodiga) vasted).

Eelnõu § 22 lõike 5 punktis 3 sätestatakse, et teenuse ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata veebilehe

ja mobiilirakenduse sisu suhtes, mida võib pidada arhiiviks. Nõue lähtub direktiivi artikli 2 lõike 4

punktist e. Veebilehtede ja mobiilirakenduste sisu loetakse arhiveerituks, kui seda pärast 2025. aasta

28. juunit enam ei ajakohastata ega muudeta. Veebilehe ja/või mobiilirakenduse üksnes tehnilist

haldamist ei käsitata ajakohastamise või muutmisena.

Eelnõu §-ga 23 muudetakse toote nõuetele vastavuse seadust (TNVS).

TNVS-is laiendatakse TTJA turujärelevalvepädevust toodetele kehtestatud ligipääsetavusnõuete

täitmise üle järelevalve tegemisega. Samuti täiendatakse TNVS-i normitehnilise märkusega, milles

viidatakse ligipääsetavuse direktiivile.

Muudatus on vajalik selleks, et TTJA-le laieneksid ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvate toodete turujärelevalveasutuse kohustused ja õigused, mis on sätestatud TNVS 6. peatüki

turujärelevalve korralduse ja 7. peatüki vastutuse osas.

Eelnõu §-ga 24 muudetakse riigihangete seadust (RHS).

RHS-is pannakse hankijale kohustus võtta tehnilise kirjelduse koostamisel arvesse hanke esemele

kohalduvaid kohustuslikke ligipääsetavusnõudeid.

Muudatusega täpsustatakse, et ligipääsetavusnõuded on kohustuslikud juhul, kui hankelepingu

eseme kasutajaks on füüsilised isikud. Sellist kohustust sisaldab direktiivi 2014/24/EL artikli 42

lõike 1 neljas taane ja direktiivi 2014/25/EL artikli 60 lõike 1 neljas taane, millele LiPS-iga

32

ülevõetava ligipääsetavuse direktiivi artiklis 24 viidatakse. Samuti lisatakse lõikele teine lause,

võttes sellega üle direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lõike 1 viienda taande ja direktiivi 2014/25/EL

artikli 60 lõike 1 viienda taande, mille kohaselt peavad EL-i õigusaktidega kehtestatud

ligipääsetavuse nõuded olema tehnilises kirjelduses esitatud koos viitega vastavale õigusaktile.

Seega tuleb sellistes riigihangetes lisada riigihanke alusdokumentides viide ligipääsetavuse

direktiivile.

Eelnõu §-s 25 sätestatakse seaduse jõustumisaeg. Jõustumissätte kohaselt jõustub seadus 2022. aasta

28. juunil.Jõustumiskuupäeva valik lähtub ligipääsetavuse direktiivi riigisisesesse õigusesse

ülevõtmise kohustuse tähtpäevast (direktiivi art 31 lg 1).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu §-s 3 sätestatakse e-kaubanduse teenuse, elektroonilise pileti, elektroonilise piletimüügi

teenuse, e-lugeri, e-raamatu ja selle tarkvara, ettevõtja, interaktiivse andmetöötlusvõimsuse,

iseteenindusterminali, makseterminali, mikroettevõtja, operatsioonisüsteemi, tarbija, tarbijale

kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelise arvuti riistvarasüsteemi, tarbija terminalseadme, millel on

interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenusele,

teenuse ja teenuseosutaja terminid.

Terminite defineerimise vajadus tuleneb ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisest Eesti õigusesse ja

sellega hoitakse ära võimalikud arusaamatused mõistete erineval tõlgendamisel.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882

toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev on 28. juuni 2022.

Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1.

6. Seaduse mõjud

Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata LiPS-i mõju uute toodete turule toomisega seotud ettevõtjatele,

teenusepakkujatele, toodete ja teenuste tarbijatele ning riigiasutustele, sh nende kuludele ja tuludele.

Seaduse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele,

sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud

valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma

suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Eelnõus esitatud muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning riigi julgeolekule ja

välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Mõjutatud sihtrühma kirjeldus

Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt puudega inimesed, aga ka piiratud funktsionaalse võimekusega

inimesed. Piiratud funktsionaalse võimekuse all mõeldakse siinkohal füüsilise, vaimse,

intellektuaalse, meelelise või vanusega seotud vaeguse või muu alalise või ajutise keha võimekusega

33

seotud põhjust, mis koostoimes erinevate takistustega võib tõkestada inimese ühiskonnaelus teistega

võrdsetel alustel osalemist, sealhulgas ligipääsu toodetele ja teenustele.

Kuna sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt hinnata, on mõju hindamisel lähtutud järgmiste

alasihtrühmade suurustest:

• Lapsed ja noorukid, kellest 0–17-aastased moodustasid 2020. aasta 1. jaanuari seisuga

19,3% rahvastikust, 7–14-aastased ligi 9%. Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi

kohaselt kahaneb nende vanuserühmade osakaal rahvastikus 2045. aastaks vastavalt 17,5%-le ja

7,5%-le.30

• Vanemaealised, kellest 65-aastased ja vanemad moodustasid 2020. aasta 1. jaanuari seisuga

20% rahvastikust (veidi rohkem kui 266 000 inimest), 75-aastased ja vanemad 9,5% (veidi rohkem

kui 126 000 inimest) ja 85-aastased ja vanemad 2,6% (ligi 35 000 inimest). Statistikaameti

rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt kasvab nende vanuserühmade osakaal rahvastikus

2045. aastaks vastavalt 26,7%-le (veidi rohkem kui 344 000 inimest), 14,5%-le (veidi rohkem kui

186 000 inimest) ja 5,2%-le (ligi 67 100 inimest).31 Seega, vanemasse vanuserühma (85-aastased ja

vanemad) kuuluvate inimeste arv praktiliselt kahekordistub ning 65-aastaseid ja vanemaid inimesi

on 2045. aastaks Eesti rahvastiku koosseisus pea 80 000 enam.

• Ametliku puude raskusastmega inimesed, keda 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli ligi

154 300, s.o 11,6% rahvastikust. 0–17-aastaseid puudega inimesi oli sama hetke seisuga veidi

rohkem kui 11 400, 18–64-aastaseid veidi rohkem kui 66 500 ning 65-aastaseid ja vanemaid ligi

76 400.32 Prognooside kohaselt suureneb puudega inimeste osakaal rahvastikus pidevalt ning

2040. aastaks võib see olla hinnanguliselt 17%.33 Kõige suurema osa (37%) puudega inimestest

moodustasid 2020. aasta jaanuari seisuga liikumispuudega inimesed, millele järgnes liitpuue (31%)

ja psüühikahäire (v.a vaimupuue) (ligi 15%). Kuulmis- ja nägemispuudega inimesed moodustasid

kõigist puude liikidest vastavalt 1,4% ja 1,2% ning keele- ja kõnepuudega inimesed umbes 1%.

Puude raskusastmete järgi oli enim raske puudega inimesi (ligi 80 500 inimest, s.o 52% kõigist

puudega inimestest), kellele järgnes keskmise puudega inimeste arv (ligi 57 100 inimest, s.o ligi

37% kõigist puudega inimestest) ja sügava puudega inimeste arv (ligi 17 100 inimest, s.o 11%

kõigist puudega inimestest).34 Võib eeldada, et enim on direktiiviga seotud muudatustest mõjutatud

raske ja sügava puudega inimesed, kelle piirangud on suuremad (s.o ligi 97 600 inimest).

• Tervisest tingitud igapäevategevuse piiranguga inimesed. 2020. aastal tundsid, et nende

igapäevategevus on tervisest tingitult suurel määral piiratud ligi 10% 16-aastastest ja vanematest

inimestest (1. jaanuari 2020 sama vanuserühma rahvaarvu arvestades ligi 108 600 inimest) ning ligi

21% 65-aastastest ja vanematest inimestest (ligi 54 600 inimest). Lisaks tundis end mõningal määral

tervisest tingitult igapäevategevustes piiratult 22,7% 16-aastastest ja vanematest ning 41% 65-

aastastest ja vanematest inimestest.35

• Ajutise tervisest tuleneva tegevuspiiranguga inimesed. 2019. aastal registreerisid

meditsiiniasutused, et vigastuse tõttu vajas ravi ligi 156 400 inimest, sh ligi 112 800 18-aastast ja

vanemat inimest.36

30 Statistikaamet, 2021. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 31 Samas. 32 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 33 Sotsiaalministeeriumi hinnang varasemate aastate puudega inimeste arvu ja rahvastikuprognoosi alusel, 2021. 34 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 35 Statistikaamet, 2021. Eesti sotsiaaluuring. 36 Tervise Arengu Instituut, 2021. VIG13: Vigastuse tõttu ravi vajanud isikud välispõhjuse, soo, vanuserühma ja

maakonna järgi. Ühe aasta andmetes kajastuvad ka möödunud perioodil saadud vigastused, mis vajasid jätkuvalt ravi.

Vigastuste alla kuuluvad nii liiklusõnnetustest, kukkumistest, mürgistustest kui ka muudest põhjustest tingitud

vigastused. Kättesaadav arvutivõrgus. Viimati kuvatud: 13.04.2021.

34

Kui arvestada eespool esitatud loetelust suure tõenäosusega mittekattuvaid sihtrühmasid (7–14-

aastased lapsed ja noorukid, 18–64-aastased ametliku puude raskusastmega inimesed ning 65-

aastased ja vanemad inimesed), siis moodustas sihtrühm 2020. aasta seisuga ligi kolmandiku

rahvastikust, mis tähendab, et tegemist on kogu elanikkonda arvestades keskmise suurusega

sihtrühmaga. Siia lisanduvad veel sihtrühmad, kelle kattuvust ei ole võimalik tuvastada. Samuti võib

arvata, et kõigi sihtrühma kuuluvate inimeste funktsionaalne võimekus ei ole alati piiratud.

6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on

tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetava ühiskonna loomine tähendab

sellise elukeskkonna loomist, mis lähtub iga ühiskonnaliikme vajadustest ja võimalustest, ning

keskkonda, mis ei sea eeliseid ühele sihtrühmale. Ligipääsetavusnõuete kehtestamine toodetele ja

teenustele, mille suhtes käesolev eelnõu kohaldub, mõjutab eespool nimetatud sihtrühmadesse

kuuluvate inimeste õigusi ühiskonnaelust võrdsetel alustel osa võtta, parandades kõikide

ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ja toimetulekuvõimet. Samuti mõjutab see sihtrühma võimalusi

osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada.

Kui vaadelda ligipääsetavuse sihtrühmana kogu elanikkonda elukaare vältel, mitte ainult puudega

inimesi nende erivajadusest lähtuvalt, siis võttes arvesse elanikkonna vananemist, aitab seaduse

rakendamine tagada ka vanemaealiste pikaajalise aktiivsuse ühiskonnas ja tööturul, mis omab

positiivset mõju ka majandusele. Transpordivaldkonnas tähendab kogu elanikkonna kaasatus elu- ja

infokeskkonda kaasava disaini põhimõtte järgimist lisaks sellele, et liikumisinfo (sh piletimüük) on

kõigile kättesaadav ja hõlpsasti mõistetav ka transporditaristu kujundamisel (sh peatused,

jaamahooned)37.

Ligipääsetavusnõuete kehtestamine teatud toodetele ja teenustele mõjutab sihtrühma tervist ja

heaolu. Transporditeenusele ligipääsu suurendamine, mis tähendab ka transpordivõimalusi

puudutava teabe ligipääsetaval kujul pakkumist, parandab kogu elanikkonna, iseäranis puudega

inimeste liikuvust ning sellega elukvaliteediks vajalike hüvede kättesaadavust. Lisaks aitab

ligipääsetav transporditeenus puudega inimestel, aga ka eakatel, kasutada erinevaid teenuseid (nt

arstiabi, raamatukogu, pangandusteenused, kultuurisündmused jne) ning suurendada seeläbi nende

heaolu ja ühiskonnaelus osalemist. Näiteks on ligipääsetavusnõuetele vastav interaktiivne

teabeterminal kaasava disaini seisukohalt väga oluline peatuse element, mis võimaldab anda

ühistranspordiinfot edasi lihtsustatult ja suurema fondiga, paremini loetavalt ja paindlikumalt kui

väljaprinditud sõiduplaanil. Sellest saavad olulist kasu vaegnägijad või ärevushäirete all kannatavad

inimesed, kellele info õigeaegne ja piisav kättesaadavus on õige transpordivahendi kasutamisel

määrava tähtsusega. Kaudselt mõjutab ligipääsetavusnõuete kehtestamine sihtrühma tervist ja

heaolu ka hädaabiühendusele ligipääsu ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamisega, mis on

seotud näiteks ligipääsuga e-raamatutele.

