Tere!

Täname saadetud määruse muudatuse ettepanekute eest.

Palume korrigeerida kirjavea Tagatisfondi kõlblike hoiuste aruande punkti 4 alapunktis 3) toodud tabeli reas 7, kus vahemiku 51 000 - 100 000 asemel peaks olema 50 001 – 100 000.

Palume määruse jõustumine edasi lükata 31.12.2026, mitte 30.09.2026 - peamiselt aja tõttu ja pole teada, millal avaldatakse kinnitatud määrus, mis on aluseks muudatuste tegemisele.

Palume Teie hinnangut meie allpool toodud arutlustele ning kaaluda, kas selguse huvides oleks võimalik andmekogumisse Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo | Statistikaamet lisada eraldi veerg, mis näitaks vastava isiku hoiuste ja investeeringute tagatust. Eraldi veerg oleks selguse huvides vajalik, sest kõikide EMTAK finants-ja kindlustustegevuse jakku liigitatud ettevõtete hoiused ei peaks olema tagatisfondi kaitse alt välja arvatud.

Lähtume tagatisfondile aruannete esitamisel ja tagatuse hindamisel Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo | Statistikaamet toodud andmetest ja rahandusministri määrusega kinnitatud hoiuste tagamise osafondi aruandluse korrast (vt Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord-Riigi Teataja).

EMTAK koodide kirjeldused, millele allpool viitame, on võetud https://ariregister.rik.ee/est/emtak_search

1)          Kuidas on põhjendatud kindlustusmaaklerite ning finants-ja kindlustustegevuse abiettevõtjate väljaarvamine tagatud isikute hulgast?

TFS § 30 lg 1 p 3 kohaselt peaksid ainult kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate hoiused jääma tagamata. Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo | Statistikaamet andmete kohaselt klassifitseeritakse kindlustusmaaklerid identifikaatoriga 20, ja neile määratud EMTAK kood on 6622.

Arvestades, et Eesti seaduste kohaselt ei ole kindlustusmaaklerid mitte kindlustus- või edasikindlustusandjad, vaid kindlustusvahendajad, siis jääb meile ebaselgeks indikaatori 20 kasutamine antud olukorras. See tähendaks, et kindlustusmaaklerite hoiused ei arvestata tagatuks.

Kuivõrd meie hinnangul ei ole kindlustusmaaklerid defineeritavad ka finantseerimisasutustena, siis see kliendigrupp peaks siiski olema tagatisfondi kaitsega kaetud.

Samal põhjusel ei peaks tagatusest välja jääma EMTAK kood 6629 „Mujal liigitamata kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad“ ja kood 6621 „Riskide ja kahjude hindamine“,  kui tegemist ei ole allpool kirjeldatud finantsteenuste osutamise olukorraga.

2)          Kas on põhjendatud kõikide EMTAK koodiga 6421 ettevõtete väljaarvamine tagatud isikute hulgast? Kas on põhjendatud kõikide ettevõtete, millistele on statistiliselt omistatud 64, 65 või 66 algav EMTAK kood, väljajätmine tagatud isikute hulgast?

Kood 6421 omistatakse kõikidele valdusfirmadele, eristamata tütarfirmade tegevusalasid. Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo | Statistikaamet andmete kohaselt klassifitseeritakse EMTAK koodiga 6421 ettevõtted identifikaatoriga 20, ja nende hoiused loetakse mittetagatuks.

EMTAK klassifikatsiooni kirjelduse järgi sellesse klassi kuuluvad valdusfirmad ei paku firmadele, mille väärtpabereid hoitakse, mingeid muid teenuseid, st need ei halda ega juhi teisi üksusi.

Meie arusaama järgi saaks tagatud isikute nimekirjast välja arvata ainult sellised valdusfirmad, mis ise tegutsevad finantseerimisteenuste osutajatena või omavad osalust ettevõttes, mille tegevus on seotud finantsteenuste osutamisega. Näiteks, kui hoitakse osalust mistahes ettevõttes teise isiku kasuks ja tasu eest, võib olla tegemist finantsteenuse osutamisega ja sellisel juhul oleks väljaarvamine õigustatud.

Kood 6421 on EMTAK finants-ja kindlustustegevusega tegelevate ettevõtete kood. Praktikas on siiski näha, et näiteks äriregistris kajastatud, ettevõtte majandusaasta aruande järgne põhitegevusala kood (näiteks 71121 - Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine; 70221 - Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine; 41001 - Elamute ja mitteeluhoonete ehitus ) ei ühti alati riigi poolt klassifitseerimise nimekirjas toodud koodiga 6421.  Kood 6421 kuulub identifikaatori 20 alla, mis on „muu finantseerimisasutus) vastavalt Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine-Riigi Teataja lisale 1 ning vastavalt Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord-Riigi Teataja lisale ei kuulu kõlblike hoiuste alla.

TFS § 30 lg 1 p-s 9 kasutatakse direktiivist laiemat sõnastust ja sätestatakse, et hoiuste tagamise osafondi arvel ei tagata ega hüvitata hoiust, mille on hoiustanud muu selle lõike punktides 4–8 nimetamata finantseerimisasutus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja varahaldusettevõtja, välja arvatud kindlustusvaldusettevõtja ja segakindlustusvaldusettevõtja kindlustustegevuse seaduse tähenduses.

Selle kliendigrupi määratluse aluseks on hoiuste tagamise direktiivi  konsolideeritud TEKST: 32014L0049 — ET — 02.07.2014 artikli 5 (hoiuste kõlblikkus) lg 1 punkt d), mille kohaselt hoiuste tagamise skeemidest ei hüvitata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutuste hoiused.

Kui eeldada, et TFS TFS § 30 lg 1 p-s 9 kasutatud mõisteid „finantseerimisasutus“, „finantsvaldusettevõtja“, „segafinantsvaldusettevõtja“ ja „varahaldusettevõtja“ tuleks defineerida määruses 575/2013 toodud mõisteid kasutades (vt allpool), siis need viitavad siiski reguleeritud finantssektoris osalemisele, kas otse või läbi tütarettevõtete. Kui selline side puudub, siis ei ole tegemist finantseerimisasutusega TFS mõistes ja seepärast ongi küsimuse all, kas kõik EMTAK finants-ja kindlustustegevuse gruppi liigitatud (sh statistiliselt liigitatud) ettevõtted peaksid selle erandi all olema.

2015 seaduse muutmise seletuskirjast väljavõte: Üldiselt välistatakse tagamise alt kõigi finantsettevõtjate hoiuseid. Samas finantsettevõtjaid ei ole ammendavalt §-s 30 defineeritud. Finantsettevõtjad, keda ei ole TFS § 30 lõikes 1 expressis verbis nimetatud, mahuvad samas § 30 lg 1 p 9 määratluse alla – määruse (EL) 2013/575 artikli 4 lg 1 p 26 on väga lai ja katab ka liisingettevõtjaid, hoiu-laenuühistuid jm. Ka nende isikute hoiused ei kuulu tagamisele.

Seega, selle punkti alusel finantseerimisasutuseks klassifitseerimine, lihtsustatult tooduna eeldab kas ise finantsteenuste osutamist või sellise tegevusega tegeleva ettevõtte osaluse omamist. Kui ettevõte ise näiteks klassifitseerib ennast kinnisvara üürileandjana või ehitus/projekteerimisega tegelejana (ja grupis puudub side finantsteenuste osutamisega), siis ettevõttele koodi 6421 määramine võib olla eksitav.  Samuti ei ole õige selliste finantsvaldkonnaga mitteseotud ettevõtete hoiuste lugemine mittetagatuks.

Viidatud definitsioonid:  

575/2013 art 4 p 1 lg 26a) „finantsvaldusettevõtja” – finantseerimisasutus, mille tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või finantseerimisasutused, kusjuures vähemalt üks tütarettevõtjatest on krediidiasutus, ja mis ei ole segafinantsvaldusettevõtja (575/2013 artikkel 4 lõige 1 punkt 19)

575/2013 art 4 p 1 lg 22) „segafinantsvaldusettevõtja" – „finantsvaldusettevõtja” – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) ta on finantseerimisasutus;

b) ta ei ole segafinantsvaldusettevõtja;

c) tal on vähemalt üks tütarettevõtja, mis on finantsinstitutsioon;

d) rohkem kui 50 % järgmistest näitajatest on püsivalt seotud tütarettevõtjatega, kes on finantsinstitutsioonid või finantseerimisasutused, ning ettevõtja enda tegevusega, mis ei ole seotud tütarettevõtjates osaluse omandamise või omamisega, kui selline tegevus on sama laadi kui finantsinstitutsiooni või finantseerimisasutuse tegevus:

i) ettevõtja omakapital tema konsolideeritud olukorra alusel;

ii) ettevõtja varad tema konsolideeritud olukorra alusel;

iii) ettevõtja tulud tema konsolideeritud olukorra alusel;

iv) ettevõtja töötajad tema konsolideeritud finantsseisundi alusel;

v) muud näitajad, mida pädev asutus peab oluliseks.

Pädev asutus võib otsustada, et üksus ei kvalifitseeru finantsvaldusettevõtjaks isegi juhul, kui on täidetud üks esimese lõigu alapunktides i–iv osutatud näitajatest, kui pädev asutus leiab, et asjaomane näitaja ei anna õiglast ja õiget ülevaadet konsolideerimisgrupi peamistest tegevustest ja riskidest. Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib pädev asutus EBAga ning esitab põhjendatud ja üksikasjaliku kvalitatiivse ja kvantitatiivse põhjenduse. Pädev asutus võtab EBA arvamust igakülgselt arvesse, ja kui ta kavatseb sellest kõrvale kalduda, esitab EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast põhjenduse selle kohta, miks ta otsustas kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda;

See emaettevõtja, välja arvatud reguleeritud üksus, mis moodustab koos oma tütarettevõtjatega, millest vähemalt üks on ühenduses asuva peakontoriga reguleeritud üksus, ja muude üksustega finantskonglomeraadi; (2002/87/EÜ artikkel 2 punkt 15)

2002/87 artikkel 2 punkt 14 „finantskonglomeraat” –kontsern või allkontsern, mille eesotsas on reguleeritud üksus või milles vähemalt üks kontserni või allkontserni tütarettevõtjatest on reguleeritud üksus, ning mis vastab järgmistele tingimustele:

a) kui kontserni või allkontserni eesotsas on reguleeritud üksus,

i) on see üksus finantssektori üksuse emaettevõtja, finantssektori üksuses osalust omav üksus või üksus, mis on finantssektori üksusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses,

ii) tegutseb vähemalt üks kontserni või allkontserni kuuluv üksus kindlustussektoris ja vähemalt üks pangandus- või investeerimisteenuste sektoris, ja

iii) on kontserni või allkontserni kuuluvate ja kindlustussektoris tegutsevate üksuste ning pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud või koondatud toimingud märkimisväärsed käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 2 või 3 tähenduses, või

b) kui kontserni või allkontserni eesotsas ei ole reguleeritud üksus,

i) toimub kontserni või allkontserni tegevus peamiselt finantssektoris käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses,

ii) tegutseb vähemalt üks kontserni või allkontserni kuuluv üksus kindlustussektoris ja vähemalt üks pangandus- või investeerimisteenuste sektoris ja

iii) kontserni või allkontserni kuuluvate ja kindlustussektoris tegutsevate üksuste ning pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud või koondatud toimingud on märkimisväärsed käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 2 või 3 tähenduses;

575/2013 art 4 p 1 lg 19 „varahaldusettevõtja" - fondivalitseja (2002/87/EÜ artikkel 2 punkt 5) või määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja (2011/61/EL artikkel 4 lõige 1) [AIF valitseja (alternatiivne investeerimisfond - investeerimisfond, sealhulgas selle investeerimisüksus, mis: kaasab mitmete investorite kapitali, et investeerida see vastavalt kindlaks määratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks, ning ei vaja tegevusluba direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 alusel;) - juriidiline isik, kelle korrapärane tegevus hõlmab ühe või mitme AIFi valitsemist] kaasa arvatud (kui ei ole sätestatud teisiti) kolmandate riikide ettevõtjad, kelle tegevus on sarnane ja kelle suhtes kohaldatakse sellise kolmanda riigi õigust, kus kehtivad liidus kohaldatavate järelevalvealaste ja regulatiivsete nõuetega vähemalt samaväärsed nõuded;

575/2013 art 4 p 1 26 „finantseerimisasutus” – ettevõtja, kes vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

a) ta ei ole finantsinstitutsioon, pelgalt tööstusvaldusettevõtja, väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja, direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis f määratletud kindlustusvaldusettevõtja ega kõnealuse direktiivi artikli 212 lõike 1 punktis g määratletud segakindlustusvaldusettevõtja, välja arvatud juhul, kui segakindlustusvaldusettevõtjal on tütarettevõtjast finantsinstitutsioon;

b) ta täidab ühte või mitut järgmist tingimust:

i) ettevõtja põhitegevus on osaluse omandamine või omamine või direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktides 15, 16 ja 17 loetletud ühe või mitme tegevusega tegelemine või direktiivi 2014/65/EL I lisa A või B jaos loetletud ühe või mitme teenuse osutamine või tegevusega tegelemine seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos loetletud finantsinstrumentidega;

ii) ettevõtja on investeerimisühing, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 11 ) artikli 1 lõike 1 punktide a–d alusel liigitatud makseteenuse pakkuja, varahaldusettevõtja või abiettevõtja;

575/2013 art 4 p 1 lg 26a „pelgalt tööstusvaldusettevõtja” – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) tema põhitegevuseks on osaluste omandamine või omamine;

b) talle ei osutata käesoleva lõike punkti 27 alapunktis a või alapunktides d–l ning ta ei ole investeerimisühing, varahaldusettevõtja ega direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 1 lõike 1 punktide a–d alusel liigitatud makseteenuse pakkuja;

c) tal ei ole osalust finantssektori ettevõtjas.

Tervitades,

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
T +372 611 6569
M +372 50 60701