Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

20.07.2026 nr 2-2/2524-1

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a

määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ muutmise määruse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse

17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Maa- ja Ruumiamet

Muinsuskaitseamet

Terviseamet

Päästeamet

Keskkonnaamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Transpordiamet

2 (2)

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Ahto Pahk

+372 5307 2548, [email protected]

EELNÕU

10.06.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmine

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Planeerimisalase tegevuse korraldajaga koostööd tegevad ja planeeringuid

kooskõlastavad asutused

(1) Kaitseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus, kui:

1) planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist;

2) planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis;

3) planeeringualal asub meri või laevatatav sisevesi;

4) planeeringu elluviimine võib avaldada mõju merel riigipiiri valvamisele ning sellega seotud

seire- ja valvetehnikale;

5) planeeringu elluviimine võib kaasa tuua ohu riigikaitsele või riigikaitselise ehitise töövõime

vähenemise.

(2) Keskkonnaamet, kui:

1) planeeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine;

2) planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle

kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Kliimaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala,

püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse;

3) planeeringualal asub üleriigilises või maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustik;

4) planeeringulahendusel võib olla mõju rohevõrgustiku toimivusele looduslikke protsesse

arvestades;

5) planeeringuga kavandatakse olemasoleva tiheasustusala laiendamist ranna või kalda

piiranguvööndis;

6) planeeringuala asub väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku või ranna või kalda

ehituskeeluvööndis.

(3) Kliimaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus, kui:

1) planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või selle osa;

2) planeeringuga nähakse ette metsaseadusest erinevad tingimused metsa majandamisele;

3) planeeringu koostamisel viiakse läbi piiriülese keskkonnamõju strateegiline hindamine;

4) planeeringuga kavandatakse uue tiheasustusala moodustamist ranna või kalda

piiranguvööndis;

5) planeering mõjutab olulisel määral erinevate liikumisviiside tasakaalu või aktiivsete

liikumisviiside tingimusi, sealhulgas jalgsi ja jalgrattaga liikumise ning muu kergliikluse

võimalusi, ohutust või ligipääsetavust;

6) planeeringuga kavandatakse avaliku raudtee rajamist.

(4) Maa- ja Ruumiamet, kui:

1) koostatakse üldplaneering või üldplaneeringut muutev detailplaneering;

2) planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitist;

3) planeeringuala asub rohevõrgustiku või väärtusliku maastiku alal väljaspool

planeerimisseaduse § 125 lõikes 1 nimetatud ala või üldplaneeringuga määratud tiheasustusala;

4) planeeringuga kavandatakse elamuid alates kolmest elamuühikust väljaspool

planeerimisseaduse § 125 lõikes 1 nimetatud ala või üldplaneeringuga määratud tiheasustusala;

5) planeeringualal asub või planeeringualale kavandatakse rajada maaparandussüsteem;

6) planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist;

7) planeeringualal asub riigile kuuluv geodeetiline märk või selle kaitsevöönd.

(5) Muinsuskaitseamet, kui planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala,

kinnismälestis või nende kaitsevöönd.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet, kui:

1) planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist;

2) planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust tuulegeneraatorit;

3) planeeringualal asub avalik veekogu;

4) planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva

valla territooriumil piirile lähemal kui 5 km;

5) planeeringuala asub piiriveekogu kaldajoonele ja piiriveekoguga külgneva linna

territooriumil piiriveekogu kaldajoonele lähemal kui 1 km;

6) planeeringuala hõlmab piiriveekogu ja selles asuvaid saari;

7) planeeringu elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele või seire- ja valvetehnikale.

(7) Päästeamet, kui:

1) planeeringuga kavandatakse ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamist või

olemasoleva käitise tegevuse laiendamist või tootmise suurendamist;

2) planeeringuala jääb ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse;

3) planeering käsitleb tuleohutusnõudeid;

4) planeering käsitleb varjendiga seotud küsimusi.

(8) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kui:

1) planeeringuga kavandatakse ehitiste ehitamiseks hõlmata väärtuslikku põllumajandusmaad;

2) planeeringuga kavandatuga võib kaasneda vajadus uue ühistransporditaristu objekti ehitamise

või korrashoiu järele või võidakse põhjustada avalike maakonnaliinide liikumisteede oluline

muutus.

(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui:

1) planeeringuala on raudtee kaitsevööndis;

2) planeeringualal asub raudteerajatis;

3) planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist;

4) kui planeeringuala piirneb riigi eriplaneeringuga, mille alusel kavandatava ehitise ehitusloa

andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(10) Terviseamet, kui planeeringu elluviimine võib avaldada mõju elukeskkonnale, sealhulgas

müra või vibratsiooni kaudu.

(11) Transpordiamet, kui:

1) planeeringuga kavandatakse lennuvälja, kopteriväljakut, tuuleparki või riigiteed;

2) planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist;

3) planeeringuala hõlmab lennuvälja, kopteriväljakut või nende lähiümbrust;

4) planeeringuala külgneb riigiteega;

5) planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, projekteeritava riigitee

kaitsevööndis, eriplaneeringu kohases riigitee trassikoridoris või riigihuvi koridoris;

6) planeeringu elluviimisel suureneb piirkonnas oluliselt nõudlus inimeste või kaupade

transpordi järele;

7) sademevee eesvooluna kavandatakse kasutada riigitee kuivendusrajatisi;

8) planeeringualal asub meri või laevatatav sisevesi või navigatsioonimärgistus.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

10.06.2026

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse1 (PlanS) § 4 lõike 4 alusel. Kuigi volitusnorm näeb

ette ka planeeringute kooskõlastamise aluste sätestamise, määruses otseseid aluseid

kooskõlastamiseks ette ei nähta. PlanS näeb iga planeeringuliigi juures (nt PlanS § 48 lõige 3,

§ 65 lõige 3, § 85 lõige 3 jm) ette, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või

liigilt üldisema planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, seega uusi reegleid

planeeringute kooskõlastamise kohta ei kehtestata. Küll aga märgitakse, millistel juhtudel

kellega tuleb planeering kooskõlastada. Vajalik ega kohane ei ole ka PlanS-is toodud nõuete

kordamine määruses. PlanS-i seletuskirja kohaselt annab PlanS § 4 lõikes 4 sätestatud

volitusnorm aluse, et täpsustada, kellega ja millistel juhtudel tuleb teha koostööd planeeringute

koostamise käigus. Seletuskirjas on selgitatud, et koostöö tegijad on hilisemad planeeringute

kooskõlastajad. Kuna koostöö tegijate ja nende ülesannete loetlemine seaduse tekstis oleks liiga

koormav, esitatakse need määruses.

Määruses nimetatakse asutused ja juhud, mille esinemisel tuleb vastava asutusega planeeringu

koostamisel koostööd teha ja planeering hiljem kooskõlastada. Juhtude loetelu on lahtine, kuna

planeeringu koostamisel lahendatavate ülesannete hulk on suur, mistõttu kinnise loetelu

kehtestamise korral võib tekkida olukord, kus vajalik planeering jäetakse asjaomase

valitsusasutusega kooskõlastamata. Eeltoodust hoidumiseks näeb kehtiva määruse § 2 lõige 3

ette, et muudel asjakohastel juhtudel koostöö tegemisel ja planeeringu kooskõlastamisel tuleb

planeeringu koostamise korraldajal koostöö tegemist ja kooskõlastamist põhjendada, sh

selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust ning

kuulumist vastava ministeeriumi valitsemisalasse või ameti tegevusvaldkonda. Määruses

nimetamata juhtudel peaks planeeringu koostamise korraldaja, lähtudes koostatava planeeringu

sisust ja valitsusasutuste vastutusvaldkonnast, planeeringu koostamise käigus iga kord hindama,

kellega tuleb konkreetse planeeringu koostamisel koostööd teha ja kellega hiljem planeering

kooskõlastada.

Kooskõlastus (ka kooskõlastaja) on haldusmenetluse seaduse2 (HMS) §-st 16 tulenev mõiste,

mis iseloomustab ainult haldusorganite vahelist suhtlust. PlanS § 4 lõike 2 punkti 4 järgi on

planeeringu koostamise korraldaja (valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus (KOV))

ülesandeks planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine. Järelikult ei

ole võimalik planeeringute kooskõlastamist anda üle planeeringu koostajale.

Planeeringu kooskõlastamine või mittekooskõlastamine on planeerimisalase tegevuse

korraldajale siduv menetlustoiming3.

2025. aasta detsembris paluti ministeeriumidel ja koos sellega nende valitsemisaladel hinnata

koostöömääruse muutmise vajadust. Eelnõu eesmärk on täpsustada tagasiside põhjal

1 PlanS 2 HMS 3 RKHKo 3-21-101/29, p 25; 3-20-771/103, p 34; 3-16-1562/104, p 20; 3-3-1-37-15, p-d 11-12

ministeeriumide vastutusalasid planeeringute kooskõlastamisel ning viia koostöömäärus

kooskõlla muutunud õigusaktidega (nt 01.09.2025 jõustunud rahvatervishoiu seadusega 4 ).

Eelnõu eesmärgiks on muu hulgas koostöömääruse § 3 ümberstruktureerimine, et parandada

selle jälgitavust.

Eelnõuga ei suurene ega vähene isikute halduskoormus, kuna määrus reguleerib planeeringute

kooskõlastamist, mis on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohustus, ning kooskõlastajaks

saab olla üksnes haldusorgan.

Eelnõuga võetakse kasutusele mõiste elamuühik.

Tegemist on mõistega, mida praktikas kasutatakse detailplaneeringute puhul ja mille abil

kujundatakse PlanS §-des 130 ja 131 nimetatud halduslepingus kokkulepitud summad.

Koostöömääruse kontekstis kasutatakse elamuühiku mõiste sisustamisel ehitusseadustiku § 11

lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile

esitatavad nõuded“ § 1 lõikes 3 nimetatut ehk elamuühik on ühe korteriga elamu ja kahe või

mitme korteriga elamu, nagu paarismaja, ridaelamu, korterelamu korter. Mõiste abil saab

hinnata detailplaneeringuga ettenähtud lahenduse mõju ruumile, ennekõike hinnata, kas

suurema hulga elamuühikute planeerimise korral võib olla tegemist uue tiheasustusala 5

tekkimisega.

Selguse huvides tuuakse tabelis 1 välja asutuste senine pädevus kooskõlastamisel ning eelnõuga

kavandatav pädevus.

Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

maa- ja ruumipoliitika osakonna planeeringute õigusnõunik Ahto Pahk (5307 2548;

[email protected]), eelnõule tegi juriidilisi ettepanekuid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses tehakse muudatused kehtivas määruses

ja teises sätestatakse määruse jõustumise aeg.

2.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse koostöömääruse § 3 ülesehitust, et tagada selle parem jälgitavus,

ning tehakse täiendused ja parandused ministeeriumide ning ametite pädevuses planeeringute

kooskõlastamisel.

Lõikega 1 sätestatakse Kaitseministeeriumi pädevus.

4 RTHS 5 LKS § 38 lõike 1 punkti 3 kohaselt on tiheasutusala linn ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletav kompaktse

asustusega ala.

27.08.2022 korraldati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) ümber valitsusasutuseks.

Sellega seoses muudeti koostöömäärust ja sätestati, et koostöö ja kooskõlastamine

Kaitseministeeriumiga on vajalik, kui planeering hõlmab elektrituulikut või tuuleparki või kui

planeeringu elluviimine võiks vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet, ning Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist,

planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või kui planeeringualal asub meri või

laevatatav sisevesi, samuti planeering, mille elluviimine võib avaldada mõju merel riigipiiri

valvamisele ning sellega seotud seire- ja valvetehnikale.

Senine koostööpraktika on näidanud, et eespool mainitud vastutuse jaotus Kaitseministeeriumi

ja RKIK-i vahel on tekitanud kohaliku omavalitsuse üksustes (KOV) segadust. KOV-idele on

sageli ebaselge, kas võivad näiteks riigikaitse piiranguvööndisse kavandatud või üle 28 m

kõrgused ehitised kaasa tuua ka riigikaitseehitiste lahinguvõime vähenemise ning kellega

sellisel juhul tuleb teha koostööd, mistõttu otsustab KOV sageli esitada planeeringud mõlemale

asutusele, et vältida ühe asutuse koostöö- või koordineerimisringist väljajäämist. See loob

olukorra, kus koostöömääruse § 3 punkti 101 alusel RKIK-ile kooskõlastamiseks esitatavad

planeeringud esitatakse koostöömääruse § 3 punkti 1 alusel ühtlasi ka Kaitseministeeriumile

ning mõlemad asutused peavad seejärel esitama kohaliku omavalitsuse üksusele oma

seisukohad.

Koostöömääruses ei eristata, millisel tasemel planeeringut koostatakse. Kaitseministeerium

valitsusasutusena peab endiselt osalema oluliste planeeringute koostamisel ja esindama

valitsemisala seisukohti oma pädevusse kuuluvates küsimustes. Mida suurem on planeeringu

ruumiline ulatus, seda suurem on planeeringu mõju riigikaitsele ja seda olulisem on

Kaitseministeeriumi roll sellises planeeringus. Valitsemisala ühtse seisukoha väljatöötamine ja

esitamine vastavates töörühmades, kus tavaliselt toimuvad ministeeriumidevahelised arutelud,

peab jääma Kaitseministeeriumi ülesandeks. Ülesannete jaotust Kaitseministeeriumi ja RKIK-

i vahel saab reguleerida eraldi kaitseministri käskkirjaga (RKIK-i volitamisega). Kehtiva

koostöömääruse § 3 punktides 1 ja 101 on Kaitseministeeriumi ja RKIK-i pädevus määratud

kindlaks eraldi. Eelnõukohase määrusega muudetakse regulatsiooni nii, et pädevuse jaotuse

määrab kindlaks kaitseminister käskkirjaga. Üldine poliitiline vastutus jääb

Kaitseministeeriumile, kes võib volitada täielikult või osaliselt kooskõlastusi andma

valitsusasutuse (RKIK).

Eelnõukohane muudatus suurendab selgust kooskõlastaja küsimuses ehk planeerimisalase

tegevuse korraldaja saab määruse jõustumise järel edastada planeeringu kooskõlastamiseks

Kaitseministeeriumile, kes oma sisemise töökorralduse alusel edastab planeeringu

menetlemiseks ja kooskõlastamiseks vajadusel RKIK-ile. RKIK-i pädevus jäetakse

koostöömäärusest seetõttu täielikult välja.

Lõikega 2 sätestatakse Keskkonnaameti pädevus.

Eelnõukohase muudatusega täpsustatakse kooskõlastamise kohustust juhul, kui planeeringu

koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). See vastab

PlanS-i sõnastusele (nt PlanS § 124 lõiked 5 ja 6) ning tagab parema õigusselguse. Rõhutama

peab, et kui planeeringu koostamisel tuleb teha KSH, tuleb teha koostööd nii planeeringu kui

KSH koostamisel ning kooskõlastatakse nii planeering kui KSH aruanne. Planeeringuid ja

nende KSH-sid ei saa protsessina lahutada ning koostöö tegemise ja kooskõlastamise pädevus

peavad hõlmama mõlemat.

Eelnõukohane muudatus võimaldab üheselt aru saada, et kooskõlastamise kohustuse hulka ei

kuulu olukorrad, kus tuleb anda KSH eelhinnang, kuid KSH-d ei algatata (PlanS § 124 lõige 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.06.2001 direktiivi nr 2001/42/EÜ teatavate kavade ja

programmide keskkonnamõju hindamise kohta6 (edaspidi KSH direktiiv) artikkel 6 näeb ette

keskkonnaasutustega konsulteerimise kohustuse kava või programmi eelnõu ja KSH aruande

koostamisel. Seega, keskkonnaasutused tuleb KSH direktiivis sätestatud juhul protsessi alati

kaasata ning valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus seda täiel määral ei kata.

Tavapäraselt, kui planeeringu koostamisel tuleb viia läbi KSH, siis Keskkonnaametiga tehakse

koostööd koostöömääruse § 3 punkti 2 või § 2 lõike 3 alusel, sh eesmärgiga võimalusel kasutada

KSH aruannet ka sama projekti tegevusloa menetluses.

Eelnõukohase muudatusega lisatakse ka viide ehituskeeluvööndile (EKV, looduskaitseseaduse7

§ 38). EKV-sse jääva planeeringu Keskkonnaametiga kooskõlastamise nõue lisaks sisuliselt

vaid detailplaneeringute (DP) kooskõlastamise kohustuse, kuna KSH kohustusega üld- ja

eriplaneeringud peab juba praegu üldjuhul Keskkonnaametiga kooskõlastama. Kui vastu võetud

DP alusel tuleks taotleda EKV vähendamist, paluvad paljud KOV-id juba praegu

Keskkonnaameti arvamust DP algatamisel ja esitavad planeeringu ka enne vastuvõtmist

kooskõlastamiseks, kuigi Keskkonnaamet saab DP-de kohta anda kehtiva koostöömääruse

alusel vaid arvamuse. Lisaks palutakse sageli Keskkonnaameti seisukohta ka neile EKV-d

hõlmavatele planeeringutele, ehitusteatistele ja ehituslubadele, mille puhul ei ole eeldatavasti

vaja EKV-d vähendada ega Keskkonnaametit kaasata. Selliste planeeringute ja ehitusõigust

andvate dokumentide eelnõude läbivaatusel tuvastab Keskkonnaamet praegu sageli vääraid

tõlgendusi või eksimusi EKV ulatuse määramisel ja ehitamise erandite sisustamisel.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõikes 5 on nimetatud mitmeid erandeid, millal ehitamine

ehituskeeluvööndis on lubatud kehtestatud planeeringute alusel. Planeeringu koostamisel

hinnatakse küll vajadusel olulist keskkonnamõju, kuid mõju ranna või kalda kaitse eesmärkidele

LKS § 34 tähenduses võib jääda hindamata ning LKS § 38 lõikes 5 loetletud ehitiste ehitamist

võidakse pidada lubatavaks üksnes seetõttu, et ehitis on kantud planeeringu joonisele. EKV-d

sisaldava planeeringu kooskõlastamise kohustuse seadmine võimaldab Keskkonnaametil

senisest paremini tagada planeeringuga kavandatud tegevuste vastavust ranna ja kalda kaitse

eesmärkidele ja vältida olukordi, kus EKV ulatust või LKS § 38 lõike 5 erandeid tõlgendatakse

planeeringu koostamisel vääralt. Kooskõlastamine ja sellest lähtuv planeeringute

korrigeerimine lihtsustab ka vastu võetud planeeringute alusel EKV vähendamise kaalumist.

Kui võimalikke väärtõlgendustest tingitud rikkumisi saab kooskõlastuste andmisel ennetada,

väheneb eeldatavasti ka kooskõlastamisel perspektiivituks hinnatud EKV vähendamise

taotluste hulk ja kahaneb keskkonnarikkumise menetluste arv. Samuti võib DP-de

kooskõlastamine ennetada hilisemat soovi ehitusteatiste või ehituslubade kohta seisukohti

küsida, sest tegevuse õiguspärasuse hinnang on saadud juba DP kooskõlastamisel.

Määrusesse lisatakse kohustus kooskõlastada planeering, kui planeeringuga kavandatakse

olemasoleva tiheasutusala laiendamist ranna või kalda piiranguvööndisse ning kui

planeeringuala asub väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku või kalda

ehituskeeluvööndis.

Tiheasustusala laiendamine toob üldjuhul kaasa ehituskeeluvööndi vähendamise, mida on

oluline looduslikel aladel vältida. Kehtiva õiguse kohaselt saab ehituskeeluvööndi vähendamine

6 2001/42 7 LKS

toimuda kõikjal vaid Keskkonnaameti nõusolekul, kuid kuna tiheasustusala laiendamisel ei ole

Keskkonnaametil kooskõlastamise õigust, siis toob see kokkuvõttes kaasa ehituskeeluvööndi

vähendamise, millel puhul ei ole Keskkonnaameti arvamusega arvestatud.

Eelnõukohase muudatusega eemaldatakse kehtiva koostöömääruse § 3 punktist 3

(Kliimaministeeriumi pädevus) nõue kooskõlastada „olemasoleva tiheasustusala laiendamist

ranna või kalda piiranguvööndis“, kuna mõlema asutuse (Keskkonnaamet ja

Kliimaministeerium) kaasamine menetlusse ei oleks otstarbekas.

Lõikega 3 sätestatakse Kliimaministeeriumi pädevus.

Metsaseaduse 8 § 6 lõike 2 kohaselt koordineerib riigi ülesannete täitmist metsanduses

Kliimaministeerium.

Eelnõukohase muudatusega täpsustatakse Kliimaministeeriumi pädevust kooskõlastajana juhul,

kui planeeringu elluviimisega võivad kaasneda metsaseadusest erinevad piirangud või seatakse

lisatingimusi metsa majandamisele. Senises planeeringute praktikas on esinenud korduvalt

olukordi, kus koostaja näeb ette piiranguid või seab tingimusi, mis mõjutavad metsade

majandamist või eeldavad metsaomanikult tingimuste täitmist, mida ei sätesta valdkonda

reguleerivad õigusaktid. Kehtivates planeeringutes puudub ühetaolisus, mille tõttu on muu

hulgas sõnastatud metsaomanikule kohustustena: „200 meetri ulatuses hoonete ümbruses ei tohi

lageraielangi suurus ületada 2 hektarit“, „Haljasala maal tuleb säilitada olemasolev

kõrghaljastus“, „Lageraie keelatud“, „Lubatud vaid valikraie“, „Ilmekas teelõik (LR keeld)“,

„Kõik raied kooskõlastada vallaga enne metsateatise esitamist“, „Metsa-alad säilitada

püsimetsadena, eelistada nendes valikraiet“, „Rohelise võrgustiku metsades raiumisel tuleb

eelistada valikraie printsiipi“, „Metsaraiest teavitada omavalitsust ja piirinaabreid enne

metsateatise esitamist Keskkonnaametile“, „Tuleb tagada olemasoleva metsa säilimine,

kaitsemetsa maal on keelatud lageraie“ jne. Sealhulgas luuakse planeeringutes uusi mõisteid,

mis on õigusaktis (või planeeringus) määratlemata, ning jäetakse hindamata planeeringuga

kaasnev mõju.

Metsaseaduse § 2 lõike 2 kohaselt on metsa majandamine säästev, kui see tagab elustiku

mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi,

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse

võimaluse. Metsade majandamine kannab seega mitmeid väärtusi, mille koosmõju tuleb

planeeringute koostamisel hinnata, võttes arvesse nii omavalitsuse kui riigi tasandit. Riigi

strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, nagu näiteks stabiilse ja konkurentsivõimelise

ettevõtluskeskkonna tagamiseks, on vaja jälgida planeeringute kooskõla õigusaktidega ning

neis seatavate piirangute ja tingimuste mõju.