Transporditeenuse ligipääsetavuse parandamisel on mõju ka tööhõivele ja võimalustele tööturul

osaleda, suurendades puudega inimeste iseseisva tööl käimise ja erinevate teenuste kasutamise

võimalusi. Statistikaameti andmetel töötas 2019. aastal enam kui 40% tööealistest puudega

inimestest.38 Eestis ei koguta regulaarselt andmeid selle kohta, kui sagedasti puudega inimesed

erinevaid transporditeenuseid kasutavad või kui paljudel puudega inimestel jääb ligipääsmatuse

tõttu ühistransporditeenus kasutamata. 2020. aasta statistika kohaselt tahaks umbes 19% enda

37 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. 38 Statistikaamet, 2019. Eesti tööjõu-uuring.

35

haiguse, vigastuse või puude tõttu tööd mitte otsinud inimestest võimaluse korral tööle asuda.39

2014. aasta statistika ütleb, et ühistransporditeenust kasutab tööleminekuks umbes 25% kõigist

hõivatud ametliku puudega inimestest.40 2009. aasta puudega inimeste ja nende pereliikmete

hoolduskoormuse uuringu andmetel vajas 41% töötavatest puudega inimestest transpordiabi tööle

ja koju saamiseks.41 Võib eeldada, et ligipääsu parandamisel transporditeenuste kasutamise sagedus

sihtrühma hulgas kasvab. Et transporditeenuse ligipääsetavust mõjutab lisaks teenustele ja

infokeskkonnale ka füüsilise ruumi ligipääsetavus, mille parandamine eeldab valdkondadeülest

koostööd ja terviklikku ligipääsetavuse poliitikat laiemalt, võib LiPS-i tähenduses ligipääsetavuse

tagamise mõju sagedust hinnata keskmiseks. LiPS-i rakendamine võib kaudselt mõjutada ka

tööhõivet ja tööturul osalemise võimalusi selle kaudu, et teatud töökohtadel on seaduse

kohaldamisalas olevad tooted ja teenused töötamise protsessi osa (näiteks e-kaubanduse teenus).

Käesolev eelnõu parandab ka pangandus- ja finantsteenuste ligipääsetavust puudega inimeste jaoks.

Eestis on kasutusel sularahaautomaate, mille kaudu saavad kliendid teenusena nii sularaha välja

võtta kui kontole maksta ning teha muid maksetehinguid. Seejuures on olemas sularahaautomaate,

mis on varustatud spetsiaalsete abivahenditega, mida saavad kasutada nii vaegnägijad kui pimedad

(hääljuhendamise võimalus ja spetsiaalne klaviatuur pimedatele). Samas, praegu ei ole vaegnägijatel

ilma kõrvalise juhendamiseta automaatides täna võimalik teha.42 Liikumispuudega inimestel on

terminalidele ja automaatidele ligipääs tihti raskendatud, sest ratastoolis inimeste jaoks asuvad

automaadid liiga kõrgel või ekraanile paistev valgus muudab ekraani loetamatuks. Sularaha- ja

makseautomaatide ja iseteenindusterminalide ligipääsetavuse parandamisel tuleb silmas pidada

seda, et inimestele jääksid alles ka traditsioonilised (klienditeenindaja toel) teenuste kasutamise

võimalused.

Sularahaautomaatidele ligipääsetavuse parandamine võimaldab puudega inimestel kasutada alati

oma kodupanga teenuseid ning vähendab pealesunnitud tasuliste teenuste (nt sularaha väljavõtmine

teise panga sularahaautomaadist, tehingud klienditeenindaja juures) kasutamist. Samuti võimaldab

sularahaautomaatidele ligipääs inimestel paremini iseseisvalt otsustada oma rahaliste ressursside

kasutamise üle.

Finantsteenused on ligipääsetavad, kui ka teenuse veebikeskkond või mobiilirakendus on puudega

inimesele vastavalt kohandatud ja ühildumine tugitehnoloogiaga ka tegelikult tagatud (liidestamine

toimib ja tagatud on selle töökindlus). Pankade veebilehekülgi on üldiselt Eestis hinnatud küllaltki

hästi ühilduvaks. Üheks oluliseks makseteenuste kasutamisega seotud probleemiks on välja toodud

ka see, et pangalingid on lisatud e-kaupmeeste veebilehtedel tihti piltidena (mitte tekstina), mida

ühilduv seade ei suuda lugeda ja nii on puudega inimestel praktikas üsna keeruline makseid teha.

Käesolev eelnõu peaks sellised probleemid lahendama.

Teatud juhtudel on põhjendatud, et puudega isikule on tagatud teenuse kättesaadavus tema

seadusliku esindaja kaudu. See, milliseid tehinguid ja toiminguid on lubatud eestkostetaval endal

teha, määratakse kindlaks eestkoste seadmisel. Kõikidel muudel juhtudel teostab piiratud

teovõimega isik oma õigusi esindaja kaudu. Puudega isik ei pruugi alati vajada eestkostet, see sõltub

eelkõige funktsionaalsest võimekusest (puude raskusest). Teatud puude korral võib teenuste

tarbimine olla olemuslikult välistatud (teenust osutatakse üksnes esindaja kaudu).

39 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring. 40 Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, 2014. „Puuetega inimeste sotsiaalne lõimumine“. 41 Soo, Kadri; RAKE; Linno, Tiina. (2009). Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring. Saar

Poll OÜ, Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond. 42 Seletuskiri Eesti seisukohtadele direktiivi eelnõu kohta.

36

LiPS-iga nähakse ette teenuste ligipääsetavuse üldnõuded, mis peavad olema tagatud muu hulgas

loetletud finantsteenuste pakkumisel. Kehtib põhimõte, et teenust osutatakse viisil, mis võtab

arvesse puudega inimeste ja seega ka teiste piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi

ja tagab neile teenuse kasutamise. Teenuseid pakutakse viisil, mis ühildub eelnimetatud isikute

abistamiseks väljatöötatud tugitehnoloogiatega. Teenusepakkuja peab teenuste üldtingimustes või

mõnes muus samaväärses dokumendis kirjeldama teenuse vastavust ligipääsetavusnõuetele ja

teenuse tööpõhimõtteid.

Enamik tänapäeva teenustest toimib internetipõhiselt, sh sõlmitakse enamik lepinguid elektroonselt.

Finantsteenuste tarbimine eeldab isikute turvalisel viisil tuvastamist ka veebiüleselt pakutavate

teenuste korral, sh võimalusi elektrooniliseks tehingu kinnitamiseks või allkirjastamiseks.

Kolmandate isikute poolt loodud elektroonilist isikute autentimist ja elektroonset allkirjastamist

võimaldavate rakenduste vastavust ligipääsetavusnõuetele ei saa finantsteenuse pakkuja mõjutada.

Üldiselt on leitud, et olemasolevad digitaalse isikutuvastamise ja allkirjastamise võimalused

pimedatele ja vaegnägijatele on mugavad.43

Puudusi, mis takistavad või raskendavad nägemis- või kuulmispuudega isikute võimalusi kasutada

erinevaid infotehnoloogia võimalusi, on mitmeid, kuid peamiselt on need tingitud

abiprogrammidega mitteühildumisest või veebidisainist või -arendusest, mis teeb kasutamise isegi

koos abiseadmetega keeruliseks (eelkõige näiteks internetilehekülje ebaloogilise ülesehituse tõttu).

Makseteenuste kasutamisel võib olla taksituseks ka see, kui veebipoes on pangalingid lisatud

piltidena, mis ei võimalda makseteenust kasutada.44 Veebi sisu ligipääsetavuse parandamisel on muu

hulgas abiks rahvusvaheliselt tunnustatud WCAG standard. Finantsteenuse pakkujad on loonud

vaegnägijatele või -kuuljatele lahendusi, mis hõlbustavad teabega tutvumist, näiteks on võimalik

suurendada loetavat tekstilõiku või kasutada teenuse tingimuste ettelugemist võimaldavaid

programme, samuti on abivahenditega varustatud sularahaautomaate.

Registreerimis- ja piletiautomaatide ligipääsetavaks muutmine võimaldab käia iseseisvamalt teatris

ja kinos ning sõita bussi või trammiga. Puudega inimeste esindusorganisatsioonide hinnangul on

vaimupuudega ja vanemaealistel inimestel keeruline mõista, kuidas panga- ja makseautomaate ning

iseteenindusterminale kasutada. Puuduvad ka vajalikud taktiilsed märgistused klahvide

eristamiseks, heli- või kõneliidesed käskluste kasutamiseks, ekraanilugeja, ekraanisuurenduse ja

värvikontrastide muutmise võimalused.45

E-kaubanduse teenusele ligipääs võimaldab sihtrühma kuuluvatel inimestel võrdväärselt teha oste

internetist ning laiendab selliste kaubagruppide valikut, millele ligipääs oli varem piiratud. Puudega

inimeste ja eakate esindusorganisatsioonide hinnangul on teenustega seotud veebilehed üldiselt liiga

keerulised, eeskätt vaimupuudega inimestele, sageli ei ole jälgitud ka WCAG juhiseid, mis

võimaldaksid nägemispuudega inimestel tugitehnoloogiaga veebilehekülgi kasutada. Samuti toodi

välja, et arvuti ja selle kasutajaliidesed ei ole täielikult ligipääsetavad. Näiteks peenmotoorika

häiretega inimestel on raskusi kasutada arvutit, klaviatuuri, hiirt, puuteplaati ja puutetundlikku

ekraani. Osadele puudeliikidele ei ole standardvarustuses vajalikku tarkvara ja abivahendeid toote

kasutamiseks. Sageli puudub hääljuhitavus eesti keeles, vaimupuudega inimestele on teatud

43 Hänni, Katrin 2016, Internetikasutuse ligipääsustrateegiad ja kasutamispraktikad nägemis- ja liikumispuudega

inimeste näitel, Tartu Ülikool, lk 41. Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/54927/Hanni_MA.pdf

(kasutatud 09.03.2021). 44 Samas, lk 47 ja 50. 45 Sotsiaalministeeriumi küsitlus, 2015. Küsimustikule vastanud organisatsioonide arvu arvestades ei saa küsimustiku

tulemusi üldistada kõigile puudega inimestele.

37

operatsioonid liiga keerulised, nägemispuudega inimestel puuduvad ekraanilugejad,

ekraanisuurendus- ja kõnetuvastusprogrammid, mittetekstilisele sisule puuduvad tekstilised

määratlused ja alternatiivid kõnele (nt helilise info kuvamine ekraanile ka visuaalsel kujul).46

E-raamatu teenusele ja e-lugerile ligipääsu nõuete kehtestamine võimaldab sihtrühma kuuluvate

inimeste vaba aja veetmise võimalusi laiendada. Peamise probleemina on e-raamatutega seoses välja

toodud selle esitus – e-raamatutes olev graafiline info on sageli kirjeldamata. Samuti on välja toodud

e-raamatu teenuse liigne keerukus näiteks vaimupuudega inimestele.47

Arvutikasutajate hulk on üldiselt viimaste aastate jooksul kasvanud, kuid interneti kasutamine

vanusega väheneb. Puudega inimeste sotsiaalse lõimumise kogumikust selgub, et iga päev kasutab

internetti 17% puudega inimestest. Internetti ei kasuta erinevatel põhjustel aga 69% puudega

inimestest, sealhulgas 64% puudega meestest ja 74% puudega naistest. Peamiselt kasutatakse

internetti info otsimiseks (81,2% puudega kasutajatest), panga- ja ostu-müügiportaalide

kasutamiseks (69% puudega kasutajatest), kõige vähem aga meelelahutuseks ning kultuuri ja meedia

tarbimiseks.48 Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringu kohaselt saab internetiühendusega laua-

, tahvel- või sülearvutit kasutada 61% 50-aastastest ja vanematest inimestest. Iga päev kasutab

tööväliselt internetti 35% 50–64-aastastest inimestest ning 11%

65-aastastest ja vanematest.49 Seega võib eeldada, et seaduse vastuvõtmisel paranevad nende

puudega ja vanemaealiste inimeste võimalused, kes praegu ei saa veebilehtede või arvuti riistvara

ligipääsmatuse tõttu arvutit kasutada.

Puudega inimeste hinnangul ei ole TV- ja raadioprogrammid vaegkuuljatele piisavalt ligipääsetavad.

On küll võimalik vaadata subtiitritega võõrkeelseid TV-saateid, kuid Eesti saadetest on subtiitrid

vaid 5%-l. Sageli loetakse võõrkeelsetele saadetele peale, mistõttu ei saa vaegkuuljad osa mitmetest

TV-sarjadest, samuti kasutatakse vähe viipekeele tõlget ja puudub kirjeldustõlge. Puuduvad ka

sellised funktsioonid nagu hääljuhitavusega menüü ja ligipääsetav telekava menüü.50

Probleeme on ka hädaabiühenduse ligipääsetavusega. Näiteks rõhutasid puudega inimeste ja eakate

esindusorganisatsioonid, et isegi kui ühenduse saamine ja kontakti loomine Häirekeskusega on

võimalik ja ligipääsetav, võib probleemiks saada Häirekeskusega edasine suhtlus, et saada pärast

hädaabisõnumit täpsustavat infot, kuna sõnumite saatmine võtab aega.51 Hädaabiühendusele

ligipääsetavusnõuete kehtestamine mõjutab sihtrühma kuuluvate inimeste tervist ja heaolu.

Eelnõuga tagatakse erivajadusega inimeste senisest parem ligipääs hädaabinumbrile 112.

Need olid vaid mõned näited eelnõu kohaldamisalas olevate teenuste ja toodete ligipääsetavuse

probleemidest. Kirjeldatud sihtrühm on tegelikult laiem, puudutades ka lapsi, ajutise vigastuse või

tegevuspiiranguga inimesi.

46 Samas. 47 Samas. 48 Statistikaamet, 2014. Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine. Ajakasutuse uuring 2009–2010 põhjal. Kättesaadav:

https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/Puudega_inimeste_sotsiaalne_loimumine.pdf Viimati kuvatud:

25.02.2021. 49 Hämmal, Jaanika; Masso, Märt; Vaisma, Katrin; Piirits, Magnus, 2015. Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring.

TNS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS / Euroopa Sotsiaalfond / Sotsiaalministeerium. Kättesaadav:

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/veu2015aruanne_tnsemorsapraxis_final.pdf

Viimati kuvatud: 25.02.2021. 50 Sotsiaalministeeriumi küsitlus, 2015. Küsimustikule vastanud organisatsioonide arvu arvestades ei saa küsimustiku

tulemusi üldistada kõigile puudega inimestele. 51 Samas.

38

Mõju ulatus ja sagedus on suur, kuna ligipääsetavusest tingitud mõju avaldub igapäevastes

tegevustes, milleks on vajalikud eelnõu kohaldamisalas olevad tooted ja teenused.

Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua, et kuigi eelnõus nimetatud tooted ja teenused saavad tarbijate

jaoks ligipääsetavaks, mõjutab inimeste ligipääsu toodetele ja teenustele teiste teekonna osade, sh

tehiskeskkonna ligipääsmatus. Näiteks võib piletiautomaat olla bussijaamas ligipääsetav, kuid

teekonnal selleni on kõrged äärekivid, raskesti avatav uks, kulunud sebramärgistus või valel

kõrgusel asetsev trepikäsipuu. Tehiskeskkonna ligipääsetavaks muutmise suunist kannab

Riigikantselei ellu kutsutud ligipääsetavuse rakkerühm, kelle ülesanne on muu hulgas välja selgitada

tehiskeskkonna ligipääsetavuse olukord ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mida on

võimalik ligipääsetavuse parandamiseks kümne aasta jooksul ellu viia.

Samuti võib ligipääsetavusnõuete kohaldamine pakutavate transporditeenuste hinda suurendada,

kuid kuna raske ja sügava puudega inimestele on ühistranspordis soodustused, on hinnatõusu mõju

sihtrühmale väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Kokkuvõttes võib LiPS-i sotsiaalset mõju hinnata suureks, kuna mõju ulatus ja mõju sagedus on

suur ning mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk keskmine.

6.2. Mõju majandusele

Eestis tegutsevad LiPS-i reguleeritavates valdkondades enamasti mikroettevõtted (sh FIE-d) ning

väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Näiteks arvutite tootmisega tegeleb Eestis alla 20 ettevõtte

ning arvutite ja tarkvara hulgimüügiga (põhitegevusena) tegeleb suurusjärgus 100 ettevõtet. Sektori

moodustavad peamiselt mikroettevõtted, väikeettevõtteid (kuni 50 töötajaga) on vähe. Kõige

arvukamalt on esindatud bussitranspordiettevõtted (üle 500 ettevõtte), kellest suurem osa on siiski

väike- või mikroettevõtted (sh FIE-d). Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted domineerivad ka

telekommunikatsiooni valdkonnas (175 ettevõttest kolm on suurettevõtted, 25 väikese ja keskmise

suurusega ettevõtted ning ülejäänud mikroettevõtted), elektroonika- ja

telekomkommunikatsiooniseadmete müügis (rohkem kui 350 ettevõttest paarkümmend on

väikeettevõtted ning ülejäänud mikroettevõtted) ja e-kaubanduses (hinnanguliselt on e-

kaubandusega aktiivselt tegelejaid 2000–3000 ettevõtet, millest kümmekond on väikesed ning

valdav osa on mõne töötajaga mikroettevõtted).

Eelkõige kaubandus- ja transpordisektor on viidanud, et osaliselt arvestatakse juba praegu puudega

inimeste ligipääsetavusega. Näiteks on arvestatud iseteeninduskassades vaegkuuljate ja -nägijatega,

kasutusel on rohkem kui ühe meelega hoomatavad reaalajas töötavad ühistranspordi infotablood ja

on loodud võimalusi sooritada maksetehinguid häälvalikutega. Sideettevõtjad on teinud koostööd

EPIKoja ja erivajadusega isikute liitudega, et saada tagasisidet oma e-keskkondade ja teenuste

kasutamise kohta. Usaldusteenuse osutajad on ka usaldusteenustele esitatud standardite järgi

kohustatud vastava analüüsi tegema ning piirangud avalikustama oma teenusedokumentatsioonis.

2019. aasta andmetel tegeles arvutite tootmisega52 Eestis 13 ettevõtet umbes paarisaja töötajaga ning

müügituluga 15 miljonit eurot aastas. Arvutite müük on suunatud põhiliselt siseturule ning lisaks

katab Eesti-sisese vajaduse suures osas import. 2019. aasta andmete põhjal tegeleb arvutite ja

52 EMTAK 262 Arvutite ja arvuti väliste seadmete tootmine.

39

tarkvara hulgimüügiga53 ligikaudu 300 ettevõtet umbes 1000 töötajaga ning müügituluga üle

350 miljoni euro aastas. Neist ettevõtetest kõik ei ole suunatud Eesti turule – info- ja sidetehnika

hulgimüügist 60% moodustab eksport. LiPS-i potentsiaalne mõju on äritegevuse tüübiti erinev.

Eeldatavalt suurendab seaduse rakendamine aktiivsete turuosaliste arvu, sest annab parema

võimaluse laiendada toodete ja teenuste tarbijate sihtrühma ka puudega inimestele ning seeläbi

tarbijaskonda suurendada. Näiteks saab nutikate transpordilahenduste rakendamise kaudu muuta

transporditeenused eri ühiskonnarühmadele kättesaadavamaks, parandades seeläbi ligipääsu

tööturule, suurendades sektori tõhusust ja kasvatades Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Eeldatavalt paraneb rangemate ligipääsetavusnõuete kehtestamisega ka toodete ja teenuste kvaliteet.

Mitmete direktiiviga reguleeritavate toodete, näiteks arvuti riistvara- ja operatsioonisüsteemide ning

sideteenuse tarbija terminalseadmete ning e-lugerite tootmine toimub väljaspool Eestit ja vajadused

kaetakse impordiga, mistõttu langeb nende valdkondade ligipääsetavusnõuete täitmisega tekkiv

koormus välismaistele tootjatele. Eesti ettevõtteid puudutab ligipääsetavusnõuete täitmine kaudselt

ja vähesel määral, kuid lisab täiendavaid kohustusi eelkõige juhendite ja muu teabematerjali

tõlkimise ning pakendite ja toodete märgistuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise tõttu.

Euroopa Komisjon on hinnanud, et nimetatud toodete ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise

kulud moodustavad 1% ettevõtte arenduskuludest ja iga-aastased jooksvad kulud kümnendiku

sellest.

Seaduse nõuded puudutavad elektroonilise side teenuse osutajaid, kelle teenused ja teenuste

osutamiseks mõeldud terminalseadmed peavad vastama ligipääsetavusnõuetele.

Seaduse nõuded võivad puudutada ka disaini- ja inseneriteenuseid osutavaid Eesti ettevõtteid, kes

tegelevad riistvara väljatöötamisega. Tootmiseks kasutatakse välismaal toodetud komponente, mis

peavad vastama ligipääsetavusnõuetele. Seega võib eeldada, et kehtestatavad nõuded arvuti riistvara

ja operatsioonisüsteemidele ei mõjuta ülemääraselt Eesti tootjaid või vahendajaid. Võrreldes tänase

olukorraga lisanduvad Eesti ettevõtetele täiendavad kohustused eelkõige seonduvalt juhendite,

pakendite ja toodete märgistuse tõlkimise või koostamisega. Seoses toodete ligipääsetavusnõuetele

vastavuse kontrollimise kohustusega lisandub administratiivne koormus arvuti riistvara ja

operatsioonisüsteemide importijatele ja levitajatele.

Kuna ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse ka teatud finantsteenustele, peavad nende teenuste

osutajad viima nõuetega vastavusse kõik vahendid, mida tarbija kasutab teenuste tarbimiseks või

nende teenuste kohta informatsiooni hankimiseks. Nendeks vahenditeks on eelkõige veebilehed ja

mobiilirakendused, autentimismeetodid, makseterminalid, sularaha- või makseautomaadid ja muud

iseteenindusterminalid. Kohustatud isikuteks on kõik need ettevõtjad, kes Eestis vastavaid

finantsteenuseid osutavad või võivad osutada ehk pangad, investeerimisühingud,

investeerimisfondid, krediidiandjad ja krediidivahendajad ning makseasutused ja e-raha asutused.54

Lisaks peavad teenuseosutajad tagama töötajatele asjakohase ja piisava koolituse, et nad teaksid,

kuidas kasutada ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid ning oskaksid tarbijaid selles abistada. See võib

samuti kaasa tuua täiendava töökoormuse ja kulu.

Oluline on ka see, et olenemata tehnoloogilistele uuendustele, mis muudavad tooted ja teenused

puudega inimestele kättesaadavamaks, ei tohiks käesolev eelnõu soodustada pankade füüsiliste

teeninduspunktide vähendamist, kus inimesed on siiani saanud abi klienditeenindaja toel. On suur

53 EMTAK 4651 Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük 54 Täpsem info ja statistika Eestis tegevusloa saanud finantsasutustest on kättesaadav Finantsinspektsiooni kodulehel:

https://www.fi.ee/et.

40

hulk puudega ja vanemaealisi inimesi, kes ei ole veel suutelised kasutama erinevaid digitaalseid

lahendusi ja selline üleminek ei tohiks olla liiga järsk.

Eesti turul on nii välismaiste kui Eesti tootjate iseteenindusterminale (sularahaautomaadid,

piletiautomaadid, registreerimisautomaadid). Iseteenindusterminalide funktsionaalsuse täiendamine

uute toodete arendusel ligipääsetavusnõuetele vastavaks toob eeldatavalt kaasa lisakulusid. Euroopa

Komisjoni hinnangul moodustavad lisakulud 1% ettevõtete arenduskuludest ning iga-aastaseid

jooksvaid kulusid ei lisandu. Uute toodete all on siin silmas peetud alates 2025. aasta 28. juunist

turule lastavaid iseteenindusterminale. Neid iseteenindusterminale, mida teenusosutaja kasutab

teenuse osutamiseks enne 2025. aasta 28. juunit, võib teenuseosutaja kasutada sarnase teenuse

osutamiseks ka edasi, kuid üksnes kuni 20 aastat iseteenindusterminali esmasest kasutuselevõtust

arvates või kuni selle majanduslikult kasuliku tööea lõpuni.

Veebilehtede (sh e-kaubanduse ja e-raamatute veebilehtede), telefoniteenuste ja mobiililahenduste

ligipääsetavusnõuete täitmine toob kaasa põhimõttelisi muudatusi teabe jagamisel ja sellest

tulenevalt lisatööd. Kuivõrd veebilehti uuendatakse iga 3–5 aasta tagant, saab

ligipääsetavusnõuetega kohandamisest tulenevad vajalikud arendustööd teha tavapäraste uuenduste

raames. Täiendavaid kulutusi toob kaasa teabe sisu haldamine ja uuendamine. Euroopa Komisjoni

hinnangu kohaselt on ligipääsetavusnõuetele vastava veebilehe loomine poolteist korda kallim ja

iga-aastased kulud neli korda suuremad kui nõuetele mittevastavate veebilehtede puhul.

Vastajad kinnitasid, et investeeringud on vajalikud, aga mahtusid veel välja tuua ei osatud. Ebaselge

on veel tehniline võimekus ja tekkivad kulud. Need olenevad ka sellest, milliste ettevõtte toodete ja

teenuste suhtes uued kohustused kehtima hakkavad.

Kuna LiPS-iga reguleeritavates valdkondades tegutsevad Eestis peamiselt väike- ja keskmise

suurusega ettevõtted ning mikroettevõtted, jätavad paljud ettevõtted tõenäoliselt ebamõistlikule

koormusele viidates ligipääsetavusnõuded täitmata ja neile ligipääsetavusnõuete rakendamisega

lisakulu ei teki. Teenustega seotud mikroettevõttetele ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata. LiPS-i

rakendamine suurendab tõenäoliselt ettevõtete halduskoormust, sest ettevõtjad peavad hindama oma

toodete ja teenuste vastavust ligipääsetavusnõuetele, andma kinnituse ja täiendavat teavet toote või

teenuse ligipääsetavuse kohta. Näiteks sideettevõtjate puhul rakenduvad kohustused väga paljudele

teenustele ja toodetele, mistõttu on nende jaoks tegu väga suure projektiga nii rahalises kui

töötundide mõttes. Lisaks toob kaasa täiendavat halduskoormust TTJA teavitamine ja põhjendamine

seoses erandite kasutamisega.

Valdkondades, kus nõutud muudatusi reaalselt tehakse, on lisakulud üldiselt pigem tagasihoidlikud

(juhendite tõlkimine, veebiplatvormil lisamooduli kasutamine) ja suuremat ressurssi nõuab pigem

veebide sisuline haldamine vastavalt sätestatud nõuetele.

Seadus kohaldub ainultuutele toodetele, mis viiakse turule peale 2025. aasta 28. juunit, ning alates

2025. aasta 28. juunist pakutavatele ja osutatavatele teenustele. Ettevõtjatel on tänu sellele umbes

neli aastat aega oma tooted ja teenused ligipääsetavusnõuetega kooskõlla viia või hinnata nõuete

kohaldamise proportsionaalsust ja ebaproportsionaalsuse korral taotleda erandi kasutamist.

Iseteenindusterminali, mida ettevõtja kasutab teenuse osutamiseks enne 2025. aasta 28. juunit, võib

jätkuvalt kasutada sarnase teenuse osutamiseks kuni selle majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid

kõige kauem 20 aastat pärast selle kasutuselevõttu. Varem (alates 2025. aasta 28. juunist) välja

vahetatud seadmed peavad vastama ligipääsetavusnõuetele.

41

Eelnõuga hõlbustatakse muu hulgas füüsiliste isikute juurdepääsu finantsteenustele, mis mõne

funktsioonihäire tõttu võib muidu olla raskendatud või välistatud. See tähendab seda, et ka näiteks

nägemis- või kuulmispuudega juriidilise isiku esindaja (kui füüsiline isik) saab ligipääsetavaid

tooteid ja teenuseid kasutada vaatamata sellele, et ligipääsetavusnõuded kehtestatakse tarbijale

suunatud toodetele ja teenustele.

Seaduse kohaldamisalas olevate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kehtestamine võib kaudselt

mõjutada ka leibkondade toimetulekut. Seda juhul, kui sihtrühma kuuluv inimene on pidanud

ligipääsmatuse tõttu valima kallima alternatiivse toote või teenuse.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

LiPS-i majanduskulu mõju ulatus ja sagedus on nii kogu majandusele kui konkreetsetes

valdkondades väike, kuid mõju mõnele konkreetsele ettevõttele võib olla suur. Sihtrühma suurus on

kõiki Eestis tegutsevaid ettevõtteid arvestades väike. Ebasoovitava mõjuna võib seaduse

rakendumine tuua kaasa toodete ja teenuste hinnatõusu. Samuti on oht, et kui väikeettevõtted peavad

seaduse nõuete täitmiseks suuri investeeringuid tegema, võivad nad olla sunnitud oma tegevuse

lõpetama.

6.3. Mõju regionaalarengule

Transporditeenuse ligipääsetavuse suurendamine parandab kogu elanikkonna, eelkõige puudega

inimeste ja eakate liikuvust, suurendades sellega inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede

kättesaadavust. Transporditeenustele ligipääsetavusnõuete kehtestamine võimaldab nii puudega

inimestel kui vanemaealistel käia tööl ning kasutada teenuseid toimepiirkondade keskustes, mis

omakorda stimuleerib ettevõtlust ja majanduskasvu, piirkondade tugevamat sidustatust, inimressursi

tõhusamat kasutamist ning erinevate (avalike) teenuste arendamist üle Eesti. Kuna aga

transporditeenuse ligipääsetavust mõjutab lisaks infokeskkonnale ja teenustele ka füüsilise ruumi

ligipääsetavus, mille parandamine eeldab valdkondadeülest koostööd ja terviklikku ligipääsetavuse

poliitikat laiemalt, võib direktiivi tähenduses ligipääsetavuse tagamise mõju ulatust

regionaalarengule hinnata keskmiseks.

Ligipääsetavusnõuded hakkavad kehtima kõikidele LiPS-iga reguleeritavaid teenuseid ja tooteid

pakkuvatele ettevõtetele üle Eesti. Seega võib regionaalarengut mõjutada kaudselt ka teiste

reguleerimisalas olevate seadmete ligipääsetavuse paranemine. Näiteks ühtlustub sularaha- ja

makseautomaatidele ning iseteenindusterminalidele ligipääs üle Eesti. Kuna mõju on aga

eeldatavasti vaid kaudne, siis detailsemat mõjuanalüüsi reguleerimisalas olevate teenuste ja toodete

kohta ei tehta.

6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Seaduseelnõus ette nähtud turujärelevalvemehhanismi loomine ja käivitamine on ressursimahukas.

TTJA-l on vaja värvata täiendavaid järelevalveametnikke ning suurendada järelevalveametnike

kompetentsi erivajadusega inimeste ja ligipääsetavuse küsimustes. Koormust suurendab

turujärelevalveasutuse kohustus hinnata erandite asjakohasust. Kuna suur osa direktiiviga

reguleeritavates valdkondades tegutsevatest ettevõtetest on väikse ja keskmise suurusega ettevõtted,

on eeldatavalt ebaproportsionaalsuse erandit taotlevate ettevõtete arv suur. Järelevalveasutuse

loomisest tulenevat täiendavat rahalist koormust riigieelarvele on keeruline hinnata, sest eelnevalt

on vaja täpsustada järelevalveasutuse ülesanded. Häirekeskus loob platvormi, mille kaudu

võimaldatakse kõigil, sh rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajatel, võrdselt ja tasuta võtta ühendust

42

Euroopa ühtse hädaabinumbriga 112, tagades kahepoolne suhtlus vastuvõtja ja ühenduse võtja

vahel, reaalajas tekstiedastusvõimalus ja ühenduse võtja asukohainfo kindlakstegemine.

Arenduskulu täpsustub.

6.5. Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele

Muudatustega võib kaasneda teatav mõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike

halduskoormusele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Seadusega suureneb oluliselt TTJA järelevalvepädevus. Sellest tulenevalt on vajalikud täiendavad

ressursid. Tinglikult pool tulevasest töömahust seisneb standarditega kehtestatud nõuete täitmise

korrapärases tehnilises mõõtmises. Selline seire vajab mittemanuaalseid ehk tarkvaralisi lahendusi.

Teine pool töömahust seisneb juriidilises järelevalvetegevuses (seirega väljaselgitud probleemide,

sh ebaproportsionaalsusega põhjendatavate erisuste õiguslik hindamine, asutuste nõustamine,

suhtlus rikkujatega, ettekirjutused ja nende täitmise kontroll). 2021. aasta algusest asuti tegema

ettevalmistusi, et TTJA saaks võtta enda kanda avaliku teabe seaduse alusel kehtestatud veebilehe

ja mobiilirakenduse pidamise nõuete55 kohase järelevalve, mida seni täitis Andmekaitse

Inspektsioon (eelnõu 409 SE). Sel eesmärgil eraldati rahandusministri 19. jaanuari 2021. a

käskkirjaga nr 16 Vabariigi Valitsuse 2021. aasta reservi sihtotstarbelistest vahenditest 2021. aastal

kavandatud üleriigilistest IKT jaotamata vahenditest üleriigilise tähtsusega digiriigi ja

küberturvalisuse lisategevuste katteks MKM-i valitsemisalas TTJA-le 150 000 eurot käibemaksuta

veebilehtede ja mobiilirakenduste järelevalve funktsiooni mehitamiseks ja kompetentsi loomiseks.

Sama summa on TTJA-le ette nähtud ka 2022 ja 2023. aastaks ning sama vajadus püsib ka

järgnevatel aastatel, kusjuures seoses direktiivi rakendumisega 2025. aastal on vajalik katta veel

kahe täiendava ametikoha kulud, mis koos muude kuludega moodustab 195 000 eurot aastas. TTJA

prognoosib, et kui planeeritud kulud on ette nähtud tööjõu ja teenuse osutamiseks vajalike vahendite

tagamiseks (nt IT-arendused, tarkvaralitsentsid kontrolli tegemise hõlbustamiseks jne), siis lisaks

nõustamisele suuremahulisemate koolituste pakkumine sihtrühmale võib tähendada lisakulu 50 000

euro ulatuses aastas. Vajalike kulude katteks esitab RES2024-2027 protsessi taotluse MKM.

RES lisataotlus esitatakse perioodi RES2024-2027 kohta järgmiselt:

2024 2025 2026 2027

Tööjõukulud 72 500 145 000 145 000 145 000

Täiendavad kulud (koolitus-,

lähetus-, teavitus-, töökoha- ja

IT kulud) 77 500 50 000 50 000 50 000

Eelarvevajadus kokku 150 000 195 000 195 000 195 000

Kui TTJA-le käesoleva seadusega lisanduvate ülesannete täitmiseks raha RES-st siiski ei eraldata,

teostatakse järelevalvet miinimummääras ehk kaebusepõhiselt.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb kehtestada kaks uut Vabariigi Valitsuse määrust.

55 Avaliku teabe seadus, § 32.

43

1. Eelnõu § 4 lõike 4 alusel kehtestatakse määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“.

Rakendusaktiga võetakse Eesti õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi I lisas sätestatud toodetele ja

teenustele kohalduvad täpsemad funktsionaalsed nõuded, millest ettevõtja peab lähtuma toote või

teenuse ning nende kohta antava teabe ligipääsetavuse tagamisel. Määrusega kehtestataksegi

käesoleva eelnõu kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse ligipääsetavaks muutmisel kohalduvad

täpsemad nõuded, samuti täpsustatakse nõudeid nimetatud toote ja teenuse kohta antava teabe

ligipääsetavale esitamisele.

