6
talituse tagamise eesmärgil vastavalt 13.12.2023.a sõlmitud lepingu punktidele 3.1. kuni
Tõrge! Ei leia viiteallikat.., 4.1. ja 5.1. ning lepingu lisaks olevale plaanile.
7. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
7.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
7.2. Isikliku kasutusõiguse võib teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse
kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees
isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.
7.3. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes.
7.4. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
7.5. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud
kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult
vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga
koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole
isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju.
7.6. Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
7.7. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu tema kinnisasjale püstitatud tehnorajatise talumise eest,
sõltumata sellest, kas talumise kohustus tuleneb seadusest või kinnisasja koormamisest servituudi
või isikliku kasutusõigusega.
7.8. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-,
üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld,
kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu
sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja
kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha
süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees
paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise
kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada
transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3
meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise
kaitsevööndis.
7.9. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 4 kohaselt ei lõppe enampakkumisel servituudist tulenevad
õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.
7.10. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS
§ 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel
võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse
alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid.
7.11. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad