| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/2921-2 |
| Registreeritud | 21.07.2026 |
| Sünkroonitud | 22.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Finantsinspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Finantsinspektsioon |
| Vastutaja | Kristiina Kubja (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Sakala 4, Tallinn 15030 Eesti / Estonia T: +372 668 0500 E: [email protected] www.fi.ee
Lp Jürgen Ligi Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected]
Teie 08.07.2026 nr 1.1-10.1/2921-1 Meie 21.07.2026 nr 5-8/4792-1
Rahandusministri määruse nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ muutmise eelnõu
Lugupeetud rahandusminister Rahandusministeerium edastas 08.07.2026 Finantsinspektsioonile rahandusministri määruse nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Täname võimaluse eest esitada arvamus. Finantsinspektsioonil on järgnevad tähelepanekud, millega palume eelnõu menetlemisel arvestada. 1. Seletuskirja punktis 2 on märgitud: „Lisaks nähakse ette täiendav aruanderida 7 kliendi
residentsuse esitamiseks“. Samas nähtub eelnõu lisast, et aruanne esitatakse XML-vormingus ning see koosneb ridadest, millel summeeritakse nende kõlblike hoiuste jäägid, mille identifikaatorid kattuvad. Ühe aruanderea koosseisu kuuluvad erinevad andmeväljad, sealhulgas kliendi residentsus. Sellest tulenevalt soovitab Finantsinspektsioon asendada seletuskirjas eelpool väljatoodud lause sõnastusega: „Lisaks nähakse ette täiendav aruandeväli kliendi residentsuse esitamiseks.“ See kirjeldab kavandatavat muudatust täpsemalt ning on kooskõlas aruande tegeliku ülesehitusega.
2. Eelnõu lisa punktides 3 ja 4 kasutatakse terminit „aruande struktuuri alaliik“. Kuna tegemist on nn lahtiste ridadega aruandega, mille ridade arv ei ole ette määratud, ei ole punktis 3 nimetatud andmed aruande struktuuri alaliigid, vaid ühe aruanderea andmeväljad. Seetõttu soovitab Finantsinspektsioon kasutada terminoloogiat, mis kirjeldab aruande ülesehitust üheselt ja täpsemalt.
3. Eelnõu lisa punkti 4 alapunktis 3 muudetakse kõlblike hoiuste suuruse vahemikke ning nende
identifikaatoreid.
2 / 2
Kui võetakse kasutusele uued hoiuste suuruse vahemikud, soovitab Finantsinspektsioon kasutada nende tähistamiseks uusi, seni kasutamata identifikaatori väärtusi. See tagaks andmete parema võrreldavuse ja üheselt mõistetava eristamise varasemate aruandeandmetega.
Samuti jääb eelnõust ebaselgeks, miks muudetakse identifikaatorit vahemikul„üle 100 000 euro“,kuigi selle vahemiku sisu ei muutu. Sellest tulenevalt palume selle muudatuse vajadust täiendavalt põhjendada või säilitada senine identifikaator.
4. Seletuskirjast ei selgu, millistel põhjustel kavandatakse määruse muutmist. Finantsinspektsioon
peab vajalikuks seletuskirjas selgitada, millise praktilise vajaduse või õigusliku eesmärgi täitmiseks muudatused tehakse ning kuidas need parandavad hoiuste tagamise süsteemi toimimist või andmete kasutatavust.
5. Eelnõuga lisatakse aruandesse uus andmeväli kliendi residentsuse kohta ning muudetakse hoiuste
jaotamist suuruse vahemikesse. Tegemist ei ole üksnes aruandlusskeemi tehnilise uuendamisega, vaid sisulise muudatusega, mis eeldab krediidiasutustes arendustöid, testimist ning aruandlusprotsesside kohandamist. Seetõttu ei pea Finantsinspektsioon realistlikuks muudatuste rakendamist juba 30.09.2026 lõppeva aruandeperioodi kohta, nagu eelnõus ette nähtud. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku näha ette pikem rakendusaeg ning kohaldada muudatusi esmakordselt aruandeperioodile, mis lõpeb 31.12.2026 või vajaduse korral 31.03.2027.
6. Seletuskirja punktis 4 on märgitud, et 30.03.2023 seisuga oli hoiusejääk 33,7 miljardit eurot,
viidates Eesti Panga statistikale.
Eesti Panga statistika hõlmab kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutuste, sealhulgas välisriikide krediidiasutuste Eestis asuvate filiaalide andmeid, kuid ei hõlma Eesti krediidiasutuste välisriikides asuvate filiaalide hoiuseid. Samas kohaldub muudetav määrus ka Eesti krediidiasutuste välisriikides asuvate filiaalide kõlblikele hoiustele. Seetõttu ei ole viidatud statistiline näitaja eelnõu reguleerimisala iseloomustamiseks täielikult asjakohane ning selle kasutamise eesmärk jääb ebaselgeks.
Kui seletuskirjas peetakse vajalikuks esitada arvandmeid muudatuste ulatuse või mõju kirjeldamiseks, soovitab Finantsinspektsioon kasutada reguleerimisalaga paremini kooskõlas olevaid andmeid või selgitada, miks on valitud just nimetatud statistiline näitaja.
Täiendavate küsimuste korral oleme valmis lahkesti vastama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kerstin Pilt juhatuse esimees Anastassia Amel 668 0586 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|