Rakendusaktis on sätestatud see, milliseid funktsioone peab toode või teenus täitma, kuid see, kuidas

täpselt ühe või teise nõude täitmiseni jõuda, on jäetud lahtiseks arvestusega, et nõuded peavad jätma

ruumi innovatsioonile. Funktsionaalsete ligipääsetavusnõuete aluseeldus on see, et tarbijale tuleb

pakkuda alternatiive. Teisisõnu peavad toode ja teenus ning nende kohta antav teave olema tarbijale

hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu. Nii ei pea me sensoorsetest kanalitest rääkides silmas

kõiki sensoorseid kanaleid, vaid peame silmas alternatiive.

2. Eelnõu § 5 lõike 2 alusel kehtestatakse määrus „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse

hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“.

Rakendusaktiga võetakse Eesti õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi VI lisas sätestatud

kriteeriumid, millest ettevõtja peab lähtuma, kui ta teeb ebaproportsionaalse koormuse hindamise.

Määrusega kehtestataksegi käesoleva eelnõu § 5 lõikes 1 viidatud ebaproportsionaalse koormuse

hindamise kriteeriumid.

Kriteeriumide sisuks on nõuete netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või

teenuse osutamise kogukulu suhe ettevõtja jaoks; ettevõtja kulud ja tulud võrrelduna kasuga puudega

inimestele; ligipääsetavuse netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe. Kriteeriumide kehtestamine

võimaldab muu hulgas nii ettevõtjatel kui järelevalveasutusel võrrelda erinevaid olukordi ja hinnata

süstemaatiliselt ebaproportsionaalse koormuse võimalikku olemasolu. Lisaks kehtestatakse

rakendusaktiga täpsustused TTJA-le ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise

sujuvamaks toimimiseks.

Kuigi seaduse kohaldamisala on küllaltki kitsapiiriline ega hõlma horisontaalselt kogu

ligipääsetavust puudutavat valdkondadeülest regulatsiooni, õigustab Vabariigi Valitsuse tasandil

rakendusaktide andmist asjaolu, et ligipääsetavus on praeguseni veel küllaltki uudne ja

vaidlusterohke temaatika, mida tuleb aga oluliseks pidada kõigis eluvaldkondades ning mis

kahtlemata puudutab erinevate ministeeriumite valitsemisalasid ja erinevate ministrite

vastutusvaldkondi. Kehtivas seaduses ei ole määratud ministeeriumi või ministeeriume, kelle

valitsemisalasse ligipääsetavuse temaatika selgelt kuuluks. Käesoleva eelnõu kohaldamisalas

olevate toodete ja teenuste vastutusvaldkonnad ongi jaotunud mitme erineva ministri vahel. Selleks,

et vältida rakendusaktide andmiseks sätestatavate volitusnormide põhiseaduse vastaseks osutumist

õigusselgusetuse tõttu, on rakendusaktide andmisel kohane Vabariigi Valitsuse määruse tasand.

Erinevate ministrite sisuline puutumus on seaduse kohaldamisalas olevate toodete ja teenuste puhul

praegusel juhul kohati siiski väga väike. Näiteks puudutab siseministri vastutusvaldkonda vaid

hädaabiteenusega seonduv, kultuuriministri vastutusvaldkonda puudutab e-raamatu teenus,

rahandusministri vastutusvaldkonda pangandusteenused. Ülejäänud teenused ja tooted kuuluvad

majandus- ja taristuministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda.

Sotsiaalministeerium seisab väärtustasandil ja sisupoliitiliselt ligipääsetavuse temaatika

44

väärtustamise eest, kuid rakendusaktidega seatakse nõudeid toodetele ja teenustele ning nõudeid

peab hakkama rakendama ettevõtja, mistõttu ei ole Sotsiaalministeerium praegusel juhul kohane

rakendustasandi täitja. Seepärast on õige, kui rakendusaktid valmistab ette Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Määruste kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2.

9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 28. juunil, mis on ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmise

tähtpäev.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile eelnõude infosüsteemi

EIS kaudu.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule

(ITL), EPIKojale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti

Meediaettevõtete Liidule, Eesti Ringhäälingute Liidule, Eesti Filmi Instituudile, televisiooni- ja

raadiolubade omanikele ning tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele, Eesti Kirjastuste

Liidule, Eesti Rahvusraamatukogule, Eesti Pimedate Raamatukogule, Eesti Digiraamatute Keskus

OÜ-le, Tallinna Keskraamatukogule, MTÜ-le Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon MTÜ-le, MTÜ-le Autoettevõtete Liit, Eesti Liinirongid AS-ile, AS-ile Eesti Raudtee,

T grupp AS-ile, Eesti Taksoettevõtjate Liit MTÜ-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, AS-ile

Tallinna Lennujaam, AS-ile Tallinna Sadam, AS-ile Saarte Liinid, MTÜ Eesti Sadamate Liidule,

AS-ile Ühisteenused, Transpordiametile, ITS Estonia transpordi innovatsiooni koostöövõrgustikule,

Ridango AS-ile, AS-ile Eesti Post, AS-ile Cleveron, Itella Estonia OÜ-le, DPD Eesti AS-ile, Coop

Eesti Keskühistule, DHL Estonia AS-ile, Eesti Pangaliidule, MTÜ Finance Estoniale,

Finantsinspektsioonile, AS-ile Swedbank, MTÜ-le Lastekaitse Liit, Õiguskantslerile, MTÜ-le

Ligipääsetavuse Foorum ja Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskusele.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2021. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 1

Euroopa Liidu direktiivi 2019/882 ja Eesti õigusaktide vastavustabel

Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019 direktiiv 2019/882, millega kehtestatakse nõuded toodete ja teenuste ligipääsetavuse

kohta.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1600766496993&uri=CELEX:32019L0882

EL-i õigusakti norm EL-i

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad ja kehtivad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

I PEATÜKK

Artikkel 1 Reguleerimisese

Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

—

Artikkel 2 Kohaldamisala

Jah

Artikkel 2 lg 1 a) – eelnõu § 2 lg 1 p 1

b) – eelnõu § 2 lg 1 punktid 2-6 ja § 2 lg 3

c) – eelnõu § 2 lg 1 p 7

d) – eelnõu § 2 lg 1 p 8

2

e) – eelnõu § 2 lg 1 p 9

Artikkel 2 lg 2 a) – eelnõu § 2 lg 2 p 1

b) – eelnõu§ 2 lg 2 p 2

c) – eelnõu § 2 lg 2 p 3

d) – eelnõu § 2 lg 2 p 4

e) – eelnõu § 2 lg 2 p 5

f) – eelnõu § 2 lg 2 p 6

Artikkel 2 lg 3 Eelnõu § 2 lg 2 p 1

Artikkel 2 lg 4 a) – eelnõu § 22 lg 5 p 1

b) – eelnõu § 22 lg 5 p 2

c) – eelnõu § 2 lg 5 p 4

d) – eelnõu § 2 lg 5 p 5

e) – eelnõu § 22 lg 5 p 3

Artikkel 2 lg 5 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 3 Mõisted

Osaline

ülevõtmise

kohustus

1) PISTS § 2 lg 1

2) TNVS § 3 lg 2

3) Eelnõu § 3 p 17

4) Eelnõu § 3 p 19

5) Eelnõu 327 SE (MeeTS § 4 lg 1)

6) Eelnõu § 3 p 18

7) Eelnõu § 3 p 16

8) Eelnõu 301 SE (ESS § 2 p 6)

3

9) Eelnõu 301 SE (ESS § 2 p 521)

10) VVS § 66 lg 3, § 70 lg 1; PäästeS § 5 lg

11 p 1

11) VVS § 66 lg 3, § 70 lg 1; PäästeS § 5 lg

11 p 1

12) eelnõu 301 SE (ESS § 2 p 83)

13) VVS § 66 lg 3, § 70 lg 1; PäästeS § 5 lg

11 p 1

14) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote

ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 2 p 4

15) TNVS § 4 lg 1 p 11

16) TNVS § 4 lg 1 p 10

17) TNVS § 4 lg 1 p 9

18) TNVS § 4 lg 1 p 14

19) TNVS § 4 lg 1 p 1

20) TNVS § 4 lg 1 p 3

21) eelnõu § 3 p 7

22) eelnõu § 3 p 14

23) eelnõu § 3 p 12

24) puudub

25) ülevõtmise kohustus puudub.

26) ülevõtmise kohustus puudub.

27) TNVS § 4 lg 1 p 2

4

28) a) KAVS § 3, § 5 lg 4; VÕS § 401

lõiked 1 ja 2, § 402 lg 2

28) b) VPTS § 43 lg 1 punktid 1, 2, 4 ja 5, §

44 p 1, 2, 4 ja 5

28) c) MERAS § 3 lg 1 punktid 1-8, § 3 lg 2

punktid 1-3, § 3 lg 21 punktid 1 ja 2, § 3 lg

3, § 3 lõiked 31 ja 32; VÕS § 709 lg 8

28) d) VÕS § 709 lg 4; MERAS § 6 lg 1

punktid

28) e) MERAS § 6 lg 1 punktid 1-3, § 6 lg 7

punktid 1,3,4 ja 5

29) eelnõu § 3 p 11

30) eelnõu § 3 p 1

31) eelnõu § 3 p 10

32) ÜTS § 4 lõiked 2 ja 3

33) RdtS § 6

34) eelnõu § 2 lg 5 p 6 ja § 3 p 20

35) ÜTS § 4 lg 2

36) ÜTS § 4 lg 2

37) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote

ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele"§ 2 p 6

38) eelnõu § 3 p 13

39) eelnõu § 3 p 15

40) eelnõu § 3 p 8

5

41) eelnõu § 3 punktid 5 ja 6

42) eelnõu § 3 p 4

43) eelnõu § 3 p 2

44) eelnõu § 3 p 3

II PEATÜKK

Artikkel 4 Ligipääsetavusnõuded

Osaline

ülevõtmise

kohustus

Artikkel 4 lg 1 Eelnõu § 4 lg 1

Artikkel 4 lg 2 Eelnõu § 4 lg 2

Artikkel 4 lg 3 Eelnõu § 4 lg 3

LiPS alusel kehtestatav määrus

„Funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded

tootele ja teenusele ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 6

Artikkel 4 lg 4 Valikuline

ülevõtmise

kohustus

— —

Artikkel 4 lg 5 Eelnõu § 2 lg 6

Artikkel 4 lg 6 — Järelevalveasutuse

juhendmaterjali tasand.

EAS võimaliku toetusmeetme

väljatöötamise eelduseks on

6

vastava kompetentsi tagamine,

mis võimaldab hinnata

ligipääsetavuse vajadusi ja

lahenduste vastavust

(rakendusakti tasand, kui

meetme laiendamiseks on

vajalik meetme määrust muuta)

Artikkel 4 lg 7 — Järelevalveasutuse

juhendmaterjali tasand.

Artikkel 4 lg 8 Eelnõu 301 SE (ESS § 88 lg 1)

Artikkel 4 lg 9 —Ei ole ülevõetav säte.