Metsa majandamine on metsaseaduse § 16 kohaselt metsa uuendamine, kasvatamine,

kasutamine ja metsakaitse. Metsaseadus näeb ette mitmeid tingimusi ja eeldusi, mis mõjutavad

metsa majandamist. Eelnõuga kavandatud muudatuse eesmärk on tagada, et planeeringute

koostamisel ei kehtestataks metsade majandamisele tingimusi või piiranguid, mis on vastuolus

metsaseaduse ja selle eesmärkidega. Kliimaministeerium selgitab kooskõlastamise käigus välja

planeeringus sätestatud piirangute või tingimuste sisu ja jälgib planeeringu mõjuhinnangute

asjakohasust. Eesmärk on välistada piiranguid ja tingimusi, mis on vastuolus metsaseaduse ja

8 MS

selle eesmärkidega ning mis on kaitstava hüve vaates ebamõistlikult koormavad või mille

saavutamiseks on otstarbekas rakendada muid meetmeid.

Vabariigi Valitsuse seaduse9 § 61 lõike 1 kohaselt on Kliimaministeeriumi vastutusalas muu

hulgas liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas ühistransporditaristu investeeringud ja hanked

ning transpordivaldkonna taristu ja riigile kuuluvate veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid, hanked) planeerimine ja plaanide

elluviimine.

Eelnõukohase muudatusega nähakse ette, et planeering tuleb kooskõlastada

Kliimaministeeriumiga, kui planeering mõjutab olulisel määral erinevate liikumisviiside

tasakaalu, ühistranspordi toimivust või aktiivsete liikumisviiside (nt jalgsi ja jalgrattaga

liikumine, muu kergliiklus) tingimusi. Selline täpsustus aitab tagada, et kooskõlastamise käigus

hinnatakse planeeringuid terviklikult laiemas liikuvuse korralduse ja kliimaeesmärkide

kontekstis. Kliimaministeeriumi (ja ka Transpordiameti) kaasamine varases etapis võimaldab

paremini siduda kohalikke planeeringulahendusi riiklike ja maakondlike transpordi- ning

liikuvuse arengusuundadega.

Mõistet „oluline mõju“ käsitletakse eeskätt strateegilise ja ruumilise muudatusena, mis

kujundab liikumisviiside üldist jaotust ja liikumiskeskkonna kvaliteeti. Oluliseks mõjuks

loetakse eelkõige olukordi, kus planeeringuga kavandatakse uusi tänava- või liikumiskoridore,

muudetakse oluliselt olemasolevat liikumisvõrgustikku või määratakse maa-alade kasutusviis

selliselt, et see mõjutab aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja toimivust pikemaajaliselt.

Olulise mõjuna võib muu hulgas käsitada:

 uute põhiliiklus- või jaotustänavate kavandamist, mis mõjutavad jalgsi ja jalgrattaga

liikumise sidusust linna või asula tasandil;

 uute elamu-, äri- või segakasutusalade määramist ilma tervikliku jalgsi ja jalgrattaga

liikumise võrgustikuta;

 oluliste liikumiskoridoride või -ühenduste katkestamist või ümbersuunamist;

 selliste ruumiliste põhimõtete kehtestamist, mis eelistavad selgelt üht liikumisviisi teiste

arvelt.

Loetelu ei ole ammendav ning iga planeeringu puhul hinnatakse mõju olulisust konkreetsetest

ruumilistest ja liikluslikest oludest lähtuvalt, ent eelkõige terviklahenduse ja pikaajaliste mõjude

kaudu, mitte üksikute tehniliste lahenduste täpsuse alusel.

Lõikega 4 sätestatakse Maa- ja Ruumiameti pädevus.

Maa- ja Ruumiametit (edaspidi MaRu) ei ole seni koostöömääruses nimetatud ning seda

peamiselt põhjusel, et PlanS-is oli ette nähtud heakskiidu menetlus, mida viis läbi MaRu ja

millega muu hulgas kontrolliti planeeringute vastavust õigusaktidele.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamise

seaduse muutmise seadusega10 nähakse ette MaRu heakskiidu menetluse PlanS-ist väljajätmine

ning kooskõlastamisega asendamine. Sellest tulenevalt on MaRu koostöömääruses nimetamine

vajalik.

9 VVS 10 EIS eelnõu, toimik nr 26-0529, Riigikogu menetluses 949SE

Majandus- ja tööstusministri 14.08.2025 määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimääruse“ § 6

punkti 1 kohaselt on MaRu tegevusvaldkonnaks lisaks muudele ka strateegilise ruumiloome

ülesannete täitmine. Sama põhimääruse § 13 lõike 1 kohaselt on MaRu strateegilise

ruumiplaneerimise teenistuse põhiülesandeks suunata riigi ruumilist arengut, arendada KOV-

ide suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel, anda heakskiitu ja arvamusi

planeeringutele ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

Kooskõlastajana on MaRu keskne ülesanne tagada, et KOV-i tasandi planeering arvestab

riiklikke ruumilisi huve ning on kooskõlas kõrgema tasandi planeeringutega. See tähendab

eelkõige maakonnaplaneeringu lahenduste järgimist ning üleriigilise planeeringu põhimõtete ja

suuniste rakendumist kohaliku tasandi otsustes.

PlanS § 10 lõige 3 sätestab, et kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest

huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga. MaRu peamine roll

sellest tulenevalt on jälgida riiklike huvide ja suundumuste arvestamist KOV-i planeeringutes.

Riiklik huvi ei väljendu üksikutes valdkondades, vaid terviklikult toimivas ruumilises

süsteemis. Seetõttu ei ole MaRu roll pelgalt konkreetsete teemade kontrollimine, vaid nende

sidumine ühtseks ruumiliseks tervikuks.

Samas tuleb eristada teemasid, mille osas MaRu annab siduva kooskõlastuse, ja neid, kus roll

piirdub arvamuse andmisega. Näiteks eluasemepoliitika või teatud sektoripõhised küsimused

võivad olla olulised sisendina, kuid ei pruugi olla õiguslikuks aluseks kooskõlastuse andmisel

või andmisest keeldumisel. Kooskõlastuse ja arvamuse eristamine peab olema praktikas selgelt

arusaadav nii KOV-idele kui ka teistele osapooltele. Kooskõlastus on siduv seisukoht, samas

kui arvamusel on nõustav iseloom ja see ei piira KOV-i otsustusõigust.

Lõike 4 punktis 1 nähakse ette, et MaRu-ga kooskõlastatakse üldplaneering või

üldplaneeringut muutev detailplaneering.

Üldplaneeringute puhul kujundatakse kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtteline

lahendus, mille vastavus riiklikele huvidele ja kõrgema tasandi planeeringutele peab olema

tagatud. Üldplaneeringut muutvad DP-d on sisuliselt võrreldava mõjuga, kuna nendega tehakse

erandeid kehtestatud ruumilisest visioonist.

Lõike 4 punktis 2 nähakse ette, et MaRu-ga kooskõlastatakse planeering, millega kavandatakse

olulise ruumilise mõjuga ehitist.

PlanS § 6 punkt 13 märgib, et oluline ruumiline mõju on mõju, millest tingitult muutuvad

eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,

tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning

mille mõju ulatub suurele territooriumile. Sätte selgemaks kohaldamiseks kehtestati Vabariigi

Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ nende

ehitiste loetelu, mille puhul võib olulist ruumilist mõju eeldada. Osutatud määrust ei ole kavas

sisuliselt muuta, mistõttu lähtub MaRu kooskõlastamisel eelviidatud määruses märgitud

ehitistest.

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamisel on riiklik huvi olemuslikult suur, kuna sellised

arendused mõjutavad ruumilist struktuuri laiemalt. Seetõttu on põhjendatud MaRu osalus nende

planeeringute kooskõlastamisel, et tagada lahenduste kooskõla riiklike ruumiliste eesmärkidega

ja eri tasandi planeeringutega.

Lõike 4 punktides 3 ja 4 nähakse ette, et MaRu-ga kooskõlastatakse planeering, kui

planeeringuala asub rohevõrgustiku või väärtusliku maastiku alal väljaspool PlanS § 125

lõikes 1 nimetatud ala või üldplaneeringuga määratud tiheasustusala või kui planeeringuga

kavandatakse elamuid alates kolmest elamuühikust väljaspool planeerimisseaduse § 125

lõikes 1 nimetatud ala või üldplaneeringuga määratud tiheasustusala.

Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike alal koostatavad detailplaneeringud eeldavad riigi

osalust, kuna tegemist on maakonnaplaneeringus määratud väärtuste ja struktuuridega, mille

säilimine ja toimivus on üleriigilise tähtsusega, mitte pelgalt kohaliku omavalitsuse

halduspiirides.

Väljaspool PlanS § 125 lõikes 1 nimetatud ja üldplaneeringuga määratud DP koostamise

kohustusega alad on sisuliselt hajaasustus. Sellistel aladel koostatavad uute elamualade või

olemasolevate elamualade laiendamise DP-d, millega kavandatakse kolm või enam uut

elamuühikut, mõjutavad otseselt asustuse kujunemist ja maakasutuse mustrit. Sellistel juhtudel

on oluline hinnata, kas planeeringulahendus on kooskõlas säästliku maakasutuse, asustuse

suunamise ja riiklike ruumiliste eesmärkidega.

Elamuühikute piirmäär on valitud eesmärgiga eristada üksikuid või vähese mõjuga

hajaasustusse kavandatavaid planeeringuid sellistest planeeringutest, millel võib juba olla

oluline mõju ruumilisele arengule, vajadusele taristu järele, liikuvusele, avalike teenuste

korraldusele ning hajaasustuse kujunemisele. Kahe elamu rajamist võib pidada vähese mõjuga

planeeringuks või olemasoleva maakasutuse loomulikuks jätkuks, kuid alates kolmest

elamuühikust muutub arendus oma iseloomult ulatuslikumaks ning võib hakata mõjutama

laiemat ruumilist struktuuri ja asustusmustri kujunemist.

Kolme elamuühiku piirmäär võimaldab tagada MaRu kaasamise juhtudel, kus sellise

lahendusega planeeringul võib olla laiem ruumiline mõju, samas vältides ülemäärast

halduskoormust väiksemamahuliste planeeringulahenduste puhul. Valitud lävend loob

tasakaalu riikliku ruumilise huvi kaitse ja kohaliku omavalitsuse menetlusautonoomia vahel.

Selline lähenemine võimaldab keskenduda juhtumitele, kus riiklik huvi on sisuliselt asjakohane,

ning samal ajal vältida menetluse põhjendamatut koormamist.

Lõike 4 punktides 5–7 nähakse ette, et MaRu-ga kooskõlastatakse planeering, kui

planeeringualal asub või planeeringualale kavandatakse rajada maaparandussüsteem,

planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist või

kui planeeringualal asub riigile kuuluv geodeetiline märk või selle kaitsevöönd.

Riigikogus 19.11.2024 vastu võetud ja 14.12.2024 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega11 täiendati mh Vabariigi

Valitsuse seadust §-ga 10520, mille kohaselt korraldati Maa-amet alates 01.01.2025 ümber Maa-

ja Ruumiametiks. Sellega seoses läksid lisaks õigusaktides sätestatud Maa-ameti senistele

ülesannetele alates 01.01.2025 MaRu-le üle ka õigusaktides sätestatud maakorralduse ja

maaparandusega seotud teenuste osutamise, samuti Maa-ameti ning Põllumajandus- ja

11 457SE

Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ja

kohustused. Nendeks maaparanduse valdkonna ülesanneteks, mis Vabariigi Valitsuse seaduse

muutmisega anti üle MaRu-le, on maaparanduse valdkonna kooskõlastuste menetlemine,

maaparandussüsteemi ehitamine ja maaparandussüsteemide toimimise tagamine. Seega tuleb

kehtivas koostöömääruses asendada Põllumajandus- ja Toiduamet Maa- ja Ruumiametiga.

Lisaks olemasolevatele valdkondadele nähakse eelnõukohase muudatusega MaRu puhul ette

kooskõlastamise vajadus juhul, kui planeeringualal asub geodeetilise märgi kaitsevöönd.

Ruumiandmete seaduse12 (RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist

märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt

kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on

ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada

geodeetilist märki ja selle tähistust. Seega peab planeerimisalase tegevuse korraldaja

kooskõlastama planeeringu MaRu-ga juhul, kui planeeringualale jääb geodeetiline märk või ka

ainult selle kaitsevöönd.

Lõikega 5 sätestatakse Muinsuskaitseameti pädevus.

Tegemist on seni kehtinud pädevusega, milles muudatusi ei tehta, ning jätkuvalt nähakse ette,

et Muinsuskaitseametiga kooskõlastatakse planeering juhul, kui planeeringualal asub avalik

veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd.

Lõikega 6 sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti pädevus.

Tegemist on seni kehtinud pädevusega, milles muudatusi ei tehta, ning jätkuvalt nähakse ette,

et Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastatakse planeering, kui kavandatakse üle 45 m kõrgust

ehitist või üle 28 m kõrgust tuulegeneraatorit, planeeringualal asub veekogu või piiriveekogu,

planeeringuala on riigipiirile lähemal kui 5 km või piiriveekogule lähemal kui 1 km.

Lõikega 7 sätestatakse Päästeameti pädevus.

Päästeseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on päästeasutuse tegevuse eesmärk turvalise elukeskkonna

kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine.

Sama seaduse § 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt on päästeasutuseks Päästeamet.

Päästeameti olemasolevat pädevust täpsustatakse selliselt, et planeering tuleb kooskõlastada

Päästeametiga juhul, kui tegemist on ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte

laiendamisega (seni üksnes rajamise või sellega vahetus läheduses olemise puhul). Säte

võimaldab Päästeametil ka selliste ettevõtete laiendamisel hinnata võimalikke ohte

keskkonnale, varale ja inimestele. Sõnastuses tehakse muu hulgas muudatus seoses

kemikaaliseaduse (vt seaduse 3. peatükk) mõistekasutusega ehk seni kasutusel olnud termin

ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte asendatakse terminiga ohtlik ettevõte või suurõnnetuse

ohuga ettevõte.

Täpsustatakse Päästeameti pädevust selles, et kooskõlastamise kohustus on juhul, kui

planeeringuala jääb ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse.

12 RAS

Määrusega nähakse Päästeametiga kooskõlastamise kohustus ette ka juhul, kui planeeringuga

lahendatakse varjenditega seotud küsimusi. See on seotud Siseministeeriumi ette valmistatud

Vabariigi Valitsuse määrusega „Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha

kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“13.

PlanS § 3 lõige 5 märgib, et ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise

otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende

järjekorra. Ehitusprojekti koostamise aluseks on PlanS § 27 lõike 10 kohaselt riigi eriplaneering,

§ 95 lõike 8 kohaselt kohaliku omavalitsuse eriplaneering (selle planeeringu liigi osas nähakse

ette PlanS-ist väljajätmine alates 01.01.2027) ja § 124 lõike 4 kohaselt DP. See tähendab, et

varjendiga seotud küsimusi saab lahendada ka planeerimismenetluses, kuna varjend on üks osa

ehitisest ja seega planeeringuga antavast ehitusõigusest.

02.06.2026 vastuvõetud ja 01.10.2026 jõustuv kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse14 (KORKS)

§ 37 lõige 3 märgib, et Päästeamet on sõltumata kriisiolukorra olemusest kriisiolukorra

lahendamise eest vastutav asutus elanikkonnakaitse tegevuste puhul ja koordineerib

elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist kriisiolukorra ajal. KORKS § 91 lõige 1

märgib, et elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige elanikkonnakaitse koolitused, ohuteavitus,

päästetööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu

sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu inimestele hädavajalik abi ning KORKS §

94 lõige 1 märgib täiendavalt, et varjumist korraldab Päästeamet ning selle korraldamine

hõlmab muu hulgas varjumiseks valmistumist. Varjumine on sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse

ruumi või ehitisse või seal püsimine elu ja tervise kaitseks.

Lõikega 8 sätestatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevus.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõike 1 kohaselt on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(ReM) valitsemisalas muu hulgas põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika ning riigisisese

ühistranspordi poliitika kavandamine ja elluviimine, põllumajandusmaa kaitse ja kasutamise

poliitika.

Lõike 8 punktiga 1 nähakse ette, et planeering kooskõlastatakse ReM-iga juhul, kui

planeeringuga kavandatakse ehitiste ehitamiseks hõlmata väärtuslikku põllumajandusmaad.

Väärtuslik põllumajandusmaa on maa, mille puhul on selle põllumajandusliku tootmise

potentsiaal suur (kõrge mulla viljakus ja seda väljendav boniteet) ning mis võimaldab maad

efektiivselt tootmiseks kasutada15, et oleks tagatud toidutootmise võimekus sh toidujulgeolek.

Ruumilise arengu suundade, sh väärtusliku põllumajandusmaa põhimõtted, tulevad

üleriigilisest planeeringust „Eesti 2050“. Väärtuslik põllumajandusmaa määratakse ennekõike

maakonnaplaneeringutega (PlanS § 56 lõike 1 punkt 7) ning üldplaneeringutega (PlanS § 75

lõike 1 punkt 14). ReM-i ülesanne on tegeleda muu hulgas toidujulgeolekuga, mida saab tagada,

kui Eestis säilitatakse võimalikult palju sellist põllumajandusmaad, mis võimaldab toota

põllumajandussaadusi igas Eesti piirkonnas. Iseäranis oluline on seega tagada, et väärtuslik

põllumajandusmaa, millel on põllumajandusliku tootmise seisukohalt kõige suurem potentsiaal,

oleks kaitstud ja selle maa kasutamist ehitamiseks hindaks valdkondlik valitsusasutus.

13 Eelnõu (toimik 26-0207), EIS 14 KORKS 15 „Väärtusliku põllumajandusmaa hindamine„, Eesti Maaülikool, 2014

Lõike 8 punktiga 2 nähakse ette, et planeering kooskõlastatakse ReM-iga juhul, kui

planeeringuga kavandatuga võib kaasneda vajadus uue ühistransporditaristu objekti ehitamise

või korrashoiu järele või millega võidakse põhjustada avalike maakonnaliinide liikumisteede

olulist muutust.

Ühistransporditaristu objekti ehitamine ja korrashoiuks vahendite ettenägemine peab olema

planeeritud. Kui planeeringuga luuakse näiteks uus tiheasutusala, siis võib eeldada, et seal

elavatel isikutel tekib vajadus kasutada ühistransporti. Üldjuhul korraldatakse ühistransporti

piirkondlike ühistranspordikeskuste kaudu (ÜTS16 § 15 lõige 2) halduslepingu alusel, kuid

tegevuseks vajalik raha nähakse ette riigieelarvest. Järelikult peab olulisemate muutuste puhul

planeeringu kooskõlastama ReM-iga, et tagada võimalus varakult vajalikku eelarvekulu

planeerida, näha ette kohaliku omavalitsuse liin ja korraldada selle sidumine maakonnaliinidega

vms.

Lõikega 9 sätestatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) pädevus.

Eelnõukohase muudatusega tehakse täpsustus sõnastuses nii, et tuleks selgemalt esile TTJA-ga

kooskõlastamise vajadus juhul, kui planeeringuga kavandatakse riigikaitselist ehitist ja kui

planeeringuala piirneb riigi eriplaneeringuga.

Koostöömääruses on TTJA-ga kooskõlastamise kohustus sõnastatud praegu järgmiselt: „kui

planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet“. Eriplaneeringuga piirneva või kattuva planeeringuala kooskõlastamise vajadus tuleneb

ehitusseadustiku17 § 39 lõikest 2, mille kohaselt on pädevaks asutuseks ehitusloa andmisel

TTJA, kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitist, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering.

Riigikaitselise ehitise kooskõlastamise vajadus tuleneb ehitusseadustiku § 118 lõikest 2, mille

kohaselt annab riigikaitselise ehitise ehitusloa TTJA.

Praktikas on aga tekkinud selle nõude kohaldamisel probleeme, kuna ei olda piisavalt teadlikud

TTJA-st kui ehitusloa andmiseks pädevast asutusest. Eelnõukohase muudatusega lisatakse

eraldi viide eriplaneeringule ja riigikaitselisele ehitisele, mis tagab sätte parema mõistetavuse

ja kooskõlastuskohustuse täitmise.

Lõikega 10 sätestatakse Terviseameti pädevus.

Kuni 01.09.2025 kehtis rahvatervise seadus 18 (RTerS), milles kasutati rahvatervise puhul

läbivalt termineid tervisekaitse ja tervisekaitsenõuded. Koostöömäärus lähtus nendest

terminitest, kuid praeguseks on need asendatud.

01.09.2025 jõustunud rahvatervishoiu seadus19 (RTHS) võttis tervisekaitse asemel kasutusele

termini elukeskkond, mistõttu viiakse eelnõukohase muudatusega terminikasutus jõustunud

seadusega kooskõlla.

16 ÜTS 17 EhS 18 RTerS (RT I, 18.10.2024, 5) 19 RTHS

Elukeskkond on RTHS § 4 lõike 1 kohaselt inimest ümbritsevate sotsiaal-majanduslike,

psühhosotsiaalsete ning loodusliku ja tehisliku keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib

mõjutada inimese tervist.

Tervisekaitsena mõisteti RTerS § 2 punkti 3 kohaselt inimese tervisele ohutu elukeskkonna

tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud

tegevust. Terminite elukeskkond ja tervisekaitse kasutus suuresti kattub, mistõttu võib eeldada,

et planeerimisalase tegevuse korraldajatel ei tohiks tekkida probleeme pädeva asutuse

tuvastamisega. Seega ei ole vaja koostöömäärusesse lisada elukeskkonna termini juurde eraldi

pädevust täpsustavaid sätteid. Ei ole ka ette näha, et planeerimisalase tegevuse korraldajatel

võiks tekkida raskusi Terviseameti ja Keskkonnaameti pädevuse eristamisel. Vajaduse korral

saavad nii Terviseamet kui ka Keskkonnaamet planeerimisalase tegevuse korraldajatele oma

vastutusvaldkonda selgitada.

Lõikega 11 sätestatakse Transpordiameti pädevus.

Transpordiameti pädevuses tehakse eelnõuga mitmeid täpsustusi.

Nähakse ette muudatus, millega lisatakse kooskõlastamise kohustus juhul, kui planeeringuga

kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, projekteeritava riigitee kaitsevööndis,

eriplaneeringu kohases riigitee trassikoridoris või riigihuvi koridoris. Kitsendusalad sisalduvad

valdavalt kõrgema tasandi planeeringutes või planeeringute alusel koostatavates teeprojektides,

mille puhul teeomaniku kaasamine on sama oluline kui riigitee kaitsevööndi puhul.

Eelnõuga lisatakse kooskõlastamise kohustus ka nendel puhkudel, kui planeeringu elluviimisel

suureneb piirkonnas oluliselt nõudlus inimeste või kaupade transpordi järele või kui sademevee

eesvooluna kavatsetakse kasutada riigitee kuivendusrajatisi.