Artikkel 5 Reisijateveo valdkonnas

kehtivad liidu õigusaktid

Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

Artikkel 6 Vaba liikumine

Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

—

III PEATÜKK

Artikkel 7 Tootjate kohustused

Jah

Artikkel 7 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 14 lg 1

Artikkel 7 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 14 lg 2

Eelnõu § 6 lg 1

7

Artikkel 7 lg 3 Eelnõu § 6 lg 2

Artikkel 7 lg 4 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 14 lg 4

Artikkel 7 lg 5 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 14 lg 5

Artikkel 7 lg 6 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 14 lg 6

Eelnõu § 6 lg 3

Artikkel 7 lg 7 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 14 lg 7

Eelnõu § 6 lg 3

Artikkel 7 lg 8 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 6 lg 1 p 1, § 13 lg

1, § 14 lg 8

Eelnõu § 6 lõiked 4 ja 5

Artikkel 7 lg 9 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 3 lg 4; KorS § 23

lg 3, § 30 lg 3

Eelnõu § 17

Artikkel 8 Volitatud esindajad

Jah

Artikkel 8 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 15 lõiked 1 ja 3

Artikkel 8 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 15 lg 2 punktid

1-3

Eelnõu § 7

TsÜS § 117 lõiked 1 ja 2

Artikkel 9 Importijate kohustused Jah

8

Artikkel 9 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 16 lg 1

Artikkel 9 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 16 lg 2 punktid

1-5

Artikkel 9 lg 3 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 11 lõiked 1 ja 7,

§ 13 lg 1, § 14 lg 8, § 16 lg 6

Artikkel 9 lg 4 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 16 lg 6

Eelnõu § 8 lg 2 ja § 6 lg 3

Artikkel 9 lg 5 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 14 lg 7, § 16 lg 6

Artikkel 9 lg 6 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 16 lg 3

Artikkel 9 lg 7 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 16 lg 5

Eelnõu § 8 lg 1 ja § 6 lg 2

Artikkel 9 lg 8 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 11 lg 4 punktid 2

ja 3, § 13 lg 1 ja lg 2 punktid 1-5, § 16 lg 6

Eelnõu § 8 lg 2 ja § 6 lg 5

Artikkel 9 lg 9 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 13 lg 2 punktid

1-5 ja lõiked 3 ja 4

Artikkel 10 Turustajate kohustused

Jah

9

Artikkel 10 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 12 lg 1 punktid

1-3

Artikkel 10 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 17 lg 2 punktid

1-4

Artikkel 10 lg 3 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 13 lg 1, § 17 lg 3

Eelnõu § 9 lg 1

Artikkel 10 lg 4 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 17 lg 4

Artikkel 10 lg 5 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 6 lg 1 p 1, § 13 lg

1, § 17 lõiked 3 ja 5

Eelnõu § 9 lg 2

Artikkel 10 lg 6 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 13 lg 2 punktid

1-5 ja lg 4

Eelnõu § 17

KorS § 30 lg 3

Artikkel 11 Juhtumid, millal

tootjate kohustusi kohaldatakse

importijate ja turustajate suhtes

Jah Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 4 lg 1 p 9

Artikkel 12 Toodetega tegelevate

ettevõtjate kindlakstegemine

Osaline

ülevõtmise

kohustus

Artikkel 12 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 13 lg 5

Artikkel 12 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 13 lg 2 p 3

10

Eelnõu § 10

Artikkel 12 lg 3 — Ei ole ülevõetav säte

IV PEATÜKK

Artikkel 13 Teenuseosutajate

kohustused

Jah

Artikkel 13 lg 1 Eelnõu § 11 lg 1

Artikkel 13 lg 2 Eelnõu § 11 lg 2

Artikkel 13 lg 3 Eelnõu § 11 lg 3

Artikkel 13 lg 4 Eelnõu § 11 lg 4

Artikkel 13 lg 5 Eelnõu § 11 lg 5 ja § 17

KorS § 30 lg 3

V PEATÜKK

Artikkel 14 Täielik muutmine ja

ebaproportsionaalne koormamine

Jah

Artikkel 14 lg 1 Eelnõu § 4 lg 5

Artikkel 14 lg 2 Eelnõu § 5 lõiked 1 ja 2

Artikkel 14 lg 3 Eelnõu § 5 lõiked 3 ja 6

Artikkel 14 lg 4 Eelnõu § 5 lg 6

Artikkel 14 lg 5 Eelnõu § 5 lg 4

11

Artikkel 14 lg 6 Eelnõu § 5 lg 5

Artikkel 14 lg 7 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 14 lg 8 Eelnõu § 5 lg 6

VI PEATÜKK

Artikkel 15 Vastavuseeldus

Osaline

ülevõtmise

kohustus

Artikkel 15 lg 1 Eelnõu § 15 lg 1

Artikkel 15 lg 2 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 15 lg 3 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 15 lg 4 Eelnõu § 15 lg 2

VII PEATÜKK

Artikkel 16 Toodete EL-i

vastavusdeklaratsioon

Jah

Artikkel 16 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 19 lg 1

Eelnõu § 14 lõiked 1 ja 3

Artikkel 16 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 13 lg 3, § 19 lg 3

Eelnõu § 14 lg 2

Artikkel 16 lg 2 kolmas lause ei

ole ülevõetav säte

12

Artikkel 16 lg 3 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 19 lg 2

Artikkel 16 lg 4 Eelnõu § 14 lg 1

Artikkel 17 Toote CE-märgise

üldpõhimõtted

Ülevõtmise

kohustus

puudub

Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 20 lg 2

Artikkel 18 Nõuded ja tingimused

CE-märgise kinnitamiseks

Jah

Artikkel 18 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 20 lg 2

Eelnõu § 14 lg 4

Artikkel 18 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 14 lg 2, § 16 lg 2

p 3, § 20 lg 1

Artikkel 18 lg 3 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 20 lg 2, § 61

lõiked 1 ja 2

VIII PEATÜKK

Artikkel 19 Toodete

turujärelevalve

Osaline

ülevõtmise

kohustus

Artikkel 19 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 49 lg 1

Artikkel 19 lg 2 Eelnõu § 18 lg 1

Artikkel 19 lg 3 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 55 lõiked 1-4

13

Artikkel 20 Kohaldatavatele

ligipääsetavusnõuetele

mittevastavate toodetega

tegelemise menetlus riigi tasandil

Osaline

ülevõtmise

kohustus

Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS §-d 54-58

Artikkel 20 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 13 lg 4, § 54 lg 1,

§ 56 lg 2 punktid 1-6 ja lg 6, § 58 lõiked 1-5

KorS § 23 lg 3, § 28 lg 1

Eelnõu § 18 lg 2 punktid 1 ja 2

Artikkel 20 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8

Eelnõu 372 SE (TNVS § 57 lg 1)

Artikkel 20 lg 3 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 14 lg 8, § 16 lg 6,

§ 17 lg 5

Artikkel 20 lg 4 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 56 lg 2 punktid 3-

5, § 58 lõiked 1-5

Eelnõu 372 SE (TNVS § 57 lg 1)

KorS § 28 lõiked 1-4, § 29 lõiked 1-3

Artikkel 20 lg 5 Eelnõu § 2 lg 8

Eelnõu 372 SE (TNVS § 57 lg 5)

Artikkel 20 lg 6 Eelnõu § 2 lg 8

Eelnõu 372 SE (TNVS § 531 lg 1)

Artikkel 20 lg 7 — Ei ole ülevõetav säte

14

Artikkel 20 lg 8 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 54 lg 1, § 56 lg 2

punktid 1-6 ja lg 6, § 58 lõiked 1-5

Eelnõu § 18 lg 2

Artikkel 21 Liidu kaitsemeetmete

menetlus

Ülevõtmise

kohustus

puudub

–

—

Artikkel 21 lg 1 – —

Artikkel 21 lg 2 – —

Artikkel 21 lg 3 – —

Artikkel 21 lg 4 – —

Artikkel 22 Vormiline

mittevastavus

Jah

Artikkel 22 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 5 lg 2

Kors § 28 lõikes 1-4

Eelnõu § 18 lg 2 p 1

Artikkel 22 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 58

KorS § 28 lõiked 1-4, § 29 lõiked 1-3

Eelnõu § 18 lg 2 p 2

IX PEATÜKK

Artikkel 23 Teenuste vastavus Jah

15

Artikkel 23 lg 1 Eelnõu § 18 lõiked 1 ja 2

KorS § 27

Artikkel 23 lg 2 Eelnõu § 16

Artikkel 23 lg 2 teine lause ei

ole ülevõetav säte.

Artikkel 23 lg 2 kolmas lause on

järelevalveasutuse

juhendmaterjali tasand.

X PEATÜKK

Artikkel 24 Ligipääsetavus liidu

muude õigusaktide kohaselt

Ülevõtmise

kohustus

puudub

Artikkel 24 lg 1 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 24 lg 2 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 25 Muude liidu

õigusaktide harmoneeritud

standardid ja tehnilised

spetsifikatsioonid

Ülevõtmise

kohustus

puudub

— —

XI PEATÜKK

Artikkel 26 Delegeerimine Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

—

Artikkel 26 lg 1

16

Artikkel 26 lg 2

Artikkel 26 lg 3

Artikkel 26 lg 4

Artikkel 26 lg 5

Artikkel 26 lg 6

Artikkel 27 Komiteemenetlus Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

—

Artikkel 27 lg 1 — —

Artikkel 27 lg 2 — —

Artikkel 28 Töörühm

Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

—

Artikkel 29 Täitmise tagamine

Jah

Artikkel 29 lg 1 Eelnõu § 2 lg 7 ja HMS

KorS, HKMS, TsMS, TKS

Artikkel 29 lg 2 Eelnõu § 2 lg 7 ja HMS

KorS, HKMS, TsMS, TKS

Artikkel 29 lg 3 — Ei ole ülevõetav säte

17

Artikkel 30 Karistused

Jah

Artikkel 30 lg 1 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 59 lõiked 1 ja 2,

§ 60 lõiked 1 ja 2, § 61 lõiked 1 ja 2

KarS § 409 lõiked 1 ja 2

Artikkel 30 lg 2 Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 59 lõiked 1 ja 2,

§ 60 lõiked 1 ja 2, § 61 lõiked 1 ja 2

KarS § 409 lõiked 1 ja 2

Artikkel 30 lg 3 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 30 lg 4 VTMS, KrMS

Artikkel 30 lg 5 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 31 Ülevõtmine Osaline

ülevõtmise

kohustus

Artikkel 31 lg 1 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 31 lg 2 Eelnõu § 22 lg 1

Artikkel 31 lg 3 Ülevõtmise

kohustus

puudub

— —

Artikkel 31 lg 4 Ülevõtmise

kohustus

puudub

— —

18

Artikkel 31 lg 5 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 31 lg 6 — Ei ole ülevõetav säte

Artikkel 32 Üleminekumeetmed Jah

Artikkel 32 lg 1 Eelnõu § 22 lõiked 2 ja 4

Artikkel 32 lg 2 Eelnõu § 22 lg 3

Artikkel 33 Aruandlus ja

läbivaatamine

Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

—

Artikkel 33 lg 1 — —

Artikkel 33 lg 2 — —

Artikkel 33 lg 3 — —

Artikkel 33 lg 4 — —

Artikkel 34 Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

—

Artikkel 35 Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

—

I LISA

LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED TOODETELE JA TEENUSTELE

I jagu Jah Eelnõu § 4 lg 2

19

I jagu p 1

a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 3 lg 2

b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 3 lg 4

I jagu p 2 a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 4 lg 1

b)-n) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote

ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 4 lg 2-9

o) i - LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote

ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 7

o) ii - LiPS alusel kehtestatav määrus

„Toote ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 8

o) iii - LiPS alusel kehtestatav määrus

„Toote ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 9

20

o) iv - LiPS alusel kehtestatav määrus

„Toote ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 10

I jagu p 3 LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 3 lg 7

II jagu Jah Eelnõu § 4 lg 2

II jagu a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 5

II jagu b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 3 lg 3

III jagu Jah Eelnõu § 4 lg 2

III jagu a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 6 lg 1

III jagu b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 3 lg 5 ja lg 6

21

III jagu c) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 6 lg 2

III jagu d) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 3 lg 7

IV jagu Jah Eelnõu § 4 lg 3

IV jagu a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 12

IV jagu b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 13

IV jagu c) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 14

IV jagu d) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 15

IV jagu e) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

22

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 16

IV jagu f) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 17

IV jagu g) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 18

V jagu Jah PäästeS § 5 lg 11p 1; SiM määruse nr 26

muutmine

LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 12

VI jagu Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 1 lg 2

VI jagu p 1 a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 11 lg 1

VI jagu p 1 b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

23

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 11 lg 2

VI jagu p 1 c) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 11 lg 3

VI jagu p 2 LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 19

VII jagu Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 20 lõiked 1 ja 2

VII jagu a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 21

VII jagu b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 22

VII jagu c) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 23

24

VII jagu d) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 24

VII jagu e) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 25

VII jagu f) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 26

VII jagu g) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 27

VII jagu h) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 28

VII jagu i) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 29

VII jagu j) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

25

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 30

VII jagu k) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 31

II LISA

EELDATAVAD MITTESIDUVAD VÕIMALIKUD LAHENDUSED, MIS AITAVAD TÄITA I LISA

LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDEID

tabel Ülevõtmise

kohustus

puudub

—

Tegemist on lahendusnäidetega

ligipääsetavusnõuete

ülevõtmiseks

järelevalveasutuse

juhendmaterjali tasand

III LISA

LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED ARTIKLI 4 LÕIKE 4 TÄHENDUSES SEOSES TEHISKESKKONNAGA, KUS

OSUTATAKSE KÄESOLEVA DIREKTIIVI KOHALDAMISALASSE KUULUVAID TEENUSEID

Ülevõtmise

kohustus

puudub/

valikuline

ülevõtmise

kohustus

—

Eelnõu ei hõlma tehiskeskkonna

ligipääsetavust

IV LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUS – TOOTED

IV lisa p 1 Tootmise sisekontroll Jah Eelnõu § 2 lg 8 ja TNVS § 18 lg 1

26

Eelnõu § 12 lg 1

IV lisa p 2 Tehnilised dokumendid Jah Eelnõu § 13 lõiked 1-3, lg 4 p 1-3

IV lisa p 3 Tootmine Jah Eelnõu § 12 lg 2

IV lisa p 4 CE-märgis ja ELi

vastavus-deklaratsioon

Jah

Eelnõu § 14 lõiked 1 ja 4

IV lisa p 5 Volitatud esindaja Jah Eelnõu § 7

V LISA

TEAVE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETELE VASTAVATE TEENUSTE KOHTA

V lisa p 1 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 3 lg 5

V lisa p 2 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 3 lg 6

V lisa p 3 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja

teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta

antavale teabele" § 3 lg 7

VI LISA

EBAPROPORTSIONAALSE KOORMUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

VI lisa p 1 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja

ebaproportsionaalse koormuse hindamise

27

kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete

kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 3

ja § 4 lg 1

a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja

ebaproportsionaalse koormuse hindamise

kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete

kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 3

lg 1 p 1

a) i)-v) LiPS alusel kehtestatav määrus

„Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse

hindamise kriteeriumid ja

ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest

teavitamise kord“ § 3 lg 1 punktid 1-5

b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja

ebaproportsionaalse koormuse hindamise

kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete

kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 3

lg 1 p 2

b) i)-v) LiPS alusel kehtestatav määrus

„Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse

hindamise kriteeriumid ja

ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest

teavitamise kord“ § 3 lg 3 punktid 1-4

VI lisa p 2 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja

ebaproportsionaalse koormuse hindamise

kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete

kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 5

Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja

ebaproportsionaalse koormuse hindamise

kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete

28

kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 6

lõiked 1 ja 2

1

Seletuskirja lisa 2

KAVAND

Rakendusaktide kavandid

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale

teabele

Määrus kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse § 4 lõike 4 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse

kohaldamisalasse kuuluvatele toodetele ja teenustele ning nende kohta antavale teabele.

(2) Käesoleva määruse nõuded kohalduvad riigihankele, mille ese kuulub toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seaduse kohaldamisalasse ning mille kavandatud kasutaja on füüsiline isik.

Nõudeid tuleb arvestada riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse koostamisel.

(3) Toote pakendile ja veebilehelt leitavale juhisele toote paigaldamise, hooldamise,

ladustamise ja kõrvaldamise kohta esitatavaid nõudeid ei kohaldata iseteenindusterminalile.

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) järjestikjuhtimine on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida üksteisele järgnevate

kindlas järjekorras käsklustega, kasutades kasutajaliidest;

2) kasutajaliideseks on interaktiivse süsteemi (tarkvara või riistvara) kõik komponendid, mis

pakuvad kasutajale teavet ja/või kontrolli, et täita konkreetseid ülesandeid interaktiivse

süsteemiga;

3) kasutajaliidese komponent on kasutajaliidese üksus, mille esitab kasutajale tarkvara;

3) ligipääsetavuselement on teatud tootele või teenusele või selle kohta antavale teabele

juurdepääsu võimaldav osa, omadus või tunnusjoon;

4) reaalajas tekst on kahe või enama kasutaja vahel reaalajas tekstivestlus, kus sisestatava

teksti tähemärgid edastatakse sellises järjekorras, et kasutaja tajub suhtlust pidevana;

4) tugiteenus on kasutajatoe, kõnekeskuse, tehnilise toe, edastus- või koolitusteenus, mille

eesmärk on toetada toote ja teenuse puudega inimestele ligipääsetavaks muutmist;

20) tugitehnoloogia on kõik elemendid, seadmete osad, teenuse- või tootesüsteemid,

sealhulgas tarkvara, mida kasutatakse selleks, et suurendada, säilitada, asendada või

parandada puudega inimeste funktsionaalset võimekust või leevendada või kompenseerida

vaegusi, piiratud tegevusvõimet ja osalemise piiratust.

2

2. peatükk

ÜLDISED LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED

§ 3. Nõuded teabe esitamisele

(1) Teave toote kasutamise ja ligipääsetavuselementide kohta võib olla esitatud tootel või

sellega kaasas olevas kasutusjuhendis või veebilehelt leitavas juhises. Teave peab sisaldama

toote ligipääsetavust tagavaid omadusi, nende aktiveerimisviise ja abistavate lahendustega

koostalitlusvõimet.

(2) Tootel olev teave toote ligipääsetavuselementide ning toote märgistuse, kasutusjuhendi ja

hoiatuste kohta peab olema:

1) hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu;

2) esitatud arusaadaval ja kasutajale tajutaval viisil;

3) esitatud, kasutades trükikirja kontrastsust, kirjatüüpe ja -suuruseid, sealhulgas kirjakraade

ja -laade, arvestades eeldatavaid kasutajavajadusi.

(3) Veebilehelt leitav juhis toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamise kohta

peab:

1) olema kättesaadav tekstiformaatides, mida saab kasutada erinevatel viisidel kasutatava ja

rohkem kui ühe meele kaudu hoomatava alternatiivse abiformaadi loomisel;

2) lisama mittetekstilisele sisule alternatiivsel viisil esitatud sisu;

3) lisaks kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid.

(4) Tootega kaasas olev kasutusjuhend või veebilehelt leitav juhis toote

ligipääsetavusomaduste ning toote märgistuse, kasutamise ja hoiatuste kohta peab:

1) sisaldama toote kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kirjeldust, mis esitatakse käesoleva

määruse §-s 4 sätestatud nõudeid arvestades ja milles tuuakse välja, kas tootel on käesoleva

määruse §-s 4 sätestatud asjakohased omadused;

2) sisaldama abivahenditega liidestatava tark- ja riistvara kirjeldust, millele tuleb lisada

tootega katsetatud abivahendite loetelu;

3) lisaks kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3 punktides

1 ja 2 sätestatud nõudeid.

(5) Teenuse osutamisel esitatakse teave teenuse toimimise kohta ning teenuse osutamisel

kasutatava toote ligipääsetavusomaduste, abivahendite ja teenuse elementidega

koostalitlusvõime ja teenusega seose kohta.

(6) Teenuse osutamisel esitatavale teabele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatud nõudeid. Teenuse osutamiseks vajalikku elektroonilist teavet esitatakse järjepideval

ja sobival viisil, tehes selle tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks.

(7) Tugiteenuse olemasolu korral antakse tugiteenuse osutamisel teavet toote või teenuse

ligipääsetavuse ja selle tugitehnoloogiatega ühilduvuse kohta. Teave antakse ligipääsetavate

sidevahendite abil.

§ 4. Nõuded toote funktsionaalsusele ja kasutajaliidesele

3

(1) Toode ja selle kasutajaliides peab sisaldama omadusi, elemente ja funktsioone, mis

võimaldavad piiratud võimekusega kasutaja ligipääsu tootele ning seda tajuda, kasutada,

mõista ja juhtida.

(2) Toode peab vastama järgmistele funktsionaalsuse nõuetele:

1) töörežiimid on kasutatavad ka suure ulatuvuse ja jõu puudumise korral;

2) ei põhjusta valgustundlikkushoogude vallandumist;

3) pakub biomeetriliste tunnuste tuvastamisele ja kontrollimisele kasutajale alternatiivi;

4) on funktsionaalselt järjepidev ning võimaldab suhtluseks aega piisavalt ja paindlikult;

5) tark- ja riistvara võimaldab toote liidestamist tugitehnoloogiatega;

6) kasutaja privaatsus on toote ligipääsetavuselementide kasutamisel kaitstud.

(3) Kui toode võimaldab teabevahetust, kasutamist, teabe esitamist, juhtimist ja suunamist,

peab see olema teostatav rohkem kui ühe meele kaudu. Kasutaja kõnele ning nägemis-,

kuulmis- ja kompimismeelele tuleb pakkuda alternatiive.

(4) Kui tootes kasutatakse kõnet, tuleb kasutajale pakkuda alternatiive kommunikatsiooni,

kasutamiskontrolli ja suunamise jaoks kasutatavale kõnele ja häälele.

(5) Kui tootes kasutatakse visuaalseid elemente, peavad tootel olema kommunikatsiooni,

teabe edastamise ja juhtimise kasutamisel paindlikud suurenduse, heleduse ja kontrastsuse

seadistamise võimalused. Visuaalne element peab olema kasutajaliidese juhtimiseks

kasutatava programmi ja abivahendiga koostalitlusvõimeline.

(6) Kui tootes kasutatakse teabe edastamiseks, tegevuse märkimiseks, vastuse nõudmiseks või

elementide tuvastamiseks värve või helisignaale, tuleb kasutajale pakkuda alternatiive

vastavalt värvi või helisignaali kasutamisele.

(7) Kui tootes kasutatakse visuaalseid elemente, tuleb kasutajale pakkuda paindlikke

võimalusi nähtavuse selguse parandamiseks.

(8) Kui tootes kasutatakse heli, peab kasutajal olema võimalik seadistada heli tugevust ja

kiirust ning kasutada tõhustatud helifunktsioone, sealhulgas ümbritsevatest toodetest

tulenevate segavate helisignaalide vähendamist ja kuuldu selguse parandamist.

(9) Kui toode vajab manuaalset kasutamist ja juhtimist, peab seda olema võimalik

järjestikjuhtida ning kasutada kompimise teel eristatavaid osi. Toode peab pakkuma

peenmotoorsele juhtimisele alternatiive, vältides üheaegse juhtimise vajadust.

§ 5. Nõuded toote pakendile

Toote pakend ja sellel esitatav teave pakendi avamise, sulgemise, kasutamise ja äraviskamise

kohta ning toote avamise, sulgemise, paigaldamise, kasutamise, hooldamise, ladustamise ja

äraviskamise kohta, samuti toote ligipääsetavusomaduste kohta, peab olema ligipääsetav.

§ 6. Nõuded teenuse osutamisele

(1) Teenuse osutamisel tuleb tagada kasutatava toote ligipääsetavus kooskõlas käesoleva

määruse §-des 3–5 ning 3. ja 5. peatükis sätestatuga.

4

(2) Veebileht ja mobiilsideseadmel põhinev teenus muudetakse ligipääsetavaks järjepideval

ja sobival viisil, tehes see tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks.

3. peatükk

TOOTEPÕHISED ERINÕUDED

§ 7. Nõuded iseteenindusterminalile

Iseteenindusterminal peab:

1) sisaldama kõnetuvastustehnoloogiat;

2) võimaldama kasutada isiklikke kõrvaklappe;

3) piiratud reageerimisaja korral esitama kasutajale hoiatusteate rohkem kui ühe meele kaudu;

4) võimaldama pikendada kasutamiseks eraldatud aega;

5) olema piisava kontrastsusega ning kompimise teel eristatavate klahvide ja juhtseadistega,

kui need on olemas;

6) helisignaalide kasutamisel olema ühilduv Euroopa Liidu tasandil olemasolevate

abivahendite ja tugitehnoloogiatega;

7) võimaldama piiratud võimekusega kasutaja ligipääsu ligipääsetavuselementi aktiveerimata.

§ 8. Nõuded e-lugerile

E-lugeril peab olema funktsioon teksti audioesitluseks.

§ 9. Nõuded elektroonilise sideteenuse osutamisel kasutatavale terminalseadmele,

millel on interaktiivne andmetöötlusvõime

(1) Kui tootel on lisaks hääle edastamise võimalusele ka teksti edastamise võimalus, peab

toode võimaldama reaalajas tekstiedastust ja toetama kõrgetasemelisi audioseadmeid.