Praegu kehtib nõue kooskõlastada planeering Transpordiametiga juhul, kui planeeringu

elluviimisel suureneb oluliselt piirkonna liikluskoormus. Liikluskoormusega iseloomustatakse

eelkõige liiklemisel tekkivaid (vertikaalseid ja horisontaalseid, staatilisi ja dünaamilisi) jõude.

Transpordinõudlus on planeeringute seisukohalt olulisem ja mõjutab tihti nii ruumilist kui

tehnilist lahendust.

Sademevee juhtimist riigitee kuivendusrajatistesse ei ole määruses seni reguleeritud, ehkki tee

püsivus sõltub kõige enam muldkeha soodsast niiskusrežiimist ja riigitee truupide

läbilaskevõime on piiratud. Sademevee juhtimist riigitee kuivendusrajatistesse on planeeringu

koostamise korraldajal suhteliselt lihtne prognoosida ja kaasamise vajadus tuleneb vajadusest

tagada riigitee kuivendusrajatiste läbilaskevõime planeeringu elluviimisel.

Määrusest jäetakse välja nõue kooskõlastada planeering juhul, kui planeeringuga võib

põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid. Transpordiameti hinnangul ei ole

nimetatud alust siiani kooskõlastamise vajadusena märgitud, mistõttu on mõistlik see

koostöömäärusest eemaldada, kuna ei ole ka ette näha, et see vajadus võiks tulevikus tekkida.

Tabel 1

Kooskõlastamispädevuse võrdlus

Kehtiv sõnastus Eelnõukohane sõnastus

Kaitseministeerium või valdkonna eest vastustava ministri volitatud asutus

 planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit  planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või

üle 28 m kõrgust ehitist

 planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise

töövõime vähenemise

 planeeringu elluviimine võib kaasa tuua ohu riigikaitsele või

riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise

 planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis

 planeeringualal asub meri või laevatav sisevesi

 planeeringu elluviimine võib avaldada mõju merel riigipiiri

valvamisele ning sellega seotud seire- ja valvetehnikale

Keskkonnaamet

 planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju, välja arvatud punktis 3 nimetatud juhtudel

 planeeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõju

strateegiline hindamine

 planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava

looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes

on Kliimaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala,

püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla

võtmise menetluse

 planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava

looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd, ehituskeeluvöönd

või ala, mille suhtes on Kliimaministeerium algatanud

kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse

üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse

 planeeringualal asub üleriigilises või maakonnaplaneeringus

määratud rohevõrgustik

 planeeringulahendusel võib olla mõju rohevõrgustiku

toimivusele looduslikke protsesse arvestades

 planeeringuga kavandatakse olemasoleva tiheasustusala

laiendamist ranna või kalda piiranguvööndis

 planeeringuala asub väljaspool linna kui asustusüksust, alevit

või alevikku või ranna või kalda ehituskeeluvööndis

Kliimaministeerium või valdkonna eest vastustava ministri volitatud asutus

 planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või

selle osa

 planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või

selle osa

 planeeringu koostamisel on nõutav piiriülese keskkonnamõju

strateegiline hindamine

 planeeringu koostamisel viiakse läbi piiriülese keskkonnamõju

strateegiline hindamine

 planeeringuga kavandatakse uue tiheasustusala moodustamist

või olemasoleva tiheasustusala laiendamist ranna või kalda

piiranguvööndis

 planeeringuga kavandatakse uue tiheasustusala moodustamist

ranna või kalda piiranguvööndis

 planeeringuga kavandatakse avaliku raudtee rajamist  planeeringuga kavandatakse avaliku raudtee rajamist

 planeeringuga nähakse ette metsaseadusest erinevad

tingimused metsa majandamisele

 planeering mõjutab olulisel määral erinevate liikumisviiside

tasakaalu või aktiivsete liikumisviiside tingimusi, sealhulgas

jalgsi ja jalgrattaga liikumise ning muu kergliikluse võimalusi,

ohutust või ligipääsetavust

Maa- ja Ruumiamet

(kuni 01.01.2025 Põllumajandus- ja Toiduameti pädevus)

 planeeringualal asub või planeeringualale kavandatakse rajada

maaparandussüsteem;

 planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab

maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist

 planeeringualal asub või planeeringualale kavandatakse rajada

maaparandussüsteem;

 planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab

maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist

 koostatakse üldplaneering või üldplaneeringut muutev

detailplaneering

 planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitist

 planeeringuala asub rohevõrgustiku või väärtusliku maastiku

alal väljaspool planeerimisseaduse § 125 lõikes 1 nimetatud

ala või üldplaneeringuga määratud tiheasustusala

 planeeringuga kavandatakse elamuid alates kolmest

elamuühikust väljaspool planeerimisseaduse § 125 lõikes 1

nimetatud ala või üldplaneeringuga määratud tiheasustusala

 planeeringualal asub riigile kuuluv geodeetiline märk või selle

kaitsevöönd

Muinsuskaitseamet

 planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala,

kinnismälestis või nende kaitsevöönd

 planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala,

kinnismälestis või nende kaitsevöönd

Politsei- ja Piirivalveamet

 planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist, üle 28 m

kõrgust tuulegeneraatorit

 planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist;

 planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust

tuulegeneraatorit

 planeeringualal asub avalik veekogu  planeeringualal asub avalik veekogu

 planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni

välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal

kui 5 km piirini või piiriveekogu kaldajoonele ja

piiriveekoguga külgneva linna territooriumil lähemal kui 1 km

piiriveekogu kaldajoonele;

 planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni

välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil piirile

lähemal kui 5 km;

 planeeringuala asub piiriveekogu kaldajoonele ja

piiriveekoguga külgneva linna territooriumil piiriveekogu

kaldajoonele lähemal kui 1 km

 planeeringuala hõlmab piiriveekogu ja selles asuvaid saari  planeeringuala hõlmab piiriveekogu ja selles asuvaid saari

 planeeringud, mille elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri

valvamisele või seire- ja valvetehnikale

 planeeringu elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri

valvamisele või seire- ja valvetehnikale

Päästeamet

 planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga

ettevõtte rajamist

 planeeringuga kavandatakse ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse

ohuga ettevõtte rajamist või olemasoleva käitise tegevuse

laiendamist või tootmise suurendamist

 planeeringualal või selle vahetus läheduses asub ohtlik või

suurõnnetuse ohuga ettevõte

 planeeringuala jääb ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte

ohualasse

 planeering käsitleb tuleohutusnõudeid  planeering käsitleb tuleohutusnõudeid

 planeering käsitleb varjendiga seotud küsimusi

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

 planeeringuga kavandatakse ehitiste ehitamiseks hõlmata

väärtuslikku põllumajandusmaad

 planeeringuga kavandatuga võib kaasneda vajadus uue

ühistransporditaristu objekti ehitamise või korrashoiu järele

või võidakse põhjustada avalike maakonnaliinide

liikumisteede olulist muutust

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

 planeeringuala on raudtee kaitsevööndis, planeeringualal asub

raudteerajatis, planeeringuga kavandatakse avalikku

veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist

 planeeringuala on raudtee kaitsevööndis;

 planeeringualal asub raudteerajatis;

 planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga

püsivalt ühendamata ehitist

 planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

 kui planeeringuala piirneb riigi eriplaneeringuga, mille alusel

kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet

 planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist,

sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi

 planeeringu elluviimine võib avaldada mõju elukeskkonnale,

sealhulgas müra või vibratsiooni kaudu

Transpordiamet

 planeeringuga kavandatakse lennuvälja, kopteriväljakut,

tuuleparki, riigiteed või üle 45 m kõrgust ehitist

 planeeringuga kavandatakse lennuvälja, kopteriväljakut,

tuuleparki või riigiteed;

 planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist

 planeeringuala hõlmab lennuvälja, kopteriväljakut või nende

lähiümbrust või külgneb riigiteega

 planeeringuala hõlmab lennuvälja, kopteriväljakut või nende

lähiümbrust;

 planeeringuala külgneb riigiteega

 planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis  planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,

projekteeritava riigitee kaitsevööndis, eriplaneeringu kohases

riigitee trassikoridoris või riigihuvi koridoris

 planeeringu elluviimisel tõuseb oluliselt piirkonna

liikluskoormus;

 planeeringu elluviimisel suureneb piirkonnas oluliselt nõudlus

inimeste või kaupade transpordi järele

 planeeringuga kavandatakse ehitist, mis võib põhjustada

maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid; planeeringualal

asub meri või laevatatav sisevesi või navigatsioonimärgistus

 planeeringualal asub meri või laevatatav sisevesi või

navigatsioonimärgistus

 sademevee eesvooluna kavatsetakse kasutada riigitee

kuivendusrajatisi

2.9. Eelnõu § 2

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse muutmise seadusega nähakse ette uued kooskõlastamise menetlusreeglid, mis

jõustuvad ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ettenähtud ajal,

mistõttu jõustub määrus 01.01.2027.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega selle ülevõtmisega.

4. Määruse mõjud

Planeerimisalase tegevuse korraldajateks on PlanS § 4 lõike 1 kohaselt vastavalt pädevusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, muu valitsusasutus või KOV. Määrusega ei

nähta ette lisakohustusi planeeringust huvitatud isikutele (füüsilised ja juriidilised isikud), kuna

kooskõlastamise kohustus kehtib üksnes planeerimisalase tegevuse korraldajale.

Eelnõus nimetamata juhtudel lähtub planeerimisalase tegevuse korraldaja koostöömääruse § 2

lõikest 3, mis sätestab, et põhjendatud juhul teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd

ja kooskõlastab planeeringu ka koostöömääruse §-s 3 nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle

valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Sellisel juhul tuleb planeerimisalase

tegevuse korraldajal koostöö tegemise ja planeeringu kooskõlastamise vajadust põhjendada,

sealhulgas selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust

ning kuulumist vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda.

4.1. Mõju sihtrühmadele

Otsesed sihtrühmad:

 planeerimisalase tegevuse korraldajad (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

teised valitsusasutused, KOV-id (78));

 planeeringute kooskõlastajad (ministeeriumid ja ametid (51)).

Kaudsed sihtrühmad: planeeringutest huvitatud isikud (füüsilised ja juriidilised isikud), kellele

määrus otseseid uusi kohustusi ei kehtesta.

Määrus reguleerib üksnes haldusorganitevahelist koostööd ja kooskõlastamist ning ei kehtesta

kohustusi eraõiguslikele isikutele.

4.2. Mõju riigivalitsemisele ja halduskoormusele

Määruse peamine mõju avaldub riigivalitsemise korralduses, täpsemalt:

 kooskõlastajate pädevuse selgem määramine;

 kattuva või ebaselge kooskõlastuspraktika vähendamine;

 planeerimismenetluse parem jälgitavus ja õigusselgus.

Positiivne mõju:

 planeerimisalase tegevuse korraldajatel on lihtsam tuvastada, kellega ja millisel alusel

tuleb planeering kooskõlastada;

 väheneb praktika, kus sama planeering esitatakse ettevaatusest mitmele asutusele

paralleelselt (nt Kaitseministeerium ja RKIK).

Negatiivne / neutraalne mõju:

 osa asutuste (eelkõige Kliimaministeerium, MaRu, Transpordiamet) töökoormus võib

mõningal määral suureneda, kuna kooskõlastamisele kuuluvate juhtude ring täpsustub

ja osaliselt laieneb;

 planeerimisalase tegevuse korraldajate halduskoormus võib üksikjuhtudel suureneda,

kuna kooskõlastamiseks tuleb suunata rohkem planeeringuid.

Üldhinnang: mõju halduskoormusele on väike ning tasakaalustub õigusselguse ja parema

menetluskorraldusega.

4.3. Majanduslik mõju

Määrusega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid riigieelarvele, ei seata uusi rahalisi kohustusi

era- ega avalikule sektorile ega muudeta planeeringute elluviimise majanduslikke eeldusi. Mõju

majandusele puudub või on minimaalne.

4.4. Sotsiaalne mõju (sh demograafiline mõju)

Määrus ei mõjuta elanikkonna heaolu, sissetulekuid ega teenuste kättesaadavust, demograafilisi

protsesse ega sotsiaalset ebavõrdsust. Sotsiaalne mõju puudub.

4.5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Määrus ise ei too kaasa keskkonnamõju, kuid sellel on kaudne positiivne mõju.

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi kaasamine täpsustatud juhtudel aitab paremini tagada

planeeringute vastavuse keskkonna-, ranna ja kalda kaitse ning kliimaeesmärkidele ning aitab

ennetada planeeringuid, mis võivad hilisemas menetluses osutuda olevaks vastuolus

keskkonnakaitse nõuetega. Otsene keskkonnamõju puudub, kaudne mõju on positiivne ja

ennetav.

4.6. Regionaalne mõju

Määruse kohaldamine on üleriigiline ning puudutab kõiki KOV-e võrdselt. Seega on

regionaalne mõju neutraalne.

4.7. Mõju riigi julgeolekule ja sisejulgeolekule

Kaitseministeeriumi pädevuse selgem määramine ning võimalus korraldada kooskõlastusi

sisemise töökorralduse kaudu parandab menetluslikku selgust, Politsei- ja Piirivalveameti ning

Päästeameti senine roll säilib. Mõju riigi julgeolekule ja sisejulgeolekule on neutraalne kuni

mõõdukalt positiivne (menetluslik selgus).

4.8. IT-, innovatsiooni-, haridus- ja kultuurimõjud

Määrus ei reguleeri IT-süsteeme, haridust, kultuuri ega innovatsiooni. Mõjud nendes

valdkondades puuduvad. Määruse rakendamiseks ei ole vaja luua ega arendada infosüsteeme.

4.9. Koondhinnang

Määrusega kaasnevad mõjud on valdavalt väikesed ja positiivsed, keskendudes õigusselguse

suurendamisele, planeeringumenetluse kvaliteedi parandamisele ning halduspraktika

ühtlustamisele. Olulisi negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud. Määruse rakendamine ei eelda

lisaraha ja on proportsionaalne seatud eesmärkidega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega otseseid riigieelarvelisi rahalisi kohustusi ei kaasne.

6. Määruse jõustumine ja rakendamine

Koostöömääruses sisalduvad muudatused eeldavad, et planeerimisalase tegevuse korraldajad

jõuaksid planeeringulahendust hinnata ja valmistada planeering kooskõlastamiseks ette.

Niisamuti on vajalik, et kooskõlastajatele jääb piisav ajavaru ettevalmistamiseks. Seetõttu

nähakse ette, et määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Jõustumise tähtpäeva määramisel on muu hulgas silmas peetud asjaolu, et planeerimisseaduse

ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse (vastu

võetud 20.05.2026, 683SE20) kohaselt täiendatakse PlanS-i §-ga 71, millega nähakse MaRu-le

ette haldusjärelevalve pädevus, ja see säte on plaanitud jõustuma samuti 2027. aasta 1. jaanuaril.

Dubleerimise vältimiseks on mõistlik, et haldusjärelevalve pädevuse jõustumine ja

koostöömäärusega ettenähtud muudatuste jõustumine oleks omavahel seotud.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja kohaliku omavalitsuse liitudele,

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Maa- ja Ruumiametile, Muinsuskaitseametile,

Terviseametile, Päästeametile, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Transpordiametile.

20 683SE