(2) Kui tootel on lisaks teksti ja hääle edastamise võimalusele ka video edastamise võimalus,

peab toode võimaldama tervikvestluse kasutamist, sealhulgas sünkroniseeritud häält, reaalajas

tekstiedastust ja videoresolutsiooni, mis võimaldab suhtlust viipekeeles.

(3) Toode peab olema ühildatav traadita kohtvõrgu ühendusel kuulmistehnoloogiatega.

(4) Toote funktsioonid ei või häirida abivahendite toimimist.

§ 10. Nõuded audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsuks kasutatavale

terminalseadmele, millel on interaktiivne andmetöötlusvõime

Puudega kasutajale tehakse kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenuse osutaja edastatud

ligipääsetavuselemendid kasutaja ligipääsu, valimise, juhtimise, isikustamise ja abivahendisse

edastamise kohta.

§ 11. Nõuded riigihanke objektiks olevale tootele

(1) Teabe kättesaadavus seoses toote toimimise ja ligipääsetavuselementidega peab vastama

käesoleva määruse § 3 lõigetes 2 ja 4 sätestatud elementidele.

5

(2) Kasutajaliidese omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus ning toodete

funktsionaalsuse kavandamine peavad vastama käesoleva määruse §-s 4 sätestatud

asjakohastele nõuetele.

(3) Pakendi ligipääsetavus, sealhulgas sellel esitatav teave ja juhised toote paigaldamise,

hooldamise, kasutamise ja äraviskamise kohta, mis ei ole esitatud tootel, vaid on

kättesaadavad muude vahendite abil, nagu veebileht, välja arvatud iseteenindusterminalid,

peavad vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 3 ja §-s 5 sätestatud asjakohastele

ligipääsetavusnõuetele.

4. peatükk

TEENUSEPÕHISED ERINÕUDED

§ 12. Nõuded elektroonilise side teenusele

(1) Teenus peab lisaks häälsidele võimaldama reaalajas tekstiedastust. Kui lisaks häälsidele

kasutatakse ka videot, peab teenus võimaldama tervikvestlust.

(2) Hädaabiühenduse kaudu peab teenus võimaldama puudega lõppkasutajale teiste

lõppkasutajatega samaväärse ligipääsu hädaabiteenistustele kooskõlas toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega.

§ 13. Nõuded teenusele, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele

(1) Teenus peab pakkuma tajutavaid, kasutatavaid, arusaadavaid ja töökindlaid elektroonilisi

saatekavasid, mis annavad teavet ligipääsetavusfunktsioonide kättesaadavuse kohta.

(2) Teenus peab tagama audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselementide täieliku

edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal

seadistada kuva ja kasutust.

(3) Audiovisuaalmeedia ligipääsetavuselemendid on:

1) subtiitrid kurdile ja kuulmispuudega inimesele;

2) audiokirjeldus;

3) subtiitrite pealelugemine;

4) viipekeelne tõlge.

§ 14. Nõuded lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi kaugliini reisijateveoteenusele

(1) Teenus peab selle osutamisel vastama käesoleva määruse § 3 lõigetes 5–7 ja §-s 6

sätestatud nõuetele.

(2) Teenuse osutamisel esitatakse:

1) teave sõiduki, ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta ning abi kohta

piiratud võimekusega kasutajale;

2) teave aruka piletimüügisüsteemi ja selle -funktsioonide kohta;

3) reaalajas reisijateabe;

4) teave lisateenuste kättesaadavuse kohta.

6

§ 15. Nõuded linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi

reisijateveoteenusele

Teenuse osutamiselkasutatavad iseteenindusterminalid peavad olema ligipääsetavad

kooskõlas käesoleva määruse §-des 3, 4 ja 7 sätestatuga.

§ 16. Nõuded pangandus- ja finantsteenusele

(1) Teenuse osutamisel pakutavad autentimismeetodid, elektroonilised allkirjad,

makseteenused ja turvalisusega seotud teenused peavad olema tajutavad, kasutatavad,

arusaadavad ja töökindlad.

(2) Teenuse osutamisel antav teave peab olema arusaadav. Teabe keerukus ei või ületada

Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B2 (kõrgem kesktase).

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse ka siis kui teenuseid osutatakse

veebilehe või mobiilirakenduse kaudu.

§ 17. Nõuded e-raamatu teenusele

(1) Kui e-raamat sisaldab lisaks tekstile ka heli, tuleb tekst ja heli teenuse osutamisel esitada

sünkroniseeritult.

(2) E-raamatu digitaalne fail peab teenuse osutamisel võimaldama tugitehnoloogial

nõuetekohaselt toimida.

(3) Teenuse osutamisel peab piiratud võimekusega kasutajal olema võimalik:

1) pääseda ligi e-raamatu sisule;

2) navigeerida e-raamatu sisus ja kujunduses;

3) tajuda e-raamatu struktuuri;

4) kasutada e-raamatut paindlikult, omades valikuvõimalusi sisu esitamisel.

(4) E-raamatu sisu alternatiivsed esitusviisid ja koostalitlus mitmesuguste tugitehnoloogiatega

peavad olema tajutavad, arusaadavad, kasutatavad ja töökindlad.

(5) E-raamat peab olema leitav metaandmete kaudu ligipääsetavuselementide kohta esitatud

teabe järgi.

(6) E-raamatu ligipääsetavuselemendid peavad olema rakendatavad sõltumata autoriõiguste

digitaalkaitse meetmetest.

§ 18. Nõuded e-kaubanduse teenusele

(1) Teenuse osutamisel esitatav teave peab sisaldama teavet müüdava toote ja teenuse

ligipääsetavuse kohta, kui vastutav ettevõtja on eelnevalt selle teabe müüjale kättesaadavaks

teinud.

(2) Teenuse osana pakutavad autentimis-, makse- ja turvafunktsioonid peavad olema

tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad.

7

(3) Teenuse osutamisel pakutav autentimismeetod, elektrooniline allkiri ja makseteenus peab

olema tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel.

§ 19. Nõuded riigihanke objektiks olevale teenusele

Teenuse omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus peab vastama selliste

omaduste, elementide ja funktsioonide asjakohastele ligipääsetavusnõuetele, mis on

sätestatud käesoleva määruse teenusega seotud paragrahvides.

5. peatükk

FUNKTSIONAALSE TOIMIVUSE KRITEERIUMID

§ 20. Üldine kasutuseeldus

(1) Kui käesoleva määruse 2., 3. või 4. peatükis sätestatud ligipääsetavusnõuded ei hõlma

tootedisaini ja tootmise või teenuse osutamise teatud funktsiooni ja viisi, peavad need

funktsioonid või viisid olema ligipääsetavad, vastates asjakohastele funktsionaalse toimivuse

kriteeriumitele.

(2) Funktsionaalse toimivuse kriteeriume kasutatakse:

1) alternatiivina ühele või enamale tehnilise nõudele, millele osutatakse käesoleva määruse

2., 3. või 4. peatükis sätestatud ligipääsetavusnõuetes, ning

2) ainult juhul, kui funktsionaalse toimivuse kriteeriumite kohaldamine vastab

ligipääsetavusnõuetele ja;

3) toote kavandamise ja tootmise ning teenuse osutamise tulemuseks on võrdväärne või

suurem ligipääsetavus nende eeldatavaks kasutamiseks puudega inimeste poolt.

§ 21. Kasutamine nägemisvõime puudumise korral

Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks

töörežiim, mis ei eelda nägemisvõimet.

§ 22. Kasutamine piiratud nägemisvõime korral

Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks

töörežiim, mis võimaldab piiratud nägemisvõimega kasutajatel toodet kasutada.

§ 23. Kasutamine värvitaju puudumise korral

Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks

töörežiim, mis ei eelda kasutaja värvitaju.

§ 24. Kasutamine kuulmisvõime puudumise korral

Kui toode või teenus pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks

töörežiim, mis ei eelda kuulmisvõimet.

§ 25. Kasutamine piiratud kuulmisvõime korral

8

Kui toode või teenus pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks

tõhustatud helifunktsioonidega töörežiim, mis võimaldab piiratud kuulmisvõimega

kasutajatel toodet kasutada.

§ 26. Kasutamine kõnevõime puudumise korral

Kui toode või teenus nõuab kasutajatelt häälsisendit, pakutakse kasutajale vähemalt üks

töörežiim, mis ei nõua häälsisendit. Häälsisend hõlmab mis tahes suuliselt tekitatavat heli.

§ 27. Kasutamine piiratud käsitsemisvõime või jõu korral

Kui toode või teenus nõuab manuaalseid toiminguid, pakutakse kasutajale vähemalt üks

töörežiim, mis võimaldab kasutada toodet alternatiivsete toimingute abil, mis ei eelda

peenmotoorset juhtimist ega käsitsemist, käejõudu ega korraga rohkem kui ühe juhtseadise

kasutamist.

§ 28. Kasutamine piiratud ulatusvõime korral

Toote juhtelemendid peavad olema piiratud võimekusega kasutaja küündivusulatuses. Kui

toode või teenus pakub manuaalset töörežiimi, pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim,

mida saab kasutada piiratud ulatusvõime ja piiratud jõu korral.

§ 29. Valgustundlikkushoogude vallandamise riski minimeerimine

Kui toode pakub visuaalseid töörežiime, välditakse töörežiime, mis vallandavad

valgustundlikkushoogusid.

§ 30. Kasutamine piiratud kognitiivsete võimete korral

Toode või teenus hõlmab vähemalt ühte töörežiimi, mille elemendid lihtsustavad ja

hõlbustavad selle kasutamist.

§ 31. Eraelu puutumatus

Kui toode või teenus hõlmab elemente, mis on sellele paigaldatud ligipääsetavuse eesmärgil,

pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim, mis tagab kõnealuste ligipääsetavuse eesmärgil

paigaldatud elementide kasutamisel eraelu puutumatuse.

9

KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja

ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord

Määrus kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse § 5 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaldamisalasse

kuuluva toote ja teenuse suhtes ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise ja selle

dokumenteerimise kriteeriumid. Samuti kehtestatakse määrusega ettevõtjale

ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord.

§ 2. Kogukulu

Kogukulu käesoleva määruse tähenduses on toote tootmise, turustamise või importimisega

või teenuse osutamisega seotud ettevõtja tegevuskulu ja kapitalikulu summa.

§ 3. Hindamise elemendid ja kriteeriumid

(1) Kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamise elemendid on:

1) ühekordsete korralduslike kuludega seotud kriteeriumid;

2) jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid.

(2) Ühekordsete korralduslike kuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvestada,

on järgmised:

1) ligipääsetavusalaste eriteadmistega täiendava inimressursi maksumus;

2) inimressursi koolitamise ja ligipääsetavusalaste teadmiste saamisega seotud kulud;

3) toote arendamisele või teenuse osutamisele ligipääsetavusvõimaluste lisamiseks uue

protsessi väljatöötamise maksumus;

4) ligipääsetavust käsitleva juhendmaterjali väljatöötamise maksumus;

5) ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide mõistmise ühekordne kulu.

(3) Jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel

arvestada, on:

1) toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulud;

2) tootmisprotsessis tehtavad kulud;

3) toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud;

4) dokumentatsiooni koostamise kulud.

§ 4. Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumus

(1) Ettevõtja hindab kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja toote

tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu suhet ettevõtja jaoks.

10

(2) Hindamisel kasutatakse käesoleva määruse §-s 3 sätestatud elemente ja kriteeriume.

§ 5. Ettevõtja kulu ja tulu võrdlus eeldatava kasuga

Ettevõtja võrdleb hinnangulist kulu ja tulu, sealhulgas seoses tootmisprotsesside ja

investeeringutega, eeldatava kasuga puudega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse toote

või teenuse kasutamiskordade arvu ja kasutamise sagedust.

§ 6. Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe

(1) Ettevõtja hindab ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe

suhet.

(2) Hindamisel kasutatakse käesoleva määruse §-s 3 sätestatud elemente ja kriteeriume.

§ 7. Ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium

Meie 22.06.2021 nr 1.2-2/90-1

Eelnõu kooskõlastamine

Edastame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu. Palun märkused ja ettepanekud esitada hiljemalt 27. augustiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisaadressaadid:

eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks eelnõu seletuskirjas märgitud ettevõtjatele,

asutustele ja organisatsioonidele

Virge Kuningas-Turu 626 9114 [email protected]